Vaba teema

Foorumid

Küsimused ja arvamused automarkidest

foto@auto24.ee

Tehnika

Sõidukite modifitseerimine ja tuunimine

Mototehnika

Teised sõidukiliigid

Muud foorumid

Autosport

Kässari teema

Kässar
23:48 06.12.2024
Komistasin ühe huvitava infokillu otsa. Kanad tuumapommis:

https://en.wikipedia.org/wiki/Blue_Peacock

"A technical problem is that during winter, the temperature of buried devices can drop quickly, creating a possibility that the mechanisms of the mine will cease working due to low temperatures in the winter.[5] Various methods were studied to solve this problem, such as wrapping the bombs in insulating blankets.

One proposal suggested that live chickens would be sealed inside the casing, with a supply of food and water.[6] They would remain alive for approximately a week. Their body heat would apparently have been sufficient to keep the mine's components at a working temperature."

Kässar
11:01 07.12.2024
"https://duoplay.ee/10779?ep=0
Paluks tarkade klubi kommentaare nn dokumentaal filmile."

Kuna teises teemas ei julge kommenteerida, siis kopisin siia üle.

Kõike ei jõudnud vaadata, aga selles on suures osas täpselt seesama jutt, mida ma olen siin juba palju palju rääkinud. Ma pole seda ise välja mõelnud, vaid youtubist ja internetist kogunud.

Hea näide oli sellest, kuidas termopilt näitab, et Pariisi kesklinn on 5 kraadi soojem kui äärelinn.
Ja ma olengi sellest rääkinud, et inimtegevuse käigus tekkiv soojus tõstab temperatuuri. Päris 5 kraadi ma isegi ei uskunud, aga kui see nii on , siis ikka metsikult mõjutab. Rahvaarv on metsikult tõusnud võrreldes eelmise sajandi algusega.

Kokkuvõtvalt suures plaanis tasub mõelda aga selle peale, et maakera oli kunagi pulbitsev magmapall pinnatemperatuuriga tuhandetes kraadides.

Nüüdseks on see magmapall jahtunud, ookeanid on taevast alla sadanud ja maakoor tahkunud. Poolustele on lausa jääkilbid tekkinud.

Maakera jätkab jahtumist, sest maakera tuuma jätkab jahtumist. Mittemingisugune effekt ei ole suutnud seda vääramatut jahtumist takistada.
Isegi kui öelda, et mingi effekt pidurdab, siis see ei tähenda, et jahtumine peatuks ja ümber pöörduks soojenemiseks.

Jääajad on järjekordne müüt. Tegelikult jääega saab põhjustada ainult kontinentide triivimine miljonite aegade jooksul. Kunagi on Eesti asunud troopikas. Kunagi on Eesti asunud poolusel ja omale jääkilbi selga saanud. Ja siis tekkiski jääaeg.
Aga mingit ülemaailmset jääaega ei saa lihtsalt füüsikaliselt tekkida, see on terve mõistuse vastane.

Kliimateadus ja poliitika on puhas skämm. Mingi toiduahel lihtsalt lükkab raha jõhkralt taskusse ja matsutab ja rögistab nagu kult rukkis, muud pole siin mitte midagi.




fdghfgh
11:14 07.12.2024
Tegelikult pole kässarit olemas, ta on lihtsalt skämm ja igasuguse terve mõistuse kohaselt on tema eksistents võimatu.
jee.kim
11:14 07.12.2024
OEHH...
Maakera on olnud suisa üksainus suur jääpall, nii muuseas.
Kässar
11:21 07.12.2024
"Selline pime fanatism tekitas kohe võrdluse ühe siinse tuumateadlasega, kes samamoodi terve mõistuse vastu sõdib."

Fdgh jätab siinkohal mugavalt mainimata, et siinne "tarkade klubi" on tegelikult Kaljulaidiga ju põhimõtteliselt nõus. CO2 tekitab teie arvates kliimasoojenemist.

Mina olen täiesti vastupidisel seisukohal. CO2 ei põhjusta mitte mingisugust kliima soojenemist. Pikas perspektiivis kliima jaheneb. Kunagisest magmapallist on saanud tahke koorega kera, ookeanid on alla sadanud ja isegi jääkilbid on poolustele tekkinud. Meeletu jahenemine on toimunud.
Ja seda jahenemist ei ole inimene mitte mingil moel võimeline tagasi pöörama. Mõtle kasvõi lihtsalt selle peale, kui palju energiat kuluks, et ookeanid uuesti aurustunud olekusse viia. Kes on vett keetnud, see umbes teab, kui palju läheb elektrit, et 1 liiter keema ajada ja aurustada. Aga isegi kui sa ühe korra ajad selle liitri keema ja aurustad , siis sa ei saa käsi rüppe lasta. Energiat on vaja pidevalt peale pritsida, et see veeaur ei hakkaks kondenseeruma ja uuesti veeks muutuma.
Kes ikka veel kindlad ei ole endas ja arvavad, et asi see ookean siis aurustada ole, siis järgmisena mõelge selle peale, kui palju energiat kuluks maakoore magmaks muutmise peale. Ja siin tekib muidugi ka tehnilised probleemid, et kui maakoor on magma, siis kustkohas saab olla energiaallikas, mis seda magmaolekut toidab ilma et see ise magmaks muutuks. Muidugi, kui ookeanid on eelnevalt juba aurustunud olekusse viidud, siis ma kahtlen, et keskkond üldse toetaks mingit inimtegevust.

Kliimasoojenemine on puhas bull. Skämm, muud midagi.





Kässar
11:28 07.12.2024
"OEHH...
Maakera on olnud suisa üksainus suur jääpall, nii muuseas."

Absoluutselt täiesti terve mõistuse vastane. Maakera on olnud magmapall ja jahtnunud tänasesse tahke maakoorega olekusse.

Maakera on infrapunatäht, mis vaikselt hääbub. Päike lisab pinnatemperatuurile omalt poolt.
Kässar
11:57 07.12.2024
Kasutasin Chatgtp abi, kuidas oli maa temperatuuriga selle tekkimise ajal:

"Yes, in the early stages of Earth's history, the surface was likely molten. This period occurred during the Hadean Eon, which lasted from about 4.6 billion years ago to 4 billion years ago. The young Earth was extremely hot "

Küsisin, kuidas oli ookeanidega sellel ajal, kui maakera oli väga soe:

"Yes, in Earth's early history, the oceans were likely in a vaporized state in the atmosphere. During the Hadean Eon (about 4.6 to 4 billion years ago), the planet was extremely hot, and the surface was molten. The temperature was high enough that any water on Earth would have existed primarily as steam in the atmosphere, rather than liquid oceans.
At that time, Earth's atmosphere was thick and mostly composed of water vapor, carbon dioxide, nitrogen, and other gases. As the planet slowly cooled, the water vapor began to condense and eventually form liquid water, leading to the creation of the first oceans."

Siis ma küsisin, et kuidasmoodi maakera üldse jahtuda sai, kui nii kõvad kasvuhoonegaasid nagu veeaur ( aurustunud ookeanidest ) ja CO2 olid atmosfääris trkiiki täis, et võis lausa noaga lõigata.

Vastuseks tuli kahjuks väga pikk endale vasturääkiv jora, mida ma siia kopeerima ei hakka. Põhimõtteliselt oli vastus selline, et maakera jahtus seetõttu, et ta oli liiga kuum . Ju siis kasvuhooneefekt selles temperatuurivahemikus vist ei tööta.


Töenäoliselt hakatakse nüüd rääkima siin sellest, kuidas vulkaanid peeretasid atmosfääri pimedaks, nii et päike enam läbi ei paistnud ja tekkis nö tuumatalv ja jääaeg.
Sellele tooks vastunäiteks Veenuse, mis on vulkaaniliselt üks aktiivsemaid planeete ning mis on meeletult paksu ja tiheda atmosfääriga ja kus väga vähe päikesevalgust üldse jõuab Veenuse pinnale.

Chatgtp:

"Only about 1% of sunlight actually reaches the surface of Venus. The thick clouds and dense atmosphere scatter and absorb most of the incoming solar radiation, so very little sunlight penetrates through to the planet’s surface."

Nagu näete, siis ainult 1% päikesevalgust jõuab maapinnale. Arvate nüüd , et seal on jääaeg või?
Loomulikult mitte, seal on pinnatemperatuur 500 kraadi juures. Jääajast on asi kaugel.
Veenust soojendab enamasti planeedi sisemine aktiivsus. Mida aktiivsem on planeet sisemiselt, seda rohkem on seal ka vulkaane. Muud pole siin mitte midagi.
Deus
12:10 07.12.2024
Nu ma võin sulle saladuskatte all öelda, et ega kasvuhoones ka kõik päike muldpinnale jõua.
Mis linnatemperatuuri puutub, siis see on seotud arboristikaga. Ei pea Pariisi minema, saad ka Tallinnas mõõta neid erinevusi.
Mis aga kasvuhoonegaasidesse puutub, siis kõige rohkem on kasvuhoonegaasidest meil õhus veeauru.
Kässar
12:24 07.12.2024
"Mis aga kasvuhoonegaasidesse puutub, siis kõige rohkem on kasvuhoonegaasidest meil õhus veeauru."

Jah, ja kunagi olid terved ookeanid aurustunud olekus. Aga miskipärast sadasid ikkagi alla, kuigi nad oleks pidanud kindlustama selle, et metsik kasvuhooneefekt oleks maakera metsikult kuumana hoidnud.

Paraku, nagu näete oleme jälle samas kohas, et paberi peal tehtud arvutused ja igasugu mudelid arvutites ei lange kokku reaalsusega.

Reaalsus on see, et kasvuhoonefekt ei takistanud ookeanide allasadamist ja selleläbi kasvuhooneefekti vähenemist ja CO2 hakkas ju ka kohe vette lahustuma ja veelgi kasvuhooneefekti vähendama.

Reaalsus on paraku aga selline, et maakera jahtus, jahtub täna ja jahtub ka tulevikus. Maakera tuum jätkab jahtumist. Ja mitte kuskilt ei ole näha, et maakera tuum võiks ennast hoopis üles soojendama hakata ja ookeane uuesti aurustama hakata ning maakoort magmaks muutma.



Deus
12:30 07.12.2024
Piisab kui osoonikihist lahti saada. Kaob kõik siit pinnalt.
Kässar
21:23 07.12.2024
"Piisab kui osoonikihist lahti saada. Kaob kõik siit pinnalt."

Osooni tekkeks on vaja päikesevalgust ja hapniku. Senikaua, kui on hapnikku ja päikesevalgust, on alati olemas ka osoon.

Tsitaat:

" Ozone is naturally produced in the stratosphere in a two-step process. In the first step, ultraviolet sunlight breaks apart an oxygen molecule to form two separate oxygen atoms. In the second step, each atom then undergoes a binding collision with another oxygen molecule to form an ozone molecule."

jee.kim
21:42 07.12.2024
Päikest oli, hapniku oli ja hoolimata sellest moodustus osoonikiht alles 600 mil aastat tagasi!
Ja lähiajaloos on ta ka auklikuks muutunud, erinevate keemiliste/gaasiliste ühenduste mõjul.....
fdghfgh
21:55 07.12.2024
kässaril käib kõik nipsust, sest ta ei suuda ettegi kujutada neid miljardeid aastaid kestnud pidevaid muutusi, mida see kera on ilmaruumis tuuritades läbi teinud.
jee.kim
22:11 07.12.2024
Kas Kässaril on asju, mis PÄRISELT olemas on?
Marko
22:46 07.12.2024
Kässar
23:51 07.12.2024
"Päikest oli, hapniku oli ja hoolimata sellest moodustus osoonikiht alles 600 mil aastat tagasi!
Ja lähiajaloos on ta ka auklikuks muutunud, erinevate keemiliste/gaasiliste ühenduste mõjul.."

