Provotseerime laupkokkupõrget! Kaarepere jt. ekspe
63amg
09:51 30.01.2022
täpselt nii.probleemiks pole liiklusohutus,vaid otsida oma tuttavate firmadele tööd.selleks imetakse pastakast välja igasuguseid perverrsusi.alles värviti tänavaid punaseks.nüüd on uus trend teha kõik ringteed mingite künnistega.ringteedel pole ju kunagi mingeid probleeme olnud liiklusohutusega.iga nurga peale fooride paigaldamisest pole mõtet üldse rääkida.enamus on kindlasti kogenud mis toimub nt. haabersti ringil,kus oleks saanud selle täiesti tavalise ristmiku lahendada ilma ühegi foorita
Kui kuskil küla vahel toimub üks plekimõlk viie aasta jooksul, siis kas süüdi on see üks loll kes ette keerab või süüdi need tuhanded, kes seal avariideta sõidavad?
Kulutada miljon ühe lolli pärast on vist päris mõistlik "investeering". Tundub tõesti otsitud tööna sõbrameeste firmade püstihoidmiseks ja siniste peldikute rentijad sõprade hulka ei kuulu, et nende käimlad ära koondatakse.
"Tegu on olnud siiski ilmselt peamiselt plekimõlkimistega – kummalgi ristmikul on viimase viie aasta jooksul toimunud üks avarii, mis kajastub kindlustusjuhtumite kaardil."
See praegune Haabersti asi on igatahes kõvasti parem kui vanasti vana ring oli, kas ta just parim on, ei oska hinnata. Mäletan, kuidas vana ringi suunas passisin alates audimaja ristist pool tunnikest julgelt enne kui Ehitajate teele sain. Vb Tabasalu poolt tulijate hommik pole nii roosiline aga minu marsruudid läksid ikka väga kiireks.
Tallinna Ringteel Jüris, suure ringi peal (Tartu mnt all) jooniti äkitselt suvaliselt ida ja lääne poolses otsas üks sõidurada, mis suundub 2 reast esimesse ja takistab sellega mõlemad sõidurajad ära, kes tahaks hakata ringteele liikuma. Sai otse küsitud meestelt ja ikka sama hülgemula, et nii on ohutu ja seal on juhtunud. Sai ka neile tähelepanu juhitud, et tegite asja hulluks ja ei arvest oludega - piirate läbilaskevõimet ning oht isegi tõuseb. Aga ei midagi! Ei tehta ühtegi riskianalüüsi ega kalkulatsiooni vaid lihtsalt proovivad ja üritavad igal pool liiklust puua!
Soovitasin neile, et tehku jah see joon, aga nii et 2 reast ei saa esimesse, siis saavad esimeselt rajal rekkad kenasti sõitma hakata ja ringilt välja minejad saavad hiljem reastuda. Seal on kiirus 50, seega ei tohiks konti murda. Aga jälle nagu hane selga vesi. Ei tea, kas neil endal üldse load ongi olemas :) Arvuti ja kontorilaud on kindlasti!
Kas tõesti ei ole kõrvadel vahel midagi, vahest seisab liiklus ka tavalisel 2'erealisel, on ümbersõidud, suuravarii 4'jarealisel, kõik suunad kinni...
Jeebus, kui nüüd veel miskit 1'realisel/suunalisel midagi toimub? ÕUDNE!!!!
No on need Eesti teed ikka jubedad küll.....
Ega nendel projekteerijatel on küll tõsine vaimupuue. Viimaste kümnendite teede kurvid kõik negatiivse kaldega, siis need ohutussaared keset teed ja selle taga kitsas bussipeatus kuhu on libedaga mõnel türklasel hea bussile sisse paugutada. Ja siis räägime ohutusest. Õnneks see kaarepere s tt koristati jalust ära, kuid papp pandi ikka taskusse.
Ja jah.Kõiges süüdi riik, valitsus, projekteerijad jne.
Olen seisnud saksamaal kiirteel (3 rida) tunde, sest avarii tõttu oli kogu suund suletud.
Mis sellest järeldada?Et krdi idioodid, miks ei teinud 6 realist?
Nii või?
Selge, toome näiteid kogu maailmast ja kiidame kodumaiseid projekteerijaid- nad ei olegi veel kõige lollimad. Aga miks teha asi, mis võib juba eos probleeme tekitada, miks ei suudeta kunagi näha sammukest ette? Antud juhul takistab see piire kõike- ei saa teised autod teha tagasipööret Põltsamaa suunas, et sealt kasvõi Jõgeva poole suunduda, pääste ja kiirabi saab sisuliselt vaid Tartu suunast lähenda, sest Põltsamaa poolt tulles ja kasutades on pidev Tartust tulev autodevool vastu ja enne tuleb see vool peatada, kui vaja kohale sõita evakuaatoril, siis kuidas see peaks sinna lähenema- ta peab tegema tagasipöörde Tartu suunas kui sealtpoolt tuleb, aga raudlatt on ees. Tuleb kaks tundi talinast, aga kuidas pääseb üle raudlati veokani?
