Igipõline probleem, aga sellest siin polegi vist räägitud.

Esimene pilt on tüüpiline väiksem tee, kuhu sõidetakse sisse millegipärast kolm sõidujälge nelja asemel. Kuulen selle kohta kommentaare absoluutselt kõigilt põhja poolt külla tulevatelt sõpradelt, et kuidas nii on üldse võimalik. Probleem tekib just siis, kui sõidujälgede vahel olevad lumised vaalud muutuvad mõnikord kõrgeks ja sulaga/soolaga pudruseks (suurendavad tohutult veeretakistust = pidurdavad autot). Paljudel kaasaegsetel autodel on jällegi suhteliselt laiad rehvid, mis sellisest vaalust isegi ei ürita läbi lõigata. Kui nüüd teine auto tuleb vastu, peavad mõlemad autod sõitma korraks vaalust välja ja laia rehviga autod kipuvad siis jääma "ujuma" nende vaalude otsa. See on olukord, mis ilma elektroonliste juhiabideta nõuab juba mingeid talvesõiduoskusi ja millega ka elektroonika saab hakkama kuni teatud piirini ja eeldusel, et juht ise ühtegi sõiduviga ei tee. Oleks seal neli sõidujälge, sõidaks kõik seal vaalude vahel ja pole eriti vahet, kui kõrged või kui pudrused need vaalud on, sest manöövri jaoks võetakse nagunii kas kiirus maha või võetakse möödasõit ette juba täie teadmise juures riskidest ja selleks sobivas kohas.

Teine pilt on näide, kuidas samuti ei peaks, kuigi sõidujälgi on seal neli. Nimelt kui esimese lume sisse jälgede sõitjal on komme kurve lõigata, sõidetakse hiljem jäljed sisse nii, et sisekurvis peab mõnikord teelt välja sõitma. Kui ma ise sõidaks seda pilti tehes liinibussiga või mingi muu laiema autoga (nt veaks konnaga ärakoolenud roima esindusse garantiiremonti:), tuleb see halvema nähtavuse korral vastutulijale täieliku üllatusena, sest enamus sellest laiemast autost on juba tema sõidujälgedes ja jälle tuleb ootamatult ning kehvas kohas (kurv) keerata sealt kiiresti välja lumevaalu peale tagasi oma tegeliku sõidurea piiridesse. See pilt pole eriti õnnestunud, kuna minu pool on teeperv ikkagi sile ja sealt saab vajadusel ka veidi "varastada", kuid mõnikord on seal kohe kraav või suured augud (kuna neid sisekurvides lõikajaid on kah piisavalt). Samas vastutulevad sõidujäljed peaks olema paar meetrit vasakpoolsele teeservale lähemal (suvel, kui teekattemärgistus näha, ju ongi).

Minu poolt lihtsalt üleskutse, et kõik need, kellel load taskus, ei ole nii head sõitjad, kui teie ise. Ja palun ärge käituge lambakarja kombel valesti, nii nagu kogu see hall mass ees teeb, vaid sõitke sisse ise sõidujäljed selliste kohtade peale, kus need olema peaks. Kui oma peaga mõelda suutvaid liiklejaid on piisavalt, hakkavad lõpuks ka "lambad" käituma nende järgi. Sest pole mingit põhjust arvata, et seal põhjamaades neid lambaid vähem oleks kui meil:) Paraku kohtab selliste teede ääres kraavidesse libisenud autosid rohkem kui oleks loogiline ja politsei seda probleemi meie eest kunagi lahendama ei tule.

On ikka probleemid.

Inimestel puudub gabariiditunnetus. Mõnel on teeäärest meeter puudu aga grimassid on vastutuleva auto suhtes sellised, et mida kuradit ma kõõlun juba kraavis(90% naisterahvad)

TO Kpl: loe foorumit ja avasta, kui paljude jaoks see sõidujäljest väljumine on probleemiks! Sina oled muidugi tubli, tark ja ilus ning endast kehvemate poole ülevalt alla vaatamine ongi tänapäeval moevärk. Aga kes Tallinnast või põhitrassidelt kunagi eemale ei sõida, ei teagi võibolla, mis on teise inimese argipäev. Ja see polegi probleem neile, kes sellistes kohtades igapäevaselt sõidavad, kuna autod, rehvid jpm on valitud selle järgi, et peab saama hakkama iga ilmaga. Probleem ongi neil, kes tulevad korraks külla kuhugi maakohta ja keda me ise siin kraavidest teele käime pidevalt sikutamas.

Panin teadlikult enne lihtsad ja arusaadavad pildid, mitte mingid ekstreemolud. Aga võin jagada ka midagi huvitavamat, pardakaamera video screenshot. Tuisanud lume alt peaks olema näha, kus need kolm sissesõidetud jälge asuvad/asusid. Neist minupoolseim siis juba minevikuvormis ja lume all. Korduvalt ise soodsamas olukorras (antud pildl vastutulijana) näinud, kuidas keeratakse vaalust välja natuke liiga suurel kiirusel ja järgmine hetk on mul juba juhitavuse kaotanud auto põiki ees. Sama tee peal toimub igal talvel samal põhjusel ikka vägagi mitmeid lihtsaid plekimõlkimisi, aga kogu selle lolluse, mida oleks nii lihtne ära hoida, maksavad kinni ka need liikluskindlustuse tegijad, kes kunagi ühtegi avariid pole põhjustanud. Vale oleks öelda, et see meist mitte kedagi ei puuduta.

PS: ma sõidan seal pildil umbes 50km/h. Pole mõeldav ühegi esiveolisega ja ega see ei õnnestuks ka ühegi üherattaveolise tagaveolisega. Lubatud on 90km/h, umbes nagu vastutulijal ;)

Soome tavaline pilt on see, et need kolm on veel jääs roopad ja siis tuleb vastutulijaga kohtudes peaaegu seisma jääda, et teineteisest probleemideta mööduda.
Sarnased lood nii Norras kui ka Rootsis, kust need sinu "Kuulen selle kohta kommentaare absoluutselt kõigilt põhja poolt külla tulevatelt sõpradelt, et kuidas nii on üldse võimalik." sõbrad küll pärit on?
Ega sul ilmakaared sassis pole?
Olen ise HLK- Jyväskyla- HLK kord sellisel teel sõitnud suure poolhaagisega autoga ja pildus ikka hullusti, kuna aastavahetusel olid need kolm vagu veel sõiduautolaiusteks sõidetud.
Külma oli -24 ja sahk seda enam lahti murda poleks saanudki.

Ega ei ole jah Hki:st kunagi põhja pool käinud...

PS: erandid kinnitavad reeglit. Meil on see pigem reegel, põhja pool pigem erand. Ja on olemas ka kahe sõidujäljega teid, sest rohkem ei mahukski...

kitsastel külavaheteedel, kus eriti ka lund ei lükata, tekibki kolm jälge, sest keegi ei kavatse pidevalt kraaviservas kõõluda. ka lumevabal ajal sõidetakse tavaliselt vasakute ratastega tee keskel. ja kui vahel harva juhtubki keegi vastu tulema, siis saadakse üksteisest probleemideta mööda. ma pigem sõimaks sahamehi, kes ei oska teed õigesti lahti ajada (piisavalt laiaks ja puhtaks) või lükkavad mõnda lõiku ühe korra kogu talve jooksul. enne annaks nendele vastu kõrvu kui jälgi tekitavatele juhtidele. täna hommikul käis sahk meil siin asjatamas ja jättis ühte kohta sisuliselt keset teed oma lükatud hunniku. täisidikas. teine tegelane, kelle hoole alla kuulub üks meie tee, mis paraku teise valla nimekirjas, on siiamaani ainult üks kord oma kohustusi täitnud, ometi sõidab sel teel päris palju autosid. kahjuks on nii, et tegelikku tööd tegevad inimesed on saamatud ja siis süüdistatakse juhte, miks nad sõita ei oska.

