Sellest on juba nii pikalt räägitud, nüüd ühes artiklis teema väga loogiliselt kokku võetud (olgugi teadlikult vinti üle keerates). Suur osa autostumisega seotud TEGELIKEST probleemidest leiaks niiviisi lahenduse. St siis oleks alternatiiv nii linnas elajail kui ka linna tulijail, kõik saaksid praegusest märgatavalt kiiremini, sh ka autoga liiklejad. Riik saaks seda toetada ära jäävate süsinikutrahvide arvelt otseseid kulusid kandmata.
Toon siia tsitaatidena mõned olulisemad pidepunktid.
# Meil on võimalik ühendada ära suurusjärgus 250 000 Eesti inimest 20 minuti sisse/.../Tallinnas
# võiks olla kaks kergmetroo liini. Õismäelt Priislesse jõuaks nende idee kohaselt 50 minuti
# asemel 25 minutiga ja Kalamajast Rae valda 40 minuti asemel 15 minutiga.
# Tallinna kesklinna liiklussõbralikumaks muutmiseks tuleks teha kesklinna autoga läbimine
# tasuliseks. Laiendaksin seda mõtet tegelikult kogu Eestile. Mul endal on seda väga lihtne teha,
# sest saarte elanikuna maksan ma niigi juba teemaksu. Tahan autoga koju – 5.70. Vaja Tallinnasse
# arstile minna, tuleb laevasõidu eest jällegi 5.70 maksta. Eks saartele pääsemise eest
# maksavad ju kõik samamoodi. Jama on ainult selles, et näiteks saarte turismiettevõtjad
# on natuke nadis seisus, kui pere ei raatsi edasi-tagasi Hiiumaale sõidu eest 60 eurot maksta ja
# läheb hoopis Haapsallu. Oleks aus, kui ka näiteks Tartu, Pärnu või Narva maantee oleks
# samamoodi maksu all. Tahad autoga teatud lõiku läbida, viiekas. Tahad tagasi ka, jälle viiekas.
# Nii saaks palju asju tehtud.
Tegelikult on teemaksul mitu head külge- esiteks saaks riik raha teede remondiks (naer saalis), saavutaksime oma kliimaeesmärke, sest väheneb heitgaasireostus igasugu lõbusõitude arvelt a la läheme haapsallu burksi sööma või pärnusse päevitama või siis kahe auto asemel läheb üks- neli inimest sõidava dühe autoga ja jagavad teemaksu omavahel ära. Loomulikult säilib niiviisi asfalt paremini väiksema liikluskoormuse all ja remonti tulebki vähem teha ning riigikassa täieneb ja meil on võimalus majanduslangusest välja tulla väga lihtsal viisil. Niiet mõnest maksust võib ka kasu tulla. Edaspidi võiks lamellimaksu kehtestada ja siis sõidavad kõik naastudega ja ei pea talvel nii hoolega teid soolama ja jälle kokkuhoid. Ja kui jää on tee peal, ei kulu ka asfalt ja ei teki tolmu ja õhk puhtam. Ja sõidetakse ka aeglasemalt ja kütust kulub vähem. Win-win. Kus on riigiametnike terav mõistus, et nad mõistlikke makse ei oska välja mõelda?
Mul pole selle vastu midagi kui ühtlasi ka kütuseaktsiis kuhugi Usa tasemele langetada. Nagunii oblast või osariik aga bensiinihind on mingi anomaalia.
Kärss 5,7 eur praami ülesõidu eest on vist kohaliku elaniku subsideeritud hind. Kas autoga saab üldse nii odav see olla? Praamidotatsiooni maksmisel osalevad kaudselt ka need, kes ise saartel üldse ei käi. Tegelik kulupõhine hind oleks ju kordades suurem. Seega ühtlustamine juba toimub nagunii. Tallinnasse sisenemisel tööpäevadel 7:00 - 19:00 oleks maks omal kohal. Valglinnastumise tuhinas tõmbaks kohe pidurit.