Ühesõnaga mis on selle piirde mõte kui sellel lõigul pole isegi 2+1 teed?
täiesti juhuslikult lugesin seda teemat algusest ja tunne on selline, et ega vist autoga keegi enam sõita ei oska. teed peaks olema nagu autoringrajal, korraliku turvaala ja siis autorehvide polstriga enne füüsilisi takistusi.
küll on probleeme kraavidega, tee negatiivse kaldega, enne asulat, kus kiirus peab juba enne asulasse sisenemist olema 50 km/h, on probleem, et auto sõidureast väljas, kuhu ei peaks nagunii mitte kunagi sattuma, on väike kõrgendus ja post. ja ka tee keskel olevad saared on äkki probleem.
ja kõige selle juures ületatakse julmalt nii maanteedel kui asulates pidevalt kiirust. Just selle kiiruse pärast neid takistusi igale poole pannaksegi. asula märgi peale ei vaevu ju keegi jalga gaasilt tõstma.
Kui sõidan linnast maale ja “küla kolkas” keset maanteed on asula, siis varem tõesti langetasid kiiruse 70 peale. Nüüd aga kuna on tehtud see S kujuline moodustis keset teed, tuleb kiirus lasta 50 peale. Eks ta veidi häirib küll sest paras slaalom on ka 50 kiiruse juures ja kõigutab autot hästi, aga oma eesmärki ta täidab ja kohalik elanik peaks rahul olema, et asula sees langesid kiirused 70 pealt 50 peale
Asi pole enda sõiduoskuses, vaid üldises ohutuses. Vaadates neid pidevaid saamatute teelt väljasõite, tahaks ise tervena kohale jõuda, sama kehtib ka rehvivaliku kohta. Pooled müüdavatest talverehvid tuleks keelustada, mis ei tööta isegi vihmaga, rääkimata lumelopast.
Et siis paneme ühte patta kõik- staažikad kutselised juhid ja äsja loa saanud või mõne aasta roolis olnud algajad? Nõuame, et ka värsked juhid PEAVAD oskama filigraanselt sõita ja neid kõverikke virtuoosselt läbima iga ilmaga, igasuguste valgustustingimuste juures- pime, vihm, päike näkku, udu, tihe lumesadu? Ja kui ei ole kohalik, suurendab see ootamatusefaktorit veelgi. Kui sellisesse ehitisse on juba sisse projekteeritud võimaliku vea korral auto või iseenda lõhkumine, siis võib see juhtuda ka kõige kogenuma juhiga. Viljandist Pärnu poole sõites on enne Kõput just selline liigagi kõverik konstrui tehtud ja talvel kehvemate oludega võid sealt ka 50ga matsu saada. Tehku siis kasvõi künnised, alates madalamast kuni kõrgemani, mis viimaks iga juhi sunnib kiiruse alla võtma. Samas ei takista see kõverik ega künnis pärast seda uuesti kiirust suurendamast, seega võid läbi asula taas 70ga kupatada. Seega absoluutselt mõttetu konstrui asulasisese kiiruse vähendamiseks.
sõidad ükskord sellele postile või künnisele otsa ja teinekord tead karta. sama on nende eurokraavidega, mille kohta on seakisa palju olnud.
Kiiruse ületamine nii linnades kui maanteedel on massiline ja nr 1 põhjus liiklusõnnetustes.
Mina muidugi soovitaks üldse ka sõiduautodele samasid süsteeme nagu on mõnes kohas ka rendiautodel. või näiteks renditõukeratastel. kiirust lihtsalt ei saa ületada (GPSi järgi träkitakse kogu aeg, mis sellel teel kiirusepiirang on, ja auto rohkem lihtsalt sisse ei võta. Või leebem variant, et saad kiirust ületada, aga see fikseeritakse kohe ja saad trahvi. Bolti rendiautod muuseas jälgivad rentija liikluskäitumist ja kui sa rikud pidevalt kiirusepiiranguid, siis pannakse su konto kinni ja kõik.
see krd.spetsialist Nikitin on ju debiilik! jooniti sellepärast niimoodi,kuna nii on turvalisem jalakäijatele ja ratturitele. kõrval lookleb ju kergliiklustee.kellele see siis ehitati
Sama deb..on see mis otepääle tehti. Ei ole küll seal varasemast midagi ohtlikku näinud.
Täiesti jabur ja kohe enne ristmiku kus nagunii kõik peatuvad. Talvel eriti muhe.
Pildil on väljavõte eile pardakaamerasse jäänud videost. Terve pikk mereäärne põhimagistraal on joonitud samal viisil. Saavutatud on see, et KÕIK autod sõidavad seal kokkupõrkekursil. Kui juht peaks tegelema kõrvalise tegevusega (näiteks mõne sääse-kärbsega), toimub kokkupõrge maanteekiirusel.
Jalakäijaid-jalgrattureid nägin mõnda üksikut (ühte paarikast rattaga ja inimesi jalutamas paaris kohas Avatud talude päeva tõttu). Autosid sama maanteelõigu kohta, kes viimasel hetkel kokkupõrkekursi avastasid ja järsu nõksuga teeserva tõmbasid, seevastu VÄGA palju.