Väga igav on mõnel korüfeel hardal jõululaupäeval vist, kümmekond järeltulijat, naist ja eksnaist ei paku pinget?

https://www.vegvesen.no/trafikkinformasjon/reiseinformasjon/
Trafikkmeldinger/Webkamera?kamera=2098979&zoom=8

Üldiselt seal "põhjas" sõidetakse ja ei möliseta. Keegi ei hakka mingi abstraktse altruismi tarbeks kaks ratast hoomamatult piiritletud teepervel ringi sõitma, kuna heal juhul lõpeb heategevus kraavis.

Sõidetaksegi täpselt niimoodi ja vastutulijat kohates võetakse kiirus sobivaks, et saaks muretult mööduda.

Ma ikka jätkuvalt imestan, s6ltumata sellest, et igaühel on juba mingi j-u-h-i-a-b-i-g-a 4-maticuga nässakas, s6idetud ikkagi ei saa. Nagu oleks see eesti talv lamedal maal midagi erilist? Eresiniste Ledvilkurite Vennaskond peab tegelema sellise asjaga nagu teatamine meedias:"tee on libe..." mis, et nagu p6liseestlase genofond hakkab ammenduma?
Näinud korduvalt kus talveks pannakse 1500tm autole alla laiem rehv kui veokale. Et siis lobjakas loteriid teha.

Kolme sõidujäljega pildil on keskmine jälg piisavalt lai, et seal sõiduautod tõmbaks veits koomale ja keegi ei pea jäljest väljuma ja lumevaalule sõitma.

Sammaljala riputet Fv. 17 Straumdalen-i kaamerapilt iseloomustab kogu Skandinaavia talveolusid.
Selline seisukord ka põhimaanteedel on täiesti tavaline ja kõik saavad sõidetud, orad on teeserval, et kui täitsa tuisandud, siis näed, kus tee.
Lisaks on VALGE!
Ma tulin kord Fröjalt-Hitralt (Ikka Salmarist) Orkangeri poole, tee roopas ja lumi peale sadanud, nii valge oli kõik, et ilma nende oradeta poleks midagi aru saanud, pane mistahes karva prillid ette. Käed jäid valusaks sellest pidevast korrigeerimisest ja Orkangeris karjusun "hurraa", et see jant läbi sai ja tasasem ja nähtav tee all.
Leedukad sõitsid seal veel "eurokitsedega" ja said ka hakkama.
Mitte keegi ei vingu ega kaeble, sest titest peale teatakse, et on olemas talv.
Ja sealkandis talvel tasubki sõita, sest suvel pole üldse nii vahva.

Looder, pildid on illustreerivad, sest mitte kõik ei saa sõnadest aru. Aga kui sentimeetrise lumega sõidetakse sisse kolm jälge, siis natuke hiljem, kui samal teel vaalud auto põhja kraabivad ning enamik autosid vaalust välja ei saa, ei ole enam võimalik kolmest nelja teha. Teise postituse pilt on aga üsna sage probleem, sest ENAM pole kolmandat jälge, millest välja keerata ja tänapäevane tüüpiline sõiduauto istubki seal lumes kinni põhjapeal. Köis, labidas, töökindad ja kõrged talvesaapad on loomulikult vaid kohaliku elaniku autos kaasas, kes neid ise ei vaja... õigemini vajab nii palju, et tahab kodust suure maanteeni jõuda. Seda probleemi on aga väga lihtne ja odav ära hoida ja riikides, kus lumi ei tule igal aastal ootamatult, seda ka eelistatakse teha.

Sammal, palun ära trolli. Mitte ükski Sinu ega minu pandud pilt ei tõesta seda, et teistsugust olukorda ei esine. See on üks trollimise meetoditest, mitte argument väitluses. Kusjuures ka Sinu pildil (kumer tee kodumaistega võrreldes!) on mitte 3 vaid 2 sõidujälge. Kui liiklust on minimaalselt, ei omagi tähtsust, kus keegi täpsemalt sõidab, ei siin ega seal. Kui aga autosid tuleb vastu vähemalt üks iga kilomeetri kohta, tähendab see praktikas pidevat pendeldamist vaalude vahel ja peal. Äkki siis põhjendad, milleks see pendeldamine hea on? Seda enam, et on vaid aja küsimus, millal mõne äpu jaoks langevad kõik asjaolud nii ilusasti kokku, et leiab end risti kas teelt või kraavist. Maal ja külmas ei jäeta inimesi hätta, raha pole kunagi kellegi abistamise eest küsinud, kogu see kunstlikult tekitatud remondivajaduste hulk võiks olla aga väiksem (või siis maksaks selle kinni põhjustajad ise, mitte solidaarselt ka need, kes ise pole kunagi põhjustanud).

PS: minu viie minutiga klimberdatud tekst viitab igavusele täpselt samal määral kui selle oma, kes leiab aega tulla foorumisse lugema ja vastama teemadele, mille puhul ei viitsita isegi kaasa mõelda. Küll igaüks saab aru, kelle kohta see käis ja kelle kohta mitte;)

Kuule kärss, looduse vastu ei saa. Ära mitte üritagi. Seda teemat loeb siin vast 54 inimest, komenteerib umbes 13. Neist 99,9% ei muuda oma sõidustiili selle teema peale. Sinu teine pilt kus sa supled lumes, on teehooldaja tegemata töö. Ei ole ju loogiline, et ükski auto ei tohi korduvat jälge sõita, sest kuhugi tekib lumevaal. Ja kui 3-s jälg on täis tuisanud, ei lähe ma sinna nui neljaks jälgi sisse sõitma, sest ma pean paremale hoidma. Sõidangi täpselt nii nagu mul mugavam. Vastutulijale annan nii palju teed kui mul voimalik. Ma ei hakka üle mõtlema, et kuidas kunagi on ehk hea sõita. Mina võin ju hommikul ühed jäljed sisse sõita, aga kui kõik ülejäänud sõidangi nagu jummel juhatab, siis on mul täiesti poogen. Ma sõidan nii nagu ilmaolud ja liiklus lubab ning ma ei nuta end sellepärast õhtuti magama, et teised nii ei sõida nagu mina.

Muudetud 24.12.18 17:43

Selle nimi on alalhoiuinstinkt

kolmetriibune sage nähtus ju väiksematel teedel . alati saand ise sõidetud ja teised , väljaarvatud mõni üksik kärss aint. üldse kui mõistust on saab sõidetud kahetriibuse tee peal kah. inimesed sõidavad ja saavad hakkama ja ei tule foorumisse nad nutma iga künka peale mis ette satub foorumisse. mõtlen et kui tekib veel äkki üks pseudoteema täna siis kardan et tekib mul ka juba ja hakkab kõigile nakkama

Kärss kuule aga see kaks jälge on märksa hullem, kui kolm jälge ju - esinurkadega kokkusaamise asemel käib laubakas! :S

Ma küll ei saa aru, mismoodi minu, kui sellesamuse seitsmeteistkümnendat teed pidi tööl käiva indiviidi arvamus on trollimine, aga (tõenäoliselt kärsa kõrvade vahel külas käivate) "põhjamaalaste" tõstatatud pseudoteema oleks mingi reaalselt eksisteeriv probleem.

