Hamilton näiteks. Ei ole kõige kallim, ka mitte odavam. Jällegi üks ürgne mikidemaa märk, millele on Swatch osanud õigest kohast taas elu sisse puhuda.
Ise olen mehaaniliste kellade usku ja soovitan ka Orient-i.
Ehk andestate offtopicu!:)
No millist käekella kannavad rikkurid ja mis margid on kõige kallimad.mul endal on QQ kunagi viru tänavalt mingist poest sai 2 aastat tagasi ostetud.hind oli 439 eek.väga ilus asi.
ja mis selle kalli käekella mõte on, uhkustada et näe mul käekell mis maksab mitu tonni euri mille pisike rike läheb parandamises veel paar tonni kui paarikümne eurine kell töötab samahästi ja samakaua. Ei mõista mina neid rikkureid et nahh siukseid asju vaja
Kui minu jaoks on 5000 eurone Patek Philippe odavam kui keskmise inimese jaoks Q&Q, kas siis selle nö. kalli käekella ostmine teeb minust mõtlematu laristaja?
Kallis ja odav on sõnad mis ei oma inimeste jaoks kunagi täpselt sama tähendust.
Kannan Patek Philippe kella millega premeerisin ennast väga eduka tehingu sõlmimise eest Pariisis. Maksis 26600€
Viimasel kommenteerijal on elust väga lihtsustatud arusaamine.
Nii nagu sa ei lähe tähtsale ärikohtumisele teksades ja tossudes, nii ei kanna sa ka ülikonnaga spordikella. Mida suuremad summad kõne all, seda kallimad aksessuaarid.
Mul on kokku 5 käekella, mida ma kannan eri olukordades - ärikohtumistel, vabal ajal, sporti tehes. Odavaim 100 euro ringis, kalleim üle 1000.
Ja jah, Tartu õlletehase müüjad peitsid oma Porschesid, et soomlastest ostjad kadedaks ei läheks ja saaks küsida kõvemat hinda. Ja nüüd tuleb ärikohtumisele mega rikas šeik kellel igasugu kellad suured hinnasildid küljes käepeal ... Kuulutab, et plekkis 25 tonni kella eest jne... No see vaevalt, et hea ärimees on. Pigem mõni tegelane kes üleöö rikkaks sai...
Eks eputab ikka see kellel on vajadus eputada. Tunnen isiklikult inimest kes ehitas omale 80 millise kroonise maja ja kuulub eesti rikaste toppi. Ei käi ta küll Armanis ja brändikelladega ringi. Tõsi, autod on uued ja kallid, kinnisvara on kallis (marmorpõrandad jne). Ja see vend käib kohtumisel teksades ja kampsunis.
Samuti ei käinud/käi miljardärid Steve Jobs, Bill Gates, ega isegi Mark Zuckerberg mingis Armanis ärikohtumistel. Sellistel vendadel ei ole vaja näidata ja läbi riiete end paremaks teha. Dollarimiljardär Zuckerberg käis Facebooki aktsionäride koosolekul pruun T-särk, teksad ja odavamaigulised jooksukingad jalas.
Läbi riiete ja kellade ja igasugu kulinate teevad end paremaks igasusu poliitikud, räpparid, jalgpallurid ja Paris Hiltoni taolised kes müüvad ennast ja enda välimust ...
Hästi panete. Näha, et inimesed pole kuskilt tootmisliini või teenindusleti tagant välja saanud.
Putin, kes on arvatavasti maailma rikkaim inimene, kannab erinevaid kellasid, odavaim nendest arvatakse olevat ca 200 000 eurot maksev.
Jobs, Gates ja Zuckerberg on endised nohikutest arvutigiigid, kellele rikkus on sõna otseses mõttes sülle kukkunud ning kelle jaoks etikett ning stiil on võõrad mõisted.
Teid ei lasta isegi Astoria hotelli uksest sisse, kui ilmute sinna kantud teksades ja lääpatallatud tossudes. Rääkimata sellest, et mõni ärimees teid tõsiselt võtaks.
Tunnen isklikult Eesti absoluutsesse rikaste tippu kuuluvat inimest. Sa, ventilaator, ei taha teada, palju tema käekell maksab.
Jobs, Gates ja Zuckerberg on endised nohikutest arvutigiigid, kellele rikkus on sõna otseses mõttes sülle kukkunud...
ja grigoori ning tema parim tuttav, eesti esirikkur, on kõvad töömehed, kes kogu kullavaru kahe musklis käe ning eluaegse rügamisega kokku tassinud ja tänutäheks endale lõpuks kalli kella ostnud. aeg on ju teatavasti raha.
ehk on vahe lihtsalt selles, et mõnel arvutigiigil on natukene rohkem ajusid, et asi käima lükata ja käimas hoida ning nende eesmärk ei olegi kulutada välisele hiilgusele, vaid tegeleda alaga, mis neile tõsiselt huvi pakub ja suvalistel ärikohtumistel ei vaata äripartnerid mitte nende randme peale vaid uurivad hoopis nende ajutöö vilju, sest teada ju on, et üks jobsi sugune võiks tahtmise korral kogu rolexi tehase ära osta, aga maarjamaa ärimehed peavad kõigepealt pintsakuvarruka üles tõmbama, et väljamaa investor pettuma ei peaks kui lihtsa maavillase vammuse all miskit säravat ei leidu. eks need meiemaised kahjuks veel madala lennuga ja kohati ka laubaga, aga et peegli ees oleks uhkem seista, siis soetavad endale ka välismaa ilusaid asju.
Asi seisneb ju kallekese paabulinnutsevas väljendusviisis, mitte teksa-tossu kandmises või mittekandmises - "Patek Philippe" (2korda), "keskmise inimese Q&Q", "väga edukas tehing Pariisis" ning "maksis". See on miski, mis paneb normaalse inimese keel põses naeru lagistama, kuid Pateki Kallele annab äraütlemata suure egoboosti :D
Tundub, et ärikohtumistel on põhiteemaks kella hind ja kui on liiga odav või vale bränd, siis diili ei tehta.
Grigoori- äkki räägid siin lihtrahvale ka etiketist ja stiilist?
Etiketiga on selline naljakas asi, et ega keegi ei suuda teha eemalt vaadates vahelt päris ja piraat Rolexil (ka minul on selline väga hästi järgitehtud piraadikas olemas), aga ülikonna juurde käib teatud stiilis kell, mitte lihtsalt alates YYY eurot maksev kell. Ka minu igapäevasesse suhtlusringkonda kuulub paar Eesti rikaste topis olevat inimest, aga pole kunagi kuulnud, et keegi sellises seltskonnas räägiks kelladest (nagu varemgi mainiti, te ei taha teada, palju nende kellad maksavad). Küll aga kasutan ma igapäevaselt päris erilise välimusega kella juba üle kümne aasta ja suviti lühikeste käistega särgi puhul on just kell see, mida võõrad naised kasutavad ettekäändena, et tulla juttu puhuma. Ju siis hakkab silma rohkem kui rikkurite kellad. Lugesin kunagi artiklit, kus analüüsiti seda, mida naised mehe aksessuaaride juures esimesena märkavad ja selleks polnud mitte mobiiltelefonid, kõrvarõngad ega kaelaketid, vaid hoopis kingad, (viigi-)püksid ja käekell. Ma ise kasutan jällegi töövälisel ajal võimalusel suvalisi "puldanpükse" ja matkasaapaid (riietuselt nii "casual", kui üldse olla saab), isegi kella puhul on esmatingimuseks veekindlus, aga ikkagi märgatakse. Ärge alahinnake neid aksessuaare, kuid need peaksid olema ikka inimese enda jaoks, mitte kõrvarõngaste jms kombel lihtsalt ehtimiseks mõeldud.
