1. mail suureneb ka elektrienergia aktsiis 45 protsenti. Kui praegu on elektrienergia aktsiismäär 1 euro ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta, siis edaspidi on see 1,45 eurot.
ausalt öeldes paneb juba kukalt kratsima- kaua me jõuame niimoodi maksta, valikus on kas tagada perele soe vesi enda kasimiseks ja süüa teha ja ennast vaeseks maksta või... on üldse mingi muu valik ka võimalik?
Vaatasin Mart Kivastiku filmi Taevatrepp. Tegelaskuju Paul (vanana) ütles seal filmis ühe kuldse lause "Peab olema julgust päästikule vajutada õigel ajal". :)
Üldiselt elus peab iga inimene olema valmis elujärje oluliseks kukkumiseks. Tuleb kohaneda.
Ei tule. Tuleb nii õigesti elada, et sellist olukorda ei juhtuks, valitsegu ükskõik, milline kord või ükskõik, milline valitsus. Kahjuks kõigil pole see võimalik ja neid ongi vaja kaitsta ülekohtu eest. Kui tahad väita, et pole, siis pole meil ka menti vaja ega haiglat ega tuletõrjet. Igaüks enda eest, tugevam jääb ellu.
Tuleb kohaneda sellega, et maksu- ja hinnatõusud su rahakotti pidevalt rüüstavad. Tuleb kohaneda sellega, et tööandja saadab su palgatõusujutu kuu peale. Niimoodi või? Teed endistviisi igapäevaselt oma tööd ja elujärg muutub sellest hoolimata kehvemaks- muudkui kohaned?
Hea küll, mingis mõttes saad aru, et elukalliduse pidev tõus on kapitalismi sisse kirjutatud, aga kui sulle lajatatakse selga 45% aktsiisi tõus, siis see ei ole enam normaalne. Kasvõi sellel taustal, et aktsiisi on niigi pidevalt tõstetud. 45% ei ole enam kerge köhatus, see on maksahaak täie jõuga. Igal kohanemisel on lõpuks inimlik taluvuspiir.
Kohanemine tähendabki, et mõtled midagi välja ja tegutsed. Moodsas startupi keeles teed pivoti. Kui tööandja ei anna palka juurde ja leiad, et oled seda väärt, siis otsi uus tööandja. Ja palgatõusu põhjenduseks tuleb tuua enda saavutused ja kasu ettevõttele, mitte hindade tõus. Riigi kirumisest pole midagi kasu. See ei aita mitte kuidagi enda elu paemaks muutmisele kaasa. Parimad riskide maandused on tervis (normaalkaal, sport, puhkus), pere, haridus/oskused, sotsiaalsed suhted ja peale seda mingid rahalised reservid.
Kui tööandja ei anna palka juurde ja leiad, et oled seda väärt, siis otsi uus tööandja. Ja palgatõusu põhjenduseks tuleb tuua enda saavutused ja kasu ettevõttele, mitte hindade tõus.
Klassikaline stamptekst inimeselt, kes reaalsest elust haligi ei tea.
Tööle ei võeta ühtegi üleliigset inimest, kõik nad on nummerdatud ja toovad kasu ettevõttele. Kas nad aga kõik rahul on, on iseasi.
fdghfgh
Igas tiimis on liugu laskjaid ja tassijaid. Palka võivad saada sama palju. Mingit sellist asja ei ole, et kõik on ideaalselt ja täpselt värvatud.
# Tänases kriisis on ekspertide arvates olukord paranemas, aga oluline on mõista, et majandusolukorra
# paranemine ei tähenda majanduse kasvu. Ilmselt on see vaid majanduse halvenemise pidurdumine /.../ On
# asjatu oodata, et see möödub iseenesest. Majanduse tsüklilisus on häiritud ja arvata, et langusele
# järgneb taastumine - see ei pruugi nii olla. Me võime jääda tükiks ajaks mööda põhja liikuma.
# Valitsusel pole puudu plaanidest, vaid järjepidevusest nende elluviimisel - makse tõstetakse, ei
# tõsteta, kärbitakse, ei kärbita. Varem arvasime, et me ei liigu piisavalt kiirel tempol edasi. Nüüd näitab
# elu, et liigume hoopis tagasi /.../ Maksude tõstmine peab olema selgelt põhjendatud ja piisavalt
# ette teada. Nende teemadega ei peaks tegelema kaks nädalat enne riigieelarve koostamist Vihula
# mõisas. Kaitsemaksu põhjendatusest saavad inimesed aru, aga see tuleb ilmselt alles siis,
# kui kõik muud maksud on juba kehtestatud.
Isegi ajakirjanduse peavool kirjutab juba avalikult asjadest nagu need on. Igaüks võiks meenutada, milline partei oli võimul siis, kui riigi muutmist võõrpankade paradiisiks võimaldavad seadused läbi suruti. Igal muul alal kujutaks ette, et keegi saab kahtlustuse korruptsioonis ja seda hakatase uurima. Kui isegi ei uurita, tekitab see omakorda küsimusi uurimisorganite erapooletuses... Artikkel vastab ka päris hästi teema pealkirjas olevale küsimusele;)Tsiteerin olulisemat.
# Majanduskasvu poolest jäädi Euroopas viimaseks ning inflatsioonitabelis
# tõusti esimeseks – seda pole Eesti oma 106-aastase ajaloo vältel varem
# kogenud. Kuid näib, et keerulised ajad ei ole veel möödas /.../ Sisuliselt
# iga valitsuse rahanduspoliitiline otsus süvendab kriisi veelgi ja nii
# sai Eestist Euroopa Liidu punane latern.
# IMF tõi hiljuti välja, et kriisiajal ei ole Eestil mõistlik makse tõsta, vaid
# pigem peaks majandust elavdama. Reformierakonna juhitud valitsus on
# viimastel aastatel käitunud vastupidiselt: maksud on tõusnud, investeeringud
# vähenenud ja sotsiaalne ebavõrdsus suurenenud. IMF rõhutas, et
# Eesti majandusprobleeme ei põhjusta ainult globaalsed sündmused,
# sisepoliitilistel valikutel on suurem roll.
# Pangamaksu on rakendanud Leedu, kelle jaoks oli see tõsine edulugu. Ükski
# pank pole sealt lahkunud, küll aga sai Leedust juba täna Baltikumi
# parima elutasemega riik ja nende majandus jätkab kasvamist. Samal
# ajal langeb Eesti majandus juba üle kahe aasta. /.../ Iga Eesti elanik,
# lapsed ja pensionärid kaasa arvatud on eelmisel aastal saatnud 700 eurot
# enamjaolt Skandinaaviasse - puhtalt tänu sellele, et euribori määr oli
# väga kõrge. Vastu ei ole ei nemad ega Eesti riik saanud suurt midagi.
# Kõik valimiseelsed lubadused enam ei kehti. Ei mingit maksurahu - kaubaks
# läks käibemaks, tulumaksuvabastust pensionile, lastetoetused, õpetajate
# palgad, hotellide käibemaks. Ainuke lubadus, mida peaminister suutis
# täita, oli antud pangajuhtidele, et nende kasumite kallale Eesti riik ei lähe.
# Tasahilju on Eestist saanud Balti riikide kalleima kütusega maa ning juba
# mõne päeva pärast tuleb rahval rinda pista uue hinnatõusuga /.../ Taxfoundation.org
# andmetel oli 2023. aasta pliivabale bensiinile rakendatav
# maksukoorem Balti riikide võrdluses kõige kõrgem Eestis.
Ilmselt on see kõik teada ka toompeal olevatele natukene selgema mõistusega poliitikutele, aga mis pagana asi sunnib meid, õigemini neid, seda kõike jätkama? Kas tõesti on võimalik olla nii loll ja uskuda, et rahva räige maksustamine aitab kuidagi riiki jalgele turgutada? Mingi must jõud susib kuskilt takka ja sunnib neid maffiastiilis, et sellest pakkumisest on võimatu keelduda? Ja mis krdi pühad lehmad on svenssonite pangad ja telekomifirmad, et need laiutavad siin tõesti nagu omas kodus? Huvitav, millal tavainimese ehk tarbija mõistus lõpuks tööle hakkab ja mingid reaktsioonid tekivad? Ilmselt on palgad ikka veel liiga suured ja maksupigistus tunda ei anna.
Tarbijal on valikud. Nii valida panka kui ka valida, kui palju panga teenuseid üldse kasutada. Paraku näitab tarbija taset hästi see, kuidas pensionisammas investeeriti taksosõitudesse ning suurematesse televiisoritesse ning (tol hetkel veel teadmata mõjuga) pandeemia alguses tehti peamine panus peldikupaberi kokkuahnitsemisele.
Mis valikud tarbijal on? Minna "konkurendi" juurde, kellel täpselt samad paketid, samad teenusehinnad? Pankade puhul pole erinvusi uurinud, aga telekomis on väga hästi näha, kuidas kõik istuvad sarnaste hindade otsas ning mingi sooduse saad alles lahkudes- siis hakkab tõmblemine ja kliendi "väärtustamine". Tanklast tanklasse sõites näen samu hindu, mööda erinevaid toidupoode suurema ralli korraldamisel annab ehk toidukorvi soodsamalt täis laduda kui vaid ühes poes, aga kas see aeg ja kütusekulu on seda väärt?
Veevärgipakkujat valida ei saa, prügivedajat valida ei saa, tsentraalse sooja müüjat valida ei saa, elektri oma saad, aga tavatarbija jaoks on hinnaerinevus niivõrd väike, et vahet ei ole.
Aga kordan taas- kuni tarbija on ikka veel poolunes ja eluga rahul, siis ilmselt on palgad liiga suured.
Telekomiga on asi lihtne: kui maal elajal on levi ainult ühe pakkuja võrgus, siis valikut ei ole. Tallinnast 40 km:(
Pankadega on sama jama. Kui laenusid-liisinguid ei ole, investeerimisega ei tegele ja osa majandamist on sularahas, siis sisulist vahet ei tule. Kosmeetiline "kümnekas kuus" võib-olla tuleks, aga see eeldaks teadlikku sularaha varumist koju. Kuigi rootsi pankade maksuta sularahalimiite on samuti koomale tõmmatud ja see eelis hakkab samuti kaduma.
Poodide hinnajooksu saab endale lubada vaid vaba linlane, maakas ostab tee äärde jäävast kaubanduskeskusest oma moona kokku ja ei mõtle liiga palju "saamata jäänud tulule".
