Vbl on probleem ka selles, et emapalk on seotud viimase töökoha palgaga ning 25a naine mõtleb veel, et esmalt väike karjäär suurema palga suunas ning siis... aga vahel juhtubki karjäär huvitavam olema ning alles 35+ tekib tahtmine ka lastega tegeleda. Aga siis ei pruugi neid enam mitu tulla, piirdutakse ehk vaid ühega. Arvata on, et paljud kalkuleerivad neid asju just sissetulekutest lähtuvalt- kui ikka saad aru, et mähkmete jaoks hakkab raha nappima, siis paned asja pausile ja loodad, et tulevad paremad ajad.
Maaks, vana geenius, aga kes nendele lastetutele tulevikus pensioni ja sotsiaalteenuseid maksab? pamperseid vahetab jne?
Las ma pakun- venelased näiteks. Sest tundub, et sellel rahvusel pole vaja erilist majanduslikku kindlustunnet ja muid teoreetikute ja teadlaste poolt välja pakutuid garantiisid :D
¤¤¤alles 35+ tekib tahtmine ka lastega tegeleda. Aga siis ei pruugi neid enam mitu tulla, piirdutakse ehk vaid ühega. Arvata on, et paljud kalkuleerivad neid asju just sissetulekutest lähtuvalt- kui ikka saad aru, et mähkmete jaoks hakkab raha nappima, siis paned asja pausile¤¤¤
Ega see ongi kaudselt seesama stabiilsus ja kindlustunne, millest siin kirjutan. Pisiasjad, kusjuures oleksid enamjaolt täiesti lahendatavad. Kindlasti mitte kõik, aga ikkagi julgustav, kui neid hakkama saamisega seotud hirmusid oma elu alles alustavatel närveerijatel vähem kaelas. Kui mu lapsed pisikesed olid, siis titekraami vedasin enamjaolt kaasa Soomest, sest see hinnavahe oli (eriti suht järjestikku sündinud laste tõttu) absurdselt suur. St palju jõukama soomlase jaoks olid need kulud juba pea olematud. Ega see kõik jätkub ka laste kasvades (ühetaoline maksusüsteem ei ole Eesti tugevus;). Neid kohti, kus saaks riik sekkuda ilma raha otseselt külvamata, paistab igal sammul, aga kui NSVL uusmoodustises tegelevad liberastid hoopis rahvusriikide väljasuretamisega... siis lõpuks tulevadki siia inimesed mujalt, loodus tühja kohta ei salli, ahvide planeedil kehtivad hiljem teised seadused... kõik teame, mis sai Austraalias ja Ameerikas varasemast põliselanikkonnast.
Teiseks, 25a vs 35a naiste (!) kohta oskaks laduda siia tohutul hulgal meditsiinilist statistikat, millest tuleks välja, miks riik peab sekkuma (nügima), mitte laskma oodata majanduslikku stabiilsust, mida ei pruugi kunagi piisavalt tullagi (suur osa sellest probleemist on nagunii ainult kõrvade vahel). Jama on selles, et lõpuks peab seesama riik oma maksuraha arvelt tegelema ka meditsiinistatistikast tulenevate probleemidega. Isegi, kui ei tegele (vaadake ise, kuidas hakkama saate), on need ikkagi saamata jäänud maksud.
Riik on sisuliselt leping oma surnud, praegu elavate ja veel sündimata kodanike vahel. Neist kõigil on selles oma oluline roll, aga selle lepingu täitmist saavad tagada ainult praegu elavad inimesed, kellel on lugupidamine ka nende teiste lepingu osapoolte vastu, kellel puudub otsene võimalus seda lepingut muuta. Mulle väga sümpatiseeris kunagine Zelenskõi üleskutse prioriteetide osas, et kelle jaoks me oma riiki üldse üles ehitame: https://lounaeestlane.ee/ukraina-uus-president-tahab-lopetad
a-riigis-isikukultuse-pange-seintele-oma-laste-pildid/
Käibemaksu erinevus teatud kaupadele- normaalne asi ja olemas ka mujal euroopas.
Samas mõni päev tagasi käis meediast läbi selline lause (kas mitte peamin ise seda ei öelnud), et ettevõtjatel (ehk siis kaupmeestel) on väga keeruline erinevate käibemaksudega tegeleda.
Loomulikult- milleks rahva eest hoolitseda, ettevõtja on ju olulisem.
Ettevõtja jaoks on see pigem vaid rida raamatupidamisprogrammis. Tõsi, ilma erisusteta saaks hakkama ka ilma selle reata. Samas pole varasemast kuulda olnud, et ükski hotellipidaja selle pärast hädaldaks, et majutusel on üks käibemaks, restoranis õllel teine, hommikusel ajalehel kolmas ja lotopiletil neljas:)
toetudes ühe tuttava pereterapeudi tööalasele kogemusele on toimivas paarishtes laste saamise viivitamisel ja pärast seda teise ja kolmanda lapse saamisel sääreväristaja mees. On mehi, kes ütlevad, et nemad veel või rohkem lapsi ei taha. Ja on mehi, kes on kogu oma olekus niivõrd ebakindlad, et naine ise paneb asja ootele, et mees nö järgi jõuaks. Sellised paarisuhted on tihti pikaajalised ja saavad siis ootamatu lõpu, kus naine vahetab mehe välja ja sünnivad ka lapsed.
Selle pereterapeudi jutu järgi pidi meeste hulgas ikka uskumatult palju jobusid olema, kellele tahaks nö kätega kallale minna ja öelda, et võta ennast kokku mees, sul on hea naine, täiesti normaalne elujärg, aga laste osas vastutust võtta ei julge. käib üks soigumine, et ei tea, kas suhe jääb ikka püsima, kas me saame ikka laste kasvatamisega hakkama, mis saab kui peaks töö kaotama jne jne.
mina ei tea, kui palju siin foorumis staarkommentaatoritel lapsi on, aga aga seda soigumist on siin uskumatult palju. Kui kodus on ka selline õhkond, mida need naised peaks siis meeste kõrval tundma?
Mida sa nimetad soigumiseks- seda pläma, mida ise suust välja ajad? Meheks ei sünnita, meheks saadakse elu jooksul, suur osa selles ka kodusel kasvatusel, vanemate eeskujul. Kui nüüd hakata latti seadma 20-30a meeskodanike näitel, siis on meheks saamiseni tegelikult veel aega küll. Asjata ei räägita, et sarved tuleb maha joosta. Ja seda vahel ka naistel. Põhimõtteliselt võiks öelda, et alla 30 mees ei sobigi veel eriti isaks ja abikaasaks- elutarkust vähevõitu. Mehed ei olegi looduse poolt monogaamseteks loodud nagu paljud isendid ka loomariigis, aga nö vana maailma väärtused sunnivad neid monogaamseks.
Nagu eespool märgitud, on lahutuste protsent jämedas laastus 50, tegelikkuses küll veidi vähem, aga see on olnud sarnane ka vene ajal, seega lihtsalt taandub asi sellele, et kokku saadakse ja lapsi tehakse nö esmase kirelõõma ajel, pärast argielus kõik jahtub ja lahtub ning ühel hetkel saadakse aru, et parem on lahku minna. Need, kes lihtsalt koos elavad ilma seadusliku vormistamiseta, statistikas muidugi ei kajastu. Mul teine abielu, esimene tekkis kiiresti ja paraku lagunes, teine muutus seaduslikuks alles peale 10a kooselu, lapsi kokku kolm ja tagantjärgi kõige üle mõtiskledes on asju palju, mis kipuvad kooselusid lõhkuma, aja jooksul muutuvad ka inimesed ja nende vaated elule ning ka see viib lahku ja eks neid põhjuseid ole veelgi, aga inimene jääb inimeseks kõigi oma inimlike heade ja halbade külgedega. Samas kui tunned ebakindlust tuleviku suhtes kasvõi töö kaotamise hirmus, siis ka see on mõjutav tegur. Mina pean igasugu terapeute pigem sellisteks nõrkade inimeste päästerõngaks, kes ise väga hallollust tööle panna ei oska ja toimivadki vaid kõiksugu terapeutide ja eneseabiraamatute toel ja kui terapeudi juurde satub veel selline 2-30ndates noormees, siis tulebki sealt vaid kõhklusi ja kahtlusi.
Kui nüüd oma laste pealt vaatan, siis kasvõi koolikoormus on selline (tahtes paremat hinnet kui 3 ja seades sihiks kõrgkooli), et pole ime kui ellu astuvad juba vaimselt väsinud noored inimesed. Ja just sellepärast on neil vaja ka näiteks seda mõne frukti poolt siin maha tehtud transporditeenust, mida vanemad osutavad, sest ka laste ööpäev on vaid 24 tundi ja selle aja jooksul tuleb käia ühes koolis, teises koolis, kodus veel õppida ja normaalselt magada.
Minu kunagise kooliajaga võrreldes on ajad ikka vägagi muutunud ja ei ütleks, et igas asjas paremuse suunas.
¤¤¤toetudes ühe tuttava pereterapeudi tööalasele kogemusele jne¤¤¤
Nagu juba öeldi, siis saab ka täpselt samast automudelist väga erineva ettekujutuse romulates, margiesinduse töökojas, müügibrozhüürist, kasutatud autode müügiplatsilt ja oma kogemusena viimase 10 aasta lõikes. Selle asemel, et teha järeldus, nagu "kõigil meestel" oleks sarnased probleemid nagu pereterapeudi juures käivatel, võiks teha ka järelduse, et neid probleeme esinebki ainult nii vähe, kui on pereterapeudi juures käivaid mehi üldse, mis oleks ju ütlemata positiivne!
Kui juba läks jutt laste kasvatamisele, siis meie kodus ei ole kunagi sobinud neljast madalamad hinded. Asi pole hindes, vaid selles, et madalam hinne tuleb alati sellest, et laps pole koolitükkidest aru saanud. Hinnete parandamine pole mitte karistus lapsele, vaid lisakohustus iseendale, sest kool siin ei aita ja laps peab need asjad selgeks saama. Kui asi selgeks saadud, läheb teeb loomulikult ka need kontrolltööd uuesti, aga kuna nii on olnud juba maast-madalast, siis käivad nad ka ilma igasuguse sunduseta oma neljasid viiteks parandamas. Selle sisuline tulemus pole mitte head hinded tunnistusel, vaid kooli poolt pakutavad võimalused hea õppeedukusega lastele, mida teistel ei ole, näiteks osalemine vahetusõpilaste programmides välismaal jpm (näiteks möödunud õppeaastal õppisid mul erinevad lapsed ajutiselt kolmes erinevas Lõuna-Euroopa riigis ja vahetusõpilased elasid samal ajal meie kodus, nii et ka siin said kõik poolkohustuslikult nii keelekümblust kui ka silmaringi avardamist;). Samal ajal on neil klassis lapsi, keda õpetaja äratab helistades ülesse, et laps ikka kooli/eksamile tuleks, sest vanemad ei saa lastega hakkama või ei huvitagi. Siit peaks tulema hästi välja, kus riik võiks sekkuda, kus PEAB sekkuma ja kus asuvad võimalused kasutada piitsa asemel palju efektiivsemalt präänikumeetodit nii laste kui ka vanemate suhtes.
¤¤¤kui tunned ebakindlust tuleviku suhtes kasvõi töö kaotamise hirmus, siis ka see on mõjutav tegur¤¤¤
Juhin tähelepanu tabavale sõnastusele, et probleem ongi hirmus, mitte töö kaotamise tõenäosuses, mida just riigi tegevus on viimastel aastatel märgatavalt suurendanud. Neil hirmudel on põhjused ka siis, kui mingi osa neist on enese väljamõeldud, teine osa samas ei ole. Selle teise osa tagamine ongi riigi ülesanne soodsa majanduskeskkonna loomisel, et ettevõtjad oma vara ja ka tootmist/ettevõtmisi ennast ei viiks sinna riiki, kus sellega paremini tahetakse tegeleda. Praegu tehtavate maksumuudatuste tulemus on ju teaduslikult prognoositav - see pole vingumine, kui hoiatatakse, et näppu tulle pistes saad kõrvetada. Seal on otsene põhjus-tagajärg seos nagu kavandatavatel maksutõusudelgi.
