Raiku 1969, meie taskust röövitav taastuvenergiatoetus ei lähe mitte tuulikute rajamiseks vaid tuulikuid rajavate ettevõtete kasumiks. Vaata aastaaruandeid, mitu kahjumiga ettevõtet leiad?

Praeguse elektrihinna ajab kõrgeks rohepöörasuse lainel kehtestet heitmekvoodi ostmine. Põlevkivi põletamine ei ole hullem, kui söe või nafta otsepõletamine, aga meie riik ei ole soovinud elanikele soodsamat elektrit tagada ja on jätnud asja mugavalt "turu" otsustada. Jutumärgid on seetõttu, et mingist vabast turust siin rääkida ei saa - see on seadusega kehtestatud maks, mille kohuslased võivad raha eest muutuda.

Tuulikud on head asjad. Akusid laadima või vett paaki pumpama. Tuulikud on täiesti ebasobivad elektrisüsteemi toitma, sest nende toodetava võimsuse ulatuses peab meil olema sama palju võimsust stardivalmis, kui me tahame tagada süsteemi toimimise igal ajahetkel. Halval juhul on see reserv veel KÖT-küttel... Kuniks me eeldame, et elekter on igal ajahetkel seinast saadaval meile vajalikus koguses, on tuulikud tavalisele maksumaksjale kalleim viis elektrit toota. Ärgem unustagem, et kogu selle meeletu taastuvenergiaorgia pealt teenivad pangad kõige rohkem. Neile on vähemalt 5% garanteeritud. Mitte millegi eest...

Omaette jama on ka selles, et tuulikud võivad välja lülituda loetud minutitega, millele siis võrguhaldur peab leidma kompenseeriva võimsuse. Narva katla käimaajamine võtab kaua ja isegi ülesreguleerimine toimub kümnete minutitega. Gaasimootorid käivituvad ja stabiliseeruvad suurusjärk viie minutiga, sünkroniseerimine võib veidi kauem võtta. Võrku tootmine on natuke keerulisem asi, kui lihtsalt ühte maja toita...

Veidi lihtsamaks läheb, kui kõvasti reklaamitud, kuid endiselt veel arendusjärgus olevad akuplokid saavad turule võrku stabiliseerima. Erinevalt täiesti ennustamatust tuulest ja halvasti prognoositavast päikeseelektrist on akuelektri varust üsna hea ülevaade.

Kuniks mõni oluline lüli halva sünkroniseerimise tõttu loojakarja läheb võrkulülitumisel...

Tuumajaama on vaja. Ning mitte kuhugi perifeeriasse, vaid soojustarbija lähedusse. Meil on neid kaks: Tallinn ja Tartu.

Ning tuugenid peaks ka olema ikka Tallinna ümber püsti, mitte Sindi metsas...

V6sa, kuidas sa kujutad ette, et Eesti ei osale heitmete kaubanduses või arvestuses?
Taastuvenergia toetus kehtestatigi selleks, et kellelgi tekiks motivatsioon midagi rajama hakata. ja need toetused on ju ajas vähenenud, neil on maksmise periood, nad ei ole igavesed.

Kogu see tuule ja päikeseenergia juhitamatus on kõik õige, aga süsteemihaldur, bilansihaldurid ja agregaatorid on sellega kenasti hakkama saanud. Ja just süsteemihaldur, kes korraldab neid sagedusreservide hankeid ja juhib Eesti elektrisüsteemi, on öelnud, et nad saavad hakkama ja hinna alla saamiseks on päikest ja tuult juurde vaja + salvestus ja gaasijaamad. ja nad on välja arvestanud, et need gaasijaamad seisavadki enamus ajast ja nende valmisoleku kinni maksmine maksab kokku vähem kui on elektrihinna langusest saadav hinnavõit lõpptarbijale.

Milleks on vaja siin ise midagi välja mõelda, et päikest ja tuult on keeruline prognoosida? 2. ja 3. kvartal Eestis tarbitud elektrist pärines Eestis kohapeal toodetud päikse- ja tuuleenergiast 56%.

ja Narva jaamadega ei saa enam täiega elektrit toota, need on amortiseerunud. nendega ei venita 15 aastat tuumajaamani mitte kuidagi välja kui täna tehakse otsus ära, et ehitame tuumajaama.

Poola ja Saksamaa lasevad kaarega nõuetele. Aga meie hästimakstud ametnikkond ei tee isegi mitte katset erandit küsida... Prantsusmaast ei hakka me isegi rääkima, eksole.

"Narva katelde" eluiga on veel küllalt järgi, kui neid vahepeal ka remontida. Aga kuivõrd nüüdisajale märgiliselt on odavam ikka Hiinast uus tellida, selmet oma asja elus hoida, siis loomulikult "ei tasu ära".

Tagantjärele on kena vaadata, palju meil toodeti. Aga ole hea mees ja ütle, palju on tuult ja palju päikest ülehomme? Ja palju peame kuivatatud öökulle varuma?

https://arvamus.postimees.ee/8343108/tonis-arro-korge-ohuhin
nang-siseministeeriumis-on-liiga-palju-miilitsaid-ja-nork-mi
nister
Tegelikult oleks muidugi kõige kergem korda tagada üldse ilma inimesteta, kel võib vahel tekkida kahtlasi huvisid ja üldsusele kahjulikke seisukohti. Inimesed on siiski paraku olemas ega taha kontrollile alluda. Eriti ei taha nad lasta politseil otsustada, millal on oht liiga suur, kuhu minna, mille vastu huvi tunda või mida lugeda. Politsei tahaks enda otsustuspiire nihutada, keelata igaks juhuks ära ka niisugused asjad, mis otseselt ohtlikud ei olegi, aga võivad potentsiaalselt ohtlikuks muutuda. Selle jaoks on pandeemiad kasulikud, siis saab täitevvõim endale kiiresti erivolitused seadustada ja inimestest vangid teha. Kõik on siis kogu aeg kontrolli all ja kõik, mis pole spetsiaalselt lubatud, on keelatud. Hirmutav, kuid just selline tundub olema jõustruktuuride unistuste Eesti. Tahaks hüüda ühe tuntud meemi sõnadega: «Make Orwell fiction again». Mõne aasta eest Vanemuises lavastatud Orwelli instseneeringus 1984 arutlevad kaks tegelast järgmiselt:

«Aga kust me üldse teame, et Partei tegelikult enam võimul ei ole?»