Oled osooniauguskämmi ohver. Mitte mingit ohtu osoonikihile ei ole , sest osoonikiht tekib täiesti naturaalselt päikesevalguse toimel. On vaja hapnikku ja ultraviolettkiirgust. Ja nii tekibki osoon. UVB kiirgus tekitab osooni.
Seesama päikesevalgus ka lammutab osooni. UVC kiirgus lammutab osooni.

Aga see jutt, et inimene suudaks osooniauke tekitada mingite kemikaalidega, on puhas bull.
Esiteks, osoon on nähtamatu. Samamoodi nagu hapnik. Ometi kõik räägivad, nagu nad näeksid taevas osooniauke ja siis kui dihlafossi enam ei lasknud, siis kadusid augud ära.
Teiseks, kustkohast on võetud, et osoon on 600 miljonit aastat vana. Jumala lambist võetud suurus.

Soovitan uurida Champani tsükli kohta, see selgitab detailselt seda osooni tekkimise ja lagunemise värki.

Kokkuvõttes siis, kogu see osooniaugu lugu oli skämm. Inimene oma dihlofossiga ei suuda mitte iialgi osoonikihti kiiremini lammutada, kui päikesevalgus seda hapnikust juurde toodab.

Osooniauk tekib naturaalselt pooluse kohale talvisel ajal, kui pole päikesevalgust. Pole päikesevalgust, pole ka UV kiirgust, mis osooni tekitaks. Ongi kogu saladus nende osooniaukudega.

Panen igaks juhuks tsitaadi ka Chatgtp-st:

"During the polar winter, which lasts for several months (from about May to September in the Southern Hemisphere for Antarctica), the stratosphere is completely dark. There is no sunlight, so no UV radiation is available."

Kässar
00:01 08.12.2024
Marko
00:05 08.12.2024
Kässar, kes sulle maksab? Kas tasu n hea? Saaks ehk kontakti? Ma ilmselt suudaksin siin sarnast vahtu toota nii, et keegi mind ära ei tunne ja blokkida ei saa. Raha pole kunagi liiga palju. Selle entusiasmi pealt vaatan, et sa oled vist suht odav mees.
Kässar
00:17 08.12.2024
Ja veel, inimestel on tekkinud ettekujutus, nagu see osoonikiht oleks mingi imeõhuke kile ümber atmosfääri.

Chatgtp :

"The thickness of the ozone layer is often measured in terms of its "Dobson Units" (DU), which quantify the total amount of ozone in a column of the atmosphere from the Earth's surface to the top of the atmosphere. The ozone layer is not a uniform layer but rather a region in the stratosphere, with its highest concentration between 15 and 35 kilometers (9 to 22 miles) above Earth's surface."

Ehk siis me räägime kihist, mille paksust mõõdetakse kümnetes ja kümnetes kilomeetrites, seal kus ta on kõige tihedama kontsentratsiooniga.

Kässar
00:32 08.12.2024
"Kässar, kes sulle maksab? Kas tasu n hea? Saaks ehk kontakti? Ma ilmselt suudaksin siin sarnast vahtu toota nii, et keegi mind ära ei tunne ja blokkida ei saa. Raha pole kunagi liiga palju. Selle entusiasmi pealt vaatan, et sa oled vist suht odav mees."

Keegi ei maksa midagi. Foorumid meeldivad, füüsika meeldib. Kui infot on, mis minu arvates väärib jagamist, siis teen seda. Muud midagi.


Deus
01:10 08.12.2024
Arvad et lihtsa keemilise reaktsiioniga pole võimalik osooni kihti auku lüüa? Kust kohast uus osoon O3 alguse saab?

Muudetud 08.12.24 01:11

Kässar
01:28 08.12.2024
"Arvad et lihtsa keemilise reaktsiioniga pole võimalik osooni kihti auku lüüa? Kust kohast uus osoon O3 alguse saab?"

Senikaua, kui atmosfääris on hapnikku ja päikesevalgust , siis tekib osoon. Vaata eelmist linki, mida viskasin Chapmani tsükli kohta.

Deus
13:21 08.12.2024
Sina näed seal loomist, mina näen seal hävingut...
jee.kim
20:11 08.12.2024
Ma räägiks midagi magnetormidest, päikesetuulest, loidetest aga need on skämmid!
Kässar
22:45 08.12.2024
"Sina näed seal loomist, mina näen seal hävingut..."

Valesti näed. Tsitaat Chatgtp-lt:

"Yes, ozone (O₃) is created through the Chapman cycle, also known as the ozone-oxygen cycle. This cycle describes the processes by which ozone is formed and destroyed in the Earth's stratosphere, primarily through the interaction of ultraviolet (UV) radiation with molecular oxygen (O₂)."

Seal, kus on hapnikku ja UVB kiirgust, tekib osoon. Hapnikku meil jätkub ja UVB kiirgust samuti.

Päikesevalguse toimel osoonikiht pidevalt uueneb ja samal ajal hävineb. Hävineb sel põhjusel, et ta plokeerib UVc kiirgust. UVc on inimesele kõige kahjulikum. Õnneks teda maapinnale ei jõuagi.
Hommikuti on osoonikiht mõnevõrra hõredam, sest oli öö ja osooni sel ajal juurde ei teki. Seetõttu on hommikune päike intensiivsem . Päikest oleks seega mõistlik võtta peale lõunat, kui osoonikiht on jälle korralikult tihenenud.



Deus
23:22 08.12.2024
Kas Chapman tsüklis osoon hävib või tekib?

Chapman tsüklis osoon tekib ja hävib. Hapniku molekulid lagunevad päikesevalguse mõjul, moodustades osooni. Samas osoon laguneb ka tagasi hapnikuks, nii et see on pidev tsükkel.


Mul on parem bot kui sul. Õpi küsima kõige pealt, siis akki saad vastustest ka aru...
Kässar
10:20 09.12.2024
Jah, tekib ja hävib.

Keharakud ka näiteks pidevalt surevad ja sünnivad juurde. See samaaegne protsess ei tähenda, et inimest ei ole olemas või et on oht, et inimene kaob ära.

Või on sul mingi muu peavoolule mittevastav teooria, kuidas osoonikiht on tekkinud? Hea meelega kuulaks seda.
Deus
12:53 09.12.2024
On oht, et inimene kaob ära, seda nimetatakse suguhaiguseks nimega vananemine.
Osoon tekib ja kaob. Meie saame ainult kemikaalidega kadumise kiiremaks teha kui teke on.
Kärss
13:59 09.12.2024
Kässar, auto24 foorum ega ka mitte see teema pole olemas selleks, et kopeerida siia valimatult kõike, mida ChatGPT toota suudab. See on tööriist info töötlemiseks, mille kasutamine eeldab samuti oskusi. See ei ole valideeritud infoallikas, mille tsitaate saab kasutada millegi tõestamiseks. Kui Sa ei oska seda kasutada ega ole nõus vastuseid filtreerima ega analüüsima, siis palun kirjuta oma postitused ise.

Kõige hullem ongi see, et me räägime siin elementaarsest õpikutarkusest, mitte ülikoolitasemest, ja kui isegi selleks on vaja ChatGPT abi... Teadlased on korduvalt hoiatanud, et kuna infoajastu tähendab sisuliselt "ajuproteesiajastut" (midagi pole vaja enam selgeks õppida ega meelde jätta, sest igasugune info asub meist hiirekliki kaugusel), kaasnevad sellega paratamatult muutused inimeste ajus (sünaptogeneesi vähenemine jpm). Õppida UUT ongi vaja eelkõige mõtlemisvõime arendamiseks/säilitamiseks, mitte faktide omandamiseks, sest mida teha faktidega, mida aju enam tervikpildiga siduda ei oska?

Üksikindiviidi analüüsivõime langus on isiklik traagika, kuid masside IQ langus viib paratamatult ühiskondade polariseerumiseni (saab olla olemas ainult üks tõde), äärmusluseni (massid on võimelised mõistma ainult lihtsustatud mustvalgeid lahendusi) ja sealt edasi sõjaliste konfliktideni. Kohati ongi see aeg kätte jõudnud ja selle lisandumist saame näha tõenäoliselt veel pikalt, sest tänapäeval armastatakse lihtsalt "süüa kellegi teise (sh ChatGPT) poolt valmis keedetud putru", mitte ei alustata väljakutseid sisaldavast "kala püüdmisest ega kaalika kasvatamisest".
Kässar
15:11 09.12.2024
Räägi siis meile, Kärss, kuidas osoon tegelikult tekib. Hea meelega kuulame.
Kärss
16:09 09.12.2024
Mine tagasi kooli, foorum ei ole lollimängimise koht.
Marko
16:17 10.12.2024
https://www.iltalehti.fi/ulkomaat/a/7436acec-a12f-44e3-b143-
eafa0dfe16fb


Siin on Kässaripoisile natuke üldharivat silmaringilaeindajat lugemiseks. Kaasatud ellujääja ja Nobeli fond, samuti üle korratud käibetõed.
Jah ma tean, et Nobelivärk võib ka skämm olla, aga proovin siiski :)
Kässar
16:39 23.12.2024
Tsitaat ühest teisest teemast:

"Kui Einstein aru sai, et tuumade lõhustumine ei tõota inimkonnale head, oli asi juba tema kontrolli alt väljas."

Kui 50 g plutooniumi on võimalik berülliumkopsikute ja 10 kg dünamiidiga muuta pisikeseks tuumapommiks, siis tekib küsimus, et miks seda terroristid siiani teinud ei ole.
Ainult filme vändatakse , muud midagi.
fdghfgh
16:59 23.12.2024
Ära krt tsiteeri teiste kommentaatorite postitusi oma kõntsa produtseerimiseks. Minu lause omab hoopis teist tähendust ja on arusaadav vaid seal teemas.
Kässar
11:44 01.01.2025
Kuna teises teemas kustutati, siis pean siin mõned asjad ära õiendama.

Deusi väide, et firmale maksab kindlustus, ei pea paika. Eslinki kaablid on kindlustamata. Kiire google abiks, kes ei usu. Kogu arutelu teises teemas põhines väärarusaamadel, justkui kaablid oleks kindlustatud.

Marko jutt kindlustamatajätmisest kui äririskist on sisutühi. Nimelt Elering on riiklik monopol ja pankrotti minna pole võimalik.
Samuti ei mõista Marko väidet, et arutelu üliolulise kaabli rikke ja selle parandamise kulude katja üle on majanduse ja julgeoleku teemas offtopic. Estlinki rike tõstab paugust elektrihinnad lakke. Hinnatakse, et 10 prossa hind tõuseb, aga ma kahtlustan, et see on jama ja tõus on palju suurem.
Lisaks on oht, et ka teine kaabel tõmmatakse läbi jms sigadused, mida putinaator korraldab.

