Oskab keegi öelda, on üldse kuskilt selliseid asju netist leida, nagu näiteks, mida maksis bensiin mingil päeval või nädalal selle aasta sees? Kui tanklast näiteks küsida, kas neil oleks sellist infot arvutis?
Vana-Narva mnt ja Smuuli tee ristmikul oli 15 aastat tagasi EK tankla, kuigi see sealt mingi aeg kadus, seisis silt veel 10 aastat pärast tankla kadumist tee ääres ja liitri hind oli vist mingi 3,50. Kahjuks ei mäleta, kas tegemist oli 95e, 91 või diisliga, sest nüüdseks on see sealt siiski kadunud. Viimati nägin seda silti seal kui hind oli tõusnud 11-12 krooni peale ja siis oli hea meenutada alati neid 3,50 aegu.
sel ajal sain vist 3000.- palka või veelgi vähem, igatahes tankimine oli investeering ja üle 20l ei tankinud, praegu on asi ikkagi tunduvalt lõbusam....
teagi, peale krooni tulekut töötasin mõned kuud vist 250.- kuus....siis oli koht kus sai 500.- kandis ja siis oli 1500.-, igal pool mõned kuud ja peale seda oli 3000.- ja edasi õnneks ikka oluliselt ülespoole....
Rakvere külje all, Tõrmas on tee ääres vana mahajäetud tankla, kus galonkade peal hinnad,- diisel 3,00, bensiin a-76 3,10; 93 3,20 ja 95 3,30.
Mingid 15 aasta tagused hinnad ilmselt.
Krt, silm läheb märjaks kui sealt mööda sõidan:)
1997 aastal sai oma esimene Zapakas muretsetud ja bensiin a76 maksis siis 5kr liiter hiljem tõusis 5,5 peale.Diisel aga minu mäletamist mööda 4kr liiter.Astal 1999 muutus a76 juba haruldasemaks hakkasin kasutama 92(Leedukate kokku segatud )Maksis mingi 8.20.Siis hakkaski juba kütus tõusma.Aastal 2001 maksis 98 juba 11.90,mis tolle aja kohta kirves.
2002 aasta lõpus aga oli eri tankla ketide vahel Eestis mingi hinnasõda ja siis langes 95 hind 8.40 peale Nestes.
2004 maksis 95 10.50
aastal 92, kohe peale krooni tulekut oli au bensiini müüa.
Esimene hind oli alla 1 eek. hiljem 1,20. Diisel oli 0,80.
Samal ajal oli Venemaal kütus 4x odavam ja kasutati väga huvitavaid meetodeid selle hulgi transportimiseks. (NA fekaali auto näiteks)
aastaks 94 oli diisel 2,00 ja bensiin 2,50. Diislit oli võimalik väike hulgi 1,50-ga osta.
Üks suuremaid hinnatõuse on meelde jäänud 99 aasta sügisest, kui esimest korda hinnasiltidele neli numbrit enam kõrvuti ei mahtunud.
suht aktuaalne teema sesmõttes et hind vist numbriliselt jälle rekordeid purustamas. miskitest raadiouudistes oli hea põhjendus - suuret numbrite näitamiseks tabloodel kulub rohkme elektrit -> a vist oli tegemist libauudistega :-P)
95.aasta paiku oli 95 3.50 EEK, sattus hiljuti tolle aastakäigu Postimees kätte. Toda 20 kopeika peale tõusu ma kah mäletan kuigi olin siis alles algklasside koolijüts. Suur palk oli tavakodanlikul 200 ruublit siis. nii et 19 krooni ja 19 000 kr , skaala laias laastus sama, suurusjärguliselt vähemalt küll ... hmm, aga jah sisuliselt peaks fossiilkütuste hind olema mõned suurusjärgud suurem... on ikka jabur et tooraineid, vaheprodukte jne on kasumlik mitu korda ümber maakera keerutada enne kui toode maha müüakse, transport on niivõrd odav...
Kui endal tankla oleks, siis laseks päevaks hinna kuskil 10kr peale. Oleks hea vaadata, milline järjekord kohe tekiks. OK, 15kr peale hind lasta, siis oleks ka hullumaja juba vist....
Krooni tulekul maksis bensiin umbes 3,50 liiter, sõltuvalt siis kütusest.
Kuid see hakkas peale seda ilmselt kõikuma.
Kuid tegelikult oli tollane 3,50 kallim, kui praegune näiteks 1 euro liiter ja samuti oli see kallim ka meie rekordis, midagi 1,445 eurot liiter.
Põhjus väga lihtne, tollased palgad olid 120-300kr, kuid praegu on isegi miinimumpalk 300 ja tavalised palgad 400-600, ehk siis praegu saab keskmine inimene oma palga est tunduvalt rohkem bensiini osta, kui krooni aja algul.
