Sul on kahtlus, minul on teadmine.
Tallinna bussides võid ka mittevalideeritult sõita endiselt.
Probleem pole selles, et "kellegi jämeda kuldketiga karvane käsi" kaevab, probleem on 1984.
Esimest korda aastate jooksul pidin nüüd selle numbri välja tooma, ma olen siiani seda vältinud.

Tasuta sõiduõiguse saamiseks peab valideerima, muidu on trahv. Pensionärid ei pea. Ka koolilapsi kotitakse selle valideerimiga pidevalt.
Autoga sõitmisel on ju ka võimalik valida teine tee, kasutada pidevalt lühirendi autot vms, kui sul on mingi jälitusmaania.

Lühinägelik kirjeldus selle "maania" kohta jällegi. Ma rõhutan veelkord, ma olen kõige vähem paranoiline inimene selle koha pealt aga kogu situatsioon kõditab isegi minu närvi. Ühistransaga pole iialgi tasuta sõitnud ja ei hakka ka, just valideerimise pärast.

# Kärsal on mingi eriline usk mingisse elektroonilisse nö vahehoidjasse? Tead,
# on mitu tuttavat, kes on vandunud neid " abimehi" ja seda põhjusega.

See haakub nüüd teemaga küll juba väga kaugelt, aga mis mõttes usk? Need on ju autol küljes. Kui meeldib, siis kasutad, kui ei meeldi, siis ei kasuta. Võid ju kõik need juhtimist korrigeerivad vigurid iga kord autosse istudes samuti ükshaaval välja klõpsida kui meeldib. Nagunii kõik need ennetavad automaagiad ülereageerivad tohutult (võid kogemata ehmatada enda taga pikivahe mittehoidjat). Pigem lülitan midagi välja ehk korra nädalas, kõigil ülejäänud päevadel on pakutav kasu suurem kui mõni harv "elektrooniline arusaamatus", mis on ohtlikuks osutunud elu jooksul ainult ABSi puhul (sest mäest alla jää peal ABS kasvatab kiirust pidurdamise asemel).

Minu vastus oli lihtsalt vastuseks, et miks mõned juhid nii käituvad - ei käitugi. Elektroonika käitub ja inimesed sõidavad rahulikult oma sõitu ega viitsi korrigeerida neid seadistusi sellepärast, et äkki mõni anonüümselt kommenteeriv neiu kusagil foorumis arvab, et seda kõike just tema pärast tehakse.

Kärsa paralleeluniversumis on siis niimoodi, et kõik üksteise sabas sõitvad autod on varustatud distantspüsikaga ja kõik kasutavad seda?

Sina väidad seda, mitte mina - mina vastasin Sinu enda küsimusele, miks mõni vahetevahel niimoodi teeb, sest nii distantsi hoidev püsikas toimibki, toimib kõigil, kes seda kasutavad.

Väljamõeldiste esitamine ja teistele oma sõnade suhutoppimine on trollimine ja see on keelatud. See on täiesti reaalses universumis antud hoiatus.

Lugedes mu eelmist teksti, näed sa lause lõpus küsimärki. Ma ei väitnud midagi, ma küsisin. Seda, kas vagunil või kellel iganes on taoline püsikas, ei tea mina ega sina- ehk talle lihtsalt meeldib sabas jõlkuda. Normaalne juht sõidab mööda kui eessõitjale järgi jõuab ning jätkab sama kiirusega, millega seni sõitis. Aga ega ma olegi psühholoog, et teiste mõttemaailma mõista, teen vaid ühe järelduse- pepufänn. Ja ära hakka ähvardama. Hea rahulik oli kui sa koroona ajal puhkuse võtsid, aga nagu näha, oled närvid jälle tuksi keeranud.

Tegelikult taga tolgendaja polegi nii hull, hullem on kui lendab järgi , jõlgub minigi aja sabas ja siis valuga mööda et siis jääde 20 m ees tuigerdama. Seda eriti pimedal ajal, ja ega muu ei aitagi siis kui tuimalt täistuled peale, ja siis sõidab täpselt nii kaugele ette pendeldama et tuled ei segaks.

"Tegelikult taga tolgendaja polegi nii hull, hullem on kui lendab järgi , jõlgub minigi aja sabas ja siis valuga mööda et siis jääde 20 m ees tuigerdama."
-
Just midagi sellist eila kogesingi.
110ne alas mul püsikaga kiirus 109, näen peeglist, et tagantpoolt, vasakus reas, jõuab järgi auto, mis liigub minust kõvasti kiiremalt.
Jõudes juba pea, et mulle järgi, reastub äkitse paremasse ja kõmm, mulle sappa. Vahe võis seal kuskil 5-8m jääda.
Nii ta siis tiksus mul sääl järgi u nii 5-6km, kui siis lapatsit litsus ja kadus... Kuni siis u nii 5-6km hiljem talle järgi jõudsin. Kiirendamata, püsikaga hakkasin temast möödasõitu tegema. Jõudsin temaga kohakuti (või siis pisut juba temast ettepoolegi), litsus tüüp jällegi lapatsit (disla ajas kenasti ka musta) ja kadus horisondi poole.
Ja mingi kriips aeg hiljem, kaen, et hakkan jälle samale masinale järge jõudma. A kuna tuli minu mahapöörang, jäi järjekordne liikluskepp ära...

Muudetud 27.10.23 08:17

kui need teepiirded mõlkis pidevalt on,siis järelikult on ju kitsas .mitte minu jaoks.mina saan hakkama.kes lääneeuroopas sõitnud on see teab,et remonttööde lõigul on teine,või kolmas rida 2 meetri laiune kõrval rekkad vänderdamas.sinna ritta paljud ei roni.meil aga teist võimalust pole

Saad sa aru, meie autokool teenib raha mitte ei koolita. Selliste lolluste eest mis nüüd tehakse, oleks koolitusel pikku kaalikat saanud.

Autokool õpetab eksamil läbisaamist, eksamil loetakse sentimeetreid stoppjooneni, sõiduoskus ja olukordadest arusaamine on kusagil tagaplaanil.
Nii igaks juhuks tuletan meelde, et teema pealkiri on arvamus uutest teedest...

Maaks kirjeldas väga hästi nende teepiirete mõlkimist. Kui neid ei ole, siis sa ei tea ka kui palju autosid kuskil enda reast välja sõidab. Saad teada ainult siis kui teise autoga pauk käib või on raskemate tagajärgedega teelt väljasõit. Ja piirdega sõidurida ei ole ju kitsam. Ka see Rapla mnt 3,3km lõigu teepiirde mõlkide lugemine ja siis pasundamine, et avariisid on 10+ korda rohkem on ka sisuliselt vale. Kuna varasemast ajast ei ole teada kui palju keegi seal juhitavust kaotas ja vastassuunda kaldus. Tavaliselt ei jõua ka omal süül teelt väljasõudud kuskile statistikasse, sest neid varjatakse. Põhjus on lihtne, võid saada karistuse, kui selgub, et kiirus ei vastanud teeoludele vms.