Suure tertsi viimasest lausest paremat vastust on raske paremini sõnastada. Aga eks ta samasse auku läheb, et kui automaks on sisuliselt riigikaitsemaks, siis nii imikud kui ka jalakäijad vajavad peale kõnniteede ka autoteid ja kaitstud riiki.
Mulle selline kergmetroo mõte vägagi sümpatiseerib just sellepärast, et inimestel on vaja liikuda kiirelt teatud kohtade vahet. Mitte liikuda nende kohtade vahet ilmtingimata autoga, kuid samas osadel ongi vaja liikuda just ilmtingimata autoga. Prioriteet peaks olema alati see, mis puudutab enamust. Vähemusi ei pea samas ahistama, sest tänasel nutiajastul saaks need probleemid lahendatud suurepäraselt ka seaduse erisustega.
# Õismäelt Priislesse
# Kalamajast Rae valda
Esiteks, miks Kalamajast, mitte Pelgurannast?
Teiseks, miks Priislesse, mitte Maarduni (sinna saaks ju teha PR parkla?)
Kolmandaks, kolmas liin Pääskülast Nõmme-Mustamäe kaudu Viimsisse võtaks kokku juba terve linna.
# Tallinnasse sisenemisel tööpäevadel 7:00 - 19:00 oleks maks omal kohal.
# Valglinnastumise tuhinas tõmbaks kohe pidurit.
Oeh, jälle tagurpidi mõtlemine - mis on probleem, mida on vaja lahendada ja mis on selle jaoks parim võimalik lahendus? Kindlasti pole see valglinnastumisele piduri tõmbamiseks parim võimalik lahendus, selleks on palju ja paremaid lahendusi olemas.
Mul pole iseenesest sellise maksu vastu midagi, kui see tehakse loogiliselt ja eesmärgipäraselt. Äärmiselt lihtsustatud näitena, et parema meelega, kui kulutada 2e kütusele, kulutaksin ma selle "linnamaksupäevapiletile", sest siis hoian kokku nii kütust kui ka enda aega ja võidan sellega igal juhul rohkem kui 2e. Win-win kõigile. Miks 2e, selline summa on mitmel pool läbi proovitud ja toimiv trikk, mille ühekordne maksmine ei tee kedagi vaeseks, kuid 20+ päeva kuus ühekordse maksmise kohustusena muutub juba tüütuks ja mõjutab inimeste valikuid rohkem kui maks ise. Viiekas oleks pealinlasele ehk vastuvõetav, aga vaesematele inimestele juba koormav väljaminek, millele pole praegu ka alternatiive. Sellepärast peakski alustama alternatiividest.
See "linna sisenemise maks" käib otseselt minu pihta, sest linnas elav inimene ei pea ju linnas sisenama ja võib seal rahumeeli igapäevaselt uusi ummikuid korraldamas käia. See maks on siiski loogiline, sest nii nagu riigi eesmärk on koormata maksudega võimalikult vähe OMA kodanikke ja võtta võõrastelt nii palju, kui nende taluvuspiir võimaldab, siis ka linna eesmärk on soodustada linnakodanike (maksubaasi!) elu nende arvelt, kelle maksud laekuvad kuhugi mujale. See võib mitte meeldida, aga seda ei saa ka pahaks panna.
Mul on Tallinnas kokku 3 maa-alust garaaget, üks kesklinnas, üks südalinnas, üks Mustamäel, kõigis neist 1 auto. Kuidas nüüd välistada see olukord, et mingi linnast väljas elav kärss ei saabuks liinibussiga sissepääsumaksu maksmata linna ega tekitaks seal siis hommikut õhtuni ummikuid? Probleem pole mitte ühes kärsas, vaid paljudes, kelle maksud laekuvad mujale ja probleemid jäävad maha Tallinnasse. Seejuures pole mingit vahet, kas need kärsad munevad neis ummikutes oma autoga, tööandja autoga, citybee lühirendikaubikuga või üldse kastirattaga.