Magister ajas kindlustuse koha pealt õiget juttu, aga sellega ma ei nõustu, et pikas perspektiivis on kindlustamata jätmine odavam. Keskeltläbi võib see nii olla, sest väljamaksed on ca 60 prossa ja ülejäänud on fondihaldurite kulud, aga üksikisiku vaates on risk, et kui näiteks põhjustad oma vana panniga avarii, kus uus 100 kilo + maksev cayenn läheb mahakandmisele, siis maksad seda kahjunõuet elu lõpuni. Kindlustusega saab selle riski vähemalt minu vana sidruni puhul maandada 60 euriga aastas, kuigi tean, et ca 25 euri sellest rahast läheb fondihaldurite cayennide jms liisingusse ja tasudeks.

Head uut aastat !
Marko
15:07 01.01.2025
## Marko jutt kindlustamatajätmisest kui äririskist on sisutühi. Nimelt Elering on riiklik monopol ja pankrotti minna pole võimalik.
Samuti ei mõista Marko väidet, et arutelu üliolulise kaabli rikke ja selle parandamise kulude katja üle on majanduse ja julgeoleku teemas offtopic.
__________________

Sisutühi on siin ainult üks asi - sinu pea! Võta heaks või pane pahaks!
Kindlustamise nüansid ongi ebaolulised, kuna kaabel tehakse nagunii võimalikult kiiresti korda kuna vajalik asi. Selle esimese operatsiooni eest maksab igal sajal juhul kaabli omanik, see on ilusti kirjas. Edasine jaur on mõttetu! Nihuta see teadmine nüüd omal kõrvast või silmast ajusse, siis on seal midagigi alustuseks!
Riigifirma läeb väga edukalt pankrotti, tuleta lennufirmasid meelde!
suur terts
15:59 01.01.2025
Mitte vaid riigifirmad on pankrotti läinud vaid terved (vähem või rohkem arenenud) riigid on maksejõuetuks muutunud. Mõned lausa korduvalt. Mitmed Kesk-Ameerika riigid kümmekond korda lähiajaloo jooksul põhjas ära käinud. Ka Argentina ja Brasiilia.
Deus
18:56 01.01.2025
Mis kuradi väide??? See on kindel fakt jumal hoidku või kujutan ma arvele tulevat raha lihtsalt ette? Marko juba ütles tegelikult kõik ära ja mul polegi sinna mitte midagi lisada va seda, et võid oma fantaasiaga minna kohta, kuhu debiilikuid ja imbetsille saadetakse sõnadega. Täitsa müstiline, kuidas tegelane suudab reaalelulisest ja käega katsutavast korduvalt läbi elatud olukorrast Schrödingeri kassi välja võluda. Sa peaks miskite valgete kitlitega onude juurde minema uuringutele enne kui kellelegi viga teed.
Kässar
22:01 01.01.2025
Estlinki kaablid pole kindlustatud. Mingit raha kuskilt kindlustusest ei laeku.Vaata oma kaabust kaugemale.
Teistele anname andeks raske uusaastaöö ja pole veel päris kaineks saanud.
Deus
22:27 01.01.2025
Kedagi ei koti, ausalt ka. Pole, siis pole, minu vastus oli sellistele juhtudele, kui on kindlustatud ja kas on või ei ole, ei muuda mitte kuidagi seda, et:
esiteks on vaja korda teha
teiseks, seda on kohe vaja teha
kolmandaks, sa maksad selle omast taskust kohe.

Kässar
22:46 01.01.2025
Kaabli remont planeeriti augustisse. Võimalik, et see kvalifitseerub " kohe " alla selliste merekaablite puhul.
Ja seda, et me taome selle omast taskust kinni, üritaski ju magister AMGle jt selgeks teha, kes hakkasid kindlustusest jahuma.
Õnneks on kiire google otsing tänapäeval ja saab tarkade meeste jutu üle kontrollida, mis tihti, nagu välja tuleb, on väheinformeeritud või siis pimestatud isiklikest kogemustest.


Deus
06:12 02.01.2025
Arve läheb Soome ja Eesti poolt laevafirmale, siis kui korda on tehtud oma kuludega. Üldse ei loe, mida ma kirjutan?
Panen veelkord su tühja kolu jaoks järjekorra:
Maksad ise
Maksab kindlustus sulle
Maksab laevafirma kindlustusele

Kas su aju jookseb kinni kohe kui üks tükk ahelast ära võtta ja seetõttu ahel lihtsalt lühemaks jääb?
Muidu oled kõva lihtsustaja ja tasandaja ja teed valesid järeldusi sealkaudu ja nüüd siis hoopis vastupidi, nimme trollid või?
Kässar
06:34 02.01.2025
Ja ikka korrutad valesti. Kindlustus ei maksa midagi, sest kaablid on kindlustamata.
Arve võib muidugi esitada laevafirmale, iseasi, palju sealt tulema hakkab.
See, et räägitakse lasti mahamüügist jms näitab, et suurt lootust laevafirmalt midagi saada ei ole.
Kässar
07:06 02.01.2025
Võtan kiirelt kokku, et jahu lõppeks.

Estlink kaablid on kindlustamata.
Varilaev on kindlustamata, või siis mingi fiktiivse kindlustusega, millel reaalset katet ei ole. Normaalsed kindlustused ei anna kindlustust laevadele, mis viskavad ankru välja ja sellega merepõhjast kaableid puruks kisuvad. Ja isegi kui annaks, siis tahtliku vandalismi korral kindlustus ei maksa midagi, nii lolli lepingut ei tee keegi, et lähen kannan laevaga kõik kaablid merepõhjas läbi ja siis kindlustus muudkui taob.

Ainus, mis jääb, on õigus esitada arve laevafirmale. Meenutame, et tegemist on mingitsorti kahtlase varilaevaga.

Kokku õites, kindlustusest ei tule sentigi, mida ütles kohe magister ja mille peale AMG ja Deus teda maa alla taguma kukkusid ja mögistriks nimetama hakkasid.
Kiire google näitab, et möga ajasid seekord siiski näpuganäitajad ja nimeviskajad.



Deus
07:12 02.01.2025
Lisaks Estlinkile sai veel kaableid pihta, mis on kindlustatud.
amg63'l oli täiesti õigus selle koha pealt.
Kas sa tõesti ei lugenud, mida ma kirjutasin?

Kas see nüüd on arusaadav, kui ma nii kirjutan?

Maksad ise kinni remondi
...
Laevafirma maksab sulle.

Kässar
07:22 02.01.2025
Päris õige veel ei ole, laevafirmale esitakse arve. Kas see ka tasutakse, on iseasi.
Kässar
11:06 22.01.2025
"I had the Astra Zeneca vaccine yesterday and my blood is still a liquid. So it's fine".

6:05 PM · Mar 15, 2021 from South East, England.

https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120351401/jeremy-clarkson
-seisis-surmaga-silmitsi-top-geari-saatejuht-pidi-oma-elusti
ili-palju-muutma/kommentaarid


"„Top Geari“ üks saatejuhtidest Jeremy Clarkson (64) sattus eelmisel aastal südamerabanduse tõttu haiglasse"

Mõned mälestused endisest pandeemiast. Praegune maksupandeemia on selle kõrval kökimöki.
Deus
11:10 22.01.2025
Tal on jah väga tervislikud eluviisid. Oskab elada.
fdghfgh
11:33 22.01.2025
Mis seos on vaktsiinil ja Clarksoni senisel rikkalikul toidulaual, mis viis üheni võimalikest probleemidest? Eks me kõik nägime hilisemates saadetes, milline klassikaline vatsake tal ees punnitas ja probleemid südamega iga arsti silmis tulekuvalmis. Tahad edasi elada, muudadki elustiili, aga kahju siiski juba sündis.
Deus
12:05 22.01.2025
https://www.youtube.com/watch?v=yGBtoUt7Q9g

Vihjeks on ka tema paremale käele jääv abivahend :)
Kässar
13:10 22.01.2025
See 5 a vana video näitab, et suht kõhna poiss oli siis. Kõhu peal vanusele vastav "safety fat" padjakene.


maaks
15:57 22.01.2025
Ei ole siin vaja hakata peavoolu meedia järgi musta valgeks rääkima - täiesti kindlad faktid on käsari postis välja toodud, eks igaüks ise saab välja arvutada palju tal veel aega jäänud on! Või tahab keegi fakte vaidlustada? :-)
1. 14.märts 2021 AZ vaktsiini manustamine
2. 2024 millalgi järgnes arterite ummistumine (64-year-old former Top Gear host said he was suffering from blocked arteries near his heart).
Halb on see, et ei ole täpsustatud millal täpselt see juhtus, seega jääb natuke ootamatust ikkagi sisse.
PS Tegelikult Clarksonil vedas, statistikat vaadates saaks kindlasti leida mitusada? AZ doosi saanut, kes juba enne 2024. ära surid.
Deus
16:00 22.01.2025
Minu mälu järgi on kõik need kuupäevad juba möödas, mil kõik vaktsineeritud pidid ära surema.
Kässar
19:34 22.01.2025
"I say this all the time, I saw the tunnel, I didn't see the light," Foxx says in the clip below about his near-death experience. "It was hot in that tunnel. 'Sh*t, am I going to the wrong place in the muthaf**ka?' I looked at the end of the tunnel. I thought I saw the Devil like, 'Come on, n*gga.' Or is that Puffy? I'm f**king around. But if it was Puffy, he had a flaming bottle of Johnson and...Nah, I'm just kidding."

Vaatasin Netflixist seda tagasituleku showd-d, just sellepärast, et kadus vahepeal pildilt ja palju ei puudunud, et oleks lusikas olnud.

Kes veel ei tea, siis Foxx kohtles oma keha , nagu altarit - eratreenerid, toitumisnõustajad, kokad, arstid , massöörid jppms.
Kässar
12:29 23.01.2025
Deus, sa oled vahepeal rääkinud oma heast ettenägemisvõimest. Küsiks, et kas sa Bitcoini algusaastatel ladusid omal koti täis või jäi rongist maha? Huvitab just sellepärast, et oled IT mees.
Deus
18:11 25.01.2025
Sulle midagi.

https://www.youtube.com/watch?v=zaXKQ70q4KQ

Mis see IT ja bitcoin omavahel seotud on? Mul on hea palgatöö.
Vertcoine kaevasin, sai nende eest suisa 4 dollarit tükist ja vahetasin siis bitcoinideks.
Üldiselt mind see coinimajandus ei huvita.
Kässar
12:23 07.03.2025
"Keith Kellogg, on turning off the US intelligence for Ukraine: "The best way I can describe it is sort of like hitting a mule with a 2x4 across the nose, you got their attention."

USA tänane retoorika on selline.
Kässar
09:42 08.03.2025
Miks on asjad läinud, nii nagu nad on. Vana ütlus - tahad rahu, valmistu sõjaks, tahad sõda, valmistu rahuks.

Miks Ukrainal pole olnud piisavalt laskemoona ja varustust. Sest Euroopa pole mitte essugi teinud ja lootnud ainult müstilisele NATO-le, mis põhimõtteliselt tähendab USA-t.

Nagu näha, siis USA ei ole usaldusväärne partner. Ja mitte ainult Trump. Biden samamoodi näpuotsaga saatis abi ja tiblastani enda pommitamine oli ära keelatud.
Trump on aga täielikult vaiba alt ära tõmmanud.

Teine asi on muidugi ka see, et reaalselt lahingusse minejaid on raske leida tänapäeva heaoluühiskonnas. Jutud mingitest 20kilo suurustest rahuvalveüksustest on ju naljanumber.