Kuna siin teemas on ikkagi vähem või rohkem "kellapeded" koos, kas teie seltskondades siis räägitakse tõesti kelladest? Või on rohkem niipidi, et hangitakse omale eriline kell ja siis põetakse, et keegi ei märka ning peab sellest ise juttu tegema? :))
# kas teie seltskondades siis räägitakse tõesti kelladest? #
Autodest ja riietusest räägitakse, miks peaks kell erand olema? Tulin äsja Venemaalt, sealne multimiljonärist partner näitas 10 000 eurot maksvat Omegat, oli endale uusaastakingituse teinud. Ma isegi ei tea, mitmes kell see talle oli. Mitte esimene ega viies.
On ammuteada tõde, et esmakordsel (äri)kohtumistel vaatatakse kõigepealt kingi ja kella ning selle põhjal kujuneb vastaspoolest esmamulje. Keegi ei võta sind tõsiselt, kui tuled kohtumisele, Poljot randmel.
(Edit: lugesin Kärsa kommi alles nüüd täispikkuses läbi ning näen, et ka tema on vastava uuringuga kursis :)
Teada on ka see, et kell pole kunagi olnud pelgalt ajanäitaja, vaid ka ehe ja (hinnaline) aksessuaar.
Aga inimesed, kes ei oska ilma kirjavigadeta kirjutada, ei saagi sellest teemast aru saada.
Mina ostan endale kella sisu järgi, mitte nime järgi. Klassikaline käekell on mehhaaniline (kas automaat või täiesti mehhaaniline). Igapäevaseks kasutamiseks sobib muidugi patareil töötav kell paremini, kuna on täpsem. Samas ei ole ma kunagi aru saanud, miks osta endale mingisuguste tuhandete eurode eest kalli brändinimega patareil töötav kell, kuigi sama sisuga kella saab juba 100 euroga.
PS Grigoori, ma ei tea küll, kas sa Poljoti all mõtlesid kellamarki või poljot-tüüpi mehhaanikat, aga tahan öelda, et poljot 3133 mehhaanika üks paremaid üldse. Endalgi üks 3133 sisuga kell olemas ja siiani pole pidanud ühelgi kohtumisel häbenema:)
õige jutt, patareiga kell on mõtetu vidin, seda edukust näitavaks aksessuaariks pidada on lollus. kui tahad klassi näidata, siis tuleks valida mehaaniline kell või mõni kineetilist energiat salvestav ja selle abiltöötav igiliikur.
"Rikkur" võib vabalt kanda näiteks:
1. Suvalist emotsionaalse väärtusega kella. a la isa kinkis kunagi.
2. paarikümne eurist casiot. Selle kella valib praktiline inimene kes tahab KELLA. nimelt suvaline elektronkell on suurusjärkude võrra TÄPSEM mistahes maanilisest kellast. Mina julgeks sellise inimesega äri teha küll :)
3. ~500-1000 eur mehaanilised kellad. keerukatel mehhanismidel on lihtsalt mingi salapärane tõmbejõud meesterahvastele. Hamilton näiteks on seal hinnaklassis ja omab lisaks ka huvitavat ajalugu.
4. maksimaalne tuntud ja kallis bränd (nt rolex) - staatusesümbolit. Osades ärides ongi vaja pikendada, mis teha.
5. X hind. Lihtsalt meeldis see kell. Me kõik ostame vahest midagi hetke emotsiooni ajel.
6. Ekstreemsport. näiteks breitlingu hädaabimajakas.
Ise kuulun kategooriasse 3. Boys need toys, lihtsalt meeldib. Kella hind kümnendik kuu sissetulekust, nii et pere nälga ei jäänud :)
Kokkuvõtteks, kella (ega auto ega kingade jms) järgi mina küll ei julge inimesi hinnata. Õnneks oleme me kõik liiga erinevad selleks :)
Noh klassi saab näidata ka kõva kellaga,peaasi et randmel,ei pea kellal seierid liikuma,ei tule uurima keegi kas tiksub,kui asja ei müüda nii.
Alles hiljuti hummerivend tegi parklas ukse lahti ja toetas jala astmelauale vinged saapad jalas.Läksin kella küsima,teha asja ja vaatan teises jalas kets.Kõrval istus teine vendki,aga ei näinud tema jalavarje.
Samahästi võiks teema pealkiri olla ka: Auto rikkurile ehk mis on see õige.
Kel eelarve kannatab, saab endale lubada nii odavat kui kallist. Kel ei kannata, saab lubada ainult odavat. Keda rahuldab i30, keda S65.
Kalkuleeriv inimene ostab kella sisu järgi nii nagu auto valitakse mootori ja omaduste järgi mitte selle järgi, et see maksab palju või maksab vähe. Casio, Q&Q, Adec jms on kindlasti väga hea hinna ja kauba suhtega kaubamärgid.
Samas rikas saab lubada endale rohkem valikuvõimalusi kui vaene inimene. Kindlasti on rikkaid kes valivad kullast ja briljantidega kella mis on kättesaamatu enamusele inimestele. Sellisel kellal on väärtust ka 100 aasta pärast juba ainuüksi kasutatud materjalide pärast, sest kella väärtust mõjutab kulla hind. Aga ostes mingi plekikosu mille reaalne väärtus pole Q&Q-st isegi suurem ja makstes 20x või 200x rohkem raha...
Siis tekib küsimus, et kas kõik on pööningul korras. Aga ometigi müüvad sellised tooted ja ka on ostjaid. Ega muidu ju Tom Kartsotis poleks kiirelt miljonäriks saanud. Alustades Fossiliga sai ta kiirelt aru, et on teatud liiki inimesi (fännid ja eristuda soovivad inimesed) keda huvitab kaubamärk rohkem kui toode ise. Fossil toodab Hiinas Adidas, Emporio Armani, Karl Lagerfeld, Michael Kors, Burberry, DKNY, Diesel ja Armani kellasid ning tootete vahelkasu protsent paneb ahhetama isegi kõige suuremaid liigkasuvõtjaid.
Breitling nüüd küll mingi eriliselt eksklusiivne kell pole. Hinnad algavad kuskil 1500-st eurost. Loomulikult kallis ja kvaliteetne bränd, aga mõnest Tallinna kellapoodidest võid vabalt Breitlingut osta.
Kelladest niipalju, et käekell pole enam ammu käekell - käekell on aksessuaar, mis käib riietuse juurde. Inimesed,kes siin Tag'i ja Rolexit jms mainisid...need kellad on võib-olla lotomiljonäridele või stiilikaugetele inimestele. Rolex on juba ammu oma imidži kaotanud ning suhteliselt mage.
Jõukatest ei tea kedagi, kes Tagi, Rolexit vms kannaks, küll aga on isegi Eestis popp IWC ning Breitling. Kui rääkida väga kõvadest kellade tootjatest,siis väärivad mainimist Patek Philippe ning Audemars Pigue't - olen paaril inimesel näinud ning enda unelmaks oleks kunagi üks Patek Philippe kell.
