Lubadeta jalgrattur on ikka eriliselt ignorantne tegelane, kui tema jaoks eksisteerivad ainult kaks versiooni: astun tuimalt oma eesõigust taga ajades sebrale või ei ületa üldse teed.
Sellist varianti, et ma jälgin pealetulevat autot ja kui see ei kavatsegi aeglustada, siis ma ei roni sellele ette või teen paar kiiremat sammu eest ära, ega see oleks ilmselt liiga alandav ja keeruline? Huvitaval kombel minu keskmiselt kümnekonnast teeületusest päevas vast iga mitmesajas jääb sooritamata või nõuab kiirustamist, sest juht ei ole suvatsenud silmi telefonist tõsta.... Neist ainult üks viimase kolmekümne viie aasta jooksul on olnud assaraisk-kui-napilt olukord. Sest just sel korral mõni aastat tagasi ma
ei veendunud Helsinkis, et pealetulev juht oleks mind märganud. Läks õnneks, aga kand sai autolt müksu...
Säärase enesekeskse ignorantsuse tõttu enamus jalakäijaid auto alla jääbki: kaks oinast saavad kokku, aga ühel on turvis ümber.
"... kaks oinast saavad kokku, aga ühel on turvis ümber." - Ja teisel on ÕIGUS ning õigust saab ka postuumselt nõuda.
Ehk siis ikkagi, liiklus on koostöö tulem. Liigu sa siis jala, "klassikalise" rattaga, sähkuga vms. Vist enamus saab aru, kel on eesõigus ja kes on liikluses haavatavam, kuid päris pimesi ei maksa kah teele "lennata", mis siis et ÕIGUS.
Mida sa pärast selle ÕIGUSEGA teed? Sohver maksab trahvi ja vbla ka raviarved (juhul, kui on mida ravida), kuid enne teeületust olnud tervisliku seisundit ei pruugi iial saada tagasi.
-
Eile oli asulasisesel liikluses päris lahe juhtum.
Hakkasin autoga lähenema ülekäigurajale. Ülekäiguraja otsad olid mõlemad parajate lumevallide "varjus" ja ka vastav liiklusmärk näikse olla lume lükkamisega veits viltu lükatud.
Nii, lähenedes ülekäigurajale, näen paremal pool, lummevalli tagant/üle midagi kollast lehvitavat ning samas liigub see "kollane" ülekäiguraja poole. Hakkasin hoogu vähendama (enne vähendamist oli liikumiskiirus 38km/h - kaamerast vaatasin üle) ning peatusin ülekäiguraja ees. Lumevalli tagand tuli nähtavale kolmene seltskond u 9-11a poisse, kus üks poistest oli enne ülekäigurajale jõudmist käe kollase kindaga ülesse tõstunud ning püüdes sellega oma asukohast ning plaanitavast tegevusest märku anda.
Minu arust SUPER!
Ja too sama poiss vaatas veel enne teele astumist lumevalli tagant vasakule/paremale, veendumaks ohutuses jms.
Väga lahe!!!
"Sellist varianti, et ma jälgin pealetulevat autot ja kui see ei kavatsegi aeglustada, siis ma ei roni sellele ette või teen paar kiiremat sammu eest ära, ega see oleks ilmselt liiga alandav ja keeruline?"
Küsimus puudutas minu meelest pööravaid autosid. Ja isegi konkreetselt Sõle-Kolde ristmikku või taolisi kohti. Sealjuures küsimus ei ole üldse minus. See on jälle puhtalt teie enesekesksus, et kui teie täisjõus meesterahvastena saate kuidagi üle tee, siis mis häda peaks olema lastel või vanainimestel, kellel võib-olla ei olegi peas kõik kõige selgem.
Samuti sa vist ei saa aru, et kui sul isegi "pealetuleva" autoga on hiljaaegu väga ohtlik olukord tekkinud ning kahtlasevõitu olukordi esineb iga kahe-kolme nädala tagant, siis sa ilmsesti ei ole enda naha hoidmisel nii osav, nagu sulle meeldib mõelda. Kui sa isegi "pealetuleva" autoga toime ei tule, mismoodi sa saad veel hakkama selja tagant pööravate autodega?
Selle suure enesekiitusega seoses meenub, et mul üritas ka hooaja lõpetuseks üks poisike ratta alla jääda. Mingi eriliselt alalhoidlik issi või emme lükkas jõmpsika Nõmme keskuse ristmikul teisel sõidurajal seistes autost välja, et see keelatud kohas üle tee silkaks.
Tore on teoretiseerida, kuidas teie igasugu asjades veendute, silmsidemeid loote ja oma õigusi taga ei aja. Ainult et praktikas kukub ikka välja nii, et kui endal ei ole parajasti võimalik keelatud kohas teed ületades ratta alla viskuda, siis lapse lükkame ikka ette.
Liiga palju meelevaldset üldistamist!
Päriselt ka, reaalses elus on (veel on) olemas autojuhte, kes näevad kõike ja arvestavad ka võimalike ohtudega. Ja neid vägagi häirib nibin-nabin loadsaanutega ühte patta panek mingite väärastunud maailmanägemusega tegelaste poolt.
Mul on reaalsest elust juhtum, kus umbes 15kilomeetrise sõidu jooksul päästsin kolm elu või tervist, ma oleksin neist juhtumitest vaba mehena välja jalutanud oma õigust taga ajades.
Suvel vedelevad niisama, nüüd on kõik 24/7 sõidus niiet ei märkagi. Jalgrattur siiani ei saa aru, kui ajusid pole, ei saa sind keegi teine ka aidata/päästa.
Tulin just Tallinna kesklinnast. Nägin kahte tõuksiga sõitjat, Tuule tõuksid on ka tänaval rentimiseks olemas. Vähemalt eelmine talv olid ka. Niisama neid seal ei hoitaks. Nägin ka fuddy kullerit üksrattaga vanalinnas.
Mune on lihtsalt veits vaja, et näruse rattateede võrgu ja väga halva talvise hooldusega tõuksiga praegu sõita. Autoga oskab igaüks sõita.
Üksratas ei lähe arvesse, naelrehv ja suur ratas. Loe teemat algusest saati, kui aru ei saanud.
Seeni võiks ka vähem tarvitada, näeb äkki vähem viirastusi...
Mune on lihtsalt vaja. Tuule tõuksid on rentimiseks linnas olemas. Vabaduse platsil ja superministeeriumi ees nägin konkreetselt. Kristjan Maruste ei hoia neid niisama talvel tänaval. Meenub, et paari nädala eest nägin ka seda elektrisõidukit sõitmas, millega akusid vahetamas käiakse. Mina nägin 20 min jalutuskäigu jooksul kahte tõuksiga sõitjat kesklinnas. Aga selge see, et neid sõitjaid ei ole talvel palju.
Ja tegi jälle lubadeta jalgrattur nii ilusa näitepostituse enesekeskse ignorandi maailmavaate kohta. MINUL on ÕIGUSS ja teistel on KOHUSSSTUSSSSSSET!!!!