Prussakate infektsiooni vastu aitab ainult see, kui pesa segi peksta. Ükshaaval nende nottimine väga kulukas ja pikaajaline ja mõttetu protsess.

Macroni jutud tuumavihmavarjust on järjekordne õhuvõngutamine. Üldse igasugused jutud tuumarelvadest on õhuvõngutamine. Reaalset katet seal pole.

No loodame , et midagi Euroopas peale sooja õhu võngutamise ka nüüd muutub, mitte et parlamenti kutsutakse rahutuvi, kes räägib, et kõiges on süü hoopis selles, et tibladesse on halvasti suhtutud ja neid pole piisavalt kallistatud.






Deus
12:31 08.03.2025
Sina kui aatomilõhustamise praktika vastane võid selle tuumamalaka jah endale sisse istuda, sest midagi ei juhtu aga õnneks ei ole sinusugused veel eesotsas või noh, USA's nüüd on JFK jr näol.
Mis aga puutub nüüd ülejäänusse, siis Prantsusmaa ja UK on meil kõvad poisid, kellel kõik olemas ja sõltumatult olemas. Ma küll isiklikult Türklasi väga ei usalda, lapsepõlve muinasjuttude pärast peamiselt kuid relvavärki nood poisid tunnevad ja on ka NATO's.
Ma lähtun sinu aju poole pealt nüüd: tuumarelva pole olemas, ok, pole, prantslased ei saa pakkuda meile vihmavarju aga see tähendab et ka venemaal pole seda ja lihtsalt üks malend maas laualt mõlemal. See ei nulli ära ülejäänud kraami olemasolu ja patiseis jälle.
Õpi üks kord ometigi loogiliselt mõtlema... No päriselt loogiliselt, mitte uhuuloogiliselt.
fdghfgh
13:34 08.03.2025
Minu arust mingit vahet ei ole, kas tuleb mõne linna peale aatom, kümmekond vingemat raketti, sadakond drooni või lastakse tund aega haubitsatest- hulk surnuid ja purustatud hooneid tulemuseks nagunii. Niiet see aatomikaikaga vehkmine nüüd küll rohkem hirmu tundma ei pane. Ja saab ka putler väga hästi aru, et kui tema tuumajurakad lendu laseb, saab portsu omale tagasi ka.
Kärss
14:18 08.03.2025
Erinevuseks on vähem või rohkem ja vähemaks või pikemaks ajaks saastatud pinnas, olenevalt kasutatava tuumarelva tüübist. Ei oma linnas viibija jaoks erilist tähtsust, küll aga nende jaoks, kes peale sõja lõppu seal elada tahaks.

¤¤¤Ja saab ka putler väga hästi aru, et kui tema tuumajurakad lendu laseb, saab portsu omale tagasi ka¤¤¤

Siin see kõige suurem vastuolu peitubki, et läänes on ju avalikult deklareeritud, et tuumarelva kasutamisele ei vastata mitte tuumarelva kasutamisega, vaid "kõigi vahenditega" sõjalise vastusega. Arvesta rünnates sellega, et mul on pipragaas taskus, aga kui ikkagi ründad, annan lihtsalt vastu hambaid, aga gaasi silma ei lase, kuigi see on mul olemas. See tuumaheidutus tundub nagu kaardimängus bluffimine, kus kaartidest olulisem on "poker face" ja teadmatus, millise käigu täpsemalt teine järgmiseks teeb. Või siis nagu 300hj kapoti all autol, mis sõidab liikluseeskirjade järgi nagu teine seal kõrval oma 50hj autoga.
Deus
15:42 08.03.2025
Päris nii ei ole. Prantsusmaal on doktriini sisse kirjutatud, et lasevad esimesena lendu ja küsimusi küsivad hiljem.
Kässar
20:10 08.03.2025
Tuumakatest rääkimine on õhuvõngutamine. Saksamaal on suurusjärk 600 Taurust, millest töökorras olevat 200. Seda on selgelt liiga vähe.

Ma ei tea, palju teistel suurematel midagi on, aga ilmselt neilgi liiga vähe.

No eks loodame, et siis vähemalt nüüd miskit muutub.
Kärss
23:23 08.03.2025
Sõja algul, kui kardeti tuumaeskalatsiooni, seletati seda meie ajakirjanduses lahti kümnetes erinevates artiklites, et mis täpselt juhtub jne. Siin lihtsalt tsitaat artiklist, mis tuli praegu google esimese vastusena.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96140789/tuumajoudude-uur
ija-vastastikune-tuumaheidutus-ei-pruukinud-ka-kulma-soja-aj
al-tootada-milleks-see-meile-nuudki


¤¤¤Kogu tuumaheidutuse põhimõte on vastastikuse heidutuse põhimõte ehk kuna kummalgi poolel on võimekus teine hävitada, siis mis iganes üks pool ka ei teeks, teine ei astu seda sammu, sest järgneks häving/.../See, et olemas olid tuumarelvad, ei tähenda, et nende heidutus töötas. Võis vabalt olla ka miski muu asi, mis töötas (ja Külma Sõja ajal konflikti ära hoidis). Ma olen üsna kindel, et NSV Liit ei asunud vallutama Lääne-Euroopat mitte seetõttu, et heidutus oleks töötanud, vaid seetõttu, et tal ei olnud seda eesmärki.¤¤¤

Paari aasta eest oli nende selgituste kontekstiks küsimus, et kas maailmas võiks puhkeda päriselt tuumasõda sellepärast, kui venemaa teeks ühe tuumapaugu Ukrainas või Eestis. Kui venemaa teeks Pariisi koha peale lageda platsi, siis muidugi prantslased vastavad omapoolselt, aga küsimus puudutaski just teisi riike, kus venemaa võiks tuumarelva kasutada. Seal artiklis on toodud välja ka tuumajõudude vahekorrad, kui palju kellelgi on (heidutamiseks) välja panna... jõuvahekorrad annavad ka heidutusele omakorda uue konteksti. Kuigi ma ei imestaks, kui need andmed on venemaa kohta samasugune bluff nagu nende armee tugevus mujal.

Muudetud 08.03.25 23:25

Kässar
14:21 09.03.2025
Võime ju rääkida ja lohutada end, et tiblastani armee on nõrk, aga reaalsus vaatab meile vastu Ukrainast. Euroopa pole mitte essugi teinud, ainult kaaksunud oma Natost. Nüüd on tulemus käes, saksmannide paarisajast taurusest ei jätku millekski. Samal ajal võib tiblastan saata eesli seljas orke vallutama , kuna kahuriliha jätkub ja lolli moona paistab ka lõputult olema, kuna hiina ja põhja korea jms riigid selja taga.
Ainus, mis aitab, on teha orkile selgeks, et kui nokid , siis järgneb peterburi ja Moskva pommitamine. Ja selleks peab olema olemas vahendid, mitte müstilised jutud tuumavihmavarjust jms õhuvõngutamine. 200 taurust on ilmselgelt liiga vähe.

Deus
14:37 09.03.2025
No aga läheme kirjutame siis kohe äkki Moskvas meie lombi RU alluvusse, kui siin nii juba mõelda?
Kässar
15:25 09.03.2025
Ma ei mõtle midagi, konstateerin lihtsalt fakti, et Euroopa pole midagi teinud, et tiblastani vallutusi ära hoida.
Kui nüüd Ukraina sunnitakse kapituleeruma ja tiblastan mobiliseerib sealt paar miljonit liharündeks Euroopa suunas, mis siis saab?
Krasnov ütleb, et geniaalne liigutus ja et tehke diil.
fdghfgh
15:33 09.03.2025
Positiivne on ainuüksi juba see, et "maailma teine armee" suutis endast jätta mulje kui kõige mõttetumast armeest. Langeda kolme aasta jooksul sellise tasemeni, et edasi liigutakse vaid eeslite ja rentslist korjatud ratsanike abil abil, lisaks ka ports pilusilmi põõsastest vahtimas- see on nii ehe allkäik kui olla veel saab. See on see reaalne ja tegelik veremaa, mis vaatab meile vastu suurlinnadest tuhandete kilomeetrite kaugusel, kus fajansist vetsupott on rohkem väärt kui sellel istuja elu. Ja ega seegi pole kindel, kas nad seal istuvad- sünnist saati õppinud paraskil kükitama. Ja nende ainuke võimekus sõjaväena on see, et neid on s.ttkanti palju ja lihtsalt ei jõuta neid kõiki läbi hekseldada ning nad hävitavad valimatult tsiviilobjekte ja rahulikke elanikke. See on nende tase.
Kässar
10:01 10.03.2025
fdghgh, võid ju ennast lohutada, aga reaalsus on see, et Ukraina kaotab territooriumi. Järeldus saab olla vaid see, et Ukrainale antud abi ei ole olnud piisav. Ja keda selles süüdistada, ainult iseennast.





Deus
10:24 10.03.2025
Kotlõne, Pishtšane,Shevchenkose tagasi vallutamine on siis nüüd ka kaotamine... tore..
Kurskis pidi ka neil maru hapusti minema, ise väidavad, et asi kontrolli all, reaalsust me ei tea.
Ära usu igasugu jutte, vahi parem ise kaarte. Halle alasid on alati ja isegi kui tulevad pildid, et nüüd löödi lipp püsti, tuleks veel nädal või kaks oodata, sest on olemas selline asi nagu sõjaudu. Mõlemalt poolt tehakse seda, kõike ei saagi ausalt ja kohe ära rääkida.
Nii palju kuis ilma on jäänud, siis kaotatud on enamasti maavarade alad. Panen vandenõuna kirja sinulikult ilma igasuguste tõestusteta:
Tiblastani käes on päris suur kobakas head maavara, mis enne oli UA oma.
USA survestab konflikti külmutamist seetõttu.
Konflikt külmub, Hiina astub tiblastanile appi ja lööb kohe tehased ja kaevandused püsti sinna oma rahadega, tiblastani nimele ehk võlgu. Tiblastan on nõus sellega, sest ega see sõda neile just kerge koormus pole olnud.
Tiblastan kaevab ja kaevab, kohalikud on õnnelikud, et saavad labidaga vehkida ja palka tuleb, tiblastan puhastab ja müüb kraami üliodavalt Hiinale edasi, sest on võlgu neile sisuliselt paljude asjade eest ja Hiina müüb juba mingil kujul seda USA'le edasi.
USA ise saab ka tiblastani käest odavalt seda kraami, mis Hiinagi, sest nemad ju surusid rahu läbi.
ConnorFlint
12:29 12.03.2025
Panen teema siia, sest noh... siinne Kässari teema sisaldab pea, et kõike :)
-
Põhjamerel toimunud laevade kokkupõrge
https://edition.cnn.com/2025/03/12/uk/solong-captain-russian
-stena-north-sea-crash-intl-gbr/index.html

Too laev, mis teisele sisse põrutas, selle kapten on vene rahvusest ning vilkama fantaasiaga arvajad pakuvad, et kõige muude töökäskude seas oli kaptenil veel teisigi käske, sest....
Laev, millele sisse põrutati, oli vedamas lennukikütust USA mereväe lennukikandjate hävitajatele.
No, siit saab igaüks nüid ise edasi.....
Marko
15:17 12.03.2025
Siin on sõjateema ja teine vandenõudest, mine oma äranägemisel kuhugi!
See teema siin on nö prügikast ja võib suvahetkel kaduma minna....
Deus
15:27 12.03.2025
Kässaril on oma teema selle pärast, et ta masspostitab kopi-pasteete ja tavateemades kaoks põhipunkt või alguspunkt nende massi pärast ära.
Ja ei ole prügikast, see on äärmiselt vajalik ja kasulik loengumaterjal.
Kässar
10:12 13.03.2025
https://arvamus.postimees.ee/8208953/tonis-palts-nulli-lapse
-poliitika-peab-loppema/comments


See on nüüd see sama jutt, mida delfis "asotsiaali" nimeline kommentaator on aastakümneid ajanud.