«Neil oleks ju kasulikum, kui meie arvaksime, et ei ole, aga tegelikult…»

See stseen tuleb mulle iga kord meelde, kui kuulen siseministrit või politseijuhti entusiastlikult rääkimas, et see õiguste riive on tühine võrreldes võimaliku kasuga, mis kasvanud turvalisuse ja jälitustegevuse efektiivsuse läbi tekib.

Nii võttiski riigikogu äsja seadusena vastu numbrituvastuse kaamerate kasutamise seaduse, mille puhul loodan väga, et president jätab selle välja kuulutamata. Kuigi politseijuht arvab, et inimesed hakkavad ise kaameraid juurde paluma. Küll neidki leidub, kes hakkavad, kui piisavalt palju hirmujutte levitada. See on levinud ja läbiproovitud tegevusviis: avaldada võimalikult palju hirmutavaid asjaolusid ja siis rääkida lahendusest, mis on olemas, aga seaduste puudulikkuse tõttu rakendada ei saa. Kindlasti ilmub välja mõni naiivne inimene (või ka politsei poolt palgatud suuvooder), kes kinnitab, et totaalset jälgimist tuleb rakendada massiliselt, sest «seaduskuulekal inimesel pole ju karta midagi». Selline naiivne arvamus võib ju mõistetavgi olla; annab aga siiski tunnistust liiga lühikesest mälust ja puudulikust kujutlusvõimest.

Lisaks oleme kuulnud muudestki põnevatest plaanidest – antisemitismi ja muu radikaliseerumise vastaste abinõude väljatöötamise kavatsus (tuntud ka mõttepolitsei eelnõuna, siseminister võttis selle peale massiivset kriitikalainet ise tagasi) või äsjane lähisuhtevägivalla seaduse parandamise katse, kus püüti sisuliselt ametnike suvast sõltuvaks muuta rahvakogunemiste keelamine. Ehk keelata mitte siis, kui on mingi reaalne oht, vaid piisanuks kellegi arvamusest, et see oht võib tekkida.

Kõigis neis juhtumites on tähtsal kohal isikuvabaduste piiramine, kõiki neid on põhjendatult nimetatud põhiseadusevastasteks, kõikide nende algatuste põhjendamisel on inimesi hirmutatud sellega, et kui julgeolekuasutustele täiendavaid õigusi ei anta, ei ole nad piisavalt efektiivsed ja inimeste turvalisus on ohus.

Sarnaselt koroonapiirangutega, millega võeti inimestelt õigus vabalt otsustada nende jaoks sobiva riskitaseme üle. Kas vanaema tohib oma lapselapsi näha või siiski mitte, sest ta võib selle tulemusena saada nakkuse ja ära surra. Terve inimese jaoks on Covidi-surma risk ligilähedaselt sama nagu auto igapäevase tavakasutaja oht liikluses surma saada. Kindlam oleks muidugi ka autod ära keelata, oht oleks väiksem, maailm turvalisem. Küllap võib siseministeeriumist varsti mingi sarnane eelnõugi välja tulla. Sponsoreid pole vaja kaugelt otsida, nende kampaania on juba alanud. Palju turvalisem on, kui igaühel autot ei ole. Üldse on omand kurjast, teadagi. Parem olla niisama õnnelik, ka otsustamisest loobudes. Riik teab, mis inimesele parem on.
Üks väga iseloomulik juhtum siseministriga leidis aset läinud suvel, kui ta keeldus vandeadvokaat Paul Kerese ettepanekust algatada ametkondlik juurdlus kaitsepolitseiameti üle, tegemaks kindlaks, kui palju kordi ja kelle süül on kapo jätnud täitmata teavitamiskohustuse. See tekib iga kord, kui seadusliku jälitustegevuse käigus kuulatakse pealt kellegi telefonikõnet isikuga, kelle suhtes selline jälitustoimingu teostamise õigus puudub.
Mitmele uuele suurele jamale oleme jaole saanud, aga kui ei ole enam kedagi, kes tahaks, suudaks ja julgeks kontrollida, siis oleme selle mängu kaotanud.
Ministeerium keeldus järelevalvet algatamast ja vastas ministri suu läbi demagoogilise udujutuga, mille võiks kokku võtta sõnadega: me ei algata seda järelevalvet, sest politseiametnikud on pädevad ise otsustama, millal on teavitamine vajalik. Samamoodi, nagu meil pole ei andmeid ega süüdlasi, et riigiametid on vabalt kolanud ringi inimeste pangakontodel. Mitmele uuele suurele jamale oleme jaole saanud, aga kui ei ole enam kedagi, kes tahaks, suudaks ja julgeks kontrollida, kas jõuametid täidavad juba kehtivaid seadusi, siis oleme selle mängu kaotanud. Just selline pime allumine ametite ja ametnike huvidele ongi nõrga ministri tunnus ja kodanike hirm.
Kogu eelkirjeldatut kokku võttes on selge, et siseminister Igor Taro peab tegema otsuse. Ta kas avaldab kodanike ja tema enda vastase süsteemse vandenõu ehk kõigi nende hullude jälgimisplaanide autorite nimed ja juurib kiiremas korras ministeeriumist välja miilitsamentaliteedi, või tunnistab, et on ilmselgelt sattunud oma ebakompetentsuse tasandile ning annab mõnele julgemale kodanikule hommepäev teatepulga üle.