Reaalsuses on igatpidi lihtsam kilomeetri kohta korra (korra minutis) koomale tõmmata, kui pidevalt kraavipervel sõita. Võibolla tagaveolisega teistmoodi, ei tea, neid lihtsalt nigelama kliimaga regioonides ei kohta miskipärast.

Tasa, tasa, jõulud ikkagi!
Teemasse - ise parandan sõites kogu aeg jõudumööda neid valesid jälgi. Mulle meeldib lumel sõita ja naastud ütlevad ka aitäh.

Iroonia on alati parem kui tühi jutt! :)

Kas ma räägin kraavipervel sõitmisest? Äkki võrdleks võrreldavaid asju, mitte külavaheteid põhitrassidega põhja pool või millegi muuga, mis üldse teemasse ei puutu. Eestis on see probleemiks suht laiadel ja lamedatel põldudevahelistel teedel, kus saaks väga vabalt sõita ka "nelja sõidujäljega" kolme asemel, st kus mahuvad ka bussid teineteisest mööda ilma teelt ära vajumise ohuta.

Ma Eesti puhul julgeks üldistada, et tegelikult samad teed ongi kord kolme ja kord nelja jäljega - sõltuvalt sellest, kas esimene auto peale sula esimese lumesaju järel sõitis omal teepoolel või ühe rattaga piki tee telgjoont. Kõik järgnev sõltub juba sellest ühest.

See kõik polegi niiväga probleem. Pigem soov ja oskus näha enda ümber asju, mis ühel hektel alles kujunevad probleemiks, ja oskus mõtestada lahti oma tegevust, et lõpuks oleks parem mitte ainult endal, vaid ka neil, kes ei ole nii tublid, ei sõida nii hea autoga (või nii heade rehvidega või nii puhanuna või nii kainena), kelle autojuhistaazh on alles alguses ja kes ei jõua kõike liikluses veel kaasa mõelda, vaid teevad igaks juhuks nii nagu teised ees.

meil siin üks kruusatee jupp ja lumevabal ajal on seal tee keskel üsna palju auke- see tähendab seda, et kõik sõidavad vasakute ratastega rohkem tee keskel, seega probleem ei ole talves, sõidetakse niimoodi kogu aasta vältel, mitte ei luusita teeperve ligidal ja kellelgi ei tule pähe, et aukude tekkimises on süüdi kolme jälge tekitavad juhid.
mina oma mõnekümneaastase roolisoleku jooksul pole tulnud selle peale, et kurta kolme rattajälje üle ning kõik sõidud siiani ilma kellegagi põrkumata ära sõidetud. üldiselt on ka talved nii erinevad, et mõttetu on selliste asjade pärast kisa tõsta.
ilmselt on väga igav olla kui selliseid teemasid välja mõeldakse.

Oeh, veelkord siis, et Sina oled kellegagi põrkumata saanud ära sõidetud. Mina samuti. Aga pidevalt on neid, kellel nii hästi pole läinud. Sh ka oma sugulasel, kes tuli just lumega siia matustele, aga vastutulijal läks selle tee äärde tõmbamisega auto käes lappama ja panigi "kümppi". Aga kaudselt maksame koos Sinuga need remondid kinni ka meie. Ma pole astunud kunagi ka koera sita sisse, mille Sina jätsid enda koera järelt üles korjamata, kuna ma ei ela samas paraadnaski, aga see ei tähenda, et kevadel oleks see majaesine muruplats puhas või et mitte keegi pole kunagi sinna sisse astunud, mis pole probleemiks ei Sulle ega mulle. Vaegnägija jaoks on aga tõsine probleem. Mina ja maailm, mugavus või lohakus, defineerimise küsimus rohkem, sisu sellest ei muutu.

Mis point on rebida kontekstist pidevalt asju välja... kui tee on auklik või ülikitsas ja ilma servata, siis sõidetaksegi teistmoodi kui tavaliselt, mõnikord ka heinamaa serva pidi ja mõnikord üldse üle heinamaa. Ka sammal üritab pidevalt kontekstist asju välja rebida ja hakkab arvutama siin 1autot/minutis, kuigi ma täiesti selgelt kirjutasin eelnevalt, et VÄHEMALT üks iga km kohta. Rohkem kui 1 auto/minutis on ühe tee puhul 2tk/min, teise puhul 10tk/min. Kuhu oleks siis normaalne see piir tõmmata, mille puhul on liikluseeskirjade rikkumine soovitatav? Juba nt 3x minutis hoog maha ja teeserva on juba vägagi ebamugav pendeldamine, kuigi selliste teeolude puhul ka minutis korra pidurdusele/kiirendusele kulub täiesti arvestatav osa minutist. Kas järgmiseks vaidlustad LE kohustuse sõita omal teepoolel? Või kuhu Sa täpsemalt rihid oma jutuga?

Aru ma ei saa miks jaurata siin, on olemas firmad kes vastutavad teehoolde eest https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_file
s/teehooldajate_kontaktid_0.docx ja kui asi ei muutu on järelevalve organ nende üle https://www.mnt.ee/et/tee/teehoole/talvine-teehoole

Tegelikult on see probleem küll, millised idiootsed jäljed on osatud ette sõita. Kui on näiteks maanteel lauge vasak, siis lähevad need jäljed rahulikult pikalt vastasvööndis. See pole ohutuse osas üldse naljakas.
Ise üritan ka neid õigemaiks, ikka oma sõiduvööndisse korrigeerida..

kärsal on alati teema illustreerimiseks mingi reaalne näide välja käia- nüüd sugulane ja matused.
mina arvan ka, et meil on teehooldusfirmad, autokoolid, kustkohast paljud mõttetud noorjuhid väljuvad ning kui üks kaks foorumlast üritab jälgi õigesse kohta sõita, siis võrdub see sellega, kui kisad kaubanduskeskuse parklas, et lõpetage see hull jõuluostlemine. hüüdjate hääled kõrbes. juba ammu on elu eestis selline, et kedagi miski ei koti ja kui tahad elada, pead ise hakkama saama. seesama sahajuht irivitab sulle näkku ja ütleb, et sahkab siis, kui viitsib ja sahkab nii, nagu talle meeldib.

Tegu on vahel harva tõsise, aga igal juhul tüütu probleemiga. Kõige suurem häda on selles, et keegi arvab tavaliselt, et need kaks rada on tema omad ja vastutulija peab end mootorrattaks tegema. See tähendab, et üks (viisakam) liikleja peab praktiliselt kinni pidama ning alustama ettevaatlikult lumest läbimurdmise operatsiooni (kuna pole teada, kus on teeserv), samas kui teine keset teed vastu tuhiseb ja uskuge mind, see ei ole lihtsalt okei!
Ise sõidan alati, kui vähegi võimalik, teekattemärgistuse, mitte lumes olevate radade järgi. Nii et pole midagi, et 99,9% oma harjumusi ei muuda.

Vastuseks Fx-le tundub, et eestlaste genofond veel ammenduma ei hakka - lihtsalt inimeste arusaam oma kohast maailmas on kõvasti ähmastunud, kuna enamik ajast veedetakse internetis / telekas virtuaalreaalsuses kusagil teisel pool ookeani, muretsetakse asjade pärast, mida Euroopas ei tunta ja unustatakse ära viimsed talupojatarkused.