Erinevalt foorumispetsialistidest on Igasugused erinevad analüütikud siiski seisukohal, et uue maksukirvega minnakse vehklema sinna, kust ENAM (või veel) midagi võtta nagunii pole. Lihtsalt destabiliseeritakse selle ühiskonna kõige haavatuma osa elu veelgi ja luuakse ühe probleemi lahendamiseks juurde kuhjaga uusi. Nii saab teha ainult sellepärast, et neil on teerull. Eks peagi selgub, kui targalt või rumalalt seda juhitakse. https://www.err.ee/1609405021/analuutik-miinimumpalka-teeniv
a-inimese-jaoks-on-iga-euro-arvel
jep, see on õige, et see mees, kes on juba pereterapeudi juurde naisega jõudnud, on erand. Samas see muster, et suhtes olev mees väristab jalga pere loomise osas, on tavaline. Mul on enda tutvusringkonnas selliseid mehi mitmeid, kes on/olid pikalt (10 või rohkem aastat) koos ja lapsi ei ole just mehe soovimatuse tõttu. Ühes suhtes vahetas naine lõpuks mehe ja sai lapsed, teises oli naisel eelmisest suhtest laps ja nii jäi, kolmandas, kus lapse saamise parim enne on möödas ja nüüd lõpuks on mees nõus, et võtame kasulapse. Kõik need kolm näidet on kus mees ja naine on omavahel hästi klappinud, kõik osapooled kõrgharidusega ja normaalse sissetulekuga ja rahaliselt keegi kellegist ei sõltu.
Päris palju olen kohanud ka seisukohta (nii mehed kui naised), et inimesi on maailmas rohkem kui Maa toita suudab, keskkond on viidud viimase piirni. Sellele ei olegi midagi vastu vaielda võimalik.
¤¤¤Samas see muster, et suhtes olev mees väristab jalga pere loomise osas, on tavaline/.../Kõik need kolm näidet on kus mees ja naine on omavahel hästi klappinud, kõik osapooled kõrgharidusega ja normaalse sissetulekuga ja rahaliselt keegi kellegist ei sõltu.¤¤¤
Me kõik oskaks tuua sarnaseid näiteid vast. Naistel tiksub kell veidi kiiremini, sellepärast peavad ka nemad end kiiremini "kokku võtma". See peab olema just riigi prioriteet, et inimestele see kindlus luua, mis jalaväristamise lõpetaks. Näed ka ise, et haridus ja sissetulekud pole siin võtmeküsimus, kui inimesed elavad illusioonis, et "aega on veel küll". Sellepärast pakkusingi välja progresseeruva lastetusmaksu idee, tegelikult peaks see kõik käima ka koos tulumaksu jm maksusoodustustega. Nii tekiks noortele mingi ajaline mõõde, konkreetne põhjus-tagajärg seosed, et kui selleks ajaks ei ole midagi teinud, siis ei parane ka elujärg enam progresseeruvalt. Kui see on ette teada oma elu planeerimisel, oleks see ka sisu poolest väga erinev praegusest lähenemisest, et "hakkame lihtsalt maksudega karistama" neid, kes on kunagi varem teinud selliseid otsuseid, mis võimaldab neilt praegu raha ära võtta (näiteks restaureerimishobiga tekitanud omale autokollektsiooni või varuosaautod rehealla, võtnud pärandina vastu mingid maad-mõisad või näiteks jätnud õigel ajal tegelemata oma viljatusprobleemide lahendamisega). Naiivselt võiks loota, et pikemalt (ja tähtaegadega!) paremini planeeritav elu muudaks ehk ka inimsuhted vastupidavamaks.
¤¤¤Päris palju olen kohanud ka seisukohta (nii mehed kui naised), et inimesi on maailmas rohkem kui Maa toita suudab, keskkond on viidud viimase piirni. Sellele ei olegi midagi vastu vaielda võimalik.¤¤¤
Vandenõuteooriate jaoks on teised kanalid;) Saab küll vastu vaielda, see oleneb praegu pigem ressursside tarbimise viisist kui inimeste hulgast. Kuna kogu maailma rikkus on koondunud paari üksiku % inimeste kätte, kes tarbivad "nagu homset enam polekski", siis sellist tarbimispidu ei saa planeedil kõigile kindlasti võimaldada. Selle asemel, et juhtida selle enim laristava protsendi tarbimine jätkusuutlikesse piiridesse, tegeletakse praegu aga rohepesu sildi all igasuguste lollustega nende poolt, kes selle kaudu üritavad omale sillutada teed selle sama laristava eliidi hulka. Näiteid saaks tuua siia mustmiljon. Lisatud pilt illustreerib lihtsalt ühte lollust, mida paljud plastpudeljookidefännid omal nahal tunda saavad, mille tõttu sunniti tegema investeeringuid, kallines toote omahind, suurenes vajadus plastmassi/fossiilkütuste järele jpm. Seda teemat on nii palju lahatud, et ei hakka siia linke juurde otsima.
Ehk aitaks üldhariduses iga õppeaasta poistele külalisõpetajate poolt mõned tunnid, kus räägitakse meheks olemisest. See peaks olema midagi kooli igapäevarutiinist välja ja meeldejäävat. Mis teeb mehest mehe? Sport ja hea tervis (kogu elu), lugupidav suhtumine naistesse, vanematesse, lapsed ja nende sirgumises osalemine, abivalmidus, ettevõetud asjade lõpuni viimine, panustamine ka seal, mis võibolla ei meeldi, aga tuleb ära teha, riskijulgus (ma ei mõtle siin autoga tänaval kihutamist või purjus peaga tundmatus kohas vette hüppamist). Riskijulgus on näiteks ettevõtluses katsetamine aga ka noorelt isaks saamine. Mehel peab olema elus mingi talle endale teadvustatud asi, mida ta ajab, mingi eesmärk. Ja mees ei vingu (kõik teised ja riik on süüdi) ja ei targuta (tehtagu nii), sh ei targuta tagantjärgi (mis ma ütlesin).
Ma olen ikka suht veendunud, et kuigi naine valib mehe, siis noorel ja hiljem mehel on endal ikka väga palju võimalik teha, et ta saaks valitud :)
Igal inimesel on sündides oma iseloom ja seda ei muuda. Ja uhhumaailma servades arvatakse, et ka saatus. Tegelikkuses ei saa ka saatust eirata, sest koht kuhu sünnitakse, mis perekonda sünnitakse, kellena sünnitakse ja mis keskkonnas kasvatakse, mõjutab ka tulevikku. Koolis ei saa inimesele külge pookida (iseloomu)omadusi, mida tal ei ole. Ei ole kõik loodud selleks, et teha kaheksa last, teletornist hüppeid, luua ülemaailmselt tuntud firma või võita kümnevõistlus ja maanduda riigikogus- igaühel omad ambitsioonid, omad valikud, omad elukäänakud. Sinu naiivsus on vahel tõesti imekspandav või siis nartsissism nii suur, et ainult enda mina pealesurumine on ainuõige.
Lihtsalt heaks inimeseks olemine pole muidugi keeruline, aga jällegi- sõltub ümbritsevast. Alati ei saa kõigile naeratada.
Selleks on meesõpetajad, kellest eeskuju võtta, eriti kui nad annavad peotantsu, tööõpetust ja füüsikat.
Tänapäeval on koolist kas elimineeritud või polegi võimalik koolis normaalselt nuga käes hoida või mootorsaega metsa langetada.
Sa mine jookse oma pekke maha ja vaheta pereõde välja, ära tule siin normaalsetes koolides käinud inimestele seletama, kuidas normaalsus olema peaks.
kuule gfgdgff - kas mõni asi, mida ma välja tõin, on midagi sellist, mis kaasneb ainult kaasa sündimisega iseloomuomadustega? pidada lugu naistest, vanematest? olla abivalmis, viia ette võetud asjad lõpuni? Teha võimetekohast sporti, aga teha seda pidevalt? Koolis veedab iga laps ja noor suure osa ajast ja seal on võimalik koduse tausta ebaühtlust veits tasandada. Kõiki on moel või teisel kool mõjutanud. Meesõpetajaid rohkem, oleks igal juhul hea, aga selliseid õppekavaväliseid üldisi teemasid saavad (seda ka tehakse) noorteni kohale viia inimesed, kelle igapäevatöö ei ole õpetamine.
meheks olemise üks osa on igal juhul füüsline vorm ja tugev tervis. ja füüsiline vorm ei ole ainult mõni kord peegli ees rasket kangi liigutada ja muskilit hantliga viimistleda, vaid võime füüsiliselt ka midagi mõnes kestvamas alas realiseerida. Et ei juhtuks kriisiolukorras nii nagu üks eestlane Ukraina rindelt rääkis USA merejalaväelaste kohta: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120258294/eestlane-ukraina
-rindel-venelased-ei-too-isegi-haavatuid-ara-mu-silme-all-la
sid-oma-taganeva-uksuse-maha
Tsiteerin: "Näiteks USA merejalaväelased on väga suured ja lihastes, nad ei ole harjunud maastikul liikuma ega oma varustust vedama, neil on kohe raske ja nad ei pea sellistes tingimustes pikalt vastu."
Olen ise US Navy Seals üksuse liikmetega õppusel osalenud ja nägin täpselt sama, musklis mehed lasid lasketiirus MG-3 kuulipildujat püsti õlast, mida meie ajateenijatest keegi ei suutnud, aga omal jalal mehed liikuda pikalt ei jõudnud, rääkimata täisvarustuse tassimisest, täisvarustuses paadist vette ja ujudes kaldale dessant, oli nende jaoks paras ulme. Meil oli see ajateenistuse väljaõppe osa. 15 km rännaku eest (ainult rakmed ja relv) said nad USA-s juba mingi erimärgi.
Lennuväe ja õhuväe poiste kohta ei saa küll sellist kriitikat öelda, tugevad poisid ja lahtise mõistusega. SEAL üksuse kohta sellist kriitikat kuulda on ka kergelt öeldes naeruväärne, sest ka nemad on minu käe alt läbi käinud, polnud nad midagi puhtad musklimäed vaid täitsa toredad poisid, kes peavad suutma ujuda, mööda maad käia nii metsas kui linnas ja vajadusel ka palkmaja ehitama. Kui üldse kellegi kohta midagi kobiseda oleks, siis oli UK poistega natukene kakkumist, ei sobinud meile meie maastiku eripärad miskipärast, kuigi neil endil on seal saare peal veel hullem muda kui meil siin.
Mitmenda koha sa siis Põrgupõhja retkel kätte said ka? :) Luuleta rohkem, äkki jääd uskuma ka kunagi...
minu ajateenistus oli 90-datel Mereväes. Mul on sõjaväe piletis eriala merejalaväelane - sellist struktuuri Eesti Kaitseväes ei ole vist kunagi olnud, aga tollal pandi see piletisse :).
See Maalehe artikkel, et USA merejalaväelased jäävad Ukrainas hätta tuletas lihtsalt meelde enda kogemust ja märksa hiljem ka ühe USAs õppinud Eesti tegevväelase juttu.
Eesti Kaitseväest meenub 90-datest 2 tegevväelast, kes olid eriüksuslase mõttes ideaalse füüsisega. Kalle Järvekülg (endine nõukogude dessantväelane) ja Meelis Piirsalu - sellised kerges kaalus, tugevad ja sitked tüübid. Sellised mehed kestavad, nende vormi taga on meeletu mitmekülgne mahutrenn. nagu see ultratriatlonist Rait Ratasepp
Vaatamata s****e majanduse seisule olen olnud Staabikaitses koos Kallega, kui ka Mereväes 90'ndate alguses, ehk siis peaks üksteist tundma...
Täiesti OT :D
Alustan tsitaadiga.
¤¤¤Konjunktuuriinstituudi ülesanne on majanduse osalistele, on nad siis ettevõtjad, valitsus, riigiasutused, aga ka tarbijad, edastada adekvaatset informatsiooni majandusest, näidata suundumusi. Ega need alati ei ole meeldivad, aga nad peavad olema adekvaatsed, kui trend on negatiivne ja asjaolud, mis seda trendi veel tulevikus kujundavad, ka sellist keelt räägivad, et see jätkub, siis tuleb see välja öelda ja siis tuleb ka selliseid hinnanguid taluda.¤¤¤
¤¤¤alates teatud tasandist, tuleb ametnikele teha enne ametisse määramist ja seejärel jooksvalt mõistliku sagedusega eksameid ning psühholoogilisi teste, mis määratleksid tõepäraselt, kas riigivõimu teostajad on oskustelt, võimetelt ja isikuomadustelt sobilikud avalike ülesannete täitmiseks.¤¤¤
¤¤¤Täna on Eesti Maailmapanga andmetel ostujõu pariteedi alusel ühe inimese kohta arvutatud SKT järgi oma 49 000 dollariga Euroopa Liidus üheksateistkümnendal kohal. Lääne-Euroopas aga kahekümne teisel.¤¤¤
Leoniga ei saa nõustuda, unistab liiga palju.
