Minul tekkis küsimus. Suvel on mõned korrad vaja vedada väikest lennukit lähima lennuvälja juurde aga kuna see on mõõtudelt suurem kui rendihaagisesse mahuks siis saab vaid otse kärukonksu külge panna(jäik ühendus). Sõita on vaja paar km. Veose kaal on alla 100kilo ja mõõdud 4.7x1.6m ja külge saab panna ka led tuled tahaosasse. Lennuki põhitelik on kandvaks teljeks ja esiratas ei puutu vastu maad. Antud fotol on näha üks võimalik transpordi lahendus, kus tiivad on auto katusel ja lennuki jaoks on ehitatud eriline haagis.
Mida arvavad eksperdid, kas selline lahendusviis on teostatav ja ohutu?
Seaduse silmis oleks tegu pukseeritava seadmega, kui see 4,7m oleks pikkus!
§ 2. Mõisted https://www.riigiteataja.ee/akt/122122023004?leiaKehtiv#para
2
58) pukseeritav seade on mootorsõiduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, millel on vähemalt üks ratas, mis püsivalt maapinnale toetub;
59) pukseeritava seadme vedu on ka vahetatava pukseeritava seadeldise vedu;
§ 15. Sõidukiirus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122023004?leiaKehtiv#para
15
5) pukseeritava seadme veol 25 kilomeetrit tunnis
Loomulikult tuleb täita ka kõiki muid liiklusseadusest tulenevaid nõudeid!
Kui 4,7 on laius, siis tuleb lisaks täita ka "Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad" nõudeid. https://www.riigiteataja.ee/akt/109092015002?leiaKehtiv
Kui soovid ekspertide infot, siis tuleks transpordiametisse pöörduda.
Alati võid oodata ära kohtumise politseiga ja siis arutada teemat süvitsi. Olenevalt politseiametnikust, tema tujust jne, võid pääseda ka koolituse eest tasumata.
Pildil olev haagise laadne toode tundub olevat ise ehitatud.
Siis seal kirjas, et "Seda, kas tegemist on pukseeritava seadeldise või haagisega, ei otsusta mitte korvtõstuki omanik, vaid valmistajatehas."
Kuna sa tegid (vist) selle ise, siis on sinu otsustada, kas see on haagis või pukseerimisseade. Tuled ja aeglase sõiduki tunnusmärk. Aga nüüd küsimus, kas pukseeritavale seadmele võib panna koormat peale?
Kui sa tähistada ära lennuki tagumise osa tuledega ja aeglase sõiduki tummusmärgiga, siis võiks seda nimetada pukseeritavale seadeldis eks, aga kas lennukitootja on ette näinud sellist transpordi viisi? Kui on, ei tohiks probleeme olla.
Siin jagub küsimusi rohkem kui rubla eest.
Jääb ka veel variant soetada see, sinna peaks lennuk peale mahtuma.
Kõigepealt oleks vaja lennuki mõõte! Pikkus, laius, kõrgus, koos tiivaga (tiibadega) ja ilma. Esimeses postis on midagi, millest aru ei saa.
Sellest sain küll aru, et pilt on juhuslik, mitte teemaalgataja varustus.
Tänan vastuste eest, sain olulist infot.
Lennuk on täielikult enda tehtud ja tootja olen seega ise. Pikkus on 4.7m ja laius 1.7m kõige laiemas kohas(sabatüür) kuna lennukil on tiivad lihtsalt eemaldatavad. Seega sõiduauto laius umbes. Lennuki sabaosas on järelkärult laenatud haagisepea mis läheb lihtsalt autole veokonksu külge.
Fotol on üks näide idanaabrilt kuid selline käru tuleks ise valmistada. Suured platvormhaagised on liiga kallid ja kulutus ei tasu end ilmselt ära et paar korda aastas tiivulist vedada.
Rendist saab igasugu haagiseid. Kasvõi autoveotreiler, mis tavalistest laiem ja pikem. Telik on kindlasti kitsam kui 1,7, seega mahub lennuk ka tavalisele ca 3x1,8 portehaagisele.
Kuna mul on pidevalt vaja vedada nii laiuses kui pikkuses ülemõõdus asju ja seda ka eri riikides, on probleem enamvähem tuttav. Kõigi nende riikide puhul on ühiseks nimetajaks inimfaktor – politseinik on inimene mitte masin. Inimesele torkab koheselt silma see, kas seadust rikutakse nn pohhuilt seadusele kõrge kaarega lastes või võttes arvesse ohutust jne ning tehes omalt poolt kõik selleks, et selline ülegabariidiline vedu ei torkaks silma rumalusega. Kui nüüd inimene on omalt poolt pingutanud, pole ka politseiniku huvi nö ära panna. Seda enam, kui ta pole isegi päris kindel, kas see veos nüüd ületab seaduse piire või mitte.
On juhtunud ka nii, et patrull sõidab paarkümmend km sabas ja siis loobub, sest nad tõenäoliselt ei osanud võtta seisukohta, mida peaks tegema ja koorma kinnitusi jne uurides jõudsid järeldusele, et liiklusele see mingit ohtu kah ei kujuta. Tõenäoliselt tuvastasid nad käru kindlustuse puudumise, aga kui kõik muu on korrektne, siis selline rikkumine ei kuulu neil tõenäoliselt prioriteetide hulka, millega liiklusjärelevalve peaks tegelema veel järgmised paarkümmend minutit.
Mul tekkis aga küsimus, kas lennukil kasutatavad rattad on üldse sobilikud “maanteesõiduks”?