Milleks konstrueerida teoreetilisi konstruktsioone, mida praktikas esineb vähe. OÜ-taja Kärsal (maksan endale miinimumpalka ja üle selle nii nagu heaks arvan) võib olla mitu garaazi ja autot, aga palju selliseid valglinnastujaid ikka on?
Ja kui kärss saabuks liinibussiga sissepääsumaksu maksmata linna, oleks see juba palju parem kui see et ta tuleb autoga.
Miks ainult linna sisenemise maks? Ka linlastele linnast väljumise maks oleks omal kohal. Mis te tulete oma uhkete autodega maale meie teid sõtkuma. Pealegi oleks hulga rohelisem, kui linlased oma linnavälised sõidud auto asemel bussi või rongiga teeksid.
Aga kui mitte trollida, siis alustada tuleb mõistlike alternatiivide pakkumisest. Palun tekitage mõistliku sagedusega mõistlikud ühistranspordiliinid alustuseks.
Palun väga vabandust, aga kui mina osalesin koolitusel kesklinnas ja parkisin linna servas ja tahtsin kasutada parkla ja kesklinna vahel trammi, siis kahel hommikul viiest tramm lihtsalt ei tulnud. Kui lõpuks tuli, siis lükati kõige ees ära koolenud trammi, mis kõikide teiste tee sulgenud oli. Miks see nii kaua aega võttis - ma ei tea.
Aga mis kogemuse see mulle jätab - 2/5 juhtudest tramm tuleb arutu hilinemisega, mis tähendab, et järgmisel korral ma ei saa aja peale liikudes enam ühistransporti usaldada, mis omakorda tähendab, et kui ma kuskilt Ülemistelt telemaja juurde jalgsi sumada ei soovi (see on vähemalt usaldusväärne ja ma tean, et ma kindlasti jõan), siis ma järgmisel korral võtam ikkagi mingi boldi või lähen oma autoga.
Kui trollimist püütakse väljendusvabaduse hoidmiseks mingi piirini tolereerida, siis valetamine ja pahatahtlik TEADLIK laimamine ei jää kunagi tagajärgedeta. https://www.raamatupidajad.com/ou-tamine/
Lihtsalt valede ümber lükkamiseks: Kärss ei ole mitte kunagi OÜ-tanud (maksnud palga asemel maksude vähendamiseks dividenditulu ega hoidnud autoliisinguid vms ISIKLIKKE kulusid firma all - firmal pole olnud kunagi ühtegi sõidukit jne). Vastupidi, kõik majad on ehitatud ja autod ostetud-liisitud palga eest, millelt on makstud 100% kõik need kulukad tööjõumaksud. Tegelikkuses maksan makse oluliselt rohkem kui peaks, sest odavam on maksta rohkem aruandluskohustusega kohtades (sh isegi kütusekulusid ei võta firma kaudu tagasi), kui kulutada oma aega aruandlusele - raha saab teenida juurde, aeg on inimelu ulatuses limiteeritud ja bürokraatide korraldatud lollusele selle kulutamine pole kohustuslik, siis lihtsalt ei saa kõiki ettevõtluskulusid kuluridadele kanda ning selle eest käibekat (jm) tagasi. Aitab sellest offtopikust. Teise (vist juba 10x üle korratud!) offtopiku jätkuks, et nii mina kui abikaasa kasutame PR-parklaid nende algusest peale, sest väga harva on vajadus kesklinna autoga ronida ja jalgsi-ühistranspordiga-rattaga saab kiiremini-odavamalt-mugavamalt, seda juba kümmekond aastat. Viimsist Laagrisse ei saa, aga selleks pole vaja ka autoga kesklinna ronida.