See on tegelikult väga positiivne, sest annab märku eesti suurest arengust, midagi on ikka õigesti ka tehtud
Esimene Statoili tankla avati Tallinnas Linnahalli juures 1.04.1992
Mul sai just pühapäeva õhtul Mere puiesteel bensiin otsa ja jooksin selle 300-400m , kanister käes sealt ostma. ametlikult tankla avati alles järgmisel päeval .oli tore müüja ja sain ikkagi 50 EEK eest mingi 5 l kõige odavamat 92 või 93 bensiini. kui mujal maksis sel ajal liiter 2,5-3,5 EEK ,siis Statoili ketis oli see esimestel aastatel 3-4 korda kallim.
Kallim oli ta sellepärast, et Statoilis oli bensiin vabamüügis, samal ajal kui ametlikult sai osta vaid 20 liitrit bensiini kuus. Kõik ostud märgiti tehnilisse passi.
``Põhjus väga lihtne, tollased palgad olid 120-300kr, kuid praegu on isegi miinimumpalk 300 ja tavalised palgad 400-600, ehk siis praegu saab keskmine inimene oma palga est tunduvalt rohkem bensiini osta, kui krooni aja algul.``
Kas olid nii väiksed palgad? Läksin praktikale 1992 a suvel ja tööleping tehti miinimumpalgale (minu mälu järgi), mis oli 2300 rbl ehk 230 kr? Vahepeal tuligi kroon ja otsustati maksta 2x rohkem ehk 460 kr, millest tulumaks läks maha ja kätte sain 375 kr.
1994 läksin meistrina tööle ja minu palk oli 4200 kr - maksud, minu töölistel 2000-3000 kr. Õpetajad nt said samal ajal mingi 1000 kr alla. Üks esimesi suuremaid oste oli Metabo lööktrell, 2000 kr maksis. Praegu 130 € sellise eest ei maksaks.
_mnbmnb_ on vist nii noor inimene et 80 ndaid eriti mäleta. Need palgad mis olid 92 aastal enne krooni tulekut- need olid juba mõttetud kui tavaline Harkovi meeste jalgratas maksis siis poes ligi 5000 rubla, raha oli väärtusetuks muutunud. Kaevurid said juba kõvasti üle 10 tonni palka, kui üldse said:(. Kui veel raha hinnas oli sai eesrindlik kaevur max 500 rubla. 80 ndatel kuni 91 aasta lõpuni kui veel Vabariiklikus Raamatukaubastus autojuht ekspediitorina võiduka lõpuni töötasin oli minu palk ca 200 rutsi mis oli tollal ikka suht hea palk. Tulevane kaasa sai tollal kultuuritöötajana 90 ja sai kah ära elatud.
4200 meistrina oli ikka väga hea palk või sattusid õigel ajal õigele kohale. 93- 97 töötasin linnaliini bussijuhina ja palk jäi 2000 Eegu ringi netos.
Mis benssu hinda puutub siis on hästi meeles kui veel 1975 aastal tatid olime ja võrridega käisime pidevalt Pavandu bensujaamas, praeguses Grom- Radoon :))) benssu ostmas. 5 liitrit A76 maksis 35 kopkat. Õli ei pidanud ostma- vanamees töötas külmutusseadmete kompressorihoones ja valas millist õli tahad kuipalju :). Olid ajad!
Palgad olid krooni tulekul jah just nimelt sellised, kuna krooni väärtus oli algul väga suur ja eks olime ju alles alustanud ka oma vabariigiga, alguses oligi raske.
Tollal maksis leib ka 0,5-1,5kr vahemikus näiteks.
OT:
Tuleb meelde et kui kroon tuli siis maa ETKVL poodides olid metallist labidad, rehad, kõplad 5- 10 senti tükk. Mutid rabasid kümnete kaupa.
Küsisin kah naabrimutilt et mida sa sihukese hulga kõblastega peale hakkad?
Mutt sügas pead ja siis vastas et aga odavalt ju sain :)))
Statistik on siin teemasse väga põhjalikku inffi lisanud.
Mis puutub palkadesse, siis googeldasin natuke ja selgus, et krooni tulekul kehtestati alampalgaks 200 kr. Kui keegi sai vähem, nagu solksolk kirjutas, siis järelikult maksti alla alampalga.
Ise sain esimest õiget palka aastal 1985 mööblitööstuses ja see oli vist mingi 165 rbl kandis. Ja siis kaks aastat stabiilselt täpselt 7 rbl kuus, millest prappor tihti poole ära võttis, et kõigile hambaharjad, pastad, saapamäärded, taskutätid jne osta - et neid üksteise tagant ei varastataks.
Ma pole küll kunagi väga kütusehinnale tähelepanu pööranud, sest absoluutselt kõik autod on seni ühtmoodi kõik ära kulutanud, mis paaki lastud.
Küll aga on meelde jäänud, et aastal 1999 maksis diislikütus ca 6,50 EEK/L ja kusagil 2002 paiku maksis Shell´i 98 V-Power 15,90. Tavabensiin oli tollal ca 10 EEK/L.
