Sinu läbiv viga on see, et sa karjud välja sama valju häälega reklaame ja muid hüüdlauseid, mida sulle ette söödetakse sinu harjumuste ja "veendumuste" baasile kohandunud algoritmiga. Sul puudub igasugune kriitiline mõtlemine, sa mõtled pinnapealselt kohanedes sinu pealevoolu jama järgi.
Mõtlemine on raske, sellele ei pakuta auhindu, seepärast on sul väga kerge edasi röökida ülejäänud lambakarjaga. Kriitiline mõtlemine ei ole kaasa karjuda lapikmaalaste, viiruseeitajate jne tegelastega. Su aju on üle koormatud kogu selle infovoolu poolt, sa välistad automaatselt päristeaduse, sest see ei sobindu sinu isiklikult välja kujunenud narratiiviga, mida sa oled kümmekond aastat järjest tarbinud, sa tahad vastanduda ja vastandumine tänapäeval on otseses seoses faktid versus teistimõtlemine.
Teisiti mõtlemine pole halb, see on just hea, inimene peabki kahtlema, kuid sina isiklikult lendad sinna teed, et sa mitte ei mõtle ega kahtle vaid lihtsalt vastandud baseerudes väga valju häält teinud "teisitimõtlejatega", sest nende postitusel on tuhat kommentaari ja "pöial püsti" ikooni, järelikult peab see hoopis tõde olema. Kollektiivne lollus levib kergelt tänu sellele, et eelolev nimetatu on su aju üle koormanud ja psühholoogiline pääsetee või õigemini isegi kaitse selle vastu on luua lühitee mitte läbi kahtlemise, lugemise ja arutluse, mis on pikk tee, vaid hoopis kognitiivse kallutuse, grupimõtlemise ehk siis massihüsteeria kaudu. Selle asemel, et valida pikk, tee ehk mõelda päriselt läbi, otsida raamatutest enda narratiivile vastulauseid, teistmoodi vaatevinklit, analüüsida neid, otsid sa enda kinnistunud ideedele hoopis kinnitust läbi suunamudijate, samamoodi mõtlejate ja isekujunenud autoriteetide kaudu, kellele autoriteet pole reaalsuses antud teiste poolt vaid on saavutatud lihtsalt valjuhäälsemalt karjumise ja samasuguse info massilise pealesurumisega. Selle asja nimi on sotsiaalne kinnitus, rahulolu, et teised "samasugused" nagu sina, kinnitavad su mõtteviisi.
Millal viimati sa tegid pausi peale järjekordse valeinfo lugemist ja reaalselt mõtlesid selle olemuse üle, mitte lihtsalt ei reageerinud enda poolt heakskiiduga?
Sa elad maailmas, mis on täis arvamusi, kuumasid teemasid ja idoloogilist sõjapidamist. Probleem on enamasti emotsionaalne, sest kriitiline mõtlemine on ebamugav, see nõuab pühendumust, analüüsi, see sunnib sind nõustuma, et sa ei tea alati kõike, see on väljakutse su egole, mis on samas väga õrn asi ja sa ei soovi, et su ego kannatada saaks. Sellest tulenevalt ei hakka sa mitte mõtlema, kriitiliselt mõtlema vaid hoopis kaitsma uue info vastu, mis võib über lükata su eelnevat arvamust, sa langed tagasi enda mugavustsooni, kus teised laulavad kaasa, et viirust pole olemas, see ei tee kahju, meil on immuunsüsteem jne juba läbi kedratud mantraid.
Parim tiblastani psühhooperatsioon on olnud veenda miljoneid tarkasid ja mitte nii tarkasid ajusid, et nad saavad teha oma uurimustööd, mõelda omaette, mõelda välja kõik algusest saati, mida enne päriselt kriitiliselt mõtlevad inimesed on loonud ja tõestanud suure kamba peale, ja seeläbi teevad nad ka ühtlasi läbi kõik need vead, mida algsed mõtlejadki tegid. Nüüd hiljem aga tuleb mängu juba aju kohanemine sellega, et ei suudeta tunnistada endale neid vigu, vaata ülevalt poolt seletust ego kohta.
Kõik platvormid, mida sa tarbid, on mõeldud välja ainult läbilehitsemiseks, reaktsiooni välja kutsumiseks, tarbimiseks, mitte nügida sind kriitilise mõtlemise suunas, sest siis ei saa raha selle eest. Raha ei saa selle eest, kui loed läbi oma katkuartikli, teeb paar päeva pausi ja mõtled, et kas see on nüüd vale või hoopis õige, raha saab selle eest, et sa tuled ja lendad oma lingiga siia kohale ja paned selle kõikidele klickimiseks.
Kasutaja Punkt on siikohal väga hea näide, mis ilmnes eriti hästi koroona kriisi ajal, ta tegi pausi, kahtles, küsis, vahel nõustus, vahel ei nõustnud.
Kõikidel on olemas arvamus, vähestel agu arusaam, kõik tahavad rääkida aga vähesed tahavad kuulda.
Ei ole minagi puhas sellest, mu töö nõuab kiireid otsuseid, mu töö ei luba mul võtta aega maha paariks tunniks või isegi päevaks, et leida juurpõhjus, ma pean lahendama olukorra või leevendama olukorra kiirelt ja otsustavalt ja siis annan edasi peale esimest tulekustutust teistele meestele, kellel on aega süveneda, leida vastuolusid, leida vigu minu tehtus ja lõpuks tänu sellele leida ka püsiv lahendus probleemile.
Ajalooliselt on selgesti välja joonistunud, et kui tõekpidamised, faktid ja üleüldiselt teadus on ainult kitsa ringi inimeste käes (näide üleval), siis reaalsus, ratsionaalsus ja tõde saavad kannatada. Galileo, Darwin, Nietzche, Martin Luther King, Martin Luther, nad kõik said vastu päid ja jalgu alguses, kõik nende ideed tümitati maa alla, taheti põletada tuleriidal ja eemaldada nende ideed ühiskonnast.
Kriitilist mõtlemist ei saavutata üleöö, seda ei saavutata pealkirjade lugemisega, seda ei saavuta mõne uhuu postituse edasipostitamisega vaid selle uhuu seisukoha tõestamisega läbi raamatute lugemise, teadusartiklite lugemise, vastuargumentide läbitöötamisega või selle uhuu seisukoha ümberlükkamisega sama metoodika, distsipliini kasutamisega. Sa PEAD kuulama ära need, kes sinuga nõustuvad KUID sa pead ka ära kuulama need, kes sinuga ei nõustu.
Klišeedest kõlbaks siia öelda, et kui miski kõlab liiga heana, et tõsi olla, siis see enamasti ei ole seda, näiteks sinu "tuumapommi pole olemas". Sa leidsid lehekülgede viisi tekste, mis üksteist kinnitasid kuid ei aktsepteerinud mitte ühtegi teksti, mis seda esimest lauset ümber lükkaks ja sellest tulenevalt variseks kogu see üksteist kinnitavate tegelaste kaardimajake lihtsalt kokku. Ei meeldinud sulle päriselulised näited vaid tõid välja puhtalt statistilise vea, mis kinnitaks kaljukindlalt, et su uhuundustest tulnud üksteist kinnitavad tekstid peavad tõele vastama.
Mitu korda sa tegid praegu pausi ja üritasid teatud lõigule kohe vastulauset leida, enne kui sa teksti lõpuni jõudsid?
Fakt on see, et Ekseko ja teistes sarnastes farmides surevad päevas mitmed sead ja nad ei sure vanadusse.
See on fakt. Linnufarmides sureb tohutus koguses linde iga päev. Need lastakse hakklihamasinast läbi ja söödetakse teistele lindudele sisse.
Aga selle suremuse pealt on võimalik käima tõmmata hüsteeria justkui mingi hirmus katk oleks lahti. Mingit katku tegelikult pole.
Raha liigub selle firma kätte, kes tuhandeid sigu saab põletada. Makstakse ka farmiomanikule kahjutasusid, et vist tuleb ots otsaga kokku ja jääb plussigi.
Kaotajaks on maksumaksja nagu alati.
Kui ma oleksin toiduahelas või põletamisfirmaga seotud , siis loomulikult kiidaksin kõike takka, mida valitsus teeb. Paljudel on perekonnaliikmed toiduahel, nii et on sellega seotud. Seetõttu valitakse ka toiduahelat.
Loomulikult, eks iga erakond hakkab kohe oma toiduahelat ehitama, kui võimule saab. Ei väidagi, et osad oleks kukununnud ja teised pätid ja mölakad. Sitematest valikutest tuleb teha vähem sitem.
Läks mingi tüüp mingi uue meditsiinilise aparaadiga haiglasse ja otsis välja patsiente, kes oleksid immuunsuspuudulikkusega. Justnimelt otsis neid välja, sest ega immuunsuspuudulikkus mingi uus asi polnud, see on aegade algusest saadik olemas olnud.
Sedaviisi siis. Otsis ühesõnaga välja käputäis patsiente, mõõtis uue aparaadiga veres mingit näitajat ja tegi nö uurimustööd, et oleks midagi koolilõpetamiseks vms põhjusel kuhugi ette näidata.
Ja mida ta pani tähele, peale selle, et need olid immuunsuspuudulikkusega. Tuli välja, et kõik sattusid olevat gay-d.
Ja siis tõmmatigi käima hüsteeria.
Koronniga oli sama lugu. Kuskil Hiina laboris 6 tükki väidetavalt haigestusid. Ja selle pealt 10 tuhat km kaugusel mingi vend paari arvutihiireklikiga pani kokku viiruse genoomi. Mingeid proove tal ei olnud, oli lihtsalt teadmine, et mingi sarsilaadne viirus.
Täna me teame, et koronni sümptomiteks loetakse alates varbavalust kuni äkksurmani.
Kogu see pull oli hoax. Teeniti raha ja mürgitati inimesi, muud midagi. AIDSI eksperimentaalravimid olid eriti räiged, terve inimene läks umbes aastaga kasti. Magic Johsnon saatis pikalt selle ravi ja elab tänapäevani.
Koronni vaktsiiniga neil vedas, kes sai suvalist soolalahust. Need kes said karmimat asja, eks sõltub isikust, mõni viskas kohe vedru välja, teised vinduvad nn "pika koroona " käes.
Alles siin oli uudis, kuidas nn "halvaks läinud" vaktsiini tõttu mingil ajateenjal jäi süda seisma. Kust kuradi p..sest peaks mina teadma, kuidas neid vaktsiine üldse hoiustatud on. Meenutame seda laojuhtumit, kus miljonite eest vakse hapuks läks. Miks see üldse välja tuli. Ei usu mina, et hermeetiliselt suletud ampullis sinna segatud elavhõbeda, ahvi neerurakkude , loote vereseerumite jms gemüüsesupiga üldse midagi välisel vaatlusel imelikku juhtuks. Või läheb ta häguseks? Tont seda teab.
Paradoksaalsel kombel taolise gemüüsesupi manustamine mõjub hullult just tugeva immuunsussüsteemiga inimestele, sest immuunsussüstteem hakkab mürki kehast välja tõrjuma ning võib tekitada ägeda anafülaktilise reaktsiooni.
Seevastu hääbuva immuunsussüsteemiga 80+ vanuses old-star ei saa midagi aru, sest immuunsussüsteem ei reageeri enam lihtsalt.