See on muidugi äge, kuidas iga mujal näituseks 10 € maksev asi meil äkki 18 maksab...
vaatasin,et prisma müüb poolakate joogivett 55 senti 5 liitrit.saaremaa küsib sama asja eest 1.10.ma ei imesta,kui varsti hakatakse hispaaniast siia joogivett vedama ja ikkagi tuleb odavam,kui kohaliku tootja kraam
Itaalias maksab 1,5L mullivesi plastikpudelis 17 senti. Ma ei tea mida kuradit siin Eestis selle riigiga tehtud on. Poliitikas on käpardid, ise nad seda ei tunnista. Võin ka oma tutvusringkonnas näha inimesi, kes pürgivad poliitikasse, kuid lauajalg läheb ka õnnest õide neid enda kõrval nähes. Päris jube, jahh.. Ütleks Reikop.
# Kui Soomes ja Rootsis on elekter kaks korda odavam, siis ei ole mõtet rääkida, et siia
# võiks tulla energiamahukas tootmine. Kui Soomes peetakse normaalseks elektri hulgihinnaks
# 40 €/MWh kohta, siis ideaalis peaks ka meie hind olema samal tasemel /.../ Kui me
# paneksime eesmärgi, et meil on Soomega sama hind, aga mitte üle 50 euro, siis kõik
# need, kes tahavad kallimalt elektrit pakkuda, ei saaks ministeeriumi uksest sisse. Ministri
# jutule saamisest rääkimata. Kui keegi tahab meretuuleparki ehitada ja plaanib
# elektrit 110 euroga müüa, siis palun. Aga oma riisikol. Ilma riigi garantiideta. Minister
# ei peaks pressikonverentsi andma ja meretuuleparke kiitma.
# Laenude kalliduse tõenduseks on ka fakt, et Soome suurima panga OP varade tootlus
# oli eelmisel aastal 0,98 protsenti ja meie suurimal pangal 3,25 protsenti. Ja omakapitali
# tootlus oli meie turuliidritel Swedbankil ja LHV-l kolm korda suurem kui OP-i 10,6
# protsenti. Ehk siis Soome tingimustega oleks eelmisel aastal pankade kasum olnud
# üle poole miljardi euro väiksem. Laenuintressid on tähtis osa konkurentsivõimest.
################################################
Lõpeta ükskord see eesti keele reostamine oma trellitamisega. Rõve on lugeda kui iga rea alguses peavad silm ja aju mingi betoonivalu armatuuri käkerduse fikseerima. Ilmselt sulle õpetati koolis, et tsiteerimine käib jutumärkide abil ja see tänapäevane häšštääg las jääb inimestele, kelle elus muud midagi peale interneti ei toimu.
/Tsitaadi algus/ Lõpeta ükskord see eesti keele reostamine oma trellitamisega /tsitaadi lõpp/
Trellid on lihtsalt väga üheselt mõistetavad. Praegu hakkasin googeldama, mida hashtag tähendab, sest pole nendega kusagil kokku puutunud. Saan aru, et mingi sotsiaalmeedia teema ja foorumitesse ei sobi. Jutumärkide vahel tsiteerimine siin samuti ei toimiks, sest kui ei suudeta lugeda mõttega kaasa isegi paarist lausest pikemaid kommentaare, ei suuda ammugi keegi jälgida, millal tähistavad jutumärgid minu tsiteerimist ja millal tsiteeritud jutus olevat tsitaati. Eks ma katsun midagi muud trellide asemel kasutada, kui need nii kohutavalt häirivad.
Olen kasutanud tsitaadi alguses kahte trelli järjest, siiani pole vastu nina saanud. Asi vist selles, et paned iga rea ette, võiks tibake vähem olla küll. See, et kellelegi need lihtsalt ei meeldi, pole põhjus loobumiseks!
IT maailmas on kommentaar
/* algus
Tekst
Tekst
*/ lõpp
On ka ***/ tekst /***
versiooni nähtud.
Üherealised algavad jah # või ##
Ideeliselt võiks esimesed näiteid mitmerealise puhul OK olla.
Ise kasutan üldse tavaliselt
Ma ise vaatan seda pilti ainult arvutist suure monitori kaudu, nii on silmale kõige mugavam lugeda ja samas ka üheselt arusaadav. Võibolla keegi vaatab sama pilti väiksema molu kaudu või üldse mobiiltelefonist, võibolla on seal tõesti häiriv, ei tea. Mul ju täiesti p0hhui, millist klahvi klaveril vajutan või kas vajutan seda kahe sõna jagu rohkem või vähem. Sellepärast näe ka üldse probleemi, miks ei võiks tulla vastu, kui see kellegi jaoks on nii häiriv, et lausa endast välja läks ja selle eraldi teemaks pidi võtma:)
Eesti keeles on jutumärgid kasutusel. Kui keegi ei oska lugeda ja ei suuda aru saada, kus jutumärgid algavad ja kus lõpevad, on see tema probleem. Asja arusaadavuse huvides võib ju tsitaadi algusesse kirjutadagi nii: Tsiteerin: "bla bla bla..."
IT maailmas on igasugu märke kasutusel, aga siin on meil tavaline tekstipõhine mulanurk ja võime vabalt kasutada klassikalisi kirjavahemärke. Nagunii on nett täis värdkeelt ja ülimadalat grammatikaoskust, aga me ei pea ju seda süvendama- mõni noorem ja koolis lakke vahtinud tegelinski võib siinset eeskujuks võtta ja edasi levitada. Keel on meil ainus asi, mida saame ilma valitsuse abita ja maksustamist kartmata ise korras hoida. https://et.m.wikipedia.org/wiki/Jutum%C3%A4rgid http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=85&p=2&p1
=11
see on siin tehnikafoorum! siin üldjuhul ei käi sekretärineiud,kes kõike nippe ja nuppe arvutil teavad.mina ei tea nt. kus üldse mingid jutumärgid ja küsimärgid jm. jura asuvad.
Huvitav, kas meil ja meie sõpradel kehtiv riigikord on ikka see õigemast õigem? Mingi kamp hälvikuid (poliitikud, e.s. teadlikult teiste seljas ratsutajad) suunab aina suuremat maksuraha sujuvalt ilusate siltide all omaenda väärikaks ülalpidamiseks. Samas päris tööks, nagu teedeehitus, haridus, majanduse turgutus, vaeste toetamine jne. raha ei jätku. Ajaloost on teada, et revolutsioonid sünnivad kriitilise massi "ei saa ega taha enam" tulemusena. Osad linnavalitsused ütlevad iga töö või taotluse peale, et raha ei ole, ainult et ise neist ei jää keegi palgata. Küsin, miks teid vaja on nii palju?
Vastust ei ole.
Aga mis revolutsiooni meil siin teha on? Maha ametnikud? Ametnikele miinimupalk? Ei ole veel kapitalismi asemel midagi targemat välja mõeldud ja ühena vähestest riikidest oleme ka sotsialismi ära proovinud. Eks seni, kuni käiakse tuimalt (erakondi) valimas ja seni, kuni valijail ei ole õigust valitut tagasi kutsuda, ei muutu midagi- istuvadki seal lossides ja superministeeriumites ja määravad iseendile palkasid ja jagavad maksumaksja raha ja kui väheks jääb, teevad järgmise seaduse ja saavad veel rohkem jagada.
Kinnisvaramaksu osas pole vaja just palju fantaasiat, mis hakkab juhtuma, kui riigi oma kodanikud enam kinnisvara omada ei jaksa. Mujal elavat jõukat maa ostjat ei huvita enam põliselanikud vaid investeeringu pealt kasumi maksimeerimine. Lüpsilehmi ei müü enam keegi ära, paremal juhul ollakse valmis rentima seda kõrge hinnaga ka maa varasematele omanikele... Sellepärast sobibki kinnisvaramaks kokku ainult väga jõukate majandustega, mujal lõikab see läbi lihtsalt inimeste juured ja lahustab rahvusriigid globalismi huvides.
Revolutsioonid toimuvad harva ilma vägivallata. Pumba juures olijad ei hakka kindlasti murdma pead selle üle, kuidas anda lihtsurelikele rohkem võimu enese käes oleva võimu arvelt:)
Eesti inimene selline tuim tükk, et on rahul vist olukorraga ja lepib kõigega, ei ole näha, et keegi oleks avalikult kurtnud. Saksamaal kui kebabi prae hind (kebab + friikad + salat) hind hakkas üles liikuma, siis rahvas pole üldse rahul:
Hea näide, kuidas sul imelihtsalt taskust raha röövitakse ja keegi ei köhi. Oli praamipilet reede õhtuks. Nagu neil haidel kombeks, on nädalalõpus ühes suunas piletid tavaliselt kallimad. Vahemärkusena, et mina sellele head põhjendust küll ei leia, sest parvele mahtuvate autode ja inimeste arv on nagunii muutumatu 24/7 ja kütusehinnad ööpäeva lõikes ka.
Vahetasin pileti laupäevaks, sest vahel ikka juhtub, et asjaolud muutuvad. Laupäevane pilet mitu eurot odavam. Loomulikult keegi raha tagasi ei kanna, aga see selleks.
Aga tahtsin pileti uuesti reedele tagasi tõsta, kuid ülla ülla- nüüd küsitakse selle eest 4 euri juurde. Ühesõnaga ühe liigutusega kadus minu kõrgema hinnaga pileti eest juba makstud raha kuskile musta auku, mis ilmselt laupäeviti eksisteerib ja kui soovid uuesti endisele reisile tagasi tõsta, maksa aga südamerahuga juurde. Loomulikult jätsin tehingu katki ja saatsin selle firma mõttes..., aga mis parata- vahel on vaja parvetada.
Eesti riigis käib inimeste pügamine ikka väga lihtsalt. TS laevaäril käib see nipsust.
Õige olnuks ilmselt osta kohe algselt teine pilet laupäevaks odavama hinnaga ja siis küsida refund tagasi reedese pileti pealt. Nad peaksid neid pileteid tagasi ostma?. Vähemalt Elrong ostab küll oma rongipiletid tagasi kui on kasutamata ja vähemalt 1 tund reisini. Elronis tagaostu korral kaotad 1€.
Kaotab vist rohkem kui 1€. Aga kuna piletid on nagunii muudetavad suvalise tulevase sõidu peale, siis lihtsalt absurd ongi selles, et sulle tehakse teatud juhtudel täiega tünni ja kedagi ei huvita.