Kütus-Palk- Ostujõud. 1986 aastal sai ostetud Vaz-21061 uuena poest hinnaga ca 9000 rubla (vist oli letihind 8600).Tänases vääringus on see ca 60 eurot. Selle raha eest saab nüüd samale autole paagitäie bensiini!!!? Mõelge oma "sammastele" ja mis selle rahaga siis kõik teha ja osta saab kui ca 30 aasta pärast pensile jääte!?
Huvitav loetelu neist hindadest. Ma mäletan selgelt, et 2003 ostsin omale uue auto ning 2004 kevadel-suvel sai Tartus parematel päevadel mõnest kohast isegi veel 6.9 EEK eest kütust, tavaline hind oli sinna 7..8 EEK vahele liitrist. Peab veel vanu pilte tuhnima, aga praegu julgen küll väita, et kütus oli 2003...2004 odavam kui ülal mainitud.
2004 aastal läksime me euroliitu ja siis maksis kütus 10-11,50 kr liiter.
2003 aastal maksis bensiin 9-10 kr vahel, mäletan,et 9,30 oli pikalt.
6,90 küll ei ole võimalik, et bensiini kuskilt ostsid sel ajal, isegi diislit raske uskuda, et nii odavalt said.
2002 aastal maksis 9,30 sügisel bensiiniliiter näiteks, mõni odavam tankla võibolla müüs 8,70, aga vaevalt, et enam alla, mäletan selgelt, kuna hakkasin siis autoga sõitma, suvel juba tegelikult.
Mäletan ka hästi euroliitu minekut ja tollast kütusehinna tõusu ja ostsin odavalt ette veel.
Kuid aktsiis oli tõesti enne euroliitu ja ka euroliitu mineku algul odavam, kui praegu, samuti käibemaks oli siis 18%, praegu 20%.
Ma mäletan mingi 15a tagasi oli meil automaattankla (Olerex vb.,ei mäleta,aga kollane oli),hind tõusis 10ni,aga hinda muutes süsteemis tehti viga,koma sai vist valesti.Sõber pani 100EEKu sisse ja...muudkui tuleb ja tuleb ja tuleb...ja ei mahtundki ära.Hind oli 1,00EEK.Ta helistas mulle ka,ma ruttu koju,kõik kanistrid ja vaadid korjasin kokku ja tankima,sõber samuti,aga ei me pääsend enam,kilomeetrine järjekord oli juba.Aga järjekorda mäletan,isegi traktoritega tuldi.Ei seda taevamannat kaua jagatud,aru saadi vist.
Aga sõber sai paagi täis,peale mille kütuseseier tal paremasse serva kinni jäigi,sest üle paarikümmne liitri seal paagis pole kunagi olnud.
Sellised on cng hinnad juba pool aastat. Eelmise aasta suvel maksin kõige soodsamal ajal 0,699 €/kg, siis täna on Tallinnas vähemalt 2,8 €kg. Seega 4 x kallim. Minu arvutuste järgi tuleb bensiiniga sõit täpselt sama kallis. Pärnus pidi ühes tanklas kodumaine toodang 1,7€ maksma, aga see ikka kaugel, parem auto las seisab suvel ja kasutan elektritõuksi.
Hinnad ammu sellised kus Te elate.
Aga isegi sellise cng hinnaga tuleb sama mis bens. sõites. Arvestades, et 4a sõitsin peaaegu tasuta siis ei kurda.+ firma kütuse komp. Lihtsalt praegu kasutan rohkem väikest diislit sõitmiseks.
Eestis on hetkel 2 tanklat kust saab biometaani jätkuvalt soodsa hinnaga. Üks on Pärnus ja teine Viljandimaal, Võhma lähedal. Gaasi hind hetkel vastavalt 1,79 ja 1,66 €/kg (sooduskaardiga)
Sellise hinna juures tasub cng auto ennast vägagi kiiresti ära. Juhul kui piisavalt tihti nendest tanklatest mööda sõitma satud.
Seda kahtlustasid saksad juba enne aktsiisilangetust, et kütuseärikad pööravad selle ikkagi enda kasuks. Ja nii läkski. Sama ootab meid ka eestis kui nad aktsiise langetavad. Kuidas riigijuhid küll nii nüridad on, aru ma ei taipa. Diisli aktsiis pole siiani tagasi tõstetud ja mäletate hästi, et korontsi ajal maksis isegi 0,999, aga nüüd 2x rohkem.
Selle 2 euri kannatab veel kuidagi ära, palgad tõusnud ikkagi, muidugi on ka muud kulud tegelt tõusnud kuid ikkagi. Kartke pigem talve, mõned negativistid siin ennustavad 4 eur liiter aasta lõpuks. Ei saa aru, mis kasu on sanktsioonist kaks korda vähem vanjade käest osta, kui pead kahekordset hinda maksma neile...
globalpetrolprices andmed näitavad missugused on Eesti kütusehinnad
ülejäänud Euroopaga. Kallim on Norras-2,858 edasi Taani, Soome, Island, Kreeka, Rootsi, Holland ja Eesti lausa 8 kohal-2,266 praktiliselt võrdne prantslastega. Läti/Leedu on 15/16 kohal vastavalt 2,196/2,178. Ülejäänud sotsmaad tulevad kõik tabeli lõpus alates hindadega 2,010 Slovakkia ning kolm kõige odavamat hinda on Serbia 1,677 / Sloveenia 1,688 ja Ungari 1,336.