Mul võib mälu kehv olla ja matemaatikat ei oska hästi jne, kuid teatud asjad jäävad meelde ja ma õpin neist. Erinevalt igasugu tarkuritest, kes mitte essugi ei õpi ajaloost.
Kokkuvõtvalt ajupesu on igal pool. Ei ole sellest pääsu ka teadusel.
Heaks näiteks on Einsteini relatiivsusteooria, mis väidab, et valguse kiirus on igas taustsüsteemis samasugune. Kuigi teooria nimi on RELATIIVSUSteooria, siis teooria ise väidab, et iga taustsüsteem mõõdab valguse kiiruseks konstantse C
Toon kohe siia hea näite selle nö konstantsuse postulaadi absurdsuse näituseks:
Meil on stardijoon , kus on kaks laeva taguotsapidi stardijoonel. Laevade pikkused on kummalgi 1,5 miljonit km. Nende vahel on valgusallikas. Ajahetkel t=0 antakse stardipauk ja süüdatakse valgusallikas. Ühel laeval on mootor tuksis ei liigu stardijoonelt. Teine laev liigub 5m/s kiirusega( jätame igasugu kiirendused, inertsused jms asjad kõrvale, mille kallal teatud tarkuritel meeldib nokkida ja eeldame, et justkui stardiks lendstardist).
Nüüd mis juhtub , on see, et paigalseisva laeva taguotsast laeva ninasse jõuab footon 5 sekundiga. Arvutame valguse kiiruse selle laeva suhtes, saame, et v=laeva pikkus/aeg=1,5 milj km/5 s=300000 km/s
Mis aga nüüd juhtub teise laevaga, mille mootor oli korras ja hakkas edasi liikuma 5 m/s kiirusega. Loogika ütleb, et laev on 5 sekundi jooksul edasi liikunud 5 m/sx5s=25m. Lühidalt öeldes , liikuva laeva nina on paigalseisva laeva ninast 25m eespool.
Nüüd relativistide väide oli, et igas taustsüsteemis mõõdetakse valguse kiiruseks konstant C. Meie teiseks taustsüsteemiks oli liikuv laev. Footon ja laeva tagumine ots algasid samast punktist jooksu ning 5 sekundi pärast on footon jõudnud seisva laeva ninasse, seega liikuva laeva ninast on tal 25 m puudu.
Seega liikuva laeva kapten mõõdaks laeva kiiruseks v=(1,5miljkm-25m)/5s. Me näeme, et see on väiksem, kui C, mille mõõdab liikumatu laeva kapten.
Seega valguse kiirus ei ole konstant igas taustsüsteemis.
Koos sellega relatiivsusteooria läheb torustikust alla. Järjekordne näide ajupesust. Muud midagi. Ja selle ohvrid on tarkurid, kes panevad räigelt häid tulemusi olümpiaadidelt ja mujalt.
Paneme tähele ka seda, et igasugu mustad augud, singulaarsused, ajanihked, kaksikute paradoksid, pikkuste lühenemised, ussiaugud jppms on otsesed tulemused relativistlikest ulmevalemitest, millele pani aluse Einstein.
Ja seda peavool usub, kõiki neid imeasju. Kui juba ussiauku usutakse, siis pole ime, kui tuumapommi jms samamoodi usutakse.
"1,5 miljonit on ette nähtud loomakorjuste kiireks ja ohutuks kõrvaldamiseks ja nõyetekohaste käitluskohtade rajamiseks. „See on epidemioloogiliselt kõige kriitilisem samm, et takistada viiruse edasist levikut keskkonnas,“ teatas minister."
Mõnus noos käivet ju Vireenile sealt tuleb.
Aga mis siin ikka haukuda, karavan läheb edasi. Ja mul polegi kade meel, et keegi kuskil lüpsab riiki ja käivet teeb. Jama on selles, nagu koronn näitas, et needsamad tegelased tulevad ükspäev su ukse taha, et jõuga pauk ära panna. Vot selles on probleem ja sellepärast ma siin sõna võtangi, et harida neid, kes kõike usuvad.
"Loe oma valguse ja laeva kiiruse teoreem läbi ja leia ise üles, kus viga on!"
Relatiivsusteooria põhipostulaadiks on valguse kiiruse konstantsus. Valguse kiirus on konstant C igas taustsüsteemis. Ja see ongi seesama postulaat, mis pidavat minema vastuolla nö talupoja tarkusega.
Minu näide näitab selgelt, et liikuva laeva kapten mõõdab valguse kiiruseks enda taustsüsteemis väiksema tulemuse, kui C, erinevalt teise laeva kaptenist, kes mõõdab valguse kiiruseks C.
Aga relativistidel on väga palju variante, mida nad selle konstantsuse all mõtlevad, ma ei tea, mida Marko selle all mõtleb.
sinu teoreem vaidles sellele näitele vastu, samamoodi peaks su teoreemi paikapidavuse korral liikuvas rongis õhku hüpates vastu otsaseina lendama jne jne jne.
PS Sutter sai tulemustasu hea töö eest, miks kadetsed? Mine saa ka, ära kiibitse tühja!
Relatiivsusteooria järgi mõõdab iga kapten valguse kiirust oma laeva sees
Ma võtan veel lihtsamalt kokku, sest kodanikul puudub igasugune püsivus üle 10 sekundi keskendumiseks. Äkki suudab hakkama saada selle ühe lausega, isegi komasid pole sees, muidu kahtlustaks, et pealausest kaugemale ei jõua.
"Mees sõidab rongis ja tema vastas istub väike tüdruk, kes loeb raamatut.
Mees vaatab tüdrukut ja ütleb talle: “Räägime juttu, siis läheb aeg kiiremini!”
Väike tüdruk vaatab mehele otsa ja ütleb siis: “Okei, räägime!”
Paneb oma raamatu kinni ja küsib siis: “Millest sa rääkida tahad?”
Mees vastab üleoleva naeratusega näol: "Räägime kvantfüüsikast!"
Tüdruk ütleb: “Okei, aga enne tahan ma sinult ühte asja teada – kui lammas, lehm ja hobune söövad sama asja – rohtu – siis miks lammas situb pabulaid, lehm kooke ja hobune kuivi, keskmise suurusega junne?”
Mees vastab: “Oi, ma tõesti ei tea…” ja vaatab imetlevalt väikest tüdrukut.
Selle peale ütleb väike tüdruk: “Kuidas me siis kvantfüüsikast rääkida saame, kui sa sittagi ei tea???”"
Vasta küsimusele, mis oli mu näites vale. Sa tood mingid muud asjad siia sisse, millest ma ei räägi. Ma ei räägi laevast maha hüppamisest ja laeval edasi tagasi jooksmisest, nagu seal videos oli, mida sa siia postitasid.
Veelkord, näide on hästi lihtne.
Meil on 2 laeva ja nende vahel on valgusallikas. Laevad on taguotsapidi stardijoonel ja valgusallikas on nende vahel, mis sülitab välja stardihetkel footoni.
Laevad on 1,5miljonit km pikad.
1 laev sureb stardis välja ja ei liigu. Teine laev liigub kiirusega 5m/s.
Relatiivsuspritsiip - valguse kiirus on C igas taustsüsteemis, mis tähendab, et iga vaatleja mõõdab valguse kiiruseks C ja see on konstant.
Meie näites.
Liikumatu laev mõõdab valguse kiiruseks v=teepikkus/aeg ja saab kiiruseks v=laeva pikkus/aeg= 1,5 milj km/5s=300000 km/s=C
Teise laeva kapten aga mõõdab teise tulemuse, sest laev on liikunud 5 sekundi jooksu esimesest laevast edasi 25 m. Seega tema laevas valgus ei ole jõudnud laeva ninasse, vaid sellest on 25m puudu. Ehk siis teepikkus, mille läbib valgus 5 sekundiga, on 1,5 milj km-25m. Jagades selle ajaga, tuleb kiirus väiksem kui C.
Saate aru, mida ma , mehed ütlen ? Valguse kiirus ei ole C erinevates taustsüsteemides, nii lihtne see ongi. Ja talupoja loogikale vastav, erinevalt relativistidest, kes nõuavad , et valgus oleks igas taustsüsteemis C.
Ja siin siis tulebki sisse ajupesu. Antud näites peaks valgus ka mingil maagilisel kombel ka teise laeva ninna jõudma 5 sekundi jooksul, et liikuva laeva kapten mõõdaks valguse kiiruseks C. Ja nüüd sisenevadki relativistid oma üheagsuse suhtelisusega, pikkuste kokkutõmbumistega, aja dilatsioonide jppmsellisega.
"Relatiivsusteooria järgi mõõdab iga kapten valguse kiirust oma laeva sees"
Seda mõtled või? See on küll naljakas vastuväide. Miks ma ei või mõõta valguse kiirust laeva tekil, aga pean selleks mootoriruumi kolima?
See väide nüüd küll ei päde.
Fizeau näiteks omal ajal mõõtis valguse kiiruse maa peal, asetas peegli 8km kaugusel ja lasi valgusel hammasrattast läbi tulla. Ta ei kolinud kuhugi maa alla koopasse ulmelaborisse valguse kiirust mõõtma.
Laeva sees tähendab selles laevas, kus kapten on. Sa pole nii idioot.
Seisva laeva kapten ei saa midagi mõõta va enda laeva, sest tema jaoks liikuvas laevas on aeg aeglasem juba ehk teine taustsüsteem, mitte temale jälgitav taustsüsteem.
See lause on aga sinu jaoks liiga keeruline. Mõtle selle esimese lause üle ainult ja mõtle veelkord.
"Seisva laeva kapten ei saa midagi mõõta va enda laeva, sest tema jaoks liikuvas laevas on aeg aeglasem juba ehk teine taustsüsteem, mitte temale jälgitav taustsüsteem."
Kuule seisval laeval on oma kapten ja liikuval laeval on oma kapten. Mõlemad mõõdavad laevade vahelt läbijooksva footoni kiirust enda laeva suhtes. Mis seal keerulist on, kulla mees.
Ja hea on muidugi näha, kuidas lihtne eksperiment juba eos muudetakse relativistide fantaasiamaailmaks, kus kellad käivad ühes kiiremini ja teises aeglasemalt. Jutu järgi pidid need efektid suurtel kiirustel avalduma, aga paneme tähele, et laeva kiirus on teise suhtes 5m/s, see pole eriti kiire.
Hea küll, võtame chatgt appi ja vaatame, kui suur on "ajanihe 5m/s " üksteise suhtes liikuvate laevade korral.
"Kui kahe vaatleja suhteline kiirus on 5 m/s, siis erirelatiivsusteooria järgi tekib nende vahel aja dilatatsioon, mille suurus on vaid umbes 7 × 10⁻¹⁶ sekundit 5 sekundi jooksul – see on 0,0000000000000007 sekundit, st täiesti mõõtmatu ajaerinevus tavakella või inimtajuga"
Ja Deus juba seletab, kuidas erinevates taustsüsteemides kellad tiksuvad erinevalt.
Tunnista endale, et sul on ajud pestud peavoolu füüsika poolt, muud pole siin midagi.
Küsisin chatgtp-lt ka veel, et kui palju jõuaks valgus selle aja sees läbida:
"Kui kahe vaatleja suhteline kiirus on 5 m/s, siis aja dilatatsioon 5 sekundi jooksul on umbes 7 × 10⁻¹⁶ sekundit, mille jooksul valgus läbib vaid umbes 210 nanomeetrit – see on tühine kaugus, väiksem kui nähtava valguse lainepikkus."
