Vikerraadios mingi debiilik põhjendas seda jaburdust, anna mõistust ikka. Tartusse jaama tänavale linna sisse tulles tehakse nüüd sahameestele rõõmu, no pole ajusid enam kusagil.
Kohati tundub, et üks statistika on selle kohta, mis toimub enne avariisid, mis kannab igati loogilist eesmärki, et raskeid avariisid oleks võimalikult vähe.
Teine statistika on aga sellest, kui palju avariides inimesed viga saavad. See sisaldab omakorda ka siin teemas palju jutuks olnud komponente, et inimesed seisavad endast sõltumatutel asjaoludel valikute ees, et kas sõita kokkupõrke vältimiseks autotki vigastamata põllule või tuleb valida selle asemel ainult teepiirete ja tapjakraavide vahel ning peale seda on veel ainult kiirabiautojuhi probleem, kuidas üldse vigastatuteni jõuda ning nad sealt võimalikult kiiresti ummistunud maanteedel haiglasse toimetada.
See oleks nagu täiesti eraldiseisev probleem teede turvalisuse mõõdikutest, ehk siis sellest "esimesest statistikast", mis ei sisalda ka tapjakraave, tekkivaid ummikuid, möödapääsuvõimalusi jne. Aga statistikat sel viisil eri osadeks lahutades tekivadki kaks paralleelreaalsust, millest ühe üle tunneme uhkust ja teist pea(ksi)me häbenema.
https://accelerista.com/teadus/appi-vanaema-uus-potrade-pele
tusvahend-toimib-tohusalt/
loodusmees paneb meie liikluse probleemid paika esimese minutiga - kenasti jutt pikivahest 4 sekundit ja ka ohutulede lülitamisest :) Päris naerma ajab ikka, et mujal räägitakse mingit pläma ja keegi midagi aru ei saa! Viimasel ajal räägivad targad, et enne talve tuleb vaadata rehvimustrit, mitte kui vanad rehvid on jne :) Nagu meie poliitikud, sündinud targad juba kohe alguses, kelleltki pole vaja midagi küsida.
Ma loodan et meie politsei ka vaatab loodusvideosid, sest nende tegevusest meie liikluses pole küll aru saanud - kasu on täiesti nulli juurde jõudnud, mitte ühtegi asja ei suudeta takistada ega välja juurida. Ei taheta, ega osata. Aga üle 90 sõitjad on kõik tapjad, nagu sõidaks ikka mossede ja sapikatega - samas rehvimustrist rääkijad ongi ju sealt ajast, mne võta kinni....
Kärss, sa oled siin eri teemades kritiseerinud, kui inimesed ei kasuta tõsiseltvõetavaid andmeid või muul moel põhjendatud loogikat. Ometi ketrad juba aastaid järjekindlalt "tapjakraavide" mõistet, mille seletus/päritolu olla mälu järgi midagi sellist, et täislastis veoautoga kraavi sõites võiks koorem auto kabiini koos juhiga lömastada. Sama hästi võiks siis tapjatelefonidest, tapjarehvidest, tapjaliiklusmärkidest jne rääkida, kõigil neil on teatud asjaolude kokkulangemisel potentsiaali inimest teise ilma saata. Mina ei tea ühtegi juhust, kus nn eurokraavis lõpetanud juht oleks sinna oma elunatukese jätnud. Küll on igal aastal korduvalt traagilisi näiteid, kus teelt välja põllule - tagantjärgi tihti ilmselt võimatu öelda, kui paljud sellistest juhtumitest võisid olla "ratsionaalne" valik autot n-ö säästa - sõitev masin vastu puud lõpetab. Millegipärast ei näe, et keegi samasuguse kirega muudkui tapjapuudest räägiks.
Ja kuidagi eriti irooniline on keskpiiret siunata sellise avarii juures, kus viimane oleks ilmselgelt vastassuunda kaldumise ära hoidnud. Lisaks on omaette tase kasutada illustreerimiseks pilti, millest jääb mulje, et autode rivi ongi justkui mingi ei tea kui pika tara taga kinni. Tegelikult on samas galeriis vaid paar pilti edasi foto samast kohast vähe kaugemalt, kus antud piire on paremal juhul 50 m pikkune. Ei ole seal kiirabil küll mingit teemat vastassuuna kaudu mööda pääsemiseks.
¤¤¤"tapjakraavide" mõistet, mille seletus/päritolu olla mälu järgi midagi sellist, et täislastis veoautoga kraavi sõites võiks koorem auto kabiini koos juhiga lömastada.¤¤¤
Kui nii väidad, ju siis nii on. Ma pole kindel, kas seda üldse kuulnud olen, tõenäoliselt olen, aga pole väärinud meelde jätmist.