Hinnad on dollarites 1 liitri kohta. Miks me oma ettevõtlust ja elukeskkonda ei kaitse . Meie tanklakasutajat kooritakse arulageda poliitika pärast.
Vaata hindu endistes nsvl-is Ukr-1.72, Mold-1,64 , Gruusia-1,35 , Uzbekistan-0,89 , Vene ja Kirgiisi -0,80 , Valgevene-0,71 , Ažerb-0,59 , Kasahhi-0,49 , Türkmeenias-0,43 Eesti vajab väljumist roheleppest.
Muidugi peab ka naabrite hindu jälgima ja vajadusel reageerima aga no Ungari... Kahtlen, kas liitlassuhted Putiniga meie riigile jätkusuutlikud oleksid. Naftat diivani seest ka meil ei tule. Eraisikul on palju lihtsam tanklat üldse vältima hakata, kui 10-20 senti aktsiisilangetust nuruda. Ettevõtetega jah on teine lugu.
Muidu on eestlane küll kõve piketeerija ning plakatitega vehkija või maksude välisriiki sõidutaja, aga kui oleks vaja tanklad boikoti alla panna ja nädala-kahe jagu ühte tanklaketti eirata, et see oma kasumiootused korralikult läbi mõtleks, siis pole seda ühtsust kuskil.
Eestlane pole kunagi piketeerija olnud ja varasemalt polnud see ka võimalik 50aastat.
Selle aktsiiside languse ajaksid kütusemüüjad ruttu barlanksi tagasi ja riik jälle vaesem nende maksude võrra.
Lihtsalt vähem peab tarbima.
No nad ikka vahel istuvad seal toompeal ja mujalgi teevad vikerkaareparaade, aga miskipärast ei jaga ära, et tarbijatena on nende käes raha ja valikuvõimalused. Kui riigi vastu protesteerimiseks suudeti rahvas maksudega lätti sõidutada, siis miks ei ole võimalik rahvas kokku võtta ja nädalakese ühte tanklaketti boikoteerida- kui ikka kassa sissetulek on null, küll siis ka kartell kõikuma lööb ja enda rahakott tähtsamaks muutub kui ühine minutipealt hinnatõstmine. Ja mis puutub sellesse ülilolli juttu vähem tarbimisest, siis palun, istu kodus ja ära tee midagi, ära isegi peldikus käi, sest vesi ka maksab. Vähem tarbimist tähendab seda, et kõik senised eraelulised tegemised tuleb sisuliselt lõpetada, kogu elu hakkab koosnema hommikul tööle-õhtul koju režiimist, kodus annan õhtul igaühele aega ühe minuti duši all käimiseks ja sööme kiirnuudleid, sest liitri vee keetmine, et sinna plasttopsi nuudlite peale valada, on kõige kiirem ja odavam võimalus sooja toidu moodi asja saada.
Tõesti hämmastav, kui palju on lambaid, kes pidevalt nõus püksirihma pingutama ja köit kõri ümber peavad pehmeks salliks. Hoidsin kokku, mais oli elektrikulu 50kwh väiksem kui aprillis, aga arve oli suurem. Mille kuradi arvelt ma veel saan kokku hoida- külma veega pesemine? Jah, tervisele vist kasulik...
oleks igas leibkonnas selline tarbimine kus saabvahest 50 kwh kokku hoida, oleks meie planeet juba suitsusaun, inimene ainus faunaesindaja. 50kwh on nt terve kuu elektrikulu kortermajas.
Oma kortermaja näitega võid si..ale sõita. Kui radikates voolab soe vesi ja duššivesi tuleb ka keskkatlamajast, siis loomulikult sinu telekas ja paar led lambipirni mingit kulu ei tekita.
Kortermajas ongi raskem kokkuhoida. Nutad ja maksad! Oma majas lülitad basseinikütte välja, paned liikumisanduriga ledvalgustid, soojustad, vahetad küttesüsteemi, lisad päikesepaneelid jne.
Tegelikult võiks selle vana pildi siia riputada. Daatumit küll täpselt ei määra, aga kuskil aastajagu vana. Veelgi varem oli diisel 0,99, seda muidugi aktsiisilanguse abil.
Võrdluseks tänased hinnad: 95- 2,119; 98- 2,169; diisel 1,999
Koroona puhkedes pakkus Alexela lepinguga püsikliendile Diiselkütust hinnaga 0,77 eur liiter (koos käibemaksuga.)
Postihind vist eriti alla 0,99 ei langenud vist siis.