Ma pole selle vastu, et visiooni ei tohi olla, visioon peabki olema ja siis selle poole liikuma aga tema loogika on natukene vildakas. See visioon nimelt nõuab väga palju VTK'de muutmist elik seaduse korralikku läbi käimist erinevate piide laiuste ja vahedega rehadega. Niigi on eelarve juuksekarva peal ja kuskilt ei taheta kokku ka kägistada.
Palju rohkem on õhku sees madalamatel ametnikearmeel kui tippametnike.
Tippametnike personalivoolavus peabki olema palju väiksem kui madalamatel kohtadel.
Näiteks saab tuua, et kui läheb KAPO juht ära nüüd RMK'sse või üldse erasektorisse, siis see on minu jaoks suisa hoomamatu, kui palju informatsiooni ja kontakte koos selle mehega minema jalutab. Teistes alades kipub sama asi olema.
Asendamatuid ei ole olemas aga asendamine on väga valulik protsess, veel enam, siis peaks looma uue haldusüksuse, kes neid teste koostab ja läbi viib ning rääkimata veel niigi eksisteerivast "kes kontrollib kontrollijaid" skeemist.
Terve see Leoni artikkel ongi puhas iroonia. Toob välja puudused läbi huumoriprisma, mitte ei paku valmis lahendusi, sest valmis lahendusi siin polegi, neid tuleb alles looma hakata. Selliste inimeste hääl peaks kõlama valjemalt kui plakatikleepijatest väljakasvanud karjeristide oma.
¤¤¤Kui noored ei julge lapsi saada, sest majanduskeskkond on liiga ebastabiilne, siis riik peaks garanteerima teatud stabiilsust ja turvatunnet – et pereloomine ei vähendaks, vaid suurendaks majanduslikku stabiilsust ja ettearvatavust. Pärast viimaseid valimisi on käitutud aga täpselt vastupidi, täpselt valesti. Perede kindlustunnet on vähendatud. Nüüd on pere loomiseks vaja rohkem isiklikku rasva, rohkem «jõudude ülejääki» ning sündimus väheneb veelgi. Küllap on siin vajalik rõhutada, et väike sündimus on samuti vaadeldav laenuna. Hetkel kulub raha vähem, aga hiljem on intressidega kulud, vähem töökäsi, vähem maksumaksjaid, vähem tarbijaid ning suhteliselt rohkem pensionäre¤¤¤
Lollidemaal jätkub stabiilne majanduslangus.
Rumeenia inimesed elavad aastal 2025 reaalselt paremini kui eestlased, suudate te seda endale ette kujutada, õukonnameediast (Delfi+ERR) pimestatud lollikesed??!!
Oleme loetud kuude pärast reaalselt ostujõult Euroopas viimasel kohal.
Ehk siis peegelpildis esimesed - nii nagu oravad lubasid!!
Paralleelselt suureneb ametnikkond, nende palkade langetamine on välistatud ning pankade maksustamine on absoluutne tabu.
Et Jüri Ratas saaks koos Evelyn Sepaga Riia ooperisse sõita ning Reformierakonna sponsorid oma raha arenduselt ikka kätte saaksid, selleks jätkatakse ajuvaba Fail Baltic projektiga.Eesti kaunim ja liigirikkaim piirkond Nursipalus hävitatakse eestlaste endi kätega, sest jänkid soovivad Vene karu ärritada otse selle koopasuu ees. Mis jääb Eestist järgi siis kui karu koopast välja ronib, sellest on jänkidel savi...
Uut "riigikaitsemaksu" maksavad ka imikute vanemad ja pensionärid esimesest tulueurost.
Sündide arv kahaneb katastroofilises tempos!
Oravnärakad räägivad, et järeltulevatele põlvedele ei tohi laenu jätta, kuid jätavad rääkimata, et veel viis aastat nende valitsemist ja pole olemas mingit eestlaste järeltulevat põlvkonda!!
Riigikaitse võlakirjade väljastamine, et rikkam osa ühiskonnast saaks valutult riiki panustada - see on kohevsabade poolt valitsetavas riigis välistatud!
Automaks ei löö Porsche 911 omanikke, vaid annab hoobi peredele, kelle kasutuses on diisliga mahtuniversaalid.
Toetused puuetega inimestele suurenevad keskmiselt 91 senti kuus...
Sotsiaalministeeriumi juhib poolesooline, kes vihkab südamest nii lapsi, vaeseid kui penisonäre. Sõidab uhkelt mööda Eestit ringi musta Mercedesega 333XXX. Peatage see auto ja küsige küsimusi!!
Rahandusministeeriumi juhib poolseniilne eneseimetleja, kelle kogemus rahanduse vallas jääb ühe pankrotti läinud väikepanga raamatupidaja aega...
Kliimaministeeriumi juhib inimene, kellel pole mitte ühtegi oma mõtet ja põhimõtteliselt puudub tal arusaam oma haldusalast ning vastutuse suurusest.
Majandusministeeriumi juhib parteile ustav, kuid juhm ja igasuguse juhtimiskogemusteta poliitboriler...
Haridusministeerium on peale Tõnis Lukase mugavusperioodi ministrina kasvanud selliseks hüdraks, et sealsed ametnikud kägistavad ära iga poliitiku, kes neile määratakse. Seetõttu ongi Kristina Kallas oma lapsnõunikuga nii hambutu ja õnnetu midagi muutma.
Õpetajate taset näidab see, et lasti ennast ära lollitada mingi labase 17 euroga, mida pole vist siiani kätte saadud ja nad jätkavad sotside valimist?! Mida te üldse tahate kui te sotse valite???
Siseministeeriumi parem üldse eriti ei kommenteeri (patrullpolitsei palga söövad ära keskharidusega kiirreageerijad ja piirivalve on poiskandaalile mõeldes teovõimetu) nii nagu ka kaitseministeeriumi, kus tibiametnike võidukäik kaitsejõudude peastaabi üle sai lõplik olema ilusmehest ministri ja kapteni tasemel kindral Heremi ajal. Terras veel püüdis. Herem ei proovinudki, vaid allus ja muutus PR-kindraliks, rääkides debiilset juttu Venemaa tagala hävitamisest ja muust sellisest...
Võimsalt kosuvad Kapo ja Välisluureamet, mis paisuvad kui pärmi peal, uued 75 miljonilised peamajad ja absoluutne kontrolli puudumine nende tegevuse üle: Onu Sam juhib neid filiaale ja siin pole eestlastel midagi kobiseda...
Ühiskond on ribadeks kistud, pureledes omavahel.
Õukonnameedia peatoimetajad avaldavad artikleid, et lastetoetused on julgeolekuoht ja sellest kui õudne on rasedus... Kaanestaarideks on tegelased, kes varustatud nii tisside kui nokuga.
Riigijuhtide keskmine IQ on kusagil seal 80 kandis.
Suurim hirm Toompeal on, et IMF tuleb kontrollima ja siis lendab ventilaatorisse kogu see pruun ollus, mis Reformierakonna - koos sotsidega - tegevusena on aastaid väikeriigi Augeiase tallidesse kogunenud.
Korras rahandus
Aga hoholle aitame muidugi pulsikaotuseni, mis sest Eestimaast!
Kuidas see Kusti Salmi nimeline CIA pistrik ütleski: Kui Euroopa ei suuda aidata Ukrainal sõda võita, siis peab seda tegema Eesti!?
Huvitav kui palju on näiteks Tsahkna oma isiklikust rahakotist Ukrainasse panustanud, selmet maksumaksja miljardeid heldelt jagada?!
Siinkohal lõpetan, ei viitsi rohkem.
Eestit pole enam.
Puhaku Rahus!
Kes on süüdi: ei keegi muu kui eestlased ise!
Kui oled ikka orjageeniga lammasrahvas, siis tehaksegi sinuga inimeksperimente, sest peale vaikse inina ei saa Toompea ju mingit tagasisidet...
VÕI juhtub siiski ime ja läheme massiga Toompeale ning kukutame need värdjad?!
Rahvus, kes ennast ise hävitab, kusjuures omariikluse tingimustes: võimalik vaid Oonias!
Palju tõde ja sama palju valet on selles postituses. Faktilised valed suisa.
Iseloomustab aga hästi seda, et praegune viletsus paneb patriotismi testile ka kõige tugevamate seas.
Nii on, viimased valitsused on suutnud rahva täiega eemale tõugata, eksisteerib vaid AS Eesti, kus osanikud jagavad ametikohti ja raha ning töölised närivad muru.
Korra või paar olen alustanud siia teemasse vastuse kirjutamist aga tuju läheb alati nii ära, et enne postitamist kustutan teksti ära ...
Tabasin paar kuud tagasi ennast mõttekäigult, et miks ma üldse peaksin Eestis elama ... ning olin pehmelt öeldes üllatunud. Pole kunagi varem sedasi mõelnud ega tundnud ja pigem olen olnud vägagi oma sünnimaa toetaja.
Kolleegidele saigi välja öeldud, et see, mis viimastel aastatel on Eestis toimunud, on tapnud minus igasuguse patriotismi. Ma ei tunne enam absoluutselt, et ma kuidagi pean siia kuuluma vms. Automaks sai mingis mõttes viimaseks piisaks karikas aga tegelikult on näha, et mitte ainult ei tilgutata vaid lausa kallatakse peale veel ja mõnuga.
Kõige rohkem riivab see, et kõik valikud teevad enim valu nendele, kellel juba on keeruline.
Sama palju riivab see, et ma elan inimeste keskel, kes moel või teisel toetavad sellise mõtteviisi domineerimist. Ma ei soovi kuuluda nende hulka.
ddig
Patriotism oma kodumaa ja või sünniriigi vastu peaks tuginema ikka millelegi püsivamale ja sügavamale kui viimase kolme aasta riigivalitsemise vastumeelsusele. Soome või mujale parema elu peale jooksmine on lihtne lahendus aga mõelda, et kuidas mina ise siin Eestis saan siin elu paremaks teha (mitte ainult enda elu) on palju keerulisem.
Räägi siis mögister, kuidas oled sina eesti elu paremaks teinud? Jahud sellest pidevalt, aga näiteid ei ole.
Ja kui nn riik suudab inimeste elu ja tuju nii pe... keerata, et kaob igasugune patriotism, siis kes süüdi on?
Miks on soomlased jätkuvalt maailma õnnelikemate rahvaste tipus, aga eestlased kuskil lõpuosas? Nagu ka muude näitajatega. Kolmandik sajandist möödas teisest iseseisvusest, aga käime allamäge. Ka lätlased ja leedukad on juba meist eespool, kunagi olime neile eeskujuks. Kes süüdi- rahvas? Tööd rügav ja makse maksev rahvas?
Eestis on 25 aastat räägitud, et meie majanduses on madal lisandväärtus töötaja kohta. See on üks juurpõhjustest, miks meie konkurentsivõime sitt on. Paljud ettevõtjad on kuradi mugavad olnud. Kui hetkel ära liigub, siis võetakse viimast ja selle peale, kuidas mingeid protsesse efektiivsemaks muuta, et konkurentsivõimet parandada, pole viitsitud mõelda ja pole viitsitud ka investeerida. Tagantjärgi tundub, et ettevõtete tulumaksuvabastus on olnud üks põhjus, mis on ettevõtjad laisaks teinud. Kiiret ju pole, investeerima ei pea, sest kasum võib arvel aastaid seista. Ja inimesed on laisaks teinud laustoetamine ja tasuta asjad.
Ja unusta ära see tööd rügav rahvas. Ei rüga enamus inimesed siin kuskil Eestis ammu juba üleliia. Enamus inimesed suudaksid palju rohkem enda elus korda saata.
Üleliia? 8 tundi on vähe, võiks 12 tundi rabada? Ametnikearmee kõlgutab jalga ja imeb pastakat, paljudes kohtades juba reedel kell kolm kabinetid lukus. Ja loomulikult süüdista nüüd eraettevõtlust, aga unustad, et ref on ennast tituleerinud ettevõtjate erakonnaks. Ilmselt hoolivad niiväga, et lasid ettevõtjail lausa alaliia rügada.