Viimasena räägiks, et 99,9% jõukatest inimestest ei satu auto24 foorumisse mingit käekella teemat kommenteerima veel vähem vaidlustesse laskuma.
Näiteks mina sattusin siia tänu sellele, et soovisin ilusal varhommikul kiirelt paarile margile ja selle saadavusele Eestis silma peale visata ning avalehel oli antud teema. See tärgitas huvi, et mida teatakse taolisel leheküljel käekelladest - mitte midagi erilist võib mainida.
Tag ja Rolex on eri klassidest. hinnavahe on suurusjärk. Tag ja Breitling on samast suurusjärgust. need kellad sobivad rikkuritele, kelleks on kalevipojad peale esimest palka.
õigeid ja kvaliteetseid kellasid pole eestist võimalik osta. kui siis ainult replicat.
to eelmisele: Huvitav suhtumine, et siis Tag Heuer ja Breitling on kalevipoegade kellad? Huvitav, Tag on F1 pilootide hulgas vägagi hinnatud ja Breitling on lendurite ja armee erivägede teema. Kalevipojad ostavad antud kellamarkide replikaid, õiged kellad on neile liigkallid, tea kas aastapalgaga ikka saab. Teemaarenuseks niipaljukest et hispaania kuningale kõlbab kanda Hubolt tooangut, kvaliteetne, pealtnäha lihtne, klassikaline kell. "Omapära" seisneb selles et ei kasutata nahk või metallrihma, lihtne kummirihm nagu ujujatel. Seega, sobib kuniglikust soost isikul selline asi siis.. ja veel, jõukas inimene saab endale seda lubada et tavainimese mõistes ülemõistuse kallei kelli on mitu, ühesama kellaga nimelt igalepoole lihtsalt ei sobi minna, see pole stiilne ja ei sobi riietusega kokku. Me oleme vist kõik näinud koomilst või lausa nutmaajavat pilti kuidas keegi riides on. Pole ju mõtet ennast paabulinnuks ehtida kui see on pehmeltöeldes koomiline, no ei sobi miniseelik tüsedatele, kohe üldse ei sobi, ometi kantakse. Ajab ju muigama. Kujutate endile ette milline virrvarr on peenema stiilitajuga inimeste jaoks see kontingent kelledel on tekkinud raha ja tahetakse umbes kõike mida kuskil nähtud on, et me ka ostame. No ei sobi ju presieni vastuvõtule tulla Suunto allveekellaga, mis sest et ilus ja kallis asi, titaanrihmaga ikkagi :)
kes F1 pilootidest on ostnud omale Tag kella? nad on Tagi reklaaminäod.
Breitling on samuti panustanud läbi filmide nn jõustruktuuridele. see on puhas reklaam ja mingitest eelistustest on väga vale rääkida.
Hublot on väga hea kell, aga 10 kordi kallim kui Tag või Breitling. seda siin ei müüda ja siinsed "rikkurid" ei jõua seda ka omale lubada. hubloti on ka nii metall- kui nahkrihmaga, mitte ainult kummirihmaga.
Fakt on see, et paljud ülikallid disainerite kellad mis ei ole teemantitega kaunistatud ja kullast korpusega pole oma tootehinda reaalselt isegi teinekord 10% väärt.
Inimene tahab uskuda, et makstes rohkem saab ka parema toote. Enamjaolt pole see nii. Igasugu keraamika jms "võlts" kulda ja karda sisaldavad ained ei tõsta materjalina toote väärtust mitmekordselt. Loomulikult kui kell on kullast, plaattinast ja kaunistatud teemantitega on seal juba väärismetalli ja vääriskivide väärtus nii suur, et kella väärtus püsib igavesti kõrge. Teine asi on aga näiteks Fossili poolt toodetavad igasugu kallid brändikellad (Armani jms) mis valmistatakse Hiinas ja millele ma eelistaks kvaliteedilt isegi massitoodet Q&Q-d.
Muide firmariietel on tehasest väljudes väärtus sageli mitte üle 5% poehinnast. Näiteks ostad odavad Cartini teksad või kallid Armani teksad on nende toodete omahind Hiinas tehasest väljudes mõlemil 3USD paar. Isegi Levis ja Lee korraldavad sarnaseid hankeid Hiinas ja toodete omahinnad jäävad kõigile pea ühte auku. Poodides aga muutub hinnavahe olenevalt tootenimest peaaegu 10 kordseks. Üks küsib 20€ paar ja teine küsib 200€ paar. Ja selle kõige juures kummalisel kombel leiame me aga foorumitest massiliselt inimesi kes üritavad müstilist hinnavahet õigustada ise sealjuures süüvimata toote materjalidesse ja selle tootmisprotsessi.
Ja lõpetuseks üks tsitaat:
---------------------------
Brändikauba ostmisel sisendame me endale, et see on kindlasti kvaliteetne ning eriline. Jah, hea bränd saab olla kvaliteedi tunnus, kuid siingi peab endale aru andma, et me ei maksa sugugi vaid kvaliteedi eest. Ja kallim asi pole sugugi tingimata kvaliteetsem.
Rikkad Vene turistid Tallinna vanalinnas luksusbrändide esinduspoode külastades uskusid, et müüdavate esemete näol on tegemist võltsingutega. Neil maksid need samad esemed lihtsalt oluliselt rohkem, sest nii olid need esemed ihaldatumad. Turundusinimesed oskavad kindlasti rääkida lugematuid legende sellest, kuidas mõni toode sai populaarseks alles siis, kui ta oma hinna kõrgustesse lõi. Me oleme harjunud uskuma, et odavam on halvem.
Jutt iseenesest on sul enamasti õige, kuid lisaksin siia asjaolu, et ega ei peagi parema kvaliteediga olema brändi kaup, lihtsalt staatuse sümbol, et mina saan seda endale lubada ja sellest enamasti piisab ja miks ka mitte, ka poed, kust brändi kaupa ostad, on enamasti eksklusiivsema disainiga ja mõnusamad, ka see on paljudele oluline, see ostuelamus ise. Võibolla mõnel, kes elab peost suhu, on sellest raske aru saada, kel aga raha piisavalt, see oskab selliseid asju ka hinnata.
Äkki selliste väidete õhku viskamisel paned ka konkreetse tsiteeringu, millest sellist asja järeldad, sest issanda loomaaed on kirju ja järeldatakse kõigest kõike:)
Ses mõttes, et käekell on aksessuaar, mis käib teatud asjadega kokku. Sa ei lähe ärikohtmisele mahakulunud kullatisega Q&Q käe peal, on ju nii?
Sa võid osta endale kui tahes hästi järele tehtud koopia kallist kellast, kui Sa seda kannad ja see Sind ennast ei häiri, siis on Sul inimene midagi viga. Nähtud küll neid tolvaneid, kes eluski ei jaksaks endale eksklusiivsemat ajanäitajat osta. Breitling for Bentley kipub olema millegipärast nende lemmikmark:)
Ka mul ei ole väga kalleid kelli, on üks Omega Constellation ülikonna juurde, üks paari aasta vanune Omega Seamaster proffesional igapäevaseks toimetamiseks ja kui tuleb tahtmist spordiga tegeleda siis Citizen ProMaster aqualand. Hetkel on sihikul veel üks Corum Admiral's cup, küll kasutatuna. Eks veits peab ikka ajanäitajate fänn ka olema... Muidugi ajaks ka mingi Seiko ju asja ära, aga kindlasti ei kannaks ma koopiat.