Vaadates Eesti elanike autoeelistust (nii uued autod, kui järelturg), siis kütusekulu ei ole viimasel 10-15 aastal mitte kedagi väga huvitanud. Selle juures on praegu lausa piinlik kuulata, et keegi kütuse hinna üle viriseb. rohkem kui 10 aastat tagasi, kui palgad olid numbriliselt 2X väiksemad ja räägiti kindlas kõveviisis peatsest >200 USD barreli eest naftahinnast ja tollaste kulutasemete ja madalate aktsiiside juures 25 EEKisest (1,6 EUR) liitri hinnast tanklas, oleks võinud ju kohale jõuda, et mõistlik on osta säästlik auto. reaalsuses osteti aga ainult janukamaid autosid. igasugu vana saksa janukate diiselrontide (X5, Q7, Touareg, Cayenne) buum tekkis lihtrahva hulgas kohe, kui rahvuskonservatiivide eestvedamisel diisli ja alkoholi aktsiisi langetati.
esiteks ei osta eestlased massiliselt igasugu kajenne ega x, q ja muu tähega tähistatud kärusid- neid ostavad siiski siledama ajuehitusega tüübid, kes tavaliselt mingi "ehitusfirma" omanikud või ehitusfirma omaniku ilusalongi omanikust poldipoleerija. teiseks ei ole kütuse hind isiklikult mulle kunagi vaevusi tekitanud, samas olen tasapisi autod ökomate vastu välja vahetanud, kõik senised isiklikud sõidud on sõidetud ja rahakotti pole auku tekkinud, aga nüüd on tõesti asi üle mõistuse minemas, sest tunned otseselt kuidas rahakott voolab tühjaks, st tekitab augu teiste eluks kuluvate summade seas. loomulikult tuleb jätkata tööle sõitmist, aga sellised sõidud, mida vanasti sai isiklike akude laadimiseks tehtud ja viisid kodust kaugemale, jäävad varsti vist ära. kuid sujuvalt on ärikad hinna 2€ peale ajanud ja siia see nüüd pikemaks jääb. barrel võib küll kukkuda ja tänagi kukkus, aga postil toimub 0,001 sendine muutus. eespool ennustasin, et hind kukub ja stabiliseerub kuskil 1.70 peal, aga näha on, et see jääbki lolli lootuseks.
2015 kui tuli välja Peugeot 208 1,6d, siis reklaamiti selle kütusekuluks 2l sajale. Eestis testisid seda mitu ajakirjanike rühma ja said keskmiseks vahemikus 2,9-3,2l sajale. Ma kasutan pidevalt Tallinna linnas Bolt Drive autosid, silma on jäänud, et Toyota Yaris hübriidi bensiinikulu on olnud kogu aeg alla 4l, vahest 3,6, vahest 3,8. ja seda ka kuumadel päevadel, kus auto salong on sõitma hakates mõnel korral olnud tulikuum ja kliimaseade käib täiega.
kui sõita 20000 km aastas ja keskmiselt saab 4l hakkama, siis kulub tänaste hindade juures ca 140 eur kuus. selle diisel Peugeot 208 korral 110 eur kuus. Ei ole nagu palju, või on?. ja keskmiselt sõidavad meil TÜV andmetel inimesed 10000-12000 km aastas ainult. seega me räägiks säästlike autode korral tänaste kütusehindade juures keskmise läbisõidu korral 70 eurist kuus.
Muideks, selle pesukoti reklaamitav tehasekulu oli kuskil 3,8l juures ja ajakirjanikud said väiksema kuluga hakkama. Kui mu mälu ei peta, siis vist 3,2-3,5. Niipidi oli see lugu.
Pakun, et need, kellel auto võtab 3-4 l sajale diisel või bensiini ei virise siin, et meeletult kallis. Autoga valdavalt üksi sõitmine ei peagi olema odav. Suburbias elamine , kus ühisttransüorti ei liigu, ei pea ka olema koht, kus igaks peaks elada suutma ja iga täiskasvanu kohta eraldi autot pidada. Assakule põllule korteri ostmine + kahe auto liisibg = sama suur korter tallinnas ja neid autosid ei ole vaja.
Ma juba ennist ütlesin- ära üldista ega vaata asju mingi keskmise harjumaalase seisukohalt. Ei ela kõik põllupealsetes kipskülades, ei oma kõik kahte autot ja maainimene peab tihtipeale omama sellist autot, kuhu mahub talle vajalik kraam, mitte ainult naine, laps ja ridikül. Hea on targutada ja näägutada küll, et miks sõidad sellise autoga ja vingud kütusehinna üle, aga elu paraku on teistsugune ja suht võimatu on eeldada, et uute hindade juures kõik tormavad oma autoparki välja vahetama.
Kallis kütuse hind ei saa ju olla kellegile üllatuseks. 2008 oli nafta hind 150 eur barreli kohta. Räägiti, et varsti on 200. Mõtleval inimesel on ammu juba normaalne auto, mitte ei jookse seda täna välja vahetama.