¤¤¤Mina ei tea ühtegi juhust, kus nn eurokraavis lõpetanud juht oleks sinna oma elunatukese jätnud/.../eriti irooniline on keskpiiret siunata sellise avarii juures, kus viimane oleks ilmselgelt vastassuunda kaldumise ära hoidnud.¤¤¤
Proovi nüüd elada edasi teadmisega, et profid näevadki elu teisiti kui minusugused amatöörid. Minu jaoks ei eksisteeri liikluses ainult minu elu, minu auto, minu koorem jne, vaid ma teen rooliga kõrvalpõike nii jänku kui ka konna pärast, kui see on võimalik. Ükski raskeveokijuht seda ei tee täiesti arusaadavatel põhjustel ja see ei tee neid kuidagi looduse ja loomade vastu vähemhoolivateks. Aga mind teeks. Mitte, et mul metsloomakaskot poleks, lihtsalt selle ühe konna või siili jaoks on see tema ainuke elu ja kui saan selle päästa, siis päästan. Kui ei saa, siis ei päästa. Sõidan maateedel pimedas niigi alla lubatud max kiiruse just metsloomade pärast ja iga nädal tuleb vähemalt üks-kaks sellist liigutust rooliga teha. Väldin keskpiiretega teid teadlikult, sest meil on (sh väiksema liikluskoormusega) alternatiive, aga kui mu igapäevane liikumistrajektoor kulgeks paratamatult seal, kus ühel pool on metallpiire ja teisel pool tapjakraav, siis tõenäoliselt oleksin seal ühtlase liiklusvoo huvides sunnitud sõitma kiiremini kui praegu ja seda siilikese elule ohtlikku olukorda ei olegi võimalik lahendada kedagi ohtu seadmata.
Seda vastassuunda kaldumist ei maksa väga üledramatiseerida. Enamikel juhtudel ei ole seal vastasuunas kedagi:)) Suurulukite pärast pidurdab nagunii igaüks, aga enamikel juhtudel, kui sinna põikamisega võiks päästa mõne väikeuluki elu, ei ole seal samuti kedagi. Ja kui on, siis ongi üks valik vähem. Neil vähematel juhtudel on normaalsel põldude vahelisel teel igal juhul rohkem ohutuid valikuid kui valik ainult piirde+tapjakraavi vahel.
Filosoofiliselt lähenedes saab seal kraavis tappa ära ka oma sõiduauto;) Olen oma elus ikka päris palju kordi kokkupõrke ärahoidmiseks teelt välja põllule/heinamaale sõitnud (ja neist paljusid pardakaameravideoid avalikultki jaganud!). Peaaegu kõigil juhtudel ühe hooga ka teele tagasi sõitnud ja sama hooga sõitu jätkanud, sest auto ei saa sellest kriimugi. Mitte ühegi sellise "siilikese" pärast pole veel olnud vaja lasta ennast sealt põllult teele tagasi tõmmata, seni ise hakkama saanud, aga samal põhjusel olen maasturiga tõmmanud teele tagasi ikkagi päris mitukümmend autot (pole kokku lugenud, sada oleks kindlasti liialdus). Ainult nädalavahetuseti maale sõites paistab see osa elust natuke teisiti, kui ise seal maal igapäevaselt elades. Samal põhjusel ei kavatse lükata ümber ka proffide seisukohti, neil on selleks omad põhjused, millest ma ei peagi oskama aru saada... nii kaua, kuni see ei puuduta minu elu, turvalisust ja selle tagamiseks ja teistele võimaldamiseks valikute piiramist.
PS: alles möödunud nädalavahetusel perega koju tulles oli üks rebane maanteel vigaseks sõidetud. Selgroog puru, soolikad väljas, oli suutnud roomata kuidagi teepeenrani. Jälgede järgi oli juhtunud juba ca veerand tundi tagasi ja oleks seal piinelnud võibolla veel tunnikese. Jäin pimedas seisu (loomulikult kümneid meetreid hiljem), ohukad peale ja tegin mida vaja. Samal ajal uhasid teised autod mööda ja vastu, kõik minu suunas sõitjad nägid, aga mugavalt ignoreerisid seda. Olukord ise oli ohutu, sest sain peatuda tee kõrval - peale teepeenart algas viljapõld samal tasapinnal. Oleks seal olnud keskpiire või olematu (ka ratta vahetamise jaoks ohtlikult kitsas) teepeenar koos tapjakraaviga, oleks olnud hoopis vähem ohutuid valikuid. Nagu ka nendel juhtudel, kus maanteel pimedas peale inimesest ülesõitmist veel mitmed autod temast üle sõidavad ja pärast kohtu abil püütakse tuvastada, mitmenda auto ülesõitmine oli tema jaoks surmav. Libe tee ja keskpiire-tapjakraav ei jätagi eriti valikuid, sest hoopis enamatel juhtidel on komme "sõita ette" oma tulede pakutavast nägemiskaugusest kui kalduda vastassuunda, kuid üherealisel piirde-kraavi vahel polegi siis enam võimalik põigata allaaetust ohutult mööda mitte kummaltki poolt. Mõttekoht.
Sattus näppu väga hästi eelnevat juttu illustreeriv pilt, kuidas teid on võimalik ehitada loodust lõhkumata (võimalikult vähe väljakujunenud ökosüsteeme mõjutades). Paraku lähtutakse meil pigem majanduslikest, mitte keskkonnahuvidest: kui põdraga avariid on ühiskonna jaoks kallid, teeme põtradele aiad ette ega hooli neist mäkradest, nugistest ja rebastest, kellest üle sõidetakse, sest nende üks ja ainuke elu oleks nagu vähemväärtuslik põdra omast. Pildil oleval teel neid metsloomariske praktiliselt polegi ja ka piirded ei sega nii kaua kedagi, kuni probleemi tekkides (nt vajadus rehvi vahetada) autod teineteisest mööda mahuvad.