Lisan siia mõned pildid enda tegemistest, kus nii pikkuse kui laiusega on käru mõõtudest üle mindud ja mida liikluses politsei aktsepteerinud on, kuid mille seadusele vastavuses ma ka ise mõnikord kahtlen:) Lähtun samast asjast nagu auto taha paigutatava jalgrattahoidja puhul: numbrid-tuled küljes, kõik kasutavad ja keegi ei filosofeeri selle üle, kas auto on nüüd meeter pikem/kõrgem või mitte. Vean ise sama jalgrattaraami peal ka tsiklit, mis ilmselgelt ületab konksule lubatud kaalupiirid, aga kuna tsikli kaal on jagatud ära ka katuseraamide pikendustele tehtud lisakinnitustega ja veokonksu+katuseraamide kandevõime kokku enam lõhki ei lähe, siis samuti ei hakka ükski politseinik pead murdma nii kaua, kuni see on ohutu. Neil on õnneks targematki teha.
Uurisin veelkord pilte ja küsin - mis on kõige suurem takistus tavalise käruga vedamisel? Kas rattad (ratas?) ei võiks üle kasti serva olla? Loomulikult oleks kõige mugavam veeretada piisavalt laia kallutava käru peale, aga oma kerghaagisele saaks ilmselt mõne lihtsa abivahendi või lisapealesõidutee ehitada. Seda siis enda omale, järgmine rendikas võib tiba erinev olla ja lisad ei klapi.
Haagisel lennukit "veosena" vedamisel ei ole muid piiranguid kui et ei tohi ulatuda gabariidist üle tahapoole >1m (kui on soov tavaliiklejana liigelda) sest muidu ta liigituks suurveoseks (vt mu eelmist postitust "Eriveo tingimused ...").
Selline haagis oleks siis täismõõdus autotreiler. Esimese pildi peal olev lennuk on vähemalt sama pikk kui sõiduauto.
Tähelepanu võib pöörata ka esimese postituse väljenditele " suve jooksul mõned korrad" ja "veokaugus paar kilomeetrit"
Ma kasutaks "pukseeritava seadme" paragrahve sest need paar kilomeetrit kannatab isegi jalakäija kiirusel ära sõita. Auto haakesse võib siis panna nn konna (see on eelik), lennuki nina sinna peale ja tagumine ots tuleb LS kohaselt tuledega ära tähistada.
Seade on seade. Vahet pole kas lennuk või väliköök.
## Selline haagis oleks siis täismõõdus autotreiler. Esimese pildi peal olev lennuk on vähemalt sama pikk kui sõiduauto.
Seesama viga lipsas eespool juba läbi, milleks uuesti vaja? Vahepeal andis Kärss ka virnakese häid mõtteid veel.
Ma saan lennuki rataste mahutamiseks vajaliku kasti pikkuseks 2,1 meetrit, seda juhul kui kärurehv on 13 tolli. Laiust omanik varjab, aga saba on ilmselt laiem ja teistpidi saab 1,5 meetriga hakkama, seega tavakäru. Kui saba liiga palju üle ulatub, siis saab esiratta luugi või tiisli peale toetada.
Konnaga vedu on siiani hallis alas ja keegi ei tea täpselt, et mida ja kuidas võib. Milleks see veel sinna vahele panna lisasegadust tekitama? Pealegi on alternatiiv olemas lennuki külge käiva veopea näol.
Rattad saab küll jah 2 meetrise käru peale aga see saba on vähemalt sellel (Venemaa) pildil teine 2 meetrit ja ulatub liiga pikalt üle. Selle jaoks olekski pikemat käru vaja.
See ettepoole viimine - tiisli peale, võib aga ei pea koorma nii lähedale tuua et keerad selle kurvis vastu autot. Lisaks tekitatakse haakekonksule lisakoormus. Selle eest võib eraldi sõimata saada kui üle 50 kg läheb. Sel pildi-lennukil on kogu raskus ees kui ta ilma juhita ainult tagumistel ratastel veereb. Siis kasutataksegi eelikut.
#....... ei tohi ulatuda gabariidist üle tahapoole >1m (kui on soov tavaliiklejana liigelda) sest muidu ta liigituks suurveoseks .
Tegelikult on nii et kuni 1 meeter võib välja ulatuda tähistamata ja kuni kaks tähistatult ilma et liigituks suurveoseks.
# ...Selle eest võib eraldi sõimata saada kui üle 50 kg läheb.
See 50kg pole ka ülempiir üldiselt ,vaid sõltub konkreetsele haakeseadmele lubatud suurimast massist. On selliseid millele võib "riputada" ka 150 kg. Suurematel haagistel, mõnedel treileritel on koormus haakeseadmele ka 150kg.
Alati saab haagise tasakaalu, st normaalse koormuse konksule kui kasutada teises otsas vastukaaluna mõnda liivakotti vms raskemat. Probleemide üle hädaldavad lollid, targad oskavad neid lahendada. 3m tavahaagis ja mahub see 4,7m sinna probleemideta. Kui lennuk sarnane pildilolevaga, ei ole tema sellisesse kasti pakkimisega mingeid probleeme.
Tuttaval on küll 1.3x2.5m haagis aga kuna ta teises linnas siis võib juhtuda et just vajalikul päeval pole meest saadaval. Tegin ka valmis eraldi lati mis kinnitub ninateliku külge(mis on vedamise ajal hoopis sabas) ja seal küljes on tuled, helkurid ja aeglase sõiduki tähis koos 25km/h sümboliga.
See lennuk fotol kerkib vähemalt kahe km kõrgusele ilusa ilmaga ja julge piloodiga. Ise tegin midagi sarnast, ainult mootor on tiiva taga mitte ees. Kasutasin 6060 alusulamist torusid ja tiivakatteks on nailon riie. Mootor on 25hp Itaallane. Selle kohta saab täpsemalt lugeda siit: http://www.nestofdragons.net/weird-airplanes/bulm/e-12/