Rääkige kogemustest, nii positiivsetest kui negatiivsetest, millised moodsa aja juhiabid on tekitanud ootamatuid olukordi või neid ka ootamatult hästi lahendanud.

Neist on foorumis räägitud juba algusest peale pigem abstraktses vormis, aga ühelt poolt on neid juhiabisid lisandunud tohutul hulgal kõikmõeldavatele (sh ka säästu)autodele ja teiselt poolt on need vahpeal ka palju arenenud... aga arendatud on neid selliseid maid silmas pidades, mis moodustavad lõviosa autoturust. Meil siin ja veelgi põhjapoolsemaid äärmusi ei saagi arvesse võtta tehnoloogia viimistlemisel, me ise peame nende veidrustega arvestama ja vajadusel neid probleeme tasalülitama...

Levinuim, mille kohta vast kõige rohkem kriitikat olen kuulnud, on moodsate autode startstop süsteem: ootad lühikese tsükliga foori taga või halvemal juhul kusagil maanteel, kus on keeruline leida auku mitmerealises liiklusvoos, millele vahele õnnestuks süstida, aga SSS-i puhul siis, kui vajutad gaasi, kulub esmalt hetk mootori käivitamisele, kepikastil on käik sees (automaadi puhul pigem viitega) ja liikuma hakkamise algus on ikkagi halekoomiliselt aeglane, sest turbo pole veel rõhku ülesse saanud... Osavamad tasalülitavad nii, et mõni sek enne parem jalg gaasile, vasak pidurile, SSS tuleb maha ja kõik tegelikult toimib. Vähemosavad tekitavad liiklusohtlikke olukordi ja uimeradavad fooride taga.

Omalt poolt 2 näidet. Tsitaat mu enda postitusest (isejuhtivate autode teemast)

¤¤¤BMW 745Le /.../ lasin Soomes igapäevaselt alla 100km otsasid väikestel teedel/.../Kui neil kitsastel asfaltteedel tuli sõiduauto vastu, siis mahtusime mõlemad teele kenasti ära. Kui lasin teel servajoonele liiga lähedale, hakkas auto vastu kangutama ja kui jõuga tagasi ei keeranud, hakkas vastutulija vilgutama vms, sest kui mina polnud piisavalt tee ääres, sundis see hoopis teda teepeenrani liikuma, kuigi ilma elektroonika sekkumiseta oleksime mõlemad kenasti teele ära mahtunud. Vastutulevate veoautodega oli aga probleem tõsine, sest seal pidin jõuga keeramagi ratastega tee serva tähistava joone peale ja mõnes kohas ratastega teepeenralegi minema. Olen neid teid sadu-sadu kordi sõitnud nn lõdva randmega (ainult üks käsi roolil), kuid seal ajas kangutamine närvi, sest kui oleksin leppinud auto valitud sõidujoonega, oleks vastutulija pidanudki kraavi sõitma. Selle koha peal mul küsimus tekkiski, et kuna veokas "igaks juhuks" kraavi kindlasti ei sõida, kas siis oleks BMW valinud kokkupõrke või ise automaagiliselt kraavi keeranud?/.../Häiris eelkõige ikkagi see, et olenevalt olukorrast käitub elektroonika täiesti erinevalt, sh ka minu sekkumise osas. Mitte fakt ise, et elektroonika autot juhib.¤¤¤

Sõber Soomes ostis uue neliveolise diisel Octavia täisvarustuses. Sõidab neid samu teid, millest eelmises lõigus jutt. Ütleb, et peale SSS tuleb talvel lülitada alati välja ka sõidurea hoidmine, sest kui läheb libedaks, keerab iga vastutulija peale auto järsult tee serva (kumerad teed), mille järel kaotab auto juhitavuse nii, et ESP seda enam korrigeerida ei suuda. Peale ostmist käis esimese korraga kraavis (õnneks autot märkimisväärselt lõhkumata). Seejärel katsetas lootuses, et see kuidagi ikkagi töötab ja auto korraldas veel paar korda maanteepirueti. Hiljem pole enam julgenud proovida.

Teine näide on "müstilise libeduse" teemast.

¤¤¤Tiksusin ringteel püsikaga ühe uue auto sabas ja nägin juba eemalt, kuidas suure tuulega üle põllu lendab meie poole mingi läbipaistev kiletükk. See lendas ees oleva auto ette, mille peale see masin maanteekiirusel automaagiliselt pidurid põhja vajutas. Minu auto tegi automaagiliselt seda sama. Samal ajal käis pilk juba kiirelt peeglisse, et kas mu taga on kah auto, mis seda ehk automaagiliselt teha oskab. Ei olnud õnneks ühtegi autot. Aga kui taga oleks olnud väga hea reaktsiooniga juht, kuid mitte päris uute rehvidega masin, oleks ahelavarii olnud paratamatu. Kui tee oleks jääs, siis naast vs lamell lõppenuks avariiga vist ka automaagiliselt pidurdavate autodega. Seda siis kõike eeldusel, et inimesed ei tee ühtki viga ja avarii põhjustab elektroonika./.../Mul oli piisav (tavapärasest palju suurem) pikivahe ja mingit otseselt ohtlikku olukorda ei tekkinudki. See on lihtsalt nii ajuvaba põhjus, millele elektroonika täiesti ebaadekvaatselt reageerib, kuid millele peabki vist hakkama tulevikus üha rohkem mõtlema, kui plaanis ka vanemate autodega (või vanemate rehvidega;) ringi sõita./.../Äkki kellelgi on kogemusi, kas auto võib hakata tegelema lollustega ka siis, kui näiteks eesoleva auto pagassilt lumekamakas vms auto ette kukub? Või peab sellel lumekamakal olema (kägardunud?) inimese või koera kuju? Osades riikides on (oli?) lausa seadustesse kirjutatud, et põdrast väiksema looma pärast ei tohi maanteel äkkpidurdust teha, aga nüüd mingi lendlev kile tekitab sellise olukorra...¤¤¤

¤¤¤Väidetavalt peab automaatpidurduse jaoks olema objektituvastus vähemalt kahest allikast: kaamerad ja radar.¤¤¤

Rääkisin sellest mõni päev hiljem ühe Soome autohuvilisest äripartneriga, kellel oli kohe ka oma kogemus varnast võtta: sõitis 2017 aastal uue Volvo parketimaasturiga kolonnis ja kits hüppas ette. Tema tahtis teha rooliga jõnksu (sest Soome seadused ei luba äkkpidurdust teha kitse pärast), aga automaagia vajutas ise pidurid põhja. Paraku oli tal haagis konksuotsas ca pooleteisetonnise freespalgikoormaga, mis oli küll korralikult kinni tõmmatud, aga kusagil koorma keskel üks palk nii kehva friktsiooniga teiste suhtes, et hakkas teiste vahel liikuma ja sõitis talle läbi tagaakna tuppa sisse = kaskolaks põhjusel, mida Soome seaduste järgi ei oleks tohtinud tekkidagi. Aga kui tahad automaagilise hädapidurduse välja lülitada, siis ei tööta enam ka distantsi hoidev püsikas, mis teeb kolonnis sõitmise tüütuks...

Rääkige üllatusi pakkunud kogemustest juhiabidega! Samuti oodatud lingid lugudele, kus neid on kirjeldatud.

EDIT: selle teema võtsin esimest korda ülesse 2006. aasta alguses, kui halbu juhiabikogemus juba piisavalt kogunenud oli. Tol korral mõtlesin küll rohkem lahenduste peale.
https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=73488&navi_i
d=0#0
Lõpuks ongi lahendus leitud, et mittetoimivaid juhiabisid on lisandunud massiliselt ja nende väljalülimine täiesti ära keelatud:)

Muudetud 15.12.24 13:53

Kui keegi räägib, siis palun juurde panna ka täpne aasta, mudel ja varustusaste. Me siin marita57'ga oleme natukene sulgi kakkunud sel teemal, temal 2023 aasta kõrgema varustusega škoda Octavia ei ehmatanud iga veeloigu peale ära aga minu kõige madalama varustusega versioon jällegi ehmatas. Mitmel korral sai tänu veelompidele äkkpidurit nautida.

Mul pole vist midagi nende autode kohta siia lisada, sest midagi tootjapoolselt ebaloogilist ju ei toimunud. Oma Skoda näite puhul oleks veelgi vajalikum info rehvide, kiiruse, lumekatte paksuse jms kohta, mida ma nende nii mitme intsidenti kohta nagunii ei tea. Aga selle veeloigupeegelduse peale äkkpidurduste seosed eri varustustasemetega on küll oluline ja huvitav info. St ostes tuleb arvestada, et see, kui kellelgi toimib laitmatult, ei taga seda, et uuele autole seda lisa tellides see kasutuskõlbmatuks ei osutu. Just mõni kuu tagasi pidin aitama ühel naisterahval Octavia pakkumist koostada ja oleks seda infot varem juba teada tahtnud (ja ühtteist üle täpsustanud). Nüüd on rong läinud, järgmine nädal saab auto kätte... veeloike ei pruugi enne kevadet nähagi. Nagu ei teadnud suvel auto ostnud tuttav enne talve saabumist ka midagi reahoidja jamadest.