Pilt ise on tehtud väidetavalt Taiwanis. See on hästi meeldiv äärmus, kus meeletute teetammide asemel on pandud tee postide otsa ja seejärel läbi mäe. Loodus pääseb mööda nii tee alt kui ka pealt. Põhjamaades kohtab pigem seda, et kas üks mägi lõhatakse tükkideks ja täidetakse sellega järmine org (et tee oleks suhteliselt tasapinnaline ja suuremate kõrgustevahedeta) või siis jäetakse võimalikult palju alles kõrgustevahesid ja sirged teed pakuvad ainult üles-alla vaheldust (nt lagedal tundra maastikul pole teedel ka eriti metsloomaprobleeme). Veidi Lääne-Soomes ja palju rohkem Norras kohtab ka seda, mis siin pildil, kus ökoduktide ehitamise asemel on jäetud lihtsalt alles võimalikult suur osa ökosüsteemist ja tee lõikab loodust läbi võimalikult vähe. Seda näeb palju ka nii Lääne- kui ka Lõuna-Euroopas, aga seal paljudel juhtudel tundub nende põhjus pigem majanduslik sääst. Eestis seevastu on tapjakraavid ja piirded, mida sekundeerivad karjääride või lageraielankide vahele rajatud ökoduktid, mida seni avaldatud uuringite järgi loomad praktiliselt ei kasutagi. Aga maksumaksjate raha kasutati ära ja keegi pani kuhugi linnukese "tehtud".
Mulle meeldib see uus Tondi tànava raudtee tunnel. Oi kus ehitasid seda 1,5 aastat ja lòpuks tegid sinna fooride ràgastiku. Pàris kole kkka kui see ongi meie innovatsioon ja lahendus. Mujal ehitatakse sama ajaga 100 mm silda ule kuristiku aga meie saame yhe rongitee eraldatud. Ei teagi kas tahaks neid teisi ymberehitamisesse yldse, sest nad pole selle ideest aru saanud ilmselgelt. Ootad kauem ja pikemas rivis kui robgi taga
ka mina ei saa sellest fooride mõtekusest aru.isegi televisioonis pasundati,et nüüd kõik hästi ja enam ei pea rongide pärast ootama.kui rong käis ööpäevas võibilla keskmiselt 2 korda tunnis,siis foorid töötavad 15-20 korda tunnis.see on puhas fooridemaffia siin Tallinnas
Vabandust jah, mõtlesin 2000 aga kirjutasin 2020. Umbes 2000 ja edasi hakkas hulgaliselt tekkima dubleeritud foore ja sellinseid variante kus väike foor oli pandud ristmikule esimese juhi silmade kõrgusele.
See video illustreerib hästi paljude poolt siin kirjeldatud olukordi, et need kahe sõidusuuna vägivaldsed eraldamised nii kitsastel teedel ei ole ohtlikud mitte ainult piirde kohal, vaid sellele eelneb ja järgneb samuti liikluskaos nende juhtide tõttu, kes ei taha ennast "lukustada" piirde kohal aeglasemalt sõitvate autode taha. Pärast on muidugi hea idee jätta liiklusavariide statistikast välja see, mis toimub mitmed kilomeetreid enne ja pärast piiret. https://www.delfi.ee/artikkel/120337422/pardakaamera-video-u
skumatu-moodasoit-loppes-imekombel-ohvriteta-eluohtlik-idioo
t
No ja siis on veel riigid, kus karistamise asemel spetsiaalselt joonitaksegi maanteedel äärejooned katkendlikult ning ehitatakse teepeenrad oluliselt laiemad, et juhid saaksid moodustada 1+1 realisel teel 3 rida...
Ega siin head lahendust pole. On ammu mõõdetud ja tõestatud, et USA stiilis paremakäe reegel on palju väiksema läbilaskega kui ringtee. Kas neid ringetid nüüd päris igasse kohta toppima peaks, on omaette küsimus muidugi aga kui on suurema koormusega ristmik, siis ringtee on ainukene mõistlik lahendus. Rocca ringtee muutmine tavaliseks ristmikuks aga on huvitav nähtus. Ma pole seal enam pikka aega sõitnud tipptundide ajal ja omast kogemusest ei oska öelda, kas seal läks läbilaskvus paremaks ja kas avariide hulk nüüdseks on vähenenud ja kui isegi on, siis saab selle vabalt kirjutada otsetee Keilasse arvele, mis selle alumise korruse ristmiku koormust vähendas kahekordselt.
Eks üks võimalik tegur on see, et olemasolevaid ringteid püütakse moderniseerida tihedamaks muutunud liikluse jaoks ning ringid muutuvad natukene keerulisemaks, samas kapitaalset ümberehitust pole võimalik teha juba olemasoleva piiratud ruumi tõttu, aga teine tegur on kindlasti taaskord meie olematu liikluskultuur. Meil ei kehti reegel, et üks kõigi, kõik ühe eest vaid igaüks enda eest. Ja nii see trügimine ja plekimõlkimine toimubki.
Suurimaks avariide põhjuseks võiks lugeda liikluskorralduse või lahenduse puudulikkust ja liikluskorraldajate (projekteerijate) ebapädevust ning praktilise kogemuse puudumist, nagu ka nii mõnelgi muul alal.
Jüri nn. ringile jäeti viimase "kalli" remondi (ümberehituse) käigus tegemata kaks mahasõitu (mõlemalt suunalt Tartu mnt.lt üle ringi "augu" paremale alla), mis oleks lihtsustanud ringile pealesõitu ja välistanud samatasandi ristumise.
Kristiines ja Tondi Selveri juures on pöördel reavahetused need avarii põhjused, sest (liiga)paljudele on lihtne reavahetuski "tohutu" manööver, ammugi siis koos pöördega.