Oot aga kuna pileti saab muuta suvalise tuleviku pileti peale (ja oled tihe sõitja), siis oleks õige olnud muuta see reedene siiski suvalise reedese peale tulevikus (ja säilitada reedene hind) näiteks 11.aprill.2025 vms. Ja osta ikkagi laupäevane juurde. Sel juhul ei kaota 4€ sest see tuleviku pilet säilib ja hoiab max väärtust ning on alles ja saab alati kasutada kui tuleb isu reedel sõita (ehk reaalse vajaduse korral muudad uuesti mingi lähema reede peale). Sel juhul pole refund vaja teha
Aga ma saan su meelehärmist aru. See on loogika vastane, aga protsessi järgi kõik korras. Umbes sama, et ostad pitsa ja menüüs on kirjas, et lisand maksab 1€. Oletame, et pitsa on tomatipasta + juust + tomat + sibul. Soovid tomati vahetada kurgi vastu. Tomati ära jätmisel pitsa ei lähe odavamaks, aga kurgi lisamisel pead maksma 1€. Loll süsteem, aga nii on.
1. Märk ebaausast hinnastamisest peab maha jääma.
2. Sellel oleks jumet, kui paljud kannatajad ühiselt suudaks seljad kokku panna, nii et tillukesest nõudest saaks kokku suur.
-------------------------------------
Diislikütuse hind Eestis kallineb, kuna tõstetakse aktsiisi. Saksamaa ja Prantsusmaa /.../ on tegemist riikidega, kus on kõige kallimad liitrihinnad nendest maadest, mida teel läbin. Kiirteeäärsete tanklate diislikütuse liitrihind ulatub kahe euroni ning mõnikord ka üle selle. Ent piisab, kui kiirtelt maha sõita, et leida sootuks paremaid hindu. Saksamaal Eberstadtis näiteks ostsin diislikütust hinnaga 1,619 eurot liiter ning Prantsusmaal Châtenoy-le-Royali-nimelises linnas hinnaga 1,725 eurot liiter. Mis puutub Hispaaniasse, siis Osuna tanklas on jätkuvalt soodsad hinnad, 1,48 eurot liiter.
Eesti registrimärgiga autovedajad on muutunud väljasurevaks tõuks /.../ Arvestades eelmiste sõitude kogemust pole tegemist juhuse, vaid trendiga.
-------------------------------------
Vaata njah, sellistes kohtades oleks elementaarne, et sul on seal nö virtuaalne rahakott- kord juba sinna kantud raha ei kao kuskile musta auku. Vahel on näiteks vaja kasvõi üks reisija vähemaks võtta või juba haagisele ostetud pilet kaotada, sest seekord sõidad siiski haagiseta või misiganes muutus. Muidugi võib nii teha, et olemasolev pilet kantida tulevikku ja osta praeguseks uus, aga see ei ole ka alati mõistlik, sest hetkel oli käru sabas, aga käru vajadus tulevikus on pagan teab alles millal. Samas pean kogu aeg meeles pidama, et tulevikus ripub üks pilet ja seda jälgmia, et see päev jälle tühja ei läheks, sest sõitu ei toimu. Ega ma nüüd nii tihedalt sõitja ka ole.
Tarbijakaitsega ei viitsi praegu suhtlema hakata, sest järeldused tehtud ja edaspidi enam ämbrisse ei astu, aga kuna on arvamus, et neid foorumeid loevad ka igasugused kabinetiinimesed, siis äkki keegi viitsib süveneda. Loomulikult mitte ts laevade personalist- neil ju kasum kosub.
Nagunii on kasutustingimustes see kirjas ja piletit ostes klikid aknakesse, et nõustud nendega, aga põhimõtteliselt võiks tõesti tarbijakaitse sellise asjaga tegeleda. Kasvõi sellegagi, et miks teatud päevadel ja kellaaegadel pilet lihtsalt lambist kallim. Nagu juba mainisin, siis praami mahutavus ei sõltu päevast ja kellaajast, see on ikka ühesugune. Rahva taskust raha kantimine on siin riigis juba maffialik.
Need reedesed Virtsust ja pühapäevased Kuivastust kallimad piletid kehtivad juba Leedo praamide ajast. Peamiselt seletatakse seda sooviga tipptundidel masse hajutada. Ja kes mäletab siis enne sellist hinnastamist oli tõesti Virtsus hullumeelne tunglemine igal reedel. Lisaraha on muidugi seejuures puhas boonus.
Mismoodi sa neid masse hajutad kui inimesel lõpeb tööpäev ja asub sadamasse teele. Piletid ostetakse ikkagi endale sobivaks ajaks, siis kui saab sõita. Kui mul võimalik hommikupoole sõita või sellisel päeval, kus pilet kogu aeg odavam, siis sõidan, aga mitte sellepärast, et hajutada masse ja vältida kallimat piletit.
Muideks, see kallim pilet algab reedel juba 13.30 ja lõpeb 22.15 ja pühapäevalt muhust tagasi sama teema, seega nende jaoks kestab tipptund sisuliselt terve päeva just kindlatel päevadel. Ilmne, et see on puhas rahakorje, sest nad saavad seda teha ja keegi ei kobise.
Panen siia nüüd mitmed lingid, mis väärivad lugemist.
https://arvamus.postimees.ee/8019322/annela-anger-kraavi-vag
a-piinlik-ettevotjate-monitamine-uhele-eesti-olulisimale-min
istrile-ei-sobi
Tsiteerin.
///Cambridge'is elades ja töötades on mind hämmastanud, kui palju nii suur riik kui Suurbritannia oma kodanikke päriselt kuulab ja kaasab. Ja seda suurem on minu hämmastus, kuidas pisike Eesti on vaid kolmekümne aastaga jõudnud sinna, et ametnike ja ministrite viis asju teha on ülima arrogantsusega. Suhtumise, et te, rumalad, ei saa ju aru, mis teile päriselt hea ja õige on. Kuulamise asemel, vastu vaidlemise. Ühisosa leidmise asemel vastandumise... Oma inimestele ja riigile.///
https://lounaeestlane.ee/aivar-kokk-isamaa-keset-uhiskondlik
ku-ebakindlust-laheb-valitsus-inimeste-kodude-kallale/
Tsiteerin.
///„Ärev julgeolekuolukord ning valitsuse otsuste tulemusel lahvatanud toimetulekukriis tekitavad niigi pingelise õhkkonna. Riigikogu valimiste eel kindlusest ja toimetulekust rääkinud erakonnad on viimase aasta jooksul süstemaatiliselt neid mõlemaid lõhkunud. Nüüd minnakse inimeste kodude kallale.” Kokk rõhutas, et ühtegi maksupoliitilist otsust ei saa vaadata eraldiseisvana, vaid peab hindama kogumis. Nii on Eesti kõrged energiahinnad, inflatsioon ning aina kasvav otseste ja kaudsete maksude määr viinud paljud Eesti pered raskesse rahalise seisu.///
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120292795/kana-tanel-annab
-riigi-kohtusse-uks-linnuke-roovis-munatootjalt-18-000-eurot
See puudutab just otseselt omariiklike ettevõtete väärtustamist. "Linnukese" tegemata jätmise meeldetuletuse puhul soovitan pöörata tähelepanu sõnastusele - kas sina saaksid aru, et jutt käib just sellest "linnukesest"? Tsiteerin vaid artikli sisulist sõnumit.
///Kas talunikele mõeldud toetused on selleks, et Eesti toidutootmist elus hoida ja arendada, või on need tasuks viimseni korrektse avalduste täitmise oskuse eest?/.../„Neli aastat vaeva ja riigile makstud makse, kuid tulemuseks saan karistada. Riigi lahkumiskingitus minu ettevõtte lõpetamiseks on tehtud..“/.../„Olen teinud omalt poolt kõik, et olukord lahendada väikese maal tegutseva taluniku võimete kohaselt. Viimase sammuna jääb mulle PRIA vastu kohtusse minemine,“ teatas kanakasvataja.///
Viimasena päevakajaline teema. https://www.delfi.ee/artikkel/120293307/kes-on-slovakkia-pea
ministrit-tulistanud-eakas-mees-poeg-olen-sokis
Tsiteerin tasulise artikli viimast lauset.
///Aga ma ei taha tema üle kohut mõista. Ta pole kunagi end niimoodi väljendanud, vahel ehk kommenteeris, kuidas valitsus talle ei meeldi, aga see on šokk.///
///Tulistamine toimus päeval, mil parlament hakkas tõsiselt arutama Fico valitsuse ettepanekut kaotada Slovakkia avalik-õiguslik ringhääling ja asendada see teise institutsiooniga. Ettepanek on tekitanud riigis massimeeleavaldusi. Samuti tekitasid rahvale pahameelt Fico kriminaalõigusreformid, sealhulgas korruptsiooni ja raskete kuritegude uurimiseks loodud eriprokuratuuri kaotamine.///
Iga koolitulistamist puudutava artikli juures kommenteerivad psühholoogid, et süsteem peab suutma tuvastada ja pakkuda abi inimestele, kes jõuavad mistahes põhjusel väljapääsmatusse olukorda tundes, et neil ei ole enam midagi kaotada. Ka siin tundub olema tegemist hoiatava näitega, mis juhtub, kui riigijuhtide viljeldav poliitiline suund on eetiliselt niivõrd vastuvõetamatu, et selle suuna korrigeerimiseks enam muud üle ei jää.
Kui riik surub inimesed vaesusesse, võtab neilt kindluse ja turvatunde, paneb vanemad tundma end süüdi laste ees, et ei suudeta tagada neile enam piisavalt (täisväärtuslikku) toitu või turvalist eluaset, ei suudeta hooldada oma vanemaid jpms, siis inimesed paratamatult radikaliseeruvad ning radikaliseerumise tagajärjed on harva rahumeelsed. Ei mõelnud mitte ise välja, vaid "kirjutasin maha" suvalisest ajalooõpikust, kus räägitakse revolutsioonide tekkepõhjustest. Sageli on olnud viimaseks piisaks karikas midagi ootamatut, millega poliitikud ei osanud arvestada, näiteks ajaloost suuremale vulkaanipurskele järgenenud ikaldusaastad koos näljahädaga ja haiguste levikuga vms.