Mitu sinu ettevõtet riigile raha sisse toob?
Aga süüdistamegi siis reformierakonda, nemad olid ettevõtete tumumaksuvabastuse autorid, tulumaksu alandamise autorid kunagi, vanemapalga autorid. Sealt sai alguse mõttelaiskus, välisettevõtete tulumaksuvaba kasumite Eestist välja kantimine, inimeste arusaam et riigilt peab alati midagi saama, mida jõukam, seda rohkem peab saama. Ja no nüüd on nad süüdi, et hakkavad midagi tagasi keerama.
Mul sõber töötab ühes metallist tooteid tegevus ettevõttes, kus ma olin 20 aastat tagasi tööl. Eesti omanikud. Käisin nüüd seal külas ja põhimõtteliselt tehakse kõike samamoodi nagu 20 aastat tagasi. Lihtsalt uued tööpingud ise on paremad, aga kuna tööjõukulud on kasvanud, siis lisandväärtus töötaja kohta ei ole 20 aasta jooksul paranenud vaid isegi halvenenud. Ikka see sama omanike hädaldamine , et kvalifitseeritud tööjõudu ei ole jne jne. 17 aastat tagasi olid suured plaanid ehitada uus hoone, automatiseerida jne. Siis tuli kriis , asjad pandi pausile ja nii jäi. Siiani on mugavalt lastud, koroona aeg kühveldati riigilt kõik toetused, mis võimalik ja praegu on ka suhtumine, et riik ei toeta ettevõtteid. Samas ise ei olda 20 aastat mitte sittagi teinud, et midagi automatiseerida , võtta mingeid it lahendusi kasutusele jne.
Ma olen üldiselt ca 60-70h nädalas kogu aeg tööd teinud ja väga palju enda lastesse panustanud, ennekõike aega, aga ka raha (erakoolid jne). Pikalt olen olnud sos lasteküla püsiannateja. Tõsi, heategevusega tahaks tegelda palju palju rohkem. Kui lapsed iseseisvuvad, siis leian ehk rohkem võimalusi. Moel või teisel olen ka ettevõtja väikest viisi palgatöö kõrval olnud.
Aga mitte väike panus on vähem vinguda ja proovida ise midagi paremini teha.
sa ei tea ddig'i ega tema panuseid, ma hoiaks siinkohal oma pudrumulgu kinni, lööb sinu kirjeldatut mitmes aspektis ja pika puuga. Erinevalt sinust tean mina teda isiklikult, 20+ aastat juba, nagu ka ülejäänud adminne. Kõik adminnid siin on elukogenud, ettevõtlikud ja riiki väga kõvasti panustanud inimesed, teatmik.ee linkidega aga ma ei kostita sind teiste inimeste privaatsuse huvides. Välja arvatud mina, ma olen lihtne palgatööline ja jään selleks ka, personaalne valik.
Mida see 60-70 tundi nädalas siis riigile andnud on jäi ikka selgusetuks. Palka annab sulle ekspordist saadav tulu või tavaline maksumaksja eraettevõtlusest?
See metalli väänav ettevõte omas suuri plaane, aga miskipärast jäi vinduma- kas omanik muutus laisaks või see ala ei ole nii seksikas, et suuri rahasid sisse tooks? Plaane on ilmselt enamikel ettevõtjaist, aga teatud põhjustel need ei teostu- kas süüdi alati ettevõtja või riik? Vbl need bürokraadid kabinettides, kes ettevõtjat sadade nõudmiste ja ettekirjutustega painavad?
Ei tea, pole sedavõrd ettevõtlusega seotud olnud.
Muideks ka mina annetan sos lastekülale, niiet ei ole sa siin kõige erilisem ja toimekam, aga haledate õigustuste väljamõtlemises küll.
Enda poole pealt ütlen seda, et annetada on lihtne ja tõesti, raha on vaja, kõige parem ongi alati otse raha annetada, mitte konserve, kui just pole seotud mõnede lastekodudega otse, kuhu ostad söögi ise kohale miskite ürituste raames nagu näiteks mõni laagriüritus. Raskem on aga oma aega neile panustada, aidata ehitada kasvuhoonet, käia nendega suusatamas, organiseerida majutust ja transporti, kuigi enamus lastekodudel on oma transport olemas, millega nüüd pannakse räme pauk seoses automaksuga, eriti eralastekodudele, kel pole riikliku rahastust taga, nemad peavad kõik enda sissetulekust kinni taguma. Peeteli lastekodul sai juba puhtalt küttearvetelt raha otsa siin paar aastat tagasi näiteks ja neid toetavad MTÜ'd ei saa lihtsalt raha neile kanda, sest MTÜ'd on teatud eesmärkidega loodud. Näiteks ei saa toitlustamise eesmärgiga MTÜ anda pappi lihtsalt uute jopede ostuks, maksuamet võtab sihikule koheselt. Saab nihverdada, et paned MTÜ logo peale ja siis läheb reklaamina arvesse, mõneti nihverdamine aga juriidiliselt korrektne siiski.
Tsiteerides Punkti öeldut: "niiet ei ole sa siin kõige erilisem ja toimekam, aga haledate õigustuste väljamõtlemises küll. "
See vastik Peep Vainu ameerikalik saavutamise tööriistade jutt, aga seal on elementaarsed asjad, võta kurat enda ja ka laiemalt endaga seotud elus kontroll enda kätte ja tegutse. Heategevus otse kellegi suhtes, miks mitte ka konkreetselt üks tuttav perekond näiteks, on ka väga hea võimalus. Olen ise kunagi aastaid ka seda teinud. Pakkunud ühele perele tasuta eluaset, pannud sinna raha sisse, et eluks vajalik oleks olemas jne. Elementaarne.
Kuna mul endal on palgatööga hetkel sissetulek väike, siis tegutsen selle nimel, et saaks aasta pärast põhikohaga ise endale tööandjaks hakata ja üks soov on just rohkem toetada neid, kellel seda hädasti vaja. Lapsed ja nendega seonduv läheb mulle korda.
Lõpeta see heategevuse jura, see ei ole paljude jaoks teema. Kui pidevalt tõusvad maksud ja otseselt elamisega seotud kulude tõus vähendavad sissetulekuid, muutub heategevus vägagi sekundaarseks teemaks. Kõigepealt püütakse oma pere heaolu vähenemist vältida.
Jah, see on minu nõrk külg, vabatahtlikku tegevusse olen suht vähe panustanud. Abipolitseinik olen pronksiööle järgnenud aasta jooksul olnud (päris tihti kutsuti välja), aga kuna lapsed olid siis väikesed, jäi asi katki. Vabatahtlikuna olen panustanud enda laste trennidega seotud tegevusse. Suvel laagrite korraldamisel osalenud + laagris ka kaasas olnud, noortele sportmänge korraldanud jne - mingi kolmel suvel. Lisaks olen mitmeid aastaid poisi trennis jalka halli igal sügisel üles pannud (2 pikka päeva) ja kevadel kokku pannud (1 päev). Kaitseliitu olen tahtnud minna, aga on siiani tegemata. Kokkuvöttes saaks ja on kavas teha rohkem
Fhhfgg - pane enda arvelt näiteks loomade varjupaigale 10-20 eur kuus püsikorraldusega teele ja sa ei jää ise kuidagi vaesemaks.
Mis kasu toob ühiskonnale või riigile loomade varjupaik? Et keegi saaks omale lemmiklooma koju viia? Novott, tema siis makskugi selle looma eest, tema varjupaigas hoidmise kulud. Selleks, et keegi saaks mtü- na varjupaika pidada ja kõik poolpõdurad kassilised ja koeralised kokku korjata, ei ole minul küll vaja sinna panustada. Ma ei ole loomade vihkaja, endalgi siin metsas neid liigub ja tore kohata, aga ei mõista neid kassikollektsionääre, keda veterinaarid mõnusalt pügavad, sest iga rääbaka elustamine on kena bisnis. Esmalt võiks elu hammasrataste vahele jäänud inimesi päästa.
Milliste kriteeriumite järgi ma ei ole enda elu peremees? Teen seda mida tahan ja ei arva, et keegi kuskil on minu tsaar ja omab õigust määrata, mida tegema pean. Sina oled see pehmoke, kes hädaldab, et siinsed kommija on vingujad. Siinsed on lihtsalt kõvad realistid ja vaatavad elu lahtiste silmadega ega nuta iga kassi elu pärast.
raha kuhugi suvalisse auku annetada on ikka naiivsuse tipp! inimeste mälu on ikka lühike.lehtme kükitab rahulikult kusagil palmisaarel tuuri pandud miljonitega
Elu peremees on see, kes suunab enda tähelepanu ja energia sellele, kus tal on võimalik midagi muuta. Elu peremees võtab vastutuse enda elu eest enda kätte.
Mis mõte on hädaldada, et ilm on sitt, kui sul ei ole kavatsust või võimet ilma muuta?
Kogu sellel halamisel siin mõte puudub, kui sa ise midagi muuta ei kavatse.
Siin on teemaks majanduse olukord, mil moel on see seotud enda elu kontrollimisega? Kõik me oleme enda peremehed, samas ka tavalised maksumaksjad, kelle maksukoormust seadused aina suurendavad ja tagurpidi kulgev majandus probleeme tekitab. Niiet mis seos on sinu jutul majanduse allakäiguga? Et me ei tööta 70 tundi nädalas?
Kes öelnud on, et ei saa muuta? Kui niisama sauna taga vanduda, siis tõesti ei muutu midagi. Avalikult tuleb vanduda, on lootust muutusteks vähemalt.
Kui ikka riigi sissetulekuallikad siin juba ütlevad ja ka seda teevas, et panevad järjest poode kinni, siis mõni vend võiks kergelt arusaamisele jõuda, et praegune kurss on Läti vasalliriigiks saamisele, mitte enam iseseisvuse säilitamisele. Pole rahvast, pole riiki ja kui pole enam riiki, siis pole sel valitsuselgi kuskil enam istuda.
Kas te siis ei saa aru, et see on ju suurepärane koht ulguda ja vinguda - jagatud mure on väiksem mure. On ka alternatiive, astuda näiteks ekre-sse, kaabudega klaabud ikka aitavad. On ka tõsisemaid alternatiive - mina näiteks müüsin auto 2 aastat tagasi maha ja kohe jäi raha rohkem alles. Siinsetele on mõistagi auto maha müümine elu mõtte kadumine.
loomulikult on autodest ilma jäämine elu mõtte kadumine,kuna see on tehnikafoorum ja siin käivad tehnikainimesed.mul on 3 hobikat ja 3 mitte hobikat.tegelikult on kõik hobikad
Need loobujad on huvitav seltskond- justkui auto oleks peamine patt ja sellega õndsaks ei saa, seega müüme maha. Aga loobuda saab ju ka teistest asjadest, mis kõik raha kulutavad- toidu arvelt saab kõvasti kokku hoida ja piirduda vaid elementaarse vajalikuga, kirevad firmariided ja liiga suur elamispind kui tegelikult piisab 8m2 kööktoast- milleks kõik see luksus? Asju, millest loobuda, leiab piisavalt ning mingil hetkel ei oskagi üle jäänud rahaga midagi peale hakata. Lisaks vähendab iga loobumine maakera reostust ja kui kõik loobuksid, poleks rohepööret enam vajagi.
müüsin auto 2 aastat tagasi maha ja kohe jäi raha rohkem alles. Siinsetele on mõistagi auto maha müümine elu mõtte kadumine.
Siin on autofoorum. Siin on koos inimesed, kes oma autosid ise hooldavad - remondivad ja kastirattafännid siin poolehoidu ei leia, pole lootustki! Mine tee midagi kasulikku ja ära käi ilmaasjata inimestele, kes midagi teha oskavad, närvidele!