Pensionärid suures osas arvavad, et nad on oma pensioni nö "välja teeninud". Nad on käinud tööl ja maksnud makse. Sellest on tekkinud kujutelm, et kuskil on nende jaoks akumuleerunud raha, millele neil on nüüd õigus.

Reaalselt aga on asi sedaviisi, et neist töötamise ajal makstud maksudest rahastati jooksvalt tollaegseid pensionäre. Nad hoidsid oma maksudega üleval tolleaegset pensionärkonda.

Tänast pensionäri hoiab samamoodi üleval tänane tööealine põlvkond. On tulnud juurde pensionisambad, aga see on sama, mis raha sukasäärde kogumine. Inflatsioon teeb oma töö. Kõige hullem on aga see, et see annab signaali, et järeltulevasse põlve pole mõtet eriti panustada.
Ja siis ongi käes olukord, kui on vaja vöörtööjõudu sisse vedada. Eestlaste osakaal rahvastikust jääb järjest väiksemaks.


maaks
13:26 13.03.2025
Maakeral elab 8,2+ miljardit inimest
https://www.worldometers.info/world-population/
Ainult ~1,3 miljonit neist vingub iga asja peale :-) Kas suurt pilti vaadates hakkab nendes keegi puudust tundma?
Ettevõtjad teavad väga hästi, et tööjõu "ostmine" on kordades lihtsam kui 0-st ülesse kasvatamine ...

Muudetud 13.03.25 13:27

Kässar
22:33 30.03.2025
https://epl.delfi.ee/artikkel/120367148/juhtkiri-euroopa-kai
tse-ahvardab-manduda-mustkunstitrikkidesse


Kõike lugeda ei saa, aga pealkirja järgi tundub reaalne vaade asjadele olevat.
Mustkunsti triki alla liigitub ka igasugune tuumavihmavarjust lämisemine. Õhuvõngutamine, muud midagi.
Deus
22:45 30.03.2025
Ma ei saa aru, miks sa seda tuumamalakat kohe sisse tood?
Ma olen juba öelnud siin foorumis või oli äkki kuskil mujal, enam ei mäleta, et Eesti kaitsemaks näiteks on laiahaardelise suunitlusega, mitte kitsalt konsentreeritud. Selle rahaga saab näiteks ehitada lasteaia, sest see on tuleviku kindlustamine! Ei tähenda üldse, et meie kaks lisaprotsenti, mis peideti kuhugi ära nüüd ülejäänu sisse, läheb raketi soetamiseks. Ehk siis Eesti juba teeb seda mustkunsti, Euroopal on meilt õppida väga palju, eriti, kuidas iseenda inimesi vaeseks koorida ilusate hüüdlausete taustal.
fdghfgh
06:20 31.03.2025
Artiklis pole poolt sõnagi tuuma koha, aga kässari märjad unenäod ei lase teda sellest teemast lahti. Artikli sisu väga lühidalt järgmine: "Euroopa Liidul tervikuna tuleb liikuda sügavama föderatsiooni suunas. Kasvõi selleks, et riigid ehitaksid vajalikke tanke ja lennukeid üheskoos, mitte omavahel võisteldes."

Artikli alguses ju probleem selgelt kirjas:
"Ettevaatlikud sammud kasvõi laskemoonatootmise võimsuse tõstmiseks paljastasid halastamatult, kui olematu on pärast pikka rahuajastut Euroopa kaitsevõime.
Aga üldiselt sinnapaika see kõik ka jäi. Ei saadud kokku isegi tühist miljonit mürsku Ukrainale, mis seal’s ikka. Kunagisest raudeesriidest läände jäävate maade poliitikuid võib mõista, kui sisimas jääb Ukraina neile ikkagi „kaugeks riigiks, millest vähe teatakse“.
Kässar
09:33 10.04.2025
"Kässar, küsi tehistühmalt, kust see võttis juurdekasvunumbri. Kole väike... Isegi, kui lasta ametlikust 16,6 miljonisest hinnangust 30 % õhku välja (sest süvariik ja kallutatud ametnikud), jääb puitu ülegi."

https://www.telegram.ee/eesti/metsakasvatuse-abc-kui-palju-r
eaalselt-kasvab-aastas-raiekupset-metsa


"Tulemuseks sain selle, et küpset metsa raiutakse miinusega. Praegune küpse metsa raiemaht ületab valmiva ja küpse metsa juurdekasvu lausa 3-4 miljonit tihumeetrit aastas. See tähendab, et kahjuks on praegused raiemahud liiga kõrged ja need ei taga Eesti metsade jätkusuutlikku majandamist selliselt, et metsad suudaksid pikaajaliselt ülal hoida majandussektorit ja looduskeskkonda."
Kässar
09:54 10.04.2025
https://vabaajaleht.blogspot.com/2020/10/mis-olukorras-on-ee
sti-metsad-mati-sepp.html


Väga pikk blogipostitus, aga kopin siiski siia hr Võsale lugemiseks:

"Mis olukord on Eesti metsaga?
Olen Eesti metsades töötanud tänaseks juba pea 14 aastat ja kui ma metsatööga alustasin, pidin raielangile jõudmiseks marssima enamasti mööda vanemaealisi metsamassiive. Mööda on läinud ligemale 14 aastat ja töökeskkond on drastiliselt ümberkujunenud. Raielangile jõudmiseks ei marsi ma enam metsamassiivides, vaid lageraiete ja noorendike vahel. Hariduslik taust on Luua Metsanduskoolist omandatud METSUR II ja lisaks veel eraldi Luua kooli metsanduslik haridus.
Minu soov on EKRE-le edasi anda väikese osa infost, mida olen kogunud viimase 5 aastaga looduskaitse rindel tegutsedes. Peamised teemad, millele olen keskendunud, on - juurdekasv, raiemaht, raie vanused ja kui palju meil seda metsa tegelikult reaalselt olemas on.
Alustuseks metsamaa ja metsa pindala – mets algab teatavasti 1,3 meetrisest võsast.
Kui lähtuda SMI 2019 andmetest, siis 51,4% Eesti maismaapindalast on metsamaana arvel ja hektaritesse panduna - 2 332 600 miljon ha on Eestil metsamaad. Samas juhiks tähelepanu, et metsamaa ei tähenda seda, et seal ka mets reaalselt peal kasvaks (mets algab 1,3 meetri kõrgusest võsast). Oluline on teada, et metsaga metsamaad on Eestis 2 142 000 ha ja sellest saame järeldada, et meil on 190 600 ha jagu lageraie lanke Eestimaal rahvale “silmailu” pakkumas. Lisaksin, et uuenemata lageraiete hulgale - 190 600 hektarile, tuleks veel juurde liita 191 300 hektarit ja saame teada, et 20 aastaga on Eestis kokku 381 000 ha metsa maha raiutud. Sellist raiesurvet pole Eesti metsad 100 aasta jooksul veel näinud, mis on läbi viidud 20 aastaga ja kahjuks leidub hulk inimesi isegi kõrgel ametikohtadel, kes arvavad, et võiks veel julgelt edasi raiuda sellises tempos. Sellises tempos raiumine soodustab ökosüsteemi killustumist, rahvas jääb ilma oma harjumuspärastest metsadest ja metsatööstust ootab lõpuks kindel krahh.
Siit edasi suunduks hetkel RMK metsadesse, kuna erasektori metsaandmetega on see probleem, et erametsade andmed on tihtilugu aegunud ja vahest lausa kuni 10 aastat püsinud valeandmetena metsaregistris üleval. Põhjus andmete aegumisele - erasektor ei ole kohustatud metsaregistrisse tegema andmetes uuendusi, kui nad oma metsad nt maha raiuvad ja sedasi on tekkinud väga palju vale- informatsiooni. Kuid siit nüüd põikame RMK ehk (riigi metsa).
RMK hallatava metsamaa pindala on 1 023 620 ha. RMK juhib rahva tähelepanu tihtilugu sellele, et nad raiuvad metsamaast iga aasta lagedaks 1%. Pindalaliselt raiub RMK 11 000 ha ringis aastas lageraiet ja sedasi on väidetavalt tagatud RMK-s 100 aastane raiering. Kahjuks on see RMK poolne väide teadlik poliitikute ja rahva eksitamine, kuna RMK-l on majandusmetsamaa pindala sootuks 633 793 ha. RMK metsamajandamine ei ole 100 aastase raieringiga, vaid sootuks 60 aastase raieringiga. Metsafirmade raiering on lausa 30 aastat ja erasektori lageraiete pindalad on üle 25 000 ha aastas.
Kui nüüd lähtuda asjaolust, et Eesti levinuim puuliik on mänd, kattes Eesti metsamaa pindalast peapuuliigina 31,3 % ja männi raievanus jääb 90 - 120a piiresse, siis on üsna arusaadav, et 60 aastase raieringiga RMK ei majanda männikuid jätkusuutlikult, ei majanduslikus ega ökoloogilises mõttes ning metsafirmad ammugi mitte. 1995 aastal oli männi raievanus 101-120a ja männi parimaks raieeaks majanduslikult peetakse 100-110 aastat. Põhjus, miks männi raievanust on langetatud, on minule teadmata, aga põhjus võib peituda selles, et tagada puidutööstusele toorainet.
RMK-l samas napib raieküpset metsa ja seetõttu raiutaksegi KAH aladelt. Lähtudes 2019 aastal avalikustatud RMK andmetest, selgub, et RMK raieküpsete puistute pindala tulundusmetsades on kokku kõigest 108 706 ha. Tasub teada, et keskkonnaminister allkirjastas 2019 a. detsembris määruse, mille tulemusel on RMK hallatavates metsades võimalik uuendusraietega järgmise viie aastaga maha raiuda 54 400 ha – see on pea pool RMK küpsest majandusmetsast. Sellises mahus lageraieid tehes, saaks kümne aastaga need metsad kõik raiutud (nende alade hulka kuuluvad külade lähedased metsad, linnade äärsed metsad jne). Kuid samal ajal oli valmivate metsade, s.t selliste metsade , mis saavad raieküpseks järgneva kümne aasta jooksul, pindala 2019. aastal RMK andmete järgi 69 889 ha, ehk ainult 64% võrreldes raieküpsete puistute pindalaga. See tähendab, et kui RMK teeks tulundusmetsades järgmised kümme aastat lageraieid ministri kinnitatud värskeima määruse järgi, siis kümne aasta pärast peab lageraiete mahtu vähendama korraga rohkem kui kolmandiku võrra, sest uusi raieküpseks saanud metsi lihtsalt rohkem ei ole.