Maal elab meil nii vähe inimesi, et nende järgi pole mõtet üldistust teha. Pealegi maal on palju ka eakaid, kellel autot ei ole. Maal elavatele pere inimestele võiks midagi kompenseerida.
Maal elab vähe inimesi? Ma ütlesin, et unusta oma harjumaakeskne mõtteviis- kui eestis elab 1,3 milj inimest ja neist ca 500 000 talina ümbruses, siis ülejäänud ongi maa ja tööl käiakse "tõmbekeskustes" ja sinna sõidetakse oma kodust, mis enamasti vanem maja, mitte pilpaküla uusehitis ja asub vahel ka 40km kaugusel töökohast ja kui üks abikaasadest töötab ühes kohas ja teine teises ja lapsed õpivad-trennivad-huviringitavad kolmandas, siis ühe autoga sellist elu ei elata. Ja praegu pole probleemiks naftabarrel, mis sugugi ulmehindasid ei näita, vaid lihtlabane liigkasuvõtmine kuskil kütusteahelas, olgu siis tootja või tankla süsteemis. Kui diisel maksis veidi rohkem kui aasta tagasi peale aktsiisilangust 0,99€ ja nüüd kaks korda rohkem ja aktsiis on sama, siis on tegu tarbijale pealesunnitud hinnapumpamisega. Neid 4l sajale võtvaid autosid on siiski üsna vähe ja nagu juba öeldud, siis kõiki ei rahulda nende tihti olematud praktilised omadused- linnasõiduks see punn sobib, maal läheb tihtipeale midagu muud ja suuremat vaja.
Lõpeta oma nüri vaidlemine. Ma olen täitsa veendunud, et enamus vahetaksid oma autod säästlikumate vastu, aga alati ei ole selleks võimalust nii rahalise kui praktilise poole pealt.
Punktikene,
1) kõigepealt juhin tähelepanu, et tegu on WTI naftahindadega, mis kaupleb peamiselt teisel pool ookeani. Meil siin määrab toornafta hindu rohkem Brenti barreli maksumus. Need on küll lähedased, kuid kindlasti mitte päris samad hinnad. Näiteks praegu seda postitust kirjutades on WTI 102.49 USD, aga Brent 104.94 USD. Kui seda loed, on hinnad muidugi juba muutunud :)
2) teiseks juhin tähelepanu, et tegu on dollaris nomineeritud hindadega. Meie maksame siin eurodes ning euro ja dollari kurss on aastal 2022 ja 2008 hoopis erinev. See on palju tuntavam erinevus, kui WTI vs Brent. Näiteks kui praegu on USD ja EUR praktiliselt pariteetsed (1 euro eest saab umbes 1,02 dollarit), siis 2008 sai ühe euro eest tippajal ehk kõige kallima kütusehinna ajal 1,58 dollarit ja see on juba väga suur erinevus, mis ei võimalda üks-ühele võrrelda 2008. aasta hindade kujunemist praegustega.
3) vastuseks küsimusele, mis maksis kütus 2008 ja täna, siis kuna Sa räägid ameerika naftahindadest ja dollarites, siis eeldan, et küsimus puudutas ka bensiinihindu USA-s. 2008 käis bensiinihind (USA-s keskmiselt, erinevused osariigiti on päris suured) hästi pisut üle 4 dollari gallon ära ja siis tuli kolinal alla 2 dollari sama aasta sees. Praegu on bensiini rekordhinnad olnud üle 7 dollari gallon, aga keskmine on jäänud sinna 5,5-6 dollari vahemikku. Tõus USA-s on olnud 2022 jooksul aga rohkemgi, kui Euroopas, ligi 50%. Meil on siin veel hästi läinud, kuna aktsiisi komponent on kütusehinnas oluliselt suurem.
Kuula istmesoojenduse podcasti, seal on mõned sind huvitavad küsimused kütuserubriigis ära vastatud.
linnades, sealhulgas vallasisestes linnades elab Eestis ca 950000 inimest. Ja Harjumaa megavallad, näiteks Viimsi vald, Rae vald, Harku vald ei sisaldu selles numbris - need on maarahva hulka arvestatud.
See, et meil oli natuke aega tagasi diisel 0,99 eur liiter oli anomaalia. koroonakriisi alguses oli ju nafta hind maailmaturul ka negatiivne lühikest aega. mõtlev inimene sai juba 10+ aastat tagasi, et üldiselt saab nafta hind liikuda ainult üles ja seetõttu ka bensiini ja diisli hind tanklates. Kui siis räägiti peatsest 25 EEKistest (1,6 EUR) hindadest tanklates, siis tollal oli see palkade suhtes nagu täna oleks 3,2 eur liiter. Seega tänane hind tanklates on asjade täiesti loogiline kulg, millele on muidugi kaada aidanud ka Venemaa tegevus ja sanktsioonid.
ja see ei puutu üldse asjasse, et kõigile ei sobi säästlik auto. Kui ei sobi, siis sõida mittesäästlikuga, aga milleks see hala siis? Kui mulle näiteks ei sobiks üldse auto ja ma sõidaks Oleg Grossi kombel helikopteriga, kas ma tuleks siis kisama, et kütus on 2 x kallimaks läinud. Samamoodi nagu helikopter või eralennuk ei ole inimõigus, ei ole seda ka mõttetult kütust raiskav sõiduauto.