Aga kas kellegi on üldse kogemust mõne reahoidjaga, mis talvistel teedel paanikasse ei satuks? Minu senised kogemused ütlevad, et 2013 GLK reahoidik suudab veel enam-vähem aru saada, et olud on talvised ja talub diagnoaaljälgi päris hästi. Aga vahel kukub ikka paanitsema. Mida uuemaks autod lähevad, seda kiiremini tuleb hakata nuputama väljalülitamist. Mida ma jälle plankline 2023 Corollal teha ei suutnudki selle paari otsa jooksul Tartusse, mil säärast autolaadset toodet roolida oli tarvidus. Vähe kabedama varustusega ja aasta vanema isendil käis maha roolinupust ja jäi maha järgmise käivituseni.

Jaanilaupäeva pärastlõunal kruiisides värskelt asfalteeritud ja markeeritud kaheniidulise tee II rajal töötavad kõik päris kenasti:P

ABS on korduvalt andnud võimaluse keskenduda piduriballeti asemel takistusest täpselt möödaroolimisele. Ilma enam ei taha.

ETS (vms. turundus parasjagu "elektroonilise difriluku" lühendiks on loosinudki) on korduvalt aidanud halvast kohast liikvele. Selle toimimiseks peab meeles pidama: mootorile tuleb anda sedapalju pööret, et ratas käiks ikka ringi. Muidu pole piduril ju midagi pidurdada momendi ringisuunamiseks. Mõnel autol on tulnud selleks jälle ESP välja lülitada, kuivõrd ratast ringi muidu ei lubata - mootor tapetakse maha. Mudaväljal muidugi vahet ei ole - kui ikka kummagi veoratta all pidamist pole, liigud ikka vaid alla.

Julgen tunnistada ka seda, et paaril korral on kokkupõrkehoiatus liikluses päästnud "lähen-ei lähe" tegelasele pakiruumi sõitmast. Eriti mikroringidel, kus eessõitja äkki otsustab tühjast kohast lüüa pidurid põhja ja ma olen parasjagu pilguga muud liiklust seiramas...

rajahoidjad on mõeldud mitmerealistele teedele,kus on korralik radadetähistus.meil siin konnatiigis on on peamiselt 1 pluss 1 teed ja siin see süsteem korralikult ei tööta.pealegi kaovad meie teetähistused paksu sitakihi alla ja muutuvad teega samasuguseks halliks.õnneks hoiatab sellest alati auto ja annab märku,kui auto enam sellest aru ei saa.rajahoidjat saab ka välja lülitada.
minule tekitab pigem probleemi auto tagurdamine kusagil tee lähedal,kus on intensiivne liiklus.auto arvab,et ma tagurdan teele kellegile ette ja paneb piduri blokki.sama on tagurdamisel jalakäiaga,kuigi on inimene on veel turvalisel kaugusel.
suurem probleem ja ohtlikum on kui auto loeb gps-i pealt kiirusepiiranguid,mida tegelikult laivis ei eksisteeri.sõidan nt.teises reas 130-ga teen möödasõitu veokate kolonnist,kui auto pidurdab ja võtab kiiruse 80-ne peale.see on tegelikult päris ehmatav.soovitan alati võõraste ja nt. rendiautodega enne sõitma hakkamist auto menüü läbi lapata ja kontrollida mis funktsioonid on autol sisse lülitatud.see menüüde lappamine võib päris kaua aega võtta,kuid uskuge see tasub ära

Isiklikult lülitan kõiksugused juhiabid, ka abs välja sest tegelikkuses need muudavad autoga liiklemise ikkagi ohtlikumaks, sest igasugune abide sekkumine minu auto juhtimisse ja ka tulukeste armatuuril või klaasil ainult hajutab tähelepanu kõrvale kõige tähtsamast ehk auto juhtimisest. Põhimõtteliselt igasugused mehhaanilised kui ka elektroonilised juhiabid tuleks kõik ära keelustada euroopa komisjoni poolt. Autojuht peab ise olema autost üle igas olukorras ja suutma autot ohutult juhtida kõigis olukordades ja kui ta seda ei suuda siis selline autojuht ei sobigi tegelikult autot juhtima.

Onu Valdek õpeta mulle ka kuidas saab ABSi välja lülitada?

ABS väljalülitamine käis vähemalt vanasti kaitsmest.

Rajalhoidja on mul alati välja lülitatud. Võimalik, et kui pikalt kuskil mitmerealisel sõita, siis paneks tööle.

Ühendad abs anduri lahti ja saad kõikidest juhiabidest lahti automaatselt. Minu puhul ka neliveist, saab tagaveoga ketsi põletada. Aga see pole teema siin.

Distantsi hoidja ohtlik kui sõidad sellega pidevalt ja siis vahel mõne masinaga millel seda pole.

Nissan Qashqi 2023 sõitsin eelmine suvi Pärnust Tallinna suunas ning rajahoidja peal. Seal maanteel oli päris pikk lõik uut asfalti kus polnud mingeid teemärgiseid kuid auto jätkas usinalt raja hoidmist ja tegi seda äärmiselt adekvaatselt. Siiski kuna ma ei mõistnud mille järgi ta seda rada hoiab siis igaks juhuks lülitasin välja ja sõitsin käsitsi sest mine tea millal kuhugi metsa keerab. Et see siis kogemus üliusinast rajahoidjast mis ei mõistnud ennast ise välja lülitada. Kuna antud autol on ise roolimise jaoks vaja kätt roollil hoida ning mitte lihtsalt vaid peab küljelt mudima siis üldiselt seda väga ei kasuta vaid roolin ise.

Antud auto puhul on hea ka see et saan valida nutika püsikiiruse vahel ja lolli kiirusehoidja vahel. Esimene siis on suuteline ka eessõitjaga vahet hoidma ja ka roolima ning teine on lauajalg. Hiljuti sai vihmasajus Tallinnast Haapsallu sõidetud ning ees oli järelkäruga auto mis hoidis sellist vahlduvat kiirust vahemikus 75-90. Kuna ilmaolud olid sedasi udused siis hoidsin nutikat püsikat sees ning väga mugav oli. Näed spidomeetril, kuidas kiirus kord kahaneb kord kasvab aga auto teeb seda ülimalt sujuvalt nii et mul puudus vajadus hakata möödasõiduga sebima. Seega pean mainima et Nissan on oma praeguse Qashqaiga asjadega päris hästi hakkama saanud ja olen masinaga rahul - väga head ismted ja variaatorist tingituna väga sujuv sõit.

Ma pole isegi kokku lugenud, kui palju on käinud elu jooksul käest läbi autosid, millel on olnud nupust ABSi väljalülitamise võimalus. Mitte, et seda sageli vaja läheks, aga väga harva, kui läheb, siis läheb jällegi väga vaja. Tänapäeval on sama lugu ESP-ga, alles hiljuti oli selle väljalülitamise võimalus täiesti elementaarne, nüüd enam mitte.

Lisasin esimesse postituse lingi kaudselt samal teemal, mille tegin 2006. aastal. Nende ligi paarikümne aastaga on nii palju muutunud, et tundus kohatu vana teemat jätkata, sest süsteemid on arenenud edasi ja nüüd on paljudel need kogemused ka endal olemas. Kopeerin veits kohandatuna sealt teemast 2 juhtumit ABSiga, mõlemad ajast, kui elasin "jäises-mägises" piirkonnas, kus nii kehvade autodega/rehvidega ei peaks üldse sõitmagi... ja võtsin sellest muidugi õppust:). Ühel juhul õnnestus hoida hullem ära tänu ABSi väljalülimise võimalusele ja teisel juhul hoidsin hullema ära vaatamata ABSile:))

¤¤¤Seisin kallakuga ristmikul punase tule taga. Nähes tagant lähenejat hakkasin uuesti liikuma, lasin tal sõita vastu oma stanget ja pidurdasin meid mõlemaid seisma, selleks hetkeks oli mu auto nina peaaegu ristmikul juba. Vigastusi polnud kummalgi, kuna, nagu ikka, jäävad pidurdades puudu vaid viimased loetud meetrid. Tagumise auto ABS ei võimaldanudki jäisel kallakul seisma jääda.

Enda ABS-ga auto keeldus kallakul seisma jäämast ja mul ei jäänudki muud üle peale paarikümmet meetrit "teokiirusel" liikumist, kui teeäärsesse lumevalli keerata - ABS võimaldas hoo kenasti maha võtta, aga auto jäi liikuma olematu kiirusega ja tänu libedusele (järsk) langus hoog enam aeglasemaks jääda ei kavatsenudki, ees foori taga seisvale autole otsa sõita kah ei tahtnud. Edaspidi leidsin alati kõigi autodega võimaluse sõita kogu talvine periood ilma ABSita.¤¤¤

BMW i3 näeb vahel fantoom autosi. Vahel lööb autokujutise ette ja helinaga hoiatus.
On ka olnud juhus kus ise pidurdab ja see võtab ikka värina sisse. Tingimused on olnud ideaalsed.Hea , et ei ole tagumist autot liiga ligidal olnud. Adaptiivne püsikas on kaamerag ja see toimib kui just jälle päike ei paista kaamera või kurvis rekka ei tule.
Õnneks saab hariliku püsika panna ja nupuga ka muid asju maha võtta.
Kindlam on sõita ikka ise ja abisid vajadusel kasutada. Seda siis kui tänapäevased autod seda üldse teha lubavad.