Tobe on lisaks ka see, et kuna (see konkreetne) tee ise on väga käänuline ja teeäärne võsa ulatub kohati asfaldini, siis ilma nende joonteta sõideti seal varasemalt teeservas ja ratturit-jalakäijat nähes mööduti neist nagu ikka. Praegu lähenevad mõlemad autod nende joonte tõttu teineteisele keset teed ja teevad sisuliselt kiireid "põdrateste" kokkupõrke ärahoidmiseks. Sinna põdratesti nüüd ratturi-jalakäija lisandumine ei ole päris kindlasti varasemast ohutum mitte ühegi osalise jaoks...
valgel ajal saavad veel kuidagi võibolla hakkama.pimedas võib asi päris ohtlikuks minna.pimedas on hea orienteeruda teeäärsete joonte järgi.kui jooned on viidud 2 meetrit teeservast eemale,siis see eksitab päris palju.lisaks veel kurvilised teed.hmm.minuteada ei tohi permanentselt joonte peal üldsegi sõita liikluseeskirja järgi
Lisaks siia taas selle kurikuulsa Tallinn - Rapla maantee lõigu, kus metallpiirde paigaldamisega sõiduradade vahele suurenes avariilisus 90 korda. Nüüd võeti piire maha, pandi mõnisada tuhat eurot huugama ja tulemuseks on see, et metallpiire asendus plastpulkadega. Mida oligi tegelikult oodata.
Tuletame meelde, et antus lõigul on 1,6 km pikkune sirge lõik.
raudpiirded maksid mõnisada tuhat.plastpulgad mõnisada tuhat.järgmiseks asendatakse plastpulgad lipukestega ,mis maksavad samuti mõnisada tuhat.töö ei tohi otsa saada ja raha peab ringlema.
Järjekordne transpordiameti geniaalsuse plahvatus. Tallinn-Pärnu -Ikla mnt.-l Uulus. Suund Tallinna poole. Kui varem oli Uulu asulast välja sõites kiirendus rada, mis oli piisavalt pikk, et täislastis veokiga kiirendada ja liituda sujuvalt liiklusvooga või just hoidsid natuke tagasi, et kolonn mööda läheks ja siis liigid ning hakkad kiirendama. Nüüd siis on sinna paigaldatud kiiruskaamera ja kiirendus rajale pandud raudne piire. Äkki jääb mõne teele keeraks pärast kaameral töö puudulikuks. Samuti sai seda kiirendusrada kasutada ka aeglustus rajama, sest seal on ka parkla, siis nüüd tuleb parklasse minejal terve kolonn maha pidurdada ning teele keerajal ei ole tahes tahtmata täislastis veokiga nii head kiirendust ja hakkab takistama.
Panen lingi ka, saab vaadata mis enne oli ja piltidena lisan siis praeguse vaate.
¤¤¤70 km/h on seal nii tõesti tapvalt kiire, ilmselt tuleb sinna 50 km/h, muidu ei pääse vahele¤¤¤
See olukord on tegelikult keerulisemgi. Lubamised ja piiramised põhinevad eeldusel, et neist piirangutest ka kinni peetakse. Mul on suht igapäevased kogemused maanteelõiguga, kus maanteekiirustest võib ju rääkida, aga esimeses reas "venitakse" tavaliselt 70-90 vahemikus (ei pane seda alla lubatu sõitmist sugugi pahaks, eks neil on põhjused selleks, näiteks trahvihirm vs spidoka valetamine) ja teises reas sõidetakse vahemikus 100-150km/h. Eks mõni liigub seal ka kiiremini, aga point on selles, et kaks rida on täidetud erineva kiirusega liikuvatest autodest eriti tipptundidel just sellepärast, et kiiruste erinevuse tõttu on mingi seltskond kümneid kilomeetreid järjest "pideval möödasõidul" ja ka teises reas 110-ga liikujatest üritab järgmine seltskond omakorda erinevatel ohtlikel ja vähemohtlikel viisidel veel kuidagi mööda pressida. Samal ajal peavad seda teed ületama sajad inimesed igapäevaselt... selles kohas toimub liiklus ikkagi esimeses reas 70-90 ja teises reas 100-150, millele lisandub nüüd omakorda veel see, et OSA juhte muudab seal oma kiirust teeületajaid nähes, teine osa ei muuda, kolmas osa näeb hoopis võimalust möödanõelumiseks esimese rea kaudu...
Pikk kirjeldus selleks, et oleks arusaadav, et selliseid probleeme ei saa lahendada liiklusmärkidega, mis piiravad kiirust 90, 70 või 50 peale. Liiklusseadust järgivad inimesed ei tekita üldjuhul ka liiklusohtlikke olukordi, probleem on "neis teistes".
Seda saa lahendada ka mobiilsete kiiruskaameratega, sest siis saavad osa juhte lihtsalt trahvi, aga kiirus ise sellest ei muutu! Alles eelmisel nädalal keerasin niiviisi maanteelt maha just mobiilse kaamera kõrvalt, kus minu kiirus oli teepeenral kindlasti alla 30, aga kaamera välgutas "mulle" samal ajal mööda uhava kiiruseületaja pärast. Ei ole tore teinekord traktori+haakega end sinna teele keerata.