Ma ei mõelnud seda nii, et ringtee, kui asi, oleks iseenesest halb. Ei ole. Ringtee point ei seisne mitte ringis endas vaid, ringi kaudu sõidueesõiguste jaotumises nii, et ka kehvema tähelepanuga juhid hakkama saaks (vihje Deusi mainitud suure lombi taga suht tobedale alternatiivile, mille point pole isegi mitte paremakäereeglis, vaid samaliigiliste teede ristumises, kus tuleb peale ristmikule saabumise järjekorrale arvestada ka paremakäereegliga - olukord, mis nii mõnelgi juhtme kokku ajab). Sellepärast võib ringtee asemel panna ristmiku keskele püsti ka lihtsalt ühe posti ja kui kõigil juhtidel oleks mõistus peas, võiks seegi post olla mõtteline, mitte füüsiline. Meil ehitatakse ringteid, mis seda eesmärki ei täida (nähtavus, tähelepanu jagamise vajadus ka ringiga seotud muudele taristuobjektidele jne).
Taksopargi ringteed mäletate, Ülemiste mõlemat ringteed? Haabersti ringtee on vast halvem näide, sest seal olid juba ristuvate teede erinevast liikluskoormusest tulenevad kohati ebaloogilised erandid, mis mõnelgi juhtme kokku jooksutasid (nagu praegusel sõpaka ringil). Kui ei mäleta, siis selliseid suuri, avaraid ja mugavalt sõidetavaid ringteid kohtab nii Balti riikides kui ka kaugemal. Kusjuures nende asemele keeruliste ristmike ehitamisega on asfalteeritud pind vaid kasvanud, mõnel juhul mitmekordistunud. Aga jalakäijatel on natuke parem, saavad teha paar sammu vähem. Praegune viis ringteede massilisel ehitamisel jätab samas mulje teede projekteerijate seltskonnas levivale ringteeobsessioonide epideemiale:)
Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski ütles otsust kommenteerides, et Paldiski maanteele sel sügisel rajatud ajutine rattarada on andnud oodatult nii positiivseid kui negatiivseid tulemusi ning muidugi ka positiivseid ja negatiivseid emotsioone.
Esiteks, see teema siin ei ole rattateedest. Selle lingi jaoks leiab vähemalt 100 sobivamat teemat.
Teiseks, niisama linkide loopimine on lihtsalt ebaviisakas. Eriti veel, kui jäetakse mainimata, et tegemist on tasulise artikliga.
Toon sealt ise välja tsitaadid, milles seisneb artikli puänt, aga seda võiks teha alati ikkagi linkija ise. Juba austusest nende vastu, kellel puudub tasuliste artiklite lugemisõigus.
¤¤¤Tallinna transpordiamet on otsuse eel mõõtnud rattatee kasutustihendust ja tuvastanud, et tipptunni ajal kasutas rattarada vaid mõni rattur. Samal ajal on sõiduautode läbilaskvus vähenenud rattatee eelse ajaga 25% ning ummikutes istus kokku 1500 autot. „Kui korrutada see Tallinna keskmise palgaga, selgub kiirelt, kui suur on ummiku tekitanud rattatee alternatiivkulu. See ei ole proportsionaalne ega mõistlik ressursikasutus,“ on Järvan varem selgitanud.¤¤¤
¤¤¤Tegelikkus kujunes, niisiis, täpselt vastupidiseks. Ummikud olid rekordilised.¤¤¤
Numbrid on teada, kellelt selle rahakulu nüüd sisse saab nõuda? Kes vastutab oma isikliku varaga ja kes vastutab ainult poliitiliselt?
PS: imestan, et seda rattateed, kus sõidab harva ainult mõni üksik rattur, terveks talveks sinna ei jäetud... kevadeni oodata olnuks loogilisem. Sest tegelik eesmärk oli ju algusest peale mitte ummikute vähendamine ega ratturite elu parandamine (suunates neid müra ja heitgaaside keskele!?!), vaid autoliikluse vaenamine.
Õnnestus ka endal näha seal 110 elektroonilist kiiruspiirangut olukorras, kus nähtavus seda kindlasti ei võimaldanud... see pigem julgustab/õigustab valima teeoludele mittevastavat kiirust neil, kellel puudub enesel võime neid olusid hinnata... milleks see vajalik on?
/.../
2024 on juba praeguseks hukkunud liikluses 69 inimest ja saanud viga 2120 inimest.
2023. aastal hukkus liikluses 59 inimest ja viga sai 1950 inimest.
2022. aastal hukkus liikluses 50 ja viga sai ligi 2000 inimest.
2021. aastal hukkus liikluses 55 inimest ja viga sai ligi 1770 inimest
/.../
Lihtsalt tundub, et samad ametnikud, kelle otsused on meid praeguse olukorrani viinud, üritavad järgmiseks jätkata sama tegevust veelgi intensiivsemalt, et jõuda sama tegevusega teistsuguse tulemuseni...
Selles mõttes offtopik, et uute teedega pole midagi pistmist. Lihtsad ilusad pildid vaatamiseks neile, kes siin madalaid autosid igal pool sõitmiseks teistele soovitavad;)
¤¤¤Pärast 2023. aasta ümberehitustöid on sellel ristmikul juhtunud kokku kuus liiklusõnnetust. Neist poolte puhul said autos olnud inimesed kannatada.¤¤¤
Aga nüüd siis konkreetselt... mis vahet sel on, kuidas me kiirenduseks kasutatavat rada nimetame, kui see varem täitis oma "ohtlikku" eesmärki ohutult ja avariid tekivad pärast selle "ohtliku" laiendi kaotamist?