Kunagi Rootsis olles nägin kohalikust tv-st Saksa uuriva ajakirjanduse dok.saadet autode ja siis täpsemalt juhiabi teemal. Ajakirjanikud testisid kõikvõimalike abisid nii, kuis oskasid. Otsisid kaebe- ja kurtmisinfot foorumitest ning ka esindustest. Erinevaid masinaid oli palju ning testimist jagus.
Kokkuvõtvalt: kuni mingi piirini oskasid paljudki juhiabid olla ka abiks, kuid tihti lahkusid abid enne, kui neid ka päriselt abiks oleks vaja olnud. Enamasti nö eksteemolukorras polnud paljudest abidest mingit abi, ikka pidi inime ise see olema, kes murdosa sekundi jooksul otsuse vastu võtab nii otsuse ka teoks teeb. Ja juhtus ka olukordi, kus inime tahtis juhtimise üle võtta, kuid abi (ise ei tee ja teisel ka ei lase) segas vahele....
(Olen pisut otsinud seda dok,saadet, kuid pole veel leidnud. Kui leian, panen lingi ülesse... Vähemalt mul oli huvitav seda vaadata...)

Tahaks veel mainida selle Nissaniga seoses, et tema kokkupõrke hoiatus toimib tegelikult väga hästi ja annab kenasti märku kui tema arvates hakkab eesliikujaga vahe liiga kiirelt vähenema. Vast ainsaks mureks, et kui näiteks sõita paremas reas ning eesliikuja veidi eemal hakkab teelt ära liikuma ja ma hoogu maha ei lase, sest eesliikuja jõuab ära keerata siis hakkab minu masin kisama, et nüüd panen tagant sisse. Samas suudab see sama vidin ka jalakäijaid kenasti tuvastada ja vähemalt korra on andnud adekvaatselt märku kui jalakäia sedasi teele astunud et on olud vaja jõulisemalt pidurdada.

Et Kärsa muret natukene tasandada, siis unustasin öelda, et selle škoda kohta - Keegi ei välista, et need jamad likvideeritud on uue softiga. Suurem mure on niiske ja külmaga bootloopi lendav ekraan aga see pole ka selle teema jutt.

Ega mul mingit muret polegi, lihtsalt tuleb kohanduda uue aja veidrustega ja teiste kogemusi lugedes tekib ehk vähem üllatusmomente. Softiuuenduste positiivse mõjuga on vast kõik kursis, aga eks needki toimivad vaid siis, kui anduritevõrgustik, kust tuleb softile vajalik sisend, on adekvaatselt disainitud.

Lisan omalt poolt samuti need ekraanijamad. Kui -30 kraadiga mingeid probleeme ei teki, siis -35 juures ei hakanud möödunud talvel tööle enam ükski auto kolmest ekraanist. Mõtlesin siis, et olen kaval ja panen teloekraani kiirust näitama... mis töötas selle temperatuuri juures täpselt sama "hästi" nagu ka auto ekraanid:)) Nii kui tuba soojaks (irw@-30) sai, siis auto puhul kõik jälle töötas (telo veel mitte). Eks ta läheb jälle samasse auku, miks ukselingid-aknad-seisupidurid-roolimine-tulekojamehed jms peaks töötama mehhaaniliselt, spidomeeter trossiga jne. See pole mitte mingi "vanas kinni olemine", vaid need saja aasta jooksul viimistletud lahendused toimivad kõigis oludes ja iga lahendus peaks olema vanast parem, mitte lihtsalt tootja jaoks paar senti odavam. Paremini toimivate lahenduste puhul võtaks need uuendused avasüli vastu.

Üks videolõik juhiabi kohta.
Teemaks küll ainult Tesla, kuid videos mõned mõttelennud, mida saab võtta palju laiemalt.
https://youtu.be/mPUGh0qAqWA?si=_NdMEJcz-ixjrczY

Tnx, hea ja hariv video minusugustele, kes selle süsteemi detailidega varem tutvunud pole. Kes videot ei viitsi vaadata, kuulake ära video kõige viimane lause;) Kes suudab natuke rohkemat, vaadake sellest kohast edasi pool minutit:
https://youtu.be/mPUGh0qAqWA?t=270

Lisan siia sellega seoses mõned veateated, mida vaadates (st sõitma hakates nullides) möödub terve talv:)) Kõik on tegelikult hästi, mind teavitatakse, oskan sellega arvestada ja sõidan nagu ikka autoga sõidetakse ilma eriti kõrgete ootusteta auto isemõtlemise osas. Kõige hullem, millest siiani juttu olnud, ongi see, kui elektroonika teeb ise vea ja asub seejärel autojuhiga võitlusse, et juht seda viga korrigeerida ei saaks. Jään igal juhul põnevusega ootama seda, et ehk leiad üles ka selle dok.saate, mida varem mainisid.

Teen eraldi postituse LED tuledest. Jälle järgmine kaasaegne veidrus, mis ei sobi põhjamaadesse. Ma pole kunagi ühegi teise autoga pidanud käima sõidu ajal käesoojusega esituledelt jääd sulatamas ja tagatulesid peab tuisuga sõites samuti regulaarselt puhastama, sest muidu need ongi nii paksu kihi all, kust valgus vaevumärgatavalt läbi kumab. Mitte-LED tagumine udukas heal juhul aitaks.

Selle uudise koht oleks pigem küll särtsuautode teemas, aga seal on üks tore nüanss, mis väärib ka siin tsiteerimist.
https://tehnika.postimees.ee/8155260/sony-elektriauto-tulebk
i-muugile-koigepealt-ameerikas

¤¤¤Uksed avanevad, kui juht läheneb, kasutades kaasrakendust telefonis. Samas on saadaval ka füüsilised juhtnupud, mis asuvad iga akna kõrval.¤¤¤

Ühtlasi teemasse puutuv osaline tsitaat ka särtsukateemas juba jagatud artiklist.
https://arvamus.postimees.ee/8153630/elmer-joandi-elektriaut
od-tuleks-ajutiselt-keelata

Nõudmised:
###
- kasutaja peab iseseisvalt saama eemaldada auto kaughaldusmooduli,
- auto rool peab olema mehhaaniline süsteem, kus inimese käte jõud rooli keeramisel keerab rattaid ja on tugevam igasugustest abijõududest, mis rooli nügivad,
- elektroonikal peab olema sarnaselt akuga 20-aastane pangagarantii (peab olema disainitud 20-aastase elueaga, mitte viieaastasega, nagu enamik tarbeelektroonikat ning kui autotootja pankrotti läheb, maksab kindlustusfirma),
- tuleb nõuda ka ELi tehnoülevaatusel ASIL-B standardi täpsemat järgimist. See eemaldaks Hiina tootjad pikemaks ajaks ELi turult.
###

Väga hää materjal, ConnorFlint. Täpselt nii valus masina nägema õpetamine ongi.

Siinkohal tekib hästi kokkulõigatud ajakirjanuse ära vaadanuna küll kaks tülikat küsimust.

Esiteks: kui mitu meist oleks suutnud 90 sõites mööda põigata keset teed tuledeta lösutanud kastikast? Ma oleks ilmselt küll sisse kündnud...

Teiseks, kas keegi oskab juhatada, mis on inimjuhtide "ohutusfaktor miili kohta" :) 8 aasta jooksul registreeritud 1000 õnnetust ei kõlagi nii pahasti kogu läbisõidetud miilide peale ära jagatuna kogu USA peale.

Turundusele see muidugi ei meeldi, et nende kiidetud "nutikas auto" on mõnedes oludes ikka täitsa juhmakas.

Muudetud 16.12.24 22:36

Vastan teisele küsimusele enne: ma tean, milles ma olen hea ja milles olen halb. Vastavalt sellele hindan ka oma riske ja olen mitmekordselt ettevaatlik selliste tegevustega, millega ma hästi hakkama ei saa. Elektroonikal puudub see inimkogemusel põhinev omadus, muidu seda teemat siin polekski... See number/km kohta on tõesti väike, aga inimestele lihtsalt meeldib ise valida, millesse nad surevad ega taha sattuda juhusliku valimi hulka. See tundub kuidagi ebaõiglane, et miks just mina... Eks neist tuhandest mingi osa juhtuski sellepärast, et inimesel on kohustus vajadusel sekkuda, aga kui tehnika tuleb üsna hästi toime, ei võeta seda kohustust enam tõsiselt... see tuli välja ka videost.

Esimesele küsimusele pole kellelgi vastust. Olen saanud pimedas pidama teel magava joodiku pärast ja samas suutnud linnakiirusel sõita üle millestki, mida oleks pidanud nägema. Noh nägingi, aga ei saanud aru, millega tegemist ja kas selle pärast peaks üldse pidurdama... auto liikus samal ajal edasi, ühel hetkel oli valikute hulk juba piiratud ja oligi mõistlikum riskida pigem rehvi kui auto lõhkumisega.