Ja me veel räägime midagi eesti metsast- varsti on siin üks suur lagendik. Aga ostke ikka ikea mööblit, oma kodumetsast tehtud...

https://majandus.postimees.ee/8347026/eesti-metsades-kaib-ti
he-tegevus-tehakse-kumnete-miljonite-suuruseid-tehinguid

See aasta polnud veel kaua kestnud, kui jaanuaris teatas Rootsi suurim metsaomanike ühing Södra, et kavatseb Baltikumis müüki panna üle 150 000 hektari metsamaid, millest suurem osa asus Lätis. Eestis oli kontsernil 18 000 hektarit metsamaad, mille raamatupidamislik väärtus oli Äripäeva andmetel 44 miljonit eurot ja millega Rootsi kontsern mahtus Eesti suurimate metsaomanike esikümnesse.
Södra soov oli kogu oma metsaportfell müüa tervikuna, mistõttu metsameeste seas käis elav arutelu, kes võiks olla ostupoolel.
Eestis olev 18 000 ha pole just ülemäära suur kogus, kuid Läti 135 000 ha metsa müük on seal turgu muutev tehing.
Esmaspäeval saabus selgus. IKEA suurima jaemüüja Ingka Grupi investeerimisüksus Ingka Investment teatas, et sõlmis kokkuleppe omandada Södralt Eestis ligikaudu 18 000 ja Lätis ligikaudu 135 000 hektarit maad, millest 89 protsenti on mets. Tehing jõustub pärast järelevalveasutuste heakskiitu.
Eestis majandab Ingka Investmentsi metsadega Ingka Investments Estonia OÜ, mis on vaikselt olnud pidevalt ostupoolel. Ettevõte ostis eelmisel majandusaastal metsaettevõtted Karusambla OÜ ja Estonian Sustainable Forestry OÜ, kus tehingu maksumus ületas kokku 50 miljonit eurot. Praeguse seisuga on Ingka Investmentsil Eestis 31 000 hektarit maad ja 2025. majandusaastal oli Ingka Investments Estonia käive 8,5 miljonit eurot.
Postimehega rääkinud metsanduseksperdid tõdesid, et tegemist on positiivse signaaliga, mis näitab, et välismaine kapital ainult ei lahku Eestist, vaid siia ka jätkuvalt investeeritakse.
JYSK investeerib kümneid miljoneid
Septembri alguses teatas Taani üks suuremaid pereettevõtteid Lars Larsen Group, mille nimekamaid kaubamärke on JYSK, et plaanib lähiaastatel investeerida Baltimaade metsandusse ligikaudu 68 miljonit eurot.

Järjekordne keenjus, kes arvab, et tuul puhub 24/7.

https://majandus.postimees.ee/8347102/eesti-energia-juht-tuu
likuvastasusest-kui-tuled-on-kustus-kull-siis-moistus-koju-t
uleb

K: Eestis on heal juhul kaks-kolm omavalitsust, kes on nõus tuulepargi ehitusega.
V: See läheb üle.

K: Miks te selles nii kindel olete?
V: Ma ei oska öelda. Tuulikute asukohad peavad olema mõistlikud, neid ei saa teha eluasemete lähedusse. Praegune erakordne pessimism möödub, sest lõpuks on kõigil elektrit vaja. Kui me põlevkivist ja gaasist elektrit toota ei saa, siis taastuvenergiale pole alternatiivi. Kui tuled on kustus, küll siis mõistus koju tuleb.

See tsirkus ei Lõpe enne, kui saadakse aru, et roheenergia ei tunne riigipiire ja tuleb tegeleda regiooni põhiselt. Vatnikanisse ei tule tuuleparke.

Eestis ei ole lähi perspektiiviks reaalselt töötavaid alternatiive tuuleenergeetikale. Kui tegevenergeetikud, kes igapäevaselt Eesti elektrisüsteemi tasakaalu eest vastutavad, ütlevad et tasakaalu hoidmisega saadakse hakkama ja elektri hinna mõttes on kõige odavam päike, tuul, ööpäevasisese kõikumise katteks salvestus ja pikemate lünkade täiteks gaasielektrijaamad, siis pole mõtet iga uudise all jälle tõsta seda teemat, et tuul ei puhu 24/7 või et põlevkivielekter maksab 3 senti kwh. Nii põhi- kui jaotusvõrgus on jah vaja palju investeerida ja seda tehakse kogu aeg. Elering pani lukku just ühe hanke, kus lisandub turule paari aasta jooksul salvestusvõimsust ja gaasielektrijaamasid, mis osalevad sagedusreservide turul taastuvenergia kõikumise katteks. Salvestust lisandub järjest juurde. Ja need gaasielektrijaamad hakkavadki seisma enamus ajast, aga need ei hoia palgal suurt armeed inimesi ja seismisel on põhiliselt amortisatsioonikulu. Põlevkiviga on keerulisem ja põlevkivijaama käivitamine nullist max võimsuseni ei ole 10 minutit nagu gaasielektrijaamal. Kui lõpuks saab kuskile tuumaelektrijaam valmis, siis on võimalik eluea lõppu jõudnud tuulepargid demonteerida. Paldiski tuulepargi eluiga on kavandatud 20 aastat, millest 13 aastat on juba läbi näiteks.