Mõned lingid veel meie majandusedust, mida siin foorumis ilustatult ümber üritatakse keerata. Praegu 900 kandidaati ühele kohale, kas varsti kandideerib siis lihtsale töökohale juba üle 1000 inimese? Täiesti ausalt on lihtsam tööotsijana ümber/täiendõppida, kui tööandjana nende hulgast see sobivaim leida, sest valikut tehes torkavad silma pigem need, kes kandideerivad professionaalsemalt (on rohkem kogemusi äraütlemistega), mitte ei ole oma töös professionaalsemad. https://majandus.postimees.ee/8073716/uus-reaalsus-uhele-ame
tikohale-kandideerib-ule-poole-tuhande-toootsija
¤¤¤Nõutud dokumentide kogumine, olemasolevate ümbervormistamine on väga ajamahukas, tagasihoidlikult pakkudes kümneid tunde. Ametis on palgatud pelgalt perearstide äriühingute kontrollimiseks paarkümmend juristiharidusega ametnikku, kes võtavad oma tööd väga tõsiselt. Kuuldes lugusid pingelisest riigieelarvest, siis selle ametnikkonna aastane palgakulu maksumaksjale võib ulatuda miljonitesse. Kas oleme tõesti nii rikkad, et kontrollida asju, mis on iseenesest mõistetavad ja juba esitatud teisele ametkonnale?¤¤¤
/Tsitaat/Kui läheb korda, siis alusta sellest, et tuled vabatahtlikuks./
See on siin üks olulisemaid üleskutseid. Rahaga võib end osta vabaks igasugustest kohustustest, lastetusmaksu puhul ka laste sünnitamise/kasvatamise "kohustusest", aga keegi peab seda ikkagi tegema, st seda ei saa tegemata jätta ja ühiskond ei toimiks nii, et 100% ostab ennast rahaga vabaks igasugustest kohustustest. Samal põhjusel ei saa ka süsteemi meelevaldselt raha pumbata, sest siis saavad lapsi (st misiganes valdkonnas raha süsteemi pumpamisega) pigem need, kellel on kasulik. Mitte need, kellele meeldib, kes teevad seda sellepärast, et meeldib, kuid kelle puhul on alati risk, et puuduvate vahendite pärast jääb midagi tegemata (kasside varjupaik ei muutu kunagi isemajandavaks).
¤¤¤Mis motiveeriks peresid saama rohkem lapsi, sest nagu näitavad uuringud, soovitaksegi tegelikult peresse keskmiselt 2,2–2,4 last?/.../Olukorras, kus langus ähvardab kõiki, on võidumees see, kes langeb aeglasemalt. Seetõttu on vähem haavatavad need majandused, need ühiskonnad, kus sündimus on kõrgem, kus rahvastikupüramiid on rohkem tasakaalus/.../Üheks sündimuse piduriks on meie poolsolidaarne pensionisüsteem. Poolsolidaarne sellepärast, et osa panustab, kuid kasutavad kõik – ka need, kes ei olegi panustanud/.../Pensionisüsteem «premeerib» neid, kes lastetud või vaid ühe lapse üles kasvatanud. See on riigi sõnum – kui soovite lõbusat ja murevaba elu (ka vanadusepõlves), siis jääge lastetuks. Sest lastega kodus oldud aeg ei ole eneseteostus (nii räägivad mitmed tipp-poliitikud). Selle sõnumi järgi toimijaid on parasjagu. Pensioni suurus peaks ennekõike sõltuma laste arvust ja alles siis töötatud aastatest ja makstud sotsiaalmaksust.¤¤¤
Põhimõtteliselt ei juhtuks midagi, kui Eestis elab poole vähem inimesi, ainult, et see kahanemine on suur koormus, kuna pikalt on ülalpeetavaid palju. No ja kuna maailmas on ülerahvastatus, siis tuleksid siia võõrad.
Ei maksa unustada, et ülalpeetavad on KÕIK need, kes oma loodud lisandväärtusi ei ekspordi (või oma tegevusega impordi kasvu ära ei hoia). Isegi turistidele teenust pakkuv küünetehnik on majanduse jaoks oluline. Väga oluline!
¤¤¤Eestis on 25 aastat räägitud, et meie majanduses on madal lisandväärtus töötaja kohta. See on üks juurpõhjustest, miks meie konkurentsivõime sitt on/.../pole viitsitud ka investeerida. Tagantjärgi tundub, et ettevõtete tulumaksuvabastus on olnud üks põhjus, mis on ettevõtjad laisaks teinud. Kiiret ju pole, investeerima ei pea, sest kasum võib arvel aastaid seista¤¤¤
Enne, kui kirjutasin, et endale mittevajaliku suurusega palga maksmise asemel investeerin pidevalt nii ettevõtte kui eraisikuna, siis see olevat halb. Nüüd on täpselt vastupidine jutt, et peaks hoopis investeerima? Proovi endale mingi seisukoht lõpuks kujundada.
See muu jutt meenutab aga meie endist peaministrit, et tema ja valitsus teevad kõike õigesti, aga riik ja rahvas on valed, kes ei saa aru, milliste meetoditega ta meie majanduse õitsele puhub. Selle töö tulemused räägivad enda eest. Nüüd tuli uus, kes tõmbab nööri veel rohkem pingule.
Ettevõtjad tegelevad ettevõtlusega oma oskuste ja võimaluste piirides. Juurpõhjus on just pärmi peal kasvanud ametnikkond ning bürokraatia, mida eraettevõtlus/eksport üleval peavad pidama. Kes siin kelle jaoks on olemas, ametnikearmee majanduse jaoks või majandus selle süvariigi ülevalpidamiseks? See ülalpeetavate ametnike/maksumaksjate suhe on siit juba numbritena läbi käinud võrdlusena muude riikidega. Eestist halvemaid näiteid annab otsida tikutulega tervest maailmast. See ongi juurpõhjus, et peale pensionäride jm on meil teistest rohkem ülalpeetavaid, just nimelt mugavustsoonis ja ringkaitses istuvaid ametnikke, kes õpetavad teisi elama, tegelevad omaenda ametikoha kindlustamisega ega loo ise ühtegi uut töökohta.
Iga mehhanism vajab tagasisidestust. Eraettevõtjate tagasisideks on pankrotid ja viiakse äritegevus Eestist minema lähiriikidesse. Bürokraatia vohamisega kaasnenud ametnikearmee küsib aga maksumaksjatelt palka juurde - on sõitnud eest ära palgatasemelt, mida eraettevõtluses on võimalik maksta (varasemad lingid). Praeguse hambutu kärpimise tsirkuse kohta on lihtsalt piinlik uudiseid lugeda – juurpõhjusega ei tegeleta.
Need süvariigi kombitsad käituvad riigis täpselt nagu siin foorumitrollid: hiilivad kõrvale vastutusest oma tegude ees (postitavad siin erinevate anonüümsete kasutajanimede alt), suruvad teistele peale oma maailmavaadet (nt jalgrattapropaganda autofoorumis), ei näe oma ninaotsast kaugemale (kui mulle nii sobib, siis peaks kõik teised kah nii elama), võtavad omale väljamõeldud tiitleid (magistrid ja isehakanud linnastrateegid) jne. S!tuvad täis foorumi nii nagu on s!ttunud täis terve riigi lihtsalt selleks, et neil on võimalik seda teha. Sellepärast ei muutu ka riigi majanduses enne midagi paremuse poole, kuniks vabastatakse see tühjade ja mittevajalike sõnade-tegevuste tegijatest ametnikearmee ja pannakse tootvale tööle riigi jaoks lisandväärtusi looma-eksportima.
Samas mingiks vingumiseks pole põhjustki, sellepärast ju äritegevus lõpetataksegi ja lahkutakse. Probleemid jäävad aga siia maha. Lihttöölised on lõpuks vaesemad, sest pesemist vajavad põrandad ja lõikamist vajavad juuksed on ikka samad, lihtsalt edaspidi pestakse-lõigatakse harvem ja väiksema raha eest (vähemkasumlikumalt, sh riik saab vähem makse). Sellel on otsene seos äsja võimule tulnud “maksud ei tõuse” uue valitususe majanduse kägistamismeetoditega. Ei saa ka ettevõtjatele panna kuidagi pahaks, et nad vingumise asemel hoiatavad ja kui hoiatusi kuulda ei võeta, siis tagasisideks oma raha mujale viivad. Nii on see ka igal pool mujal ja nii peabki olema.
¤¤¤VÕI juhtub siiski ime ja läheme massiga Toompeale ning kukutame need värdjad?!¤¤¤
Selle kirjutaja on väga väga naiivne. Toompeal käiakse tööl. Paljud isegi mitte tööd tegemas (loe: riiki ja rahvast teenimas), vaid oma isiklikku tagalat kindlustamas. Laulvate revolutsioonide aeg on möödas. Midagi muutub alles siis, kui sealt Toompealt osa inimesi läheb koju uhkustundega ja toetusega rahva südames, kuid teised ei julge enam koju minnagi. Juba praegu elavad neist paljud kõrgete müüride taga. St vikatite-hangudega vehkimise koht pole kindlasti mitte Toompea ja opositsioonis istuvad jutumehed riiki ei pööra. Seda, kui üldse, saab teha valima minnes ja lubaduste alusel inimese tegudele otsa vaadates.
Juba aastaid tagasi tagasihoidlikult mainisin et tuleks see foorum teha kinniseks ja ID kaardi põhiseks. Jah võib olla jääb poste vähemaks, kuid vähemaks jääbki sõnniku võrra. Meil on eestis juba nii mõnigi autofoorum kuhu pääseb sisse ainult regatud kasutaja.
Peaks nagu autofoorum olema kus arutatakse autode remonti hooldamist jms. Täna on siin kahjuks samane või isegi hullem kui Delfi peldikusein. Õigesti kirjutas inimene eespool et igasugused isehakanud "ministrid" ja "professorid" siin pas..andavad. Kes tõenäoliselt on vinnilised nohikutest pubekad kes siin ennast välja elavad.
See pole kellegi teise asi neid elama õpetada. Kui ei saa hakkama, ei oska, ei suuda kohaneda jne, ei sunni keegi ettevõtlusega tegelema. Aga kui eksportiv ettevõtlus väheneb ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime solkimise tõttu alla mingi piiri, on probleem juba tervel riigil ja seda tuleb tunnistada, mitte ilusamaks rääkida või selles riiki seni usaldanud ning hästi (+mujal) hakkama saanud ettevõtjaid süüdistada.
Pankrotilaine koos tegevuse lõpetamiste lainega näitab, et riigi tasandil on midagi väga valesti tehtud. Ainult et need, kes valesti tegid, nemad ei vastuta. Ühiskond maksab kinni kõik need valed otsused ja ka selle tagajärjel sündimata laste vanemate pensionid.
Sama näide koolilaste puhul, et kui paar last saavad eksamil kahe, on see nende õpilaste probleem. Kui pool klassi kukuvad riigieksamil läbi, on viga õpetajas/koolis, mitte enam õpilastes.
Probleemide ignoreerimise ja ülemaksustamisega majanduse lõpliku hävitamise asemel oleks vaja hakata tegelema kunstlikult tekitatud probleemide lahendamisega, mitte jätkata valetamist ja tekitatud käki varjamist.
¤¤¤¤¤Väikeettevõtja elus pole tihti ööl ja päeval vahet ning ka puhkepäevad on siis, kui saab, mitte siis kui kalender ette näeb. Seega, kui kasumit mitu aastat järjest reaalselt kassas pole, siis pole ju ka mõtet sellist läbipõletavat elu elada. Nüüd juba mitu head aastat võitleb väikeettevõtja ainult selle eest, et suudaks vähegi riigisektoris eest ära mineva palgaralliga kaasas käia ja oma töötajate palganumbrit suurendada. Põhivara investeeringutest või käibekapitali suurendamisest ei julge enam unistadagi. Siit tekibki paljudel ettevõtjatel küsimus, kas jätkata seda stabiilselt ebastabiilset elukorraldust või leida endale riigiaparaadis turvaline töökoht
/.../
Ettevõtte tulumaks lisab ühe suure kohustuse iga ettevõtja ette - sul peab olema raha lähtuvalt bilansis ja kasumiaruandes märgitule kindlas summas kindlal ajal ja see paneb väga tugeva piduri igale mõttele olla aktiivne¤¤¤¤¤
Kärss ettevõtete tulumaks aasta kasumi pealt on valdavas enamuses arenenud ja vähemarenud riikides. Et nüüd meil see 2% lööb jalad alt?
Ettevõtjad on kõige elujõulisem ühiskonnagrupp üldse, ma ei muretseks nende osas üldse. Kohanevad, teevad pivoti ja toimetavad edasi. Mõne äriga ongi õigem tegevus lõpetada ka pankrotti lasta kui vaja ja alustada uuesti.
Kõik pangad on nii hästi hakkama saanud, et teised kehtestavad pankadele lisamaksusid... nii ju pumbataksegi raha majandusest välja;) Neid linke, kui hästi pangad praegu elavad, on siin foorumis juba nii palju olnud, et ei tundunud oluline seda veel kord rõhutama hakata.