¤¤¤Põhjus, miks Raiste suunal vasakpöördeks eraldi rada ei tehtud, on Taali sõnul seotud statistikaga, aga ka maa ja ehituse maksumusega.
/.../
Autojuhid on kurtnud ka selle üle, et Osula poolt Võru suunas parempöörde juures on ümberehitusega kaotatud varem seal olnud kiirendusrada. See on varasemaga võrreldes peateele keeramise sootuks ohtlikumaks teinud. Janar Taali kinnitusel seal mingit kiirendusrada tegelikult ei olnudki. «Tegemist oli möödasõidulaiendusega, mida juhid kiirendusrajana kasutasid, kuid möödasõidulaienduse taoline kasutusviis on liiklusohtlik,» selgitas ta.¤¤¤
"Tartu poolt tulnud autojuht asus tegema vasakpööret Raiste suunas, kuid ei näinud samal ajal Osula poole vasakpööret tegeva auto varjust vastassuunas lähenevat sõidukit Renault Scenic ja keeraski sellele ette."
Phimõtteliselt ristmiku viga- Võru poolt tulles on eraldi vasakpöörderada ja sellel olev pööret ootav auto varjab hästi Võru poolt Tartu suunas otsesõitjad.
"Mullu 3. märtsi kuiva ja selge ilmaga pärastlõunal sõitis BMWd juhtinud mees Võru poolt ning alustas ristmikul vasakpööret Osula suunas. Samal ajal lähenes Tartu poolt veok, mis võttis hoo maha, et alustada parempööret Osulasse. BMW lasi veoki läbi, kuid ei märganud vasakpöördel, et reka tagant lähenes otse Võru suunas sõitev Kia. "
Põhimõtteliselt juhi tähelepanematus, ristmik pole siin süüdi.
"19. augusti pärastlõunal, taas kuiva ja selge ilmaga, sooritas Volkswageni juht sama vasakpööret Osula poole ning sõitis ette Tartu poolt lähenenud Volvole – õnnetuses sai viga kaks Volvos olnud inimest."
Taas juhi tähelepanematus.
"Raske avarii juhtus aga seal kandis eelmise aasta 12. jaanuari pärastlõunal lumistes oludes, mil veoki ja veel nelja auto kokkupõrkes sai vigastada kolm inimest.
Tõsi, viimasena mainitud õnnetus sai alguse ristmikust veidi eemal: veoki Scania juht sõitis tagant sisse sõiduautole Mercedes-Benz, mis paiskus otsa ees seisnud sõiduautole Volkswagen Passat. Kokkupõrke järel kandus veok vastassuuna vööndisse ja põrkas kokku vastu liikunud Volkswagen Sharaniga, mis omakorda paiskus otsa teel seisnud Peugeot’le."
Seega ristmik ei puutu siia üldse.
«See ristmik ei ole paremaks läinud,» märkis Tõnni Autokooli juht, sõiduõpetaja Tõnis Kattai. «Vasakpööret tehes on asi minu arvates ohtlikum, sest kui mitu autot tahab teha vasakpööret, varjab see täiesti ära selle, mis tagant tuleb ja väga kergelt võib tekkida ohtlik olukord.»
Peamine probleem ongi Võru poolt tulles vasakule Osulasse pööramisel.
Õnnetusi juhtus sel ristmikul ka enne rekonstrueerimist, kuid siis, nagu mäletab Tõnis Kattai, olid need valdavalt kõrvalteelt, Osula või Raiste poolt peateele ettesõidud. Pärast ümberehitust on saatuslikuks saanud aga vasakpöörded. Miks?
«Varem oli nii, et kui Tartu poolt tulid, siis põhimõtteliselt mahtus siia ära kolm rada: üks keeras [paremale] Osula poole, üks [vasakule] Raiste poole ja üks mahtus keskelt läbi [Võru suunas] sõitma,» selgitas Kattai. «Nüüd tehti parempöördeks eraldi rada, aga vasakpööre ja otsesõit on jäetud ühe raja peale. See tekitab inimestes kärsitust lipsata vasakpöördel ruttu läbi, eriti kui selja taga on autorivi. Aga kui samal ajal teeb keegi oma vasakpööret Osula poole, siis selle auto taha ei näe ja sealt üllatus tulebki.»
«Minu arvates on nende õnnetuste põhjused eelkõige liigne kiirustamine, tähelepanematus ja tõenäoliselt paljudel juhtudel ka tegelemine kõrvalise tegevusega,» märkis Raul Kell Võrumaa Autokoolist. «Alati peab enne manöövrit mitu korda vaatama ja veenduma, et märgatud on kõiki teisi liiklejaid, hindama nende kaugust ja kiirust ning pärast seda tuleb võtta vastu õige otsus manöövri ohutuks sooritamiseks.»
Enne oli tegu tavalise ristmikuga, nüüd veidi keerulisem, aga põhipoint siiski meil tüüpiline- juhtide kärsitus, tähelepanematus.
Kui keegi Tallinna-Viimsi-Saku kohta sellist juttu räägiks, siis isegi usuks aga Tartu? Tartus pole kärsituid juhte, on väga aeglane liiklus.
Isiklik arvamus.
See liigne uimerdamine muudabki meeled ka uimaseks ja ongi ahel töös. Mida väiksema liiklusega kohead seda hullemaks asi läheb. Ja kui selline suuremasse linna läheb on kramp. Tean küllalt eitesid kes ei julge linnades teatud kohtadesse minnagi või mõni üldse linna.