Bensiini ja diislikütuse hind tanklates sõltub nafta rafineerimistehaste kuludest, nafta ja hiljem kütuse veokuludest (laevadega, rongidega Eestisse, kütuseveokitega tanklatesse), tanklate haldamise kuludest (ehitamine, remont, personal) ja aktsiisidest/maksudest.
Milline neist kuludest on alates 2008 aastast, kui nafta hind tegi rekordeid, jäänud tollasele tasemele? ja nüüd küsi uuesti, miks 2008 aasta kõrgete nafta hindade juures oli kütus tanklates odavam. Kogu Eestis olev kütuste käitlemisega seotud tööjõud saab juba >2x rohkem palka, rafineerimine Leedus on samamoodi kallinenud oluliselt. Aktsiisid on tõusnud.
kuidagi väga kajakallaslikuks kisub see jutt siin- hoidke kokku, säästke ja ärge vinguge. ma juba mainisin, et enamus vahetaksid oma auto uue ja säästlikuma vastu, aga banaanias pole rahval seda raha, mis soome või saksa samasugusel tavalisel tööinimesel, aga eestlane teeb ju ometi päevas samapalju tunde tööd. eriti mõttetud tegelased on need targutajad, kes julk jüri kombel kaagutavad, et ise olete lollid, tulevikku oleks pidanud ette nägema. kas sa elektrihinna tõusu ka ette nägid? kas selle peale tuled, et kõikide hindade tõus mõjutab rahakotti kogu täiega, mitte et vaid kütus sealt peamise õgib?
ja muideks, mine ela maal ja sõida linna tööle ning transpordi lapsi- siis saad aru, kuidas elu käib.
Kallis kütus (mis ilmselt lähitulevikus veelgi kallineb) aitab ju päris edukalt tarbimist vähendada ja meid rohelisemaks muuta.
Varsti otsivad kõik enda vanad jalgrattad välja ja mõtlevad ikka 2x enne kui linna shoppama sõidavad.
Kelle lapsi sa transpordid @punkt? Kui enda omasid, siis "oled ise süüdi" ju :-)
no võimalik jah, et minu tutvusringkonnas on pigem inimesed (sh maal elavad inimesed), kes reageerivad elukalliduse tõusule suhtumisega, et järelikult tuleb kas vähem kulutada või rohkem teenida. "Lihtne", nagu ütles filmis Malev Harju Loogiline. Ette pole vast vaja näha konkreetseid hinnatõuse vaid arvestada sellega, et ootamatud olukorrad ja väljaminekud on alati võimalikud. igas peres võib juhtuda, et üks raha teeniv pereliige kaotab ajutiselt või alaliselt töövõime või kaotab lihtsalt töö (majanduskriis) ja on võibolla 1-2 aastat kodus. või on vaja lähedase hooldekodu kulusid hakata maksma ja seda aastaid jms. Või aidata sarnases olukorras enda õe- või vennaperet või võtta enda ülalpidamisele lähedaste lapsed.
Praegu on olnud elukalliduse kasv selline, nagu ülemus tuleks ja ütleks, et palka kärbitakse 20%. viimases majanduskriisis ja nüüd koroonakriisis oli see paljudele reaalne olukord. Selliseks olukorraks võiks nagu vist valmis olla.
Ära seda roheteemat ja jalgratast maini, see ajab paljud täitsa leili :).
Kuigi just see rohelisema tuleviku propageerimine viimased 10 aastat vähemalt oleks võinud suunata inimesi ja ka riiki ning kohalikke omavlitsusi suunas, kus täna ei peaks niipalju pihta saama kütuste ja energia hindade kallinemisest.
Nuh, vanasti oli haigla ka kõndimise ulatuses, nüüd pead kiirabi peale lootma. Kui tahad aga silma remontida, pead 50+ kiltsa maha sõitma.
Vähem kulutada võiks me kõik, kuigi ma ei teagi, mida siin vähem kulutada ongi... Elan samas taktis aga elektriarve, kütuse arve, söögi arve jne on kahekordistunud, ei tarbi nagu kaks korda rohkem, mingi anomaalia vist...
Ma kulutasin vähem- juunis oli elektrikulu 40% väiksem kui mais, sest sai rohkem ringi liigutud, aga arve oli vaid 14% väiksem. Seega need kokkuhoiusoovitajad võiksid otsida vaseliini ja p.. põrutada. Järgmine etapp on kuivküttega priimusel kiirnuudlite keetmine ja ihupesu külma veega. Eks seegi tervislik.