Püüa aru saada, et pangad ei jaga laene kõigile uksest sisseastujatele- laenu saavad need, kellel on raha, aga need, kes tulevad tühja rahakotiga, aga suure õhinaga, et mul on nüüd idee ja kui pappi annate, saame kõik rikkaks, visatakse kohe uksest välja. Pangad on selleks juba liiga vanad institutsioonid, et niisama lambist kellegi säravate silmade eest raha jagada. Selliste jaoks on igasugu kiirlaenukontorid ja muud räige intressiga kõrilõikajad.
Ma arvasin, et pangad annavad oma tagala kindlustamiseks laenusid tagatise alusel, aga mida mina ka laenamisest tean...
Sind ennast ei häiri selline meelevaldne seoste kokku luuletamine? Näiteks laenude refinantseerimise jms puhul ei jäädagi võlgu ja selle seostamine majanduse käekäiguga on sama ajuvaba, nagu ka järgmine tsiteeritav lõik sealt.
¤¤¤"Ajalugu näitab, et keskmine majanduskriis kestab kaks aastat. Meil on käsil kolmas aasta. Seega puhtalt ajaloole tuginedes võib väita, et elu peab minema paremaks," ütles Kurtmann¤¤¤
See, et meil on kriis, teistel ei ole ja mõnes kohas alles algab, ei saa ju kuidagi olla seotud sellega, millal meil paremaks hakkab minema:)) Pigem küsiks, MIKS meil paremaks peaks minema? Kas sellepärast, et uus valitsus otsustas majandust veelgi rohkem kägistada ja suuremasse langusesse sundida, aga rahakogujate või kõrgepalgaliste riigiteenistujate optimism kulutamisel ületab seda langust? :)) Peale optimismi ei paista neid reaalseid põhjuseid nagu eriti kusagilt...
Eesti rahval hakkab paremini minema, sest euribor langeb. Mul isiklikult tõusis laenumakse +400€ euribori tõusuga (võrreldes kui ta oli 0). Kui see tagasi langeb, siis 400ga plussis. Need KM tõus 2%, tulumaks 2025 +2% ja kaitsemaks 2026 +2% ei tõsta kokku +400€. Ehk kokkuvõttes peaks “plussis” olema paari aasta jookusl arvestades, et euribor tuleb alla. Lisaks kaob maksuküür, mingi kopikas jääb sealt ka alles. Okei automaks tuleb, sellega nii ja naa, saab ka 50€ aastas kui 2004 aasta auto. Tegelikult 2004 aasta autosid võib leida isegi korralikke ja sõidukorras. Saab ju loobuda suitsetamisest ja alkoholist, vaat kui palju raha järele jääb.
Eesti elu.
Eks palgad on meil ka ikka tõusnud kiiremini kui elukallidus. Erand oli 2022.
Laenudega on mul endal sama, maksed ronisid kõvasti üles. Samas euribor 0 peale tagasi ei lähe kui suuremat majanduskriisi ei tule. See, et 6 aastat oli euribor alla 0, oli ikka erand. Aga elukalliduse tõus ja sellest kiirem palgatõus on laenuvõtja sõber. Kes täna kodu ostavad , saavad tegelikult veits madalama osruhinna, ja ka madalama laenuintressi omamarginali. Nende jaoks euribori langus toob madalama laenumakse suht kiiresti kätte.
Mõistlik inimene joomise ja suitsetamise pealt kokku hoida ei saa, kuna ei tarvita neid asju. Aga paraku väiksem palk , madalam haridus ja alkohol ja sigaretid omavad korrelatsiooni. Ehk madalama otsa palgaskaalal olijad saavad sealt kokku hoida kõvasti.
Oot oot... Kas meil tõusid palgad 30% aastas nüüd või niisama mõtled lampi numbreid välja? Palk peab ikka õtusma inflatsioon + ostukorvi kallinemine + veel juurde, et saaks sellist esimest lauset öelda.
2022 tõusid hinnad märksa kiiremini kui palgad. Aga enne seda ja pärast seda on palgad kiiremini kasvanud. Aga 2022 lõi korraliku augu. Kui inimene töötab ühes kohas, siis võib palga tõus olla muidugi palju aeglasem. Ega tööandja ei tõsta tihti palka kui ise ei küsi, võetakse uusi inimesi kõrvale kõrgema palgaga.
Kohati tundub, et muutuste dünaamikat eitav ja mingit oma muinasjuttu levitav Magister_ on siin ainus, kes ei käi pidevalt kusagil välisriikides, ei tegele ettevõtlusega vähemalt mitte tavapärases ettevõtluse kontekstis (arvestatav hulk koostööpartnereid, kelle käekäigu järgi tuleb tagada ka enda toodete-teenuste kvaliteet-konkurentsivõime jne), ei loe ekspertide arvamusi mitte uue info omandamiseks vaid valikuliselt oma (eel)arvamustele kinnituste otsimiseks jms.
Vahet pole, palju omale sugereerid riigi majanduse edulusid jms. Oma toredast mullist välja tulles (milles võibki kõik ka objektiivselt hästi olla) numbrid ju ei valeta ja enesele valetamine ei lahenda kah ühtegi probleemi. Probleemide lahendamine algab alati probleemi tunnistamisest ja kuni seda lahendamist isegi mitte ei alustata, vaid võimuerakonnad tegelevad oma sigaduste ja küündimatuse kinnimätsimisega uute sigaduste abil, ei saa tekkida ka usaldust ning majanduse allakäik ja ettevõtete lahkumine on paratamatus.
Seda just imestangi, et kõigi teiste (riigi kodanike, kaabude, tiblariigi, ettevõtjate jne) süüdistamise asemel piisaks sellest, kui oravad ise oma vigu tunnistaks, vigade tegijad reaalselt oma isikliku varaga vastutama paneks ja alustaks uue maksuralli asemel majanduse veel kiirema põhja viimise asemel hoopis vigade parandamisega. Kui nii edasi läheb, siis seisamegi tulevikus silmitsi sellega, et "käbid asenduvad stringidega", kes peavad hakkama praeguseks oravate poolt tekitatud meeletut riigi laenukoormust lahendama... uute laenudega, sest selleks ajaks pole majandusest ega ka inimeste käest enam suurt midagi võtta. Vigade tunnistamine tõstaks samas palju ka partei väärtust kogu riigi silmis, sest praegu ei saa ühegi partei tulihingeline fanaatik öelda, et nende partei teeb vigu nagu teisedki, aga erinevalt teistest julgeb neid ka tunnistada ja vastutada;)
Toon siia ühe kunagi hästi meelde jäänud tsitaadi ühest Yuval Noah Harari raamatust (Homo Deus), sest see enesele valetamine ja valede ilustamine pole mitte üksikute vaimult vaeste probleem, vaid on saatnud inimkonda läbi ajaloo ja kujundanud seda tohutult suurel määral.
¤¤¤¤¤Suure osa inimeste eludel on tähendus üksnes nende lugude võrgustiku piires, mida nad üksteisele räägivad. Tähendus luuakse siis, kui suur hulk inimesi punub koos ühise lugude võrgu. Miks mõni tegevus - näiteks kiriklik laulatus, ramadaani paastumine vối valimispäeval hääletamine - mulle tähendusliku ja mõttekana näib? Sest ka minu vanemad hindavad seda oluliseks, nagu ka mu õed ja vennad, naabrid, lähilinnades elavad inimesed ning ka kaugete maade elanikud. Miks kõik need inimesed arvavad, et sellel on tähendus? Sest ka kõik nende sõbrad ja naabrid arvavad nii. Inimesed kinnitavad üksteise uskumusi katkematult uuesti. Iga järgmine vastastikuse kinnitamise ring muudab tähenduste võrgu tugevamaks. Lõpuks ei jää teil muud üle, kui ka ise uskuda seda, mida kõik teised usuvad. Aastakümnete ja sajandite käigus võib üks tähenduste võrk, hargneda ja selle asemel punutakse teine. Ajaloo uurimine tähendab vaadelda, kuidas selliseid võrke punutakse ja need lagunevad ning mõista, et see, mis üihel ajastul näib inimestele elus kõige olulisem, muutub nende iärglastele täiesti mõttetuks¤¤¤¤¤
Välismaale tihti ei satu, nii 2-3 korda aastas ja ajaliselt kokku cs 1 kuu viibin iga aasta Eestist eemal. Riias ja Helsingis käikusid ei arvesta välismaal käimiseks.
Kuna olen seotud IT sektoriga, siis olen vast näinud kriisi palju sügavalt kui Kärss. Kui testija kohale kandideerivad ka mõneaastase kogemusega arendajad, ja avaldusi on sadades, siis midagi see näitab. Lisaks olen aastaid hästi tuttav investorina Eesti start-up- ja kasvuettevõtetega ja seal on olnud korralik verelaskmine. Mõne aasta eest olin virtuaalselt päris jõukas inimene, nüüd sõltun otseselt saadavast palgast ja vaikselt lükkan kõrvalt enda ettevötmist käima, et 2025 saaks 100% ettevõtjana tegutseda minu jaoks uues valdkonnas. Vanad võlad on vaja kinni maksta ja palgast ei ole see võimalik.
Kui Eesti majanduse üldine langus on olnud mõni % ja tööpuudus tervikuna on väike, siis mind on tõiesti raske veenda, et olukord üldiselt majanduses on selline nagu Kärss siin pilti maalib.
Ja mulle ei meeldi kuidagi see maksutalli, aga ma saan aru, et pidu on mõneks ajaks läbi ja igal inimesel tuleb tagantjärgi arveid kinni maksta.
Need igasugu roheaktivistid on üks hirmus tõug. Näevad pilti ikka läbi väga kitsa toru. Kui majandus, mis sisuliselt hoiab riiki püsti, peab mahtuma nii väikestesse raamidesse nagu neile sobiks, peavad ka palgad-teenused samadesse raamidesse mahtuma, muidu kukub süsteem kohe kokku. Väga ühetaoline nägemus. Kasvõi väide, et teravili eksporditakse (mis on ju suurepärane). Nemad aga jäetavad mugavalt märkimata ülejäänud põllumajanduse tootegruppide isevarustamisvõimekuse. Õieti selle puudumise, millest on varasemalt ka siin teemas jutuks olnud.
Mina ei maali mingit pilti, vaid mul on vaja andmeid oma tegevus(t)e planeerimiseks ja asjassepuutuvate inimeste maalitud pilti on millegipärast vastavuses reaaleluga. Selle jama korraldanud poliitgrupeeringutega seotud asjapulkade propaganda pealt ei saa midagi planeerida, see lõputu käkkide kinnimätsimine on infona kasutu.
Ka maksurallit ei peaks vaatama meeldib-eimeeldi skaalal, vaid igal meetmel on omad konkreetsed tagajärjed. Siin teemas jagatud artiklites on meist palju targemad inimesed analüüsinud, mis tagajärjed sellel on. Seda pole eitanud ei Ligi ega ka Michal.
¤¤¤vaikselt lükkan kõrvalt enda ettevötmist käima, et 2025 saaks 100% ettevõtjana tegutseda minu jaoks uues valdkonnas. Vanad võlad on vaja kinni maksta ja palgast ei ole see võimalik.¤¤¤
Kuna neid suuri sõnu on olnud nii palju, siis eeldan, et hakkad looma töökohti ja tegelema puhtalt ekspordiäriga. Mitte ainult endale ninaesise kindlustamisega ja kaasmaalaste (nt juuste;) pügamisega riigi sees raha ühest rahakotist teise ringi tõstma.
Kui inimene on suutnud ennast võlgadesse mässida, siis majanduslikku mõtlemist (suutlikkust rahaasju planeerida) ma siin küll ei näe. Ärimees on isikuomadus, selleks ei hakata, selleks peab sündima. Oma ninaesise võib ehk vaikselt nokitsedes ära toita küll, aga midagi suuremat niimoodi ei sünni, et ma nüüd proovin või plaanin hakata äri ajama.