Selle eest küsitakse liiga palju. Max. 10 000 ja mitte sentigi rohkem. Pealegi saab enamus autodega kiiremini sõita... aga ei tohi. Autoga palju turvalisem samuti.
Mati jagab siin Veremaa tõukeratturite videosid. Ma siis jagan ka. Täiesti hullumeelne liiklus. Inimkehad lendavad, jalakäijad surevad hulgi jne., jne. 100% on liikluses kinnitatud turvavööga ühistranspordis ja jalakäijana, ratturina sõiduteest eraldatud teel liiklemine turvalisem, kui sõiduauga sõiduteel. Sama ka meil. Iga päev on mõni raske autoavarii. https://www.youtube.com/@RockyRUS/videos
Eelpool mainitud tõuksi teeb ilmselt nii kalliks võidusõiduks spetsiaalne seadistus. Foori tagant lüpsab see tavaliiklusesse mittesobiv aparaat ometi enamiku sõiduautosid ära. https://www.youtube.com/@RockyRUS/videos
Kunagi võtsin põllu pealt mitu kuud seisnud auto, ilma ÜV ja kindlustuseta, all pastlad suverehvid (oli korralik talv), ja tormasin neljarealisele maanteele. Sõitsin 90 kmh kiirusega (liiga aeglane auto torkab kohe mendile silma) 20 km läbi, lõpp hea, kõik hea. Olid ajad! Tollal olin ilmselt megamunadega alfaisane. Tõuksile sellistega igatahes ei mahu.
Ja Konstantin seletab meile, kus on linnaliinibussis turvavöö, ja siis eraldi - kuidas seda seisukohtadel kasutada. Ning samuti seda, kuidas peab jalakäija- ja rattateed sõiduteest turvaliselt eraldama. PÄRISELT ohtlik autojuht (selline, kes ületab 2x+ kiirust, või siis purjus vm mõju all) saab sind ka sealt kätte, kui just raudbetoonist sein vahel ei seisa.
Palju on tõukse ja palju on autosid, ja kuidas nende avariide % on? suvel iga päev korralik ports haiglasse tõuksi otsast, ja palju niisama veel muhke.
tegin möödunud pühapäeval rattaga trenni eesmärgil 26 km ringi. mõne koha peal oli ikka mõnus mügarlik vesi peal jää kergliiklusteedel. mul naaste rattal ei ole, on niisama talveks sobilikud rehvid, mis töötavad enamus talvistes oludes hästi. sõitmine nõudis täit keskendumist, kuna oli vaja lugeda tee konarlusi, kus rattal on oht jääda kuskile rööpasse kinni. vajadusel tuli selliststes kohtades esiratast sõites tõsta. naastudega ei oleks tõenäoliselt mingit probleemi olnud. pole uuringud kas tõuksidele ka naastud olemas on. Kui on, siis võiks talvel suht hea olla sõita ka jäistes oludes.
Mina soovitan kustutada ära kõik kommentaarid mis seavad kahtluse alla tõuksi ohtlikkuse. Moderaatoril on hoovad olemas, kõik see teema algusesr peale läbi ja kustuta ära, mis ei räägi tõuksiga sõitmise suurest ohust tervisele ja elule.
Elektritõukerattale on täiesti naelrehve saada, samuti on edasijõudnutele olemas talviseks sõiduks selliseid kite: https://a.aliexpress.com/_mrxm7w0
Või lausa elektrijalgratta ja lumesaani ristsugutis: https://www.arosno.com/
Kuid see ei ole siis enam kokkuhoid, vaid puhas sõidurõõm.
Mina tõukeratast lumega eriti ei kasuta, siis hüppan ühistransporti. Põhjus on Tallinnas teedele puistatavas soolas. Tänase ilmaga on aga tõuks täiesti kasutatav, nägin täna linnas päris mitut liiklemas.
Xiaomi 1s M365/pro1/pro2/mi3 kolmerattaliseks ehitamise komplekt. Naastudega rehvid alla ja talv ei ole enam takistuseks. https://a.aliexpress.com/_mP8t9N2
Sulev Vedleri jutuga saab ainult nõustuda. Kõike võib propageerida, aga see ei tohi muutuda sunduseks, siis tekib vastupidine toime ja hakatakse pealepressitud asju hoopis vihkama.
Tore uudis sellest, kuidas seaduste muutmise asemel hakatakse tehnikaga võitlema ja piirama otseselt progressi selles osas, et inimene kiiremini kohale jõuab. Loogilisem oleks reguleerida ära, kes, kus ja mis tingimustel kui kiiresti sõita tohib ja panna otseselt inimene vastutama oma tegude eest. Nii nagu ka autode-tsiklite jaoks on kiirteel ja õuealal erinevad kiirused. Muidu jõuame varsti selleni, et uutele autodele pannakse (on osaliselt juba ammu pandud) piirajad peale ja kõik vanemad autod, millel piirajat pole, saadetakse seda ettekäänet ära kasutades otse purustajasse, aga need JUHID, kes probleeme tekitavad, ei kavatsegi oma käitumist muuta.
Kuna uued autod on nagunii juba suutelised mingis sidevõrgus istuma, siis pole mingi probleem tekitada linnakeskkonnas raadiosignaalide võrk, mis määrab ka autode kiirused- jõuad kesklinna, sisened sellesse konkreetsesse võrku ja üle 30ne auto vajutada ei luba. Mujal on 50-70ne piirkond jne. Ja põhimõtteliselt saab need vastuvõtjad panna ka vanematele autodele, sest enamikel käib gaasipedaal läbi auto aju ja kui ka mõnel on veel trossajam, siis ka seda pole keeruline kammitseda mehhaanilisel viisil nagu seda tegid vanad püsikad. Inimeste tegemiste piiramisel on lõputult tehnilisi võimalusi.
https://www.delfi.ee/artikkel/120271691/inimkannatanutega-li
iklusonnetuste-arv-on-endiselt-kasvutrendis-eelmisel-aastal-
hukkus-59-inimest
2023. aasta mais, juulis ja septembris registreeriti igal kuul viimase kümne aasta suurim arv liiklusõnnetusi – kokku 642 õnnetust. Ohvriterohkeimad kuud olid mai, oktoober, november ja detsember, kui hukkus kokku 29 inimest. Maanteel toimus 69% kõigist hukkunuga lõppenud liiklusõnnetusest (36 õnnetust). Mullu oli üheksa päeva, mil ükski inimene ei saanud liikluses vigastada, 2022. aastal oli selliseid päevi 21. Kas tõuksid ronivad ka maanteele ja veel eriti talvel, kui on enim kannatanutega õnnetusi? Mina arvan, et linnades ei tohiks olla mitte ühtegi tänavat, kus ei oleks lisaks kõnniteedele olemas ka kõigi liiklejate turvalisust parandav, eraldi rattatee. Ei taha jälakäija tõuksi alla jääda, ega ei taha tõuksi kasutaja ja jalakäija kumbki auto alla jääda.