Nende viimaste piltide kohta, kui panna see kokku mu eelneva jutuga: viimastel aastatel olen (vist vähemalt) kolmel korral pidanud "teelt välja sõitma" sellepärast, et mina kiirendan kiirendusrajal, aga teises reas kihutaja ei märka mind mingil põhjusel rivistumas esimesse ritta ja suurel kiirusel avariist päästis ära võimalus sõita LAIALE TEEPERVELE, KUS POLE PIIRDEID EGA TAPJAKRAAVE. St tee kõrval oli nii palju siledat maad, et sain mööduda tee ääres olevatest postidest paremalt poolt ja alles seejärel tolmupilve (ja ühel korral lumepilve:) saatel esimesse ritta tulla. Metallpiirdega lõppev kiirendusrada oleks selle võimaluse välistanud. Samuti pole nii ohtlikus olukorras mõtet hakata otsima ka süüdlast, et kas teises reas liikujal ikka on õigus takistada kiirendusrajalt TÜHJA esimesse ritta rivistujat või mitte - need olukorrad lahenesid õnnelikult (lumises juhtumis sai stange alla serva ühe prao) ja pahatahtlik oli seal pigem vaid kellegi kiiruseületamine, ülejäänu kirjutaksin pigem tähelepanematuse, (nuti)joobe vms arvele.
Siit järeldan ka mujal maailmas nähtu põhjal, et veidikenegi pikemad kiirendus-aeglustusrajad ja neile järgnev pikk-sile-lai teepeenar võiks päästa palju. Isegi, kui on metallpiire, ei tohiks see suunata ühtegi kiirendajat "vägisi" esimesse ritta.
See oli mõeldud vaid vastuseks viimastele postitustele. Autode suunamisele kokku tee keskele, kus avariist pääsemise eelduseks on MÕLEMA juhi kiire reageerimisvõime tee serva tõmbamiseks, ei suuda küll ühtegi õigustust leida. Selliste tagadi-kaarepere-eisma tüüpi näidete puhul peaksid küll "pead lendama" hakkama otsuste tegijate hulgas. Ja kui ei lenda, siis käsuahelas kõrgemale poole liikudes, mis ideaalis võiks siiski peatuda enne ministrini jõudmist;)
Huvitav on see, et sellelt ametkonnalt ei nõuta mingit nn seletuskirja või põhjalikku aruandlust, põhjendusi, liiklusohutuse süvaanalüüse taoliste lolluste läbiviimisel. Tegu siiski ju nö avaliku ruumi ehk üldkasutatavate teede- tänavatega. Kuskil mingi puu tahad maha võtta või mingi mänguväljaku ehitada või kasvõi soojuspumba eramaja külge, siis istub hunnik ametnikke maha ja hakkavad mõtlema, et kas see on ikka õige tegu ega kahjusta teiste huve, aga transpordiamet võib nipsust suvalise p@sahunniku valmis teha, loomulikult kulub selleks ka korralikus koguses raha ja paraku on tulemus selline, mis kõik normaalsed liiklejad piiksuga varjatavaid sõnu ütlema paneb. Ühesõnaga mingi ametkond, mis elab omas maailmas ja mitte kedagi ei koti, mida nad teevad ja mitte kedagi ei koti, et kord juba kulutatud sajad tuhanded maksumaksja raha kirjutatakse korstnasse ja kulutatakse uued sajad, sest keegi ei vastuta, et kord sai s.tamekiga käkk küpsetatud.
Tüüpiline olukord eesti riigiametites- keegi ei vastuta.
Mida tahtagi, kui Transpordiametis tegutsevad endised miilitsad ja äsja koolipingist tulnud uljaspead, kellel ei pruugi isegi autojuhtimise kogemust olla. Vähemal nii tundub viimaste aastate tegevuskava vaadates.
Grigoori pani naelapea pihta! Juhiloa olemasolu ja pidev sõidupraktika peaksid olema elementaarsed nõuded inimesele, kes lubatakse liiklust korraldama! Üldine teooria ja mõned ilupildid väljamaalt ilma analüüsita kokku sõlmida - tulemuseks ongi kaarepere aedikud.
¤¤¤Juhiloa olemasolu ja pidev sõidupraktika peaksid olema elementaarsed nõuded inimesele, kes lubatakse liiklust korraldama!¤¤¤
Elementaarsed, aga mitte ligilähedaseltki piisavad. Juba USA erinevates osariikides lahendatakse neid probleeme niivõrd erinevalt, UK-s omad veidrused, Zooroopaliidu piirideski valitseb juba täielik rosolje, Aasia riikidest võimalik võtta üle hunnikute viisi toimivaid lahendusi - selliseid asju ei õpita töö käigus nii, et käid vaatamas, mingitel tutvusmireisidel vms. Sellel alal töötades peaks selline silmaring olema kohustuslik, st eeldus mingi ametikoha saamiseks. Sinna ametikohale valitakse uusi ametnikke aga kelle poolt? ;)
Selliseid inimesi pole Eestis üldse mitte vähe, kes niiviisi iga-aastaselt oma perega just nimelt autoga reisivad, mõni rohkem piki kiirteid, mõni mööda külateid, ühed teevad need sõidud isiklike autodega, teised lendavad kohale ja teevad pikad autoreisid rendiautodega jne. Mu oma tutvusringkonnas pole neist autoklubidest vist mitte ainsamatki inimest, kes poleks nõus jagama kogemusi või tutvustama mujal nähtud paremaid/halvemaid lahendusi. Kohati tundub, et nende varateismelised lapsedki on rohkem ilma näinud-käinud kui need ametnikud...
Ei teadnudki, et Transpordiametis jätkuvalt selliste lollustega tegeletakse. Õnneks see eemaldatakse.