Rihin jutuga selles suunas, et pimedal metsateel valid kiiruse selle järgi, kuidas jõuad jälgida, kes metsaalt tulemas võiks olla ja kui pead vahetama lähituledele, vähendad ka kiirust. Maanteedel paljud, kes kasutavad püsikiirushoidjat, ei sõida tegelikult enam aktiivselt ja on pigem maanteehüpnoosis reisijad rooli taga.
https://en.wikipedia.org/wiki/Highway_hypnosis
Raske uskuda, et sekkumiskohustusega autopiloot distantsi hoidvast püsikast ajule ergastavamalt mõjub... Autofoorumis on vist lootusetu selgitada inimestele, et mida halvem auto ja kehvemad rehvid, seda ohutum liikluses oled, kuna seda rohkem pead analüüsima iga oma liigutust, hoidma reageerimisvaruks rohkem sekundeid, jälgima erksamate meeltega ümbritsevat võimalike ohuallikate tuvastamiseks... ja muidugi seda väiksem oli ka kiirus:))

Vastus küsimusele ongi tarkus koolipingist, mis kõlab võõrkeeles veidi paremini kui tõlgitult: you see what you look for and recognize what you know. Nende lookfor/recognize/know suhe peaks teoreetiliselt olema võimalik lihvida elektroonika puhul tasemeni, kuhu inimestel puudub ligipääs. Praktikas on veel pikka maa minna.

See eesmise radari rike on mu viimasel Golfil standardis. Ometi on VW suutnud rajahoidja nii hästi välja töötada, et hoiab kenasti ja sujuvalt joonte vahel. Mõned autod olid väga närvilised joonte vahel.
Küll aga häiris mind Mercedese TCS vms iganes ta oli. Näed ees tuisuvaalu, võtad suure kiiruse maha, hoiad vedu peal, et hangest läbi sõita. Keset hange aga auto arvab, et kuhu sul ikka minna, sul siingi mõnus... Pitsitab kütuse kinni ja sellega sinu sõit lõpeb. ASR oli just alustanud oma tööd- a mis sellest tolku. Seisan keset teed, ainuke võimalus omi jälgi mööda tagasi. Selja taga juba teised ootavad oma etteastet. Jah, on võimalik samune piiraja maha võtta, kuid kes jõuab seda nii kiiresti teha kui käed tööd täis. Samuti taastub tema funktsioon 50 kmh juures.

A maalt, sõltuvalt mudelist võib stabiilsuskontrolli innukust pärssida piduripedaali vajutus tule süttimiseni. Sajandi algusest see trikk kaotati, aga ka varased 211 saab nii edukalt sisse kaevuda lasta.

2018.a MB Actros litsus kord ise pidurit mittemillegi peale, heal maanteel kuiva päiksepaistelise ilmaga. Ei teagi mis seda süsteemi ehmatas.
Siis natuke uuem, 2021.a Actros paneb tihtipeale ühes ja samas kohas alarmi ja punased tuled armatuuri, on üks pealesõidu/mahasõidurada mis lõpeb paremale pööranguga. Kuna auto pole seal kunagi ise pidurdanud siis on takistuse tunnetamine vaid hetkeks. Scania ja volvo pole taolisi vigureid veel teinud.

On 2024 aasta octavia. Sõitma minnes lülitan välja (talvel) rajahoidja ja kiirusehoiatused.

Tahaks ka seda ACC automaatset kiiruselugemist välja lülitada kui saaks - sest see ainus asi mis paneb nii segast kui saab panna. Ei oska kiirusmärke lugeda. 90km/h maanteel arvab ta korraga, et tuleb 70. Siis kohe 50 ja kohe 30 - ja lööb pidusid peale.

Siis koht kus on praktiliselt 10 sekundi sees 70 > 50 > 90.

Peab hakkama esindusega jaurama mis krdi porno lahendus see veel on ja kuidas välja lülitada või kuidas ainult kiirusehoidjat aktiveerida (hetkel ACC ja kiirusepiiraja).

https://play.tv3.ee/shows/stop,serial-2555478/osa-3,episode-
8123112
14. minutil juttu uuest huidaist. Kui teekattemärgistus puudub, jälgib eessõitvat autot ja võtab teda kui teesuunajat.
Aga kui too bambusesse paneb?

Ca 10a tagasi oli pikaajalisel rendil tollal kehtiv Passat ning kuvandi ja kvaliteedi käärid polegi vist varem ega hiljem nii räigelt näkku karjunud. Sisuliselt oli tegemist lumelobjakas kasutu sõiduriistaga ja seda nii sisselülitatud segajatega kui ilma.

Täpselt ei mäleta mida olen eetrisse paisanud ja mida mitte aga kuna on tavaks saanud, et (ka lühiajalise) rendi puhul püüan alati võtta sellise auto millega pole varem sõitnud ja samas on loomupärane, et panen moel või teisel auto proovile, siis üht-teist on sõelale jäänud.

VAG-idest ilmselt võiks pajatama jäädagi aga paraku nende puhul saab asja kokku võtta "seen one, seen them all", sest põhimõtteliselt käituvad kõik samamoodi. Süvausklikud võivad Hispaaniasse palverännakule siirduda, sest ei ole sajatonnine paraolümpia kuidagi keskmisest trollibussist parem ja ei ole mõtet unistada, et sinikrae märg unistus fakkvaagen kuidagi natuke rohkem selle esimese ja kindlasti mitte viimase moodi on.

Täna vist ei hakkagi rohkem detailidesse minema :-)

Kas see oli ohtlik lumes?

Ilmselt ei ole tegemist juhiabiga, aga tööandja poolt anti 2024 golf (Volkswagen Golf VARIANT PA Life 1.5 85kW) elekter + bensiin ehk hübriid.
Probleem või harjumist vajav asi on lääg kiirendamisel. Mul varem hulk vanu bmw-sid ja pole kunagi olnud probleemi sellega, et kui gaasi annan siis auto mõtleks, kohe hakkab sõitma. Sellel uuel golfl aga kui gaasi annad siis umbes 1 sekund viide. Täiesti häirib ja tekitab ohtlikke olukordi. Kas see kõikidel VAG-idel nii või on auto vigane (et väike viivitus kui gaasi anda kohapealt startides)

Täname siinkohal ddig suurepärase näite eest, kuidas öelda mitte sittagi mitme lõiguga:) Aga vähemalt maailmavaade sai selgemaks.

Selles osas nõustun sõnasalatist paistva etteheitega, et maanteekiirusel ei ole enamuse nüüdisaegset autodega võimalik sõita pideva läbilibisemisega (sügavas lumes), vaid mootori kägistamine sunnib auto peatselt paigale. Kaapeväldikud lülituvad uuesti sisse kiirusel 40+ km/h ja nii mõneski kohas oled olukorras, kus mäeletõus lumepudrus osutub võimatuks. Et saada muster puhtaks, peab olema kiirust, aga auto ei luba seda saavutada. Pead üsna nobe olema, et õigelt kiiruselt saada kaapeväldik deaktiveeritud ja siis jälgima kiirust, et see mitte tagasi ei hüppaks. Mis juhtub kaapiva ratta ja automaatkasti koosmõjul ebameeldivalt hõlpsalt:(

Täname siinkohal automaksunimelist ärapidist rohepöörasuse ilmingut, mille tõttu suunatakse pädevamad kasutama lollimaid autosid ka rahalistel põhjustel:)

Kas najh b häiriv "ühesekundiline viivitus" ei ole mitte labane turboviive, mida vabalthingeldavate või elektriautodega liigelnud piloodid ei oska kompenseerida ennetava käitumisega liikluses?

Muudetud 01.02.25 11:35

Juusiis VW hübriidi kiiks, mul õnnestus hankida ilma hübriidita, nö puhas- see hakkab kohe astuma. Mina oma 3 pemmi(nii R4 kui ka R6) kohta meenutan just seda, et gaasi vajutamisel ei toimu algul midagi, paari sekundi pärast alles hakkab katlakütja tööle. Selleks ajaks on kõik Yarised ristmikul minust 2 autojagu ette jõudnud...

Sama põhjus, miks Start-Stop süsteem peaks "elektriabimootorita" tomatikastiga autodel keelatud olema. Esiteks tuleb see "käivittumine" viivitusega ja kui tuleb, siis pole algul turbol rõhku kusagilt veel võtta jne. Mõnel on see probleem häirivam kui teisel, aga süsteemi loogika ei võimalda sellest viivitusest loobuda, kui elektriabimootorit ei ole. Tegelikult võimaldab küll ja sellest ongi tekkinud Mersuga harjumus, et kui süsteemi munemist parasjagu liikluses lubada ei saa, siis on üks jalg piduril ja teine gaasil... tra ma ei ostnud ju automaatkastiga autot selleks, et vändada ristmikel nagu jalgrattaga!:))

Kepikastiga jõuab mootor alati piisavalt palju varem tööle hakata, nii et sidurit vabastades saab kohe sõitma hakata, probleem puudub.

Kommentaar on siiski huvitav, sest nii palju, kui olen ise hübriididega sõitnud, ongi just hübriididel see eelis, et kohalt pääseb elektri abil liikuma ilma munemata ja mootori käivitamise viivitus pole üldse enam juhi probleem. Ju siis mõnel ikkagi on.

mersul saad ühe näpuliigutusega muuta sõidureziimi.ei pea turnima kahe jalaga kahe pedaali otsas,kui ei soovi.kas tõesti jääb viiest reziimist väheks,et autot kasutada vastavalt olukorrale?

Ka SS saab vist igal autol nupust välja lülitada, aga kuna sellist väljalülimist on vaja vaid mõnel korral päevas (ma ei kasuta ju autot linnas sõitmiseks), siis vajaduse tekkides nõuab olukord ka kohest lahendamist. Lahendangi, kuigi saab lahendada ka teisiti (pole sõidurezhiimide vastu isegi huvi veel tundnud, nii igav auto ei vääri seda ega muutu sellest nauditavamaks).