Ma arvan, et vastus teemas püstitad küsimusele - käekell rikkurile (mis iganes selle all ka mõeldakse?) ehk mis on see õige - on väga lihtne... ikka see mis meeldib! Vähemalt ise olen oma kogemuste põhjal sellise lahendini jõudnud.
Eks selle kella pisiku sain endale juba 10aastase poisikesena 90ndate alguses, kui 25 kroonine putkast ostetud nö elektron kell pani silmad särama. Mäletan hästi, et sai pikalt unistatud legendaarsest Montana kellast, maksis too vist ca 70 krooni. Nõnda sai neid kellasid päris mitmeid omatud, kuni saabus ajajärk, mil kellapisik jäi tahaplaanile ja aastaid sai randmel kantud erandlikult kingitud kellasi. Siiski oli soov - ei tea miks, kuid lihtsalt oli - kunagi omada mõne nö mainstream luksusbrändi (Rolex, Omega, Breitling, Tag Heuer) toodangut. Millegi tõttu oli eelistatuim just Tag Heuer.
Läksid aastad mööda, kuni saabus hetk, kui sai mõeldud, et nüüd võiks ju sellise ostu teoks teha. Pikalt ei mõelnud, eeltööd ka väga ei teinud, sai vaid vaadatud mainitud tootjate valik üle ja kiirelt otsus langetatud Tag Heueri kasuks. Üks Breitling oli ka päris meeltmööda, kuid kuna hinna vahe oleks olnud kahekordne, siis tundus mõistlikum valida ca 32000 krooni maksnud Tag Heuer. Paraku läks elu nõnda, et kuigi see kell oli ilus, kvaliteetne jne, siis kuidagi ei hakanud ma seda kella armastama.
Vaid juba vähem, kui pool aastat hiljem märkasin juhuslikult müügil olevat Certina DS Action punase bezeliga mudelit, mis oli justkui nagu armastus esimesest silmapilgust. Sai see siis lisaks ostetud ja valdavalt ka just seda siis randmel kantud. Maksis too ca 7000 krooni ja sellel kellal oli vaid üks viga - erinevalt automaat mehhaanilisest Tag Heuerist oli tegu Quartz kellaga, mis algselt küll sugugi ei häirinud, pigem oli isegi pluss, kuid ajapikku siiski hakkas häirima ja armastusest asja ei saanud.
Vahepeal sai veel niisama huvipärast lisaks ostetud paar Casio Edifice Quartz kella, maksid need mäletamist mööda mingi 1700 ja 2500 krooni. Sai veel soetatud üks kena väljanägemisega Seiko 5 automaat mehhaaniline kell, lihtsalt seetõttu, et selle hind oli nii ahvatlev, ca 200 eurot. Selle hinna eest oli kella rohkem, kui raha eest, eriti arvestades, et selle hind oli pea sama, mis ülalmainitud Casio kelladel. Olgugi, et olles siis tol hetkel juba päris palju kelladega seonduvasse süvenenud, polnud siiski seda enda jaoks õiget leidnud.
Siiski jäi peagi saatuse tahtel silma üks Orient automaat mehhaaniline kell, mis minus tähelepanu äratas. Tahtsin seda kindlasti saada, ning kui selgus, et maksab see vaid 150.- eurot (see ei ole kirjaviga!), siis ma isegi ei osanud mõelda, milles konks on. Paraku selgus, et konksu polnudki, ning nii kui ma selle kella kätte sain tundsin, et vot see ongi see kell mida olen alati tahtnud ja tunnen seda siiamaani, olles seda kandnud kauem, kui kõiki eelmainitud kellasid kokku. Kõik ülejäänud olen maha müünud, see ainukesena alles! Ütlen ausalt, et pole seni leidnud ka mitte ühtegi kella, sh ihaldatud Rolexid, Tag Heuerid, Omegad, IWC, Glashütte, Patek Philippe, Audemars Piguet, Hublot, Breguet, Blancpain jne jne jne, mis MULLE sama palju, rääkimata veel rohkem meeldiks. Vaid üks Breitlingi mudel jõuab peaaegu päris lähedale :)
Lõpetuseks lühidalt veel ülalmainitud kellade kohta:
Tag Heuer Carrera - väga kvaliteetne, kuid samas pani mind imestama see, et juba uuest peast käis see konkreetne eksemplar ca 15 sekundit taha. Kuigi see on lubatud piires ja muidugi on võimalik seda reguleerida, siis Tag Heuerilt, kes väga toob esile oma kvaliteedikontrolli jne, oleks oodanud paremat tulemust.
Certina DS Action - Igati kvaliteetne, muidugi polnud päris sellist viimast lihvi nagu Tag Heueri puhul. Quartz kella kohta muidugi ka viimase piiri hind.
Seiko 5 Automatic - kvaliteet korralik, kuid töötlus jääb selgelt Certinale alla, samas arvestates hinda on kvaliteeti küll. Automaat mehhaanilise kella kohta väga mõistlik hind. Miinusena see, et käis ka ligi 15 sekundit päevas taha.
Casio Edifice Quartz kellad - kvaliteet ok, kuid töötlus odav, märgatavalt odavam isegi Seiko 5-ga võrreldes, rääkimata Certinast. Igaljuhul enne osta pea sama hinnaga automaat mehhaaniline Seiko 5. Võrreldes mainitud Seikoga peaks selliste Casiode hind olema poole odavam.
Orient - kvaliteet korralik, töötlus selgelt parem, kui Seiko 5 puhul, samas päris Certina kvaliteeti välja ei anna, kuid on päris lähedal. Lisaks müstiliselt soodsale hinnale on tähelepanuväärne asjaolu, et automaat mehhaanilise kella kohta käib väga täpselt, vaid sekund! päevas käib taha, jääb seega COSC standardi piiresse http://en.wikipedia.org/wiki/COSC .
Seega kokkuvõtteks nõnda, et kell, mis meeldib ei pea maksma tuhandeid eurosi ja kandma ihaldusväärse (või vähemalt sellisena meile neid presenteeritakse) brändi nime. Samas ma ei näe midagi selles halba ega imeliku, kui keegi kannab 10000 eurost või kallimat kella, mis talle tegelikult väga meeldib. Arvan vaid seda, et lihtsalt mingi nime eest pole küll mõtet maksta, olen ise seda teinud ja õnnelikuks küll ei saanud. Aga vot oma 150 eurose Orientiga olen õnnelik, samas ei välista seda, et kui peaksin kunagi leidma sellise kella, mis suudab mulle meeldivuse kohapealt Orienti ületrumbata, siis vajadusel käin ka nt 10000 eurot selle eest välja.
Eesti rikkaima naise Tatjana Liksutova (34) välimus on modelli vääriline: pikka kasvu, sale, meeldejäävate näojoontega ja riietatud casual smart’i. Edu saavutanuna pole tal vaja glamuuri igapäevaelus rõhutada.