Praegune ennast valitsema valetanud seltskond mängib selles osas tulega, et inimeste kaudsel (inflatsioon, rohepesuga võetud kohustused, rabadesse raudteetammide rajamine jne) ja otsesel vaeseks maksustamisel püsib see õhkõrn tasakaal eeldusel, et kõik on nende kontrolli all ja ükski väline tegur seda tasakaalu ei kõiguta. Kui selle tulemusena riik oma kodanikud rikkaks suudab maksustada, oleme kõik võitjad, aga selle õnnestumist on üsna raske uskuda ja valetades üha uusi lubadusi anda saab ainult piiratud arv kordi...
Vene ajal oli ametnike mitte just aunimetus tšinovnik. Nüüd oleme 30 aastaga taas tšinovnikute riiki tagasi jõudnud. Kes kord tšinovniku toolile roninud, see sealt enam ei lahku ja muutub 110% tšinovnikuks. Kui just varastamise eest kinni ei panda või lahti ei lasta. Loomulikult korraliku lahkumishüvitisega või siis pehme maandumisega järgmisse tugitooli. Ikka vägagi sarnaneb see kõik vene ajaga, millest niiväga pääseda tahtsime.
Kuidas oleme nii kaugele jõudnud? Mäletan veel hästi eufoorilisi laulva revolutsiooni aastaid, Balti Ketti...
Minu jaoks läks läks asi lappama siis, kui eestlased hakkasid nõuka asemel omavahel võitlema. Väga peenelt tulid mängu välisrahad, mis ühtedele omandi tagastamisega ja teistelt äravõtmisega rahva pooleks rebisid. Seejärel hakati kindlustama positsioone, vallutama meediat, politiseerima jõustruktuure. Mida rohkem edu, seda suuremaks läks isu. Tulid e-hääletamised, poliitilised protsessid, tellitud meedialood (kadriorgia), ühtede pidev pealtkuulamine ja teiste puhul isegi kahtlustuse mitteesitamine, ühtede poliitiliste jõudude välistamine. Seejärel juba täiesti läbipaistmatu riigieelarve, mille tõttu ei saa tõsiselt võtta ühtegi valimistulemust, kuna kõiki neid tulemusi tekitanud "mõttekodasid" võidi moel või teisel eelarvest rahastada; meedia toel üle marssimine oma rahvast, mis tipnes viimaste valimiste ajal lubatuga ja nüüd toimuvaga.
Kahjuks on kõik see jätnud oma jälje ka meie väitluskultuuri, sest siingi, kus me kõik praeguse valitsuse lolluste vastu võitleme, läheb enamus aega mingite detailide kallal jauramisele, selmet hetkel vastumeelsele mõttele veidi settimisaega anda...
Teie pole vist vene ajal elanud, ametnikud elasid ise ja lasid ka rahval elada. Elul polnud häda midagi, kui igased vargad ja per ..erdid välja arvata. Neil tehti elu kibedaks ja õieti. Praegused elavad ise aga rahva tahavad surnuks kägistada tõusvate maksude jne, näol. Tõenäoliselt lähematel aastatel suureneb plahvatuslikult bomzikute ja enesetappude arv. Kui ikka maksud tõusevad suuremaks kui sissetulek ongi tulemus käes, inimesed ei jõua enam eluaseme pealt maksu maksta, küttepuid osta jne, toidust ei hakka rääkimagi. Nõrgemad hakkavad bomzikuks, tugevamad teevad eluga lõpparve.
Ametnikud elasid ise ja lasid ka rahval elada?
Kui tahtsid elada, siis tassisidki ametnikule meelehead. Kilekotte tollal eriti ei olnud, aga kahe lukuga nahast protfellis liikus käes kätte nii mõndagi. See oligi klassikaline tšinovnikute venemaa- annad mulle, mina sulle. Sama jätkub praegu idanaabri juures, meil on vähe tagasi tõmmanud kui jätta mainimata sidrunid ja kilekotid ämmale, meil lihtsalt nüüd nii, et ametnik altkäemaksu üldjuhul ei võta, risk liiga suur, aga ta pede.eerib ja torpedeerib sinu soovi hästi elada igal võimalikul juhul- käid omavalitsuses juba kümnendat korda, aga ikka mingi paber või allkiri puudu, siis on puudu see ja see ja see kooskõlastus ja vastavus seadustele kolmes eksemplaris ja siis tõend selle kohta, et kõik vastab seadustele, on kehtetu, sest tehti uus seadus jne- ametnik kuskil ametiasutuses teab, mida ta väärt on ja palju sina väärt oled.
Tähtis on, et praegusest oravaringist, mis tänu e-hääletamisele, umbsele riigieelarvele ja suukorvistunud meediale tekkinud on, lahti saaksime! Kui riigikogus ja valitsuses on inimesed, kellele tähtsam Eesti, aga mitte prüssel, siis ehk oleks mõtet ka kodanikealgatusel, opositsioonil jne. Ei peaks kartma maksudega vaesustamist, vaid saaksime kaasa rääkida, kuidas ja kellelt neid koguma peaks. Ei peaks kartma järjekordset roheplaani, mis korjab aastaga MILJARDI eesti elanikelt - nii juhtus siis elektribörsiga ühinemise järgselt 2022 ja selle poolt me ei saanud isegi hääletada!....
Mis vahepeal Hollandis toimub? https://x.com/geertwilderspvv/status/1791050911340498956
Makse alandatakse ja aktsiise ka kütusele. Energia odavamaks. Kõik selleks,e t leevendada inimestele langevat koormust. Lisaks veel pagulaste jama, mida üritatakse ka kontrolli alla saada.
Meie aga tõstame, lisame ja vabanduseks kuuleb: meil niigi väiksed võrreldes naabritega ja värki.
e-hääletus jätke rahule, see pole kuidagi süüdi oravate esile kerkimises vaid on süüdi ainult selles, et nüüd saavad hääletada ka need, kel pole võimalik füüsiliselt kohale ilmuda. Topeltpõhjaga sildikaste ja muid paberkinosid on küll ja veel ajaloost teada, Keskerakond oli eriti osav selles.
Vb oravad polegi kõige hullem, ma siinkohal mõtlen, et kui nad jääks enda liistudele kindlaks aga oravabande pole ammu enam see, kes nad olid, nad on täielikult ristivastupidiseks muutunud iseenda agendale. Endiselt olen arvamusel, et oleks vaja lahti saada kogu vanuritekambast ja värske veri sisse. Vanurid võiks olal täiest omas erakonnas kambaga vastukaaluks noortele. Praegu aga toimib täitsa tavaline hundikarja/koerakarja psühholoogia, kus vanad õpetavad kutsikatele lollusi ja kutsikad on edasi samasugused nagu vanad juba olid.
Paraku nii neid noor erakondlasi toodetakse- näidatakse, et poliitik olla on ülimalt mugav kui suudad end puugi moodi kuskile külge imeda ja siis on edasine vaid paksu naha kasvatamine ja jutuveeretamisoskuse arendamine- enne valimisi tuleb ju meeletu hulk lubadusi anda ja pärast paksu nahaga neid kritiseerijaid ignoreerida. Ei tea mitu A4 lehte saaks kui hakata kokku lugema kõiki neid 30a jooksul enne valimis antud lubadusi, mida pole täidetud.
Ref oli jah kunagi ettevõtlust pooldav erakond, loeti teda ka rikaste erakonnaks, sest vaesema rahva jaoks olid teised tegijad ja vaesed või maainimesed neid eriti ei valinud. Tookord oli kenasti näha, millises maakonnas miski erakond domineeris ja kust kindlasti hääli tuli. Nüüd on pilt sootuks segasem. Peale ansipit refide ettevõtlusjoon hääbus ja hetkeolukord on praegu kõigile näha. Kesikud ka suht ajaloo prügikastis. Niiet siiski juhtoinas on see, kes asjad käimas hoiab ja kui tugevat liidrit ei ole, käib ka poliitika allamäge.
Ei jäta e-hääletust rahule. See, et mõni haige peaga idufirma tegelinski ei jõua valimisjaoskonda, ei tee seda sahkermahkerit ei minu, ega ülejäänud maailma silmis elukõlbulikuks. Soojalt soovitan: kellele see meeldib, teislpool Narva jõge saate e-hääletada, et küll saab! Topeltpõhjad ja mis kõik veel - no tänapäeval lüüakse sulle kohe vandenõuteoreetiku silt otsa ette!
Sest oledki selle koha pealt. Võimatu võltsida ja seda juttu on räägitud terve andenõuteooria teema ja igal pool mujal ka siin. Rohkem ma selles teemas seda osa EI TAHA NÄHA, e-hääletuse kahtluse alla seadmist ja üldse selle üle arutust.
Kogu süsteem on loodud algusest saati sõnumisaladuse säilimiseks ja nüüd tulevad miskid lambitegelased ütlema, et terve maailm, mitte ainult Eesti, TERVE MAAILM töötab valesti. Nimelt sama süsteem on 99,9% kasutusel KOGU MAAILMAS turvaliseks sisse logimiseks, selle vahega, et privaatvõti on kõvakettal, mitte kiipkaardil.
Ainukene auk on sel hetkel, kui plaadi peal tassitakse teise masinasse hääled. Selle plaadi mittevahetuses saad veenduda ise sinna kohale minnes jälgijaks.