Oh sind naiivitari, okkaline saab olema su tee püha tõe juurde.
Aeg on näidanud, et ei ole toimunud mingit kvalitatiivset ja elu edasiviivat hüpet ei elektriautode ega roheelektri osas, käib aga üks pidev tõmblemine ja "paremate" lahenduste otsimine, maksumaksja miljonite matmine jne, aga tulemuseks on ikka tuuleta tuulikud ja pool aastat niisama pikutavad päikeseta paneelid. Nüüd on maksumaksjail järgmine p€rse vaja kinni maksta- sagedus ja saartalitlus. Eesti on niigi defitsiidis, rohkem impordime kui välja saame müüa, sedagi odavamalt kui mõistlik oleks. Alati saab ju kisada, et tuulikuid juurde vaja, aga pole ka olemasolevad ennast sellisel määral õigustanud, et saaks rusikaga rinnale lüüa ja näidata, et vot, sel värgil on täiega jumet, teeme juurde, sest toodavad nii vingelt, et maksumaksja ei pea ühegi sendiga juba olemasolevaid ja tulevikus paigaldatavaid toetama.
Tuul ja päike on meie laiuskraadidel vaid fossiile täiendavad jõud (nagu hübriidautol, kus põhitöö enamuse ajast teevad siiski neli takti), suvel fossiilidele väheke puhkust andev, elektrihinda allapoole toov, aga kogu elu nende kanda jätta on idiootsus kuubis.
Muideks, oktoobri lõpus pidi jälle üks estlink hooldusesse minema, aga miskipärast ei tulda selle peale, et suvel päikeselõõsas oleks seda mõistlikum teha. Kus see odav päikeselekter praegu on?

Juba täna siplevad mitmed Euroopa tööstusriigid võrguprobleemidega, mis ei tule toime ühest äärmusest teise kõikuva koormusega. Alles aprillis k.a. toimus Hispaanias täielik katkestus, mille põhjuseks peetakse juhitava tootmise puudulikkuse-, võrgu valdamise valearvestuse- ja liigse roheenergia kombinatsiooni.

Hollandis (aga ka mujal) on roheogaruse tagajärjel kätte jõudnud energia defitsiidi aeg: https://vabadused.ee/liiga-palju-tuult-ja-paikest-hollandi-e
lektrivork-on-hadas-ulekoormusega/

Minu info pärineb tegevenergeetikutelt, kes on elektrisüsteemi juhtimise juures olnud mitukümmend aastat, valmistanud ette ja reaalselt näinud kõiki olulisi arenguid Eesti elektrisüsteemis. Hispaania elektrikatkestus selles suvel, on olnud erilise tähelepanu all, on tehtud ka Eesti ja naaberriikidega erinevaid kriisisimulatsioone läbi, arvestades just päikese ja tuuleelektri ebastabiilsust.
See teoreetiline jutt ei maksa siin foorumis mitte midagi. Keegi ei eitagi, et päikese ja tuuleelektri suure osakaalu korral on elektrisüsteemi keeruline tasakaalus hoida, pidevalt on vaja üles ja alla reguleerimisi teha, selleks peab olema ka enamus ajast seisvaid juhitavaid võimsusi, aga elektri hinna mõttes on see kõige odavam lahendus.

https://roheline.postimees.ee/8326151/taltechi-koige-popim-e
riala-on-elektroenergeetika-ja-mehhatroonika

Raiko1969, tuugenid ja paneelid ei ole kuidagi "odav elekter" tehnilises mõttes.

Viimase kuu tootmine.
Tuul:
https://dashboard.elering.ee/et/system/with-plan/production-
renewable?interval=minute&period=months&start=2025-0
9-30T21:00:00.000Z&end=2025-10-31T21:59:59.999Z
Päike:
https://dashboard.elering.ee/et/system/with-plan/production-
solar?interval=minute&period=months&start=2025-09-30
T21:00:00.000Z&end=2025-10-31T21:59:59.999Z

Pange tähele: vaid ühel päeval on prognoos ja tootmine olnud lähedased...

Samal ajal tarbimine ja tootmine:
https://dashboard.elering.ee/et/system/with-plan/production-
consumption?interval=minute&period=months&start=2025
-09-30T21:00:00.000Z&end=2025-10-31T21:59:59.999Z

Miinuses oleme:(

Septembri lõpp-oktoobri algus on päikesele veel hea aeg:(

Raamatupidamisele ja riigi raha lumelabidaga peale viskavatele eluvõõrastele ametnikele võib küll roheline elekter olla odav. Hea, et arutule meretuuleparkide arendustoetusele pidurit tõmmati.

Milline salvestustehnoloogia meid aitab? Ega ometi mitte akud, mida me ise toota ei mõista ja mille toormaterjale ostame Hiinast?

Planeeritav Eesti poole riigieelave maksumusega Paldiski pumphüdrojaam annaks mitu tundi salvestust ilma tarbimist piiramata? See oleks ainus reaalne elluviidav alternatiiv. Ennekõike selle käigus välja kaevatava killustiku arvelt:)

Meie laiuskraadil ei ole alternatiivi pimedamal aastapoolel millegi põletamisele. Kas see on meie enda heakskiidul EL poolt surnuks maksustatud põlevkivi, sisseostetav gaas, EL jäätmehierarhia tõttu äärmiselt keskkonnavaenulikuks kuulutatud prügi põletamine või tuumajaam, polegi oluline. Kui me tahame saada meie igapäevast särtsu seinast meile vajalikul hulgal iga päev.

Tänase akutehnoloogia üks halb külg hetkel areneva veremaise lolluse taustal on nende haavatavus, millele sekundeerib võimatus kord süttinud plokki kustutada.

Kui me oleme nõus tarbima ainult siis, kui päike paistab või tuul puhub, siis saab küll rohelise elektriga hakkama. Aga nii hull asi vist veel ei ole.