Küsin veel chatgtp-lt abi. Äkki on see seletatav pikkuste kokkutõmbumisega, et nagu laeva pikkus väheneb vastavalt relatiivsusteooriale.
Chatgtp vastus:
"Laev, mis liigub kiirusega 5 m/s, tõmbub relatiivsusteooria järgi kokku vaid umbes 0,21 mikromeetrit ehk 210 nanomeetrit — see on uskumatult väike ja täiesti mõõtmatu isegi 1,5 miljoni kilomeetri pikkuse laeva puhul."
Nonii, nüüd oleme pulkadeni lahti võtnud tüüpilised relativistide vabandused ajanihetest, pikkuste kokkutõmmetest ja need mitte kuidagi ei selgita, kuidas minu näites valgus peab levima mõlema laeva ninasse üheaegselt, kuigi ühe nina on teise omast vahepeal 25m edasi liikunud.
Pidage meeles, mõlemad kaptenid peavad valguse kiiruseks oma laeva suhtes mõõtma C , ehk siis valgus peab mõlemas süsteemis samal ajal otsast lõppu jõudma.
"Kuule seisval laeval on oma kapten ja liikuval laeval on oma kapten. Mõlemad mõõdavad laevade vahelt läbijooksva footoni kiirust enda laeva suhtes. Mis seal keerulist on, kulla mees. " <-- Siin su viga ongi, kulla mees.
Andsin alla ja läksin ka AI kallale siis. Tegelt ega vahet pole, sa ei jõua esimesest lausest kaugemale lugeda nii kui nii kuid vastus sinu teksti kohta on selline:
Ehk sa paned võssa, korralikult võssa, nii terminite, lähteülesande, arvutuste kui ka muude asjadega. Sa valetad, mitte tahtmatult aga ainult seepärast, et sa lihtsalt ei adu, kuidas päriselt elu käib, kuidas teadus töötab TÄNAPÄEVAL ja iseenda valede tõttu usud sa, et teised sinusugused räägivad ka tõtt, sest kinnitavad sinu tulemusi ühest suust kaagutades nagu kanakari.
Ennustades ütlen, et tüüp paneb täieliku kelbast edasi või vahetab teemat diversiooniks või lendab mingi hoopis lambi "aga mis siis kui" asjaga sisse, et vett segada või lihtsalt seepärast, et endal juba ajudes kõik kehvasti ja ei saa ise ka aru, kus ta pekki lendab omadega ja et elu peab käima siiski reeglite järgi, matemaatiliste reeglite.
---
21.52 21.Aug
"Tekst eeldab, et liikuva laeva kapten arvutab valguse kiiruse, jagades läbitud vahemaa (laeva pikkus miinus 25 m) ajaga (5 s). See lähenemine on ekslik, kuna see ei arvesta erirelatiivsusteooria võtmeaspekti: valguse kiirus on alati c, sõltumata taustsüsteemist. Liikuva laeva kapten mõõdaks valguse kiiruseks ikkagi c (300 000 km/s), kuna see on universaalne konstant, mida mõõdetakse kohapeal, näiteks valguse liikumist laeva pikkuse suhtes."
See on Groki vastus. Aga ma just näitasin lihtlabase eksperimendiga, mis on isegi lasteaialapsele arusaadav, et valgus ei ole liikuva laeva suhtes 5 sekundi jooksul laeva ninna jõudnud. Ja nagu me nägime, siis mõlema laeva kellad tiksuvad praktiliselt samas rütmis ja mõlemad laevad on praktiliselt ühepikkused. Relativistlikud efektid on 5 m/s liikuvate laevade korral äärmiselt väikesed. Järeldus saab olla ainult see, et liikuvas laevas mõõdab laeva kaptnen valguse kiiruseks enda laeva suhtes vähem kui C, sest 5 sekundi jooksul ei suuda footon laeva taguotsast esiotsa jõuda, mis tähendab, et laeva suhtes footon ei läbi laeva pikkust 1,5 milj km 5 sekundiga.
"Eirab erirelatiivsusteooria postulaati, et valguse kiirus on konstantne igas inertsiaalses taustsüsteemis.
Arvutab valguse kiiruse valesti, segades erinevaid taustsüsteeme ja eirates kohaliku mõõtmise põhimõtet.
Ei arvesta, et valguse kiiruse mõõtmine toimub alati vaatleja enda taustsüsteemis, kus c on universaalne konstant."
Kulla Grok, kas sa saad aru, et antud näites mõlemad kaptenid mõõdavad valguse kiirust oma laeva suhtes. Kiirus võrdub teepikkus jagatud aeg. See, kui keegi postuleerib mingi kiiruse konstandiks, ei saa minna vastuollu lihtlabase katsega, mis näitab, et kaptenid mõõdavad enda laeva suhtes valguse kiiruse erinevaks.
"Experiment is the king of the court" , lihtne põhimõte, mis kehtib teaduses.
Kes veel ei tea, siis Einstein postuleeris valguse konstantsuse omast "vabast tahtest".
Täpsem tsitaat chatgtp abiga:
"The principle of the constancy of the velocity of light is of course contained in Maxwell’s equations. However, I was not able to derive it from them. It was a postulate — a stipulation from my free will."
Lihtne lasteaialapselegi arusaadav katse aga saadab selle "stipulationi" torustikust allavett.
Teise, st liikuva laeva ninasse jõuabki valgus seetõttu hiljem, et kiirus ei muutu. Selle kapten ei saa valguse kiirust mõõta, tema näeb valguslaine levimiskiirust, see on loomulikult aeglasem kui laev eest sõidab.
Kas see oli nüüd mõistetav?
Aktiveerisin ühe enda vahepealse postituse nüüd. Läks täpselt nii nagu ütlesin. Võiks suisa öelda, et räägin juba puhast Kässarit.
Ja ta ei saa aru, sest paneb kolm erinevat taustsüsteemi üheks kokku, tal aju ei suuda üle number 1 minna lihtsalt. 2 vaatluspunkti on kosmos ju. Probleem, mis elektroni vaatlusel tekkis, et kus asub elektron ruumis? Nu ta asukoht oleneb vaatleja asukohast, iga vaatleja jaoks erinevas kohas :)
Ja Kärss, ei takistanud see atatistiline tõenäosus neid uhuusid koroona ajal karjumast, ei takista nüüdki. Ratsionaalne mõtlemine on ülehinnatud jama, parem on oma "mittepealevoolumeediaga" kaasa kaagutada.
Loomulikult saab ta mõõta valguse kiirust oma laeva suhtes. Ja relatiivsusteooria põhimõttel peab see olema kõikides inertsiaalsüsteemides konstant C. Aga minu toodud lihtsas näites ei ole valguse kiirus liikuva laeva suhtes C, vaid on sellest väiksem.
Ma toon sulle lihtsalt näite, et sa saaksid paremini aru, kuidas kiiruse mõõtmine toimub, kui näiteks laeva kiirus oleks C. Sellisel juhul laeva taguots ja footon liiguksid sama kiiresti ning footon laeva suhtes ei liiguks. Laeva kapten mõõdaks valguse kiiruseks laeva suhtes 0.
Analoogia autodega. Kui ühe auto esiots on pidevalt samal joonel teise auto taguotsaga ning ajas see seis ei muutu, siis relatiivne kiirus on 0.
"Ennustades ütlen, et tüüp paneb täieliku kelbast edasi või vahetab teemat diversiooniks või lendab mingi hoopis lambi "aga mis siis kui" asjaga sisse, et vett segada või lihtsalt seepärast, et endal juba ajudes kõik kehvasti ja ei saa ise ka aru, kus ta pekki lendab omadega ja et elu peab käima siiski reeglite järgi, matemaatiliste reeglite."
Täpselt, matemaatika, mitte matemaagika. Relatiivsusteooria on matemaagika. Valgus on korraga 2 kohas, et annaks välja konstandi minu näites.
Reaalselt aga on asi lihtne, liikuvas laevas mõõdetakse valguse kiirus antud näites C--V, mitte C. Isegi Marko on vist sellega nõus.
Ei, ta ei nõustu. Ta üritab sulle selgeks teha, et sa ei saa mõõta teises taustsüsteemis toimuvat ja siis öelda, et nüüd on sinu omas ka nii. Sa pead minema mõõtmiseks teise taustsüsteemi, seal mõõtmised tegema, enda omasse tagasi tulema ja enda omas siis tegema. Sa lihtsalt ei saa neid kolme kohta üheks ruumiks kokku kirjutada, sest nad ei ole samad, nad on erinevad.
See autode näide oli tegelt päris hea kässaril. Üks auto on valgusmolekul ja teine on liikuv laev. Kui laev kiiremini liigub, siis valgus jääbki seisma lõpuks.
No vot, Marko on klassikalise füüsika pooldaja. Ainult , et relatiivsusteoorias on selline postulaat, et valguse kiirus on igas inertsiaalsüsteemis alati C. Minu näite puhul, kui liikuv laev kühveldaks minema kiirusega 0,5c, siis laeva kapten ikka mõõdaks enda laeva suhtes valguse kiiruseks C. Ehk seesama õnnetu footon, mis 5 sekundi pärast jõuab liikumatu laeva ninaossa, peab olema ka tolle teise laeva ninaosas 5 sekundi pärast.Siin tulevad jällegi mängu aja dilatsioonid ja pikkuste lühenemised, mis kõike seda paradoksi peavad seletama.
A vot ei usu aja dilatsiooni ja pikkuste lühenemisse. Lihtne mõtteeksperiment näitab, et valguse kiirus on eri taustsüsteemides erinev.Usaldan talupojatarkust. Muud midagi.
Kelle jaoks jääb ja kelle jaoks mitte.
Relatiivsus sõnana tähendab sõltuvuses suhetest või kehtivuses ainult millegi suhtes.
Seepärast ei saagi segada kõike seda pudru kokku üheks kapsaks või kuidas iganes seda jama ka väljendama ei peaks. Relatiivsus ütleb konkreetselt ära, kust kohast kuhu mida tehakse.
Kui mõõdetakse kvantosakese kiirust seisval laeval nii et ahtrist lastakse välja ja otsas mõõdetakse, siis peab sama tegema ka liikuval laeval, liikuva laeva ahtrist välja ja liikuva laeva otsas mõõtma. Liikuv laev ei saa seisva laeva oma mõõta ja seisev laev ammugi mitte liikuva oma. Ja kui nende kahe vahelt lastakse osakene lendu, siis peab selle osakese kiirust mõõtma see tegelane, kes seal kahe vahel on, vastasel juhul tuleb mängu juba Kass kastis.
EDIT:
Su lihtne mõtteeksperiment on vale. Osakene ei saa kiiremini liikuda lihtsalt, sest lõppkiirus on käes. Kui teine laev ära liigub eest ja üritab seisva laeva pealt lendu lastud osakest mõõta oma ninas, siis ta ei saa seda iialgi teha, sest tema nina liigub eest ära ja teine osakene ei jõua järgi ehk mitte kunagi mõõteseadmeni.
Toome lihtsustatud näite autodega. Meil on kaks rekat taguotsapidi stardijoonel. Rekade pikkus on 50m. Nende vahel on sõiduauto, mis on ninaga joonel ning tema pikkus pole oluline.