"Autot ei tohi niimoodi kammitseda! Teinekord on vaja õnnetusest pääsemiseks hoopis kiirendada."
Millises olukorras sul täpsemalt on teinekord vaja kiirendada? Ja miks analoogses olukorras tõukeratturil või mopeedijuhil ei pea olema võimalik õnnetusest pääsemiseks kiirendada?
Edasi ma ei saa aru, mis olukorras täpsemalt sa näiteks kavatsed kiirendada 150 või 200ni ja kui sul nii palju aega on, miks sa kõike seda aega ei kasuta olukorra mõistlikumaks lahendamiseks?
Näiteks siis kui keset kõnniteed olles avastad, et mõni lubadeta jalgrattur üritab tagauksest sisse sõita. Ah et miks enne ei märganud? Ikka seepärast, et see idikas sõidab seal 3-4 korda kiiremini kui paslik oleks.
Vahest sa nüüd ikkagi seletaksid ära, mismoodi võime arendada kiirusi 150 või 200 km/h ja rohkem on möödapääsmatult vajalik, et pääseda selle jalgratturi eest? Samuti miks tõukeratturil või mopeedijuhil, keda erinevalt autojuhist see hull jalgrattur päriselt kohustab, ei võimaldata arendada ligilähedaseltki selliseid "päästvaid" kiirusi?
Päriselus muidugi ohustavad kõiki hullunud autojuhid, kes näiteks õuealadel paistavad regulaarselt silma ka 60ga sõitmisega, sealjuures jalakäijate vahetus läheduses, kus see on 12 korda suurem kiirus kui lubatud ja mõistlik.
kle lubadeta, oled sa loll või.... rohkem variante ei paku, sest pole pakkuda. kes rääkis kiirendamisest 150 või 200km/h? õige lubadeta jalgrattur. loe mida kirjutatakse mitte ära mõtle välja mida sulle kirjutati. nagu ikka kiunud sa vale asja üle. auto sõidab õue alal 60km/h, 12x kiiremini kui tohiks. jälle mingi sinu väljamõeldis. teha asja huvitavamaks. kas jalakäija kliigub 5km/h? ta võib ka uimata 1km/h, siis peab ka auto liikuma 1km/h, seega see 60-ga liikuja ületas kiirust 60x. on ju palju ägedam number ja selle alusel võiks hakata autosid ahju ajama. sa unustad, sulle muidugi sobilikult, ära, et ka jalgratturitel ja tõuksuritel on kohustus inimeste läheduses liikuda jalakäijate kiirusega. või ei ole nii? ikka on, loe LS läbi. rääkimata nendest, kes eemaldavad oma tõuksidelt ja ratastelt elektroonilised piirajad. Sõites samuti inimeste vahel 60km/h, ületavad kiirust 12x, sinu toodud andmed, 60x, minu toodud andmed. või isegi veel rohkem. ka pedaalida on võimalik vabalt ületada tõuksi piirajaid. kui auto ületab kiirust ja sõidab maanteel 200km/h, ületab ta ainult 2,midagi kopikaid korda kiirust, võrreldes jalakäija keskmine kiirus ca 5km/h ja tõuksi legaalne 25. mis on 5x. kui sul juba nii kordajate peale meeldis minna. enne kui sa tuled plämisema mingitest madallenduritest, kes teevad seda maanteel, vaata peeglisse, mida sinu kamraadid kõnniteedel jalutajate vahel teevad. rikkujaid on kordades rohkem kõnniteedel kui maanteedel. kui suur võimalus on maanteel 200-ga sõites alla ajada inimene ja ta tappa, vs, sõites kasvõi lubatud max kiirusega tõuksiga kõnniteel ja tabada inimest ning vigastada ja/või ta tappa? miks sul on arvamus, et autojuhid on kõik mingid metslased ja mõrtsukad, kes ainult seadusi rikuvad ning jalgratturid ja tõuksurid on nii illikukud, et kunagi ei riku seadusi? nende üksikute halbade autodega liiklejate najal liigitad sa kõik sellisteks. aga need enamus kahel rattal liiklust rikkuvad liiklejad? kukupaid?
Päris probleemidest. Loomulikult vint väga üle keeratud, et oleks kõigile arusaadav. Teen paari tsitaadiga lühikokkuvõtte nendele, kes paarist lõigust pikemat teksti mõttega lugema pole suutelised.
# Rattaid on saanud väga palju enam kui varem. Aga ei ole kuulda, et autosid oleks vähemaks jäänud.
# Vastupidi, ka neid on tänavatel enam kui varem. Vaid väga vähesed kolisid autodest ratastele.
# Ratastele istusid või seisid ennekõike need, kes varem jala käisid või sõitsid busside-trammide-trollidega.
Omapoolne vahemärkus, et akutõuks saastab rohkem kui ühistransport ja on roheline AINULT auto alternatiivina. Paljude linkide kaudu on see teadmine mitmetest teemadest siin läbi käinud.
# mulle tormas otse nina alla noorhärra võidusõidurattal. Temal oli kiiver korralikult peas.
# Minul oli paljas soni. Aga ilmselt peaks tegema kiivrid jalakäijatele vähemalt soovitavaks.
# Rattarevolutsionäärid ja -fanaatikud ei vastuta selle eest, kui mulle kõnniteel otsa sõidetakse.
# Nad kirjutavad pikalt ja laialt sellest, et jalksid ja tõuksid on tulnud, et jääda ja paljuneda.
Mõistlik. Aga lubatakse ikkagi minimaalses joobes sõitmine :)
Autode kõnniteel parkimine pannakse kinni ja kergliiklejast lähemalt kui 1,5m kauguselt möödumine ei ole lubatud.
Oh kui aind autod saaks 0,5 sõita, siis oleks seda kiunu maa ja taevani.
Üldiselt tehke endale vokiteema. Mõned punktid teil on isegi pädevad selle enamuse jama juures, mida siin kokku kirjutanud olete.
Netist read, ei tea kas siinsed ratturid: Ringi liigub mingi tige jalgrattur nähtud Mulla ja Sõle tänava kandis ,kes peatub jalgratta et lüüa jalaga autosi ..... Autos invaliidist isa ja kehtiv invamärk ...juhtus selline intsident .
# Purjus sõit ja valesti parkimine on lõppkasutaja otsus.
Kui paljudes riikides ongi tõuksid-jalgrattad niiöelda poolkoomas olekus kõrtsist koju pääsemise alternatiiv taksole (sest ühistransport ju öösel ei liigu), siis põhjus, miks ühes kohas toimib, aga meil millegipärast mitte, on kindlasti milleski muus kui promillides.
Eks sama kehtib ka autoga lubatud promilli kohta, et samad inimesed tekitavad probleeme olenemata piirangutest ja nende pärast, kes nagunii seadustele ei allu, piiratakse hoopis neid, kes probleeme ei tekita ja keda piirata poleks vaja. Otsustajate puudulik kooliharidus, mis ei võimalda luua seoseid põhjus-tagajärg teljel, ei enamat.