----------------------------
Ma tean inimest kes elab 5 miljoni euro eest ehitatud majas ja tänaval sa sa ei saaks aru, et vend kuulub Eesti rikaste top 100 sisse. Ainukese vahena tunned rikka inimese ära sellest, et ta sõidab uute autodega. Ta ei osta teiste poolt ärabussutatud istmetega endist luksusautot.
Samas Tallinnas on tegelasi kes sõidavad pruugitud BMW M6-ga, omavad kallist kella ja jämedat kuldketti ja elavad 2 toalises üürikorteris. Mõni neist isegi üsna tuntud nimi kes võlgu kõikjale!
Või on mul sugulane lõuna Eestis kes sõidab 10 aastat vana CLS-iga, teeb maha kõike "odavaid" autosid. ODAV! Käib igast teisest lausest läbi. Ära sõidab on hoov sinist tossu täis, mida sisse hingata on kindlasti kole kahjulik. Käib Armani riietes ja kell ka Armani oma. Istudes tõmmatakse alati kell välja. Ja samal ajal kui mees on ülim rikkur jutu järgi kes liigutab miljoneid ei suuda mulle maksta ära 100€ võlga. Nii väikest raha pole kaasas kui tuletan meelde, et tahaks nagu oma raha kätte saada. Kui lapsed meie poole toovad siis on need nii näljased nagu poleks mitu kuud süüa saanud. Laste jutu järgi kodus süüakse viinereid ja muid fabrikaate ja sedagi jao pärast antakse. Lihatoite ei ole. Huvitav kas viinerid on ka Armani märgiga?
Inimesed kartkem neid keigaritest võltsrikkureid! Reeglina sellise edevuse taga on suur vaesus! Rikas ja edu saavutanud inimene ei pea ennast eksponeerima. Võlts muljet on vaja jätta neil kes loodavad oma välimusega saavutada midagi. Nii nagu naised, teevad sama ka mehed aga teiste vahenditega.
Ma tean kah edukat ärimeest kes sõidab mingi 87 aasta Suzukiga mis näeb üsna armetu välja. Mees ise näeb kah välja nagu tavaline töömees. Alati kulunud teksades ja vanas jopes.
Varem sõitis 200 seeria Volvoga.
Küsisin siis et miks temasuguse sellise peldikuga sõidab, vastus oli et see peldik pole kunagi teele jätnud ja raha tema peale peaaegu ei kulu ja meest vaadatakse tema tegude järgi, mitte selle millega ringi sõidab
.
Nii et saab ka nii.
defineeri sõna ärimees oma tuttava kontekstis. siis saame ehk paremini aru, miks ta 87a suzukiga sõidab. mõni kartulimüüja turul peab kah ennast ärimeheks.
hr "B" juttu oli väga lahe lugeda, mõistan selliseid "meeldib ja sellepärast tahan" tüüpi inimesi.
Järgnev ei puuduta nüüd enam rikkurite teemat. Kuigi ma olen oma kellaga juba terve igaviku hästi hakkama saanud, on juba aastaid olnud tahtmine osta kõrvale üks binaarkell. Eeltingimused ei olegi väga keerulised, aga neile vastavat kella pole tänaseni veel näinud. Nimelt tahan numbritega kella, mitte lihtsalt tulukestega, kindlasti ei tohi olla tegemist "juudijõulupuuga", pigem ikka selline klassikaliselt lihtne ja ilus igapäevakell, kindlasti veekindel ja kellaaja nägemiseks peaks piisama kella vaatamisest, mitte nii, et iga kord vajuta nuppu selleks (nagu peaaegu kõigil binaarkelladel). Stiili poolest sobiv kell on isegi tootmises olemas, aga olen seda poes käes hoidnud ja kvaliteet on ikka päris rõve kohe, lisaks pole ka veekindel ja peab numbrite süttimiseks nuppu vajutama. Igal juhul kui kellelgi midagi sellist soliidsemat ja sarnast silma hakkab, võib märku anda. Googeldades "binary watch" ei anna ka tänapäeval ühtegi sellist tulemuseks, millega käia kalal ja ei peaks ülikonnaüritusel kella taskusse peitma. Ehk siis idee poolest midagi sellist, kuid kvaliteetse teostusega: http://ecx.images-amazon.com/images/I/41CsmIsdFPL._SL500_AA3
00_.jpg
"Mulle meeldib ja seda ma tahan/ ja suudan" on ainukene õige suhtumine!
Kõik autoajakirjad ja muud väljaanded oma auto, rehvi- ja muude testidega võivad kukele sõitta!!!
Mul on ikka eriti kehv auto, mis mulle ei meeldi aga see eest on TM testivõitja- ülikõva argument WACK
jee.kim @ Certina DS ; kunagi sai hetke emotsiooni ajel ostetud, et mingi kell võiks käe peal olla...
Hoolimata expertide arvamusest, et mobiilid annavad käekelladele surmahoobi, olen hakanud kella järjest rohkem kandma- lihtsam on rannet liigutada, kui kuskilt põuetaskust moblat õngitseda.
Ma vaatan, et foorumis on mitu teemat rikkurite käekellade kohta, aga stiilsete ja tavainimese hinnaklassis kellade kohta polegi nagu midagi. Eks see räägib nii mõndagi foorumi kasutajate kohta:)
Mul sai oma vana kellaga igapäevakasutuses täis peaaegu 15 aastat, nüüd andis elektroonikapool otsad ja kui poleks ostnud vahepeal seda paar posti eelpool olevat binaarkella, oleksin hetkel üsna hädas, sest ei oska elada ilma käekellata... Siit ka küsimus, et kas Eestis on olemas mingeid häid kellakaubamajasid või e-poode, kus valik pigem stiilne kui kallis? Kõik kohad on täis mingeid veidrusi (kell.ee, kellapood.ee, kaekell.ee, kellakaubamaja.ee jne). Mul nõudmised on üsna lihtsad, et veekindel, tagasihoidlik, metallkestas, kindlasti elektrooniline ja heledad numbrid mustal taustal (mitte vastupidi). Kunagi oli Polaril mitmeid selliseid tootevalikus, nt http://www.heart-rate-monitor-watches.com/images/polar-m71ti
-heart-rate-monitor.jpg , praegu oleks nagu kõigil analoogidel vint üle keeratud nii korralikult, et koos ülikonnaga enam kanda ei sobi. Aga kindlasti on kusagil olemas ja kui muud üle ei jää, saab ka väljamaalt tellida, aga eelistaks toetada ikkagi pigem kohalikke kellakaupmehi. Ideid?
Minu arust Eestis normaalseid kellapoode ei ole. On kas mingid kallid (2000+ EUR), päris odavad või siis mingid Armani jms brändikellad. Mina olen endale mitu korralikku kella tellinud siit: http://www.watchshop.com/ . Hea lai valik igast hinnaklassist, kohale tuleb kiirelt ja aeg ajalt on korralikke allahindlusi. Samuti toimib garantii (olen ühe kella kunagi garantiisse tagasi saatnud).
Heh, kohalike kaupmeeste toetamine ei tähenda ka päris seda, et nii bensiini kui banaanid ostan otse tootjalt. Firmakellad tulevad ikka firmast ja esindajate kaudu.