Muudetud 24.10.25 08:10

vaata v6sa, ma tean üpris hästi otseallikatest, kuidas nende prognoosi ja tegelikkuse ebakõladega hakkama saadakse ja mis arvutused on Eesti elektriga varustamise erinevate lahenduste osas tehtud. Pidades silmas seda, milline lahendus annab kokkuvõttes kõige odavama elektri.
Prognoos ei saa olla ja ei peagi olema täpne. Ja ebatäpne ei ole prognoos ainult taastuvelektri tootmise osas vaid ka tarbimise prognoosimise osas, sest tarbimist juhitakse mõnikord küllalt ootamatult lõpptarbijate poolt samamoodi. Selle ebakõla katmiseks ongi üles- ja alla reguleerimise reservid, millega lapitakse need vahed ära.

Sisuliselt kogu senine päikesest ja tuulest tootmine ja olemasolev salvestus on rajatud 100% erakapitali poolt, arvestades neid taastuvenergia toetusmäärasid, mida me enda elektriarve pealt näeme. need on olnud ajas vähenevad ja ühel hetkel lõppevad täiesti ära. Gaasielektrijaamasid turutingimustel keegi ei ehita, sama on põlevkivielektrijaamadega - nende ehitamiseks ei saa laenugi, mitte ükski pank ei anna. Seetõttu tuleb fossiilkütustel põhinev tootmisreserv riigil eraldi hankida, mida järjest tehakse. Auvere on vist kõigest 300MWh põlevkivielektrijaam, mille alla on pandud 600 mln eur, selle valmimine lükkus mitu aastat edasi ja mille töökindlus on olnud pehmelt öeldes halb. Selleks, et me saaksime põlevkivist järgmised 15 aastat elektrit toota, kuni tuumajaama valmimiseni, on vaja investeerida ka mitu miljardit. Samas see tuule ja päiksevõimsus, mis on ka maksnud sadu miljoneid, on erasektori poolt juba tehtud ja maismaa tuuleenergiasse edasi investeerimiseks on jätkuv huvi olemas. Tänaste arvestuste kohaselt on tuumaelektrijaama rajamine ja sellest saadav elekter põlevkivielektrist kallim ja põlevkivielekter ise on 2 x kallim, kui päike, tuul, gaasielektrijaamad kombineeritud tootmine. Kui keskkonna- ja saastetasud pikalt saata, ka siis ei anna see põlevkivile eelist. Siin ei ole midagi vaielda lihtsalt.

Elering tegeleb ka tööstusliku vesiniku tootmise suuna arendusega, mis on suhteliselt algusjärgus.

Veelkord, üldteoreetiline jutt, et tuul ei puhu ja päike ei paista pidevalt, prognoosimine on keeruline - see on lihtsalt tühi jutt, kui seda kuskil foorumis ajada. Ja ei piisa ka kui räägib energeetik, kes ei ole tänase elektrituruga ja elektrisüsteemi juhtimisega kursis.

Tuleb talv, nagiu13 aastat tahasi. 3 kuud elektrita, nii või. Väljas pidevalt -15c - -30c, öösiti käis vahel -35c. Selliste ilmadega pole mingit tuult,

Raiko 1969 jutt on kena ja ümmargune. Nüüdisaegne ja vastab turunduse ootustele:)

Ainult, et enamus "ei saa" ja "ei tasu ära" ja "üksi pank ei anna laenu" jutt on just see, mille oleme ise oma takistuste ja reeglitega endale loonud. Ma pole kuulnud, et oleks küsitud erandit põlevkivile või prügipõletusele energiatootmiseks. Arulagedale põlevkiviõlitootmisele küll küsiti:(

Vaatame või seda pseudoettevõtete kaskaadi, millega meile elektrimolekul koju tuuakse. "Eraettevõtted" jahvatavad tuulest ja päikesest särtsu. See topitakse riigi omanduses oleva Elektrilevi traatidesse. Pange tähele: see on riigi omanduses olev ettevõte, mida juhitakse eraettevõtet imiteerides riigi reeglite kammitsates. Kui tuulest ja päikesest ei jätku, koputatakse Narvas katlakütja kubriku uksele ja elektrit hakkavad hõõruma Enefit Energiale (jälle riigi omandis olev AS!) kuuluvad Enefit Power AS (taas riigi AS!) generaatorid. Kui nendest jääb väheks, hakkavad jahvatama "sagedusreservi hankel" edukaks osutunud ettevõtted. Nende hulgas on erakapitalil ettevõtted täitsa olemas.
Kogu seda näivettevõtluse kaskaadi üritab kokku rehkendada ja juhtida Elering AS (taas riigi AS), kes on võtnud enda kanda ka raske töö elektribörsi nime kandval näivkauplemise platvormil Eestis toodetud särtsu letti lüüa, et sellele kujuneks "õiglane hind". Nüüd siis 15-minutise intervalliga, et veel rohkem raha välja pigistada kliendi käest. Äkki raibe saab liiga tihti odavat tundi nautida!

Ma ei jauraks üldse, kui säärane struktuur oleks Hiina või India riigis. Aga meie pisiriigis tähendab säärane ettevõtluse mängimine vaid arutut rahakantimist. Igal "ettevõttel" on hästi makstud juhtkond ja mitte just halvasti tasustatud nõukogu. Kumbki jamade korral vastutatud ei ole. Raamatupidamises koostatakse villis näppudega arveid, mida siis e-keskustes vastastikku makstakse. Virtuaalne raha muudkui liigub, mööda liine. Sellesama elektrimolekuli toel, mille v6sa teiste tarbijate hulgas on mitmekordselt kinni maksnud oma elektriarvel.