# parkisin linna servas ja tahtsin kasutada parkla ja kesklinna vahel trammi, siis kahel hommikul viiest tramm
# lihtsalt ei tulnud. Kui lõpuks tuli, siis lükati kõige ees ära koolenud trammi, mis kõikide teiste tee sulgenud oli.
Sellele polegi ju lahendust. Igasugune tehnika läheb rikki. Lähevad isegi mehhaanilised jalgrattad. Need 2 hommikut viiest on lihtsalt erakordsalt halb õnn, mille tõenäosus on võrreldav pigem lotovõiduga.
See on nüüd naerukoht, aga mis on see nii oluline põhjus, miks ei ole seda tehtud siiani? :)
Vihjena, et see põhjus on tõesti nii oluline, et näeme Tallinna KOV tasandil tsirkust tõenäoliselt uute valimisteni.
Teiseks, mis kasu on ühistranspordist, mis on kõigist alternatiivsetest liikumisviisidest linnas MÄRGATAVALT aeglasem? Tramm on ainus, mis ei peaks teoreetiliselt ummikus istuma, aga isegi trammisõit on niivõrd aeglane tänu lugematutele ristmikele ja ülekäiguradadele. Sellepärast ongi nii, et ma saan jalgsi otse umbes sama ajaga, mis kulub trammiga ringiga minnes. Ainult et see kõik on samasugune pinnavirvendus nagu praegu ehitatav sadama trammiliin, kuhu kulub üüratu summa (arvestame siia sisse ka ülessongitud kesklinnas aastatega ettevõtete teenimata jäänud kasumi jne) ja mis ei lahenda samas mitte ühtegi probleemi. See ongi vastus küsimusele, miks siiani pole tehtud, sest probleemi lahendamiseks saab kulutada lõputult (ja korduvalt) võõraid vahendeid ja kui probleem lahendada, siis kaoks kunstlikult tekitatud rahavool omade taskusse.
Sellepärast mulle (kerg)metroo mõte meeldibki, sest metroo point pole selles, kas see kulgeb maa all, postide otsas või üldse kummiratastel, vaid see liigub maksimaalse võimaliku kiirusega peatusest peatuseni. Kui oled elanud elu jooksul mitmetes linnades, kus niiviisi terve linn on "käeulatuses", siis saaksid hästi aru, miks seal seisavad paljud autod hoovides või parklates. Nii lihtsalt on kiirem ja mugavam, seda ka karkude ja titevankriga. Samal ajal püsib tõrketõenäosus (see 2/5 tramminäide) kordades madalamal tõenäosusest autoga täiesti ootamatusse ummikusse sattuda.
see siin on vist mingi huumorinurk. metroo linnas kus elab max pool miljonit elaniku. siin riigis ei suudeta isegi rongi liiklust normaalselt orgunnida. trammi lasnamäele munetakse juba vähemalt 40 aastat
Väga tüüpiline lähenemine. Minul on konkreetne 2/5 näide, siis soovmõeldakse see "olematu tõenäosusega lotovõiduks". Enda väiteid aga esitletakse kui ümberlükkamatuid fakte.
Õnneks või kahjuks ei tule see metroo värk nii väikeses linnas kõne alla, kuna investeering on suur ja sõitjaid suhteliselt vähe. Geoloogia vist ka väga ei soosi maa sisse tunnelite uuristamist.
Tsiteerin:
# Kui inimesed kuulevad metroost, siis arvatakse, et me räägime kuskil tunneli
# sügavustes liikuvatest rongidest. Tegelikkuses metrood võiks vaadelda
# ikkagi sellisena, et tegemist on muust liiklusest eraldatud ühistranspordiga. Kas ta
# on nüüd maa all maa peal estakaadil, siis seal tegelikult ei olegi vahet. Oluline on
# see, et seal ei ole autoliiklust, seal ei ole jalakäijaid, seal ei ole foore, ristmikke.
Konkreetne näide:
# Minul on konkreetne 2/5 näide, siis soovmõeldakse see "olematu tõenäosusega
# lotovõiduks". Enda väiteid aga esitletakse kui ümberlükkamatuid fakte.
Üksikjuhtumeid ei saa niimoodi üldistada. Numbrite keeles tähendaks see, et ühistransport feilib 40% juhtudest. Ei ole ju nii, keegi ei kasutaks sellist ühistransporti. Kui oleksid 5 päeva asemel vajanud transporti ainult nendel kahel päeval, kas siis on õigus väita, et trammid feilivad Tallinnas 100% juhtudest? Minul pole näiteks viimase 100 ühistranspordi kasutamiskorra juures olnud ühtegi probleemi. Aga viimasel 5 korral Tallinnas käies istusin kõik korrad ummikutes (sest kastiratta kandevõimest raskemate-pikemate asjade vedamisel on valikud piiratud ja paratamatult maksaks ka nii kõrget maksu ummikutes osalemise eest kui küsitakse). Mäng statistikaga vs "statistikaga" käib tegelikult valikute pärast, et kas saame peagi kraesse üha suuremad piirangud või leitakse inimeste liikumisvajadusele efektiivsemad alternatiivid. Mida paremat välja pakud?
Nõustun igati 63amg kommentaariga. Vaatame peeglisse, me oleme kahaneva rahvaarvuga väljasurev rahvusriik, sest inimesed ei taha/väärtusta lapsi ega peresid (loe: numbriliselt on positiivsesse iibesse panustajad vähemuses). Igasugune suurem investeering on siiski pikaajaline. Siit tekibki küsimus, et kui praegu on Tallinn väikene linn, siis selleks ajaks, kui see uus ühistranspordiprojekt ükskord tööle hakkaks, kui palju sel hetkel siin inimesi transporti üldse vajab? Jah, võibolla rohkem, aga ka see saab tulla ainult (riigisisese või -välise) sisserände arvelt. Aga seegi on soovunelm, tõenäoliselt elab vähem ja siis vähendatakse vähemate inimeste tõttu ka praegusi trammi-trolli-bussiliine märgatavalt (halduskulud per capita). Ma ei näe siin üldse muud lahendust peale efektiivsuse tõstmise. Mis oleksid selles paremad alternatiivid kergmetroole? See suudaks asendada päris suures mahus praegusi liikumisvajadusi ja ka olemasolevaid liine, osaliselt ka kattuks nendega.
Panen siia ka ühe pildi, mis näitab suurepäraselt ära, mis on Eesti regionaalpoliitikaga valesti ja miks on meil üldse tekkinud nii ajuvabad probleemid vaatamata väikesele rahvaarvule. Lihtsalt võrdluseks, kuidas on mujal.
Siin on jälle see fundamentaalne viga et tahetakse mingit uut maksu teha. Eesti maksukoormus on niigi juba selline et riiki rikkaks pole veel kuskil õnnestunud maksustada ja vaeseks maksustamisel pole mõtest sest nagunii keegi ei maksa.
Kui selliseid metoo-makse kaaluda siis ainult ümbersuunamise eesmärgiga ehk olemasolevat maksukoormust kuskil vähendada ja kuskil suurendada.
Igasugustest erinevatest liiklemise maksustamistest on juba ainuüksi Zooroopast võtta tohutu hulk näiteid, kus ühega on probleem lahendatud, teisega mitte, kolmandaga veidi leevendatud, neljandaga suunatud massid tegema teistsuguseid valikuid jne. Teen igal aastal perega 1-2 autoreisi ja iga aasta maksan maksan eri riikides päris mitmeid selliseid "karistusmakse", mida oleks valmis maksma ka kodumaal... ja ka selliseid, mis oleksid siin täiesti pointless. Lõpuks taandub kõik ikka eesmärkidele. Maks lihtsalt maksu pärast on nagunii pointless.