Mind häirib kellade juures eelkõige see informatsioonikoormus sihverplaadil - seepärast ei taha ka seieritega kella, et mul pole vaja mitte 12 numbrit ja veel mingeid seiereid, vaid piisab täiesti neist numbritest, mis näitavad kellaaega. Isegi sellel odaval binaarkellal, mille lingi siia poolteist aastat tagasi panin, on sihverplaadil numbrid ja kõik. Ei eeldata, et kella ostja on idioot, kes peab iga kord kirbukirjas lugema, millise nupu alt lülitakse sisse "light", millise alt saab kellaaega õigeks panna jne. Just selle pärast olengi lõhkise küna ees, et polegi nagu midagi osta. Isegi Garmin Vivofit võiks tulla kõnealla, kui nad suudaks sihverplaadi paigutada sinna samas suunas käe pikiteljega, aga seda tehakse vist alles järgmise mudeliga, revolutsiooniline uuendus või midagi sellist... Fenix on kah selline kallis mänguasi, mis mõeldud väga kitsale sihtgrupile, kuna ma ei tunne mingit vajadust, et autodele-telefonidele jm oleks GPS ka veel käekellas ja selle võrra siis kella ka raskem, paksem, kallim. Muidu see watchshop tundub päris mõistlik pood.
kui iga teksapüksi või t-särgi külge õmmeldakse lipik emporio armani, siis kella see kohe kuidagi soliidsemaks ei muuda. umbes sama tase, et igal padubeibel peab olema gucci sildiga käekott. olgu siis kasvõi hiina oma.
Kvaliteet maksab samuti. Loomulikult võiks ju kanda ka Seiko digikella, kuid milleks? Sollidne ja prežtiisne käekell on alati väga viisakas asi. Aga no kui ei ole võimalusi omada või lihtsalt kadedus, eks kiun aitab alati.
kvaliteet? mul on vist juba kolmas aasta üks pesuehtne hiinakas, maksis mingi 15 eurot ja käib siiani filigraanse täpsusega ning pole ka patareid vahetanud. ei mingeid liigseid tilulilusid ega kobakaid nuppe. välimus lihtne ja tagasihoidlik, samas piisavalt soliidne, et pintsakuvarruka alt välja paista. võiks ju osta mingi kolmesotase ka, aga kas see teeb mind kuidagi paremaks? vaevalt.
Hiinas odavalt toodetud Armani ja Michael Kors kellad mida müüakse hingehinnaga annavad jah nende kandjatest midagi aimu. Vaevalt, et keegi kade peaks selliste asjade peale olema. Pigem naeruväärne, et inimene ei oska oma rahaga midagi targemat peale hakata. Aga mine tea, kui uskuda uuringuid siis eestlaste seas on psüühiliste häiretega inimesi pea neljandik. Ja kõik on võimalik.
Seiko on vähemalt aus ja kvaliteetne toode õiglase hinnaga! Ja väljendab tõenäoliselt kandja kõrgemat IQ-d kui eelpoolnimetatute kalli brändi kandjatelt loota võiks!
Kui nüüd seda foorumit: http://forum.watch.ru/forumdisplay.php?f=17
lugeda, siis mina valiks väga hoolega netipoodi, kust midagi osta. Vähemalt Tissot puhul on võimalus, et satud Hiina koopia peale, ülisuur.
Ostsin pojale sünnipäevaks mehaanilise Tissot siit: https://www.premiumwatches.com/.
Väidetavalt laokaup, tuli siiski üle kuu oodata. Sain küll originaali koos garantiitalongiga, aga müüja toonitas tungivalt, et kui garantiitöökotta pöörduda, siis nende ostutsekki ei tohi mingil juhul näidata. Eks ta mingi poolhämar äri ole. Paarisajaeurone hinnavahe siiski riski üles ei kaalu, edaspidi katsun netipoode kellade puhul vältida. Lennujaamade taxfreest saab õige kauba mõistliku hinnaga. Moskva Sheremetjevos näiteks. Iseasi, kas soovitud mudel just saadaval on.
Valged numbrid mustal taustal: Suuntol on päris head kellad, endalgi üks selline. Vältida tasuks Core tippmudeleid, neid peab iga paari päeva tagant nagu mobiili laadima. Elementumi aku peab samas aasta vastu. Vantaa lennuväljal väljalennutsoonis on päris mõistlike hindadega Suunto pood.
Kui keegi tunneb huvi, siis ära anda tasuta terve hunnik kella katalooge: Tag Heuer, Breitling, Omega, Seiko, Certina, Tissot, Longines, Rado, Raymond Weil, Casio, Hamilton, Edox, Frederique Constant (kokku 21 tk ja seisukord kataloogidel väga hea). Asuvad Tallinnas Nõmmel.
Rado on kvaliteetne ja alati äratuntav. Oma hinda igati väärt ja ega midagi sarnast tegelikult konkurentsi mõttes talle polegi.
Eks kellade üle võib vaielda muidugi ja lõpliku tõde ei ole. Mulle küll head ja ka huvitavad kellad meeldivad. Mul on neid kuskil kümne ringis, kannan kuidas on tuju ja milline riietus. Midagi überkallist ei ole, kuid lemmikuks on kujunenud Omega Seamaster proffesional, puhas ajatu klassika. Teine lemmik on Poljot Shturmanskie, mehaaniline kronograaf, nn. piloodikell kaheksakümnendatest. Spordi tegemiseks on üks Polar ja Suunto Core all Black. Teisi kannan juba vähem, kuid ka nende hulgas on huvitavaid eksemplare.
Kokkuvõtvalt, eks kella brand maksab. See on ju sama, et miks ma seda Lexust pean ostma, kui Toyota Corollaga saab ka asjad aetud. Aga ikka on inimesi, kes ostavad Lexuse. Ja las nad siis ostavad, kui neile meeldib. Milleks seda halvustada?
mul oli üheksakümnendatel tavaline citizen- ei käinud ette, ei jäänud taha, iga päev käe peal, tööd tehes, tolmus, põrutustes ja kestis originaalpatareiga 5a. peale patareivahetust veel mõned aastad ja siis hakkas jupsima. õiget aega nägin selle raha eest ot i do. ostes tänapäeval tonnise kella maksad sa vaid nime eest, saad kuskil pubis uhkeldada, aga aeg on ikka sama. hetkel mingi hiinakas, kena näeb välja ja maksis vist 10€ ja käib täiesti täpselt. kas see teeb kellestki parema inimese kui kell maksab rohkem? sama teema autodega- peaasi, et naabri omast kallim...
Kirjutan veits teemast mööda (pole rikkur ja tahan ka rohkemat, kui lihtsalt käekella), aga nende paljude kellateemade hulgast tundub see siin siiski sobivaim ja uut teemat kah nagu mõttetu teha.
Taustast nii palju, et ma ei oska elada ilma käekellata ja ei armasta eriti häid asju vahetada. Krooni tuleku järel ostsin mingi Casio ja elasin sellega ligi 10a, seejärel tolleaegse "nutikellaga" ca 15a, kuni see päevapealt otsa sai. Seejärel pole osanud enam kuhugi pidama jääda. Ostsin heale kogemusele lootma jäädes jälle Casio, mis pidas vastu täpselt garantiiaja. Seejärel leidsin korraliku suure ja "rauast" iinlaste nutikella, mille suurim puudus on just nimelt see et "suur ja rauast", mis kasutust piirab. Seejärel mingi Xiaomi juust, mis paari kuuga rikkis, nii et hetkel on jälle käe peal see eelmine "suur ja rauast" kolakas. Lisaks on tänu lastele käinud käest (perest) läbi veel posu mingeid iinakaid, millest pooled andnud aasta jooksul otsad, aga peamisi põhjuseid, miks iinakaid ei taha rohkem näha, on nende väga haledad äpid. Aga need on paraku ainsad äpid (tubli kümmekond+), millega mul seni kogemust.