Tulenevalt eelpoolöeldust teen ettepaneku lisada tarktee.ee portaali hoiatused selle kohta, kus maateedel on kolm sõidujälge ning soovituse neid teid vältida. Siis oleme talvele kohaselt lõplikult jõudnud lumehelbekeste maale.

kolme jälje puhul ei tohi vastusõitja puhul hoogu maha võtta,ega ka pidurdada.tuleb hoida ühtlast gaasi.ka ei ole mõtet hakata asjatult rapsima,kui vastutulija on kilomeetri kaugusel.kõige turvalisem on põige paremale teha 15-20 meetrit enne kui autod kohakuti saavad.see välistab võimaluse,et toimub kokkupõrge. tegelikult kui kasutada loogikat,siis ei tohiks parematele ratastele tekkiva takistuse puhul auto lennata vastassuuna vööndisse,vaid ikka kraavi poole.

Muidugi, pange kolm jälge üles, tark tee, Waze, facebooki, päevalehte ja riigokogu infotahvlile. Me kohe kõik käime ka kolame seal portaalides. 7 tundi planeerime, kalkuleerime,arvutame ka kolame mööda saite, et kuidas tallinnast kehrasse saab. Kuhu on jäänud see, et no nii, nüüd on vaja kehrasse minna, istud autosse ja hakkad sõitma? Kuhu on jäänud inimeste silmad, mis vaatavad, mis on tee peale, mis on tee olud ning vastavalt sellele valivad sõidukiiruse ja trajektoori, mitte ei ole silmad punnis peas kuskil helendaval ekraanil, et mis teeolud on nüüd ja kas ta kasib mul kiirust alandada või mitte. Kui ei, siis võib/peab vähemaksu 90-ga sõitma.

tegelikult nii see toimibki.kui telekast öeldakse,et teed on libedad,siis paljud autoga sõitma ei lähe.täpselt sama on vingumine,et teid hooldatakse halvasti.suure lumesaju korral,peaks iga kodaniku masina ees sõitma sahk,kui on vaja nt.Tallinnast Tartusse sõita

#Muidugi, pange kolm jälge üles, tark tee, Waze, facebooki, päevalehte ja riigikogu infotahvlile. Me kohe kõik käime ka kolame seal portaalides. 7 tundi planeerime, kalkuleerime, arvutame ja kolame mööda saite, et kuidas Tallinnast Kehrasse saab.

Oluline lahtiütlus: Minu ettepanek tarktee.ee portaali kohta oli mõeldud kurva naljana ehk et oleme jõudnud masendava saamatuse etappi.

Lumiste teedega on tihti ka olukord, kus on küll neli jälge, aga need on nihkes tee telgjoone suhtes.Sõitsin Jõgevalt Tartu poole ja vastutuleva sõiduraja lumised jäljed olid niipalju nihkes, et sisemine jälg oli üle tee telgjoone 30...40 cm.Kusjuures tee telgjoon oli väga hästi näha.Põhimõtteliselt need lambad on valmis sõitma teistel küljed maha ise aru saamata, et nad midagi valesti on teinud.

Need üle telgjoonte sõidujäljed tekkivad väga lihtsalt. Nimelt libeda tee korral enamik juhte valivad vastusõitjate puudumisel ohutuima kurviläbimistrajektoori, milleks on kurvide võimalikult otsekssõitmine. Esimese lumega on näha pea kõikidel kaherealistel ringteedel, kuidas ringteed on läbitud otsejoones- st välimiselt rajalt otsejoones sisemisele ja väljumisel sisemiselt välimisele sõidusuunda muutmata.

Viimati väljatoodu on peamine põhjus, miks selline käitumine väga ohtlik on.
On ikka üsna ebameeldiv kui keegi hakkab sind ühel hetkel vastassuunavööndisse/kraavi suruma või laupkokkupõrget provotseerima ning põhjuseks vaid see, et tema sõidureal on mõni sentimeeter lund.

Kui (äärmuslikud) ilmastikuolud, tehnika või oskused ei võimalda oma õigusi teostada kaasliiklejate omi kahjustamata, tuleks vältida liikluses osalemist.

Ja ongi meil käes üks põhjus, miks peab teid jätkuvalt soolatama.

#kõige turvalisem on põige paremale teha 15-20 meetrit enne kui autod kohakuti saavad

See on väga hea nõuanne just neile, kes kogenematuse, kehva auto, -teetunnetuse või mingi muu põhjuse tõttu tunnevad end selles olukorras ebakindlalt, sest kui peaks kõik untsu minema ning lumme sõitmisele järgnema (näiteks ehmatusest gaasi mahavõtmise ja mootoriga pidurdamise tõttu) spinn, jõuab vastutulija enne mööda. Teine variant on see, mis paistab selles teemas mu teise postituse pildil, et lähed oma sõidusuunda juba sadu meetreid varem, et võiks olla kindel, et suudad nii paksus lumes stabiilselt liikuda ka sel hetkel, kui autod kohakuti jõuavad (vastutulija seal pildil sõidab juba ratastega tee ääres rohu peal). Neid, kes ei oska sellises olukorras mõistlikke otsuseid teha, on päriselus vägaväga palju rohkem kui siin foorumis, nii et see jõuluaegse kaubanduskeskuse näide pole sugugi teemast mööda - tõenäoliselt mõni ikka kuuleb ja mõni lollus jääb kellelgi ehk tegemata. Muidu poleks sedagi. Kuigi mõtlemisvõimetu mass jätkab kõike harjumusest vanaviisi.

See toodud "eluline näide" oli lihtsalt mu enda jaoks üsna dramaatiline. Väga palju sarnaseid näiteid saaks tuua, kuna igal tee ääres oleval klaasikilluhunnikul on oma lugu, mõnikord ka kurvem lugu kui lihtsalt teelt väljasõidujälgedel, mida väiksemate teede ääres just vähe pole. Sellest, kuidas Põhja-Soomes elamise aegadel abikaasa sarnasel põhjusel (keset teed sõitja pärast) teelt maanteekiirusel välja sõitis, olen siin foorumis juba korduvalt kirjutanud.

Parandage mind kui eksin, aga sellistes olukordades käitumist ei mängita erinevate veoskeemidega läbi minu teada ka mitte libedusekoolitustel.

Sool on väga hea vahend, eraldamaks terad sõkaldest!

Laupäeval põhjast tulles oli viimased viissada kilti Kärsamäest kuni Vantaani välja puhas must jää. Arvestades, et temperatuur oli stabiilselt allpool miinus kümmet, ei saa seda fenomeni kuidagi muudmoodi, kui ajuvaba soolatamisega ära seletada.

A mitu triipu oli? Kaks, kolm või koguni viis?

See E75 ongi omaette nähtus. Peale aastavahetust tagasi minnes on kindlasti veel huvitavam, kui Soome teehooldajad teist nädalat puhkavad.