Ma poleks nii kriitiline. Võlgadesse jäädakse sageli selle pärast, et majanduses on asjad p3R$3$ ja paljud arved jäävad seetõttu tasumata. Mina olen tööd (inimeste aja- ja materjalikulutusi) teinud, aga kui ettemaksuarvetega just oma äri üleval ei pea, siis paratamatult kellelgi kusagil midagi juhtub. Mul pole näiteks ligi 20 tegutsemisaasta jooksul olnud mitte ühtegi aastat, kus ei peaks võlglastega tegelema (ca pooled võlad on õnnestunud kätte saada) ja KÕIGIL AASTATEL on tulnud osa võlgasid ka korstnasse kirjutada - pigem olen rahul, kui need summad tuhandesse ei ulatu, aga see on kah statistiline paratamatus, et mida rohkem arveid ja mida erinevamatele klientidele välja kirjutad, seda rohkem satub nende hulka neid, kes mingidel põhjustel ise makseraskustesse on sattunud.
Üldse mitte pahatahtlikkusest, sest ka neil on sama olukord, et neile jäädi võlgu. Väikeettevõtetel ja loomulikult mikroettevõtetel ei ole ega hakka kunagi olemagi nii suuri rahalisi puhvreid, et võõraid võlgu kinni makstes terve majanduslangusperiood üle elada. Siis tulebki äririskide maandamiseks teha midagi muud. Mõni maksab võõrad võlad ära ja paneb pillid kotti (läheb palgatööle), teine kolib Eestist minema, kolmas alustab tegevust mõnes uues valdkonnas. Ükski pole meeldiv lahendus ja stabiilses majanduskeskkonnas ei peaks selliste valikute vahel valimagi.
Võlad on liiga uljast laenuvõimenduse kasutamisest investeerimisel startup ettevõtetesse. Kuna vähegi riskantsematesse ettevõtetesse ei julge majanduslanguses keegi investeerida, siis on neist paljud raskustes või tegevuse lõpetanud.
Töökohti esimene aasta kaks ei loo. Mul oma alaealised lapsed on rakkes näiteks külaliskorteri koristamisel, pesu pesumajja viimisel jne. Seda võib lugeda ekspordiks kuna enamus külalised on välismaalt. Aga seda ettevõtmist laiendama ei hakka. Neid kinnisvara inestoreid on niigi palju ja majandust need ei toeta.
Minu enda ettevõtlus uues valdkonnas on olnud 2 aastat ettevalmistust, meeletut õppimist ja pilootimist, see on peaga töö ja raha teenimine hakkab olema Eestist väljas.
Huvi pärast vaatasin üle pika aja, kuidas enda kõrge riskiga ettevõtetesse investeeringutel äriliselt on läinud. 17 erinevat ettevõtet algselt, neist 3 on pankrotis, 1 toimus väikeinvestoritele kahjulik exit, 1 ettevõte sattus raskustesse ja uue raha kaasamisega toimus sisuliselt 10 kordne esimeste ringide investorite osaluse lahjendamine, ehk sisuliselt kogu raha kaotus, kuigi ettevõte tegutseb edasi. 5 tegutsevad, aga pigem sealt edulugu ei tule, paras virelemine. 7 läheb päris hästi, äri mahud kasvavad, ettevõtted on kasumis. Kui neist 7-st 2-3 jõuavad 5-10 aastaga 50-100+ mln aastakäibega ettevõtteks, siis võib kokkuvõttes isegi lõpptulemus positiivne olla. Eks aeg näitab. Kuna üks suurem laen (100k koos intressidega), mis investeerimiseks võetud, on vaja ära maksta 1,5 aasta pärast, mul on ka eraisikuna üleval eluasemega seotud kaks suuremat laenu, siis mina palgatööga seda ära maksta ei saa. Kas tuleb rohkem teenida või müüa maha lühirendi kesklinna korter. Korterit normaalse hinnaga müüa saab aga siis kui Eestis majandus kasvule pöördub ja euribor alla tuleb.
Ja ajaviiteks võib ju arvutada, palju üks ehitatav eramaja peab liitumistasu maksma, eriti kui veel elektriautot tahab kunagi laadida.
ampri hind 331,15 + 22% käibekas
Väikseim saadav liitumispunkt on vist hetkel 1x16A, mis läheb maksma 6464€. Elektrilevi kirjutab oma kodulehel, et "Eramaja vajab keskmiselt peakaitset suurusega 20A.", seega 8080€.
Sellega aga elektrikat väga ei lae, niiet liitumise hind tõuseb tegelikult veelgi, sest vaja pigem kolme faasi.
Sai siin just Euroopas autoga liigeldud ja mõnes riigis jäi ka diisli hind silme ette. Laias laastus oli paar ndlt tagasi diisli hind Eesti omaga sama (sendid siia sinna). Märkimisväärselt odavam oli diisel Leedus. Nö peatrassi ääres oli hind 1,45-1,5, kuid kui keerasid küla vahele, võis hinne olla ka 1,3€ liitri eest.
Kus Sa jälle hädakisa nägid? Räägib üsnagi sama juttu mis mina.
Toon siis spetsiaalselt välja ka selle iibega seotud lõigu, et ka teised teaks, millest jutt käib.
¤¤¤Naised on meestest nii palju haritumad, et see on lausa piinlik. Kõrgharitud naisi on meestest poolteist korda rohkem. Kui ütlesin seda Jaak Aaviksoole, kes analüüsis haridussüsteemi kulutusi, siis vastas ta, et meie naised on ülekvalifitseeritud. Tegelikult ei ole haridus ainult kvalifikatsioon. Mida haritum on inimene, seda pikem on tema eluiga, kvaliteetsem on tema elu ja vähem on tal sotsiaalprobleeme. Kui inimene on õppinud ajakirjanikuks, siis ühiskond saaks ka läbi ilma temata, aga tänu sellele, et tal on kõrgharidus, on ta ikkagi hinnatud ühiskonnaliige, kes iga järgmise töö õpib ära kiiremini ja paremini ega tee midagi ebasotsiaalset. Ta elab vähemalt sama võrra pikema eluea, kui ta kulutas aastaid õppimise peale. Meeste ja naiste palgavahel on omad põhjused, aga hariduses peitub hoopis suurem ebavõrdsus ja mure. See on kaudselt ka pereloomise ja sedakaudu sündimuse probleem. Hea meelega enamik naisi vähem haritud mehega abielluda ja lapsi soetada ei taha. Eesti naine soovib enese kõrvale toeks haritud, tarka meest.¤¤¤
Siinkohal pean tunnistama, et mu abikaasa on viitsinud kolmel korral ülikooli magistrikraadiga lõpetada. Õnneks ta ikka tahtis minuga lapsi, kuigi mul pole nii palju diplomeid ette näidata...
Mulle isiklikult tundub see sündivuse ja hariduse omavaheline seostamine kuidagi nagu imelik. Eeldan, et arenenud lääneriikides justkui võiks haridustase üsna kõrge olla. Miskipärast iive on alla arvestust. Eriti katastroofilise näite saab tuua üliharitud ühiskonnast nimega Lõuna-Korea, kus inimesed piltlikult öeldes sünnivad selleks, et ülikooli minna, ja sugugi mitte vaid naisolevused. Aga sündivuse kordaja naise kohta on seal vaid ca 0,7. Võin kinnitada sest vankrit lükkav lapsevanem on seal riigis ikka üliharv nähtus (sagedamini on lapse asemel vankris hoopis taskukoerad). Aga mis mo0ramaal ja kalt$upeade juures toimub, no kõik teavad...
Midagi ei klapi siin.
Mis haridusse puutub siis mõnel inimesel võib ka 10 diplomit olla, haritust kahjuks omandada ei suuda. Ikka ja jälle tulevad meelde kuldsed sõnad (mis ka siit keskkonnast vist läbi on käinud): haridus matsi ei riku!
Miks meie riigi majandus nii p€rses on? Vabandan ette, kui liiga teen aga minu meelest ülikoolid väljutavad aasta(kümne)id vaid mingeid vinniliste nägudega humanitaare. Reaalse töö tegijaid ja lisandväärtuse loojaid on järgi vaid käputäis sest selliste alade koolitamine ei ole lihtsalt ''seksikas''. Ehk et riik tellib vaid pahna. Inseneride põuast on räägitud tänaseks vähemalt 15 aastat kui mitte kauem. Aga jumala eest - välismaist spetsialisti riiki tuua - ei, meil on kvoot.
Ja noored, kes otsustavad välisriiki õppima minna, enamasti sinna jäävadki. Kõik see kumuleerub...
Ning Henno Viires on sellele lisanud kommentaari, mille siin selle olulisuse tõttu täispikkuses ära toon. Pimeda vihkamise vahele tasub aru saada, et valitsuse majanduspoliitika on ainult üks, aga kaugeltki mitte ainus ja olulisim komponent selles, miks me oleme praegu just siin, kus me oleme (hinnanguid on antud piisavalt, ühte lisaks pole enam vaja).
Henno Viires:
Raivo Vare artikkel on tähelepanuväärne selles mõttes, et erinevalt ka siin foorumis häälekalt esindatud tölplaste armeest ta viitab majanduslanguse tegelikele põhjustele ... mille seas ei trooni sugugi valitsuse tegemised ja/või tegematajätmised ....
Me ei saa eitada, et seekord on meie ikka veel jätkuva majanduskriisi taustaks ebasoodne asjaolude kokkulangemine.
Tuleb tunnistada, et multikriis ehk tsüklilise majanduskriisi algusele järgnenud pandeemiaga seotud majanduslangus ning selle ületamiseks alanud pretsedenditu rahatrükk, millest võrsus omakorda valus inflatsioon, ning kõike negatiivset omakorda veel võimendanud Euroopas puhkenud sõda sattusid kokku konvergentsi (ja sõja) mõjudega Eesti majanduse viiele peamisele sisendile. Sest nn madalalt rippuvate viljade ärakorjamise staadium majanduse arendamisel oli just läbi saanud, Vene toorme ja turu arvatust suurem osakaal andis sõjaga seotult oodatust valusama löögi nii mõneski Eesti senistes edukates majandusharudes, nagu näiteks puidu- ja metallitööstus.
Odav energia on nüüd üle keskmise kalliks muutunud ning odav raha on samuti lõppenud. Pealekauba on otsa saamas ka suhteliselt odav ja kvalifitseeritud tööjõud, mis annab alust spekulatsioonile, et kuna kardetult suurt tööpuudust meil pole, siis nagu poleks ka kriisi tunnuseid piisavalt. Aga selle põhjuseks on hoopis tööjõupuudus ja see on majandusarengut pärssiv faktor igal juhul.
"Selguse puudumine ja usalduse nõrkus on olemuslikult demotiveeriva mõjuga nii investori kui ka reatarbija jaoks."
Lisaks on oma negatiivse panuse andnud ka n-ö sõjatsooni imago, mis on avaldanud mõju eelkõige välisinvesteeringutele, muidugi meie peamiste eksporditurgude madalseis ning lõpuks paraku ka heitlik ja mittestabiilne/mitteennustatav majanduspoliitika.
Annab jumal ameti, annab ka mõistuse. Või annab partei.
Aga miks ei lähe poisid õppima? Vbl on asi selles, et neil ei tekitata keskkooli jooksul (kui nad sinna üldse jõuavad) mingitki huvi mingi eriala vastu, seda enam, et paljudel on juba terve kooliaja jooksul tekkinud vastumeelsus füüsika ja/või matemaatika vastu või misiganes muu aine vastu? Või sellepärast, et poisse peetakse maast maalast nö haamri käeshoidjaks, pere toitjaks jne? Vbl sellepärast, et 18a elluastuv inimene on veel liiga laps, et elukutset valida? Tänapäeval küll juba 19a, sest keskharidus on mõttetult pikaks venitatud- lastel on lõpuks koolist siiber ja lõpetada gümn teadmisega, et kohe tuleb järgmisse kooli minna, ei ole just põnev. Ka on gümn piisavalt suure koormusega, et seda õpihimu veelgi ruineerida.
Samas on meil ka kutseharidus kohati allavett lastud.
Niiet kes on süüdi- koolilõpetajad või valitsuste poliitikad haridusevalkonnas?
Ja kui lisandub veel ka see https://tartu.postimees.ee/8078546/eestlastest-tudengitele-m
uutub-korteri-uurimine-jarjest-kattesaamatumaks
Ajakirjanik paneb pealkirja lause , mis toob palju klikke ja kommentaare, aga Ene-Margit Tiit rääkis intervjuus väga paljudel teemadel. Ja kui Kärss ütleb, et tema räägib samast asjast, siis see ei ole nii. Ühe jutu toon on ülinegatiivne ja süüdlane on kõiges abstraktselt valitsus. Iga valitsuse samm seostatakse kohe katastroofilise mõjuga inileste hakkamasaamisele, ettevõtjate hakkamasaamisele ja sündimuse vähenemisega. Rahvastikuteadlane räägib aga märksa laiema pilguga, selgitab toimuvat ja võtab kokku, et midagi hullu lahti ei ole. Ka tahva arvu vähenemine ei ole midagi hullu, ta räägib ka eesti keelest, sisserändest jne. Ja Ene Margit Tiit on 90 ja teeb esiteks palgatööd osakoormusega ja samas kirjutab raamatuid. Hea eeskuju, et inimene peab ka kõrges vanuses tööd tegema, mitte 65 alates kodus vinguma, et pension on väike.