Ei maksa unustada, et see teema siin ei lahenda homme ühtegi probleemi ja sinuminumugavused pole praegu olulised. Selle lahenduse kasutajad, misiganes see siis ka poleks, on kunagi meie tööl käivad lapsed ja koolis käivad lapselapsed. Üks tulevikustsenaarium on ka see, et vähenenud rahvastiku puhul on linn pooltühi, kinnisvara maksab seal kõrgete halduskulude tõttu kopikaid ja saavad kõik jälle autodega sõita:) St tuleviku jaoks optimaalseima lahenduse prognoosimine on mõeldav ainult väga keeruliste analüüside pealt, mitte arvamuste, üksiknäidete või rahvahääletuste kaudu.
Sinna "metroogruppi" kuulub ka majandusteadlasi ja oma ala spetsialiste (ja muidugi ka ärihuvidega ettevõtjaid), nende per$etunnetus enne analüüse on kindlasti lähemal reaalsusele kui minu oma. Näen nende jutus lihtsalt palju sarnast sellele, mis toimib väga hästi kusagil mujal, seda ka väikeste Tallinnale sarnaste linnade puhul - põhjus, miks ööbime reisil hoopis kusagil väikelinnas, seejärel rongiga supsti suurde linna ja seal on ajaliselt kõik huvipunktid käe-jalajuures, kuigi vahemaad nende vahel on nii pikad, et ei viitsikski neid autoga sõita. Selliseid liikuvusprobleeme ei lahendata kusagil nii, et tihendame lihtsalt liinivõrku nii ajas kui ka ruumis, mida meil siin aastakümneid suure suuga lubatakse, aga arusaadavatel põhjustel teha ei suudeta.
Nõukaajal oli planeerimise rusikareegel et metroo ehitatakse alates miljonilinnast. Tänapäeval ja uue korra ajal on see vist samamoodi. Lähim metroo, Helsinki on koos Espoo ja Vantaaga samuti üle miljoni.
See on sellepärast nii et saavutada vajalik kiirus ja peatuste arv. Muidu on see asi lihtsalt tramm. Ma olen metrooga sõitnud küll ja ühest metroopeatusest teise annab ikka jala visata. Seevastu trammi või bussipeatuse jagu kõndida pole mingi probleem. Sellisel Kalamaja- Rae liinil oleks maksimaalselt kolm peatust - Kalamaja, Kesklinn ja Rae. Piki rannikut on asjal võib-olla mingi mõte sees ja siin tuleks jahumise asemel Laagna tee tramm (või kui soovite, metroo) käima panna. Varsti on 50 aastat heietatud. Küll sealt meid liine edasi saab arendada. Vastupidiselt levinud arvamusele ei sõida metroo maailmas sugugi ainult maa all. Samamoodi on ta estakaadidel või teetammil kuid oluline on et eri tasandil võrreldes muu liiklusvooluga. Tallinna linnalähirong ongi Kiievi vasakkalda mõistes metroo kui ta natuke tihedama graafikuga liiguks.
Alternatiivne koolkond propageerib muidugi 15-minuti-linna ja metroo on seal elumõttetu :)
Tallinna puhul oleks jumet (ripp-) monoreilil ja trossgondlil. Maa- ja materjali kulu minimaalne. Ja ilmselt ehituskulud ka Rööbaste ja ristmikega on lootusetult hiljaks jäädud,~50 aastat.. aga noh, pole tahetud 20 aastaga ühistranspordi sujuvust arendada jääb see ka bürokraatidele mäluda.
## Rööbaste ja ristmikega on lootusetult hiljaks jäädud
Aegajalt olen märganud planeerijaid kiirtrammi koridoride säilitamisest rääkivat kui asjast juttu on, viidata ei oska. Küllap neil kuskil sahtlipõhjas mingi kondikava ikka on.
Kindlasti mingid plaanid ja projektid on, oli Lasna kanalgi selleks tehtud. Isegi süstikuna, Torupilli-Maardu...Kallavere oleks asjal jumet. Oluline, et ei oleks ristumisi autoteega. Kui ikka " nipsuga" jõutakse kohale siis hakkab toimima.