Mu ootused on üsna konkreetsed:
- vettpidav vähemalt 5at
- mustal taustal heledad numbrid (digitaalne, seierid pole minu teema kunagi olnud)
- viisakas välimus, et ei peaks trenniriideid ülikonna vastu vahetades kella vahetama
- aku kestvus kindlasti nädalates (nt mu raskel iinakal ca 1a, Xiaomil ca kuu)
- pigem spordikell kui "päris nuti" (ei vaja helistamise-maksmise jms funktsioone), korpus peab kindlasti kannatama vett ja vilet (loe: liiva ja kive ja betooni jne), sellepärast olen veidi skeptiline ka puutetundlike ekraanide osas (mida mul vaja pole). Sel põhjusel on välistatud ka metallist kellarihm (peab olema vähemalt vahetatav millegi muu vastu, mitte nn integreeritud).
Sellise kella leian endale kindlasti ka ilma kõrvalise abita. Loomulikult rikkuritega konkureerida ei kavatse, aga mõnesaja eurone hinnaklass tunduks veel mõistlik eeldusel, kui see õnnestuks jälle nt 15a peale ära jaotada (miks mitte ka kallim kasutatuna, kui nüüd paljud peale jõulukinkide saamist vanadest odavalt vabaneda soovivad). Mu küsimus on aga kellaga seotud äpid. Ise kõiki neid osta ja katsetada ei jõua, ühtegi head äpivõrdlust pole leidnud, sest kõik kipuvad olema sellised, et iga L kiidab oma V või siis minusugused amatöörid, et ostad 5 erinevat ja siis võrdled pealiskaudselt, sest kui reaalselt mingi multispordiga ei tegele, ei saagi kusagilt ühel inimesel mingit kogemust tekkida.
Küsimusi on kolm, äkki kellelgi on mingi vastus neile olemas ja kui polegi, eks leian mingi aja jooksul need ka ise.
1. Eelpool kirjeldatud nõudmiste osas vaatan hetkel lootusrikkalt vaid Garmini, Suunto ja vbl ka Polari suunas. Kui keegi arvab, et peaks valikut suurendama, kuulan kõrv kikkis põhjuseid.
2. Igasugused isiklikud kogemused eelpool nimetatutega on oodatud. Pigem halvad kogemused kui head, et oskaks hoiduda. Kindlasti ka äppide osas.
3. Kui kellelgi torkab kusagil silma mõni professionaalsemalt tehtud äppide võrdlus eelpool nimetatute osas, võiks siin jagada, sest eks neid huvilisi ole teisigi.
Tänu, kes kaasa mõtlesid! Eriline tänu, kes omi mõtteid ja kogemusi valmis jagama!
Ja nimesid vahetada armastav taignarulliga netitroll loeb uuesti, et see ammu tehtud ja üsna kasutuks tunnistatud, sest need pole mitte kasutajad, vaid sinusugused klikikogujad, keda huvitab sisu asemel lihtsalt kopikas teenida oma videote vaatamise eest. Kõike läbi kammides leiab tõenäoliselt ka mõne nõela heinakuhjast ja kui keegi leidis, võiks jagada. Ainult terasid, mitte aganikutäit sõklaid.
Mul oli üks selliseid Fossili hybrid prototüüpe aastaid tagasi. Info kuvati klaasi sees, all oli seieritega kell, praegused vist on juba nii, et seierid käivad ekraani peal eraldi mehhanismiga. Igatahes nuti osa sai eraldi laadida ja kestis kolm päeva, kell oli oma tavalise patarei peal. Oli efektne ja kuna prototüüp, siis mulle tasuta kuid nägi suht kallis välja, tehnilise poole pealt ca 40 euri poole pealt sisu + disain. Sai oma loomuliku surma, kui kättpidi auto liigendite vahel tegutsesin, seepärast ma enam sõrmuseid ega kellasid kannagi.
Igatahes APP'e jne asju tal ei olnud, oskas näidata sõnumite ja teavituste sisu, fotokat juhtida ja näidata, kes helistab.
Internetist leiab, et Fossil Gen 6 ei ole just kõige parem, aeglane ja vähe funktsioone ning aku kestab vähe. Rikaste nimekirja lisaks veel Frank Muller.
"The Franck Muller Aeternitas Mega 4 is the world's most complicated wristwatch. It has 36 complications, 25 of them visible, 1483 components and 1000-year calendar." Selline peen vidin siis.
Paistab, et minu offtopik siia teemasse hästi ei sobi. Tegin selle nüüd ikkagi eraldi teemaks. Palun jätkame seal. Kopeerin sinna ka seni tulnud vastused ning mingi hetk see offtopik kustub siit.
Nüüd teemasse: ma ei esita siin poolt- ega vastuargumenti, lihtsalt mõttekoht, et nende hirmkalliste kellade puhul... neid inimesi peaks olema alla promilli (ja sedagi peamiselt golddiggerpiffid:), kes eemalt vaadates pealt lugemata tunnevad ära mõne kallima otsa kellamudeli. Ja omakorda murdosa neist, kes suudavad eristada originaali võltsingust. See on ikkagi kandja teadmine, et ma ostsin omale kella abil veidi staatust juurde, aga et see kellelegi teisele huvi pakuks...?
Korduvalt rääkinud, et ostsin omale kunagi USAs teadlikult ühe Rolexi võltsingu. Originaal on alloleval lingil (see oli ammu, seal tegelikult veel erinevaid detaile). Enam hinda ei mäleta, aga polnud kindlasti üle 50 taala ja originaaliga kõrvuti pannes pidi ikka korralikult silmi teritama, et neid eristada. Ilma originaaliga kõrvuti panemata oleks puhas loto, kumba neist pidada originaaliks ja kumba vufliks. Lõpuks kinkisin selle ära kellelegi, kellel seda rohkem vaja oli:)) Aga mida keegi oskaks üldse arvata, nähes sellist rohelist suvakella kellelgi käe peal? Kas tõstab kohe staatust "mingi odava" TAG Heueri või Breitlingiga võrreldes? https://www.prestigetime.com/Rolex-Datejust-36mm-Stainless-S
teel-and-Yellow-Gold-126203-Olive-Green-VI-IX-Roman-Oyster.h
tml
Teine asi, et minu arvates on kogu kelladisain jäänud juba ammu kinni mingitesse stampidesse. Umbes nagu pooliku kartuli kujulised autod, et eemalt vaadates ei tee enam keegi vahet. Kõik kellad ongi nüüd kas ümarad, kandilised või ümarate nurkadega kandilised. Kogu fantaasia, mida neile lisatakse, et pannakse serva peale neile ümar-kandilistele vormidele veel mõni sälk juurde või mingid pisikesed vidinad (numbrid või lisaseierid) kuhugi liikuma ja ongi kõik!