"Praegu on olnud elukalliduse kasv selline, nagu ülemus tuleks ja ütleks, et palka kärbitakse 20%. viimases majanduskriisis ja nüüd koroonakriisis oli see paljudele reaalne olukord. Selliseks olukorraks võiks nagu vist valmis olla. "
äkki selgitad lollidele, mismoodi selleks siis valmistuma peab? kõik eelmised majanduskriisid möödusid isiklikult minust märkamatult- töö oli, palk oli ja mingit hinnasurvet ma kuskil ei tundnud. ei olnud ka vaja kinnisvaraga hangeldada ega ohkida, et mull lõhkeb, mull lõhkeb...
seega mismoodi valmistub eesti keskmise või mediaanpalgaga inimene taolisteks majandusmuutusteks? mismoodi ma pidin valmistuma sellekevadiseks-suviseks elektrihinnatõusuks? kõik valitsuse kõneisikud ja poliitikutest suunamudilased lubasid, et suveks hind langeb, talv tuleb lihtsalt üle elada, siis kas langes?
kas annad rahvale tarka ja praktilist ning toimivat nõu või jäädki kallase stiilis pläägutama?
Küsi mõne tuttava käest, kuidas valmistuda või kuidas hakkama saada. mõne sellise tutatva käest, kellest eelmine kriis ei läinud märkamatult mööda, kellel ei olnud tööd või langes palk oluliselt ja oli samas kinnisvara hindade tipul 2007. aastal ostetud eluase.
Enamus sellised inimesed said ju kuidagi hakkama, said ka laenude teenindamisega hakkama ja lapsed ei jäänud ka üles kasvatamata.
Mis see lahendus siis Teie arvates on? - Võtame laenu selleks, et Teie saaksite enda harjumuspärast elu täpselt samamoodi jätkata, valitsus taob kõik hinnakallinemised kinni ja lõpuks laenude tagasimaksmise arve esitame ringiga lastele tagasi, kui nad tööl käima hakkavad?
õige vastus oleks vist olnud, et võimud peaks Savisaare omaaegsel eeskujul jagama rahvale Vabaduse väljakul küttepuid ja talvekartulit, murdma lahti või- ja kütuselaod, kus korrumpeerunud kapitalistid rahva eest süüa ja kütust peidavad ning sellega kunstlikult hindasid kergitavad. Lisaks tuleks konfiskeerida rahvale kuuluva Eesti Energia kasumid ja sundida neid rahvale edaspidi tasuta elektrit tootma.
Eesti kütuse(ja ka muud "vabaturgu") iseloomustab kõige paremini järgmine nali:
"Kui maailmaturul oleks kütus tasuta, siis mitu senti tõuseb bensiini hind Eestis?"
maailma majandus foorum ütleb, et kütuse hinnad peavad veel tõusma - et "päästa demokraatiat". Keda meie Eesti valitsus teenib, kas oma rahvast või võõrast eliiti välismaal, seda jälgige ise.
Nostalgitseda me ju neid vanu hindu meenutades ju võime, mul omalgi üks liikuva tankla hinnatahvel kuuri seinal. Liitri hind on (eesti)sentides ja minimaalne kogus 50 liitrit.
Aga präegusest, Mõned päevad tagasi teatas üks daam, kelle transpordi, esindus ja veel teab mis kulutused kaetakse riigi poolt, et lihtsurelike jaoks kommunismi ei tule. Taguge oma energiakandjate täie rauaga.
20 aastat tagasi sõitsin autoga 25000 km isiklikke sõite aastas (olin poissmees)
10 aastat tagasi 10000 km isiklikke sõite aastas (olin väikeste lastega pereisa)
täna 5000 km isiklikke sõite aastas (olen teismeliste lastega pereisa)
20 aastat tagasi tundus, et iga sõidetud km on hädavajalik
täna leian, et auto ja autoga liiklemine on suures osas mittevajalik ja 5000 km pealt on võimalik veel oluliselt allapoole tulla.
Saaks niigi palju, et see idiootlik kolmas koht peale koma ära kaoks. See on justkui otsene näkkuirvitamine- näed, me saame iga liitri pealt sind sujuvalt lüpsta ja lüpstavaid on meil oi kui palju.
hakka ise kütusemüüjaks, teisi lüpsa, aga oma perele tangi omahinnaga :) Eestis on peale nelja suurema tanklaketi ka väiksemaid tanklakette küll. ehk konkurentsi peaks nagu olema. ei ole võimalik, et kõik lepivad omavahel hinna kokku.
Ei ole võimalik jah, aga siiski on. Kui näiteks Soomes on ühel ristmikul kolm eri firma tanklat ja kõigil on erinevad hinnad, siis kuidas see võimalik on?
Eesti tanklaketid on ju ise öelnud, et nad näevad teisel pool tänavat, mis konkurendil hind on, ja siis panevad ise sama. Kes esimesena hinda liigutab, selle järgi teised toimetavad. Nad ei peagi midagi kokku leppima. Lihtsam on sõita autoga ökonoomsemalt + jätta tühiseid sõidud ära, kui ajada kütuse hinnas senti taga.