Aga küsimus jääb ikkagi õhku, et kuidas on üldse võimalik millegi nii idiootse peale tulla.
Nägin saksamaal ühes Dorfis sissesõidu tee peal tehtud kiiruskaamera pilti ajalehes kus fotole jäi kohalik maamees oma hobusega, vanker taga. Kiiruseks 50 alas 78 kmh! Tõenäoliselt kihutas temast mööda mingi auto, mis jäi hobuse taha varju.
Mis ettekääne see ,et otepääle oli/ on neid idiootsusi vaja liikluse rahustamiseks. Mis kihutamine seal enne või pärast ristmiku käis. Sealne teelõik niigi järjest kaevukaani täis ja keegi ei kihuta.
Kelle rahaga sellist lollust kinni makstakse.Kes vastutab?
No kui normid lubavad 400m, aga reaalne elu möödasõitu ei võimalda, siis ongi eesmärk täidetud- liiklus rahustatud, keegi mööda ei sõida. No mõni üksik bemmi või skoodamees ehk.
Möödasõitu alustades vaatad ikka, et tee oleks tühi ja kindlasti jõuad. Mitte ei hakka ennustama seda, kui kaua likluskorraldusvahendid seda möödasõitu seadust rikkumata teha lubavad, sest seda ju alustades veel ei tea. Aga nemad teavad ja panevad kahvlisse igaühe, kes alustab...
¤¤¤Kui nüüd pugeda numbritesse sisse ja hakata nendele programmidele otsa vaatama, siis olukord ei näe sugugi roosiline välja. Et kui tehti plaane ja oli sätitud eesmärgiks märksa väiksemad numbrid ja see ebaõnnestus, siis see tähendab seda, et plaan oli valesti koostatud. Ega ju Eestis nende plaanide eest mitte keegi ei vastuta. Me võime küll plaane kirjutada, ametnikud, kes neid plaane kokku kirjutavad, sadu kui mitte tuhandeid tunde kusagil istuvad, saavad selle eest palka, aga tegelikult pole sellest ju midagi välja tulnud. Ja eeldada, et nüüd, kui tuli välja, et plaan ei pädenud, hakatakse midagi muutma... Kui needsamad inimesed, kes tegid eelmise plaani, istuvad ka edasi ja teevad järgmisi plaane, siis mille alusel saab neid üldse usaldada?
/.../
Meil on mingid metoodikad, riiklikult ette antud õppekavad ja veel mingisugused raamdokumendid, mida toodetakse nii-öelda massidena. Selle kõige kujundamine on väga ametnikekeskne, kes ei tea tegelikult suurt mitte midagi liiklusohutusest, aga nad toodavad neid ettekirjutusi, raamtingimusi, millele kõik peab vastama. Õige samm oleks võtta kõik need ametnikud, keda on tohututes kogustes ja nad atesteerida, selgitamaks välja, mida nad üldse liiklusest teavad. Ja siis vaataks, kes üldse järgi jääb. Need read jääksid tõenäoliselt üsna hõredaks ja tõenäoliselt see olukord muutuks kardinaalselt. Need ametnikud on täna tont teab mis ettevalmistusega. Mul ei ole ühegi distsipliini vastu absoluutselt mitte midagi, aga ma toon lihtsalt suvalise näite, et kui nad on lõpetanud kehakultuuri või geograafia või tekstiili või disaini või turunduse või majanduse eriala, need on kõik väga kihvtid erialad, aga kui nad nüüd satuvad eksperdiks liiklusohutuse ametisse, siis küsiks, mille alusel hakkab ta ette kirjutama mingisuguseid nõudeid/.../ma ei ole kindel, et neil kõigil on üldse juhtimisõigus.
/.../
Liiklus on nagu elus organism, mis tähendab seda, et on arteriaalne ja venoosne vereringe. Et kui on konstrueeritud suure läbilaskevõimega tänavad, siis sealt tõenäoliselt peaks laskma ka palju autosid suhteliselt kiiresti läbi ja mida kaugemale nendest suurtest teedest ja mida väiksemaks olustik muutub, seda mõistlikum on viia ka kiirus väiksemaks. Ei ole mõistlik igal pool kiirus alla viia, sest see tähendab automaatselt ka heitgaaside hulga suurenemist. Suureneb ka müratase.¤¤¤
Kas see nende plaan liiklussurmade vähendamiseks ongi kõik see kummipostide, künniste, põigete jm taolise jama ehitamine? Kuidas peaks see näiteks joogisena sõitjat (kes enda või kellegi teise kasti sõidab) mõjutama? Kuidas tavalist egomaniakist rullnokka, kelle jaoks ohtlik möödasõit maanteel on normaalsus, rahustama? Kuidas sundida ekraaniskrollijat sõidu ajal telot mitte näppima? Kõik need plaanid tunduvad olema nagu nõukaajal- kohustume täitma plaanid ja need ületama ennetähtaegselt. Mismoodi, pole oluline- peaasi, et loosung on seinale riputatud.
Mulle meeldib see "kuidas" küsimus. Kõik natuke vanemad juhid mäletavad nõuka aega, kui roolijoodikud said omale kohustuslikus korras O-numbrid (опасный). Ühelt poolt häbimärgistamine, aga teiselt poolt, kui näed sellist peeglist või enda ees, oskad arvestada, et roolis ei pruugi olla päris adekvaatne inimene.