Stardi hetkel üks reka jääb liikumatuks ja teine reka sõidab ütleme 5m/s. Sõiduauto kiirus ütleme 10m/s. Need on kiirused siis maantee suhtes.
Aga nüüd leiame autode kiirused üksteise suhtes.
Liikumatu reka suhtes on sõiduauto kiirus sama, mis maantee suhtes. Liikumatus rekas olev juht näeb, et sõiduauto ninal kulub reka tagaotsast reka esiotsa jõudmiseks 5 sekundit. V=50m/5sek=10m/s
Mida aga näeb liikuva reka juht. Ta näeb, et sõiduauto ninaosal kulub reka tagaotsast esiotsa jõudmiseks 10 sekundit. Ta arvutab sõiduauto kiiruseks enda reka suhtes v=50m/10sek=5m/s.
Jutt, et ei saa sedaviisi arvutada suhtelisi kiirusi, ei päde.
Sõiduauto ei pea startima kummagi reka kastis, et leida suhtelist kiirust nende vahel.Deus aga tahab sõiduautot reka kasti suruda, justkui see oleks oluline reegel relatiivsusteoorias.
Ma ei pea tahtma. Lihtsalt nii on. Selleks ongi reeglid, et neid teada ja neid kasutada ja inimesed samamoldi asjadest aru saaks. Ma olen sulle korduvalt öelnud et sa võid alati väljakutse teha reegli muutmiseks. Loe minu eile kell 14:29 kirjutatud teksti.
Einstein võib ju tuttav olla, aga tema teooria põhineb matemaagikal. Sellepärast ei saanud ta ka relatiivsusteooria eest Nobelit, sest komisjoniliikmed vaatasid selle teooria läbi ja ütlesid, et see ei lähe mitte. Gullstrand, optik, kelle leiutatud lampi ka tänapäeval optometristid kasutavad ja kes ise sai Nobeli preemia omal ajal, oli komisjoni liige ning kirjutas 50 leheküljelise raporti, kus põhjendas ära, miks ei saa anda relatiivsusteooria eest Nobelit.Ta on öelnud järgmised sõnad: Eeinstein ei tohi mitte kunagi Nobelit saada, isegi kui kogu maailm seda nõuaks. Ja just nimelt nii oligi omal ajal, üldsus nõudis , Et Einstein saaks Nobeli oma fantastilised relatiivsusteooria eest.
Õnneks on olemas selliseid mehi, nagu Gullstrand, kes näevad läbi, kui mingi teooria on tegelikult vale, aga üldsus on seda uskuma jäänud. Ajupesul on kõva võim.
Minu toodud näites on lihtne näha, kuidas valguse kiirus on erinevates taustsüsteemides erinev.See om matemaatiline fakt ja lihtsalt tõendatav lihtsa eksperimendiga, nagu näites välja on toodud.
Juba neist on näha, et tema matemaagikaga on midagi viltu. Ja seesama matemaagika tulebki postulaadist, et valguse kiirus on igas taustsüsteemis konstant.
See postulaat väidab, et kui ma liigun 0.9c-ga valgusallika poole või sellest eemale, ikka pean ma mõlemal juhul mõõtma valguse kiiruseks C enda suhtes. Ja see on absurd.
Teooria seletab seda muidugi aja ja ruumi nihete, kokkutõmbumiste ja dilatsioonidega, kuid see on fantastika, Alice imedemaal, muud midagi.
Ja see kõik näitab, kui tugev mõju on ajupesul. Ka tark mees Deus on ju jäänud seda ajupesu uskuma.
Küsimus Deusile.
Oled sa nõus, et päike on valgusallikas.
Oled sa nõus, et päikeselt tuleval valgusel on mingi kiirus.
Oled sa nõus, et kui ma istun mingi lapiku asteroidi otsas vaakumis, siis päikeselt tuleval valgusel on mingi kiirus minu asteroidi suhtes, mida saab mõõta.
Sinu väide on, et ma ei tohi mõõta seda valguse kiirust, et see on vale. Et õige mõõtmine on siis, kui ma päikese paigaldaksin asteroidi külge.
Samamoodi, kui näiteks on teine samasugune asteroid, mille otsas istud sina, Deus, ja mis liigub minu poole ja mis möödub must üli lähedalt, siis miks ma ei või mõõta selle kiirust samamoodi enda asteroidi suhtes.
Sinu väide oleks justkui, et sedasi mõõdetud kiirus on vale. Et õige oleks nii, et kui minu asteroidi peal oleks katapult, mis katapulteerib sinu asteroidi minu asteroidi suhtes liikuma. Et siis on justkui õige mõõtmine.
Saad aru ise ka, Deus, et oma reeglite jutuga ajad veits kelbast?
On valgusallikas
Ei ole Mingi kiirus, on Fikseeritud kiirus.
Pole mingi kiirus, on Fikseeritud kiirus. Kui see asteroid on 300 000km eemal, näed päikselt eemaldunud footonit 1 sekundi pärast. Kui 600 000km eemal, siis 2 sekundi pärast. Kui sa liigud päikesest eemale valguskiirusel, siis sinuni päikeselt eemaldunud footon ei jõuagi.
Kui liigud aeglasemalt, siis jõuab see sinuni hiljem kui 1 sekund. Kui alustad päikesest liikumist koos footoniga, siis rallid temaga raud rauas paralleelselt ja ainuke, mis teie liikumist mõjutab on teiste taevakehade gravitatsioon.
1 paigal 300 000km eemal, registreerib footoni 1 sekundit hiljem
2 paigal ja 600 000km eemal, registreerib footoni 2 sekundit hiljem
3 eemaldub esimesest ja ühtlasi ka teisest valguskiirusel, footon ei saa teda kätte.
4 eemaldub esimesest ja ühtlasi ka teisest alla valguskiiruse, footon jõuab temani 2+ sekundit hiljem.
1 näitab valgust statsionaarsele 2. 2 registreerib valguse 1 sekund hiljem.
1 näitab valgust liikuvale 3'le, 3 ei näe kunagi seda valgust.
1 näitab valgust liikuvale 4'le, 4 näeb valgust 1+ sekund hiljem.
Oletame, et keha 4 liigub 1000m/s ja on päikesest juba 1 miljoni km kaugusel, siis registreerib tema päikesest eemaldunud footoni 3,3 sekundi pärast.
Asteroidilt 1 saadetud valgusosake jõuab 4'ni 2,3 sekundi pärast
Asteroidilt 2 saadetud valgus jõuab 4'ni 1,3 sekundi pärast.
Valem on lihtne: t=x/c-v
t - aeg, mida otsitakse
x - keha algne kaugus meetrites
c - valguskiirus ehk 300 000km/s teisendatud meeter sekundiks
v - liikumiskiirus meetrit sekundis
Valguse kiirus on konstantne, see on viimane piir, millest üle pole võimalik minna, see on telekamängude lõpuboss, keda pole võimalik võita.
Kui sa tahad liikuda valgusest "kiiremini" siis pead muutma hoopis seda kahte teist asja, mis ma enne mainisin, kas kaugust või aega.
Kaugus on ruumi pikkus või laius või kõrgus ehk sõltuvus ruumist ehk kaugust saab muuta ruumi kokku surudes või õhku täis lastes õhupalliks.
Aeg on aga loll asi, mille inimene on enda jaoks välja mõelnud. Aeg muutub vaatleja kiirusest olenevalt ehk su rongid ja asteroidid ja muud liikurnäited, tema, kui liikuva keha jaoks on paigal seisev tegelane "aeglane" ja seisva tegelase jaoks on liikuv keha "kiire".
Mul sai kahjuks nüüd aeg otsa, pean mõtlema valguse painutamise peale ja kuidas aeglustada valgust, et detsibell nii karm ei oleks ja teist otsa maha ei põletaks tänu sellele.
Nonii, Deus nagu näha ei aktsepteeri ise ka relatiivsusteooriat. Pane chatgtp vastuse sinu kommentaarile:
Chatgtp:
"Kirjeldatud seletus valguse kiirusest sisaldab nii õiget kui ka eksitavat infot. Tõsi on see, et valgus liigub vaakumis alati fikseeritud kiirusel (~300 000 km/s) ja et valguse jõudmine mingist allikast vaatlejani võtab aega sõltuvalt kaugusest – näiteks kui valgusallikas on 300 000 km kaugusel, jõuab valgus sinuni 1 sekundiga. Kuid probleem tekib siis, kui kasutatakse klassikalise mehaanika loogikat (nt valem t = x / (c - v)), mis ei kehti valguse puhul.
Relatiivsusteooria kohaselt on valguse kiirus kõigi vaatlejate jaoks alati sama – sõltumata sellest, kas nad liiguvad valgusallikast eemale või sellele lähemale. See tähendab, et sa ei saa kunagi "rallida footoniga paralleelselt", sest ükski massiga keha ei saa liikuda valguse kiirusel. Samuti ei saa sa kunagi mõõta valguse kiirust kui (c - v) või (c + v). See on suur erinevus klassikalisest füüsikast, ja just seetõttu tuleb valgusega seotud arutlustes alati arvestada relatiivsusteooriaga, mitte Newtoni-mehaanikaga.
Kokkuvõttes: valguse liikumine sõltub ainult valguse kiirusest, mitte vaatleja liikumiskiirusest. Valguse teekond võtab aega vastavalt kaugusele, aga vaatleja liikumine ei muuda valguse kiirust tema suhtes – see on alati c. Klassikaline valem t = x / (c - v) ei kehti siin, kuna see eeldab, et valguse kiirus sõltub vaatleja liikumisest, mis on relatiivsusteooria järgi vale."
Panen natuke kokkuvõtlikuma Chatgtp arvamuse Deusi postituse kohta:
1. "Jah, relatiivsusteooria seisukohast oli su postituses mitu ebatäpset või vale arusaama valguse levikust ja vaatleja liikumisest. Kuigi osa järeldustest (nt valguse jõudmine kaugemasse punkti hiljem) on iseenesest õiged, põhinesid mitmed olulised väited klassikalisel loogikal, mis valguse puhul ei kehti. Siin on peamised vead:
2. Valem t = x / (c - v) – see on vale relatiivsusteooria kontekstis. See valem eeldab, et valguse kiirus sõltub vaatleja liikumiskiirusest, aga Einsteini erirelatiivsusteooria ütleb selgelt: valgus liigub alati kiirusel c (umbes 300 000 km/s) kõikide vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumise suunast või kiirusest.
3. "Kui liigud valguskiirusel, ei jõua valgus sinuni" – see olukord on füüsikaliselt võimatu, sest mitte miski, millel on mass, ei saa liikuda valguse kiirusel. See "paralleelselt footoniga liikumine" on kujutlus, mis ei saa toimuda.
4. "Liikudes valgusallikast eemale, jõuab valgus sinuni hiljem kui statsionaarsel vaatlejal" – kuigi see võib tunduda loogiline klassikalisest vaatenurgast, on relatiivsusteoorias asi keerulisem. Aeg, kaugus ja samaaegsus on suhtelised, ning täpseid järeldusi saab teha ainult relatiivsusteooria raames, mitte lihtsate kiirus/kaugus valemitega.
5. "Valgus liigub sinuni kiirusel (c - v)" – see on väär, sest relatiivsusteoorias ei ole valguse kiirus vaatlejast sõltuv. Ka siis, kui liigud valgusallikale vastu või sellest eemale, mõõdad sa valguse kiiruseks alati täpselt c.