Jälle kordan ennast. Elasin 7a piirkonnas,
- mis on mägine (mäest alla pidurdamata tõuseb kiirust kergelt ~70ni),
- kus rattaid kasutatakse aastaringselt ja väga palju,
- kus purjus peaga rattaga sõitmine on norm (politsei korjab kaubikuga kraavi magama jäänud ratturid kokku ja viib koos rattaga koju),
- kus pole samas mitte ühtegi rattateed, igal pool on ratturid-tõuksid-jalakäijad koos,
- kus ei olnud sellega mitte ühtegi probleemi, sest kõik arvestasid kõigiga.
Miks meil nii ei saa? Tingimused on ju palju paremad, rattureid kordades vähem, talved palju pehmemad, mägesid pole, vahemaad lühemad, mitmel pool kergliiklejatele lausa eraldi teed või sõidurajad tehtud... mis on pildil valesti? Kui teha veel rohkem rattateid teiste liiklejate arvelt, piirata veel rohkem autode kiirusi jne, kas siis muutub midagi paremaks?
Ainus probleem, mida siin seadusega (lõppkasutajat mõjutades) peaks lahendama, on see, et üldkasutatavaid tõukse-jalgrattaid ei pargitaks teedele risti või kobarasse nii, et need segavad teisi. Kõik muu on üldine liikluskultuur(itus) ja see, kes on mölakas tõuksiga, on tavaliselt mölakas ka autoga ja jalakäija rollis. St tegeleda tuleks mölakatega, mitte rataste või autodega.
Pilt sobiks sama hästi ka "30km/h" teemasse ja veel mujalegi, sest probleem on tegelikult ju olemas: keegi läheneb teele kohati ikkagi suurel kiirusel. Probleemiks pole enam auto kiirus (tõsi, kiiruse suurenedes juhi vaateväli kitseneb, koos sellega ka võime märgata külje pealt "põõsaste vahelt" teele tuiskavat ratast või jooksjat), vaid see, et ülekäigurajale läheneja teab, et tal pole vajagi tõsta pilku oma ekraanilt, lenksult vms. See kiirusega kitsenev vaateväli puudutab sama palju ka rattureid/tõukureid. Ei aita ka särtsutõukside kiiruse piiramine, kui ilma särtsutagi saab kallakutel suurema kiiruse kätte, kui seal tänaval lubatud autode sõidukiirus.
Soomes on ohtlikud kohad lahendatud nii nagu pildil. Maapiirkondades mitmetes kohtades ka meil, aga linnas pigem mitte. Järgmine etapp, kui autode või jalgsi/kergliiklus peaks seal veelgi suurenema, on nupuga foor. St jalakäija/rattur jääb siis ikkagi seisma ja vajutab nuppu (ja on sunnitud tõstma pilgu ekraanilt). Sellepärast Tallinna reguleerimata ülekäiguradadel see silmside nii hästi toimibki. Just liikluse sujuvuse seisukohalt, aga ainult niikaua, kuni leidub mõni loll, kes liiklemise asemel oma õigusi hakkab nõudma või midagi tõestada üritab.
PS: mul üks lastest on vahetusõpilasena üsna kaugel ja saatis video, kuidas ta sõidab tavalise mehhaanilise üksrattaga. Seal peetakse seda kehalises kasvatuses oluliseks oskuseks, mis tuleb kõigil selgeks õppida. Lihtsalt mõttekoht, mil viisil "jalgrattariikides" arendatakse inimeste tasakaalu jt füüsilisi oskusi, et nad hiljem kõnniteedel koos inimestega ohutult hakkama saaksid. See üksrattasõiduoskus on samas täiesti teisejärguline, see on lihtsalt vahend päriselt vajalike oskuste treenimiseks. Nende keka tunnid ongi seal saavutusspordi asemel rohkem "tsirkusesport" (žongleerimisest nööril kõndimise jms-ni), mis ei tähenda, et need kohalikud seal aeglasemalt jookseks või madalamalt hüppaks. Meie ratturid/tõuksijad on samas märgatavalt kehvemate sõiduoskustega, sama kehtib ka ohuhinnangu ja enesekriitika puhul.
Olen nüüdseks natuke aega linnakeskkonnas tihti jalgrattaga sõitnud ja aru saanud, et kui lähened sõidutee ületamiskohale aeglasemalt ja vaatad, mis toimub sinu ümber ning et see oleks sulle ohutu, siis paljud autojuhid lasevad sul üle reguleerimata ülekäiguraja sõita, mitte ei sunni ratta seljast maha tulema, kuigi teen ka seda vajadusel. Autojuht peab pöörde lõpetamisel andma teed jalgratturile ja ühes konkreetses kohas minu marsruudil olen korduvalt kogenud, et ei taheta teed anda või pidurdatakse nii äkiliselt, et mina saan aru, et pole kavas mind üle lasta. Räägin hetkel parempöördest. Minu jalgrattal peeglid puuduvad ja kuigi vaatan üle õla siis kaugele ma ei näe. Võibolla isegi muretsen mingi aeg peeglid, et ma saaksin igal hetkel näha, mis toimub ka minu seljataga kergliiklusteel ja sõiduteel. Siis peaks isegi ohutum olema aga uurin seda asja, kuna ei taha, et need jalgratast laiemaks teeksid, kuna mõni koht on nii kitsas, et kui teine jalgrattur tuleb vastu, siis saab üksteisest napilt mööduda.
Reno16, enese ohutusest hoolivad saavadki üle:) Ja jäävadki saama. Enesekesksed ignorandid peavad aga jalutamist õppima eesõiguse kasutamiseks ülekäigurajal.
# Minu jalgrattal peeglid puuduvad ja kuigi vaatan üle õla siis kaugele ma ei
# näe. Võibolla isegi muretsen mingi aeg peeglid, et ma saaksin igal hetkel
# näha, mis toimub ka minu seljataga kergliiklusteel ja sõiduteel.
Tegemist on väga olulise probleemiga. Ka vist kõigil rendiratastel ja -tõuksidel puuduvad peeglid või eksin?
Panen siia pildi enda jalgratta peeglitest. Särtsutõuks seisab selle kõrval, selle lenks on nii kitsas, et seal polegi peegleid kuhugi panna, ise oleksin varjuna ees.
Teiseks, mõelge korraks tõuksi ja erinevate jalgrattatüüpide sõiduasendile, ehk siis kus kohas asub ratturi lõust ja kuhu oleks reaalne panna peeglit nii, et peeglis oleva pildi nägemiseks ei peaks pilku teelt ära pöörama? Kuidas seda üldse lahendada muul viisil kui nutiprillide või -kiivri abil? Samas on paratamatu, et mida kiiremini liikuda, seda olulisem on ohutuse seisukohalt, et "silmad oleksid ka seljataga".