Ajakirjanik küsib: “RMK juhatuse esimees Aigar Kallas, kas riigimetsa raieplaani täitmiseks tuleb järgmise kümne aasta jooksul lagedaks raiuda peaaegu kõik väljaspool kaitsealasid asuvad raieküpseks saanud metsad?”
Vastus Aigar Kallaselt: “Riigimetsa majandamiseks arvutatakse igal aastal vastavalt õigusaktidega kehtestatud reeglitele uuendusraiete arvestuslank, mille aluseks on metsade vanuseline jaotus”.
See, et RMK juht vastusest kõrvale põikleb, mind imestama ei pane, aga imestama paneb see, et EKRE keskkonnaminister Rene Kokk on selgelt väljendanud, et Eesti metsadega on kõik korras ja RMK on samuti kõik korras. Mina näen RMK numbritest, et asi pole korras ja arvestama peab sedagi, et RMK raiub väiksemas mahus, kui erasektor. Erasektoris on olukord veelgi tõsisem. Numbrid näitavad, et RMK raied on otseselt suunatud üleraiele. Siinkohal tasub veel mainida, et Keskkonnaministeeriumis ollakse hetkel seisukohal, et metsade jätkusuutliku arengu tagaks 11,5 mln tm ulatuv raiemaht Eesti metsades, mis tähendaks sisuliselt hetke raiemahu jätkumist aastani 2030, kuigi neto juurdekasv on kõigest 9,8 miljon tm . MAKi juhtkogus on välja pakutud, et aastase raiemahu kompromiss võiks olla 8 mln tm, et vähekenegi üleraiet leevendada, aga seda ei toeta Keskkonnaministeerium. Neto juurdekasvuga on veel seegi asi, et isegi parima tahtmise juures ei saaks kunagi kogu neto juurdekasvu raiuda ( inimesed ei majanda oma metsa ja on piirkondi, kuhu lihtsalt ei pääsegi ligi, näiteks sood.

Hetkel oleme sellises olukorras.
«Lühiajalise kasumi nimel hävitatakse võimalus pikaajaliseks, jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks metsanduseks,» hindas Tartu ülikooli metsandusteadlane Asko Lõhmus.
«Jätkusuutliku metsaraie valem on kolm tihumeetrit puitu metsahektari kohta aastas, et säiliks mets kui ökosüsteem», seletas omaaegne metsaülem ning metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi kaitsealade osakonna juhataja Mart Herman. Riigimetsas raiutakse praegu aga ligi kaks korda ja erametsas üle kolme korra rohkem.
Üleraiele viitab ka selgelt juurdekasvu analüüsimine. Teada on kogu metsa aastane bruto juurdekasv SMI alusel, mis paljuski teoreetiline number - 16,4 mln tm, mida pole võimalik kunagi metsast välja raiuda, kuna looduslik puude tihumeetriline väljalangemine on 30% või enamgi. Lisaks on 16,4 mln tm sisse arvestatud ka rangekaitse all olevate metsade juurdekasv ja range kaitseall on 14,1% Eesti metsamaast. Kuna rangekaitse all olevat metsa raiuda pole võimalik, tuleb lähtuda majandusmetsade juurdekasvust - 14 mln tm ja maha tuleb arvestada siit alustuseks 30% loomuliku puude suremist ja nii saamegi majandusmetsade neto juurdekasvuks 9,8 miljon tm. Eesti 10 aasta keskmine raiemaht on olnud juba hetkel 10,7 mln tm ja 2018 aastal ulatus lausa 12,7 mln tm. Kui pelgalt võrrelda majandusmetsade juurdekasvu raiemahtudega, siis peegeldub selgelt vastu metsade üleraie, mida Keskkonnaministeerium eitab. Keskkonnaministeeriumis paistab soov jätkata üleraiet vähemalt aastani 2030 ja lubada raiemahtu kuni 11,5 mln tm. Selle õigustamiseks kasutab Keskkonnaministeerium bruto juurdekasvu numbrit, mida tegelikult ei tohiks üldsegi kasutada (16,4 mln tm) sellises olukorras. Juurdekasvuga on veel see probleem, et kõige enam juurdekasvu annavad nooremapoolsed metsad. Ning mida rohkem vanu metsasid maha raiuda, seda suuremaks muutub aja jooksul juurdekasvu number ja seda enam saaks näiliselt raiuda.
Loodan, et suudata minuga sammu pidada ja kaasa mõelda ikka veel.

Järgmiseks teemaks võtaks puude eluea ja raievanuste võrdluse. Põhjus selles, et metsandusliku taustaga info rõhub tihti sellele, et kui metsas puid õigel ajal ära ei raiu just sellises vanuses nagu metsaseadus on nad raieküpseks kuulutanud, siis mets mädaneb maha. Et selles asjas nüüd selgust saada - siis mänd võiks Eestis elada 350–500-aastaseks ja männikute parimaks raiumisvanuseks on peetud 100–110 aastat. Raievanus männil 90- 120 aastat ja 1995 aastal oli see 101-120 a. Kuused elavad 250–300-aastaseks, raievanus kuusel 60-90 a. ja 1995 aastal 81-100 a. Sanglepad, kased ja haavad elavad parimates tingimustes umbes 200-aastaseks, kuid enamik puid sureb 120–130-aastaselt. Raievanus kasel hetkel 60-70 a. ja 1995 aastal 71-80 a. Raievanus sanglepal 60 a., 1995 aastal 71-80 a. Raievanus haaval 30-50 a. ja 1995 aastal 51-60 a. Põhjus, miks ma ka 1995 aasta raievanused siia lisasin, peitub selles, et hoomaksite, kui suures ulatuses on kõigest 25 aastaga Keskkonnaministeeriumi abiga langetatud metsade raievanuseid ja paljuski metsatööstuse huvide kasuks (kahtlustan).
Teemasid, mis vajaks lahtikõnelemist on veelgi, sealhulgas SMI , KAH alad, ökoloogiline elurikkus ja selle mõju majandusele, seenkahjurid ja nende tõrje, kuuse-kooreürask jne, kuid kuna aeg on piiratud ja need pole otseselt vaja numbritesse nii väga panna, siis võimalusel saame neid jooksvalt lahata.

Kuid kõige lõpuks annaksin edasi Aveliina Helmi, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteaduri kirjutatud read:
Meil ei ole põhjust Eestis loorberitel puhata ja arvata, et need mured meid ei puuduta. Käime oma maakasutuses juba aastaid tempokalt ühte sammu teiste Euroopa riikidega, nendesamadega, kust pärit turistide kohta oskab igaüks lookese rääkida, kuidas nad Eesti loodusesse sattudes käsi kokku lõid. Kuid kas teadsite, et Eestis katavad looduskaitsealad väiksemat osa maismaapindalast (18,8%) kui Euroopa riikides keskmiselt (21%), kusjuures jääme kõvasti alla suurtele ja oluliselt tihedamalt asustatud majandusriikidele, näiteks Saksamaale (37,8%) ja Prantsusmaale (25,8%)? Täpselt nii nagu mujal Euroopas, oleme ka Eestis hoogsalt kaotanud ja jätkuvalt kaotamas meie elurikkust hoidvaid olulisi ökosüsteeme - meie maastikest on viimase 70 aastaga kadunud 95% niiduelupaikadest, meie metsadest vaid kahte protsenti saab pidada loodusmetsadeks. Igal aastal kahaneb Eesti metsade ja põllumajandusmaastike lindude arvukus 57 000-111 000 paari võrra. Nii on ka Eestis inimese jalajälg liiga suur, et teistele piisavalt ruumi jätta. Oleme uhked oma looduskaitsealade ja rahvusparkide üle ja oleme seda õigusega. Kuid kui paneme kokku elurikkuse kao trendid ja meie teadmised sellest, kuidas elurikkus toimib, selgub, et vaid looduskaitsealadest ei piisa.
Ma tänan ja loodan, et EKRE päästab metsandussektori tulevast krahhist ja hoiab meile kõigile südame lähedast Eestimaa loodust.
Lugupidamisega
Mati Sepp

-------------------
"
Kässar
18:28 10.04.2025
Kui neile eelpooltoodud postitusi lugeda, siis metsandussektorit on ees ootamas metsik krahh. Samade mahtudega jätkates raieküpseid metsi 10 aasta pärast praktiliselt ei ole enam. On ainult võsa , mis paberil näitab meile justkui meeletut juurdekasvu aastas, aga palki pole sealt midagi lõigata.

Mis puudutab võsa müüki, siis võin tuua reaalse näite raiejäätmete koondamise ja müügi pealt. Tulu oli kuskil 9 sotti, väljavedaja sai 8 sotti ja endale jäi sott. Kui arvestada , et tulumaks tuleks ka maksta, siis oli tegemist miinusega.

Ehk siis kui keegi arvab, et mets on mingi räige rikkuse allikas, siis eksib rängalt.
Deus
19:10 10.04.2025
Läti taob rusikas rinnale, et iga puu jagu, mis nad maha võtavad, istutavad nad 2,5 puud asemele. Paberi järgi on see siiski kasumlik tegevus. Äkki on viga selles, et tahetakse, et mets oleks järgmine aasta raieküps? 90'tel polnud mingit asemele istutamist, praegu lähed nendele lagedatele platsidele ja seal istikuid ikka omajagu maha külvatud. Kus tõde on, ma ei tea.
suur terts
00:05 11.04.2025
Metsaseadus kohustab rakendama metsa uuendamise võtteid kahe aasta jooksul (teatud juhtudel viis/kümme aastat pärast raiet või metsa hukkumist), mis tagavad uuenenud metsa. Ehk siis külvama seemned või istutama taimed. Lubatud on ka loodusliku uuenemise ja arengu soodustamine kasvukohatüübile sobiva puuliigiga. Seaduses määratud tähtajaks metsa uuendamata jätmise eest on Keskkonnaametil õigus omanikku ka trahvida.

Viimastel aastatel on lankide uuendamine päris aktiivne (võimalik, et amet on oma tööd aktiivsemalt tegema asunud). Kahjuks küll kaugematel, vähemligipääsetavates kohtades kipuvad asjad unarusse ka jääma. Eriti need, kus pinnas mäda ja (rööv)raie käigus sügavad roopad sisse on tõmmatud. Seda on ikka halb vaadata.

Isiklik arvamus on, et ei oota seda metsandust mingi krahh. Halvemal juhul jah mõned teenusepakkujad ja saeveskid panevad uksed kinni, kui raiemahtusid vähendatakse. Saematerjal ka ilmselt kallineb. Inimene aga orienteerub ringi ja võetakse suund lühikese raieringiga energiapuidu käitlemisele. Selle järele ei lõpe nõudlus meie kliimas kunagi. Vahepeal saavad pärispuud kasvada. Kui saavad, sest igasugu kahjureid ja haigusi kipub ka aina laialdasemalt levima. Kuusk on juba täna probleemne oma üraski ja seenhaigustega. Männinoorendiku panevad põdrad p.rse juba enne, kui istikud üldse kasvuhoo sissegi saavad. Muide metsaseadus on pannud omanikule ka metsakahjustuste ärahoidmise ja nende leviku tõkestamise kohustuse.
v6sa
07:46 11.04.2025
NIMBYt ei ole. On ameti tõttu pidevalt väljas liikumise vajadus ja sealt tehtud tähelepanekud metsa paratamatu pealtungi üle. On kurbus, kui pean taas kord valima püsimetsandust harrastades seekordse puu langetamisel hukkuvaid noori puid, sest langemiseks vaba häilu ei ole.
On heameel näha, et metsafirmade masinamehed on valdavalt kohusetundlikud ja ettenägelikud tegelased, kes ei rammi end lolli jõuga rinnuni mudas rassides läbi, vaid püüavad oma jäljed jätta mõistlikuse piiresse ning need enamasti ka pärast üles võetakse. Eks lollusi tehakse ka, aga valdaval on asi inimpõlvega PALJU paranenud.
On olnud suurepärane võimalus näha loodusliku uuenemise jõudu oma langil võrreldes naabri langil kolm korda tehtud istutusega: koolitatud taime söövad loomad ikka hulga meelsamini, kui looduslikku:) Praeguseks on 13 aastat hiljem minu looduslikul langil 4meetrine segametsaalgus, mis ootab võsasaega valijat aga naabri metsas hõre paarimeetrine männikualge ropus heinas. Oli küll jauramist keskkonnatibidega, kes istutuse puudumise eest kangesti trahvi tahtsid teha, aga siis laskusime lõpuks kõik põlvili ja oh üllatust: kuuse-kasemuru oli lepiku vahel.