Lisasin artiklile pildi (see siin teemas juba varemgi lingina olemas), millega kunagi üks kolleeg välismaal, kellega mõne korra kuus suhtlesin, muljet avaldas. Kandis seda koos kalal käies ja välisdelegatsioonidega bankettidel, st igal pool. Kui ükskord küsisin, et tal oleks ju võimalik rahaliselt osta misiganes kell, siis ta vastas hästi, et näed, sinagi lõpuks küsisid. Iga nädal keegi küsib, sest see eristub, torkab tervalt silma ja samas ei riiva silma mitte üheski olukorras. Ostsin omale kah (see sama, mis ca 15a vastu pidas) ja tagantjärele pean tunnistama, et just see kell on alustanud nende 15a jooksul ikka meeletu hulga (sada oleks kindlasti liialdus, aga vihjab suurusjärgule) vestlusi minuga täiesti võõraste inimeste poolt. Mitte ainult naiste, vaid ka meeste poolt ilma seksuaalse huvita, vaid tuldud lihtsalt "nii äge" jutuga uudistama-küsima. Ma ei mäleta enam, aga selle vuffel Rolexiga küsiti vist korra kusagil korteripeol, et kas vuffel või päris:) Täna pole Polaril midagi võrreldavat kõrvale panna (sama Titan mudelgi on tavaline ümmargune kotlet ümber randme) ja pole siiani paljudel tootjatel. Siin oleks lihtne isegi suvalisel hiinakal haarata omale turuosa puhtalt eristuva ja samal ajal soliidselt tagasihoidliku disainiga. Imestan tõsiselt, et seda pole riskinud teha maailma juhtivad nutikellatootjad, kes alles otsivad oma stiili, kompavad piire ega nagunii konkureeri seal rikkurite hinnaklassis.
Sobiv uudis teemasse. Mind jätab täiesti külmaks ega pea ka üheski aspektis ilusaks, aga on kindlasti eriline ja eestlaste jaoks teise tähendusega kui suvalised "laiatarberooleksid", nii et müts maha põneva ettevõtmise eest!
Mul tekkis sama mõte, et sihverplaadi asemel klaasi siseküljele graveeritud numbrid ise oleks juba välimuse masstoodanguga võrreldes eriliseks teinud. Mitte, et see mu arvamust muus osas muudaks, aga ega see peagi mulle meeldima, samas selline hinnalipik lausa vajab erilisust ja liikuvate hammasrataste nähtavale toomine on kellade maailmas ikkagi "so yesterday".
Te võite oma patekute ja rolexitega kuu peale käia, kui me räägime rikkurite kelladest, tuleb kohe pähe üks kindel bränd - Richard Mille.
Kui sa jõuad endale pateku osta, järelikult oli sitt tehing. :-D
Lapsepõlves öeldi sinusuguste vastu - mul on järelkäruga lennuk :)
Näita mõnda videot, kus selle kellaga seltskonnas liigud! Ja seo see enda anonüümse isikuga!
Käekell on ka aksessuaar ja inimeste maitsed on erinevad. Kui ostad kingituseks käekella, kasvõi odava, siis see ei pruugi kingi saajale meeldida. Lähed kingi saajaga koos poodi!
Kell peab käe peale sobima. Nii mõõtudelt kui disainilt. Mõni on liiga latakas, mõni madal, mõni kõrge, mõnel kumerus vale jne.
Mul on juba oma 20 a üks Tissot kell. Kingitud, pole eriti kallis ja stiililt niiöelda ülikonnakell. Sellegipoolest olen teda ka vees uputanud ja metsa raiunud.
See on selline millest ei saa aru et on käe peal aga kui teda pole saab kohe aru et midagi puudub.
Olen ka teistsuguseid proovinud. Just selle mõttege et võiks kallim/stiilsem/uuem midaiganes olla ja ei ole paremat leidnud. Väga pole otsinud ka muidugi. Pole mingit vajadust Omegat või Komandirskijeid osta kui nad on kasutamiseks ebamugavad. Seepärast ei saa neid ka netist osta. Või kui siis tagasisaatmisvõimalusega et ostad 10 000 EUR kella, saadad tagasi ja loodad et raha ka ikka tagasi kantakse :)
Käekellade nn püha kolmainsus või suur kolmik on Audemars Piguet, Patek Philippe ja Vacheron Constantin. Ehk rikkal ja tõsisel kellahuvilisel on kindlasti mõni kell sellest kolmikust.
Ei ole ikka küll: Breitling, Hublot, Rolex, Tudor, Panerai, IWC, Rado, Zenith, jne. Väga häid kvaliteetseid kellafirmasid, mis kasutavad shveitsi mehhanisme on palju. Hoiavad hinda ka.
Lugesid nüüd ette kõik kellbrändid, mida tead? Kui teema sulle päris tuttav oleks, siis saaksid aru, millest räägin. Vaata https://en.wikipedia.org/wiki/The_Holy_Trinity_(horology). Võid ka google'isse toksida "holy trinity of watches". Tuleb ilmselt rohkem lugemist.
Loomulikult on IWC, Rolex jt ka väga head kellad, aga proovi mu eelmine jutt veelkord mõttega läbi lugeda.
Väga tähtis on ka osta kvaliteetne kell. Kui kellal on peal firma Rolex vms., siis see ei pruugi tähendada, et see ka selle firma toodang. Et originaal kell ära tunda, selleks on vaja vastavaid teadmisi.
Rikas kannab seda kella, mis talle meeldib. Kellamargi yle targutamine on vaeste privileeg, kes säravad Bulgaria turult ostetud 50 eurise margikellaga.
Täpselt nii. Ise rihin oksjonilt hetkel ühte U-Boati, ei pea olema nn kolmainsuse liige, et ennast hästi tunda või pidada ennast kellamaailmas aktsepteeritutks. U-boat kellad lihtsalt meeldivad.
See 300g tundus nii ajuvaba number, et pidin kodulehelt üle kontrollima:))
Mis tunne on? Häirib see kaal, ei häiri või lihtsalt talud väikese ebamugavusena?
Tsiteerin nüüd aastatagust iseennast ühest teisest foorumist.
##Käisin läbi ühest Euronicsist, et proovida käe peale nii Instinct2X kui ka Fenix7X-i. Endal käepeal mingi 38g suvaiinakas ja ligi 2a kogemust ka 63g iinakaga (võtsin kaasa, et oleks võrdlusmoment). Kassaneiu vaatas esmalt üle, et Fenix7X pole hetkel Eestis kusagil (ladudeski) ja võttis seejärel kella enda käe pealt, et proovi:). Rääkis sinna juurde jutu, et kaaluvahesid ennast peaaegu ei märkagi, sellega harjub kiirelt, aga kella kuju on see, mis määrab, kui mugav seda kanda on. Soovitas proovida vaheldumisi mu enda kellasid ja Instincti, mis on neist raskem, aga tundus käepeal tõesti kergemana. Fenix7X mõjus Instinctist raskemana, aga samas kergemana, kui need kaks "värdkujuga" iinakat. Sellega oli kaaluteema minu jaoks laualt maas. Aga ikkagi huvitav, et niimoodi katsetamata (ilma, et ta tähelepanu oleks juhtinud) tegeleksin jätkuvalt mittevajaliku ülemõtlmisega, sest erinevused numbrites on tegelikult suured. See jutt on nii ajuvaba, sest räägin 96g kaaluvast kellast, samal ajal kui telefon mu taskus kaalub ainult 76g :))##