"Reede- ja laupäeva öösel olid politseil käed-jalad tööd täis. Kell 02.33 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Erika tn 2 juures, kus isikliku elektritõukerattaga sõitnud alkoholijoobe tunnustega 32-aastane mees kaotas sõiduki üle kontrolli ja kukkus. Tõukerattur toimetati haiglasse.
Järgmine õnnetus tõukerattaga toimus juba mõned tunnid hiljem kell 05.00 Tallinnas Tulika tänav 52 juures, kus Bolt elektritõukerattaga sõitnud alkoholijoobe tunnustega 32-aastane naine kaotas sõiduki üle kontrolli ja kukkus. Tõukerattur toimetati taaskord haiglasse."
Jätkub...
Üks autodevaheline, kaks jalgratast, millest üks sai autoga kokku, teine lihtsalt pani äärekivisse ja kaks tõuksi, kus lihtsalt sõideti ja siis kukkus, lihtsalt kukkus.
Statistiliselt siiski ainult kaks tõuksi järelikult tõuks ohutu! (naer saalis).
Kas on ka mingeid konkreetseid ettepanekuid liikluseeskirja täiendamiseks?
Kas natuke piinlik ei ole ilkuda selle üle, et keegi on tõuksiga komistanud, samal päeval ja sama uudise juures, kus üks tore ralliäss on ennast nii toredasti ohverdanud genofondi nimel?
"Eile kella 06.22 ajal sai politsei teate liiklusõnnetusest Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Kootsi külas Nõmmitsa ühistranspordipeatuse juures, kus 22-aastane juhtimisõiguseta mees juhtis sõiduautot BMW ja sõitis teelt välja vastu puid. Sõiduki juht hukkus sündmuskohal.
Raskest liiklusõnnetusest andis häirekeskusele täna hommikul enne kella poolt seitset teada mööduja, kes märkas teelt välja sõitnud masinat.
Praeguseks kogutud andmetel liikus 22-aastase mehe juhitud sõiduauto BMW Suure-Jaani poolt Vändra poole, kui masin kaldus kurvis paremale poole teelt välja, sõitis üle teeperve ning põrkas vastu puud. Kokkupõrge oli sedavõrd tugev, et auto deformeerus täielikult, juht paiskus masinast välja ning suri sündmuskohal saadud vigastustesse, rääkis Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinik Erki Jürgen."
Sa lugesid kogu selle artikli läbi ja ainus tähelepanuväärne asi, mille sa sealt leidsid, on, et keegi on komistanud äärekivi otsa? See on lihtsalt nii huvitav, kuidas mõnel aju filtreerib sellised asjad välja.
Samal päeval kasutasid Eestis ilma igasuguste probleemideta tuhanded inimesed BMW-sid, tuhanded inimesed tõukerattaid, tuhanded inimesed sõitsid purjus peaga nii autodega kui ka tõukeratastega, tuhanded inimesed ületasid kiirust ja rikkusid liikluseeskirju... aga probleemid tekkisid ainult paaril üksikul.
Mida me nüüd sellest järeldame? Et tõukeratas on ohtlikum väiksema kiiruse juures kui auto? :) Mis mõte on muuta seadusi nende tuhandete jaoks, kellel pole probleeme, kui probleeme tekitavad samal ajal hoopis teised? Seaduse muutmine ei kaota ju ära seaduse rikkujaid? Ammugi mitte siis, kui puudub igasugune kontroll ja reaalne vastutus. Mitu aastakümmet kestnud eksperiment on juba kinnitanud, et näiline vastutamine (liikluskindlstus) ei distsiplineeri piisavalt.
Kui eluks mittevajaliku mängukanniga juhtub sama palju õnnetusi, kui hetkemaailmas eluks väga vajaliku liikuriga nagu auto, siis see ongi argument kes aru ei saa jätkuvalt. Nelisada vigast noort suvega ei kaalu üles mingit idiootliku hobi, mida miskipärast tõukerattaks kutsutakse. See EI OLE tõukeratas.
Ootasingi mingit sellelaadset vastust. Seaduse muudatuse ettepanekud on siin teemas olnud nii et kipitab. Lisaks on olnud seletusi ka sellele, MIKS see tõuks on FÜÜSIKALISELT ohtlik asi, mitte ainult juhtides pole viga. See osa "kukkus" iseloomustabki seda, et asi on füüsikaliselt ohtlik, mitte pole juht süüdi. Huvitav, et mõne mehe aju filtreeris tõukside juurpõhjuse olematuks ja kukkus kohe tähelepanu kõrvale juhtima sõnalt "juhtimisõiguseta" ning rõhutama, et BMW pani kägarasse.
Ehk kokkuvõtvalt: ei, ei ole piinlik, sest ma isegi ei ilgu antud kontekstis vaid labaselt esitan FAKTE. Mine tee load ära vahepeal, äkki annab koolis käik natukenegi mõistust juurde kuigi hea kool pole lolli kunagi ära rikkunud.
///Jalgratas ei ole auto, et inimesel tekiks võltsturvalisustunne. Švipsis peaga sõitma minnes võtad endale märksa suurema riski kui trahv kunagi oleks. Rattaga tunned iga pooriga, kui ohtlik on ümbrus. Ja kui ei tunne, kas siis tõesti peaks arvama, nagu oleks hirm riigi ees see, mis ennast hoidma paneb? /.../ Tegelikult võiks jalgratturid, kes ainult kondijõul väntavad, alkopiirangu alt täiesti välja jätta. Nende suutlikkus liikluses teisi oluliselt vigastada on oluliselt väiksem kui teha haiget iseendale. Parem liikugu puhtalt, kui toitku politsei hirmus Bolti „sõidujagajaid“.///
See järgnev tsitaat on põhjus, miks üldse selle kommentaari kirjutasin.
///Riik ei pea siin vastutust inimeselt täielikult ära võtma. Muidu on tulemusi laias laastus kaks: kas süveneb nihilistlik ükskõiksus seaduste vastu või siis tõmmatakse hirmunult sotsiaalset suhtlust oluliselt kokku/.../Üldse jätaks karistusaktivism niru mulje. Justkui riik usaldaks ennast rohkem otsustama, kui suurde ohtu võib inimene iseennast seada. See on orjapidaja suhe oma omandisse, mitte vaba riigi käitumine oma vaba kodanikuga.///
Sellega on hämmastav, et päris paljud paistavad arvavat, et ratturitele on nüüd midagi rohkem lubatud kui enne. Tegelikult on probleem ikkagi selles, et võeti asi, mis on siiamaani kogu aeg olnud lubatud (kahe õllega rattaga sõita) ja muudeti see autojuhtidega võrreldes täiesti ebaproportsionaalselt trahvitavaks kuriteoks. Siiamaani ei ole rattur tohtinud olla joobes, aga see ei tähenda mittemootorsõiduki juhi puhul mitte mingit olematut promilli, vaid seda, et tal päriselt ka ilmnevad joobe tunnused nagu häiritud koordinatsioon jms.