Tartu on isegi veel suht mõistlik, tipptunnil muidugi kohati venib, aga viljandi on hullem, seal keskmine kiirus 30 ja kihutatakse 40ga. Õnneks nii väike linn ja liiklus üsna hõre, seega ei pea sealt läbi sõites kaua vanduma.
Tuli praegu tööle sõites meelde, et ca 3 aastat tagasi sõitsin isegi ühele Civicule tagumise ratta mustri tiiva ja kapoti peale. Olin juba oma vasakule pööravas reas, kui üks tibi otsustas, et tal ka nüüd vaja vasakule tulla ja täpselt keeras ennast tagumise ratta alla. Pardakaamera väljavõte kindlustusele ja süüdi ta oligi ehk siis tegelikult isegi eraldi vasakule pööramise rada ei päästa kedagi, kui ei järgita väga lihtsalt reeglit - reastuda tuleb koheselt, mitte siis, kui pool maad on juba läbitud.
¤¤¤Eestis on liiklusohtlike kohtade programmi toel ümber ehitatud üle 560 objekti. Transpordiameti analüüs näitas, et liiklusõnnetuste arv neis kohtades vähenes pärast ümberehitust lausa viis korda. Siiski on kokkuvõttes üliedukas programmis ka erandeid, kus pärast ümberehitust on probleeme isegi rohkem kui enne.¤¤¤
Tühilaskude protsent iseenesest on muidugi tühine, aga rahanumber seal taga on märkimisväärne. Kuidas sellised projektid eluõiguse saavad?
Viimastel päevadel siin-seal foorumites kerkinud lastetoateemat peaks muidugi esmajoones vaatama! Kui ikka juhil on sügavalt pohh, siis ei päästa ükski ohutussaar kedagi kahjuks.
vaatan ja imestan kuidas iga ilmaga ehitavad särki rebides railbalticut.ei mingit probleemi.Tallinna Kadaka viadukti aga ehitada ei saa.küll on liiga külm ja vist on ka liiga soe.eelmisel nädalal oli ilmad tugevalt üle 10-ne kraadi.aasta aega renoveeritakse ühte kõige lihtsamat ja väiksemat viadukti.
###Äsja tuli teade, et Hispaania tõstab suurematel maanteedel kiirust. Muutmärkidega on leitud olevat võimalik tõsta piirkiirus kuni 150 kilomeetrini tunnis.
/.../
Lihtne on võrrelda ka muutust kümne aasta summaarse ja viimase aasta vahel. Hukkunute arv kõrvalmaanteedel on veidi kahanenud, tänavatel veidi tõusnud, kuid asulavälistel vallateedel on see viimase kahe aastaga kordades tõusnud (ka vigastatute arv on viimase kolme aastaga tugevas tõusutrendis). Kiiruskaamerad on samas paigutatud ainult riigiteedele.
/.../
Võrreldes juhtumisi teekilomeetri kohta, on põhimaanteedel hukkunute sagedus suurim, seda nii 10 aasta keskmise kui 2024 aasta baasilt. Sellele järgnevad võrdselt tugimaanteed ja linnatänavad. Vigastatute sagedus linnatänavakilomeetri kohta on suurim. Ega siit peaks ometi järeldama, et ka asulavälisel teel tuleks liikuda linnakiirustel?
/.../
Kas saame ühesõidukiõnnetused seostada AINULT kiirusega? Kui, siis vaid oludele mittevastava kiirusega, kuid kuidas seda määrata ja kas on olemas universaalne mõõdupuu igale autole või juhile? Või kokkupõrked? Joobega ühesõidukiõnnetustes hukkunud 57, neist 8 linnas 45 maal. Joobe ja ühesõidukiõnnetuste vahel on tugev seos – 58% ühesõidukiõnnetustes hukkunutest seondus joobega. Samuti 25% hukkunutest ei kasutanud turvavarustust.
/.../
Sõltumata eeltoodust, kui midagi peaks juhtuma, on juht ALATI süüdi selles, et valis oludele sobimatu kiiruse. Kuid reeglina pole teeomanik süüdi selles, et liikluskorraldusvahenditega kehtestatud kiirus ei vasta teeoludele. Ja kui midagi juhtub, saab karistatud ikkagi juht.
/.../
Kiirus kahtlemata võimendab avariide tagajärgi, kuid puudub usaldusväärne statistika, mis seoks otseselt piirkiiruste ületamise ja õnnetuste toimumise.###
Järeldus on õige, aga kas üks statistikamoonutus on teise statistikamoonutuse asemel ikka mainimistväärt kvaliteedivahe? Positiivse poole pealt eraldi tsitaat ka sellest, kui hästi statistika võib eksitada, kui ei lähe neisse detailidesse sisse, mis seal kenasti välja oli toodud.
###parim korrelatsioon kiiruseületamisel seondus parklas teise auto uksega riivamisega.###
Veel üks eksitav järeldus, mis enam teemaga seotudki pole ja mille puhul jääb mulje, et siin aetakse omavahel segamini uus/vana ja uusi/vanu autosid kasutav peamine sihtrühm ning keskkond, kus neid kasutatakse. Lihtne näide, et kui sõita aastas 50tkm (minu keskmine), siis uus auto läbib enne esimest korda ülevaatusele jõudmist 200tkm, kuid vana auto käib ülevaatusel iga 50tkm tagant (või 25tkm vs 100tkm). Vanade autode lihtsale veermikule pole see mingi väljakutse, samas kui uute ja kohati ülikeeruliste veermikega autodele jääks sageli isegi vanade autode ülevaatusevälbast väheks, et veermik sõiduohutust ei mõjutaks. Neid võrdlusi saaks tuua mustmiljon alates piduritorudest (vasktorud vs rauast roostetavad torud) kuni sõiduohutust puudutava elektroonikani (mille puhul uue auto omanik võtab liikluses riskid eeldusel, et see alati töötab, kuid vana auto omanik teab juba mootorit käivitades, et ta peab neid samu riske haldama alates esimesest sõidetud meetrist). Detailidesse laskudes jääb mulje, et seda mõju ühelt poolt alahinnatakse ja teiselt poolt vaadeldakse üleüldse mingi kõverpeegli kaudu, sest vaatlejal endal pole kogemusi, sh "peegli taha" vaatamisega.