Teeb küll tee kitsamaks, juba selle piirde jagu, lisaks veel lükkamata lume jagu.

Sõidurea laius on telgjoone ja äärejoone vahe. Kui keskel on piire, nihutatakse äärejoon rohkem tee serva. Ma ei ole küll kuskil mõõtnud, aga ma olen üsna kindel, et sõidurea sõidetav laius ei ole kuskil maanteedel normidest kitsam. Ka seal kus keskel on piire + see väristi, mida ei loeta ka sõidurea laiuse hulka. Ja miks need piirded , slaalomid, teesaartega kitsamad kohad enne asulaid ja lamavad politseinikud linnas pannakse? Sellepärast et 70% liiklejaid vilistab kiirusepiirangutele ja panevad ennast ja teisi liiklejaid liikluses ohtu.

Sest raha pole kuhugile panna, nagu see lollus, tee nagu songermaa ja siis panme 10m uut asfalti ja teeme lamava. Kusagil oli pilt et venemaal, muidu auklik kruusatee ja sama lollus tehtud. https://www.google.com/maps/@58.3092153,26.5424628,3a,41.8y,
207.09h,77.02t/data=!3m6!1e1!3m4!1seMByj--UUHRjpZjWEPqp6g!2e
0!7i16384!8i8192?entry=ttu

Milleks see lamav seal lautade vahel- keegi sõitis lehmale otsa ve?

Eestis on teede-planeerijate mania grandiosa!!!
Sellise olematu liiklustiheduse puhul sellised viaduktid, peale- ja mahasõidud, 2+2...... MÕTTETU!
Järgmine üllitis tuleb Tartu, Põhja ümbersõit:
teed raudtee alt, 3 mega mitmetasandilist ringteed....
Milleks(sellises mahus)?
Ja siis imestame, et hoolduseks raha pole, nii sitta teed talvel, kui uus Tln-Tartu, annab otsida.

Korralik spekulatsioon käib ikka nende lõputute laubakate teemal. Võiks lausa arvata, et ilma keskpiirdeta teedel näeme pidevalt üle vastassuunavööndi lendavaid sõidukeid, mille üle juht on kontrolli kaotanud :-)

Püüdes natuke laiemalt asja vaadata, siis tegelik elu on jälle natuke teistsugune ning kui tee servas on mingi ootamatu(lt käituv) takistus, siis ühel juhul on suhteliselt suur tõenäosus, et sellest õnnestub (vastasuuna vööndi kaudu) mööda põigata. Teisel juhul, seda võimalust ei ole ja tuleb valida kahe halva vahel.

Saan siia lisada ka praktilise näite omast kogemusest, kus sarnasel teel kusagil Järva-Jaani lähistel pimedas vastutuleva auto tuled mingil põhjusel pimestasid tavapärasest rohkem ning eemalt juba lähenes järgmine, et ei olnud ka võimalik kohe peale möödumist kaugtulesid sisse lülitada. Umbes täpselt sellest pimendusest väljumise hetkel tuigerdas minu suunavööndi keskel umbjoobes jalgrattur, loomulikult ilma ühegi helkurita vms. Äkkpidurdus koos vasakpöördega oli piisav, et bensukast ostetud kohvitops lendas käetoe hoidikust pelgajapoole põrandale (imekombel jäi kaas peale). Natuke pidi hambad kokku suruma, et mitte sellele tohlakale kere peale anda, sest jäi tal veel õigust ülegi, aga et inimene oli sisuliselt kaitsevõimetu, siis piirdusin sõimuga. Oleks tee keskel piire olnud, siis poleks sellekski võimalust avanenud.

Muudetud 28.10.23 15:51

## Võiks lausa arvata, et ilma keskpiirdeta teedel näeme pidevalt üle vastassuunavööndi lendavaid sõidukeid.

Paraku on see võimalus võetud aluseks kõigi nende keskpiirete paigaldamisel nii meil kui mujal. Sellel teemal loetakse ainult laupkokkupõrkeid ja need lähevad tõesti nulli. Midagi ei ole teha ka ilmselt võimalik.

Tõenäoliselt pikendatakse seda piiret nüüd viru ringini :-)
https://www.delfi.ee/artikkel/120243169/fotod-nommel-toimus-
kahe-soiduauto-ja-reisibussi-kokkuporge-keegi-viga-ei-saanud

Leitigi odavam alternatiiv suurele "hüperristmikule" :-)
https://forte.delfi.ee/artikkel/120244165/milline-kokkuhoid-
tallinna-ja-keila-vahele-tuleb-suurejoonelise-liiklussolme-a
semel-kiiruskaamera

Peab vist 6+6(vähemalt) teed ehitama....
https://www.postimees.ee/7891254/video-ja-fotod-tallinna-tar
tu-maanteel-toimus-raske-liiklusonnetus

Saatuse teed on kummalised. Pildi pealt võiks öelda, et BMW juht peaks ilma peata olema, mitte ringi jooksma..

Järjekordsed postid pannakse püsti.
Liikluspiirangud
Tee: nr 39 Tartu - Jõgeva - Aravete
Piirang: Kiiruse piirang
Asukoht (km): 2.7 - 5.4
Kehtivusaeg: 13.11.2023 09:30 - 13.11.2023 16:00
Lisainfo: Püsttähiste paigaldamine tee teljele.
https://tarktee.mnt.ee/#/et

# Normaalne juht sõidab mööda kui eessõitjale järgi jõuab ning jätkab sama kiirusega,
# millega seni sõitis. Aga ega ma olegi psühholoog, et teiste mõttemaailma mõista,
# teen vaid ühe järelduse- pepufänn. Ja ära hakka ähvardama. Hea rahulik oli kui
# sa koroona ajal puhkuse võtsid, aga nagu näha, oled närvid jälle tuksi keeranud.

Justjust, need rahulikud inimesed ei kasuta autole paigaldatud (mh ühte enim levinut!) lisavarustust, trügivad mööda ka väikese kiiruse erinevuse pärast ning sildistavad kõiki teisi foorumis mingite anaalsete väljenditega. Ja minu närvid on tuksis, sest ma sõidan rahulikult oma sõitu ega tõmble liikluses teiste pärast:) Minu paralleeluniversum on tõepoolest palju muretum ja probleemivabam koht kui siin mõne teise oma. Ühtlasi vabandan autoriteetide ees, sest ka tulevikus kasutan lisavarustust nagu kõik teisedki, kelle autol see on olemas. Ja puhkan hea meelega edasi, ei paku mulle pinget see anonüümsete trollide ego upitamise võidujooks.