Mis puutub seda artiklit, siis huvitav on arusaam, kuidas rattur iga pooriga tunneb pidevalt ümbruse ees hirmu. Seda muidugi, et erinevalt autojuhist on rattur kogu aeg füüsilise reaalsusega ikkagi kokkupuutes, aga et rattaga sõitjad kogu aeg paanilist hirmu tunnevad...
Teine huvitav asi on see korduv (Eesti standardite järgi) korralike rattateede olemasolu rõhutamine. Aga mis probleem on kahe õllega mähkmete järele sõita, kui ei ole (Eesti standardite järgi) korralikku rattateed? - Võimalik, et kui ei ole (Eesti standardite järgi) korralikku rattateed, siis ei pea Paris ka purukainena oma iga pooriga mõeldavaks rattaga kuskile sõita?
Kui rattur ei tunne iga pooriga hirmu, siis on ratturi psühholoogias midagi valesti, ta peab hirmu tundma nii jalamehe kui ka teise ratturi, kui ka auto riivamise suhtes, automees ainult mõlemi suhtes kuid mitte viga saades, jalamees aga ei tunne üldse ohtu, kuigi peaks kartma kõik eelnimetatavaid.
Füüsilise reaalsuse punktiga ma olen nõus kusjuures. Muusika vaigistab seda ja ümber olev metallpuur kinnitab seda.
Viimase küsimuse jään võlgu, sest pole viimase liiklusseadusega tuttav jalgratturite koha pealt.
Aastat 15+ tagasi oli joobes ratturi trahv 600 krooni ja võis rikkumiste korral kasvada 6 000ni, see on õige. Niisama rahulikult kojukulgejaid reeglina ei nöögitud.
Ei tunneta, et need probleemid kuidagi mind ennast puudutaksid, aga tsiteerin nüüd iseenda 17.04.24 postitust
-----tsitaat-----
- mis on mägine (mäest alla pidurdamata tõuseb kiirust kergelt ~70ni),
- kus rattaid kasutatakse aastaringselt ja väga palju,
- kus purjus peaga rattaga sõitmine on norm (politsei korjab kaubikuga kraavidesse magama jäänud ratturid kokku ja viib koos rattaga koju),
- kus pole samas mitte ühtegi rattateed, igal pool on ratturid-tõuksid-jalakäijad koos,
- kus ei olnud sellega mitte ühtegi probleemi, sest kõik arvestasid kõigiga.
Miks meil nii ei saa? Tingimused on ju palju paremad, rattureid kordades vähem, talved palju pehmemad, mägesid pole, vahemaad lühemad, mitmel pool kergliiklejatele lausa eraldi teed või sõidurajad tehtud...
-----tsitaadi lõpp-----
Palun siis uuesti vastust sellele lihtsale küsimusele, et miks meil nii ei saa?
Nu kui nüüd tagasi kerida, siis on väga väga lihtne vastus meie tropi lubadeta jalgratturi poole pealt: tal pole vaja iialgi teha silmsidet. Väga lihtne seletus, jalgrattur on täielik tropp ja autojuht peab mõistatama, et mida see vend tegelt mõtleb.
Jeerum küll. Üks küsib, miks meil ei saa nii, et ratastega enne kraavi magama jäämist umbjoobes 70ga nähtavasti kõnniteedel (?) jalakäijate vahel lastakse. Et mis seal keerulist on, kui kõik kõigiga arvestavad.
Ja teine leiab, et meil ei saa sellepärast, et Eestis tuleb välja on üks inimene, kes rattaga sõites täidab liiklusseadust! Liiklusseadus ei käsi ratturit ülekäiguraja juures kellegagi silmsidet luua, vaid käsib anda autojuhtidele teed ja kui tee on antud, siis ületada tee jalakäija tavakiirusel 3-7 km/h. Ma olen spetsiaalselt teile vastu tulles proovinud ka varianti, et lisaks tee andmisele siis loon seda va silmsidet, aga nagu arvata võiski, mitte midagi sellest paremaks ei lähe, pigem vastupidi.
Ja siis see teine veel leiab, et rattaga sõites peab kõige ees paanilist hirmu tundma. Auto riivamise ees! Aga mitte see ei ole see, mis takistab umbjoobes 70ga kõnniteel jalakäijate vahel laskmist.
Meil ei saa sellepärast, et avastati, et tõukeratturid kipuvad eriti purjus peaga kergesti äärekividesse koperdama. Ja kuigi politseinikud võiksid purjus tõukerattureid soovi korral teedelt ära noppida küll, siis leiti, et seda oleks mõnusam teha mingi alkomeetri näidu järgi.
---
P.S. Kui te rattaga sõites nii väga tahate, et teid üle tee lastaks, vahest te ikkagi tuleksite rattalt maha? Kas on nii raske?
Nii rumalat vahutamist polegi kaua olnud. Küsid puhkuseosakuid?
Liiklus on meeskonnatöö, millega peavad kõik tegelema, seadust poleks ideaaltingimustel tarviski. Sinu pea sisse see lihtne asi ei mahu, lepi sellega ja ära aja tühja vahtu!
"Liiklusohutuse tagamiseks ja järelevalve efektiivsemaks tegemiseks kehtestatakse Siseministeeriumi ettepanekul kergliikurijuhile, jalgratturile ja pisimopeedijuhile alkoholi maksimaalne lubatud piirmäär. Kehtiva seaduse kohaselt on juba keelatud kergliikuriga
joobeseisundis sõitmine, kuid joobeseisundi puhul peab politsei korrakaitseseaduse (KorS) kohaselt lisaks tuvastama väliselt tajutava häirituse või muutuse isiku kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides."
"Seoses elektritõukerataste väga aktiivse kasutamisega on välja joonistunud nende kasutamise probleemkohad. Peamised probleemid on kasvanud õnnetuste arv, sh alkoholi mõju all juhtunud õnnetuste arv, ja parkimisprobleemid. Seejuures on 2/3 õnnetustest juhtunud rendi- või
üürikergliikuritega (edaspidi ka laenukergliikur).
Kuigi enamik (70%) õnnetusi2 on ühesõidukiõnnetused ehk kukkumised, on elektritõukerataste väga aktiivne kasutamine vähendanud üldist turvatunnet kergliiklusteedel (kõnniteel, jalgteel, jalgratta- või jalgteel ning jalgrattateel).
Liiklusõnnetuste statistika kohaselt oli õnnetusse sattunud kergliikurijuhtidest alkoholijoobes 33%. TRAM-i 2021. a küsitlusuuringu järgi oli elektritõukeratast küsitlusuuringule eelnenud 12 kuu jooksul alkoholi või narkootilise aine mõju all juhtinud 20% täiskasvanud sõitjatest (s.o 95% tõenäosusega 60 100 ± 14 200 inimest), neist pooled on teinud seda korduvalt."