###Sõidukipargi vananemine ja vähene teehoiu rahastus lisavad murekohti.###
EDIT: kiirustehuumoriga seoses toimus mul omal külavahel eelmisel nädalal üks autode avarii, silmnähtavat kiiruseületamist 30 alas ei olnud (pealt näinud enda laste hinnangul), põhjuseks pigem harjumus, et tee on alati tühi ja sõidu ajal võib vabalt ringi vahtida, millega naabrid oma hoovides tegelevad... hullem kui nutijoove linnades:)
Mismõttes igapäevane?? Iga teise liiklusohutuse statistikat puudutava uudise juurde tohivad spetsialistid lõputult kedrata, et iga liiklussurm on liigne, aga kui liigse põhjuseks pole enam teine juht, vaid ajuvaba teede projekteerimine, siis iga surm enam arvesse ei lähe? Kui palju oleks siis piisav? Enne uurimise lõppu ei tea sedagi, kas suri üldse kraavi kaldaga kokkupõrkel või oli sellel hetkel juba surnud.
Siin pole ka mingeid vabandusi alternatiivide puudumise kohta, sest ürgvana betoonplaatidega Peterburi mnt on Lasnaka juures endiselt alles, vabalt võiks olla ka kõik ülejäänu, on igapäevases kasutuses, pidanud vastu kauem kui ükski asfalttee (parandage kui eksin, see pole välistatud) ja seda kordagi pindamata, ainult osasid plaadivahesid parandades. Näinud elu jooksul kindlasti üle 100 teelt väljasõitnud auto seal, kus isegi auto on terveks jäänud, arvatavasti ka juhid.
Eurokraavid pole eurokohustus vaid valik, kas remontida roopaid jne sagedaste tsüklitega ja ehitada teede kõrvale meeletuid hooldust vajavaid äravoolutaristuid või teha seda, mida tehakse paljudes kohtades üle maailma, sest kallima alghinna katavad väiksemad hilisemad hoolduskulud. Puhtalt poliitiliste valikute küsimus, kuid meie valikuid tehakse millegipärast 4a tsüklitega, mitte vähemalt poole sajandi jaoks teed ehitades nagu nõuka ajal.
Kärss kirjutas: "Jälle lõppes kellegi eluteekond tapjakraavis."
Kindel, et just kraavis? Mitte müravallis?
Mitte kraavid ei tapa, vaid oma võimeid üle hindavad juhid. Me võime lõputult teid "arendada", aga spetsialistid leiavad endiselt koha enda äratapmiseks ja looduse täispasandamiseks selle käigus.
Teepeenrad peaksid küll meetrikese laiemad olema, selmet arutult põllu- ja metsamaad raisata kergliiklusteedele.
Kraavi muldvall lõpetas juhi(tavuse) kaotanud auto teekonna - oleks olnud korrektne uudis (kuniks juhi surma tegelik põhjus selgub/ kui selgub).
Ja kui nüüd korra tulla tagasi selle eespool viidatud Ain Kendra artikli juurde, siis isegi päris loll saab numbreid vaadates aru, et kui oleks vaja hukkunutega õnnetuste arvu vähendada, siis tuleks kas: A- vähendada sõidukiirust kõikjal 50-ni või mis veelgi efektiivsem 40-ni, B- suurendada sõidukiirust kõikjal vähemalt 100-ni :-)
Aga mina küll ei näe, et politsei mehitatud patrullid selle kontrolliga (et keegi kogemata aeglasemalt ei liikleks) toime võiks tulla ja meil on jätkuvalt vaja kiiruskaameraid - ainult, et kordades rohkem kui täna kasutuses :-) https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/9c2c32ff-
675d-45e6-9a66-54dac39f262c.jpg
###Kraavi muldvall lõpetas juhi(tavuse) kaotanud auto teekonna - oleks olnud korrektne uudis (kuniks juhi surma tegelik põhjus selgub/ kui selgub).###
Loomulikult oleks niiviisi korrektne! Ilma nii umbmäärase sõnastuseta poleks see uudis võibolla mu tähelepanugi pälvinud. Kui avarii toimus Tallinnas Liivalaia tänaval, oleks väga kummaline lugeda uudist "Harjumaa piirides" toimunud avariist, kuigi see pole ju tähti närimata vale.