Ta räägib ju ikkagi samadest asjadest, millest siin mitte ainult viimastel aastatel, vaid LÄBI AASTATE on räägitud (mitte ainult siin teemas ega ainult selles foorumis). Mu toon pole mitte negatiivne, vaid väga otsene kriitika sellele, kuidas põhjusi teades pööratakse ikkagi põhjused-tagajärjed tagurpidi enda saamatuse (või sageli ka ärihuvide) peitmiseks ja põhjuste likvideerimise asemel tegeletakse mugavate asendustegevustega samal ajal, kui KÕIK majandusteadlased löövad häirekella ja ütlevad, mida/kuidas peaks tegema. Ka praegu töötab valitsus sellele ristivastu. Miks? Või peaks hoopis küsima, et kelle huvides?
Alles oli ju pika langusetsükli ajal "riigi rahandus on korras" ja "maksud ei tõuse"? Nüüd hakkavad nende valedega esinenud tuulelipud (loe: neid toetanud erakonnad) ausateks ja likvideerivad ENDA TEHTUD vead?
Iga majandust õppinud inimene hoiab kätega peast kinni, sest see ei juhtunud mitte AINULT "asjaolude kokkusattumise" tulemusel (teised riigid pole ju ELi viimased juba nii mitmes näitajas), vaid see kõik oli ju ette teada juba 10 kvartalit tagasi (loe vanu teemasid kasvõi autofoorumitest:)), et kui teeme nii, siis jõuame välja täpselt siia, kus me oleme praegu. Ja tehes seda veel rohkem ei ole võimalik suunda muuta.
Sinna ei saa midagi parata, kui osa inimesi põhjaminemise suunas ikkagi midagi positiivset üritavad näha, usuküsimustes pole kunagi faktidest abi olnud.
Kaua sa seda korrutad? "riigi rahandus on korras" ja "maksud ei tõuse"?
Kui päriselt midagi korras ei ole ja maksude tõstmisest pääsu ei ole, kui headel aegadel reserve kogutud ei ole ja laenu sellised mahus enam võtta ei saa, et maksta seda madalate maksudega sotsialismi kinni. Kas parem oleks kui valitsus ei teeks midagi?. Ei üritakski kuskilt tulusid suurenda või kulusid kärpida. Eestis ei ole ju tegelikult sellist majandiskriisi nagu ka ettevõtjad igal sammul pasundavad. On sektorid, mis on hädas aga ei ole mingit hirmsat kriisi tekkinud.
Marita57 jagatud artiklit lugesid üldse? Seal ju üsna detailselt kirjas, MILLINE kriis praegu on. Tõenäoliselt ei lugenud, sest Sa ei loe (või vähemalt ei mäleta) ka seda, mida siin teemaski kirjutatakse. Toon lühidalt välja olulisema:
¤¤¤¤¤Ameerika innoveerib, Hiina imiteerib ja Euroopa reguleerib (üle), millele lisandub meie endi küsitav poliitika. Tulemusena Eesti majanduskasv ja jõukuse tõus aeglustuvad, ääremaastumine tugevneb, linnriigistumine kiireneb, riigireform ja haldusreform jäävad toppama, innovatsioon jääb regulatsioonidele alla, energiavarustatuses on probleemid ja investeerimisatraktiivsus on tagasihoidlikum võimalikust. Millele lisandub veel omakorda andekama ja noorema tööjõu lahkumine parematele jahimaadele.
/.../
Tõusulaine ärakasutamine eeldaks moderniseerumise esirinnas olemist, taristu arendamist, R&D võimendamist, hariduse tarka prioritiseerimist, uut kvalifitseeritud migratsiooni poliitikat, investeerimiskeskkonna erilisemat atraktiivsust nii Eesti kui terviku kui ka selle sisese ääremaade spetsiifikast tulenevalt (kuna südamaal ja peamistel tõmbekeskustel on majandusgeograafiline loomulik eelis), kommunikatsioonidega ja energeetilise varustatuse kvaliteetsust ja konkurentsivõimelist hinda jne.
Kõik see on oluline Eesti heaolu kindlustava konkurentsivõimekuse tagamiseks rahvusvahelises tööjaotuses. Mida selleks on vaja, saab lugeda 2018. aastal riigikogu Arenguseire Keskuse jaoks koostatud TÜ majandusteadlaste raportist¤¤¤¤¤
Oled lugenud raportit? See on kõikmõeldavate foorumite majandusteemadestki läbi käinud ja siin foorumiski varasemalt tsiteeritud. See on minu arvates siiani üks parimaid dokumente, kus toodud detailselt välja tugevused, nõrkused, riskid jne - kõik see, mida ON VAJA enda äritegevuse planeerimise jaoks, sest "puust-punaseks" infost tuleb alati täpselt välja, kus ja mis ei lähe mõne nende väljapakutud stsenaariumi järgi ja on kohe võimalus kiirelt korrigeerida omi tegevusi. Sellepärast paljud nüüd omi tegevusi Eestist minema korrigeerivadki. Kui isegi seda pole vaevunud lugema ega kasuta nö töövahendina, siis soovin vaid edu oma uue äri alustamisel:))
Kuule Kärss, ma olen ise olnud kunagi esimese teadmistepõhise Eesti arengukava koostamise juures. Aasta oli siis 2001. Kui nüüd R&D investeeringuid vaadata, et kes selle planeeritud 3% SKP-st rohkem vilunud on, siis on need kahjuks olnud ettevõtjad ja see on üks põhjus, miks meie majanduses lisandväärtus töötaja kohta nii madal on.
Ja sellest Tarmo Jüristo valimiste mõjutamisest kirjuta vandenõuteooriates. Kõik parteid teevad igasugu küsitlusi ja sihivad enda kampaaniaid kuidas oskavad. Selle SALK mõju oli jälle selline kena ajakirjanduslik üles haipimine. EKRE keeras lihtsalt ise vindi kaitseväe juhataja sõimamisega üle ja vedas endaga kaasa ka Respublika ja Keski, sest neid nähti EKREIKE-na. Kogu lugu.
Reinsalut ma tunnen ja ta ütles, et ei ole midagi paremat kui praegu opositsioonis istuda, sest valitsuses kaoks nende toetus kohe, sest populaarseid otsuseid teha ei saaks.
Sama teema, väljendusvorm poliitikule kohane muidugi. Ei ole seal kiiret nelja miljardit kahjuks, aga kindlasti on miljard - poolteist, milleks alustuseks piisab.
Seal on mainitud 40ndates inimesi, kellele peaks ütlema, et pinsist ei piisa. Kuipalju arvate olevat 3-40aastasi, kes selle peale tõsiselt mõtlevad? Eriti sambafirmade tootluse? taustal. Neid on vähe, inimesed elavad hetkes, sest paljudel polegi muid variante. Mis pension, mul on vaja lapsele uus mobla osta....
Kui ei osta, siis klassikaaslased nokivad surnuks, selline seis on kahjuks.
Kui muidugi juhtub lapsega intervjueeritav olema.
Ametnike armee taastoodab iseennast. Mida rohkem lollusi välja mõeldakse, seda rohkem on vaja ametnikke, kes neid lollusi rakendavad ja kontrollivad täitmist.
Lollus toodab samuti iseennast juurde. Fhdffd ja ka mitmed teised on siin heaks näiteks kui inimene elab mingisse teemasse sisse , millest arusaamine on aga napp ja siis iga enda teksti printimine toodab enda varasemast tekstist vaimustust juurde, ja siis jääb veel üle valikuliselt panna tähele muudest allikatest ainult seda, mis enda toodetud sisu toetab ja lollis ainult kasvab.
Huvitav, et meedias ilmub järjepanu artikleid, kus erinevad inimesed kirjutavad, et asjad ei ole korras, aga üks mögister siin kivipäiselt raiub vastu, et elu on jätkuvalt lill. Endal ei ole juba imelik? Aga trollidelt muidugi muud oodata ei olegi.
Hggfhf sa ei hooma majanduse teemat. Sa ei saa aru, mis ja mis ajast on valesti tehtud või valesti läinud. Kogu see raha ringluse jutt, eksport ja sisetarbimine, raha ühest taskust teise tõstmise jutt näitab hästi, et sul on need asjad endal peas segamini. Üksikult on paljud faktid õiged, aga nende omavaheline seostamine vale.
Ja ajakirjanduses tuleb vaadata, kes räägib ja eksperdi puhul mis on ta erinevates majanduse situatsioonides ka varem rääkinud. Lisaks tuleb ise vaadata mida näitavad mingid andmed.
Sa ei tee ju midagi sellist. Kärss viitas siin nüüd lõpuks arenguseire keskuse analüüsile, et t & a investeeringud on probleem. Jah on, aga see on vana ja habemega teema, mitte aastast 2018. Ja see on Eesti majanduse juurprobleem, et lisandväärtus töötaja kohta on madal ja seda ei tõsta mingi majutuse ja toitlustusega, ehk turismiga. Seda ei tõsta kaubanduskeskuste ehitamisega, kus müüjad istuvad tühjas poes nagu meil on. Turistid ei too Eestisse paremat elujärge.
Tegelen peamiselt Eestist väljaspool, aga ekspordin üksjagu teenuseid ja tooteid Eestist. Minu jaoks on olukord totaalselt arusaamatu. Ehk siis selles mõttes, et mis kriis?
Seletan lähemalt.
1. Kas ma tulen Eestisse lõunast või põhjast, sellist hulka luksusautosid ja mastureid ei näe üheski riigis ja katsu leida kohta parklas? Halb näide, keegi meist ei tea, kes on auto omanik ja kuidas ostetud.
2. Koostööpartner-projektibüroo. Järjekorrad projekteerimisele ja tugevusarvutustele on 4 kuud ja edasi. Kellele ja mida projekteeritakse, kõik pidi seisma ju?
3. Olen otsinud 3le majale tootjat, elementmajad. Eestist välja. Nüüd olen jõudnud asjadega nii kaugele, et eelleping on Läti ühe majatehasega. Olen helistanud, saatnud jooniseid ja mitmeid meeldetuletusi paljudesse Eesti tehastesse. Vastused on sellised, et järjekord hetkel järgmisse aastasse (ok, tubli), või liiga väike maht, ei viitsi tegeleda (500+ tuh, ähhhh), äkki valite meie mudelite hulgast, ei tahaks arhitektile maksta jne jne.
4. Otsisin suvemajade/grillmajade tootjat. Konkreetsed soovid klientidel, leidsin phe väiketootja L-Eestist, kel polnud orobleem tulle pühap pealelõunal autole koormat peale tõstma. Paljude teiste jaoks oli hinnapärinu vastuseks: vaadake ja valige kodulehelt. Haloo, ma ei taha standartset lahendust, klientidel on erisoovid, aga nohh, sinna see jäigi.
5. Tulin just lõunast, kus suurlinnas pidasin kokteilu üle 5eur kalliks, aga nüüd nädalavahetusel rannas ringi jalutades ja vaadates, et kohad, kus müüakse kokse 14eur, on kõik täis.
6. Paar koostööpartnerit, keda usaldan ja kes käivad mulle alltöövõttu tegemas, rääkisin just eile, et kuidas neil lood, oleks vaja ühte tiimi pähja septembrist- lootusetu. Vähemalt detsembrini kõik mehed rakkes.
Ehk siis olukord on kõrvalt vaatajale on skisefreeniline ju. Räägitakse kriisist, samas keegi ei ole huvitatud natukesestki rahast ja kulutamine käib, nagu printer laseks juurde kodus jooksvalt. Üks norrakas küsis, et kui maj olukord Eestis, vastasingi, et täiega skiso. Ametlikult oleks justkuu kõik miinuses, aga enda kogemused näitavad midagi muud.
Klassikalises mõttes majanduskriisi Eestis ei olegi. Avaliku sektori kokkutõmbamine tooks ka tööturule inimesi juurde, mis võiks päris hea mõjuga olla.