Võtame või Auvere. Osteti söepõletustehnoloogia ja üllatuslikult see põlevkivi peal ei toimigi ilma ulatuslikult ümber ehitamata. Kus need asjatundlikud energeetikud siis olid, kui säärane otsus tehti? Kas keegi on juhtkonnast suunatud tootvale tööle väärotsuste eest? Ei ole, rasvaseid preemiaid on hoopis makstud "tubli töö ja ennetähtaegsete tulemuste eest". 300 MW võimsust on palju rohkem, kui 0 MW taastuvat pimedal ja tuulevaiksel ööl! Ning ei pea KÖT söötma, võib ka 150 MW ulatuses biomassi sisse kühveldada.

Nagu vanas ankedoodis.
Kaks raamatupidajat jalutavad aasal ja arutavad maailma asju. Ühekorraga märkab üks maas vedelevat umbes ühekilost hobusejunnide kuhja.
"Kuule, ma maksan Sulle miljon eurot, kui Sa selle kuhja ära sööd!"
"Ära jama, see pole ju tervislik!"
"Ei julge, jah?"
"Ei mis ma siin julgen, äkki on raskemetalle või miskit muud kahjulikku sees..."
"No aga kahe miljoni euro eest?"
Mõtleb siis teine kohe tükk aega junnikuhilat piieldes ja jõuab järeldusele, et kaks miljonit on ikka päris palju raha ning hakkabki sööma. Ägiseb ja puhib, hoiab vahepeal nina kinni ja rüüpab kaasasolnud kestlikult toodetud biolagunevast veepudelist kohalikke liike kaitsvalt puuritud kaevust pärinevat tervistavat mineraalvett peale ja saabki hunnikuga ühele poole. Väljakutse esitaja jahmunud pilgu all nõuab: "maksa välja!"
Puhisedes ja omaette vandudes teebki väljakutsuja oma telefonist vajalikud kaaped ja veidi aja pärast teatav teise taskust kostev sünteetiline sendikõlin, et virtuaalraha on kohale jõudnud.
Jalutavad edasi. Arutavad edasi, kuid nüüd hoiab üks millegipärast pealttuule... Jõuavad järgmise, umbes sama suure junnikuhilani ja värsket taaskasutusrooga seediv tegelane pilkega silmanurgas teatab: "kui Sina selle kuhila nahka paned, maksan Sulle kaks miljonit!".
Esimesel on juba pikemat aega olnud rahast hirmus kahju ja ta asub tervistavat taaskasutusrooga manustama pikemalt mesitsemata. Peale viimase suutäiega lõpetamist lükkab vuntsid puhtaks ja nõuab:"Maksa ära!"
Protseduur viiakse läbi pikema tseremooniata ja peatselt annab virtuaalpaberi sahin märku raha tagasijõudmisest.
Jalutavad sõbralikult röhitsedes edasi, kui äkki jääb üks seisma ja lööb käega endale vastu laupa:"Kuule, me lollid ju sõime praegu neli kilo ekuiinfekaale ära täiesti tasuta!"
"Aga käivet tegime neli miljonit!" on teine rahulolev...

Meie elektrisüsteemis käivet tuleb ikka fekaalses koguses. Särtsu aga jämedalt sama palju, kui kunagi ühe riigiettevõtte Eesti Energia ajal... Jagajaid on juurde tulnud:(

Maksjaid jääb järjest vähemaks...

Muudetud 24.10.25 17:31

Jah, vägev käive oli... :)
Aga mida sogasem vesi, seda parem seal kõigil asjaosalistel kala püüda.
Kuid katlakütja kubriku uksele koputa eriti keegi, sest
https://majandus.postimees.ee/8344819/graafik-eesti-on-uks-e
nim-importelektrist-soltuvaid-riike-euroopas-elektrit-saame-
eksportida-vaid-odavalt
Teagi, kas see auvere käkk nüüd töötab või seisab, pole ammu ühtegi uudist olnud.
Kui see troll raiko siin räägib lähisuhtlusest energeetikutega, siis kunagi ammu olin ka mina väike töömehe käsi seal eelmises eesti energias, mida, nagu kõiki asju 90ndatel, peagi lammutama hakati. Suur toimiv süsteem lõhuti ära ja hakati kõiki teenuseid sisse ostma- pidada odavam olema. Siis kuskil 2005a paiku olin seal veel korra väike käsi- see, kes seda sisseostetavat teenust osutas. No ja eks ma tean, mis seis tookord oli ja meediakajastuste põhjal on aimu praegusest ja võin vabalt väita, et 30a on lulli lastud ja nagu eestile kombeks, liigutama hakatakse alles siis kui king väga valusalt pitsitama hakkab. Aga eks loodeti, et estlink toidab meid, siis panevad sõrajalad oma tuulikud püsti ja molekulid voolavad hulgim ja siis teeme vel kuskile mõne tuuleveski ja küllap elame ära. Aga ei s.ttagi- puudus on, peame importima, kuid pole hullu- tarbijale saame veel mõne rea elektriarvele kirjutada kui pappi vaja ning eks siis jälle liigutame kui väga pitsitama hakkab.
Ühesõnaga sülitati vanasse kaevu enne kui uus valmis sai.
Ma tuletan veelkord meelde mida räägiti kui meid börsile aeti- hakkame odavat elektrit saama.
Oleks siis keegi tookord küsinud, et mis siis saab, kui mõnel hommikul 1000€ MWh eest küsitakse või õhtul 3000, oleks see küsija valjult välja naerdud.