Jagan lihtsalt huvitavat kogemust: Rootsis Tönnebro juures on palju neid 1+2 lõikusid, mis teineteisest metallpiirdega (tihedalt postid ja pingul trossid) eraldatud. Juhtus nii, et üherealisel lõigul oli sõitnud üks auto ennast umbes 2m kõrguse lumevalli otsa, aga õnneks nii suure hooga, et saba ei jäänud kellelegi ette ja liiklus mahtus kenasti mööda. Minust mõned autod eespool sõitis puksiir, mis sellega siis tegelema hakkas. Liiklus pandi kinni ainult pooleks tunniks, sikutati hangest välja ja veidike manööverdamist, et saaks selle siis plate peale sikutada. Nagu kirsiks tordile jäid ka vastassuunas 2-realisel osal sõitjad seda siniste ja kollaste vilkurite saatel toimuvat etendust vahtima - kuna avarii põhjus, et tee oli erakordselt libe, polnud kuhugi kadunud, korraldati midagi sarnast ka vastassuunas ja siis seisidki mõlemad sõidusuunad. Rootsi suurimaid põhi-lõunasuunalisi "artereid" oligi täielikult suletud.

Minu suunal toimuv oli loogiline, politsei ja puksiir saabusid liiklusega samas suunas. Vastassuunas toimunud avarii puhul polnud aga nende liikumissuunas mitte kuidagi võimalik avariipaigale ligineda. On keegi näinud, mis sellises olukorras saab? Vastasuunas ei saa ju kah avariipaika puksiiri-politseid-kiirabi vastu saata, sest sinna suubuvad (ainult parempöörde kohustusega) kõrvalteed ja keegi pahaaimamatu võib äkki operatiivautole vastu tulla... isegi, kui see laheneb ilma liiklusohuta, peaks kumbki neist nüüd väga väga pikalt tagurdama hakkama:)

Lisan juurde ka pildi auto hommikusest käivitamisest. Kusjuures see -35 polnud sugugi kõige külmem hetk päeva jooksul ja sealt mitte just väga kaugel. Kuidas lahendatakse selline olukord, kus on sellisel viisil kinni mõlemad sõidusuunad (eeldatavasti vähemalt tunniks-paariks) ega ole ka kõrvalisi hooldusteid, mille kaudu ligineda? Ilma webastota autod ei suuda sellise külmaga tühikäigul soojagi hoida ja seda nägin juba enda ümber vastasuunas, kuidas oodates paljud autod seest uduseks läksid. Kui lõpeb kütus või saab tühjaks mõne särtsuka aku (vanemate Leafide jms puhul täiesti reaalne oht, sest keegi ei satu sellisesse olukorda ju täis laetud akuga), on juba täiesti reaalne oht surnuks külmuda, sest igapäevaselt tööle-koju ei sõideta tavaliselt arktilises matkavarustuse riietuses ja ainus abi seal saab olla vaid mõni teine auto, milles on ruumi ja kuhu võõras inimene ehk sisse lastakse. Ainult, et kui lõpeb kellelgi kütus või aku, on seal teepeal neid autosid juba rohkem, millest ei pääse kitsa teepeenra tõttu keegi mööda ja mis tuleb eelnevalt ära vedada, kui liiklus jälle taastub... totaalse liiklusseisaku aeg võib nii pikeneda üsnagi prognoosimatult, sest kui on probleem ühel teel, esineb seda tõenäoliselt ka mujal ning puksiiride-kiirabide jne hulk mingis (eriti veel maa-)piirkoonas on vägagi limiteeritud... Selle kinnituseks: ise keerasin varsti suurelt teelt natuke väiksemale, sõit jätkus mõistlike pikivahedega kolonnis, minust ühe auto võrra eespool olnu kaotas täiesti sirgel lõigul juhitavuse ning sõitis kraavi üle vastassuuna ja ka tema vajas abi samas piirkonnas, mis alles alustas eelpool kirjeldatud juhtumi lahendamist vastassuunas.

Tordile on pakkuda veel teinegi kirss: sealt ca paarisaja km kaugusel õnnestus sõita peaaegu sadakond km olukorras, kus puudus mobiililevi. Küsisin peatust tehes ühelt kohalikult, et kas siin asustatud paigas tõesti siis levi pole? Vastus oli selline, et suurte külmadega ikka juhtub, et mobiilimastide elektroonika ei tööta ja levi kaob ära mõneks ajaks terves piirkonnas. Nii ei saa KEEGI abi kutsuda ja eeldatavasti ei ole kasu ka autos olevast SOS-nupust (parandage kui eksin, võibolla kasutab see midagi muud kui GSM võrku).

PS: kõik need probleemid oleks juba ette ära lahendatud, kui 1+2 lõikudel ei oleks vahel metallpiirdeid. Soomes kohtab õnneks päris palju ka ilma igasuguste vahepiireteta 1+2 lõikusid... ju neil on libedate oludega kogemusi ja säilinud ka võime mujal tehtud vigadest õppida;)

Kui tee on täitsa kinni, siis saab läheneda vastupidi liikudes. Tropp tekib ju takistuse taha. Takistusest edasi kuni järgmise mahasõiduni on ju tühjus.
Ja Põhjamaades on inimesed karmimate oludega harjunud. Mobiililevi puudus kedagi rivist välja ei löö. Mingi alternatiivne raadioside võib neil ka olla hädaolukorraks küla peale. Meil siin Eestis on tihti linnaelanike poolt jutt, et appi elektrit pole või telefon ei tööta või tee pole lahti lükatud. Mujal maailmas arenenud riikides võib tormi korral olla 5 päeva elekter ära ka mitmetuhande elanikega asulates. Meil on kisa kui üksikus metsatalus ei jõuta sama ajaga elektrit taastada.

See viimane eluvõõras jutt võiks olemata olla. Sellega kinnitad ainult et kellega tegu on.

vastupidi saavad liikuda ainult sõidukad.rekkad välja ei keera,et tagasi sõita.sama skeemi olen näinud saksas,kus liiklus toimus vastupidi.loomulikult politsei reguleeris ja kopter oli ka abiks

Lisaks veel, saarte vahel teed lihtsalt kukuvad kokku, kuna sõidetakse ainult ühte jälge. Ja veel hullem, saare taha kohe bussipeatus teha.

# Tropp tekib ju takistuse taha. Takistusest edasi kuni järgmise mahasõiduni on ju tühjus.

Järgmine mahasõit on üksik talu metsa sees.
Ülejärgmine mahasõit on üksik talu põllu ääres või põllumajandustehnikale rajatud ligipääs põllule pääsemiseks.
Üleülejärgmine mahasõit on umbne uusarendus või väike küla.
Üleüleülejärgine mahasõit on alles koht, kust on võimalik kedagi vastu saata. Nagu vene rulett, et kas õnnestub korraldada laubakas või mitte.
Ärme unusta, et jutt ei käi mitte kiirteedest, vaid suvalistest vahepiirdega 1+2 maanteedest.
Panen igaks juhuks pildi kah, et trollid, kes kommenteerivad ilma mõtlemata, ei hakkaks järgmiseks väitma, et see on pigem erand. Ei ole erand, pilt on siit samast Viljandi maanteelt.