Ega probleem polegi selles, kes on purjus, nutijoobes või ei tule sõitmisega toime isegi väliste segajateta - osa inimestest saab hakkama, teised ei saa. Neist ühe rühmaga tegelemine on ressursi raiskamine teise arvelt, kellega oleks vaja tegeleda ja kes on sellise kurva statistika põhjuseks. Kes oskavad valida aega, kohta, kiirust jne, sõitku minu poolest kasvõi umbjoobes (murutraktoriga ja traktorikiirusel on ju lubatud, selle põhjuseks olevate juriidiliste nüansside üle võib ju vaielda, aga selliste tee servas liikujatega on võimalus kohtuda avalikel teedel ja pole seni kuulnud ühestki jamast, mida selline aeglaselt liikuv joodik oleks põhjustanud).
Vabalt võiks nõuda nendelt, kes oma kesiste sõiduoskuste tõttu on avariisid põhjustanud, näiteks järgmise paari aasta jooksul ohtliku juhi tunnusmärgi kasutamist autol (nagu vahtralehekesedki) koos muude piirangutega, mis nõuavad vähemalt keskmisi sõiduoskusi (nt haagise kasutamine, maanteel üle 90km/h keeld, piirangud pimeda ajal sõitmisele jms). Kurjajuur on kaudselt ikkagi kohustusliku liikluskindlustusega kaasnev isikliku vastutustunde puudumine, sest normaalne inimene, kui näeb olukorda, milles ta tõenäoliselt hakkama ei saa (vahet pole, mitmendast promillist, suhtlusrakendusest, libedusest või aasialiiklusintensiivsusest praegu jutt käib), siis ta lihtsalt ei sõida. Täpselt nagu paljud vanuridki, kellel on nii palju elukogemusi ja mõistust, et sellises olukorras leida omale autoga sõitmise asemel mõni teine tegevus.
Selliseid kesiste juhtimisoskustega B-kat omanikke, kes tänu vastutustundele kunagi probleeme pole põhjustanud, on meie hulgas siiski päris palju. Neid on palju ka mu isiklikus tutvusringkonnas ja ei ütleks, et nende oskused väiksemad oleks näiteks Boldi-kirjadega pidevalt sooritatavate debiilsustega kõrvutades.
Kunagi vist oli poleemika sel teemal, et kuidagi märgistada ohtlikud juhid, aga siis väideti, et seda autot kasutab ka teine pereliige või keegi muu ning siis sobi taoline märgistamine teps mitte. Seega vahelejäänud sigatsejatele kas korralik rahatrahv või ükt juhul kui trahv võib pere vaesusesse tõugata. Niiet teeb 8h päevas senist palgatööd ja õhtuti läheb kuskile sotstööd või midaiganes sellist tegema. Vanadekodusse pamperseid vahetama. Ja kui mingi rikkur oma mersuga vahele jääb ning väidab, et saab miinimumpalka, siis elementaarne, et auto konfiskeeritakse, müüakse oksjonil ning raha jagatakse omavalitsuse vaestele, lastekodudele, hooldekodudele, koolidele, lasteaedadele jne. Ilma karmi käe poliitikata me sest s.tast liikluses lahti ei saa.
kõik saab alguse sellest et meil pole praktiliselt mingeid karistusi.kõik karistused on- kuni aasta,kuni 3 aastat jne.puudub igasugune vastutus.just kirjutas,et sõitis lapse surnuks ja sai karistuseks aasta tingimisi.olgem ausad,see pole ju mingi karistus
Pole mõtet teha seadusi, kui nende täitmist ei kontrollita!
Teine suur põhjus on KASKO! Ei ole mingitki vastutust, peale olematu omaosaluse ja natukene suurenenud maksega. Lisaks on enamus masinaid kuskil OÜ'tamise ja firmade hingekirjas ja maksed lähevad ka sinna, juht pühib käed puhtaks ja läheb uuele ringile.
¤¤¤oli poleemika sel teemal, et kuidagi märgistada ohtlikud juhid, aga siis väideti, et seda autot kasutab ka teine pereliige või keegi muu ning siis sobi taoline märgistamine¤¤¤
Seda probleemi pole olemas vahtralehtedega, ülegabariidiliste veostega jms. Kui teine pereliige ikkagi ei viitsi tagaluugilt magnetiga, klaasilt kleepsuga, katuselt hulluvilkurit või hoiatuskolmnurka vms ära võtta, siis sõidabki vastavalt. Nagu praegu vanaisad oma lastelaste vahtralehekestega.
Kontroll on tõesti oluline, sellest ei pääse üle ega ümber.
Hea näide on roolijoodikute ning lubadeta juhtide püüdmine (saadakse nad sõelumismeetodiga kätte ka võõraste autode roolist).
Halb näide on bussirajad-invakohad, kus sigatsemine toimub kõigi silme all igasuguseid tagajärgi kartmata.
Nagu sealt artiklistki juba välja tuli, siis ametnikearmee kasvatamise asemel oleks vaja rohkem politseinikke, kes viibivadki suure osa tööajast liikluses, on kõige paremini kursis probleemidega ja ka sellega, kuidas neid kõige efektiivsemalt lahendada ning järgmisi probleeme ära hoida.