Alati on eksisteerinud paralleelselt esimene ka teine Eesti. Teine Eesti talub vaikides esimese Eesti targutamisi, aga esimene Eesti ei saa isegi aru, et kusagil on ka teine Eesti, kes kasvatab tulevasi maksumaksjaid. Sellise majandusmudeli toimimise aeg on limiteeritud paari inimpõlvega. Ka elektriarve tuleb maksta tervikuna koos võrgutasudega, mitte ainult soodsamate tundide hinna järgi, ja mitte ainult esimese-teise Eesti poolt, vaid kogu eraettevõtlusel, mis väärtusi luues tervet riiki, ka lõputut ametnikearmeed, ülal peab.

https://majandus.postimees.ee/8345404/finantsraskused-suvene
vad-ule-eesti-eriti-just-selles-maakonnas

Madalmaades jama majas:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120412530/holland-on-sattu
nud-energeetikas-tabarasse-seisu-riik-pidi-kaivitama-hoiatav
a-reklaamkampaania

Elektri põhivõrk ja -jaotusvõrk on tihti riikide omanduses, Eesti ei ole siin mingi erand. Ja taastuvelektri tootjad, kes enda elektri võrku müüvad, maksavad võrgukasusid võrgu kasutamise eest. Viidatud Postimehe artikkel, et müüme odavamalt kui ostame, on faktiliselt õige, aga siis kui me odavalt ekspordime, siis on ka Eesti tarbija jaoks elekter odav.
Küsimus on, mis on käegakatsutavas tulevikus Eesti jaoks kõige optimaalsem lahendus, mis tagab konkurentsivõimelise elektrihinna? Tuumajaam ei ole see lahendus lähemas tulevikus ja põlevkivi ei paku konkurentsivõimelist hinda ka ilma keskkonna- ja saastetasudeta. Gaasielektrijaamad üksi samuti mitte. Tänaste tehnoloogiate juures ja rajamise kiirust arvestades annab päike + tuul + salvestus + gaasielektrijaamad kõige madalama hinna keskkonnale rahuldava koormuse juures.

Kes viitsib kasvõi enda elektriarveid vaadata elektribörsile eelnevast ajast ja sellele järgnevast ajast, näeb, et elekter oli enne kallim, mingid aastad läks börsielekter väga odavaks, mis võttis ära ka igasuguse motivatsiooni Eestis mistahes elektritootmist arendada. Energiakriis lükkas hinnad lakke 2021 lõpus, see põhjustas päikese ja tuuleenergeetika võimsuste rajamise buumi, mis on oluline tegur elektri hinna alla tulemises. Ja päikese ja tuuleenergeetika korral on paratamatu, et seda jääb ühel hetkel üle ja teisel on puudu. Ja siis lastaksegi päikeseelektri ülejääk nö maasse ja pannakse tuulikud seisma hetkest, kui müüa või ise ära kasutada pole võimalik. Ka juhitavate võimsuste korral, mida ei ole võimalik kiiresti üles ja alla reguleerida (tuumaelekter, põlevkivielektrijaamad), läheb osa toodangust raisku, kuna tarbimise muutumine on kiirem kui on võimalik tootmisvõimsust reguleerida.

Kokkuvõttes ilmast sõltuvaid tootmisvõimsusi peabki olema korraliku ülekattega ja see on hinnakalkulatsioonides arvesse võetud. Kuna Eestis päikest pimedamale ajale ei jätku, siis on päikesepaneelide eluiga pikem. Kui päike paistab ja on ka tuul, siis ületootmise korral pannakse tuulikud seisma (seistes need ka ei kulu), igasugu plaanilised hooldused tehakse nagunii suvel.
Pakase korral tuult tavaliselt ei ole, aga samas keskmised tuulekiirused on suurimad just talvekuudel ja järgmisena sügiskuudel, ehk see aeg kui päikeseenergiat on vähe või puudub üldse.

Kelle närvikava ei kannata seda, et elektribörsil hinnad kõiguvad ning mõnel tunnil kerkib hind väga kõrgele, see fikseerigu endal hind ära. Oluline on ju kokkuvõttes, mis hinnaga Sul keskmiselt elekter kuus kätte tuleb, mitte see, mitmel üksikul tunnil oli hind madal ja mitmel kõrge.

15 minuti elektri hinna börsiloogika sisseviimise mõte oli just paindlikkust tõsta, kallite tasakaalustamise reguleerimismehhanismide rakendamise vajadust vähendada ja kokkuvõttes hinda alla tuua. Tarbimine ja tootmine (eriti taastuvelekter) muutub märksa kiiremini kui 1 x tunnis ja elektri päevasisesel turul pakkumiste tegemisel on see väga oluline.

Raiko vastuste üle võib turundus uhke olla:) Füüsikaõpetaja ilmselt lööb mõneks kohas silmad maha....

Kas keegi oskab tuua mõne säärase meie kodumajapidamistes laialt levinud suure tarbimisega elektriseadme, mille kasutamisel 15-minutiline arvestus annab olulise eelise tunnise rehkenduse ees? V6sa valduses ühtegi säärast ei ole. Kui ikka miskit keetma, keevitama või saagima hakkad, siis veerand tunniga ikka ei piirdu. Boiler ja pesumasin, va sigudikud luristavad üldse mitu tundi võrgust molekule, kui neil lasta omapäi toimetada. Kui nende tegevusse liigselt sekkuda, siis on tulemused ebameeldivad...

Vaevalt keegi kohvikeetmist elektrihinna järgi sätib. Vähemalt meil tehakse kohvi ikka tahtmistmööda. Fritüür äkki peenemates peredes?

Ettevõtete eraldihoidmise loogikat mõistan ma hästi suurtes riikides, kus on vaja konkurentsiolukorra jaoks asju lahus hoida ja kus genofond ka piisava hulga pädevaid ja võimekaid on ühiskonda loosinud. Eestisuuruses (või noh, -väikeses) riigis kahte erinevat RIIGI OMANDIS olevat ettevõtet pidada puhtalt traatide haldamiseks on ikka selge käibe tekitamine ja elektrihinna ülesajamine suurusehullustuses. Ning tekitab pädevate juhtide defitsiiti.