Veel kunstlikult tekitatud probleeme, mida vanasti ei olnud.
https://auto.geenius.ee/blogi/if-kindlustuse-blogi/ohutussaa
red-moodapoiked-teemargistused-ja-piirded-on-suure-lume-all-
aga-kes-vastutab-onnetuse-korral/

Siin see kiirabi nüüd on teisel pool barjääre.
https://s.err.ee/photo/crop/2024/01/12/2212101hf2f0t27.jpg

Sest nii on turvalisem autojuhtide ja ka metsloomade jaoks.
https://www.nelli.ee/video-liigsed-teepiirded-sundisid-kohil
as-podra-liiklusega-uhinema

Transpordiamet avaldas 2023a liiklusõnnetuste statistika
https://transpordiamet.ee/liiklusaasta-ulevaade-2023
Täisraport kui keegi ise ei leia:
https://transpordiamet.ee/media/20103/download

Muudetud 20.02.24 13:09

Isegi Transpordiametil on lihtsam tunnistada oma eksimusi kui siinsetel trollidel:)
https://www.err.ee/1609315368/transpordiamet-votab-rapla-maa
ntee-ohtliku-keskpiirde-maha

Peaasi, et raha liigub. Saadi metalli paigaldamise eest pappi, nüüd kummijunnide eest- maksumaksja muudkui maksab firmade palgad kinni. Aga selle peale ei suutnud keegi alguses tulla, et panekski vaid kummijunnid. Riskihinnang, et metallpiirdesse sõit võib ka üsna valus olla, jäi tegemata?
Enne keskpiirde rajamist juhtus teelõigul neli inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus üks ja sai viga neli inimest (periood 2013–2019). Pärast teelõigu ümberehitust (periood 2020–2023) on juhtunud seitse inimkannatanutega liiklusõnnetust ja viga saanud kaheksa inimest. Vigastatutega liiklusõnnetuste arvestuses sõideti keskpiirdesse kolmel korral.
Ehk siis kui piire on ca meetri kaugusel, sõidukiirus ca 20-25m/s, kulub piirde puuteks halbade asjaolude kokkusattumisel murdosa sekundist. Näed paremal metslooma, instinktiivselt keerad rooli vasakule ja siis see raud heidab su auto suvalises suunas.

Ja kuidas seal ikkagi on võimalik ratturist 1,5+m kauguselt mööduda?

ma ei saa aru miks sellise tasemega tegelased maanteeametis üldse töötavad.isegi siinse foorumi külastajad on pädevamad ja laiema silmaringiga,kui need tegelased maanteeametis kes vastutavad liiklusohutuse eest

Läbi ajaloo pole midagi muutunud, omad joped soojal kohal. Lähed sinna asju ajama, kari durakaid ainult.

Pärast teelõigu ümberehitust (periood 2020–2023) on juhtunud seitse inimkannatanutega liiklusõnnetust ja viga saanud kaheksa inimest.

Ja need mnt süül viga saanud inimesed ei paku kellelegi huvi- öeldakse, et ise on süüdi kui sõita ei oska, balesti valitud kiirus ja muu bla bla. Aga lõppkokkuvõtteks- mnt leiutis ei täitnud eesmärke, liiklusohutus ei suurenenud vaid hoopis kahanes. Aga eks ametnikud on juba oma tulemustöötasud ja aastapreemiad kätte saanud ja laiaks köönud.

See on tõesti märk foorumi spetsialistide pädevusest, kui piirde ohtlikkust põhjendatakse sellega, et metslooma märgates rabatakse rooli instinktiivselt vasakule, mille peale see keskpiire siis heidab auto ei tea kuhu? Et kui sellise "adekvaatse" tegutsemisega keeraks ennast piirde puudumisel vastassuunavööndisse laubakasse, siis oleks õnn majas?

Keegi seda Kärsa postitatud artiklit üldse vaevus lugema ka, või oli ainuke emotsioon parastamine? Piire jääb põhimõtteliselt ikka alles, lihtsalt asendatakse kummipostidega. Samuti märgitakse (minu arust põhjendatult), et liiklusõnnetuste arv on küll suurenenud, aga rohkem kui pooled neist on just piirdesse sõitmised, mis võinuks kõik vastassuunas lõppeda.

Sa pole vist ise autoga väga sõitnud, kui sellist asja kahtluse alla sead ja veel laubakad mängu tood.

# Piire jääb põhimõtteliselt ikka alles, lihtsalt asendatakse kummipostidega.

Nõme lugu tõesti. Jääb ebamugavus, väheneb ohtlikkus, ratturitest sõidetakse endiselt väga lähedalt mööda, kummipostide vahele jääv lumi pole puhastatav ja jäätub sulamise järel sõidujäljes jne. Samas ei lõpe iga kogenematu juhi hooletus-ehmatus kohe auto mahakandmisega ja pääsevad vastassuuna kaudu liikuma kõik operatiivautod. Parem kui varem igal juhul. Samas terve riik on täis sarnaseid kitsaid 1+1 teid, kus saadakse suurepäraselt hakkama ilma mingite piireteta ja võimaldatakse ka ratturite pärast autodel vastassuunast veidi ruumi juurde laenata.

Jääb mulje, et see kumminunnuhuumor tehakse sellepärast, et tee on praeguste metallpostidega juba rikutud ning nende ohutu eemaldamine eeldaks kogu tee uuesti asfalteerimist. Et mitte tehtud viga lõpuni tunnistada, maksame nüüd vahepeal kinni ka need kummipulgad, sest ametnikud oma eksimuste eest riigiametites ei vastuta, nagu ei vastuta ka nende ülemused saamatuse tõttu tohutu raharaiskamise pärast.

Imavere kurv oli hea näide, tee sõideti lumega juba kruusale. Lisaks veel kõigis kitsendatud kohtades kiirem lagunemine, sõidetakse ainult ühes jäljes ja aeglasemalt.

Kui peale seina tegemist avariide arv suurenes 2x väiksema aja jooksul, siis sein oli viga. Oletus, et oleks võinud vastassuunda sõita, jääbki vaid oletuseks- varasemalt 6a jooksul ja ilma seinata ei olnud neid laubakaid sugugi igapäevaselt. Periood 2013–2019 on ka nii ja naa- võiks siiski pikemat perioodi vaadelda- näit 2000- 2019.

# võiks siiski pikemat perioodi vaadelda- näit 2000- 2019

See vist eksitaks rohkem kui selgitaks, sest aastal 2000 olid meil kõigil teised autod, teine liiklustihedus ja terve see teelõik väga erinev tänasest. Selline võrdlus sisaldaks liiga palju "müra", et teha mingeid järeldusi ainult metallist vahepiirde osas.

Vastassuunda sõitmine ei tähenda alati viibimist vastassuunas. Mõnikord on (ratturi, kitse või siili jaoks) kõige ohutum käia rattaga korraks ainult veidi üle tee telgjoone, nii et vastutulijate sõidujoon sellest ei muutugi. Kummijunnid välistavad selle. Mille nimel? Nende laubakate nimel, mida seal nagunii ei tehta? Kummipulgad ju nagunii laubakat ära ei hoia...