Elan ise maapiirkonnas ja sellised kolmerealisi teid kohtab pea kõikjal talvistes oludes. Eriti ohtlikud on need korrad, kui neist tekivad jäised roopad ja rehvid sõidavad neis nagu relsside peal, ja siis vastutulev auto peaks kurvist ka veel tulema, üritades neist roobastest välja sõita võttes paremale võib autol külje väga kergel ette visata, eriti oskamatul juhil. Tihti olen ka selliseid teid näinud, kus tee on jäistest roobastest sigri-migri ja pea võimatu normaalse kiirusega lasta, sest auto otsib pidevalt teed ja pead julmalt võimlema rooli taga. Lumega pole nii hull, kuid lörts muudab jälle asja jamaks. Ikkagi kõige ohtlikumaks pean kiilasjääd, kus roopad sisse sõidetud. Vaikselt minna siis saab sõidetud, kuid väike vale liigutus tähelepanu hajumine ja suurem kiirus võib viia halbade tagajärgedeni. Mida teha saaks? Ega suurt midagi teha saagi, sest sahad lükkavad pigem vähem teed puhtaks, kui võtavad lisa teepervelt. Nii tekivadki hunnik juhte, kes hoiavad vasakuid rattaid telgjoonel, osad sõidavad nende järgi, osad korrigeerivad teeäärde ja lõpuks ongi üks vagude rivi, mis sula ja külmetamisega muudab need teed ohtlikeks.

Pigem on probleem meil, et üks pool vaatab, et mahub küll - teine aga vaatab, et mul pohh - mina pean mahtuma ja mul suva mida see teine auto teeb. Sõitku või kraavi. mInul on suurem ja uhkem sõiduk...

eelnevale lisaks: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/fotod-vorumaal-s
ai-kahe-soiduauto-kokkuporkes-viga-kaks-inimest?id=84857131

tekib küsimus, et kui loll peab olema juht, et sellistes oludes jätkata sõitu sellise kiirusega, et vastutulijaga laubaka paned? mingi haiglane enesekindlus või juhm usaldus auto, rehvide, kolmetäheliste jms vastu?

Kui siin juba paarkümmend aastat vaieldakse naast või lamell ja esi või tagavedu teemadel, siis ilmselt peab ikka väga loll olema.

ilmselt kumbki mõtles, et temal on õigus tee keskel sõita ja nii nad lõpuni oma mõttest kinni hoidsidki. tundub ju olema sirge ja normaalse nähtavusega lõik.

Siin teemas tehtud märkus, et probleem pole mitte kolm, vaid kaks sõidujälge, hakkab paraku tõeks osutuma. Mul kõik hommikud algavad praegu enne, kui esimene sahk ööga tuisanud lund on lükkama viitsinud tulla ja kuna on tuuline, on ka pilt sarnane ja kohati hullemgi, kui siin mu teises postituses oleval (sinakal) pildil. Ainult selle vahega, et lumine on kogu tee, kaks roobast jooksevad keset teed ning kui üks autodest roopast välja ei keera (mis paljudel lihtsalt ei õnnestu), siis teine auto enam tee peale roobaste kõrval ära ei mahu. Tuisanud lumest läbirammimine on katsumus juba igale autole ning minu õnn, et kahe auto kohtumisele järgnenud labidatöö ajaks ise pole sündmuskohale sattunud:)

Lahendus? Madala kliirensiga moodsate autode jaoks vist ainult tagurdamine esimese laiema või vähemtuisanud kohani. Või siis jätta kodust lahkumine nii hilja peale, kui sahamehed on jõudnud üle käia. Minul on see roobastest välja (osaliselt teepeenrale) sõitmine läinud siiani väga napilt ikkagi õnneks, et pole kraavi vajunud, pole seisma jäänud ja ka hoog nii suur olnud, et peale möödumist kuidagi roobastesse ikkagi tagasi jõudnud, sest kui hoog enne otsa saaks, polekski vist muud teha, kui hakata nupust vedrustusest rõhku välja laskma ja siis jälle autot kergitama, et uuesti liikuma saamiseks kõhu all olevat lumepatja kokku pressida. Tee ise on tavaline korralik põldudevaheline lage ja väheste laugete kurvidega, kus suviti kunagi legaalsete kiiruste piirides ei sõideta.

irw@ naast vs lamell probleemid :))

See probleem turgatas ka endale pähe ja eriti imelik on selline asi kohas, kus sõidavad kohalikud. Tähendab nad teavad, milline on tee äär jne. Smardiga sõidan rahulikult meetri jagu tee serva pool, kui mõni isegi suure autoga. Üldiselt ongi nii, et selle lahtise lume sees väga rahulik, kui pole just pool meetrit sygavust. Aga mis on asja mõte - pigem sõidan keset teed ja põrkan teisega kokku ja kardan iga tee äärt. Elu pole siis eriti kallis nagu näha. Millises maailmas peaks keegi valima laugkokkupõrke kraavi vajumise asemel? Ja eriti veel tuttavas kohas. Oi see lambakari on ikka kirju ja neid, kes üldse midagi aru saavad on ikka jube vähe. Need valed rajad maanteel sõidetakse sisse iga kirmega. Nagu ei suudagi enam inimesed rooli keerata. Viimane aeg teha ainult sirged teed või kõigile võimetutele anda isesõitvad autod!
Suurtel maanteedel võiks ammu juba olla isesõitvad masinad, sest isegi täitsa pime kompuuter sõidab paremini, kui enamus meie liiklejatest. Siis saaks kasvõi teise tagaakna tuules sõita, sest see on ju kõigi unistus, ainult et võimed ja oskused puudubad. See ei takista muidugi igapäevaselt seda üritamast ja kòigi elusid ohtu seadmast.
Kitsas tee - vaatasin et uutel 2+1 sõiduradade pole 1 realiselisegi suurele autole rehvipurunemise kohta jäetud. Natuke lund ja vilets parkiminine peale purunemist - kogu via Baltica kinni :)

Sõidan tööautoga selliseid maateid pidevalt ja olen probleemiga väga tuttav.
Kahjuks pean mina tihti olema see loll, kes võtab siis selle lumevaalu peale ennast, et vastutulev ülbik saaks sõita mõnusalt oma rööbastes, kes ei mõtlegi kõrvale võtta.

Probleem on väga lihtne, keegi ei taha sõita teeservas, riskides kraavi sõita, veel enam, nii saab kiiremini.
Maateedel väga tihti kohtab tee keskele sissesõidetud rööbaid ja loomulikult ma ka ise sõidan seal, sest nii on ohutum ja saab kiiremini sõita.
Tee servas peaksin sõitma 50ga, alati ei saaks sedagi.
Nii võtan ma tihti maateedel kui keegi vastu tuleb hoo 50 peale ja teeserva, sinna halvemasse alasse.

Viimasel ajal on ka uudiseid, kus bussid on kraavi vajunud tee servas sõites, ehe näide, miks ei taheta teeservas sõita.

See on see, kui soola ei kasutata ja teed on kitsad ning kohe kraav kõrval, see on selle tulemus.
Selliste teeoludega kitsastel külateedel kurvides kus ette ei näe, ma võtangi kiiruse 50 peale, kui vaja ka alla ja võtan kenasti paremale serva, sest alati võib keegi vastu tulla.

Loomulikult probleemi süvendavad ka juhid, kellel on suva ja kelle eesmärk on sõita võimalikult kiiresti, nemad ei üritagi seda sõidutrajektoori kuidagi loogiliseks teha lumistel teedel.
Nemad sõidavad oma suva järgi, nii nagu tahavad.
Ma teatud olukordades ikka üritan õige sõiduraja sisse sõita, aga tihti seda teha ei saa.