"Otsustades jalgratturi, kergliikurijuhi ja pisimopeedijuhi alkoholi maksimaalse lubatud piirmäära üle, on lähtutud nii laboratoorsetest kui ka juhi käitumist hindavatest uuringutest. Lisaks arutati küsimust 2023. a juunis toimunud Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni koosolekul, kus komisjoni liikmed, sealhulgas nii liikluseksperdid kui ka Politsei- ja Piirivalveameti esindajad soovitasid jalgratturi, kergliikurijuhi ja pisimopeedijuhi alkoholi maksimaalse lubatud piirmäära kehtestamist
0,50 milligrammini.
Ehkki inimeste alkoholitaluvus on erinev, hakkab uuringute kohaselt üle 0,50 milligrammi alkoholi ühes grammis veres avaldama mõju kõigi juhtide juhtimisvõimele. 0,50 milligrammi juures vähenevad märgatavalt juhi otsustusvõime, tähelepanu jagamise võime, pärsitud on pidurdamise,
sõiduraja vahetamise, rooli (juhtraua) pööramise võime.
Tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse suureneb iga milligrammi alkoholi lisandumisega juhi verre. Eriti suur hüpe tõenäosuse osas on aga just u 0,50 milligrammi alkoholi juures ühes grammis veres, võrrelduna juhiga, kelle veres alkoholi ei ole. Uuringute kohaselt on juhil, kelle ühes grammis veres on alkoholi 0,05–0,079 grammi detsiliitri kohta (u 0,47–0,75 mg/g), tõenäosus saada surma ühesõidukiõnnetuses 7–21 korda suurem, võrrelduna juhiga, kelle veres alkoholi ei ole. jne jne"
Siin lõpus muuseas räägitakse juhtidest üldiselt, s.t ennekõike see puudutab autojuhte. Jalgratturi puhul on huvitav mõelda, mis küll juhtub, kui tal peaks olema pärsitud juhtraua pööramise võime.
Ma ei leia mitte kuskilt põhjendust, et asi on selles, et Eestisse on tekkinud üks veidrik, kes täidabki rattaga sõites liiklusseadust ja annab autojuhtidele teed kui peab!
Ma ei saa aru, miks teie ei või teha autojuhtidega seda koostööd, et te väljendate oma tohutut soovi enne autojuhti ülekäigurada ületada rattalt maha tulemisega.
Kui ka tõukeratturid suvatseks ületada lõikuvaid sõiduteid jalakäija tavakiirusega, siis see ilmsesti sisuliselt elineeriks sellise äparduse nagu äärekividesse komistamine praktiliselt täielikult. Ehk siis mina näeks jumet sellel, et politsei pigem võiks hakkata mõõtma ratturite kiirust teeületamisel.
Tõuksid ja kastirattad on küll toredad asjad, aga paraku ei lahenda need Tallinna transpordiprobleeme tervikuna, vaid pigem tekitavad liikluskorralduses väljakutseid juurde. Kui me tahame Eesti pealinnas ka päriselt liiklust sujuvamaks, kiiremaks ja mugavamaks teha, siis peame keskenduma ikka ühistranspordile ja autodele. Ehk siis nendele liiklusvahenditele, mida kasutab ja meie kliimas jääbki kasutama oma igapäevasõitudeks valdav enamik linnaelanikke ja eriti lastega peresid.
Ma olen oma esimese töökuu jooksul jõudnud veendumusele, et Tallinna ühistransporti saab tõesti ka praeguste vahenditega paremaks teha, aga 20 protsenti parem ühistransport ei ole siiski võluvits. Me ei ületa seda maagilist piiri, kus ükski tallinlane üldse enam autot ei vaja. Seepärast peame lisaks ühistranspordile ka autoliiklust sujuvamaks ja kiiremaks muutma, aga seda loomulikult mitte jalakäijate ja teiste liiklejate arvelt. Lühidalt öeldes: me peame ka tulevikus üksteisega arvestama.
Iga kord selliseid uudiseid lugedes tekib küsimus, et äkki oleks siin põhjust seadust muuta, sest karistused ei ole proportsionaalsed, mis hoiaks ära järgmist väär- ja kuritegu. Selgitan.
Autoga sõites tähendab mistahes sündmuskohalt lahkumine avarii põhjustaja poolt võrreldavat karistust joobes juhtimisega. Sel juhul on oht jääda ilma lubadest, halvemal juhul (varasemate rikkumiste olemasolu korral) avaneb võimalus isegi korduseksamid sooritada ja liikluskindlustus keeldub kõigi kahju saanud sõidukite/objektide parandamisest ning see nõutakse välja nii nagu joobes juhiltki. Seal on ka terve rida erandeid, aga see pole praegu oluline, kuid mõistusega inimene eelistab sellises olukorras mitte lahkuda ja teeb kõik endast oleneva, et inimohvrid abi saaks ja materiaalse kahju kannatajad teda inimlikult mõistaksid. Lisaks, autoga sündmuskohalt lahkumisest jääb nii paljudesse ristmikukaameratesse jälg maha, et selle õnnestumise tõenäosus on erakordselt madal. Kokkuvõttes karistus on proportsionaalne rikkumisega ja hoiab nn tavaliste inimeste puhul ära uue rikkumise.
Jalgratta või tõuksiga on olukord hoopis teine. Karistus joobes juhtimise eest igasuguste juhilubadeta jalgratturite puhul on kõigest rahatrahv. Kui trahvi maksta ei taha, siis põgened mööda kitsaid radasid, kuhu ükski auto pole võimeline järgnema. Samuti saab sõita kohtades, kus pole ühtegi ristmikukaamerat. Kui ma nüüd joobes (või mittejoobes) kellegi autole otsa sõites kalli remondiarve tekitan, siis ausa inimesena vastutan. Aga mitteausana, mida mul kaotada on? Trahv on ju tühine remondiarve kõrval, mida mul muidu maksta tuleks. Ka siis, kui sellele lisanduks trahv "lenksujoobe" eest. Sellised karistused ei hoia ära järgmist rikkumist, vaid annavad otseselt signaali ratturile, et põgene, kui vähegi võimalik. Ei ole meeldiv perspektiiv autoomanike ega ka jalakäijate jaoks.
Kuna ratturile jääb ka tulevikus suurem lootus edukalt põgeneda, sest need jälitamatud rajad ja kaamerateta väikesed tänavad ei kao kuhugi, saab seda muuta ainult nii, kui luua sanktsioonides võimalikult suur vahe nende vahele, kes jäävad kohale ja vastutavad või kes ikkagi põgeneda otsustavad. Kuna jalgratastel/tõuksidel puudub liikluskindlustus, siis karistamisel peaks olema rõhk sündmusel, mitte karistama joovet. Joovet tuleks pigem lausa "premeerida" (eriti veel autojuhilube omava isiku puhul), et inimene eelistas autoga sõitmise asemel kasutada tõuksi/jalgratast, kus ta seab ohtu eelkõige iseennast teiste liiklejate asemel:))
Teen siit otseselt järelduse, et kuna purjus peaga jalgrattaga sõitmine torkab paremini silma kui purjus peaga autoga sõitmine, siis edasipidi oleks mõistlik purjus peaga poes jookidel järel käia just autoga. Paljud hakkavadki nüüd autot eelistama, sest milleks riskida rohkem, kui saab ka palju väiksema riskiga?