Kasko point on hea, sisuliselt sama nagu kohustusliku liikluskindlustusegagi. Kumbki pole kindlustusena halb, aga sisuliselt vajaks need mõlemad lihtsalt suuremat omavastutust. Näiteks seadusega ei lubatagi alla 1000e omaosalust autoremondil ja neile jäävadki vaid üksikud loogilised erandid (metsloomaavariid, esiklaas jms).
OÜ-tamise vastu on samuti väga lihtne rohi paljudes riikides mujal juba leiutatud - juriidiliste isikute (sh ainult töösõitudeks määratud/maksusoodustustega) autod on erinevat värvi numbritega ja kaubikutel lisaks ka näiteks 80km/h kiirusepiirang. Sel juhul on ka kaubik-Cayennede ja õlle järel käimiseks ostetud OÜ-Corollade rikkumised ühiskonna poolt kõrgendatud tähelepanu all (ning politsei-plaksuameti vihjekanalid täis põnevaid pardakaameravideosid). Mujal toimib hästi, toimiks ka meil. Kas just kohe ja sama hästi, on raske ennustada, aga kaoks võimalus salaja teiste kulul liugu lasta ning ausad tööautod jääksid sellest puutumata.
Aga see kõik läheb juba liiga kaugele teemast, milleks on kontorilaudade tagant orkestreeritud avariiohtlike olukordade provotseerimine.
PS: sel nädalal õnnestus Rootsis saada (kehvalt) pardakaamerasse avarii 1+2 teel, millel oli trossidega keskpiire ja tapjakraavid servades ilma piirdeta. Vastutulija jäi roolis magama, pani kurvist otse välja, ninaga kraavi põhja, saba tõusis lendu ja tegi õhus autoga "kukerpalli" ning maandus ratastele. Polnud varem ise näinudki nii suurel kiirusel toimuvat avariid, lastele üldse elus esimest korda päris avariid näha. Tuliuus auto, juht jäi terveks (kontrollisin, vestlesin)... aga tapjakraavideta oleks jäänud tõenäoliselt terveks ka auto. Kuna avarii juhtus 1+2 tee sellel poolel, kus oli vaid 1 rida, valitses seal Waze põhjal hetk hiljem juba totaalne liikluskaos. Kahest sarnasest kaosest (enda lähedal ees juhtunud avariist 1+2 teel) õnnestus ka napilt mööda pääseda. Eelmisel korral ei õnnestunud:)
Lisan veel juurde, et Rootsis õnnestus mitmetes väikestes kohtades sattuda just teemaks olevate teekitsenduste otsa. Laius selline, et 2 sõiduautot mahuvad napilt läbi, laiemad pigem mitte, veokaga koos ei üritanudki end sinna pressida. Ei mingeid liiklusmärke, et kellel on või ei ole eesõigus. Kõik olid harjunud, et mahub üks auto läbi ja mõnikord vilgutati juba kaugelt et "tule julgelt", mõnes kohas lehvitasime teineteisele korraga end sellest kitsast kohast läbi pressides. Normaalse liiklusviisakusega riikides ja nagunii väiksemate kiiruste juures ei olegi probleeme, ei suutnud need üllatada ka seal seiklevaid välismaalasi, sest kontekst (nähtavus, liiklustihedus jpm) tegid selle olukorra üheselt mõistetavaks. Täiesti vastupidine kogemus nt Kaareperega võrreldes. Suuremate kiirusega lõikudel olid jõnksud joonistatud saarekeste abil teedele alati autosid teineteisest eemale suunates, mitte teineteise poole.
63amg, karistused on meil olemas. Aga nendeni jõudmine lonkab kõwwaste. Politseis on lademes pool- ja kolmveerandjuhte igatusuguseid plaane ja brojegde kirjutamas liiklusohutuse suurendamiseks. Aga vaja on rohkem patrulle teedele! Just vahelejäämise vältimatus on see, mis paneb seadusele sülitavad kodanikud seadust järgima, mitte karistuse karmus. Kui ikka tõenäosus LS hinnakirjas märgitud teenuse tarvitamise eest arve saada ületab maksmata pääsemise tõenäosuse, siis võiks olukord paraneda.
Kusjuures ei pea olema reaalne patrull. Samamoodi rahustab liiklust sinivalge nägemine. Neid Tööriistamarketi kaubiku peale pidurit tallavaid ülijuhte nähtud küll.
Kui Politsei tegelikult ka tahaks liiklusohutust suurendada, siis oleks meil igas maakonnas üks valge kaubik, mis sõidab päevade kaupa ringi, paigaldades, ümber tõstes ja ära korjates politseiautomulaaže. Vaheliti päris patrullidega oleks üsna tõhus - mitmesaja meetri pealt ei tee vahet, on seal vineerist või Päris Patrull põõsas:) Jalg kerkib gaasilt ikka.
Aga trahviraha on oi, kui oodatud lisa riigieelarvesse...
Kuigi teistpidi ei saa ma kudiagi aru sellest halast, et Kaarepere Väravad või "tapjakraavid" nüüd kuidagi eriliselt õnnetusi PÕHJUSTAKS. Põhjustab ikka ülijuht, kes oma võimeid räigelt üle hindab. Liigseks enesekindluseks annab alust akf! jee.kimi nii ilmekalt välja toodud kasko. Kui ikka iga auto lõhkumise järel oleksid aastaid jalamees, mõeldaks oluliselt rohkem ette. Aga kuniks omast lollusest auto lõhkumine maksab vaid pool miinimumpalka, siis isegi keskmist palka saavale inimesele ei ole see mingi mõtlemapanev kulu. Rääkimata hambutu MTA radarist allpool lendavatest jõukatest ISA-dest.