Mulle meeldib väga viimane mati1222 kommentaar. Väga kõva argument mitmes mõttes, millele pole ise mõeldagi osanud, sest sõidan sellistes kohtades harva. See autode ühte sõidujälge surumine on seotud otseselt ohutusega (roobas) ja kaudselt ka keskkonnajäljega (vajadus teekatte sagedamaks uuendamiseks).

Siin ka üks kodanik arvab, et mille krdi p..se pärast neid poste sinna vaja.
https://arvamus.postimees.ee/8003604/kristi-hinsberg-piirde-
eemaldamine-tallinn-rapla-turi-maanteelt-on-oige-aga-milleks
-need-kummipulgad
Aga summerime siis maksumaksja kulud- kõigepealt raudkolaka paigaldus, siis selle remont peale avariisid, nüüd demonteerimine, siis kummijunnide paigaldus- rikkal riigil lollustega tegelemiseks pappi jätkub. Aetakse nagu mingit jonnieksperimenti- vot peab midagi tee keskel olema ja kõik.

Ja siis nutame et aukude jaoks enam raha pole, taastusremondist rääkimata.

see on ju tegelikult aaastakümmneid nii olnud.raha tegelikult on,aga seda raisatakse mõtetute projektide peale.kommunism pole kuhugi kadunud

Riigi põhimaanteedel ainult teekattemärgistus( mitte ühtegi piiret ega kummiposti) ning teeääred ilma tapjakraavideta.

Nii need miljonid lendavad vasakule ja paremale. Loomulikult meie taskutest. Tsiteerin parimad palad.

https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/alustatakse-tallinn-ra
pla-maantee-keskpiirde-eemaldamisega-kui-palju-see-maksab/

///Kokku läheb see maksma isegi enam kui piirde paigaldus /.../ Transpordiameti ettekujutus ohutusest sisaldab siiski seda, et samale lõigule tulevad eraldusjoonele metallpiirde asemel kummipostid /.../ Metallpiirde eemaldamise järel freesitakse teelõigul olemasolev kate. Pärast seda alustatakse defektsete kohtade parandamisega ja asfalteerimistöödega. Kui asfalteerimistööd on lõppenud, paigaldatakse liikluskorraldusvahendid ja tehakse uus kattemärgistus. Tööde lõpetamise tähtaeg on 13. august. Loomulikult on sel ajal tavapärane liiklus häiritud. Keskpiirde eemaldamise tööd tehakse etapiti ning tööde ajal on üks sõidusuund suletud ja liiklust korraldavad liiklusreguleerijaid /.../ Objekti maksumus on üle 700 000 euro, millele lisandub veel käibemaks.///

Üks kulukaks ja ohtlikuks osutunud eksperiment sai enne täielikku likvideerimist veel ühe vaheetapi. Nüüd on järelikult sobiv võtta ette järgmine ajuvaba trend:))

Suur osa neist teedest, sildadest jne, kus terve elu olen sõitnud, olid nõuka ajal laiemad (ja samal ajal mõistagi oluliselt kehvemas seisus). Aga kitsamatel kohtadel, kus varem mahtusid autod teineteisest probleemideta mööda, on nüüd kehtestatud ühes suunas eelissõiduõigus, sest ka cm järgi mõõtes kaks autot korraga ENAM sealt läbi ei mahu. Teede puhul on positiivne näide pigem sellised mustkatte saanud kruusateed, mis aja jooksul üha rohkem laiali vajuvad:) Mujal muutuvad teed süstemaatiliselt kitsamaks ja sageli liiklusmärkide-ohutussaarte-äärekivide jms arvelt sellisel kujul, et ei ole võimalik varastada korraks ruumi juurde ka teepeenralt. Rottisin artikli juurest siia pildi, et oleks kõigil silme ees, kui kitsas on tee tegelikult.

Probleemi sisulisest poolest lühikokkuvõte allpool tsitaadina.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120292692/kas-pean-oma-tra
ktori-pollule-helikopteriga-viima-voi-kitsaste-teede-planeer
ijad-ajavad-pollumehi-tigedaks

///Transpordiameti teedeehituse normid põhinevad Saksamaa eeskujudel. „Aga meie põllumehed lähevad põldudele hoopis varem kui sakslased ja sel ajal on põllud Saksa omadest märjemad. Nii tulebki liikuda topeltrataste või laiade roomikutega. Minu kombainidel on ligi kaks korda laiemad roomikud kui Saksamaal ja see pole miski poosetamine, mul lihtsalt tuleb saada ka märjal ajal põllu peale“.///

Spetsialisti kommentaar juurde:))

///„Liiklusohutuse seisukohalt on oluline, et riigiteed ei oleks laiad,“ kordab Mart Michelis transpordiametist. „Mida laiem on riigitee, seda kiiremalt hakkavad sõidukid liiklema. See on üldteada fakt Euroopas. Laiad teed „kutsuvad“ kiirust ületama ja tekitavad liiklejatele võltsi arusaama tee keskkonnast.“/.../Transpordiamet ei soostu kriitikaga, et suurtelt teedelt väljasõidud põldudele planeeritakse nii kitsad, et pikem tehnika koos haagisega ei mahu esiteks sinna keerama ja teiseks kui mahubki, siis võib väljasõidu kitsuse tõttu ümber minna või kraavi vajuda. „Liiga laiad mahasõidud muudavad põllumajandustehnikal võimalikuks suurema kiiruse ja laugema nurgaga põllult otse teele sõita. Laiem mahasõit soodustab suuremat kiirust, mis omakorda vajab laiemat mahasõitu. Meie soovime, et pööre oleks hoolikalt läbi mõeldud ja veendutud ning alles siis liigutaks teele,“ selgitab transpordiameti esindaja Mart Michelis.///

Kui veokale pannakse kasti mingi pikk, lai ja kõrge asi, nimetatakse seda ülegabariitseks veoseks ja tähistatakse siltide ja lipukeste ja plakatitega ja sõidab ka miski kollase vilkuriga auto tema ees, aga selline duubelratastega traktor on igas mõttes legaalne ja traktoriomanik võib hädaldada kitsaste teede üle?
Ma muidugi ei eita, et viimasel ajal kohtab teid ja tänavaid, mis kitsamaks renoveeritud. Ilmselt iga kärbitud cm2 asfalti annab kõva kokkuhoidu.

Ülegabariidiline veos on ette planeeritud veos, väljastatakse luba kindlale ajale, vajadusel saateautod möllavad, reguleerivad liiklust. Põllumajanduses ei saa nii. Seal sõltub asi ilmast ning pole võimalik mingeid Vendi valves pidevalt hoida, et nüüd lähme põllule ja õhtul tuleme tagasi, olge valvel. Või kui sadama hakkab, tuleme varem. Artiklis oli veel, et renoveerimise käigus kadus kõnnitee. Keset küla kadus laiend, kus varem sai teist sõidukit mööda lasta.