Kokkuvõttes: sinu postitus lähtus klassikalisest loogikast, kus kiirused liituvad nagu tavaliste kehade puhul (nt autod või kuulid). Valguse puhul see ei kehti – valguse kiirus on absoluutne ja kõigile vaatlejatele võrdne. See ongi üks erirelatiivsusteooria põhialuseid.
Minu märkus: nagu me näeme , siis eksib Deus rängalt relatiivsusteooria põhipritsiipide vastu. Samal ajal ise usub ta relatiivsusteooriat.
Ma nimme ei toonud sisse agasid ja reaalsust va viimases seletuses ruumipainde ja aja muutmise nüansist vaid üritasin võimalikult lihtsaks jääda, et su aju oleks suuteline seda konseptsiooni natukenegi hoomama. Seal on põnevaid asju kõvasti juures veel järgmistelt matemaatikutelt, kes täiendasid Einsteini esialgset matemaatikat suures määras, sest tema esialgne teoreem ei kohandunud kõikidele olukordadele kosmoses/universumis. Ära vaeva ennast sellega. Sinu jaoks piisab sellest teadmisest et valguse kiirus on 0,3 Gm/s ja kõik. Ja olgem ausad, sul pole isegi selle teadmisega midagi peale hakata vaadates ülejäänud teksti, mida sa kokku siia visanud oled nagu Aafrika pürgimäedesse kraami.
Loe nüüd uuesti, mida ma sulle kirjutasin kriitilise mõtlemise kohta ja alusta kõige pealt iseenda parandamisest ja alles siis liigu muude asjadeni nagu füüsika, bioloogia ja keemia.
PS! Kogu see jama hakkas pihta sinu lähenemisest asjale oma rongide ja autodega ja meie siin kambaga ütlesime, et see on vale. Sa ei uskunud. Nüüd peale pikka jahumist jõudsid arusaamale, et valguse kiirus siiski on konstant, vägev! Areng vähemalt.
Analüüsin chatgtp abil, kas Deusi kommentaar vastas eetri mudelile( sest mulle tundub, et see sellele vastab):
Chatgtp:
Selgitus: kas valguse leviku kirjeldus postituses vastab füüsikale? Eetriteooria vs relatiivsusteooria
Postituses toodud väited valguse kohta (nt valem t = x / (c - v), ja et liikuv vaatleja näeb valgust hiljem või üldse mitte, kui liigub valguse kiirusel) sobivad hästi klassikalise füüsikamudeli juurde, kus eeldatakse "eetri" olemasolu.
Millegipärast kustus mu postitus poolenisiti ära. Panen kokkuvõtliku kommentaari chatgtp-lt, kus analüüsitakse Deusi väited ja vaadeldakse, kas need lähevad kokku relatiivsusteooriaga või hoopis eetri mudeliga.
Chatgtp:
"Postituses toodud väited, nagu see, et valgusel on fikseeritud kiirus eetri suhtes, ning et kui liigud valgusallikast eemale kiirusel v, siis valgus jõuab sinuni ajaga t = x / (c - v), põhinevad selgelt klassikalisel eetriteoorial. Samasse loogikasse kuuluvad ka väited, et kui liigud valguse kiirusel, ei jõua footon sinuni üldse, ning et kui liigud aeglasemalt kui valgus, jõuab footon sinuni lihtsalt hiljem. Kõik need arusaamad eeldavad, et valgus levib läbi mingi universaalset taustkeskkonda – eetrit – ja vaatleja liikumine selle suhtes mõjutab valguse kättesaamist. Sellise mudeli järgi on täiesti loogiline öelda, et liikuv vaatleja "jääb valgusest maha" või et valguse kiirus tema suhtes väheneb.
Need ideed langevad kokku eetripõhise füüsika mõtteviisiga, kuid lähevad vastuollu relatiivsusteooria fundamentaalsete põhimõtetega. Einstein näitas, et valguse kiirus vaakumis on alati c, sõltumata vaatleja või valgusallika liikumisest. See tähendab, et t = x / (c - v) ei kehti valguse puhul, sest valguse kiirus ei muutu vaatleja liikumisega. Samuti on mõte, et saab valguse kiirust "kinni püüda", relatiivsusteooria järgi mõttetu – ükski massiga keha ei saa liikuda valguse kiirusel ega rallida footoniga paralleelselt. Eksperimendid (nt Michelson-Morley) kinnitasid, et eeter kui valguse kandja ei eksisteeri ning valguse kiirus on alati sama, mistõttu kogu see klassikaline loogika valguse "jõudmisest hiljem või mitte üldse" ei kehti. Kokkuvõttes – postituses kirjeldatu sobiks hästi 19. sajandi füüsikamudelisse, kuid on vastuolus tänapäevase relatiivsusteooria ja katsetulemustega."
Minu märkus : me näeme selgelt, et Deusi postitus ei vasta tänapäeva relatiivsuteooria arusaamadele valguse liikumisest.
Deusi arusaamad põhinevad eetri mudelil. Samamoodi ka Marko postitusest oli aru saada, et ta eeldab eetri mudelit.
Ja mitte midagi hullu ei ole, ka mina ei aktsepteeri relatiivsusteooriat, sest see on talupoja ja terve mõistusega vastuolus. Ainuke vahe on selles, et mina ütlen välja, et relatiivsusteooria on boolshitt, aga teine veel kummardate seda miskipärast, kuigi arvutustes te seda ei aktsepteeri. Seda võime nimeta kerget või raskemat sorti ajupesuks, mis teie kallal on tehtud.
MA TEAN, et see ei kehti, kas on arusaamatu, et ma üritasin seda SINULE arusaadavaks teha natukenegi?! Valguse kiirus on muutumatu!
Ainukene ajupestud oled sina siin oma uhuufoorumite lugemise tõttu, lepi sellega üks kord ja loe uuesti läbi mu soovitus, kuidas sa saaksid ennast muuta, et asjad kohale hakkaksid jõudma. Enne kui sa seda sammu ei tee, sa ajadki puhast jama kokku oma väärarusaamadega, mida teised vildikaid nuusutavad pehmeajud sulle ette kaagutanud.
"Ei ole Mingi kiirus, on Fikseeritud kiirus.
Pole mingi kiirus, on Fikseeritud kiirus. "
Selgita mulle, mis sa selle all mõtled. Kuidas see fikseeritud kiirus nö fikseeritakse. Kes fikseeris, kus fikseeris, millal fikseeris , kuidas fikseeris.
"MA TEAN, et see ei kehti, kas on arusaamatu, et ma üritasin seda SINULE arusaadavaks teha natukenegi?! Valguse kiirus on muutumatu!"
Misasi ei kehti. Kas sa mõtled eetri mudelit. Siis miks su enda väited, nagu chatgtp välja toob, eeldavad eetri mudelit. Sa räägid iseendale vastu. Arvutad vastavalt eetri mudelile , aga samal ajal ütled, et see ei kehti.
Chatgtp tõi ilusti välja su seisukohad ja selle, et need vastavad eetri mudelile ning klassikalisele füüsikale, kuid relatiivsusteooria põhipritsiibiga need kokku ei käi.
Kordan veelkord - eetri mudel eeldab, et valguse kiirus on konstant C eetris.
See aga ei tähenda, et eetri mudel vastab relatiivsusteooriale, kus on ka valguse kiirus konstant C, aga relatiivsusteoorias on valgus kiirus konstant C igas taustsüsteemis, sõltumata nende liikumisest valguse suhtes.
Eri relatiivsusteooria järgi on valguse kiirus vaakumis alati sama (c), olenemata vaatleja või valgusallika liikumisest. Fikseeritud kiirus, mitte "mingi" kiirus. "Mingi tähendab suurem või väiksem", fikseeritud tähendab kindel number ehk antud kontekstis konstant.
Teistele lugejatele lasen nüüd Chatgtp-l kirjutada kokkuvõtte, mis vahe on eetri(klassikalisel) ja relatiivsusteoorial.
Chatgtp:
"Tihti jääb segaseks, mis vahe on eetriteoorial ja relatiivsusteoorial valguse leviku osas, eriti kui räägitakse olukorrast, kus mingi objekt liigub valgusallikast eemale. Näiteks väidetakse, et kui liigud valgusallikast eemale kiirusel v, siis valgus jõuab sinuni aeglasemalt ja selle kiirust tuleb vähendada: c - v. See tundub intuitiivne, aga tegelikult sõltub see täielikult sellest, millise teooria raames me mõtleme – kas klassikalise eetriteooria või Einsteini relatiivsusteooria järgi.
Eetriteooria järgi levib valgus läbi „eetri” – justkui mingi nähtamatu taustkeskkond, mille suhtes on valguse kiirus alati c (300 000 km/s). Kui sa liigud valgusallikast eemale näiteks 100 000 km/s, siis eetriteooria järgi liigub valgus sinu suhtes kiirusel c - v = 200 000 km/s. See on samasugune loogika nagu siis, kui auto tuleb sulle järele ja sina liigud eest ära – ta jõuab sinuni aeglasemalt. Ehk siis vaatleja liikumine mõjutab seda, kui kiiresti valgus temani jõuab.
Relatiivsusteooria aga ütleb midagi hoopis teistsugust: valguse kiirus on kõigile vaatlejatele alati c – olenemata nende enda liikumisest. Isegi kui liigud valgusallikast eemale 100 000 km/s, siis mõõdad valguse kiiruseks ikka täpselt c = 300 000 km/s. See ei ole oletus – seda on korduvalt katseliselt kinnitatud. Kui kiirus ei muutu, siis peab midagi muud muutuma, ja siin tulebki mängu relatiivsusteooria süda: aeg ja ruum ise on suhtelised. Ajad venivad ja kaugused lühenevad – täpselt nii palju, et valguse kiirus jääks kõigile alati samaks.
Numbriline näide:
Oletame, et vaatleja on valgusallikast 300 000 km kaugusel ja liigub sellest eemale kiirusel 100 000 km/s.
Eetriteooria järgi: valgus jõuab temani ajaga
t = 300 000 / (300 000 - 100 000) = 300 000 / 200 000 = 1.5 sekundit
(valguse kiirus tema suhtes on 200 000 km/s)
Relatiivsusteooria järgi: valguse kiirus on endiselt 300 000 km/s, aga selle asemel muutuvad aeg ja vahemaa sõltuvalt vaatleja liikumisest.
Kohtumise hetke täpseks leidmiseks tuleb arvestada sündmuste koordinaate valgusallika taustsüsteemis ja kasutada vajadusel Lorentzi teisendusi, et teisendada need liikuva vaatleja omadesse. Kuid vaatleja mõõdab alati, et valgus tuleb tema poole kiirusel c, isegi kui ta liigub sellest eemale.
Kokkuvõte:
Eetriteoorias muutub valguse kiirus vaatleja liikumise tõttu. Relatiivsusteoorias valguse kiirus ei muutu kunagi – selle asemel muutuvad aeg ja ruum ise. Ja see ongi fundamentaalne vahe kahe lähenemise vahel.
See on nüüd lihtsalt näitamaks, et ei aetaks omavahel segi eetri teooriat, kus valguse kiirus on konstant C eetris ja relatiivsusteooriat, kus valguse kiirus on konstant C igas taustsüsteemis, sõltumata sellest, kuidas sa valgusallika suhtes liigud ja mis kiirusega liigud. Kas liigud valgusallika poole, või eemale, valguskiiruseks mõõdad alati C.