///Rohkem ma selles teemas seda osa EI TAHA NÄHA, e-hääletuse kahtluse alla seadmist ja üldse selle üle arutust.///
Sina ei taha, mina küll tahan - just nimelt selle teema kontekstis, mitte tehnilises vaates. Probleem pole ju üldse selles, et e-hääletusel oleks mingi tehniline probleem (on ka neid, mida on ka üsna usutavalt ja erapooletult lahatud, mis peaks rahustama maha ka skeptikud), vaid selles, et osa inimesi seda ei usalda ja seetõttu EI KÄIGI VALIMAS. IT teadmistega inimesel on lihtne öelda, et nad on lollid, aga kui seetõttu jääb osa inimestest valimistest kõrvale ja valima läheb just "progressiivsem" osa, on ka valimistulemused rohkem progressiivsete inimeste nägu. Täpselt sama probleemi kirjeldasin just eelnevalt munakasvataja puhul, et süsteem tasalülitab osa sellistest inimestest, kelle toetamiseks see süsteem on üldse loodud, kuna andmeid taotlusele nõutakse tavainimese jaoks arusaamatus vormis. Niisamuti lülitatakse e-valimistega osa inimesi välja tervest valimisprotsessist, sest see on nende arvates sellisel kujul mõttetu. Ka Sinu laia silmaringi juures on paljusid teemasid, millega Sa kursis pole ja kus pead tuginema hinnanguid andes ainult muude teadmistega paralleele tuues oma p3rsekogemusele. See on normaalne, sest kõik ei tea/oska kunagi kõike. Lihtsalt Sinu haridus võimaldab Sul suhestuda palju lihtsamalt selliste teemadega kui nende inimeste haridus, kelle jaoks arvuti tähendab halli kasti, Internet tähendab SIM kaarti ja kelle arvates saab kruvikeerajat omav inimene, kes oskab halli kasti lahti teha ja teab, mis seal sees on, ka kõike oma kruvikeeraja abil seal muuta. Peale viimaseid valimisi, see skeptikute jama taas lagedale tiriti, selgitati inimestele ka üsna põhjalikult lahti, et muu maailm on loobunud e-hääletamisest just sellepärast, et valijad EI USALDA, mitte, et seal oleks mõni lahendamatu tehniline probleem. Idapiiri taga sülitatakse inimeste subjektiivsete hirmude ja skepsise peale, Eesti võtab selles paraku eeskuju just sealt. Seda probleemi ei saa kõrvaldada praeguste seaduste piires, mis eeldab, et e-valimised peavad olema täpselt samal viisil anonüümsed nagu pabervalimised. Aga see oleks väga lihtsalt lahendatav ainult sellega, kus tehtaks juba olemasolev lahendus läbipaistvamaks nii, et valija saab ka praegu, üle aasta hiljem, kontrollida, et tema hääl on endiselt "seal õiges kohas selle halli arvutikasti sees". Pabervalimiste puhul ei tunne inimesed vajadust sellise kontrollmehhanismi järele, e-valimiste puhul tunnevad. Seda enam, et paljudel IT teadmisteta inimestel jääb oskustest puudu kontrollida oma antud häält ka kohe peale hääle andmist (pole ka minul see MITTE KUNAGI veel õnnestunud). St e-hääletamist ei tohiks kasutada ENNE, kui on tagatud, et KÕIGIL valijatel on need oskused olemas, mis annab neile südamerahu, et nende hääl ka päriselt loeb. See ongi ju valimiste mõte!
///Kui tahtsid elada, siis tassisidki ametnikule meelehead. Kilekotte tollal eriti ei olnud, aga kahe lukuga nahast protfellis liikus käes kätte nii mõndagi.///
Kilekotte oli siis rohkem ja need kestsid palju kauem kui tänapäevased:) Nõuka ajal oli inimestel raha, aga selle rahaga polnud just palju teha, sest midagi polnud saada... ametlikul teel. Sellepärast olidki tutvused, letialune kaup, oma käpik sadamas ja vorstitsehhis jne. Ainult et siis oli ka igaühel kusagil oma maalapil või sugulaste juures kartul mullas ja kes tööd viitsis teha, ei pidanud kunagi nälga tundma. Juba ammu pole asi viitsimises, on hästi tasustatud ja kehvalt tasustatud erialad ja see kõik muutub pidevalt, nii tekivadki "võitjad ja kaotajad", kuid ühiskond ei saaks toimida ka ilma nende "kaotajate" erialadelt tuleneva tööpanuseta. Sellepärast riiki peabki juhtima, et võitjad ei saaks elada ega kuuluda võitjate hulka ilma kaotajateta. Riigijuhtimise asemel tegeletakse aga hoopis millegi muuga.
///Me elame juba tükk aega üle oma võimete. Meie tulud langevad, Eesti majandus on üheksandat kvartalit languses. Samal ajal meie kulud kasvavad/.../Meil on järgmise aasta eelarvest puudu 2,2 miljardit eurot. See tähendab, et me oleme andnud 2,2 miljardi euro eest rohkem lubadusi, kui meil tegelikult raha on./.../On selge, et te olete mõtetes juba mujal, raske on ette näha teie poliitilise karjääri jätkumist järgnevatel aastatel. Mida te ütlete, kui Eesti ei suuda paari aasta pärast vanu laene enam uutega tasuda, kui meile enam laenu ei antagi, kui intressid söövad ära märkimisväärse osa maksudega kogutud tuludest ja Eestisse saabub korda looma Rahvusvahelise Valuutafondi abimissioon?/.../Varem või hiljem tuleb neile küsimustele vastata. Aus vastus oleks hirmus – Eesti inimesed elavad vaesuses, sest teil oli vaja Reformierakonna mainet hoida ja võimu kindlustada.///
Tegelikult hakkasid kilekotid rohkem levima 80ndatel, kui kammivabrik neid tootma hakkas. Siis hakkas portfelli asemel levima ka uus trend- diplomaadikohver. Aga et ametnik eksisteeris ka varem, siis olid kas meestel portfell või naistel veniv võrk (üldnimetus setka), millega poes ja turul käidi.
Kuna siin läks põtkimiseks e-hääletuse teemal, siis tooks paar elulist näidet, mis just viimasel ajal silma on hakanud. Inimesed kaotavad raha. Kümneid tuhandeid! Keegi helistab, aetakse mingit mesijuttu/ähvardatakse - ja inimene võtab oma PIN-koodid ja laseb kurikaela AnyDeski või mõne muu kaugtöölaua rakendusega oma arvutisse. Et raha on läinud jäädavalt, selgub tihti alles hiljem. E-hääletus on selliste olukordade jaoks nagu loodud! Ei ole vaja mingit iba, et inimene võib hiljem ümber hääletada, minna jaoskonda vms. M-hääletus toob aga asja täiesti uuele tasemele, kus kogu toiming käib poe taga ja puht füsioloogiliselt pole inimesel võimalik meenutada, mida mõningad "sõbrad" tema mobiiliga tegid.
See, et seadusandja selliseid võimalusi ignoreerib, näitab, et tal on ilmselt VÄGA tõsine põhjus mitte loobuda e-hääletusest, vaid, vastupidi, muuta see veel ebaturvalisemaks!
Meie häda ongi see, et kunagi pole olnud pikka plaani (nagu üks erakond hõiskas)- tuleb uus valitsus, uued ministrid ja kõik hakkavad jälle midagi lammutama, midagi ümber tegema. Oleks siis algselt olemas tugev kondikava, millele tasapisi liha hakatakse külge panema ja vajadusel ka natukene ümber tegema ning lõpuks on valmis korralik tugev keha, mille puhul jääb edaspidi vajalikuks vaid peenhäälestus (nagu üks pm hõiskas)- vastavalt elu poolt tehtavatele korrektiividele pisikesed modimised, aga ei- tuleb uus luud, pühib kõik vana minema ja siis hakkab jälle nullist midagi leiutama, kokku klopsima, soperdama, mätsima, pläkerdama. Siis jälle tuleb euroopast uus seadus ja jälle vaja kõik ümber teha. Nii krdi tüüpiline see meil. Sellepärast helgemad pead ilmselt ei tahagi riigi ehitamisega tegeleda, sest nende ideed võivad olla ajutised, uusi ideid põrgatatakse kabinetist kabinetti ja kedagi ei huvita, teed rasket tööd, aga tulemuseks ütleb mingi juhtmeke, et see ikka ei lähe mette ja tõmbab vee peale. Selge ju, et kaob huvi asjas sees olla.
Lisaks siia ühe Rahvaalgatus.ee - st leitud iva: Nimelt peaks e-hääletamine olema disainitud nii, et sul on VÕIMATU valesti hääletada. Praegu on sul vaid VÕIMALIK õigesti hääletada. (Valesti hääletada - siin siis "ebaseaduslikult" võtmes).
Autoportaali sobiv näide ka: Kui mujal maailmas on autokasutajal võimatu sisse lülitada tagumist käiku, mis purustab auto, siis meil piltlikult öeldes saad seda teha koos lubadusega auto hiljem tasuta remontida...
## Oleks siis algselt olemas tugev kondikava, millele tasapisi liha hakatakse külge panema ja vajadusel ka natukene ümber tegema ning lõpuks on valmis korralik tugev keha, mille puhul jääb edaspidi vajalikuks vaid peenhäälestus (nagu üks pm hõiskas)
See peaminister sai oma avalduse eest teenimatult peksa kahjuks. Põhimõtteliselt oli tal ju õigus. Liiga suured muutused puhtalt selleks, et keegi saaks oma arutu valimislubaduse ellu viia, pole kunagi head. Stabiilsus on väärtus omaette, seda aga ei mõisteta, hetkeline au ja kuulsus on poliitikutele palju olulisem kahjuks.
Seda ma mõtlesingi- tegelikult on peenhäälestuseni jõudmine väga hea asi, see näitab, et on suudetud targalt üles ehitada selline süsteem, mis töötab ja jääbki töötama kui aeg ajalt vaid natukene näppida, kohandada hetkeeluga.
///„Peaksime keskenduma vabale turule. Niipea kui sa valid välja mingid sektorid, mida valitsuse rahaga toetada, siis hakkad saama arengut nendes sektorites. Aga mis siis, kui sa panustad valele sektorile? Mis siis, kui valid välja kaks ja nad mõlemad on valed?“ märkis Kaljulaid. „Valitsus ei peaks kunagi valima majandusvaldkondi, millele nad tahavad anda eelistatud kohtlemist.“///
Peaministri ämbreid ei jõua muidugi keegi ülesse lugeda, aga ka siin on toodud hästi välja, MIKS selline valetamine on erakordselt mitteriigimehelik.
///Just kaitsekulude esile tõstmine riigieelarve suurest puudujäägist ja maksutõusudest rääkides ei ole ühekordne eksimus ega näpuviga. Kogu eelarvekasv (miljardites) on terve suurusjärgu võrra tüsedam, võrreldes riigikaitse kuludega (sadades miljonites) – kahe aastaga on Eesti riigieelarve kasvanud 6,4 miljardi võrra, kaitsekulud 557 miljoni võrra.
Reformierakond ja teisedki on puudujääki kaitsekuludega põhjendanud juba mitu aastat. See on teadlik PR-võte. Peaminister peidab seda, mida häbeneb (maksutõusud, puudujääk) kõigi arvates tarviliku (kaitsekulud) selja taha.
Kui peaminister esitab kaitsekulusid enda PR-kilbina, siis seab ta üksiti ohtu ka selle sama riigikaitse. Eriti veel poliitilise konsensuse puhuks, kui on tarvis kaitsekulusid veel oluliselt tõsta.