Tapjakraavid ise kindlasti õnnetusi ei põhjusta, küll aga põhjustavad põhjendamatult raskeid tagajärgesid ning juhtum, mis võiks lõppeda (vastuvõtliku) juhi jaoks meeldejääva õppetunniga, lõpeb paremal juhul hävinenud sõidukiga, kehvemal kaotatud tervise või elu(de)ga.
Üks asi uljad kihutajad ja muidu kogenematud juhid, teine nt samad rooli taga magama jäänud tegelased. Eestiski meenub viimastest aastatest paar juhtumit, kus "süütu" teelt väljasõit on kulmineerunud kohtumisega truubiga ning eurokraavi puhul on see (löögienergia) võrreldav vastu kaljuseina sõitmisega ja pole lootustki, et nendest järsakutest midagi veel kuhugi ellujäämist võimaldava suunamuutuse (kiirendusega) edasi põrkaks ja turvaliselt "põllule" veereks.
Ddig, seda juttu me oleme juba korduvalt rääkinud läbi mitme teema. Ning me jääme endiselt erinevale seisukohale. Nii, nagu Soomes on "tapjakaljud" kohe tee servas, nii on meie madalal ja märjal maal mõistlik tee äärde kraav kaevata teetammist vee väljanõrutamiseks. Sõitmiseks on tee ja teelt väljaspool olev ala ei peagi olema oma ülimas enesekindluses uinunud ülijuhile ohutult läbitav. Vaata ka: üksikud põlispuud, suured kivid, majad, liiklusumbsõlmede kaldad ja sambad...
Sellega olen väga nõus, et meie tee-ehituses koonerdatakse häbematult teepeenraga ja 1+2 piiretega teel tähendab saamatu kraavilangemine koheselt selle suuna sulgumist teiste silmamõõdutute kogunemise tõttu. Mida sügavam on kraav, seda tõenäolisemalt kogu auto kraavi maandub ja seda vähem segab teiste liiklemist:P
Teistpidi: kaudselt töötavad need kraavid ka liiklusest saamatute eemaldajana. Kui autokoolid ja TRAM oma tööd ei tee ning igale küsijale massihävitusrelva ohjamise lubatähe välja kirjutavad küsimata, ons maksnul üldse vajalikud eeldused potensiaalse taparelva ohjamiseks, on "tapjakraav" üks vähimate kõrvalmõjudega püünis.
Kraavitatud teede osakaal on siiski üsna väike meie üldisest teedevõrgust. Ning vaevalt nüüd maanteekiirusel juhi vea/uinumise/haigestumise/.... tõttu teelt "tapjakraavi" asemel sohu/metsa/põllule kaldunud nüüdisaegne auto peale teele tagasitirimist sõidukõlblik on:)
Juhtub ka nii, et rauast keskpiire muutub õhulennu stardiplatvormiks.
https://tartu.postimees.ee/8214910/pildid-sundmuskohtalt-pur
jus-juht-pohjustas-tallinna-tartu-maanteel-avarii-uks-auto-r
ullus-seitse-korda-ule-katuse
Tartumaal Käreveres juhtus täna pärastlõunal liiklusõnnetus, kui Tallinna–Tartu maanteel Käreverest Tartu suunas liikunud sõiduautole Škoda lähenes tagant suurel kiirusel sõiduauto Jaguar, mis sõitis Škodale tagant sisse.
Tugeva löögi tõttu paiskus Škoda üle kaht sõidurada eraldava metallpiirde, rullus seitse korda üle katuse ning lõpetas vasakul kraavis. Jaguari juhi teekond lõppes paremal pool kraavis.
Škodat juhtinud naine oli kaine, Jaguari roolis olnud mees aga joobe tunnustega. Mõlemad juhid pääsesid õnneks kergemate vigastustega ning meedikud vaatavad nad üle. Jaguaris olnud kaks koera pääsesid samuti terve nahaga.
jaaguar 183KYP usas kerge kriimu saanud, eestis ka mõni aasta tagasi kõksatud ja nüüd siis katusel. Ülevaatust ja kindlustust ei ole. https://bid.cars/en/lot/1-56873509/2011-Jaguar-XJ-SAJWA1GE1B
MV02933
¤¤¤jaaguar 183KYP usas kerge kriimu saanud, eestis ka mõni aasta tagasi kõksatud ja nüüd siis katusel. Ülevaatust ja kindlustust ei ole.¤¤¤
Loogiliselt võttes hakatakse seda tsiteeritud probleemi lahendama karmimate kiirusepiirangutega. Veel parem, kui liiklusmärgid pannakse mõlemale poole teed, siis on selliste õnnetuste põhjus kõrvaldatud.
Politseinikke niigi vähe, saa neid raisata maanteedele pikutama. Aga kui igale poole kaamerad panna, siis saame näha kustkohast ta tuli ja kuhu läks. Ja keskmist kiirust saame mõõta ning trahvi saata. Vahel ka postuumselt.