Lollus lolluse otsa.

Pärnumaal Nurmes ehitati ristmikule pop-mall saared. Pärnu poolt tulles ja tehes vasak pööret maha pöörde reast, on 3 varianti. Kas tõmbad poolhaagise rattad üle äärekivi, tõmbad vahepeal vastassuunda "sirgu" või võtad tuimalt otse minevast rajalt ruumi juurde, takistades sellega tagant tulijaid.

Teine tripper loodi Märjamaale liikluslahendus Olerexi ja Statoili tanklasse. See on ikka nii keniaalne plaan, et selle keniaalsuse välja mõtlejad ja vastuvõtjad võiks sanitaarlasu teha.

Järgmine tripper Märjamaalt 10 km Tallinna poole, Vaimõisa putka parkla dildotamine. Kui varem sai Pärnu poolt parklasse minna varakult, eemaldades sõidurajalt kasutades enne parklat oleva bussipeatuse laiendati ning sealt edasi olevat asfalti riba. Põhirada sai pidurdamata teed jätkata. Nüüd pead kogu kogu kolonni maha pidurdama kui tahad parklasse minna. Parklast välja sõites on dildorea alguses ja lõpus liiklusmärgid täpselt nii kõrgel, et varjavsd veokijuhi peeglivaate ära. Sitaks ohutu taas.

Noh ja üle Eesti neid kohti kokku lugema hakata, nii palju pole kellelgi aega. No ja see jaburdus mida Pärnu sissesõidule ehitatakse. See tuleb jaburdus kuubis. Ühe rea asemel hakkavad autod seisma kahes reas. See on eos juba perse kukkunud projekt ning ei lahenda mitte kuidagi läbilaske võimet. V.a. öösel kui foorid vilguvad.

Ma pole väga palju enam sõitnud Pärnu otsa, kas ma eksin, kui ütlen, et ühe koha peal 100 alas läheb üks kaherealine kokku kolmerealiseks ja siis kaob ära vasakpoolne rida, mitte parempoolne?

EDIT: Vaatasin kaarti ja vist mõtlen seda Kernu viadukt ja pealesõit jne asja, mälupilt igatahes meenutab, et maru kummaline oli seal see radade kokkujooksmine.

Muudetud 17.05.24 10:39

Ma ei oska öelda, masedanii palju sõitnud, et enamus sellest teest võid sõita "kinnis silmi".
Pärnu poole minnes peast tulistades, siis kuni Kernuni lisandub kaob vasak rada. Tankla juures pead reastuma paremale ja kaob vasak rada. Pärast Riisipere risti reastud paremale kuid sinust paremale jääb veel kiirendusrada. Siis kaob kõigepealt parem rada ja siis vasak.

Jah, kui sa sõidad sõiduautoga, siis võib üllatusi tekkida. Pärnu poolt tulles sama. 2 esimest kahe realist kaob vasak rada ja siis pärast Kernut tekivad-kaovad vasakus rajad. Sama on ka Rootsis 1+2 teedel. Teine rada tekib koos pealesõidu teega ja hiljem teine rada kaob.

///Noh ja üle Eesti neid kohti kokku lugema hakata, nii palju pole kellelgi aega.///

Mul ei ole aega, aga ma loen väga kiiresti - oleks igati tänulik, kui viitsiksid need tähelepanekud kirja panna, kasvõi jupphaaval iga kord peale järmise lolluse peale vihastamist. Ise nagunii ei jõua igale poole kohapeale vihastama minna:)

Kui seda videot vaadata, siis mõne ametniku peas kõik ikka väga korras ei ole. Ja see on väga pehmelt öeldud, et mitte kohtukutset saada.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120304866/lopetage-see-jam
a-ara-liiklusekspert-laseb-transpordiameti-kiiruse-rahustami
se-eksperimendile-vee-peale

Faktide esitamise eest ei saa kohtukutset. Transpordiametis on idiootide ja imbetsillide paraad. See pole solvang vaid puhas fakti nentimine. Paneme liikluse seisma ja siis sunnime kiirendama. Ei teki müra, ei teki saastet.

Vot seda ma tähele ei ole pannud kas teeääred uutel teedel on kitsamad või mitte, aga miks on sügavad kraavid on füüsikaliselt üsna loogiline. Teadupärast asume me üsna vesisel alal. enamasti üsna soisel. Ja kui nüüd taevast seda veelaadset ollust veelgi juurde tuleb siis peaks olema koht kuhu see vesi nagu liikuda saaks. Talvel on veel hullem. Tuleb lumi, külm, siis jälle sula ja siis jälle külm. aga milline füüsikaline omadus iseloomustab vett kui see külmub. Loomulikult, see paisub. Ja kui sellel veel ei ole vähimatki võimalust ära voolata siis kannatab otseselt selle alla teekate. Sellel aga on sünaoteses mõttes rahanumrid küljes. Esiteks maksumaksja raha kulub remondile mida saaks ära hoida ja teiseksGarantiiremondid mida iga mõistlik firma püüab vältida. Sest nagu õeldud see ei ole odav lõbu.

Maalehe artiklist rääkida siis mida on tehtud Kukruse K- Järve vahelise teega!? Kunagi oli see korralik 2+2 maantee, mis on nüüd? Kilplased kahvatuvad, kes on käinud- näinud see teab. Terve endine tee on täis topitud piirdeid torbikuid jms. Kummaski suunas vaid üks jalgrattatee laiune suund. Iganädalased plekimõlkimised on tavalised. Aastat 10 tagasi see tee renoveeriti eurorahadega kui Kukruse liiklussõlm valmis ja oli 2+2.
Lihsalt huvitav miks rahad sinna teesse ja liiklussõlme magama pandi ja milleks kui kogu sellest monstrumist on kasutusel vaid külavahetee osa. Tohutu hulk teeala on kaikaid ja piirdeid täis taotud ja kui veel tuisk talvel tuleb ongi see tee kinni. Suuremad phastusmasinad kah sinna rägamendi vahele ei mahu.

mulle tundub,et terve see krd. transpordiamet on üks suur miilitsa akadeemia.nendel on lihtsalt seal kabinettides igav ja koguaeg sügelevad,et saaks mingi järjekordse sigadusega hakkama.täpselt nagu vangid vanglas.punuvad uusi skeeme ja sigadusi,kuna on igav ja midagi pole teha

Juriidiliselt on kõik korrektne ja süüdi on loomulikult alati avarii põhjustanud autojuhid.
https://saartehaal.postimees.ee/8052913/lugejad-smuuli-pleki
molkimisest-sona-ununemine-ongi-uks-pohiline-probleem-meie-l
iikluses

Sealt ringilt vallimaa tänavani on sadakond meetrit ja kui selle aja jooksul ei suuda suunda välja lülitada, on ikka juhi nüridusega tegu. Lisaks rooli sirgeks keerates lülitub (normaalsel autol) suund nagunii välja. Auto peab siis peetis olema kui see ei toimu ja juht peaks juba ammu olema aru saanud, et sellise autoga sõites peab ta ise oma kangi näppima.
Ma seal sõitnud küll ja ei ole mingit probleemi suunaga olnud.

pildilt väga hästi olukord näha
https://maps.app.goo.gl/vmq4RKioGPoVvSrp6

ma ei saa üldse aru milles probleem on.üks rada läheb vaskule,teine otse.mida seal nii keerulist on

Jutt käib ilmselt järgmisest ristmikust, kuhu ringteelt tulija suunatuli sees jõudis.