"Eri relatiivsusteooria järgi on valguse kiirus vaakumis alati sama (c), olenemata vaatleja või valgusallika liikumisest. Fikseeritud kiirus, mitte "mingi" kiirus. "Mingi tähendab suurem või väiksem", fikseeritud tähendab kindel number ehk antud kontekstis konstant."
Ma kordan oma küsimust, kes fikseeris, kunas fikseeris, kuidas fikseeris ja millal fikseeris valguse kiiruse konstantsuse vaakumis.
Siin tekib ka küsimus, mis asi on vaakum. Vaakum on teadupärast tühjus ehk mitte miski. Seega, paluks selgitada, kuidas on võimalik mõõta millegi kiirust vaakumis. Kuidas märgiti vaakumis maha pikkus ja kuidas võeti aeg , mis valgus selle pikkuse läbimiseks pidi kulutama ja seetõttu tuginedes nendele andmetele nö fikseeris kiiruse vaakumi suhtes.
Kuidas minu lihtsustatud näide vale on sinu arust?
Ma pole mitte kuskil muutnud c väärtust. Eetriteooria ei puhu kuidagi pilli, isegi siis tõestati ära, et valguse kiirus on täpselt sama kogu aeg.
Su küsimusele, et kes tõestas kiiruse, vastus on eetriteooriat tõestada proovinud Michelsoni-Morley.
Kordan küsimus, kuidas mõõdetakse valguse kiirust vaakumis. Kuidas fikseeritakse vaakumis( mis on mitte midagi, ehk tühjus) teepikkus ja kuidas võetakse selles aeg, mis kulub valgusel fikseeritud vahemaa läbimiseks. Nende andmete alusel saaks väita, et on fikseeritud kiirus vaakumis.
MM katse oli valguse interferomeetriga, mis ei mõõtnud valguse kiirust, vaid kontrollis , kas eetri teooria kehtib. Selle teooria kohaselt sõltub valguse kiirus liikuva keha kiirusest eetris ja erinevate valguskiiruste tõttu tekib interferomeetris positiivne tulemus. Kõige eelduste aluseks oli, et maakera liigub eetris 30 km/s. Seda tulemust ei tulnud ning tõlgendati omal ajal kui null tulemust.
Tegelikult ei olnud isegi ka null tulemus, sest interferomeetris registreeriti kiirus 5-10km/s, aga see jäi nii palju alla loodetud tulemusele ( 30 km/s maakera liikumine) , et seda tõlgendati nulltulemuseks.
Peale selle, MM katse nulltulemus, kui võtta , et tegemist on rangelt nulltulemusega, siis see kinnitab tegelikkuses hoopis valguse korpuskulaarset mudelit, mille pakkusid omal ajal välja Newton ja Walther Ritz.
Hästi lihtne selgitus, miks MM katse nulltulemus kinnitab valguse korpuskulaarset ehk ballistilist mudelit.
Mida taheti teha - taheti leida kinnitust, et maakera liigub eetri suhtes kiirusega 30 km/s.
Selleks pandi püsti instrument , mis pidi näitama nö maakera liikumist.
Me teame aga Galilei relatiivsusest, et kui me võtame näiteks ühtlaselt liikuva laeva ning sa oled kuskil all kajutis, millel aknaid ei ole, siis ükskõik, mis mehhaanilisi katseid sa ka ei teeks, sa ei suuda tuvastada laeva liikumise kiirust.
Ehk siis füüsikareeglid kulgevad ühtlaselt liikuvas inertsiaalsüsteemis samasuguselt. Näitena võiks tuua, et kui neli meest tulistavad ruudukujulise laeva kajutis kajuti keskkohas kõik nelja erineva seina poole samasugusest püstolist, siis kuuli kiirus on kõigis suundades kajuti suhtes sama suur ning eeldusel, et kuul põrkab tagasi täiesti elastselt kajuti seinalt ja liigub tagasi keskkoha poole, siis siis kõik kuulid saavad seal jälle korraga kokku. See tähendab, et mingit erinevust ei teki, mille põhjas saaks järeldada, et laev liigub mingis suunas.
Nüüd asendame kuulid valgusega ja laeva kajuti seintele paneme peeglid nagu MM katses ja seal selgus samamoodi, et valgus liikus sama kiirusega kõigis suundades ja mingit erinevust ei tekkinud, mille põhjal saaks teha järelduse, et maakera liigub mingis suunas.
Seega me näeme, et MM katse tõestas hoopis valguse ballistilist ehk korpuskulaarset mudelit.
Nagu näha, ka siin on peavoolu meedia inimeste ajusid pesnud, justkui oleks MM katse tulemus tõestus Einsteini relatiivsusteooriale. Tegelikkuses hoopis aga tõestab see katse otseselt valguse ballistilist ehk korpuskulaarset mudelit.
Kuna ma tean, et Deus mind nagunii ei usu, siis ma panen viite wiki lingile, mis on peavool ja see peavool ise tunnistab, et valguse korpuskulaarne mudel selgitab ilusti MM katsetulemusi.
"Emission theory, also called emitter theory or ballistic theory of light, was a competing theory for the special theory of relativity, explaining the results of the Michelson–Morley experiment of 1887. Emission theories obey the principle of relativity by having no preferred frame for light transmission, but say that light is emitted at speed "c" relative to its source instead of applying the invariance postulate."
Ehk siit on näha, et see teooria selgitas MM katsetulemusi, mis olid omal ajal hämmastavad, sest loodeti täiesti teist tulemust.
"Miks sa minu käest küsid, mulle tundub, et sa leiad ise sellele ju vastuse. Lühivastus on: peeglitega."
Ma küsin sellepärast, et tahan sind panna mõtlema, kuidas on võimalik vaakumi suhtes valguse kiirust mõõta. Väide on ju selline, et valguse kiirus vaakumis( vaakumi suhtes) on konstant C.
Hea küll, sul on valgusallikas, paigaldad selle kuhugi ning kuskil on peegel, mis peegeldab tagasi. Mõõdad aja, mil valgusel kulub edasi-tagasi liikumiseks. Ja kas sa nimetad selle nüüd siis valguse kiiruseks vaakumis või.
Samahästi ma võin võtta auto, mis liigub punkist A punkti B ja sealt tagasi punkti A ja nimetan selle samamoodi auto kiiruseks vaakumist.
Linnade A ja B vahele võib ka tunneli ehitada ja see õhust tühjaks pumbata ning vaakumi tekitada.
Kas siis võib öelda, et auto kiirus on näiteks 50 km/h vaakumis?
Kordan ikkagi küsimust. Mis tähendab valguse kiirus vaakumis. Kuidas mõõdetakse valguse kiirust vaakumis. Vaakum on tühjus, ei miski. Kuidas on võimalik mõõta valguse kiirust ei miski suhtes.
Toome lihtsa näite. Sa oled lameda asteroidi peal vaakumis. Sul on valgusallikas, lööd selle maasse. Seejärel lööd kuskil kaugemal peegli maasse. Nüüd lased valgusel liikuda valgusallikast peeglini ja tagasi ja mõõdad selleks kulunud aega. Ja ütled selle kohta, et valguse kiirus vaakumis on C
Aga samamoodi võin ma valgusallika juurest sõita elektriautoga peeglini ja sealt tagasi ning mõõta selleks kulunud aega ja siis nimetada , et auto kiirus vaakumis on näiteks 50 km/h
Sa ei saa seda näidet tuua autoga ega asteroidiga, sest sa eelnevates postitustes lükkasid selle toimivuse ümber oma eetriga süüdistades mind väärarusaamas kuid jälle segad ise kokku kogu kompotti. Jää nüüd ühe liistu juurde ikka, milleks on konstant ehk valguskiirus ja vaakum ehk mitte midagi ehk tühi toru. Täpselt nii ongi, tõmbad toru tühjaks õhust ja muudest osakestest ja ongi vaakum.
"Sa ei saa seda näidet tuua autoga ega asteroidiga, sest sa eelnevates postitustes lükkasid selle toimivuse ümber oma eetriga süüdistades mind väärarusaamas"
Siin ma ei saa aru, milles sa mind süüdistad. Ma palusin sul lihtsalt välja tuua , mis erinevus see on, mis lubab punktist A, kus on valgusallikas ja punkti B, kus on peegel ning nende vahel edasi tagasi liikunud footoni kiirust nimetada valguse kiiruseks vaakumis.
Analoogselt, ma võin sõita punkti A ja B vahel samamoodi edasi tagasi ning mõõta sedaviisi auto kiiruse ja nimetada seda auto kiiruseks vaakumis.
Ma küsin, mis on nende metoodikate vahel erinevus. Kui erinevust ei ole, siis kas võib igasugu auto kiiruste mõõtmist nimetama auto kiiruseks vaakumis.
Ilmselgelt see nii ei ole sinu arvates ja nüüd palun selgitust , kuidas ma saan teha täiendusi katsele, et näidata, et sedaviisi mõõdetud valguse kiirus tõepoolest on valguse kiirus vaakumis ja samamoodi mõõdetud auto kiirus ei ole auto kiirus vaakumis. Või siis ikka võib öelda, et auto kiirus on näiteks 50 km/h vaakumis.
Mina ei tea, kas mul on õigus või mitte , aga talupoja loogikast lähtuvalt, kui sinu poolt aktsepteeritud meetodil valguse kiiruse mõõtmisel leitud kiirust võib nimetada valguse kiiruseks vaakumis, siis analoogselt leitud auto kiiruse leidmist võib analoogselt nimetada auto kiiruseks vaakumis.
Kui on kellelgi vastuväiteid, siis palun need esitada. Kui on ideid, ettepanekuid, mõtteid, kuidas näidata katseliselt, et tõepoolest, nii ongi, et sellisel kujul leitud valguse kiirus on ka valguse kiirus vaakumis, siis olen suur kõrv.
Hetkel on ainuke väide selline, et erirelatiivsusteooria väidab, et valguse kiirus vaakumis on konstant C. Teaduses aga tuleb igasugu väiteid ka kontrollida. Hetkel ma ei ole saanud aru, kuidas on võimalik mõõta valguse kiirust vaakumi suhtes. Vaakum on tühjus, mitte miski.
Toome sellise näite. Deus on vaakumis lameda asteroidi otsas. Tal on valgusallikas , peeglid kellad jms. Mis nipiga ta mõõdab valguse kiiruse vaakumis.
Kui eeldada, et ta lööb valgusallika maasse ja paneb kuhugi kaugusesse peegli ning põrgatab footoni edasi tagasi ja mõõdab vahemaa ja aja ning arvutab kiiruse ja nimetab seda valguse kiiruseks vaakumis, siis tekib küsimus, et samamoodi võiks ta elektriautoga sõita valgusallika ja peegli vahel edasi tagasi, võtta aja ning leida kiiruse ning nimetada seda auto kiiruseks vaakumis.
Kässaril on ikka ränk isiksuse lõhestumine. Vahepeal kirjutab üks maailmavaade ja siis teine:)
"Kordan ikkagi küsimust. Mis tähendab valguse kiirus vaakumis. Kuidas mõõdetakse valguse kiirust vaakumis. Vaakum on tühjus, ei miski. Kuidas on võimalik mõõta valguse kiirust ei miski suhtes."