/.../
Ebameeldiv on ka see, et peaminister läheb sellise eksitava jutuga välja Lennart Meri konverentsil ehk välismeedia ees. Endise ajakirjanikuna oskan hoiatada, et mõnel pool võetakse faktikontrolli siiski väga tõsiselt. Vahelejäämine luiskamise ja trikitamisega tähendab usaldusväärsuse langust.///
Kontrastiks siinsele nutulaulule on see päris värskendav lugemine.
nähtamatu majandslangus, mida ettevõtjad ja ka tavainimesed ei tunnata, aga kuna SKP näitajad on punases ja seda tambitakse söögi alla ja söögi peale, siis on tarbijakindlus madalam kui 1990-date alguses.
Tõmban nüüd 2 arvu kontekstist välja ja vaidlen vastu lugupeetavale!
Keskmine palk suurenes kaks aastat järjest 11%, samas tulime sinna 25% inflatsiooniga võitlema. Keskmise palga summaarne kasv 23,2% ei tasanda isegi kogu inflatsiooni ära veel, mille üle siin niiväga kilgata on?
Samuti olid ka need 2 aastat inflatsioon olemas.
See polnud kahjuks ainus näide, mis viitab üsna sisutühjale positiivsust süstida üritavale propagandale. Üleüldse on raske võtta tõsiselt selliseid artikleid, mis on kirjutatud nagu täiesti teise paralleeluniversumi kohta.
Mingite pangandustegelaste jaoks on kõik hästi, kui numbrid kokku jooksevad, aga numbrite taga on reaalsed ettevõtted, pikaajalised investeeringud (ja tagatised!), inimeste töökohad, riigi varustuskindlus, nende inimeste turvatunne jne. Ma olen ise lähemalt kursis (lähem tutvusringkond) ~50+ ettevõttega - neist mõnel üksikul läheb hästi (selline nish). Samal ajal peaaegu kõik on majanduslikes raskustes ja osad üldse (loodetavasti ajutiselt) riiulisse tõstetud, sest käivet lihtsalt pole ega ole ka kusagilt tulemas. Hästi üldistatuna võiks võtta need tuttavate kogemused kokku nii:
- energiakriis ja koroona sõid ära aastatega kogutud reservid, millele lisandusid partnerite tekitatud võlad,
- nendest sõltumatute sisendhindade kasvuga (sh inflatsiooniralli!) on kaotatud välisturud ja konkurentsi tõttu välisfirmadele ka suur osa siseturust,
- kuna "kõigil" (tarneahelad, müük jne) on probleemid ja paljud on juba läinud pankrotti, tuleb sellistes tingimustes elada kuidagi üle ka nende tekitatud võlad,
- käive on minimaalne riiklikult orkesteeritud nõiaringi tõttu: inimestel pole kindlust ega samadel põhjustel ka raha tarbimiseks (iphonede ja uute telekate ostmine ei päästa väikeettevõtjaid!), tarbijateta pole tootmist, tootmise taastamiseks on vaja lisaks tarbimisele ka konkurentsivõimelisi hindasid, mida suurenenud kulude tõttu pole võimalik tagada enam ka tulevikus, selle tõttu pole inimestel ka kindlust teha "investeeringuid" või süüa tervislikult (nagu varem), sellepärast pole ka tootmist jne.
Mu jutu point: makromajanduslikud näitajad eksitavad sellega, et üks "suur" võib päästa riigi tasandil rohkem kui 100 "väikest", aga kui läheb suur, läheb see kõik korraga, kuid 100 väikest kustuvad agoonias igaüks eri ajal, mis annab ka riigile mingisugusegi võimaluse reageerida. Samal ajal tagasid need 100 väikest majanduse mitmekesisuse, ehk siis mitte ainult erinevad elualad (loe eelmise presidendi artiklit nõks ülevaltpoolt!), vaid ka mitmekesisemad tarneahelad, edasimüüjad, vahendajad jne. USA on oma kõige hullemad majanduskriisid pööranud kasvule tagasi just väikeettevõtluse soodustamise kaudu neil samadel põhjustel, sest suurettevõtted saavad nagunii ise hakkama, aga eesmärk on kasvatada rahva/riigi jõukust, mitte panustada kõige kenamalt kammitud hobusele lootuses, et talle kimalane ninna ei lenda.
Nende 78 kadunud mahetootja tähendus kaob makroanalüütiku numbrite vahele, sest toitu ei saa mitte kuidagi asendada paari eduka IT-ettevõtte toodanguga. Ka mitte siis, kui seal töötab sama palju itimehi või nad maksavad sama palju makse. Sellepärast ongi neil edukatel "õhumüüjatel" (mitte, et ma nende vajalikkust alahindaks!) lihtne ilkuda lihttöö kasumlikkuse üle, aga need aasta(kümne)id tehtud investeeringud on nüüd kadunud riigi jaoks ja ka inimeste jaoks, kellel oli oskusteave tegutseda omal alal suurepäraselt nii kaua, kuni riigi juhtimise puudujäägid muutsid JUST NENDE SEKTORIS tingimused kasumliku äritegevuse ja naaberriikidega konkureerimise jaoks võimatuks. Need spetsialistid ei lähe ka tööle teistesse sektoritesse, kus ettevõtluskeskkonda vähem agressiivselt hävitati.
Kässar tapeeti printida oskab. Ettevõtjad on üldiselt vintsked ja neil on alati võimalus astuda samm tagasi ja minna palgatööle. Praeguses kriisis tööpuudust ei ole. Palju väikeettevõtlust on nn elustiiliettevõtlus ja seal on nagunii laveerimine ettevõtluse ja palgatöö vahel. Kui kõige selle nutulaulu taustal on mõni % majanduslangust ja teist samapalju elatustaseme langust, mis siis saab kui mõni suurem kriis tuleb?
Tarka juttu tuleb kui tuletõrjevoolikust. Unustad vadi ühe asja- ettevõtja annab tihtipeale tööd ka teistele ja kui ta uksed lukku paneb, peavad ka tema töötajad tööturule ronima. Seega pole asi nii lihne, et sulgen firma ja lähen tööbürosse uue töö järgi. Ja ei vedele neid sobivaid töökohti sealgi nii lõdvalt ja mida rohkem ettevõtteid laguneb, seda rohkem rahvast tööturul ja see pole mitte kellelgi ühestki otsast kasulik. Kuskohas küll sinusugused juhmid sitsivad?
sellepärast Mihkel Nestor nimetabki praegust majanduslangust nähtamatuks. SKP on punases, tarbijakindlus madal küsitlustes, aga tööpuudust ei ole. hapuks läinud laene ei ole ei eraisikutel ega ettevõtetel, kaubanduskeskused on rahvast täis, lennujaama parkla on autosid täis, teed ja tänavad on autosid täis. uute autode müük buumib. ja nagu pankade analüütikud ( ka see sama Nestor) on öelnud, siis suur osa Eesti hinnatõusust saab kirjutada kaupmeeste ahnuse arvele, mitte sisendhindade tõusu arvele.
Prarguses majanduskriisis sarnased jooned 2009. aasta päriskriisiga puuduvad.
Meie ettevõtte juhatus tegi otsuse, et pille kotti (täitsa) ei panda.
Hetkel teeb ettevõte väikest miinust, kuid võrreldes siin pandeemia ajaga on asi paremuse poole läinud, kuid pole veel hea. Ettevõte otsustuses on mingi osa ka seda "lootust" sees ja sellest lähtuvalt ei taheta juba firmas väljaõppe ja kogemuse saanud experte tööturule lasta... Nii, et võimekus miinust neelata on laias laastus veel 2a. Kui selle aja jooksul asi paremaks ei läe, lähevad pillid täitsa kotti, korjatakse lava kokku ja tsau-pakaa - pidu läbi.
Kuna valdkond, kus tegutseme, on suht kinnine, ehk paljuski on koostööpartnerid ja kilendid pikaajalise staatusega ja tead neid vaat, et suisa familiaarselt, siis valdavas enamuses tuleb info, et asi pole hea (või mõnel juhul on ka paar klienti/partnerit kaardilt kadunud).
Turg on meil export, Eestisse praktiliselt ei tee (eelmine aasta oli 1,2%).
-
Nii, et siit mätta otsast lähitulevikku vaadatuna väga nagu "party party" ei ole...
Pigem siuke reserveeritud, ettevaatlik edasi liikumine...
lennujaama parkla täis, kaubanduskeskused täis... mõnel tüübil ikka ülinaiivne nägemus eesti jõukusest. Palju seal lennujaamas siis autosid on võrreldes eesti arvel olevate autodega? Mitu protsenti? Palju keskmine inimene kaubanduskeskuses raha kulutab ühe päevaga? Kas nemad on süüdi, et kõik vajalikud poed on koondatud ühe suure hoone sisse? Kui lapsele on vaja uusi riideid või endalegi midagi, kui toidupoed on samas keskuses, siis loomulikult käiakse seal massidena ja hulgakaupa. Aga kas ustest väljujatel on mõlema käe otsas tohutud pambud kokkuostetud kraamist või väike kilekott t-särgiga või igapäevane toidukraam? Inimesed käivad poes ka siis kui vaesuspiiril elavad, aga ostetav kaup on siiski teistsugune. Kuid siis, kui need parklad kunagi tõesti tühjaks jäävad, on asi juba pupu ja täpe.
no 2009 majanduskriisi aeg nii oli. jaemüük kukkus kolinal ja reisimas ei käinud suurt keegi. ja kaubanduskeskusete parklad olidki tühjad. tekkisid kummituslikud poolelijäänud arendused, laenud läksid massiliselt hapuks nii eraisikutel kui ka ettevõtetel, tööpuudus kasvas kiiresti 20% peale, majandus kukkus 15%.
Ma ütleks küll, et 2009 oli mu ettevõtte jaoks palju kergemini üle elatav kui praegune kriis, sest siis ei tapnud poliitika ära riigi konkurentsivõimet ja seetõttu sai riske hajutada. Praegu pole enam võimalik konkureerida teiste riikide ettevõtetega, sest meist oluliselt jõukamates riikides on sama tegevuse kulud tervikuna nii palju väiksemad, aga meil alles asutakse kulusid suurendama.
Lihtsalt näitena, et kui ma peaksin oma ettevõtte tegevuse lõpetama ja palgatööle minema, siis üks osa firmasid jäävad ilma veel ühest püsikliendist ja lisaks jääb töötuks paarkümmend inimest, kes ei tööta minu juures, aga kelle jaoks pean mina eelnevalt oma töö ära tegema, et nemad saaks tööd teha, neil oleksid kliendid jne. Nii see lumepall veeredes muudkui kasvabki. Riigi ülesanne on selle hoo peatamine õigemini suunamine majanduskasvule (majanduskeskkonna reeglite muutmise kaudu), mitte veeremise õigustamine numbrite taha pugedes.