Suund võib ju sees olla aga see ei pane mind automaatselt pedaali põrandasse lööma. Jah, nähes suunatuld hakkan juba valmistuma kohapealt minekuks, lasen piduri lahti ja jalg vaikselt gaasil aga ootan ikka selle viimase hetkeni ära, kus näen, et teine tõesti juba hakkab keerama. Nii jõuan veel viimasel hetkel ka pidama saada, kui suunatulega mängiv tegelane otsustab edasi panna..

Tallinnas mitmeid kohti kus rea vahetusel ei tohi suunda näidata,sest muidu keeratakse sulle parklast või kõrvaltänavalt julmalt ette

Äkki sa 63 loed enne artikli läbi ja saad aru, milles point?

siin on teema-teie arvamus uutest teedest

Nooh... arvamus uutest teedest....
Tehti siuke asi, kut Väo liiklussõlm, pisut meenutusi minevikust: https://www.postimees.ee/7370119/galerii-tana-valmis-vao-lii
klussolm
Ja kui nüüd pisut toda eesti keelt lahata, siis sõna "sõlm" on liikluse puhul huvitav valik.... aga ok.
Ja saab ka olnut läbi Google kaardi meenutada: https://www.google.ee/maps/@59.4435732,24.9099566,3a,75y,272
.33h,90t/data=!3m8!1e1!3m6!1sF7fq6PXixCmeZGIa-OMutg!2e0!5s20
180801T000000!6shttps:%2F%2Fstreetviewpixels-pa.googleapis.c
om%2Fv1%2Fthumbnail%3Fpanoid%3DF7fq6PXixCmeZGIa-OMutg%26cb_c
lient%3Dmaps_sv.share%26w%3D900%26h%3D600%26yaw%3D272.330087
7567566%26pitch%3D0%26thumbfov%3D90!7i13312!8i6656?coh=20541
0&entry=ttu
-
Ja kõige selle toreda juures on minul isiklikult jäänud (vähemalt) üks asi arusaamatuks: miks siuke sõlm tehti?
Ehk, kui lähtud ummikute esinemisest antud piirkonnas, siis teatud kellaaegadel olid ummikud ja on ka uue sõlme puhul ummikud (või no... järjekorrad). Et siis subjektiivselt silmaga hinnates, antud lahendus liikluse läbilaskevõimet küll oluliselt ei suurendanud....
Või eksin?

Ma ilmselgelt ei läbi tipptundidel igapäevaselt seda sõlme, aga võimalus Peterburi teel olijatel läbida antud kohta üle silla peatumata on juba omaette päris suur väärtus. Samuti on suurema haagisega lihtne teha vasakpööret nii Tallinna ringteele kui Tallinna ringteelt. Varem oli see natuke ... tülikas.

Mis ajal ja mis suunas tekivad äramärkimist väärivad seisakud?

Sõlme alla ära raisatud maast on muidugi natuke kahju, aga kuivõrd see väärtuslik põllumaa niikuinii polnud ning metsa ei lasta sel nii linna lähedal kah kasvada, siis parem ikka, kui mingi järjekordne tööstuse park või kaubanduse altar.

Muudetud 09.07.24 07:59

Hommikuti peale ei satu, a õdapoole, nii kl 16-18 vahemikus, on järtsud sõlmest Narva poole (kõik järtsus olijad soovivad Tln ringile minna) ja sõlmest Lasna poole, kanalisse.
Narva poole suunduv järjekord on ilma lisatakistuseta (avarii vms) ulatunud raudtee alt läbi. Kanalisse suunduva järtsu pikkust olen täheldanud Ümera tn-ni ulatuvat.

5 aasta tagusega ei ole mõtet võrrelda. Autosid on juurde tulnud selle ajaga. Valglinnastumine vohab.

Ehk siis, teede projekteerijad elavad omas maailmas ja omaviletsuste planeeringuid tehakse toises dimensioonis?
Jah, seda tuleb paraku liig tihti ette, kuidas ühe toetava süteemi ülesehitusel ei tehta koostööd teiste planeeringutega.
No näit, kuidas aetakse elamuehituse ja tööstuspiirkondade arendust Tallinna naabervaldades ning kuidas taristu sellega paralleelselt areneb, on asi ikke jabur.

No üldiselt on ju eksperdid rääkisid, et valglinnastumine , kui sellega kaasneb igapäevane pendelränne, on halb ja seda ei tohiks soodustada.

Selles mõttes on onu Connoril õigus, et miks seda liiklussõlme ehitada üldse vaja oli, kuna see loob illusiooni, et linnast väljas elades saab linna autoga kiiresti.

Väo liiklussõlme kipuvad ummikud tekkima jah õhtuti ja aegadel kui muugale laev sisse tuleb. Paratamatult tuleb sealt palju raskeveokeid ning sealt suunast oleks võinud teha kohe eritasandiliselt mahasõidu. Iseenesest väga pikalt need ummikud ei kesta, aga avariide puhul tekivad need nii või naa.

Magister, palun too välja numbrid, palju oli meil autosid 5 aastat tagasi ja palju on nüüd.
PS! 15 minutit aeglasemalt liikumist ei ole mingi ummik!!!!

Muudetud 09.07.24 14:05

Just. Kui nüüd võrrelda Eesti liiklust maailmaga, siis Eestis polegi kunagi ummikuid olnudki.
Olles väisanud noid maailma suurlinnasid, kogenud korralike ummikuid ning tunda saanud seda saastet ja müra, siis selle kõigega võrreldes on Eesti kut üks vaikne, roheline oaas.

ma ei leia,et see on normaalne. ehitatakse täiesti uus liiklussõlm ja ikkagi on liiklusseisakuid,kuna autosid on üllatuslikult palju.jalakäijaid seal pole,kastirattureid ka mitte.järelikult on tegu liikluse rahustamisega ja seda kõike mitte väikeste summade eest

Uued liiklussõlmed ja laiemad teed toodavad autoliiklust juurde.

Hea 63amg, minu arvates on jälle täiesti mõistlik, et liiklussõlmi ei projekteerita mitte võimalikku tipukoormust takistusteta läbi laskma. Milleks nii laiu straadasid, mis enamiku ajast on tühjad? See oleks räme ressursside raiskamine. Vaata või uut neljarealist Tallinn-Tartu maanteed Koselt allapoole: enamuse ajast kulged üksi, üks auto kaugel ees ja teine kusagil selja taga... Mõned tunnid päevas on liiklust kahe rea jagu.