Aga iga kord linna sattudes on hästi näha, kuidas enamusel on sellest "läägist" täiesti pohlad ja tegelevadki süstemaatilise "stardimunemisega" ning igalt ristmikult pääseb sellise "kummivenitamise" tõttu üle vähemalt üks auto vähem kui võiks...

uutel volvodel enam ei saa ei ss ega veojõu kontrolli välja lülitada ei nupust ega eraldi kodeerides

sellepärast need läägid tekivadki,kuna inimesed ei oska autot kasutada

Siinkohal on lkf v6sa`l kindlasti õigus, et tegemist oli suuresti maailmavaatelise avaldusega :-)

Volkswagen Auto Grupp sai võib-olla esmapilgul ebaproportsionaalselt palju pihta aga küllap siiski põhjusega. Neid põhjuseid on tegelikult kaks - selle ühingu sõidukeid on (rendifirmade valikutes) (eba)proportsionaalselt palju, ja sõidukid, mis peavad vastama ülisuurte masside vajadustele, ei saagi ühtviisi hästi vastata väikese turu vajadustele.
Viimane on omakorda lõputul allakäigutrepil, sest kõik uus võetakse avalisüli vastu ja automaatselt omandatakse seisukoht, et kõik sellest erinev on halvem ning hakatakse kehvades tulemustes süüdistama teehooldust, mitte enda puudulikku sõiduoskust või teeoludesse sobimatut sõidukit.

Teemapüstituse juurde (tagasi) tulles, siis kurikuulus rajahoidmise süsteem on esimesi asju mille modernsetes sõidukites välja lülitan. Esimene põhjus on, et olen meelevaldselt üle võtnud Lääne-Euroopa kombe (maanteel) tagasireastumisel mitte suunda näidata. Rajahoidja suudab selles olukorras piisavalt tüüdata, et teist korda ei hakka ära ootama. Õigupoolest ei näita ma mitte kunagi suunatuld kui seda pole kellelegi näidata ja probleem kordub/võimendub.

Sama vidina ohtlikkus sai viimati ilmsiks viimase suvise pööripäeva paiku mille veetsin Itaalias Garda järve ümber. Rendiautoks osutus mulle seni tundmatu, kuid tuttuus VW Taigo, mis suutis pehmelt öeldes üllatada püsikiirushoidja puudumisega. Sai isegi RTFM läbi tehtud ja googeldatud ning kaputt. Oligi vaid kiiruspiirik ning kiirteedel saigi siis selliselt liigeldud, et seadistasin piiriku ja hoidsin lihtsalt pedaali peal (ilma põhja vajutamata). Piirkonna kiirteedel on laialdaselt kasutusel keskmise kiiruse jälgimiskaamerad ning püsikiirus seetõttu üsna kasulik vidin.

Ühel sombusemal päeval sai tiir ümber nimetatud järve tehtud ja kuna sama kitsast teed kasutavad ka ratturid, siis tuleb neist ohutuks möödumiseks vastassuuna vööndisse kalduda. Rajahoidmise süsteem "arvas" mõned meetrid enne ratturitega kohakuti jõudmist, et olen telgjoonele liiga lähedal ja keeras üsna järsult paremale. Suutsin piisavalt kiiresti reageerida ja jalgratturid ehmuma ei pidanud aga endal oli küll hetkeks päris vastik tunne. Ja seda s*tta ei saanud konkreetsel sõidukil püsivalt välja lülitada, ehk siis iga kord peale käivitamist oli see jälle aktiivne.

Irw, milleks see SSS siis vajalik on, kui stardiläägi kaotamiseks tuleb kasutada rezhiimi, kus see on välja lülitatud? :)) Jah, tean vastust (rohepesunormid). Linnas sõitjatel ongi sellest pohhui ja keegi läägab igal ristmikul, autoga linna ronimata eksisteerib see probleem vaid erandjuhtudel ja kahepedaalilahendus ju toimib.

"Njah b" jutust jäi siiski arusaamatuks, kas ta mõtles raisatud sekundit mootori käivitamisele või tekib "mõttepausiprobleem" töötava mootoriga, millele oleks mistahes hübriidi puhul juba üsna keeruline loogilist selgitust välja mõelda.

See paus startimisel on siiski rohkem või vähem kõikidel (tänapäevastel) automaatkastidel.

VAG sõidukitel on veel üsna levinud probleem, et aeglustamise/seiskumise hetkel gaasi põhja vajutades on täpselt samasugune viivitus ning võib samuti rumalasse olukorda sattuda.
Tüüpiline näide on ringristmikule lähenemine olukorras, kus sellele on teiselt lähenevalt teelt välja sõitnud/sõitmas teine sõiduk - ehk siis standardolukord.
Ringteedel liiklemine kipub olema enamuse jaoks ulmevaldkond ja tehakse seda naeruväärselt aeglaselt/ettevaatlikult, mis tähendab, et sageli jõuab enne sellise tegelase teekonnaga ristumist vabalt läbi lipsata - aga vaid siis kui sul ei ole kasutusel kosmopopulaarne ja ulmekiire kahe siduriga automaatkast, sest see lihtsalt raiskab selle ohutu/viisaka ajaakna ära.
Ma ei ole viitsinud tehnoloogia hingeellu süvitsi minna aga oletan, et põhjus on jällegi rohepöörasuses, sest k.kast hoiab "järgmise" käiguna sees alati kõrgemat käiku ja kui gaasi põhja vajutad, siis peab kast hetkeks lülitama teisele sidurile ning sealt ka see viivitus sünnib.
Peaks loomulikult olema välistatud "sport" režiimis aga ...

On ikka probleemid inimestel. Hetkel kasutan ka vag gruppi autot ja start stopp on linnas koguaeg väljas. Ei ole ju raske nuppu vajutada.

Probleem on selles, et see on tüütu ja uuematel ei pruugi seda võimalust ollagi.

...ja kui see võimalus on, siis väljalülitused käivad läbi X-menüü, mitte nupust ja peale seismajäämist hakkanotsastpeale!

Start-stop on meie hajakülas tõesti mõttetu tehnikalõhkur. Seal, kus ummikud kestavad tunde, on asjal jume sees.

mina küll ei tahaks istuda seisva mootoriga ummikus miinuskraadidega või siis lõõskava päiksega

Seal, kus ummikud kestavad tunde

et siis juht ise ei oska ummikus istudes mootorit välja lülitada või vajadusel käima panna?

SSS on reeglina siiski nii palju tark, et kui muud agregaadid seda vajavad või registreeritakse (piisav) pingelang lülitub mootor tööle ja sageli ka süsteem ise välja.

Tsupatsups, oled kunagi mõnes SS masinas üldse istunud? Kui tarvis, pannakse käima.

Ei hakka seal keegi ise autot välja lülitama, tiksuvad tunde... Ehk mingid planeedipäästjad või autolembid viitsivad.

Vähemalt VAG puhul:
1. läägaja on autohold. Selle saab välja lülitada ja ise tagasi ei tule.
2. läägaja on start-stop. Seda tuleb iga kord välja lülitada.
3. läägaja on mittelineaarne gaasipedaal. St normaalasendis aju natukese mõtleb, mida sa tegelikult teha tahtsid ja korrigeerib sinu pedaalivajutusi. See lülitub välja kas dsg sportreziimi valikuga või profiili valikuga (kellel on)
4. läägaja on tarkvara, mis lihtsalt mõtleb teatud stardi hetkedel, enne kui sõitma hakkab
5. läägaja on käigukasti tarkvara, mis teatud oludes leiab, et kõige parem oleks käiku üldse mitte sisse panna ja paremat pedaali vajutades ei juhtu üldse midagi. Kuni softil saabub väga pika sekundi pärast arvamus, et heaküll, eks võib ju sõita ka.

Tõenäoliselt osad läägid on tehtud sisse täiesti teadlikult tootja poolt selleks, et siluda välja "poodi piima järgi sõitja" oskamatuid liigutusi suurema sõidusujuvuse nimel. Neid on oluliselt rohkem ostjate hulgas, kui aktiivseid juhte, kes ootavad autolt vasuvaidlematut käsutäitmist.

võsa, kahjuks oman paar aastat vana kerghübriid volvot , 30k pealt läks genekarihm, nii juhtub kui üle rihma käivitatakse mootorit

Enda jaoks oli laupäeval üks uudne kogemus mingi assistendiga.
Masin: 2022 Passat.
Toimumiskoht: https://maps.app.goo.gl/ZkdLwzeK3xyYa1ps7
Minu ees olev auto hakkas valmistuma vasakpöördeks. Minul oli aktiveeritud ACC. Eesoleva masinani oli ruumi veel piisavalt nii, et ACC veel hoogu maha ei võtnud ning kui eesolev masin oli end vasakpöörde jaoks vastavale reale keeranud, kadus ka eesoleva masina auto-sümbol ACC ekraanilt. Loomulikult hakkas vasakpööret sooritav masin pöörde jaoks hoogu maha võtma ning kui mina olin püsikaga tollele vasakpöörde masinale pea, et järgi jõudnud, tekkis minu masina ekraanile “auto vasakul” hoiatus ning Passat hakkas hoogu maha rebima, kohe jõuliselt pidurdama. Kuna minu taga oli kah liiklejaid, siis olukorra päästis kiire inimlik sekkumine ja tühistasin nupuvajutusega ACC ülemvõimu.
Minu jaoks arusaamatuks jäigi, et mis kuramuse ohtu see masin nägi….?!