Väga lihtne näide on ehitus, üks eesti suurimaid sektoreid- pole justkui keeruline ajada objektile kokku hulk mehi-naisi, kes kohale veetud materjalidest maja valmis teevad, aga kui nüüd ühel hetkel hakkab ehitamine vähenema, sest esiteks vaene riik ei suuda enam tellimusi esitada ja vaesed inimesed ei suuda uusi maju või kortereid osta, siis ei jää ainult ehitajad töötuks, vaid terve hulk seotud ettevõtteid, kelle toodang on seni vaid ehitusele suunatud- alates betoonisegajatest, ustest-akendest, katustest, ukselukkudest, elektritöödest ja kõigest muust, mis ühe maja valmimiseks on vaja. Neid ettevõtteid on tegelikult ikka väga suur hulk ja kui ehitus kukub, ei ole neil oma uksi-aknaid-katuseid enam kuskile panna. Justnimelt lumepalliefekt see ongi.
Saan aru, et autoriteetidele ei sobi mu arvamus ka siis, kui see kattub eelmise presidendi omaga. Kas Ansipi või Reinsalu arvamus oleks aktsepteeritav?
«See jutt, et meil üldse pole raha, päädib jälle 15 miljoni eest roheoskuste õpetamisega. Otsisime 10 miljonit õpetajate palgaraha, aga kulutame samas 15 miljonit, et roheoskusi õpetada.»
¤Loeme ridamisi uudiseid valitsusasutuste miljonitesse ulatuvatest PR ja muudest hangetest, mida valitsus osavõtmatult juhtuda laseb. Omaette küsimus on eelmisel aastal kasutamata jäänud eelarvevahenditest. 2022 oli see summa ligi miljard, 2023 peaks see olema suurusjärgus kaks miljardit (maikuus ei osanud või ei tahtnud mulle ei peaminister ega rahandusminister konkreetset numbrit nimetada). Sellel tasub silma peal hoida, sest kui tõstetakse sellises suurusjärgus raha ümber tänasesse aastasse (maikuus!), siis on tegelik jutt valitsemiskulude mõneprotsendisest kokkuhoiust lihtlabane bluff.¤
Kusjuures ma olen juba ammu pehmelt öeldes hämmingus igasugu mõttetu s.ta peale miljonitekulutamises, samal ajal kogu aeg kaagutatakse, et raha ei ole. Keegi ei piuksu ka kui järjekordsed miljonid lõdva randmega lendu lastakse ja veel vähem kommentaare jagab riik. Lihtsalt öeldakse, et tuleb teha, sest ajale jalgu jäänud ja bla bla.
Niiet see jutt (miljarditest) kasutamata eelarvevahenditest ei tundugi mingi väljamõeldisena, aga paarsada milli automaksu (mis on umbes sama nagu 200€ keskmise palga saaja taskus) on ülimalt vajalik riigi päästmiseks.
Kelle huvides sellised mängud ikkagi käivad?
Üks tüüp tegeleb kahtlasevõitu optimismi levitamisega, samal ajal statistika ja kõik muu on sunnitud vaatama otsa realismile.
Igasuguste pankrotiuudiste puhul tasub meeles pidada, et see tähendab maksejõuetust (võlgu jäämist) ja iga minu partneri pankrot tähendab seda, et ma pean oma vahenditest/reservidest katma tema tekitatud kahjud, mis halvendab omakorda minu ettevõtte konkurentsivõimet ja selliste probleemide kuhjudes ka neid, kes minust sõltuvad. Ei ole nii, et tema on pankrotis, järelikult on tema probleem.
///Eestis pankrotistus esimeses kvartalis 43 ettevõtet. Statistikaameti andmetel on see suurim arv viimase kolme aasta jooksul. Suurem osa maksejõuetustest tekivad kolmel tegevusalal. Ettevõtete maksevõimet analüüsiva Creditinfo Eesti tegevdirektori Elari Tammenurme sõnul on ettevõtete käekäiku mõjutanud viimaste aastate keeruline majandusolukord. Tammenurm selgitab, et ettevõtete võlakoormus on suurenenud kõrge intressimäära tõttu. Suur roll on olnud ka kõrgel inflatsioonil ja sellest tuleneval sisendhindade tõusul ja kõrgel palgakasvul. Samal ajal langesid ka tulud - tarbijate ostujõud langes ning mitmeid sektoreid mõjutas nõrk välisnõudlus ning ekspordimahtude kahanemine. Keeruline majandusolukord on kaasa toonud ettevõtete maksehäirete kasvu. Enim maksejõuetusi oli esimeses kvartalis ehituses, töötlevas tööstuses ja kaubanduses./.../lähikuudel kasvab Soomes pankrottide arv.///
///Süsteem on loodud nii, et konfiskeeritakse rohkem, kui sa suudad toota. Et maksta varamaksu, mis võib ületada nende aastast sissetulekut, peavad ettevõtjad sageli dividende välja võtma, mis takistab nende ettevõtte investeerimisvõimekust. Ja nende dividendide suhtes kohaldatakse lisaks 37,84-protsendilist maksumäära. Seega on teil põhimõtteliselt kaks võimalust: kas lahkuda Norrast või müüa oma ettevõte.///
maa- ja kinnivaravmaksu mõte on, et vara (nii eraisikute kinnisvara kui ettevõtete kinnisvara) oleks kasutuses - nende all on maa, mis on piiratud ressurss. Eestis on just välismaised ettevõtted ostnud aastatega kokku omajagu kinnistuid, millega ei tehta midagi. kuna kinnisvara hoidmine ei maksa midagi, Müüakse vaid siis kui keegi korralikult ostuhinna üle pakub. Meelde tuleb Lydl poeketi esimene Eestisse tuleku plaan, osteti maad kokku, midagi nendega ei tehtud ja lõpuks müüdi korraliku kasumiga maha. See töötab aga teiste ettevõtjate kahjuks, kellel on vaja äritegevuses mingit kinnisvara ja ta ei saa seda normaalse hinna eest osta, sest vara omanikul müügiga mingit kiiret ei ole. kinnisvaramaks tooks kinnisvarahinnad mõnevõrra alla ja vara oleks nende käes, kes seda kasutavad.
Sama oleks ka eraisikute kinnisvaraga. Kui memmeke ei jõua enda Pirita maja eest enam maksta varamaksu ja maja on ühele inimesele ka liiga suur, siis kui majast loobuda ei taheta, aitavad lapsed väikse remondi teha, et kaks tuba näiteks välja üürida ning saada selle tulu eest kinnisvaramaks makstud. Selliselt lisanduks üüriturule kindlasti valikuid juurde, mis tooks Eestis ka jaburalt kõrged üürihinnad madalamale. Ja kinnisvara hind ise tuleb ka madalamale, kuna niisama ei hoita kortereid lastele vms, meil on Eestis tühjasid kortereid omajagu, mille omanik on piisavalt jõukas, väljaüürimisega tegeleda ei taha, 150 eurised kommunaalid ei ole probleem korter lihtsalt seisb.
Varamaksud lööks siin vee selgemaks.
Norras on sotsialism ja sellele vastav maksukoormus. Eestis on üles ehitatud ka sotsialismi, aga maksusid on samal ajal vähendatud.
Norra riigi pärast ega Norra rikaste pärast ma ei muretseks.
Vaata, see pole sinu ega riigi asi, kas on kasutuses või mitte. Kui on PRIA toetus, siis on arusaadav, et on huvitundvad osapooled olemas. Kui on lihtsalt maa, mis on minu oma (mida meie riigis tegelikult polegi) siis pole sinu asi, mida ma sellega teen ja kuidas teen. Ideeliselt ka loodusohtlike käitumiste koha pealt, mis mulle isiklult on vastukarva ehk siis kerge kontroll peab käima, kuid mitte rohkem, et kas ohutu käitumine? Jah. Selge, rohem ei tülita, järgmine aasta vb näeme.
Varamaksud ei löö siin mingit asja selgemaks, kinnisvara maks ja maamaks ja muud sellelaadsed maksud SUNNIVAD inimest tegema kogu aeg midagi, mis pole otseselt paha kuid mina pensionil kavatsen suitsetada piipu, juua viskit ja mitte mõelda selle peale, et peaks oma 1ha suurust eesolevat muru ise niitma robotniiduki asemel ja veel vähem riigile põhjendama, et miks ma ei kasuta seda. Ma ostsin selel välja siis kui olin enda parimais, maksin riigile max summa makse, jätke kurat rahule mind nüüd, minu panus on antud!
Deus, esiteks Te ei joo viskit ja ei suitseta piipu pensionieas kuigi pikalt, kuna surete lihtsalt maha. Sporti te ju ka ei tee. ainult pedaalite siia verbaalset sitta. ja normaalne mees töötab elu lõpuni.
ja teiseks Eestis jääb neid piirkondi küll ja küll, kus vara hind ülearu suur ei ole ja ei ole seda ka varamaks. 1-2ha suurune maakoht pole mingi suur maalahmakas. Aga kui Sul oleks näiteks 20h rohumaad, millega sa midagi kasulikku ei teeks, laseks näiteks võssa kasvada või siis niidaks heina lihtsalt korra aastas purustatuna maha, siis oleks juba küll küsimus, et miks põllumees ei võiks seal midagi kasvatada. Kui oleks korralik maamaks, siis sa ei hoiaks seda maad niisama, vaid rendiksid põllumehele välja või müüksid maha.