OT:
Meil üks nalja- ja viinanina külamees arvas, et peaks mopeedauto ostma - mingit ulmekiirust see ei arenda, lube olema ei pea (sündinud enne 01.01.1993), lihtsamad ilmastikutingimused kah ei sega ja neli ratast all - seisab ka "tuikudes" püsti...
Ja tema arvates ongi "võrrand" lahendatud...
Täna hommikul andis Põhja-Eesti regionaalhaigla teada, et mootorrattaga teelt välja sõitnud 36-aastane mees ja tõukerattaga kukkunud 47-aastane naine surid haiglas.
Laupäeval kell 21.07 toimus Harjumaal Jõelähtme vallas õnnetus, kus Loo alevikust Narva suunas liikunud 36-aastane mootorrattur kaldus teelt välja vastu teepiiret ja kukkus. Mees suri täna hommikul haiglas.
Kahjuks ei õnnestunud päästa ka kolmapäeva, 3. juuli öösel Bolt tõukerattaga Tallinnas Rannamäe teel kukkunud 47-aastase naise elu. Naine liikus asfalteeritud rattarajal tõuksiga, kuid seni teadmata põhjustel kukkus ja sai raskelt viga. Kiirabi viis naise haiglasse, kus ta suri eile hilisõhtul.
Nagu kevadel ennustasin, läheb kõik “plaanipäraselt”. Hunnik vigastatud noori, me teadsime seda kuid lubasime. Kui debiil peab jätkuvalt olema, et aru saada nende risude mittekõlbilikkusest liikluses.
Nii hästi õnnestunud kiivrivastast reklaamikampaaniat polegi ammu näinud...
Ometigi on see ülioluline ja enne trahvimisi vajavad inimesed just eeskujusid, aga kui eeskuju ei anna isegi rattalinnapea, kes muu veel paremini seda eeskuju peaks näitama? Äkki leiaks sellele "ametikohale" mõne veidi pädevama inimese?
Täiskasvanu ei pea kiivrit kandma rattaga sõtes.
Mul on 2024 6 kuuga 2500 km olmesõite rattaga + 1700 maanteerattaga pikemaid otsi.
Ratas või muu kergliikur on igal juhul mõistlik liikumisvahend. Kõige suurem päevane kilonetraaž on mul see aasta olnud 190 km. Käisin sugulasel külas, kes elab Tallinnast väljas. Miski 6 kg oli ka vahetusriideid, jalanõud, ujumise riideid kaasas. + 2l vett pudelihoidjates. Sportlasest 15 aastase tütrega olen teinud koos selliseid 70km treeninguid. PS tütar ei tee mul rattasporti aga oleme suht samal tasemel maanteerattas.
Muidugi ei pea kiivrita kandma aga igal juhul on mõistlik!
Mul tuttavale sõitis purjus inimese moditud elektritõuks nii sisse, et oli luumurdudega haiglas ja rattaraam pooleks. Kui poleks kiivrit olnud poleks teda nüüd olemas pakun.
Pigem võiks ikka reklaamida, et olgu kiiver peas...
Ega kiiver halba ei tee, kui see sama tõuks sõidab jalakäijale otsa, siis võib ju tagajärg sama olla. Ehk kiiver vöiks peas olla ka jalakäijal, eriti talvel.
Ja lisaks on väga turvamine sõita ka autos korralik kiiver peas, ja seda kõigil reisijatel. Elementaarne nagu turvarihma kinnitamine.
Hakkame siis magistrit õpetama. Ei tea, kust ta küll oma kraadi sai. Loodetavasti mitte samast koolist, kus mina.
1. Jalakäimisel on sinu kiirus palju väiksem kui rattaga sõites ning kukkudes on lihtsam käsi ette panna ja su enda ratas ei kuku sulle otsa. See on ka põhjus, miks näiteks spordivõistlustel jooksjatelt kiivrit ei nõuta, aga ratturitelt küll. Kui lugeda uudiseid, siis kukkudes saavad viga või hukkuvad pigem jalgratturid kui tõukeratturid või jalakäijad.
2. Auto on konserv, kus liha on seespool plekki: turvavöö, mitu turvapatja ja turvakaardinat jne su ümber. Sellepärast see kallis turvavarustus ongi, et sa tavaolukorras ei peaks kiivrit kandma. Võidusõitudel on siiski kiiver kohustuslik.
Üle turvamine kahju ei tee. Autos on igal juhul ka tavaliikluses mõistlik kasutada 5 punkti turvavööd, kiivrit ja võimalusel ka spetsiaalset kombel. Deus siin mainis, et tema sõitis Leedus tavaliiluses 280 km/h . Kiiver paha ju ei teeks.
Rattaga sõitmise kiiruse kohta on Deus öelnud, et tema sõidab 10 m/h laste ja vanurite vahel kõnniteel. Milleks siis kiiver vajalik? Kiiremini ei saa, hakkab higistama.
Ma ei nimetaks silmapiirini tühja kiirteed just väga tavaliikluseks, ära pane meelevaldselt siin silte külge.
Jalgrattale ma pole ka kiirust öelnud, ütlesin jalakäija kiirusel.
Ilmselt mingi senitundmatu aine mõju all kui viis punkti, kiiver ja kombe peas mõlguvad. Isegi transpordiameti vennikesed pole (veel) selle peale tulnud, kuigi valged triibud pidada teatud ringkondades levinud olema.
"Tühi" kiirtee kus Deus võttis teisele samasugusele kohalikule liikluseeskirjadele rikkujale sappa. Rõhutan, et kogu see Deusi jutt oli siia kirja pandud hoobeldes, mis viitab sellise käitumise kroonilisusele, mida kinnitavad Deusi paljud postitused. Mina võin, mul hea reageerimise kiirus ja brembo pidurid.
Tasuta loetav artikkel. Juhin tähelepanu sellele, et õnnetustesse sattujad on alatihti purjus ning puhuvad välja KESKMISELT (!) 1,7 promilli. Kui see on keskmine, siis kus need äärmused veel on? Keegi üldse kainena kah neid kasutab? :))
Statistilised andmed pole paraku piisavad, et saaks teha järelduse, nagu inimesed saaks enamjaolt üllatavalt hästi hakkama purjus peaga tõukerattaga sõitmisega. Loodetavasti ei hakata tegelema nüüd mitte "roolijoodikutega", vaid ainult nendega, kes ei peaks mitte kunagi joogisena sanga ronima, samal ajal kui enamus roolijoodikuid sellega ka joogisena suurepäraselt hakkama saavad.