Sarnane kogemus eelmisest nädalast. Kadus minu radarist ära, mu auto selle peale arvas, et võiks kõik 300kW kasutusele võtta ja kiirendama hakata ja siis radar suutis siiski vasakpööraja taguotsa nurga sisse lugeda ja samamoodi kohe pidurit. Minu lahendus oli korrask pidurit ise katsuda ja siis gaasi vajutada aga tagumistel oli kindlasti põnev techno pidu minu tagatulede näol ja segadus majas, et mida paganat ma seal ees korraldan. Ennast võtaks ka vanduma.
Eriti imelik on see, et tavaliselt ei lajatata kiirendust maksimumi vaid on üritanud väga rahulikult ja sujuvalt kiirendad, sedakorda oli miski eriti tobedate asjade kokkusattumus, mida ei oskagi lahti seletada, aiman aga lõplikult ei suuda lahti seletada ikkagi.
Kaartide pealt ennustades pakuks, et oma osa mängis miski jäätükk eesotsas, ootamatult saabunud pidamine libeduse juures ja vb mingi niiskus kuskil CAN signaalis. Puhas oletus.

Distants püsikas on ohtlik kui oled harjunud ja äkki sõidad autoga millel on ainult püsikiirus. Ohtlik on ka siis kui sul on püsikas pandud maantee kiirusele, ees auto pidurdab ja sina jääd seisma aga nii kui eest on auto kadunud, siis auto kiirendab täie pasaga uuesti pandud kiirusele, seda eriti talvel. Lolle olukordi võib tekkida.

idiootne on ka see, et enamustel tänapäevastel masinatel va Infiniti, Nissan, Ford mustang Mach-E ja veel mõed, on tavaline püsikas üldse eemaldatud, ainult distants, mis pooltel kordadel ei taha üldse töötadagi, sest kaamera või radar nägi meie sügisilma.

Kui auto libiseb, siis hakkab armatuuris mingisugune libedat teed kujutav tuli vilkuma. Stabiilsuskontroll või mis iganes asi see on aga aru ei saa, et see kuidagi aitaks.
Hiljuti sõitsin teel , kus oli paks sulalumi. Sõitsin kiirusega 30- 40 km/h. Alla 30 km/h püüdsin kiirust mitte lasta, et mitte päris seisma jääda, kuna kohalt liikuma hakkamine poleks olnud vist eriti lihtne ja oli vaja ikkagi sihtpunkti jõuda kellaajaliselt-- õnneks sõidan ajavaruga ja hiljaksjäämine pole kombeks. Liiga kiiresti ei tahtnud jälle sõita, kuna teelt väljasõitmise korral oleksin suuremas jamas. Labidas talvel alati autos olemas ja puksiirköis aastaringselt. Selle nn. libeda tee nupp on lähedal ja oleksin saanud sõidu ajal selle süsteemi välja lülitada aga ei teinud seda, kuna polnud kindel, kas ikka on hea mõte. Tegelikult oleks saanud vajadusel kohe jälle sisse lülitada aga põhiline oli teed jälgida ja auto liikumises hoida. Püüdsin veel tule vilkuma hakkamise piiril sõita. Mis asi see on? Kas välja lülitamine oleks olukorda muutnud?

Ja sellest hoolimata ei olnud Sa teadlik, et nii kütmise, jahutamise kui aku laadimise ajaks mootorit automaagiliselt ei seisata.

Millisel Volvol on generaatorstarter üle rihmajami?

Reno, mine laena nüüd kellegi käest üks moškvits või žigulii ja õpi sõitma. Kõik need küsimused kaovad sul siis ära. Foorumi kaudu jalas ja käes olevat kogemust edasi ei saa anda, ainult praktika praktika praktika.

kõikidel uutel autodel audi bmw volvo hyndai milledel peal mild hybrid , ehk 48v, hari ennast natuke youtub inffi täis, mina olen üle 30k sellisega maha ajanud, minul 22 v90 B4

Ossaperse, ongi rihmajami kaudu käimavägistamise tszchydeemiga autosid. Ma pidasin seda kellegi halvaks naljaks, aga tõemeeli seda maailmaajandse päästerõngast pruugitakse:
https://www.youtube.com/watch?v=QptWh71C4WQ.

Ning KÕIGIL ei ole seda nikastust, mõnel on hooratta asemel ka genstart. Mille töökindlus pole suurt parem, aga ikaldunu vahetus on tüki töömahukam.

Ega olekski muidu liiga töökindlad asjad.

Siiski, kui natuke tudeerida, siis neil kõigil on režiimid, mil mootor tööle jäetakse:)

Muudetud 03.02.25 23:19

Kuna ma modernsete probleemide kapoti all ei ela, siis ei tahtnud esimese hooga sõna võtta, aga kuidagi oli ka minu teadmises, et reeglina tehakse SSS-käivitus üle agregaatrihma (multi-kiil vms). Ehk siis klassikaline generaator on upgradeitud ja osatakse ka tagurpidi tööle panna.

Tööstuses mitukümmend aastat kasutusel olnud tehnoloogia, kus elektrimootorit käitav seade (sagedusmuundur või servoajam), mille peamine ülesanne on mootor väga täpselt soovitud kiirenduse ja kiirusega pöörlema panna, suudab kontrollitud/sunnitud aeglustamisel tekkiva energia kinni püüda. Klassikaliselt muundati see energia soojuseks (pidurdustakisti), tänapäeval osatakse võrku tagasi suunata.

Ühesõnaga nagu korduvalt olen isegi öelnud ja õpetanud siis on mõttetu jama see Startstop mille ülevalpidamise ja tootmise kulud põhjustavad veel suuremat jalajälge planeedile kui elu ilma nendeta.
Põhimõtteliselt kui tahad normaalset autot ilma mõttetu elektrilise jamata siis osta ca 80-90 ndate mosse või zigulli ala audi 80 stiilis auto ja saad inimese kombel liigelda ikkagi päris autoga mis on rahakotisõbralik ja ei sega ka autojuhtimist.

Ziguliga kahjuks enam kaua sõita ei tohi ja ei saa. Esiteks igasugused euronõuded ja teiseks ei ole lõpuks varuosi saada. Uusi autosid tuleb tohutult peale ja maksamegi ennast ogaraks. Maailm on hukas!!!

Kui midagi kirjutada pole, siis ära kirjuta, eriti veel lausvalet ja paska. Viimane hoiatus.

Siit teemast tekkis mõttelend, et kui paljud juhid selle start-stop välja lülivad ja koha ÜLDSE ei kasuta? Mina olen üks nendest. Lasin nii, et deaktiivne on esmane ja kui tahan aktiveerida, siis pean seda nupu vajutusega aktiveerima.

Minu tutvusringkonnas päris paljud. Osadel on saanud ise selle välja progreda pardaarvutist, osadele peab tehasejublakaga liginema. Ülevaatustel pole siiani virisetud.

Mina lülitan ja juba ainuüksi selletõttu, et vahel harva on tekkinud olukordi, kus sidurit vajutades auto ei käivitu. Ning siis rabadki kuskil ristmikul kähku võtme pihku, süüde sisse-välja ja käivitad ise. Miks nii juhtus, ei ole aru saanud, aga ilmselt aju mingil hetkel lihtsalt jookseb kokku nagu seda kõiksugu programmeeritud asjade puhul vahel juhtub. Lisaks säästan natukene akut, eriti lühemate sõitude ajal. Ja kuna aku laadimine toimub ka roheliste reeglite alusel, st kogu aeg ei lae, siis akule abiks ikka. Eks arukamad juhid peavadki kohanema uue maailmaga ja aru saama, mida miski asi teeb ja millal see on vajalik või millal segab ning vastavalt sellele nuppe näppima.

Lugedes saab aru, et paljud siin lihtsalt kuulnud nendest süsteemidest aga reaalselt pole käega katsunud ja tagumikuga tundnud..
Aga paratamatu on see, et ametiautoga liigeldes on automaatne liigutus ammu juba käe sees - keeran võtit ja teine käsi läheb automaatselt SS nupu peale. Praeguste kraadidega tegelikult auto seda ei tee, vilgutab ainult armatuuris tuld ja ähvardab "kui oleks soe siis paneks seisma :)"
Võiks veel niipalju öelda, et 2000a. alguse säästumersu ESP on juba piisavalt hea, et isegi kiilasjääl ei saa külge ette. Vaatan, loen ja imestan kuidas iga nädal keegi oma tagaveolise baierimaa auto kägarasse sõitnud on..

¤¤¤paljud siin lihtsalt kuulnud nendest süsteemidest aga reaalselt pole käega katsunud ja tagumikuga tundnud.¤¤¤

Näha on, aga ka see on pigem pool tõde. Inimesed võtavad tänava ääres seisva boldi-citibee junni, sõidavad oma otsa ära ja rohkem kunagi sellise auto rooli ei satugi. Ei saa pahaks panna, et nad ei tea ega neid huvitagi autode ja kehvalt toimivate juhiabisüsteemide hingeelu. Nagu ei huvita ka mind rahulikuks töristamiseks mõeldud mersubussi automaatkasti rezhiimid, kui TEGELIKU probleemi saab lahendada nupuvajutusega ja muud on mitteolulised probleemid, mis süvenemist ei vääri, ei huvita, ei taha teada, pohlad... nii kaua, kuni need ohtlikuks ei muutu ja neid samas ka tasalülitada pole võimalik.