///Ta märgib, et toiduainetööstusettevõtete suurimaks murekohaks on valitsuse tänane maksupoliitika, mis on tootjate hinnangul ettearvamatu ja diskrimineeriv ning mida surutakse läbi ilma igasuguste arvutuste ja mõjuanalüüsideta. „Olles kohtunud valitsuse erinevate esindajatega on kahetsusväärne, et riigi juhte tegelikult ei huvita ettevõtete käekäik,“ nendib toiduliidu juht. Tema sõnul ei huvita valitsust, kas Eesti toidutootjad suudavad planeeritava maksukoormusega toime tulla olukorras, kus sisendhinnad on naaberturgudest oluliselt kõrgemad ning tarbijahinnad on kasvanud Euroopa liidu kõrgeimaks. Lisaks on toiduainete käibemaks Eestis üks kõrgeimaid. „Kõik need tegurid mõjutavad meie tootjate konkurentsivõimet.“///
Kunagi pole ju asi maksus, vaid maksud peaks olema vahendid majanduse suunamiseks, koormama seal, kus vajalik, lõdvendama seal, kus vajalik. Iga kett on täpselt nii tugev, kui on keti kõige nõrgem lüli. Neid pankrotiuudiseid tuleb riburadapidi sellepärast, et riik purustab juba aastaid neid kõige nõrgemaid lülisid, need purustused kuhjuvad, juba aastaid kannatab selle all nii eksport kui ka sisetarbimine ja nii see lumepall veereb. Riik ise oma (maksu- jpt)otsustega määrab, kui tugev see kõige nõrgem lüli olla saab ja Eestis on see erinev Norrast. Kui lugesid artiklit, siis norrakad põgenevad, Shveitsi, kus on üsna sarnased maksud, ainult et talutavas mahus.
Norras mindi maksustamisega üle piiri ja inimesed hääletavad jalgadega. Varem olid ju kah maksud, aga need olid vastavuses inimeste sissetulekutega. Kui maksta ei saa, tuleb minna sinna, kus saab ja nii läheb see ka igal pool mujal, kus riik majanduse kägistamisega kriitilise piiri ületab. Juhtumisi on Eestis ajanud varasemalt inimesi Soome-Rootsi elama täpselt sama partei poliitika domineerimine mis praegugi... Sellepärast ei saagi vaadata lihtsalt maksunumbreid, vaid kõik peab olema vastavuses sissetulekutega, elukallidusega, muude eluks vajalike kuludega jne. Lidlil poleks ka kõige karmima maaksuversiooni juures olnud mingit raskust neid maid enda käes hoida, sest nii kõrgelt ei maksusta kusagil keegi.
Maamaksuga ülepingutamine tähendab seda, et suure osa Eesti elanike varad müüakse rikkamate riikide kodanikele ja ettevõtetele, keda huvitab kasum ja lõpuks on terve riik muudetud põldudeks, majandusmetsadeks, turbavõtuaukudeks, kaevandusteks jne. Sest siis teenib maa kasumit kõige rohkem, aga mitte kõige optimaalsemal viisil inimeste elukeskkonda silmas pidades. Preagu käib sõda (vähemalt) ühes kohas paljuski just sellepärast, kus põlisrahvas muudeti omal maal rentnikeks ja kus ühel hetkel polnud põliselanikke enam "vaja", sest neil välisomanikel tekkisid muud huvid. Sel juhul, kui omanikud on mujal, pole Eesti enam koht, kuhu kohalikul oleks mõtet investeerida, vaid minnakse investeerima sinna, kus see on kasulikm. See ei oleks enam rahvusriik, kus otsuseid saavad teha võõrad omanikud, mitte omanikest juurtega inimesed.
Iga majanduskriisi puhul tasub meeles pidada, et kunagi ei muutu vara hulk. Muutuvad ainult vara omandisuhted. Iga kriisi puhul on hea vaadata ka seda, kelle kätte vara läks, millised seadusmuudatused sellele eelnesid, Peaaegu iga kriisi puhul saab seda ka nn tagurpidi jälgida, kelle kätte liikus vara, kust tulid eelnevad muudatused majanduses, mis selle võimalikuks tegid, kes olid seaduste muutmise hetkel puldis jne. Eestis kipuvad need kriisid olema kõik väga ühte nägu "kui see on kriis, siis selles ma tahakski elada", sest erinavalt paljudest teistest riikidest, kus võim vaheldub, pole meil seda terve taasiseseisvusaja jooksul eriti juhtunudki - võim olnud kogu aeg endiste kolhoosiesimeeste-tippkommunistide ja nende võsukeste/kasvandike käes, sest erinevalt mõnest teisest riigist ei keelustatud nende osalemist poliitikas... sest miks nad oleks pidanud endale sellise keelu peale panema? :)) Loomulikult kajastuvad need demokraatia puudujäägid ka majanduses ja mõjutavad olulisel määral riigi tulevikku.
Eee... Sa, oinas, vist ei saanud aru. Ma jätan selle maalapi osa välja praegu arutelust, sest sa ei saanud üldse aru, mida ma ütlesin ja keskendun suitsetamisele ja tinapanekule.
Jahimehed, kellega ma metsas käin, on minust tugevalt 40 aastat vanemad ja nad joovad rohkem ning suitsetavad rohkem, suisa !!!sigarette!!!, kui mina sigarit või piipu, isegi nikotiini kogustes võrreldes. Ehk siis selle alusel sa ei saa minusugusest veel 40+ aastat lahti.
Kärss ma loodan, et "Norras mindi maksustamisega üle piiri" põhineb sul ikka millelgi muul, mitte sellel Postimehe artiklil. Üldse võiks jätta ära selle ajaleheartiklitele viitamise kui seal taga ei ole mingi erapooletu inimene, kes annab mingi tervikpildi - näiteks nagu Mihkel Nestor.
Aga ajakirjaniku välismeediast nopitud üksikud uudised, mis lähevad kokku peatoimetaja suunistega või lobigruppide (igasugu liidud) hädakarjed ei ole küll need allikad, mida peaks 1:1 tõepähe võtma. Ütle millal viimase 30 aasta jooksul ei ole põllumees ja toiduainetootja Eestis hädaldanud?
kle Mää. Tule reede õhta D'boisse, seal on hunnik Norra ärikaid ja ka suursaadik koha peal reeglina, saad otse teada, mida nad arvavad Norrast ja mida nad arvavad Eestist või noh, arvasid kuniks meie praegune valitsus otsustas viletsuseks hakata. Postimehe artikkel oli pehmodele võrreldes kohapealsete emotsioonidega.
///surete lihtsalt maha. Sporti te ju ka ei tee. ainult pedaalite siia verbaalset sitta.///
Selles osas on alati olnud nulltolerants, kui süüdistad kedagi selles, millega ise tegeled. Sina pedaalid siin verbaalset sitta: tundmata ja teadmata inimest esitad väljamõeldisi teise inimese elust, keda tunnevad siit paljud ka päriselus. Neid spordialasid on päris mitu, kust ei leia vast tervest foorumistki inimest, kes temaga võistelda tahaks;) Loodame, et kahepäevase hoiatuse järel pakub sisuline kommenteerimine rohkem huvi kui selline lahmiv sitapedaalimine.
PS: igaüks valib ise, keda usaldab ja tsiteerib. Sinu oma mulle ei sobi, sest see on juba "liiga kaugel" sellest, mis päriselt majanduses toimub, mida omakorda kinnitab ka kümneid kordi rohkem eskperte ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajaid. Eriarvamuste ega temasuguste vastuvoolu ujujate vastu pole midagi - ta pole ka ainus, kes jutlustab osavalt sama seltskonna kobarkäkkide silumiseks ainult nende jaoks sobivatest numbritest.
Üldiselt on selgeks saanud, et tollel mitteveejoojal pole siin ilmas muud vara kui tyra ja tühi hing- ainult taoline frukt suudab taolisi maksujutte genereerida. Loogika on tal muidugi vägev- pane oma maatükk või majake raha teenima, sest kui ei pane, pead vara välismaalasele müüma, sest ei jõua maksu maksta. Ehk siis riik soosib varade välismaalastele müümist. See pole kuskilt otsast riigi asi, mida mina oma kinnisvaraga teen ja kas mul on mõni tühi tuba elamises või kui naaber põllumees avastab, et rohkema tootmisega on võimalik rohkem raha teenida, siis ta tuleb ja küsib mu käest, et kas sa rendilepingut ei taha teha. See kehtib muidugi juhul, kui riik soosib omamaist põllumajandust ja pria ei käi iga päev kaikaid kodaratesse loopimas.
Aga kui mul ei ole põllumaaks sobiv tükk ja seal kasvab hoopis suvalist võsa, siis saab maakera sealt hapnikku ja linnud peasapaiga ja mina mõne halu pliidi alla ning kõik on rahul. Need maksustajad ei suuda siiani aru saada, et kõik need maad on inimese enda tööga teenitud raha eest välja ostetud ja igasugune maksustamine on sel juhul maffialik käitumine, aga siiski- lõppkokkuvõttes võib maks olla vaid selle jaoks, et omavalitsus saab raha vaid vajalike olmeküsimustega tegelemiseks- lume lükkamine, tänavavalgustus, kohalik lasteaed, kool jne, aga mitte rasvaste ametnike palkade tõstmiseks.
Need Kärss, Deus ja mina ilmselt räägivad omadest kogemustest, mittejoojad ja igasugu jalgratturid ei oma neid kogemusi ja sellepärast on nad lihtsalt kadedad nende peale, kes midagi omavad ja tahavad seda neilt ära võtta. Kasvõi maksude kaudu. Miskit omades aga jõuad lõpuks järeldusele, et inimene on kinnisvara ori, sest seda tööd, mida tuleb teha, ei koge ükski korteris elaja, ei omanik ega üürija. Aga see orjatunne on tegelikult vastukaalustatud paljude positiivsete elementidega, mida ükski korterielanik kunagi tunda ei saa. Võinoh võib ju tunda, kui ronib esimese korruse rõdule istuma oma viskiklaasi ja piibuga. Las siis naudib avanevat vaadet. Või läheb nädalalõpuks oma korterist puhkama kuskile maale turismitallu või sarnasesse kohta. Kui poleks neid linnainimesi, ilmselt poleks siis ka maaturismi ja tuleks kõik metsad ja heinamaad üles künda, et viljandimaa põllumehed veelgi rohkem rahul oleksid. Aga miks nad tööjõudu ei leia? Ilmselt sellepärast, et suurlinna tuled on inimesed sinna meelitanud ja palgad ehk suuremad kui põllumees pakub. Töö ka kergem, ei pea varavalgest hilisõhtuni rügama.
Vähiga on nagu kõikide muude haigustega- kellel tekib, kellel mitte ja vahel ei teki ka nendel, kes justkui soodumusega ja paljud elavadki oma elu ka nii ära, et kuskil sees vähk vaikselt elutseb, aga ei muutu kunagi pahaloomuliseks. Tänapäeva trend aga on see, et teeme üha rohkem sõeluuringuid, loomulikult leiame siis ka rohkem vähki ja loomulikult hakkame seda kohe ravima, sest see on kasulik meditsiiniringkondadele. Seda, et leitud vähk ei pruugi tegelikult kunagi inimese elu mõjutada, ei ole oluline.