Meil on liiga hea elu, et peame olematute probleemide kallal vinguma (prügi sorteerimine, liiklusohutus, keskkonna seisund, metsaraie), selmet elu nautida ja poliitikuid korrale kutsuda.

v6saga 100% nõus. 2+2 õigustab ennast Eestis ainult Tallinna ringteel ja võibolla ka Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu, Tallinn-Narva suunal alguses mingis pikkuses.

Need tühjad valgustatud teed ja ristmikud võivad olla küll ehitatud Saksa maksumaksja raha eest aga ülal tuleb neid pidada ise.

no meeletu kulu on teha üks rida juurde ristmikule,kui on teada ,et sadamast tulnud rekkad ummistavad tee ära.

Hakkab looma vaikselt, tuleb õiget konstruktiivset juttu ka lihtsalt virina asemel. Betooni ja asfalti on palju, aga lõpuni läbimõelduks neid viimaste aasta(kümne)te ehitusi küll pidada ei saa. Ilmselgelt ei piisa kui projekteerijad või õigemini ülesande püstitajad kabinetivaikuses olemasolevaid liiklusandmeid läbi loksutavad, pilt on laiem ja pädevust napib. Kohalike olude ja ja arengukavade ignomine on veel täiesti eraldi teema.

Pikem kirjutis Delfis Rapla mnt. Tagadi-Kirdalu 3,5-kilomeetrise lõigu keskpiirde teemadel:
https://www.delfi.ee/artikkel/120312598/transpordiameti-pool
e-miljoni-eurone-eksperiment-osutus-tootsi-rehkenduseks

Muudetud 06.08.24 10:30

nagu näha,siis on raha mitte palju,vaid lausa üleliia.muidu sellise pornoga ei saaks tegeleda
erafirmas lastakse taolise asja eest töötaja lahti ja esitatakse arve sigaduse eest.ametnikega ei tehta eestis midagi

Shveitsi teeparandamise tehnoloogiad.

https://x.com/TheFigen_/status/1826033603060576619

Huvitav link, kusjuures see lahendus ei peaks olema isegi mitte üle mõistuse kallis, kui selle abil just tervet Tallinna kesklinna ei hakata kahekordseks ehitama:) Shveitsis ikka üksjagu tiirutanud, aga pole oma silmaga sellist asja veel näinudki. Kui nüüd järele mõelda, siis ega Shveitsis polegi vist selliseid ummikuid tekitava teeremondi otsa sattunud, et see üldse meelde jääks. Ju siis teevad nii kiiresti või juhivad kogu liikluse mujale, et ei paista väljagi, hoopis teistes tingimustes ja teises mastaabis eelarvega on see kõik võimalik.

töökultuur on meiega võrreldes kosmos.asfalti ülejääk kogutakse pappkarpidesse,kui meil paigaldatakse töölõppedes üles 30 märgid ja autod tassivad üleliigsed kivid lihtsalt laiali.

Mõnel mehel on piisavalt mune, et avaldada lolluste osas arvamust ka otse sündmuskohal:)
https://www.facebook.com/reel/496473226683198

Ei teagi kohe, mida sellistest uutest teedest arvata... kõnnitee puhul on vähemalt kindel, et ülekoormatud veokeid seal ei sõitnud ja saab süüdistada jalakäijaid ning kastirattaid:)
https://forte.delfi.ee/artikkel/120319741/fotod-sundmuskohal
t-varing-pelgulinnas-sisse-langes-varskelt-rajatud-soidu-ja-
konnitee

kas keegi teab millal Tallinnas paldiski mnt, hipodroomi juures pekki keerati.täna sõitsin seal üle pika aja ja avastasin,et üks rada on autojuhtidelt konfiskeeritud.täiesti arusaamatu mida meil korraldatakse.teistes riikides üritatakse magistraale laiendada,et liiklus oleks sujuv.meil on kõik vastupidi.nüüd läheb vaid üks rida linna

Mingisugune tähtis onu, kellele televusseris sõna anti, nimetas üritust ummikute kesklinnast väljaviimiseks. Põhimõtteliselt ma saan sellest aru, aga summaarselt näeb kogu see asi ikka üsna jabur välja. Õnneks ma kolisin sellest linnast ammu ära. Ei kolinud põlluarendusse.

Pigem on bussidelt bussirada konfiskeeritud. Eelmine nädal sõitsin sealt ka läbi, autorida seisab ummikus ja bussirajal käib ka (hõredam) erasõidukite liikumine. Uhiuuel kergliiklusrajal sõitis ainult üksik Ford, mille juht oli sinna ilmselt vana mälu järgi sattunud ja hoolikalt üles ehitatud postirea tõttu välja enam ei saanud.
Varem oli täiesti mugav Piritale v Lasnamäele sõites sealtkaudu Kesklinnast ümber põigata, praegu saab veel bussirada mööda ilusti sõidetud, aga kui sellel hakatakse ka silma peal hoidma, siis ei ole enam vahet, kas sõidan seal või otse läbi linna. See ongi siis "ummikute väljaviimine".

Uudis ka selle kohta nüüd:

https://forte.delfi.ee/artikkel/120320640/tallinna-linnavali
tsusel-laks-uue-rattateega-vaga-nihu-paldiski-maanteel-on-ju
ba-nadal-aega-hommikused-ummikud-loomaaiani

vanasti läks sealt 3 rida ja kõik said hakkama.ma pole märganud,et rattureid oleks juurde tekkinud nii palju,et nad enam ära ei mahu.enamus tänavates kus rattateid ei ole peab nagunii kõnniteel sõitma.miks seal siis enam ei saa.
ilmselgelt on tegu kõvatamisega,et saaks näidata,et rajati nii mitu km. uusi rattateid

Tulin mõned tunnid tagasi Tallinnast, lennujaama juures oli linna siseneval suunal juba nii suur probleem, millega kõik autod hakkama ei saanud ja puksiiri pidid ootama. Ise sõitsin õnneks linnast väljuval suunal ja kõrge autoga kah juba mõtlesin, kas peaks äkki tee kõrval mööda haljastust või kõnniteed äkki sõitma hakkama... Mulle meeldisid sealsed kruusaga teepeenrad, kus nõuka ajal hääletatud sai ja kui bensiiniraha oli, siis ise hääletajaid peale korjatud. Kõik vesi voolas autoteelt alati ise minema. Elektritõuksid tuleb teha selliste teede puhul täiesti veekindlad, sest kui vees sõites komistad ja ise välja ujud, millal keegi ükskord tõuksile järgi tuleb? ;)

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120321980/fotod-ja-videod-
tallinnas-tekitas-tugev-vihmasadu-uleujutusi-jarvevana-ja-re
idi-teel-on-liiklus-umber-suunatud