¤¤¤2000a. alguse säästumersu ESP on juba piisavalt hea, et isegi kiilasjääl ei saa külge ette. Vaatan, loen ja imestan kuidas iga nädal keegi oma tagaveolise baierimaa auto kägarasse sõitnud on.¤¤¤

Ma tooks sama näite hoopis positiivse poole pealt, st nende ESP on piisavalt hea pigem sellepärast, et "ei sega" sõitmist. Kui võrrelda mõne 5 astmeliselt lülitatava ESP-ga (nt Camaro SS), siis nende 2003a mersude (W210-ga sõitsin üle 60tkm, W203 projektiga pigem selle tee alguses veel) ESP töötaks nagu seal 2-3. astmes. St lubab rohkemat enamikest ESP-dest, lubab ka juhil sõitmises osaleda, samas sekkub ikkagi enne, kui liiga hilja juba. Mersud on muidu üks halvima LIBEDAL juhitavusega tagaveolisi, nii et selline "pooles vinnas ESP" sobib sinna nagu rusikas p###e. Sellepärast ei maksa ka imestada, et kui üks ABSi andur on ära koolend, siis ilma ESP-ta ei pea väiksema kogemusega juht just palju pingutama, et ennast kraavist leida. Eriti veel, kui neil (klassikaliselt kõigi Saksa tollaste tagaveoliste tootjate kohaselt) väsinud puksimajanduse tõttu ka tagarattad lääpas olid:))

võsa Siiski, kui natuke tudeerida, siis neil kõigil on režiimid, mil mootor tööle jäetakse:) panen tonni lauale, kui saad start stopi miteaktiivseks ja kui ei siis käid ise tonni lauale. sobib? arvesse ei lähe ainult lahtine juhi turvarihm või käigugast manuaalis

Tsupatsups, minul ei ole vaja midagi lauale panna. Sinu väide
09:38 02.02.2025 oli, et:
"mina küll ei tahaks istuda seisva mootoriga ummikus miinuskraadidega või siis lõõskava päiksega".

Mille peale mina arvasin, et auto ei seiska mootorit, kui tuba tuleb juurde kütta või maha jahutada või akut laadida. Või vähemalt pole minul olnud vajadust sellisega kohtuda. Õnneks.

Kas Sinu autol oli elektriline salongiküte ja elektriline kliimapump, et tuba püsiks seatud temepratuuril ilma sisepõlemismootori osaluseta?

Mina võin loll olla, aga vähmalt saame targemaks:)

Nende juhiabide efektiivsus sõltub väga paljudest teguritest. Üks näide rehvidest.
Kogemus: Uus Mazda Premazy 2,0, uutel Gislaved,i rehvidel (naast/ 15")jäärajal, kus oli just päev läbi võistlusi peetud- liikus nagu tramm rööbastel. Aasta hiljem, sama koht, sarnastes tingimustes, sama auto ja rehvikomplekt (ls.ca 15000km)oli juba "püüdmist" oluliselt rohkem.

Kuna on tasuta loetav, tsiteerin vaid põhimõttelist kokkuvõtet.
https://accelerista.com/eluviis/uuring/uuring-kohanduvast-pu
sikiirushoidjast-sunnib-rohkem-kahju-kui-kasu/

¤¤¤Hollandlaste uuring on järjekordne tugisammas argumendile, et kui me tahame isejuhtivaid autosid, siis peavad need kas olema 100% isejuhtivad või kiirendamisse-pidurdamisse üldse mitte sekkuma. Osaline isejuhtimine on hall ala, kus juht peaks justkui olema kogu aeg valmis autolt juhtimist üle võtma, kuid reaalsuses lasevad pigem mugavusel, igavusel ja võltsturvatundel ohjad enda kätte võtta. Ning igavlev juht on halb juht.¤¤¤

Google tõlge lühidalt. Kes keelt ei tonka, võib ka terve artikli läbi translaatori lasta.
https://www.iltalehti.fi/autouutiset/a/3ffbbd6e-8135-4540-a6
5a-85932e483817

¤¤¤On leitud, et valimisreklaamid põhjustavad probleeme uute autode süsteemidega. Järsk aeglustamine või kiirendamine võib tekitada liikluses isegi ohtlikke olukordi. Üllatava kiirusemuutuse põhjuseks on tavaliselt auto tuvastussüsteem, mis üritab lugeda teeservas olevaid liiklusmärke. Varsti elame taas ajas, kus valimisreklaame pannakse ka teeäärtesse. Probleemid tekivad siis, kui kandidaadi number meenutab kiiruspiirangumärki. Kui püsikiiruse regulaatori liiklusmärkidele reageerimise funktsioon põhjustab probleeme, on soovitatav see välja lülitada.¤¤¤

No päris lahe kui kandidaadi number on nt 238. Ja politseile ütled, et sina ei teinud midagi, euroliidu seadused tekitasid selle kiiruse.

Tehnikamaailmal on kah kogemused, Polestariga:))
https://tekniikanmaailma.fi/talviauto-2025-polestar-4aa-on-p
arempi-ajaa-talvella-itse-silla-ohjausavustin-ajaa-keskella-
tieta-hengenvaarallisesti/

Minu masina kaardil on mingid oma kiirusepiirangu piirkonnad. Näiteks sõites Tallinnas üle Hiiu raudtee ülesõidu siis ennem ülesõitu viskab 30 peale ja hakkab noomia kiiruseületamise pärast. Samas ühtegi märki ei ole. Teisalt näiteks Ehitajate teel viib tee Alexela tankla juurde ning sela on siis kolmekümne märk. Mu auto loeb selle märgi ära isegi kui sõidan teises reas otse ning hakkab taas noomima kiiruse ületamise pärast. Lõppeks sellel samal Ehitajate teel Haabersti ringist linna poole olen näinud ka kiiruspiirangut 120km/h auto ekraanil. Kui oleks püsikas sees siis ta kindlasti arvaks, et nüüd võiks kiirendada. Seega automaatne kiiruse tuvastus on päris kesine kuna see moodustub auto enda arvamusest ja tee ääres leitud mäkidest.

Mäletan et kui Bolt Drive'i Golfiga mõned aaastad tagasi Narva maanteel 110 alas püsikaga sõites hakkasin bussist mööduma siis bussi kõrvale jõudes masin ise pidurdas kuna leidis et nüüd on meil 90km/h ala. Ma ei mõistnud muud arvata kui et ta luges selle numbri maha bussi tagaküljelt.

Hea artikkel, palju positiivseid näiteid.
https://tehnika.postimees.ee/8234824/subaru-lopetab-autodes-
ekraaninappimise-need-vanad-head-asjad-tulevad-nuud-tagasi

###Subaru ei ole oma tarkuses üksi. Ka teised autotootjad, nagu Hyundai ja Volkswagen, on hakanud mõistma, et liigne klammerdumine ekraanide külge pole alati parim lahendus. Volkswageni disainijuht lausa deklareeris firma teates: «Me ei tee seda viga enam kunagi!»
/.../
Füüsilised nupud lubavad juhil olulisi funktsioone kasutada ilma silmi teelt võtmata, kui nupud on nii-öelda lihasmällu sisse salvestunud. Sa tunned, kus nupp asub, ja saad seda vajutada ka pimesi ja kobamisi. Puutetundlikud ekraanid seevastu nõuavad pidevat tähelepanu, muutes sõidu ohtlikumaks ja tekitades frustratsiooni, sest ekraani pind on ühtlaselt sile ja sa ei tea kunagi, millise ikooni kohal näpp asub. Lisaks muutuvad ekraanil menüüd ja vaated, nii et peab navigeerima õigesse aknasse, et midagi teha. Mõned tootjad on proovinud puutenuppudele lisaks tekitada haptilise (vibreeriva) tagasiside, et kasutaja teaks, kui nupp reageerib, kuid see lahendab vaid ühe probleemi. Teine probleem, et kas vajutasin ikka õiget nuppu, jääb alles. ###

ma rääkisin vähemalt 10 aastat tagasi,et autos on puutetundlik ekraan absoluutselt mõtetu ja ohtlik ja pealegi ebamugav kasutada.loomulikult saadeti mind pikalt sellise jutuga ka siin foorumis

Kõik rääkisid seda, kes päriselt ka autoga sõidavad, eriti kogu põhjamaa oma kinnastega. Hea näha, et läks kõigest 10 aastat, et rahva reaalne tahe kohale jõudis.

Hetkel liigun veidi kaugemal aasta vanuse Sooda rendiautoga. Esimese ca 500km jooksul juba päris mitukümmend äkkpidurdust kiirteedel, sest liiklusmärkide tuvastussüsteem on lugenud kusagilt mingid asjassepuutumatud piirangunumbrid, tavaliselt 30kmh. Mõnikord olen märganud märki kõrvalteel, mõnikord mitte sedagi. Kui ma olen kogu elu harjunud sõitma püsikaga nii, et jalg on piduripedaali kohal valmis, siis sellega sõidan nüüd peale esimest ehmatust nii, et jalg on gaasipedaali kohal valmis, et jõuaks kärmelt gaasi põhja lüüa ja keegi äkkpidurdamise peale kiirteel selga ei lendaks. Naisel on üheks tööautodest mõni aasta vanem Tiguan, sellega taolised probleemid puuduvad... vähemasti kiirteedeta Eestis.