Mulle isiklikult meeldiks lugeda rohkem selliseid uudiseid, kus juhi(tavuse) kaotanud auto teekond rauges heinamaal või viljapõllul, keegi meditsiinilist abi ei vajanud, juht jätkas oma teekonda peale maanteele tagasi tagurdamist ning korvab liikluskindlustuse kaudu maaomanikule tekitatud kahjud. Sellised autodele kriime tekitamata teelt väljasõidud (va kahjude korvamine;) oli kunagi tavapärane ja ohutu viis juhitavuse kaotanud auto pidama saamiseks ja on seda mõnel pool veel tänagi (sh mu oma põldudele-heinamaadele, nt möödunud talvel peaaegu kümmekond korda @uljaspead, kõik sõitsid edasi, mõni jõudiski sama hooga veel teele tagasi, mõne kriimu vast ikka autod said, ürgvana asfalteeritud tee ei vaju ega lagune kraavide puudumise tõttu).
sõitsin üle pika aja Tallinnas Ahtri tänaval.seal valitseb tõeline kaos.iga 50 meetri tagant on fooridega ülekäigurajad,mis on reguleeritud punaseks laineks.miks ei oleks võinud teha jalakäijate tunnelit,nagu arenenud riikides seda tehakse.autod ja bussid seisavad seal kuues reas.see on ju meeletu õhu reostus
See punane joon pole muidugi uudis, AGA- kas maanteameti keenjused tõesti arvavad, et kui on punane, siis on vingem kui liiklusseadus?
Teatavasti ei tohi valget pidevat telgjoont ületada, aga mnt rahvas vist arvab, et kui on punane, siis kohe üldse mitte kuidagigi ei miskil moel ja ei kunagi ei tohi seda ületada?
Miskit taolist ilmselt tiksub nende peades. Aga noh hetkel sai keegi jälle tööd teha (maksumaksja raha eest), värvimüüja sai maksumaksja raha ja eks ka väike käibemaks liikus riigi rahakotti.
Värvilahendused, mis märgatavust parandavad, on siiski lubatud. Ülekäiguradade viite leidsin, telgjoone oma otsivad tugevama närvikavags huvilised ise üles!
Sellise joonimismetoodikaga assotsieerub lugu Top Gearist (või oli see juba Grand Tour-i aegne, ei mäleta), kus Cl ja May ''testisid'' vanu Peugeotte. Clarkson keeras oma 305 kabrioletil kliimaseadme off-i ja ESP-nupust veel ''especially off''-i.
Siin juhtum sarnane. Topeltjoone ületamine möödasõiduks on keelatud ja ammetnikkuja loogikaga on lisatud punase puhul veel eriti keelatud. Niimoodi või!?
Juurpõhjuste likvideerimise asemel tegeletakse asendustegevusega.
Tundub, et kõik teed on nii korras, et võib vabalt pühendada aega ja raha punase värviga mängimisele. Ei ühtegi auku pole vaja kuskil lappida või kulunud jooni üle värvida. Raha on ka rohkem kui kaitseminnil, mis kümneid miljoneid kuhugi unustab. Elu nagu lill.
Teid on alati enne valimisi korda tehtud, sest siis on vaja pööblile näidata, et ametnikud hoolivad. See punane pidevjoon tee keskel kellegi "seenesööja" mõttevälgatus, mis sai teoks.
Piirake erutust - see punane joon on "work in progress", sinna tulevad valged jooned ilusti kõrvale.
"Punane joon teel" on Marko toodud määruses ilusti olemas - "949b", aga sellega tähistatakse kiiruspiirangu lõppu (ja maalitakse risti teega).
No ma'i tea siis, kas ametnikud räägivad üht ja teevad teist. Eelpool viidatud artiklis on must-valgel: ''Kõnealune punane joon on lisameede peale tavapärase pidevjoone, et rõhutada möödasõidu keeldu''
Liiklust ja liiklusseadust mõistev juht saab aru, mida tähendab pidev valge joon, sellise juhi vastand sülitab kõigele ja kõigile ning teda ei huvita isegi väga punane joon, seega ma ei usu, et punane värv midagi oluliselt muudaks. On minust mööda sõidetud ka seal tikupoisi lähistel, kus jäme punane keset teed veetud. Täpselt samamoodi sõidetakse mööda ka neis kohtades, kus valged diagonaaljooned (915, 916, 917) nö saarekestena maha veetud.
On veel paar punaste topeltjoontega märgistust- 949c õueala piir ja 949e jalgratturi ooteala. Või 935- jalakäijate ooteala hoiatusjoon kõnniteel. https://www.liiklustestid.ee/liiklusmargid/teemargistus/
Nagu meil oleks teed täiesti pilbasteks, et halada teeremondi pärast ja probleeme üldse mitte, et peaks mingi asja pärast muretsema, kas pidevjoon on karjuvalt punane või valge...
Jooni pole üldse vaja tegelt, saaks pappi kokku hoida, märgid on olemas.
Jooni on vaja, sest kasvõi vihmastel sügisõhtutel on neist siiski abi sõiduraja hoidmisel. Eriti võõrastes kohtades, kus tööle-koju sõidutrajektoor pole pähe kulunud. Teed on meil normaalsed, ei eita, aga kas on vaja raha kulutada küsitava kasuteguriga punaste joonte jaoks? Nagu ma kirjutasin, siis poogenvenda ei huvita ükski joon, korralik juht saab ka valgest värvist aru.
talvel saavad kõik ilma joonteta hakkama.mõned aastad tagasi värviti jalgrattateed punaseks.ilmselt jäi värvi üle ja nüüd on hea maha parseldada.viisakam oleks aegajalt ka asfalt mustaks värvida.kole on vaadata kuidas vahel viskab halli ,musta ja punakat tooni sisse.teed on nagu vanaema lapitekid
kogu liikluskorraldus on üle eesti jabur.peale renoveerimist on kõik teed ja tänavad kitsamad ja aeglasemad.mis point on üldse renoveerida,kui liikluse läbilaskevõime väheneb.peaks justkui vastupidi olema