On kurbus, et linnastuv rahvas ei taipa looduse ringkäigu paratamatust ega kurba tõsiasja: metsa ei saa hoida, see elab pidevas sünni ja surma ringis. Isegi siis, kui me lõpetame täielikult (loodetavasti seda ei juhtu, aga mõttemänguna ju võime korraks nii ette kujutada) metsa raiumise, siis ei jää metsad mitte siledapinnalisteks valgusküllasteks parkideks, vaid muutuvad saja aastaga läbipääsmatuteks padrikuteks. Ma näen seda oma teise naabri metsas, millest minu eluajal pole võetud mitte ühtegi tikku. Hetkel kuulub mets riigile ja peale Kernu ümbersõidu jaoks raadamise (ehk mitme hektari metsa täieliku ja pöördumatu hävitamise) seal inimmõju pole. Seeni ja loomi ka mitte, sest läbi sealt ei pääse - murdunud puud on ees. Irooniana on just seal loomade ülepääsukoht...

Suurepärane näide on Suurel Munamäel parasjagu toimuv:
https://www.err.ee/1608884300/suure-munamae-jalamil-voeti-ma
ha-ule-20-uraskikahjustusega-puu
. Ühel hetkel puud surevad ja siis kukuvad ümber. Kes alla jääb, saab heal juhul kohe surma, halvemal juhul sureb janusse...

Kas järgmisena hakkame halama teraviljapõldude igasügisese koristamise teemal? Samuti täies elujõus taimed hukkuvad ja ilusa kuldkollase voogava viljapõllu asemel on ühtäkki kole ja sügavaid jälgi täis lagastatud ala?

Mati Sepp on tore mees, aga tal on omad huvid mängus. Mida vähem konkurente, seda parem. 6,6 Mtihu aastas ei ole kindlasti kogu metsa juurdekasv. See võib olla raieküpseks saavate mändide maht aastas.

Mis puudutab Kärsa viidatud säästva metsanduse teoreetilist artiklit, siis neid rehkendusi ikka tehakse. Ka seekordne rehkendaja ei paista olema ise metsas toimetaja, vaid metsa omanikuna tööde tellija. Aga õnneks saame me lähima 20 aasta jooksul küsida, kui hästi tema rehkendused paika on pidanud:)

Olles ise Soomes saani ja kelguga puid välja toonud, siis selline rong tahab ikka traktori mõõdus rada saada. Ümber puude sellega ei painuta, nagu ei painuta ka loogarakendis hobusega. Leidega pöörab paremini, aga neil on jälle omad hädad külmas. Üldiselt peab mets olema ikka väga hõre säästva metsanduse toimimiseks....
Kässar
09:08 11.04.2025
Rööbaste koha pealt ma ei kobise. Vean ise bellarussi ja väikese käruga ja jäävad ka rööpad sisse. Midagi teha ei ole. Ei juhtu selle mullaga seal midagi.

Ma räägin ikka raiemahust. Ma näen ju, kui aeglaselt mets kasvab ja kui kiiresti harver mega lahmakaid lagedaks tõmbab. See ei saa mitte kuskilt otsast olla jätkusuutlik.

Ma näen ka , kuidas põder kuuski koorib. Praktiliselt kõik kuused käib läbi. Isegi selline 30 cm diameetriga kuuske koorib.

Isegi kui võtta teoreetiliselt, et teed kuusemetsa lagedaks ja istutad uue ja kõik läheb hästi, siis võtab 100 aastat, et tekiks uus mets , kus 300 tm palki. See teeb ju ainult 3 tm aastas juurdekasvu. Kui lisada sinna veel kõik hooldused jms värgid ja tulevikus 10netes kordades tõusev maamaks, siis mulle tundub, et 100 aasta jooksul võib kogu selle pulliga jääda miinusesse.

Mul on maakohas selline 1 ha-ne võsastunud ja ka suurte puudega- kased , lepad, saared, sanglepad- metsatukk. Teoreetiliselt peaks sealt saama siis 6 tihu iga aasta välja lõigata. See teeb umbes 10 rummi. Praktiliselt aga, kui ma seda teeks, siis oleks see varsti mingi aja pärast lage ja asemel vohaks võsa. 6 tm on ikka omajagu kogus palke.

Lihtne talupojaloogika ütleb, et raiemahtudega on asjad raudpolt paigast ära.
Ja nüüd tundub ka üsna loogiline, miks seda tselluloositehast üldse ei tulnudki. Sellele lihtsalt ei olekski olnud toorainet kuskilt võtta.




Kässar
13:03 11.04.2025
Ei viitsinud värskemat linki otsida " two weeks away " kohta:

https://www.youtube.com/watch?v=ikffk8Octf0

Aga siin on mälu värskendamiseks, mida kirjutati foorumites juba 10 aastat tagasi " two weeks away " kohta:

1984: West German intelligence sources claim that Iran’s production of a bomb “is entering its final stages.” US Senator Alan Cranston claims Iran is seven years away from making a weapon.

1992: Israeli parliamentarian Benjamin Netanyahu tells the Knesset that Iran is 3 to 5 years from being able to produce a nuclear weapon.

1995: The New York Times reports that US and Israeli officials fear “Iran is much closer to producing nuclear weapons than previously thought” – less than five years away. Netanyahu claims the time frame is three to five years.

1996: Israeli Prime Minister Shimon Peres claims Iran will have nuclear weapons in four years.

1998: Former Secretary of Defense Donald Rumsfeld claims Iran could build an ICBM capable of reaching the US within five years.

1999: An Israeli military official claims that Iran will have a nuclear weapon within five years.

2001: The Israeli Minister of Defence claims that Iran will be ready to launch a nuclear weapon in less than four years.

2002: The CIA warns that the danger of nuclear weapons from Iran is higher than during the Cold War, because its missile capability has grown more quickly than expected since 2000 – putting it on par with North Korea.

2003: A high-ranking Israeli military officer tells the Knesset that Iran will have the bomb by 2005 — 17 months away.

2006: A State Department official claims that Iran may be capable of building a nuclear weapon in 16 days.

2008: An Israeli general tells the Cabinet that Iran is “half-way” to enriching enough uranium to build a nuclear weapon and will have a working weapon no later than the end of 2010.

2009: Israeli Defense Minister Ehud Barak estimates that Iran is 6-18 months away from building an operative nuclear weapon.

2010: Israeli decision-makers believe that Iran is at most 1-3 years away from being able to assemble a nuclear weapon.

2011: An IAEA report indicates that Iran could build a nuclear weapon within months.

2013: Israeli intelligence officials claim that Iran could have the bomb by 2015 or 2016.


Kes veel ei tea, siis kõik jutud tuumakatest on õhuvõngutamine. Tuumapommid on skämm, mida tõestab ilmekalt see, et Hiros avati pank 2 päeva pärast pauku, trammid sõitsid 3 päeva pärast pauku, kohe elas kolima Hirosse ca 80000 inimest ja juba ca 6 kuu pärast , 1946 aasta alguspoole elas seal juba 160000 inimest. 1955 aastaks kasvas Hiro rahvaarv juba 500000-le ja nüüdseks elab seal üle 2 miljoni inimese.
Skämm, muud midagi.
fdghfgh
13:16 11.04.2025
Süüdistame nüüd kooris iraani, sest ta pole suutnud tuumakat valmis teha ega kässarile tõestada selle olemasolu. Sajandi pettumus.
Kässar
14:25 11.04.2025
Liiga lollid vist, et ei suuda sama, mida venelased puhvaikades, kirsades ja kuvaldaga juba aastal 1949 kokku klopsisid.

Küsisin schatgtp-lt, et kuda neil iraanlastel matemaatikutega on. Vastus on, et mitte kõige kehvemini:

"Absolutely, Iran has a long and rich history of great mathematicians—both classical and modern.

Kässar
14:27 11.04.2025
Mõned näituseks:

"Omar Khayyam (1048–1131) – You might know him as a poet, but he was a brilliant mathematician too. He worked on the classification and solution of cubic equations and made significant contributions to geometry.

Al-Khwarizmi (c. 780–850) – Often called the "father of algebra" (the word algebra comes from his book Al-Kitab al-Mukhtasar fi Hisab al-Jabr wal-Muqabala). While he's often associated with Baghdad, he was of Persian descent.

Sharaf al-Dīn al-Ṭūsī (1135–1213) – He did early work in algebra and trigonometry and was among the first to develop ideas similar to what we now call algebraic geometry."

Maryam Mirzakhani (1977–2017) – An absolute legend. She became the first woman ever to win the Fields Medal (the "Nobel Prize of Mathematics") in 2014 for her work in geometry and dynamical systems. She taught at Stanford and inspired countless people around the world.

Cumrun Vafa – Though more of a theoretical physicist, he’s heavily involved in the mathematical aspects of string theory. He’s a professor at Harvard and one of the top minds in mathematical physics.

Iran also has a strong culture of mathematics education and consistently performs well in international math olympiads."
Kässar
14:31 11.04.2025
Võrdluseks siis, et puhvaikades venelased klopsisid enda oma kokku kuvalda ja kirsaga juba aastal 1949.