Muudetud 03.02.19 14:36

Käes on jälle see aeg aastast, kus lund tuleb nii palju, et teid lõpuni puhtaks enam lükata ei jõuta ja nõrgema mõtlemisvõimega inimesed ei mõtle sellele, et kui tema sõidab peale lumesadu sisse esimesed jäljed, siis need võiks järgida mingisugustki loogikat. Nädalavahetusel sai sõidetud palju väikesi teid Lääne-Virus ja esiveolise auto needust kirutud, et nina võid ju neist roobastest välja keerata, aga saba ei saa panna tulema järgi mingi võluväe abil (aasta vanused täiesti kulumata Hankooki naastud). Loomulikult polnud see ainult minu probleem, sest roopad olid jääs kõigi jaoks ja enamike rehvid on vanemad/kehvemad. Päris mitmega läksid peeglid teineteisest mööda mõne cm kauguselt, sest mõlemad keeravad rattad viltu ja üritavad püsida nende kolme roopa omapoolses servas, kuid välja keerata ei õnnestu.

¤¤¤Kolmejäljemehed on ägedad jah. Kohtumiseni, mul ongi vaja auto kiiremas korras kindlustusele müüa.¤¤¤

Seda kommentaari lugedes meenus aastatetagune juhtum, kuidas naabritüdruk oma auto vastu tahtmist kindlustusele ära müüs (mõlemad autod mahakandmisele). Politsei tuli kohale ja ütles, et mõlema süü on võrdne (jäljed). Tüdruk raiub vastu, et tema sõitis juba niigi rattaga mööda teepeenart, teine sõitis aga keset teed (tee teine serv polnud mittekohalikule politseinikule koheselt hoomatav). Selle vaidluse ajal sõitis liinibuss neist mõlemast mööda vastassuuna kaudu:) Rohkem küsimusi muidugi ei tekkinud, kes sõitis tee servas ja kes keset teed. Matile: sellepärast ongi vaja, et keegi kohalik ka teises teeservas vähemalt ühe jälje sisse sõidaks (kuigi selles näites mõlemad olid kohalikud:).

Seda tasub pidada silmas tegelikult mõlemal, kes oma õigusi kolmes jäljes taga ajab, sest need kolmejäljerajad on vast ainult sirgel teel keset teed, kuid käänulistel teedel vänderdavad tee ühest servast teise. Avarii korral mõõdetakse olenemata lume paksusest ära kaugus tee servast (või jäisest lumevallist, mille asukohal ei pruugi tee servaga mingit seost olla:)).

Vaadake nüüd selle näite valguses veel korraks minu teise postitusse pandud (sinakat) pilti, kuidas ma sõidan tagaveolise Volvoga kitsal (napilt kahe veoka laius) koduteel omas suunas ja kenasti viisakalt tee servas. Vastutulija niisamuti.
https://img12.img-bcg.eu/auto24/forum/560/272/119720272.png
Seal saaks talvel iga päev mõned autod kindlustusele maha müüa, sest peatumata teineteisest mööda ei mahu ja isegi mitte igal madalapõhjalisel parketimaasturilgi ei õnnestu seal sõita oma suunavööndis. Vaadake seda pilti ja mõelge uuessti selle postituse esimese lõigu näite peale;)

Äkki teeks nii, et tümitaks kohalikku omavalitsust kui tee on lastud sellisesse seisu, et juhtidel juba probleeme tekib?
Ei saa kogu aeg targutada, et väljas on talv ja õppige sõitma. Kui mõnele meeldib kireda, et makse tuleb maksta, sest maksude eest saame vastu selle ja selle ja selle, siis talvel tundub, et teehoolduseks maksuraha ei jätkugi.
Meil siin üks teekene kulgeb kahe valla territooriumil- osa teest (tegelikult kuulub linna koosseisu, kuigi linna veidi eemal) on hoolega üle soolatud ja igal hommikul lükatud, vajadusel ka päeval, teisel osal teest käib traktor ehk kord kuus. Saan aru, et see teine vald suur vald ja üksik nõder traktorist kõike ei jõua, aga seetõttu on ka meil see osa teest rööpas ja jääs jne. Aga vallaaametnikel loomulikult poogen- egas nemad siis hakka ääremaal teehooldust kontrollima- peaasi, et konkursiga traktorist leiti ja talle raha saab makstud. Kuidas ta oma tööd teeb, ei huvita kedagi.

Kes Imavere-Viljandi teel ei suuda oma ritta ära mahtuda, Kirjutan korduvalt, miks ma pean seal sit al teel auke, treppe ja rööpaid ülesse otsima, ja kui veel suurema asjaga sõita siis koogutama ka.

Siin see esimene pilt on ikka naljanumber ja rööbastest väga kaugel, sellist on lust lasta ja alati võimalus hoida sõidujäljest kergelt haakuvamal lumel kui jälg peaks klaas olema.

Kui ikka võhmast viljandi poole mõnd km läheb isegi kuvaga heinakoorem küliti siis on ikka tee kreenis küll.

¤¤¤Äkki teeks nii, et tümitaks kohalikku omavalitsust kui tee on lastud sellisesse seisu¤¤¤

Tümitamine on üks (vajalik) asi, aga kui tee on sellises (misiganes) seisus, tuleb sellega saada hakkama kohe praegu. Teiseks, tümitamise tulemusi ei paista kusagilt, sest mõnede poliitiliste jõudude puhul kehtiks Eestis nagu puutumatus.

Ajakirjanduses tümitamine ei vii nagunii kuhugi. Viib ainult see, et kui ametnikel "pead veerema" pannakse, aga ükski toiduahel ei pane omi päid veerema... See on probleem, mida saab lahendada ainult valimistel, mitte üha uuesti ja uuesti probleemi tekitajatele samu avaldusi kirjutades.

Lihtsalt fun facts: täna sõidan AINULT oma laste transpordi pärast maha üle 80km, ei käi seejuures kodunt kordagi kaugemal kui 5km ja ükski sõit ei ole lühem kui 15km (sest sõidan ikka teid mööda:).

Loomulikult pole asi minus, vaid kõik lapsevanemad peavad sellega tegelema, ehk siis kumulatiivselt arutult suur liikluskoormus väikestel teedel, mida ei peaks üldse olemaski olema, kui KOV täidaks riigi poolt seatud kohustusi. See tümitamine ei lahenda seda probleemi, et kooli parkla on paari tunni pärast jälle täis ikka neid samu lapsi ootavaid autosid, nagu igal teiselgi päeval, kust nad liiguvad kõik edasi eri suundadesse. Selline kunstlikult tekitatud liikluskoormus väikestel teedel põhjustab omakorda ohtlikke olukordi. Kasvõi neile lastele, kes elavad lähemal ja tahaks käia koolis seda sama teeserva mööda jalgrattaga, suuskadega või soomekelguga. Offtopiku mõte oli piltlikustada, et kui KOV täidaks oma kohustusi, oleks TOHUTULT vähem liiklust, probleeme, kitsaskohti jne. Sh vastutulevaid autosid neil samadel väikestel kolmejäljelistel teedel.