Vaakum ei ole teps mitte "mittemiski", vaid see on alarõhuga ruum. Puudub ümbritseva tavapärane ümbritseva keskkonna rõhk, mida me suudaks mõõta. Kui mõõdetav rõhk on, siis pole vaakum absoluutne, vaid osaline. https://et.wikipedia.org/wiki/Vaakum
Kiirust ei saa mõõta oleku suhtes. Kiirust mõõdetakse mingi taustsüsteemi nullpunkti suhtes. Siit Su viga tekibki - sa muudad pidevalt arutluste nullpunkti: kord see liigub, kord on paigal ja ajad ise ka neid olukordi sassi. Nii ei saa rallit sõita, ega see turundus ei ole!
Seepärast kasutataksegi lendavatel lennukitel kahte kiirust vajadustmööda: "ground speed" ehk kiirus Maa suhtes ja "air speed" ehk lennukist mööda voolava õhu kiirus. Need võivad ka ühtida, aga enamasti mitte.
Püüdes maapealseid asju seletada Einsteini erirelatiivsusteooriaga satume kiiresti umbsõlme. Rääkimata sellest, et ka Einstein hakkas lõpuks oma teoorias kahtlema, aga tal puudus ka parem asendus:)
Isegi Higginsi boson pole veel siia selgust toonud...
Kiirus on keha liikumiseks kuluv aeg kahe punkti vahel ehk siis stardist finišini. Tegelikult on aeg suhteline mõiste. Aja ja kiiruse mõiste kuskil teisel asustatud planeedil on ilmselt teistsugused.
Ja nimetame siis ka valguse kehaks. Lülitades taskulambi sisse, jõuab selle valgus mingi aja pärast kuu peale ja see ongi valguse kiirus. Kas see on sama suur kui valgustame marsilt jupiteri, ei tea.
Lennukitele on oluline air speed, sest kui see on liiga väike, kukub aeroplaan alla. Maapealset vaatlejat airspeed ei huvita kuni see on piisav, et lennuk talle pähe ei kukuks. Ja kui airspeedi vähendada, saab lennuk maanduda. Kui kütus otsa saab, väheneb airspeed automaatselt. Ning lõpuks on ka ground speed zero.
Selliseid "mitte midagi" sisaldavaid torusid pole olemas terves meile teadaolevas Universumis, mis ei alluks samal ajal ka gravitatsioonile. Nende samade valemite tõttu tuleb seejuures rääkida edasi juba aegruumist. St see ei ole mitte ruum, kus sõidetakse laevade ja autodega, vaid selles eksisteerivad ka inimese jaoks mittetajutavaid ruumimõõtmeid, millest järgmine mõõde on taustsüsteemi mõistes ka visuaalselt arusaadav ja ülejärgmine kah "peaaegu".
Selles ruumis, kus sõidetakse Universumist eraldatud torudes autode ja asteroididega, pole mõtet seda valguse kiiruse üle filosofeerimist üldse jätkata.
Ksf v6sa ja fdghfgh astusid nüüd Deusiga samasse ämbrisse, üritades veelkord lihtsustamise asemel tõestada, miks Kuu ei saa olla juustust:) Lihtsustamise tabab ChatGPT kohe ära ja Kässaril on seejärel enda arvates jälle õigus. ChatGPT on kasutu tööriist seal, kus puudub arusaam elementaarsetest "aabitsatõdedest" ja sellega kaasnevast oskusest näha tervikut, nö näha puude asemel ka metsa, mis ei tähenda enam puu x 1000.
Ah mis ämbrisse, ammu juba selge, et selle tegelasega ei ole mõtet tõsimeelselt diskuteerida, eriti veel teemadel, mis aja jooksul hoopis teistsuguseid aspekte juurde saanud. Einstein oli oma aja teadlane, aga maailm muutub ja meie teadmised ning arusaam sellest samuti. Kõik on üks suur teoretiseerimine, aga mis tegelikult toimub või toimunud on, on kirjeldatav agent Mulderi sõnadega: Truth is out there.
Mulle meeldis Stephen Hawking- ta oskas kastist välja mõelda ja tegi seda ilma igasuguse tehisaru abita. kässarisuguseid piirabki tõe juurde (lähedale) jõudmisel vaid üks asi- nad tormavad kohe netti igasugu tarkust otsima.
Eks see ole sama nagu suur pauk- me vaid oletame, et nii juhtus ja me ei saa ilmselt kunagi teada, mis tegelikult juhtus. Samasugune osaline teadmatus valitseb meil siiani kasvõi püramiidide osas, näiteks ka see teema: https://digiajakirjad.postimees.ee/8308776/salaparased-joone
d-maapinnal-mis-on-hoidnud-teadlasi-kimbatuses-ule-1500-aast
a jne- seletamatut müstikat on kasvõi siinsamal maamunal piisavalt. On muidugi võimalus, et mingi ussiauk võimaldab meil ajas tagasi minna ja nö nullpunkti naasta, aga esmalt tuleb see üles leida.
Muideks, ulmekirjandus on väga hea materjal- paljud kirja pandud asjad on juba reaalsus.
Kärss, meil on kaks asteroidi ilmaruumis vaakumis, űhe otsas istub Marko ja teise otsas Deus. Mis on nende asteroidide kiirus vaakumis ja kuidas seda mōōta. Väidetavalt on see vōimalik.
"Vaakum ei ole teps mitte "mittemiski", vaid see on alarõhuga ruum. Puudub ümbritseva tavapärane ümbritseva keskkonna rõhk, mida me suudaks mõõta. Kui mõõdetav rõhk on, siis pole vaakum absoluutne, vaid osaline."
Võtame et suures ilmaruumis on täielik vaakum ja selles on ainult 2 keha, asteroidid, mille otsas istuvad Deus ja Marko. Kas selline vaakumi definitsioon sulle sobib?
"Kiirust ei saa mõõta oleku suhtes. Kiirust mõõdetakse mingi taustsüsteemi nullpunkti suhtes. Siit Su viga tekibki - sa muudad pidevalt arutluste nullpunkti: kord see liigub, kord on paigal ja ajad ise ka neid olukordi sassi. Nii ei saa rallit sõita, ega see turundus ei ole!"
Mina ei ole seda teinud. Panin selgelt maha stardijoone, sinna kaks laeva taguotsapidi stardijoonele ja nende vahele footoni allika. Stardihetkel üks laev suri välja ehk ei hakanud stardijoonel liikuma, teisele laevale andsin kiiruse 5 m/s ja footoni puhul kasutasin kiirust C=300000 km/s.
Minu näites laeva pikkus oli 1,5 milj km.
Nüüd eeldan ka seda, et laeva kaptenid teostavad footoni kiiruse mõõtmist enda laeva suhtes. '
Nüüd kui käib start, siis seisva laeva suhtes on footon läbinud pikkuse AB 5 sekundi jooksul. Laeva kapten mõõdab valguse kiiruseks enda laevas ehk enda süsteemis v=1,5milj km/5s=300000 km/s.
Kuhu on aga jõudnud footon teise laeva suhtes. Talupoja loogika ütleb, et teine laev on selle 5 sekundi jooksul edasi nihkunud 25 m. Seega on teise laeva nina 25 m esimesest laevast ees. Seega võime öelda, et footonil on teise laeva ninast 25 m puudu. Kuna laevad olid ühepikkused, siis me saame arvutada, kui palju on footon liikunud teise laeva suhtes. Lasteaia lapselegi arusaadavalt 1,5 milj km-25m. Seega, teise laeva kapten mõõdaks valguse kiiruseks enda laeva suhtes v=(1,5 milj km-25m)/5s ja see arv on väiksem, kui seisva laeva kapten, kes mõõtis 300000m/s.
Kõik on lihtne ja loogiline. Aga milles üldse on point. Point on selles, et Einstein nõuab sellist ebaloogilist asja, et kõik laeva kaptenid mõõdaksid valguse kiiruseks täpselt C=300000 km/s.
Lihtne mõtteeksperiment laevadega aga näitab, et see on jama. See ei ole võimalik.
Aga hea küll, ma annan sulle Võsa vastuvaidlemiseks, mis on minu katses valesti. Vaidle mulle vastu, näita puust ja punaselt, mis on valesti ja kui sa mulle selle ära seletad, siis on ok.
Deus ütles, et see näide olla vigadest pungil. Samuti ka Marko.
"Mulle meeldis Stephen Hawking- ta oskas kastist välja mõelda ja tegi seda ilma igasuguse tehisaru abita."
Kulla mees ta vestis sulle muinasjutte mustadest aukudest ja singulaarsustest, mis on relatiivsusteooria sünnitised. Reaalses elus neid ei ole tõestatud, et need oleks olemas.
Need asjad on sündinud matemaagikast. Samamoodi nagu Einsteini ajanihked ja pikkuste kokkutõmbed.
Küsisin Deusilt tema valemi kohta t=x/c-v, aga vastust ei saanud. Lasen chatgtp vastuse anda Deusile:
Lühidalt: valem t = x / (c - v) põhineb klassikalisel kiiruste liitmisel, mis kehtib aeglaste ja massiga kehade puhul, kuid valguse kiirus vaakumis on kõigi inertsiaalsete vaatlejate jaoks alati konstantne c, olenemata vaatleja või allika liikumisest. See on kinnitatud katsete ja relatiivsusteooriaga. Et kiirus püsiks konstantne, muutuvad aja ja ruumi mõõtmed (aeg dilatatsioon ja pikkuse kontraktsioon) vastavalt vaatleja liikumisele, mistõttu kiirusi ei saa lihtsalt liita ega lahutada nagu klassikalises mehaanikas. Seega valem t = x / (c - v) valguse puhul ei kehti.
Ja nüüd lasen Chatgtp-l ka selgelt välja tuua, et Deusi näited põhinevad klassikalisel teoorial ja ta pole mitte kunagi isegi veel relatiivsusteooriat arutama hakanudki, kuigi teeb näo, nagu jutt oleks relatiivsusteooriast.
Siin see on, puust ja punaselt:
Valem: t = x / (u ± v)
See klassikaline valem kirjeldab olukorda, kus kaks objekti liiguvad kas samas või vastassuunas ja üks tahab teisele järele jõuda või temaga kohtuda. Vaatame seda kahe lihtsa näitega maanteelt. Oletame, et auto A liigub ees kiirusega 20 m/s. Auto B on temast 200 meetrit taga ja liigub kiiremini, kiirusega 30 m/s. Kuna mõlemad liiguvad samas suunas, arvutame nende suhtelise kiiruse: u - v = 30 - 20 = 10 m/s. Auto B sulgeb vahemaa kiirusel 10 m/s, seega aeg, mis tal kulub auto A-le järele jõudmiseks, on t = x / (u - v) = 200 / 10 = 20 sekundit.
Teises näites liiguvad autod teineteisele vastu: auto A liigub 20 m/s ja auto B 30 m/s, ning nad on teineteisest 200 m kaugusel. Nüüd on nende suhteline kiirus u + v = 30 + 20 = 50 m/s. Aeg, mille jooksul nad kohtuvad, on t = x / (u + v) = 200 / 50 = 4 sekundit.
Need näited illustreerivad klassikalist (Newtoni) kiiruste liitmise loogikat: kui kaks keha liiguvad samas suunas, on nende suhteline kiirus u - v, ja kui nad liiguvad vastassuunas, siis u + v. Seda lähenemist kasutatakse näiteks autode, rongide ja teiste tavapäraste kehade liikumise kirjeldamiseks maa peal.