Teema on päevakorras, kuna oranzutang, selle asemel, et anda reaalset abi Ukrainale, võngutab lihtsalt järjekordselt õhku tuumamalaka koha pealt.
Deus
14:35 11.04.2025
Korda veel üks kord, me esimesed 150 korda ei uskunud sind.
Kässar
23:53 11.04.2025
Deus, kordamiseks sulle, miks heliotsentriline mudel ei saa kuidagi õige olla. Väga lihtne ja arusaadav mudel.

https://www.youtube.com/watch?v=zHWVuS9W0Iw&t=3s

Seal on toodud hästi lihtne joonis ja video, kuidas peavool selgitab aastaaegade vaheldumist. Me näeme seal kaldenurka, et kui maakera läheb ühelt poolt , paremalt näiteks, tiirule ümber päikese, siis teiselt poolt tagasi tulles on see kaldenurk justkui samasugune, tõusuga vasakult paremale. Aga see ei ole reaalne.
Selleks , et aru saada reaalsusest, tehke lihtne katse. Vaadake näiteks enda ees olevat televiisorit ja oletame, et see on maakera. Sirutame on parema labakäe välja teleka paremale külje poole ja oletame , et labakäsi on lennuk , sõrmed lennuki ninaotsa suund ja väike sõrm parem tiib ja pöial lennuki vasak tiib. Labakäsi peab olema vertikaalis muidugi, peopesa suunaga televiisori külje poole. Nüüd keerame labakätt 45 kraadi kellaosuti liikumise suunas ehk laseme paremat tiiba alla maakera ( televiisori) poole. Kui nüüd tõmbame sirgjoone maakera poolsest paremast tiivast vasakusse tiiba, siis näeme, et tekib kaldenurk 45 kraadi alt vasakult paremale üles. Ja nüüd lennuk läheb tiirule paremalt poolt ümber televiisori ja tuleb teiselt poolt televiisorit meile vastu. Kui eeldame, et lennuk oma kaldenurka ei muuda vahepeal ning endiselt on parem tiib( väike sõrm) maakera( televiisori poole), siis tõmmates vastutuleva lennuki parmast maakerale lähemal olevast tiivast sirge vasakusse tiiba, siis tekib kaldenurk hoopis alt paremalt vasakule poole üles 45 kraadi all.
Peavoolu järgi aga peaks lennuki kalle olema samamoodi alt vasakult paremale poole üles. Mis aga tähendaks hoopis seda, et vastutuleval lennukil on vahepeal hoopis vasak tiib( pöial) maakera poole kaldunud. See aga ei ole reaalne. Jah, lennukil saab muidugi kallet muuta vahepeal, vastavaid liigutusi tehes, aga maakera kallet ei saa ju muuta.
Ainus seletus on, nagu videoski näidatud, et Tycho Brahe mudel on õige, mis tähendab, et hoopis päike liigub ümber maakera. Päike ja Mars moodustavad omavahel kaksiktähe süsteemi ja maakera on juhtumisi sattunud kuhugi epitsentrisse.
Järjest rohkem selgub, et tähed, mida me taevas näeme, on kaksiktähe süsteemid. Kunagi ei teatud üldse midagi kaksiktähtede süsteemidest. Siis avastati esimesed kaksiktähed ja nüüd hinnatakse, et 80% nähtavatest tähtedest on kaksiktähe süsteemid. Kui nii edasi läheb, siis mingi aja pärast avastatakse, et 99% on kaksikähe süsteemid ja lõpuks tuleb avastus, et uups, me polegi erand, mis kinnitab reeglit.
Heliotsentriline mudel on järjekordne peavoolu jama, mille koht on ajaloo prügikastis.
Marko
00:07 12.04.2025
Heliotsentrilise mudeli alusel arvutati kormoselaevade trajektoorid Marsile ja ka uue maa varjus oleva teleskoobi asukoht....
Kas güroefekt on tuttav sõna?

Muudetud 12.04.25 00:10

Deus
00:44 12.04.2025
Kosmoselaevu ja teleskoopi pole olemas, kuidas sa, Marko, aru siis ei saa?
SpaceX tuleb õhupalli pealt ja õhupall on taevas puhtalt usu tõttu, muidu ei oskaks ta lennata. SatTV satipanni kaudu on ka puhas butafooria, tegelt edastati seda üle vooluvõrgu.
Kässar
11:45 12.04.2025
https://www.youtube.com/watch?v=8H98BgRzpOM

Marko, siis on sulle reaalne katse güroskoopist. Vaata ratta kallet ja näed, kuidas see kalle käitub. Me näeme ju selgelt, et ratta kalle on ju paremal käel olles alt vasakult paremale üles ja vaskul käel olles alt paremalt vasakule üles. Ehk siis vastupidine.
Peavool aga tahaks, et see ratta kalle oleks pidavalt ühes suunas. Ja sellega seletatakse maakera aastaaegade vaheldumist.
Avage oma silmad, mehed, reaalne elu on midagi muud, kui peavoolu poolt ettesöödetud mustkuntstitrikk, mida on kerge paberjoonise peal teha tõstes pildikesi ühest kohast teise.


fdghfgh
11:57 12.04.2025
Meie reaalne elu on selline, et kevadele järgneb jaanipäev, siis natukene aega sitta suusailma, siis jõulud, siis väga sitt suusailm, siis mõnel aastal tartu maraton ja siis jälle kevad. Tegelikult pole mingit vahet, kes kus mille ümber tiirleb ja võib olla on kõige tsentris hoopis kässar ja meie tiirleme tema ümber, aga mind tõesti huvitab, et kui tihti sul need hood käivad ja kas arstid seda ravida oskavad või on nemadki lootuse kaotanud?
Kässar
23:01 12.04.2025
https://eestinen.fi/2025/04/nato-juht-hoiatas-et-venemaa-voi
b-kasutada-tuumarelva-kosmoses-see-oleks-laane-jaoks-katastr
oof/


"NATO peasekretär Mark Rutte hoiatas, et Venemaa võib peagi kosmoses tuumarelvi kasutada. „Oleme teadlikud teadetest, et Venemaa uurib võimalust paigutada kosmosesse tuumarelvad,” ütles Rutte väljaandele „Welt am Sonntag”.

See on „väga murettekitav”, ütles Rutte. Need nn satelliidivastased relvad ei olnud suunatud Maa, vaid satelliitide vastu. Satelliitide hävitamine võib põhjustada Maal kaose, sest paljusid süsteeme Maal saab kasutada ainult satelliitide abil.

Rutte sõnul oleks selline samm 1967. aasta avakosmoselepingu rikkumine, mis näeb ette avakosmose rahumeelse kasutamise. NATO kohaneb uute arengutega, ütles Rutte.

NATO peasekretär ütles ka, et allianss kavatseb edaspidi suurendada Arktika satelliitseiret. „Näeme, et Hiina ja Venemaa kasutavad üha enam uusi mereteid ja militariseerivad Arktika osi,” ütles Rutte.

Vene poolelt asja kohta kohe ametlikku avaldust ei tulnud."


Kui reaalset võimekust midagi teha ei ole, siis vähemalt saab täis kelbast välja ajada. Kes asjast midagi nüüd tänu sellele teemale siin teavad, saavad aru, mis tasemel õhuvõngutamine käib.
Deus
11:52 13.04.2025
Üsna massilisel tasemel, et sinuni see valeinfo alguses üldse ajusse juuriti. Oled kahjuks kõigest tiblastani ohver, mis teha.
Kärss
15:29 13.04.2025
Oeh, mine lennukiga puhkusele, soovitavalt kuhugi teisele poole ekvaatorit, avardab silmaringi. Palju Su küsimusi leiaks omale üheselt arusaadavad vastused ja saaksid vandenõude otsimise asemel asuda hoopis uurima, MIKS need asjad just nii on.

PS: oma ainsa kosmoses käinud sõbra käest pole kunagi taibanud küsida, kas ta õppis nii pika ja keerulise loo saadud juhiste järgi pähe või mõtles selle kõik viimasegi detailini ise oma peas välja:))
AIAin
18:30 13.04.2025
Uurisin chatgtp käest natuke:
Hei üks tüüp üritab väita, et tuumapomme pole olemas ja ta on ka chatgtp käest uurinud tõendeid. Siin on üks tema viimaseid postitusi foorumis: Uurisin natuke, W54 olla kõige väiksem tuumakas maailmas.

ChatGTP vastas nii mulle:
Hea küsimus, Ain! Sa tood välja tüüpilise argumendi, mida levitavad inimesed, kes kas siiralt kahtlevad või taotluslikult kahtlust õhutavad. Vaatame seda rahulikult ja faktipõhiselt läbi:

Kas 250g plutooniumi ja 10 kg lõhkeainet = tuumapomm?
Ei, kahjuks (või õnneks) asi pole kaugeltki nii lihtne.

1. Plutooniumi kvaliteet ja vorm
Tuumapommi tegemiseks ei piisa lihtsalt 250 grammist plutooniumist:

Puhtus: Vaja on relvakvaliteediga plutooniumi-239, milles on minimaalne kogus plutoonium-240 (mis võib enneaegse kriitilisuse esile kutsuda).

Geomeetria: Plutooniumi mass peab olema täpses sfäärilises vormis ja korrektselt varjestatud neutroneid peegeldavate materjalidega (nagu berüllium või uraan).

Kriitiline mass: 250g plutooniumi on alla kriitilise massi, isegi väga efektiivse implosioonisüsteemi korral. Tavaliselt on relvakvaliteediga plutooniumi kriitiline mass umbes 10 kg – W54 puhul oli tegemist väga kompaktse ja täpselt kavandatud süsteemiga, mis vajab spetsiaalseid neutroniallikateid, tigutäpset detoneerimist jne.

2. Implosioonimehhanism – see pole lihtsalt “plahvatus”
Tavapärane lõhkeaine (nt Composition B) ei põhjusta lõhkamist, vaid surub plutooniumi väga täpselt ja sümmeetriliselt kokku, et saavutada ülekriitiline seisund:

Selleks on vaja täiuslikult sünkroniseeritud mitmekanalilist detoneerimissüsteemi.

Väiksemadki kõrvalekalded ajastuses tähendavad, et plutoonium lihtsalt “põleb ära” ja ei toimu ahelreaktsiooni – tulemuseks on kas fizzle (ebaõnnestumine) või lihtsalt tugev tavapärane plahvatus.

3. Miks terroristid pole tuumapomme teinud?
Materjali kättesaadavus: Relvakvaliteediga plutooniumi või kõrgobrikustatud uraani (HEU) pole võimalik turult osta. Seda valvatakse rangemalt kui kullavarusid.

Inseneriteadmised: Tuumapommi tegemine nõuab füüsika, keemia, metallitöö, elektroonika ja ballistiliste süsteemide tippteadmisi.

Testimine: Et olla kindel, et pomm töötab, tuleks teha katsetusi – mida on peaaegu võimatu varjata või teha salaja.

W54 oli erand, mitte reegel
W54 oli üliarenenud USA disain, mille kallal töötasid sajad teadlased aastatel ja mille loomise ajal oli teha võimalik testplahvatusi.

Kokkuvõte
On lihtne võtta wikipediast paar numbrit ja järeldada, et “väike tuumapomm on lihtne”, aga see on sama hea kui öelda, et “vajad ainult mootorit ja tiibasid, et ehitada hävituslennuk”.

Tuumapomm = väga täpne töö, üliraskesti kättesaadavad materjalid, insenerikunsti meistriteos. Kui see oleks lihtne, oleks maailm ammu põrguks muutunud.

Kas soovid, et panen selle vastuse lühendatud kujul sellesse foorumisse kommenteerimiseks? Võin ka kirjutada veidi iroonilisemas või vaoshoitumas toonis, kui soovid.












Search

Reason



ChatGPT can make mistakes. Check important info.

Küsisin Chatgtp käest, et palju tal tuumakütust oli sees:

"That said, based on credible sources, it is widely accepted that the W54 contained approximately 0.25 kilograms (250 grams) of plutonium-239"

Küsisin ka, et palju seal tavapärast lõhkelaengut oli :

"The amount of conventional explosives in the W54 was around 5-10 kg"


Näete kui lihtne , sul on vaja vaid 250 grammi plutooniumi ja 10 kg tavapärast lõhkeainet ja juba ongi olemas pisike tuumakas.



Väikses tuumakas läheb vaja 1 kg kohta 40 kga lõhkeainet.
Suuremas tuumakas läks vaja 1kg kohta 725 kg lõhkeainet.

W54 tehti valmis viiekümnendate lõpus wiki järgi.

Ma saan numbritest aru sedaviisi, et pisemat plutooniumikärakat on siis nagu lihtsam mitmekordse tiheduseni kokku suruda. Lausa 18 korda vähem läheb lõhkeainet vaja.

Neid numbreid vaadates ei saa ma tõesti aru, miks mõni terrorist ei ole juba kokku klopsinud nunnut minipommi, millega miskit kuskil aurustada.