¤¤¤Siin see esimene pilt on ikka naljanumber ja rööbastest väga kaugel, sellist on lust lasta ja alati võimalus hoida sõidujäljest kergelt haakuvamal lumel kui jälg peaks klaas olema.¤¤¤

Terehommikust!! Lugesid üldse, et pilt on illustreerimiseks? Pildil ei olegi mingit probleemi peale nende kolme jälje (mida on mõnus sõita ka max lubatud 90km/h). Probleem tekib siis, kui on veerand tundi lund sadanud, kõik on valge ja sinna tuleb võõras, kes ei saa aru, kus üldse sõitma peaks ja sõidab igaks juhuks mööda neid jälgi, mis kalduvad kord tee ühte ja seejärel teise servani välja. Tuleb natuke rohkem lund, kraabivad nende jälgede vahelised vaalud juba põhja madalamatel autodel ja siis otse peale lumesadu ei ole enam võimalik tekitada seal nelja sõidujälge oma sõidusuundadesse. Oleksid soovinud pilti lumesajujärgsest valgest lumeväljast? :))

Olen näinud igasuguseid olukordi ja hullemaid kui arvata võite ja suudan luua ka uue jäljepaari erinevalt paljudest kõvatajatest. Kui selle jutuga nüüd lõpuni minna. Sõidan tühjal teel seal kus mugavam on,nagu ka siin kunagi keegi mainis 4 realisel tühjal teel 2. reas sõitmise kohta.

¤¤¤Olen näinud igasuguseid olukordi ja hullemaid kui arvata võite ja suudan luua ka uue jäljepaari erinevalt paljudest kõvatajatest.¤¤¤

No kaua võib! Sinu võimetes ei kahtle keegi, aga Sinu oskused pole siin olulised, sest Sina ei tekita ka probleeme. Probleeme tekitavad need võõrad, kes sõidavad pärast Sinu jälgedes ja ei tea, kui palju tee serva nad võivad tõmmata. Vaata nüüd selle teema esimese (või ka teise) postituse teist pilti uuesti. St ka neli sõidujälge ei lahenda seda probleemi, kui need jäljed on sellistes kohtades, kus kahe laiema auto (kasvõi konna/puksiirhaagisel veetava mopeedauto!) kokkusaamisel on üks sunnitud lõpetama kraavis.

Lihtsalt mõtteharjutuseks, et päris palju kohtab talviti väikestel teedel ka sellist olukorda, kus on neli sõidujälge, aga tee keskel olevad kaks jälge on teistest puhtamaks sõidetud. See ongi vastutustundlik suhtumine, kõik on arusaadav kõigi jaoks ja enamus liiklusest (eriti veel öisel ajal, kui liiguvad metsloomad) toimubki arusaadavatel põhjustel keset teed.

Veelkord - neid jälgi ei ole seal tee servas tarvis Sinu jaoks. Nagu pole ka paljusid vaktsiine tarvis mitte Sinu jaoks, vaid nende pärast, keda ei saa vaktsineerida meditsiinilistel näidustustel.

Soomes ka egoistlikus teerajajad teevad isegi sahatud teele 3 jälge, mis nüüd küll saab: https://www.kelikamerat.info/sites/kelikamerat.info/files/in
fotripla/2024_11_28/18_20/C1453601_698218564.jpg

Kui mina kirjutan siin teemas mitu korda, et seda kohtab erandina ka Skandinaavias, siis mis oli ühest (või oleks ka 50st) erandist pildi panemise eesmärk? Õigustus ise egoistlikult käitumist jätkata, sest teised teevad ka? No palju õnne siis, Su lapsed ja vanemad on Su üle kindlasti uhked;)

Kui isu, sõitke kõik teeääre augud läbi, eriti lume all peituvad, siis hea halada et rattad kandilised, igasugu vibrad ja sillad lääpas.

Kirjutan ilusasti omast nägemusest jutu lahti aga ikka on lihtsalt vaja ridasid välja otsida ja lihtsalt möliseda. Kas miskit targemat teha pole. Ja mine kooguta sellistes oludes väheke suurema asjaga, siis saad tõelist mõnu nautida.

Sellele ma vihjasingi pidevalt, meie pers.es teedel otsi üldse kohta kus sõita saad et minema ei lenda. See tee on eriline ikaldus. https://www.postimees.ee/8144558/fotod-jogevamaal-soitis-kra
avi-vaavelhappekoormaga-veok

Miks on nii, et õnnetuse põhjustas Eestis enamasti tee-ja teeolud, aga mitte juhtide lollus/rumalus/oskamatus?

Kui ikka lihtsalt masina teelt ära viskab siis ongi asi tees. Meil ei ole enam ammu teid, See et põhitrassid ja mõned teed veel taastatud, ongi kõik, ülejäänud on juba 20+ aastat otsas. Sõidukaga tõesti kõike ei pruugi tunda, hea on 4wd vanakooli kastkas mis loeb kõik jamad ülesse kui just suuremaga proovida ei saa.

Kuidagi kitsavõitu tundub see asi.

Mida peetakse vanakooli kastikaks?

Hea küsimus, jee.kim:)

Ma omalt poolt pakun inimeste isekust ja oskamatust ohjata massihävitusrelva oludele vastava ettenägelikkusega.

Kes ikka ennast süüdi tunnistada tahab, eksole:)

Mina ei näe jee.kim-i küsimuses paraku muud kui mingisugust pseudoteadlikkust "tegelikest" põhjustest. Loomulikult peab iga juht ennekõike ise olukorda adekvaatselt hindama ja kiiruse/sõiduvõtted vastavalt oludele valima. Aga minu arust on veider ka arusaam, et AINULT see olekski nagu oluline. Ma küsiksin vastu, et milleks siis üldse teehooldus? Las igaüks vaatab ja vastutab ise, kuidas kohale jõuab. Lisaks oleks huvitav kuulda, kas kodanik jee.kim on kunagi jalakäijana jäisel kõnniteel libastunud, või lausa kukkunud? Huvitav oleks just kuulda, kas ainus mõte, mis sellisel momendil pähe tuli, oli süüdistada iseenda valesti valitud kõndimisvõtteid ja kiirust? Või mahtus siiski kuhugi ka mõtteraasuke, et mingit rolli mängis siiski ka libedus?

Sa ajad mõisted sassi. Avarii põhjuseks on igal juhul oludega mittearvestamine. Hooldusvajaduse ülelaskmine on taunitav loomulikult, aga juht ei saa eeldada, et kogu aeg on suvega võrreldav haardumine.

Kui karikeerida, siis jõuame sinna, et puud jooksid üle tee, ainult see viimane ei jõudnud.

Muudetud 01.12.24 00:42

:D :D :D
Muidugi olen kukkunud, sest libe on!
Pole olnud piisavalt tähelepanelik, kaotanud tasakaalu, pole kasutanud naelikuid...
Talv, lumi, jää, miinuskraadid... DAAH!
KRDI linnaviletsus, ei käi minu ees liivakotiga, RSK

¤¤¤sõitke kõik teeääre augud läbi, eriti lume all peituvad, siis hea halada et rattad kandilised, igasugu vibrad ja sillad lääpas.¤¤¤

Mulle ei hakanud ka Sinu pandud piltidel ühtegi auku silma:)) Need lääpas-vibrad-kandilisedrattad kõlab kah nagu linnalegend. Ei oska kokku lugedagi, kui paljudest löökaukudest elu jooksul läbi sõitnud, aga pole selle praeguse elu jooksul veel ühtegi velge kõveraks/vibreerima suutnud sõita. Kindlasti on võimalik, aga need paugud peavad olema järelikult veel tugevamad. Ega Sa äkki neid probleeme ise välja ei mõtle?