⚠️ Oluline märkus: kõik eeltoodu põhineb klassikalisel füüsikalisel käsitlusel, kus aeg ja ruum on absoluutsed ning kiirused liituvad lineaarselt. See lähenemine on rangelt vastuolus relatiivsusteooriaga. Albert Einsteini erirelatiivsusteooria kohaselt valguse kiirus on kõigis inertsiaalsetes taustsüsteemides alati konstantne (c), sõltumata vaatleja või valgusallika liikumisest, mistõttu valemeid kujul c ± v ei tohi valguse puhul kasutada.
Ja nüüd palun mitte valesti aru saada, ma olen klassikalise füüsika pooldaja. Ma lihtsalt tõin välja, et relatiivsusteooria põhiprintsiip, milleks on valguse kiiruse konstantsus igas taustsüsteemis on boooolshittt.
#Eks see ole sama nagu suur pauk- me vaid oletame, et nii juhtus ja me ei saa ilmselt kunagi teada, mis tegelikult juhtus.#
Kindlasti ei saa teada, aga Kässari lähenemist toetades tasub alati tutvuda üldtunnustatud teooria kõrval ka teiste hüpoteesidega, nende tugevuste ja nõrkustega.
Suure paugu lugu saab lugeda ka eesti keeles, väga soovitan, matemaagiliselt kaasa mõeldes ei õnnestu lugeda päris sama kiirusega nagu juturaamatut.
Kärss, mul on see raamat, lehitsesin just ükspäev veidike. Vana raamat. Aga kui sa oled seda lugenud, siis tead, et seal on kirjas mingil lehel sellised sõnad, et Einsteini relatiivsusteooria mõjud osutusid astronoomias oodatust palju väiksemaks.
Rohkem ma ei viitsinud lugeda, sest relatiivsusteoorial ei ole mingeid mõjusid, sest see on vale.
Nüüd analüüsin chatgtp abil ka oma laevade näidet ja siis näeme, kas Deusi ja Marko väidetel on alust, et justkui mu näide kubiseks vigadest. Tuletame meelde , et Deusi valem , mille järgi ta arvutas valguse jõudmist päikeselt mingi objektini t=x/c-v
Chatgtp:
"Tere! Vaatleme olukorda, kus vaakumis on kaks taguotsapidi paigutatud laeva, mõlema pikkus on 1,5 miljonit kilomeetrit ehk 1,5×10^9 meetrit, ja nende vahel on footon ehk valgusimpulss. Esimene laev seisab paigal, teine hakkab liikuma kiirusega 5 m/s esimese laeva suhtes eemale. Valguse kiirus vaakumis on 3×10^8 m/s. Küsimus on, millal footon jõuab mõlema laeva ninasse.
Footon jõuab esimese laeva ninasse ajaga t1 = L / c = (1,5×10^9) / (3×10^8) = 5 sekundit. Teise laeva ninasse jõudmiseks tuleb arvestada, et laev liigub valgusest eemale, seega on suhteline kiirus c' = c - v = 3×10^8 - 5 = 299999995 m/s, ja aeg on t2 = L / (c - v) = (1,5×10^9) / 299999995 ≈ 5,000000083 sekundit.
Seega jõuab footon esimese laeva ninasse täpselt 5 sekundiga ja teise laeva ninasse umbes 5,000000083 sekundiga, mis on veidi kauem, kuna teine laev liigub valgusest eemale. Kui jagada laeva pikkus nende aegadega, saame kiirused v1 = L / t1 = 3×10^8 m/s ja v2 = L / t2 ≈ 2,99999995×10^8 m/s. See näitab, et klassikalise käsitluse järgi näib valguse kiirus teise laeva suhtes veidi väiksem, kuid see on vastuolus relatiivsusteooria postulaatidega, mille kohaselt valguse kiirus on kõigile vaatlejatele konstantne.
Kui keegi soovib, võime arutada ka relativistliku käsitluse detaile!"
Minu märkus:
Me näeme, et Chatgtp kasutab täpselt sama valemit mida Deus.
t2 = L / (c - v). x-i asemel on ainult L, aga need tähistavad sama asja, algset kaugust.
Me näeme, et tuleb täpselt see tulemus, nagu minu näites, et laevade suhtes on valguse kiirus erinev.
Ehk siis kokkuvõttes, Deusi metoodika järgi , mis on klassikaline, on valguse kiirus kummagi laeva suhtes erinev. Relatiivsusteooria aga väidab, et valguse kiirus on alati konstantne igas taustsüsteemis ehk teisisõnu valguskiirus peab iga vaatleja jaoks olema konstant.
Leidsid huvitava nüansi lõpuks ulesse, et tegelt kasutab su bot täpselt sama valemit arvutuseks :) pead talle utlema, et ei saa kasutada, sest räägid Einsteini, mitte Galilei võtmes. Vaata, kuidas siis vabandama hakkab.
Bot on täpselt sama tark kui temalt küsija. Küsija pole aga antud hetkel kuidagi tark.
Ei hakka oma aega raiskama Sinu püüdlustele lükata ümber Einsteini postulaati Newtoni valemitega. See ei tööta nii, need on erinevatest maailmatest.
Rääkimata sellest, et valguse kiiruse väärtus 300 kks ei olnud Einsteinil mitte kusagilt väljast ette antud või välja mõõdetud, vaid see väärtus klappis tema teooriasse. Mis omakorda haakus suuremate jamadeta teistesse. Esialgu paremat pole ka. Mis ei tähenda, et mingitel tingimustel (mille mõistmiseks mina olen lihtsal liiga loll) ei võiks eksisteerida ka kiirused >c. Kuidagi ju kvantpõiming (Einsteini sõnastuses "kummituslik kaugmõju") toimib.
Aga huvitav on vaadata, kuidas Sa üritad teha biifsteeki kapsast:) Või oleks kohasem öelda, Coleslawi salatit ilma ühegi köögiviljata.
Ma ei jõudnud kogu kässari teooriat läbi lugeda . Aga esmapilgul jääb mulje et kässar murrab sisse lahtisest uksest.
Kuskohal ron relatiivsusteoorias väidetud et valguse kiirus on kõikide vaatlejate jaoks alati ühesugune? Põhiväide peaks olema et valguse kiirus on ühesugune, sõltumata valgusallika liikumise kiirusest. Relatiivsusteooria käsitleb hoopis gravitatsiooni mitte valguse kiirust. Sealt ka aegruumi kõverdumised jms.
Valguse kiirusegasseonduvad asjad pandi paika ju juba 17 sajandil , ammu enne Einsteini. Põhivaidlus käis selle üle et kas valguse kiirus on lõplik (ilgelt kiire) või lõpmatu ( ei saagi mõõta).
Seda uuriti siis Jupiteri kuude varjutuste abil. Jupiteri kuu , Io, tiirlemise periood arvutati välja ja leiti et varjutus algab mõnikord arvatavast varem.. mõnikord hiljem. Selle seletus oli Maa orbiit. Mõnikord on Maa Jupiterist kaugemal ja sealt startiv (peegelduv) valgusosake (footon) jõuab maale hiljem , mõnikord lähemal ja siis varem kui keskmiselt peaks olema. Sellega oli ära seletatnd et valguse kiirus on ikkagi lõplik.
Kusjuures valguse kiirus on niisugune vaakumis. Aga näiteks vees liigub valgusosake (footon) aeglasemalt kui elektron. Selle nimi on Tserenkovi efekt, samuti Einsteini ajast tuntud. Tammepuust paku sees ei liigu valgus üldse. Elektromagnetväli liigub.
Kässari näited pikkade kosmoselaevadega ei arvesta tausta. Valgus liigub ikka sama kiirusega kuid ühel juhul liigub ka vaatleja, teisel juhul mitte. See peaks ka juba esiisadele teada olema et Maa elliptilise orbiidi tõttu jõuab Päikseselt startinud footon Maale mingil ajal keskmisest hiljerm, mingil perioodil varem. Keskmine peaks olema 8 minutit ja 24 sekundit?
Kässari kosmoselaevadega on täpselt samamoodi. Valgus liigub lõpliku kiirusega olenemata valgusallika kiirusest. Kui keegi vaatab neid kosmoselaevu väljastpoolt siis valguse kiirus on mõlemi jaoks sama. Need kes seal kosmoselaeva sees on teavad isegi et liiguvad valgusallikast kaugemale ja konkreetsel footonil läheb nendeni jõudmiseks rohkem aega.
#mul on see raamat, lehitsesin just ükspäev veidike/.../Rohkem ma ei viitsinud lugeda#
Mulle tundub, et just seal need juurpõhjused peituvadki. Raamatuid ei kirjutata ainult järelduste/epiloogiga tutvumiseks. Teadmisi ei saa omandada lehitsedes. Jättes ühe lehekülje lugemata, jääb just see lehekülg puudu, et mõista tervikut. Seda ei saa korvata ka ChatGPT-lt sisukokkuvõtteid küsides.
Neid "rohkem ei viitsinud" tüüpi raamatuid tundub olevat juba varasemastki ja ega siin muu aitagi, kui mugavustsoonist väljatulek ja lugemine "sõnasõnalt ning kaanest kaaneni"... nagu teistel, kes samuti oma peaga mõtlevad, ainult et tervikliku(ma) info põhjalt analüüsides.
Siberia, uuri natuke, milles on klassikalise füüsika vastuolu relatiivsusteooriaga ja see on justnimelt sellest postulaadis, et valguse kiirus on konstantne igas taustsüsteemis. Sealt see tulebki. Talupoja mõistuse ehk klassikalise süsteemi seisukohast seda ei saa olla.
Aga ma panen sulle kiirselgituse chatgtp-lt:
"Einsteini erirelatiivsusteooria keskne erinevus klassikalisest füüsikast tuleneb valguse kiiruse postulaadist: kõik vaatlejad, sõltumata oma liikumiskiirusest valguse suhtes, mõõdavad valguse kiiruseks alati c = 299792458 m/s. Klassikaline füüsika eeldaks, et kui vaatleja liigub valgusallikale vastu kiirusega v, siis valguse kiirus tema suhtes peaks olema c + v; ja kui ta liigub valgusega samas suunas, siis peaks see olema c - v. Ent katsed (nt Michelson–Morley) näitavad, et vaatleja mõõdab alati täpselt c, ükskõik kui kiiresti või mis suunas ta liigub. Selle vastuolu tõttu klassikaline kiiruste liitmise reegel v_rel = v1 + v2 ei kehti valguse puhul. Et valguse kiirus jääks alati samaks, tuleb muuta meie arusaama ajast ja ruumist: aeg aeglustub (aeg dilatatsioon), pikkus lüheneb (pikkuse kontraktsioon), ja samaaegsus muutub suhteliseks. Seega on valguse kiiruse invariantsus see, mis murab klassikalise loogika ja nõuab uue, relatiivsusteoorial põhineva käsitluse."
Minu kommentaar : chatgtp esitab peavoolu jutupunkte, justkui MM katse oleks relatiivsusteooriat kinnitanud. Tegelikult see katse hoopis otseselt kinnitas valguse korpuskulaarset mudelit.
Aga see ei ole oluline, oluline on see, et chatgtp toob sulle välja, millest tuleb see vastuolu klassikalise ja relatiivsusteooria vahel.