Mitmetes lääneriikides peetakse tõsiseks rikkumiseks ka seda, kui mõlemad käed pole korraga roolil. Ise ei jõua jälgida, aga just lastele teeb nalja, kuidas kiirteel patrullivatel politseinikel "pead keerlevad" rikkumiste tuvastamiseks, sest seda saab ju teha ainult läbi küljeakna. Reahoidmissüsteemiga pideva võitlemise tõttu mõistan üha paremini, miks see kahe käega roolist hoidmine vajalik on...

Märkidelt loetud kiirusega kohandumise funktsiooni saab ekraanilt adaptiivse püsika seadistuse alt välja lülitada (ja see jääb välja) ning enam ei pea muretsema selle üle. Sama kehtib nii VW kui Skodale, ilmselt ka SEAT viimastele mudelitele.

Mitmetes lääneriikides peetakse tõsiseks rikkumiseks ka seda, kui mõlemad käed pole korraga roolil - kuulaks huviga millistestriikidest jutta ja kas seal siis manuaalkastiga autod keelatud?

Isegi meil on see seaduses kirjas. Siiski ainult maastikuautode kohta õnneks.

Äkki oleks suur juht ja õpetaja nii suuremeelne ja pajatab lähemalt mllise seaduse milline punkt seda otsselt keelab, saavad ka rumalad targemaks ja viiks manuaalkastiga
maastikuautod pressi alla

Seadusepunkt 161 kui mälu ei peta. Tuleb sellest, et osad maastikumasinad on kangidega juhitavad.

EDIT:

Ei eksinudki
§ 161. Maastikusõidukijuhi üldkohustused

(1) Maastikusõidukijuht on kohustatud:
1) enne sõidu alustamist veenduma maastikusõiduki korrasolekus ja jälgima seda sõidu ajal;
2) hoidma sõidu ajal juhtimisseadmest (juhtrauast, roolirattast või muust sellisest) kinni kahe käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal;

Ehk siis soola sisse endale see mürk, mida sa pritsid ja ära rohkem teravmeelitse, kui pole ise asjadega kursis. Oleks saanud mõned postitused kokku hoida.

Muudetud 18.08.25 22:54

@kuulaks huviga millistestriikidest jutta ja kas seal siis manuaalkastiga autod keelatud?@

Tundub täiesti pointless alluda tuntud trolli järjekordsele soovile tekitada siia veel üks teemaväline offtopik, millesse oskaks ise panustada nagunii ainult nende riikide ulatuses, kus on oma reisideks eeltööd tehes olnud põhjust tutvuda kohalike seadustega ja liiklusrikkumiste statistikaga.

Seda enam, et ChatGPT annab õigesti küsides minutiga täieliku nimekirja neist riikidest koos linkidega seadustele, tõlgib need ära ja pakub soovi korral juurde ka juriidilisi lahendused eri riikides, mida teha, kui oled juba vahele jäänud.

Selline küsimise viis tundub pahatahtlik ka sellepärast, et raske on kujutada ette nii saamatut täiskasvanud inimest, kes tõsise huvi korral iseseisvalt sellisele küsimusele vastust ei leiaks.

Adaptiivse püsika puhul peaks saama automaatse kiirusemuutmise välja lülitada. Minu Nissan korjab ka tee äärest kõiksugu sodi üles ning küll leiab sealt 30 märke aga näiteks arvab ka vahest et Tallinnas Ehitajate teel võiks 110-ga sõita. Siiski ennem kui asub kiirust muutma, palub juhil uus tuvastatud kiirus kinnitada. Teisalt Bolt Drive'i Golfiga Narva maanteel bussist möödudes lõi ka uljalt pidurit kui luges bussi tagant otsast kiiruse 90 ja kukkus siis 110 alas usinalt pidurdama. Aga rendi autol ei viitsi ennem sõitu ju ometi menüüdes surfata et taolised automaatsed kiirusemuutused välja lülitada.

Muudetud 18.08.25 23:10

Ei, ma ei tahagi neid välja lülitada, automaagia ei ole halb, kodus kõlbab samasugust küll kasutada. Selle konkreetse auto automaagia on lihtsalt saamatu ja sunnib kasutajat ümberharjutama end, paraku vähemturvalisel viisil liiklemiseks. Välismaal, kus tähelepanu hajutajaid rohkem, on silmanurgas paralleelselt jooksvatele wazele ja googlemapsile lisanduv märgituvastus siiski boonuseks.

Autotootjatelt pole siiski palju oodata, et iga süsteem enne avalikku kasutusse jõudmist valmis tehakse ning põhjendamatud äkkpidurdused või automaagilised ohtlikud reavahetused kiirteedel peaks olema välistatud. Ka rendikate puhul, sest mõni ei tahagi süveneda auto seadistamisse ning rendibki vaid päevaks või tunniks.

Tublid adminnid, maastikuautost sai maastikusõiduk 12 punkti tarkpeadele

Hakkame juriidiliste terminite üle siin nokkima nagu juristid ikka, pole olemas automaks, on mootorsõidukimaks jne. Sapi pritsimise kohta ütlus jääb samaks. Maastikusõidukiga võib sõita ka teedel muide.

Me eeldame siin, et teemaks siiski tüüpiline auto, mitte spetsiaalselt maastikule disainitud looming, mis muidugi võib ka omada luba avalikel teedel liiklemiseks. Autode kohta kehtib vist ametlik termin maastikusuutlik sõidu/veoauto. Palju neile päris maastikusõidukitele neid juhiabisid ikka külge poogitakse, vaevalt et seal mingit märgituvastajad jms on.
Aga kui me toome umbmääraseid näiteid mitmete riikide seadustest, siis on viisakas mõni riik ära mainida, mitte saata teisi seda infot otsima. Kui kirjutaja on nende asjadega kursis, aga väldib selgitusi, siis jääb mulje, et päris nii need asjad ehk ikka ei ole nagu ta väita püüab.

Milleks sellised pastakast väljaimetud offtopikute lõputud edasiketramised vajalikud on? Teema on ju ohtlikest juhiabidest. Tehke uus teema, kui ChatGPT-le ühe lause kirjutamisel mingi psühholoogiline barjäär ees on. See kõik on nagunii ka eestikeelsest ajakirjandusest juba n+1 korda läbi käinud ja autofoorumis üldse kummaline, et see kellelegi veel uudisena tuleb.

Edit: google otsingu esimene vaste
https://trip.ee/uudised/auto-sulgemata-aken-voib-hispaanias-
kaasa-tuua-kopsaka-trahvi

Muudetud 19.08.25 11:03

Huvitav kas An2 muutub maastikusõidukiks kui maandub põllule või karjamaale?

Ma tõmban joone alla siia nüüd.

Kuivõrd ei ole otseselt mitte ühegi riigi seaduses öeldud (va Eesti seaduses maastikumasin), et peab olema kaks kätt roolil, on kõikide riikide seadustes kirjas, et peab TAGAMA ohutu sõidu ja üks käsi roolil on lubatud ainult kas märguandeks VÕI käiguvahetuseks! Kui sa seda parasjagu ei tee, siis võib ükskõik, millise riigi patrull tõlgendada, et hoidsid mobla käes ehk tegelesid tähelepanu kõrvale juhtiva tegevusega ja seda nad ka teevad. Mida paganat sa vaidled siin üldse, see, et seaduses pole konkreetselt kirjas, pane kaks kätt roolile, ei tähenda seda, et see pole kaudse sõnastuse järgi kohustuslik.

Parimate soovidega lumehelbekesele, Auto24 moderaator!

Deus su jutt on samasugune ............. mida poliitikud suust välja ajavad, jõudu ja edu hämamisel

Sa oled kohati ikka selline, et kui sind kahe sangpommiga akendeta ruumi kinni panna, siis paari tunni pärast on üks katki ja teine kadunud. Poliitikast on asi kaugel, seadus on seadus ja seadust tuleb lugeda tervikuna, mitte tüki kaupa. Ma enne ütlesin pehmelt, et lõpeta trollimine, nüüd ütlen otse.

Jäi mingi infokild kõrva taga, et Mersu hakkab level 3 isesõitvatele autodele türkiissiniseid markereid esi- ja tagatuledesse panema, mis lähevad põlema kui auto ise sõidab - see on indikatsiooniks ka politseile, et juht võib täiesti seaduslikult kõrvaliste tegevustega tegeleda.

Ilmselt võib seda võtta ka kui omamoodi "vahtralehte", et peaks sellest autost paar meetrit rohkem pikivahet hoidma. :)

Natukene "teadust" juhiabidele:
https://accelerista.com/eluviis/uuring/uuring-autode-abisust
eemid-tekitavad-petliku-turvatunde/

Päris õige:
"Vananenud autopark tähendab aga seda, et suur(em) osa autojuhtidest neist lahendustest osa ei saa. Teisalt – ebavõrdsus on mõlemapidine, sest autojuhid, kelle sõidukitel kõiksugused abid peal on, kaotavad kiiremini valvsuse ja usaldavad liialt oma sõidukit. Põrkuvad kaks maailma: ühed ei tea midagi abidest ja teised ei oska enam oma peaga mõelda."

Ja see suutmatus (samm ette) mõelda ongi kõige hullem- isegi abidest ei pruugi siis enam abi olla. Aga tulevikus võib hoopis nii olla, et saad suurema kindlustusmakse kui "turvalise" autoga ei sõida.