Tegelikult oleme mu juttude juures tagasi aga on vaja lihtsalt tühja möliseda, eriti kui asja ei tea. Kui endal pole juhtunud ei tähenda et linnalegend, ja tavaliselt ei juhtugi kohe, asi süveneb tasapisi. Ja pange ikka sillakoormused ka korralikult piirini, siis saate uuesti katsetama minna. Ja veel oma jutust, võhmast vaevalt km viljandi poole vist 4 a tagasi talvel tunnise ajaga 2 suurt leppikus, lihtsalt libedaga trampliinist minek, kas kõik hüppekad peavad peas olema.

Oda, kõik suured järjest lepikus? Ei mäleta nagu sellist... Ebameeldiv on too lõik küll.

Või oli ikka nii, et mõned ülijuhid libedast hoolimata jätkasid multitegumlemist kaapelaudades koos sellest tulenevate järelmitega, aga enamus asjalikke sai teed mööda sõidetud:)

Ma isegi ei viitsi selle teemaga edasi minna. Olge ikka targad, ilusad, osavad ja eksimatud edasi! Ja ärge unustagi endiselt omasid kiitmast.

Ei, me ei ole eksimatud, lihtsalt meie eksimustes pole keegi teine süüdi!

Eksimise teema on veel omamoodi huvitav. Hea juht pole mitte see, kes oskab teistest paremini, kiiremini vms, vaid see, kes tunneb oma oskuste piire kõige täpsemalt. Ikka päris palju kordi olen pööranud autol otsa ümber ja valinud teise (mõnel juhul väljamaal ka paarsada km pikema) tee. Mitte, et ei saaks või ei oskaks just selle koha pealt edasi sõita, vaid hinnates oma oskusi, teeolusid, rehve jne ei saa olla lõpuni kindel, et see on ikka mõistlik valik. Valinud lihtsalt teise tee, teise kiiruse, teise sõidutrajektoori, mõnikord ka teise auto või tulnud koju ja pannud samale autole nt piigid alla:))

Aga teema juurde tagasi tulles panen algul olnud pildi uuesti. Joontega on tähistatud tee servad. Tee oli lükatud lahti nihkes, vastutulija sõidab parempoolsete ratastega juba asfaldilt maas mööda heina. Minu parempoolsed rattad on tee servast veidi vähem kui meetri kaugusel (seal lume all on kitsas-sügav kraav, ei riskinud lähemale minna, punase joonega võsa on juba kraavi põllupoolsel kaldal). Asfaldiriba laius on täpselt kahe veoka laius. Kui isegi kohalik ei sõida tee serva ühte joont sisse, kuidas nüüd võõras inimene seal käituma peaks? Vahet pole, kas võõras on sõiduauto või veoautoga, tema ju ei tea, kui kaugele lume sisse teed tohib rajada või et seal üldse kraav on. Ma ei väidagi, et kõik peaksid hambad ristis iga autoga ja igas olukorras nelja jälge hoidma, aga see on väiksematel teedel vajalik, et need, kellel on võimalik, seda kasvõi aegajalt siiski teeksid, et tee tegelikud piirid oleksid kõigi jaos tajutavad. Nelja sõidujälje puhul ei tekiks selle pildi puhul seal mingeid küsimusi ega üldse mitte mingeid ohtlikke olukordi, oleks täiesti tavalised talvised teeolud.

Hea mati1222, kes on need "omad", keda kolme jälje isekalt sisse sõitmise eest kiitma peaks Sinu meelest?

Muudetud 02.12.24 07:04

lahtises lumes on lihtne sõita - võtke ratas ja saate aru! Aga kui on jälg ees, siis peab juba vaatama, kuidas sealt välja saab vajadusel. Meil pole ammu enam suuri talvi ja iga väiksema kirmega sõidetakse nii tee keskel, et kurvis peab vastutulija kraavipervelt mulda kaasa kraapima. Kui sa Mati sellele kaasa aitad, siis mannetumat juhti annab ikka leida. Üldse oma ninast kaugemale ei näe ja julgust ka pole, et sõita õiges kohas!

Krt mida juttu, loe mu lood mõistusega läbi Sa laseks ennast esimese tunniga täis mis olukordades tuleb vahel olla. järgmine tark väljas.

oi oi tegija tegija... keset teed ajavad need olukorrad, ma loen välja!

mati, sinu viimastest tekstidest aru saamiseks peab saavutama vähemalt 5 promillise joobe, muidu lihtsalt ei tule su mõte mitte kuidagi sealt välja. Arvesta sellega, et siia kirjutades me ei kuule su peas toimuvaid tonaalsusi, nende iseloomustamiseks on meie keeles kirjavahemärgid välja mõeldud ja keelestruktuur.

Ma sõnastaks Deusi väite ümber nii, et oma viie promilliga saad sama palju aru kui kaineltki. Lihtsalt sellele vastuse välja mõtlemiseks on promillid juba vajalikud.

Eile hilisõhtul oleks õnnestunud teha kohalikul kolmejäljeteel see vähetõenäoline nurgalaubakas, mida turvalisustestides väga oluliseks peetakse. Mitme km pikkune suhteliselt (mitte väga) kitsas sirge ja natuke kummis libe lõik keset lagedat, kus sõidetaksegi pigem 90+ kiirusega. Et asi on p###s, sain aru juba sellest, et vastutulijal põleb koos kaugtuledega ka LED riba, mida ta ka vilgutamise peale pole nõus ära kustutama. Aeglustasin ja võtsin nii tee äärde kui sain (sest pimestatuna ei näe ka ise enam piisavalt ette). Kui lähemale jõudis, sain alles aru, et avarii vältimiseks tulebki keerata teepeenrale. Kui minust möödus, tundsin ära ka auto: klaasid veel natukene udused/jääs, keskealine nägemispuudega juht (prillideks parajad "luubid"): ta vist tõesti ei näinud teed ilma lisakaugtuledeta ega saanud aru ka sellest, kus asub tee serv... sest keegi polnud sinna varem sõitnud - tema jaoks oligi kolmest jäljest mõlemal pool vaid hoomamatu valge lumine väli ja see oli lihtsalt halb juhus, et need mööda teed looklevad 3 jälge sel hetkel just minu poolt teeservani ulatusid.

See sündmus pole midagi erilist, mingeid ohtlikke olukordi juhtub ikka iganädalaselt, kõigil. Sest ühistranspordi puudumise tõttu on väikestel mustkatte saanud endistel kruusateedel liikluskoormus arutult suur ja aegajalt peavad pimedas tooma lapselapsi koolist koju ka need vanaemad-vanaisad, kes muidu pimedas kunagi rooli ei istukski. Lisaks traktorid, kombainid, tööstusettevõtete raskeveokid jne, kus tööpäev lõpeb samuti pimedas. Ega liiklus ongi täpselt nii turvaline, kuidas selles saab hakkama nö keti nõrgim lüli. See, kellel on õigus, on täiesti teisejärguline - kõigil on siiski õigus tervena koju jõuda.

Aga Mati mõtte toetuseks, et tema ei taha sõita mööda teeservi, saab öelda seda, et probleem puuduks ka siis, kui see esimene inimene peale tuisku suudaks sõita TÄPSELT keset teed sisse need 2 jälge, mitte ei teeks seda loogeldes tee ühest servast teise. Sel juhul lisanduks neile tee keskel olevatele jälgedele mõlemal pool veel üks jälg ja olekski kokku 4 jälge. Kuid samas saaks näiteks keset ööd, kui liiklust pole, sõita ohutult (metsloomad!) ka keset teed. Kolmele sõidujäljele pole aga mitte mingit õigustust, see on labane kultuuritus.