Seda loogikat, kuidas tuugenite tarbeks samavõrra tootmisvõimsuse (seadmed, kütus, stardivalmis inimesed) pidevas valmisolekus hoidmine elektrihinda odavamaks muudab, ma ikkagi ei suuda mõista. Ilmselt olen liiga vähe "1984" lugenud. Tuuletugevuse prognoosimisega meie laiuskraadil ka kuigi hästi ei ole. Isegi on prognoosi ja tegeliku tootmise kõverad päris hästi kooskõlas. Tarbimise kõver ei ole ainult kooskõlas tootmisega:(

Kuidas päike suvisel ajal võimaldab juhitavate võimsuste aastahooldusi katta ilma, et v6sa seda stepslist märkaks, ma saan hästi aru. Ilm on prognoositav ja tootlikkust on võimalik ennustada. Aga tulla väitma, et september-märts meil mingit riigi tarbimist kavtvat elektritootmist paneelidest tuleks, on ikka selge jama. Mida räägivad ka enamuste paneelide lauged paigaldusnurgad. Nii Veli Palge kui Teolan Tompson rehkendasid juba pea inimpõlv tagasi, et aastaringse tootlikkuse opimeerimiseks peaks paneeliderida olema 60-kraadise nurga all (TEUK konverentside kogumikud on endiselt saadaval: https://dspace.emu.ee/collections/e949d003-2666-45ad-9b00-5f
495f2f22e2) talvise madala päikese ja lumelt peegelduva kiirguse kinnipüüdmiseks. Aga meil on arutute paneeliväljade suvise tootlikkuse optimeerimiseks <45 kraadi.

Oleks huvitav kuulda mida sõnakas konverentsi ellukutsuja Valdur Tiit selle turundusliku jama kohta öelda oleks. Oli au mõnda tema kriitilist arutlust kuulata ettekandes.

Akupargid ja muu lühiajaline salvestus on samuti tore suvel, aga aastase taastuva kõikumist sedasi ei stabiliseeri. Isegi biomassiga ei stabliseeri ära:( Kuigi sealt midagi täitsa joonistaks mahajääva heksli ja väheväärtusliku saagi arvelt läbi biogaasijaamade, kui tahta. Aga "ei tasu ära"....

Rääkides pseudobörsist, siis tarbija jaoks pole siin mingit börsi. On tootjate suuremeelsed pakkumised, mille ulatuses on võimalik tarbida. Ainus võimalus kuidagigi oma arvet mõjutada on kallil ajal mitte tarbida. Praegu survestatakse hinnatundlikku klienti tarbima tootjate ülejäägi ajale, mis üllatuslikult on elukorralduslikult ebamugavad tunnid töölkäiva inimese jaoks. Jõuka inimese jaoks pole vahet - tal on oma salvestuslahendusega paneelipark, mis ülikallid tunnid lihtsalt ära katab. Võimalik, et tulevikus saabki olema tavalise inimese jaoks reaalsuseks toiduvalmistamine mitte vahetult enne söögiaega, vaid öösel või pealelõunasel odaval ajal. Ning siis tõesti see 15-minutiline rehkendus päästab, sest kaua seda sousti-kardult ikka soojendad mikros. Üllatavalt ahne tegelane seegi.

Pesu pestakse laialdaselt öösiti juba praegu. Boilerid kuumenevad samuti enamasti pimedas.

No nt pesumasin esimesed kümmekond minutit soojendab vett, elektripliidi ahi soojeneb seapraadi küpsetamiskuumuseni kümnekonna minutiga, edasi tiksub sisse välja juba harvemini, särgi või kaks annab veerandtunniga ära triikida, veekeedukannu saab kuumaks ajada jne- kodumajapidamises abi kuipalju sellest 15 minutist... Muudkui istu arvuti ees börsitabel lahti ja aiva toimeta kui kell kukub.
Saekaater, piima-leivakombinaat jne uhavad terve tööpäeva ja neil on absoluutselt poogen sellest veerandtunnist. Elektrimüüjate sõnul aitab see 15 paremini prognoosida ja juhtida tarbimist, aga minusugune loll tavainimene sellest maagiast siiski aru ei saa- hommikul lüüakse igas töökojas ja kontoris tuled põlema ja kell 5 kustu- keegi ei hooli sellest veerandist. Paistab, et börs on selline puutumatu koht, kuhu keegi riigijuhtidest-poliitikutest-ministritest oma nina ei topi, sest ilmselt saab sealt vastu nina kui liiga palju uurima hakkad.

olgu nii v6sa. ega ma enne ka väga ei kujutanud ette, kuidas on võimalik päikese ja tuuleelektrit suures mahus rakendada. Kui endal reaalne kokkupuude tekkis, kuidas asjad toimuvad ja mida vastutavad isikud ise räägivad, siis oli see veenev. Eestis on suvel neid päevasiseseid tunde omajagu, kus kogu tarbimine on kaetud kohapeal toodetud päikeseelektriga. 15 min hind börsil ei muutnud ju mitte kuidagi seda, millisel ajal ööpäevas on elekter keskmisest odavam ja millisel kallim. ei ole nii, et kõrvuti on 15 min odav elekter ja siis 15 min kallis ja siis jälle 15 min odavat - no ei ole sellist asja ja ei saa ka olla kui elektribörsi turuloogika ausalt toimib.

Eleringil on lisaks elektri põhivõrgule ka kogu energiasüsteemi juhtimine, gaasituru haldus, kogu energiabörsi haldus, kõikvõimalikud sagedusreservide haldused, kõikide äriliste turuosalistega suhtlus ja läbirääkimised. Seega asi on ainult traatide püsti hoidmisest väga kaugel. Jaotusvõrgu ettevõtteid on Eestis mitmeid, Elektrilevi käes on küll > 95% turust.

PS neid suuri päikeseparke on ka juba, kus paneelide kaldenurka muudetakse (automaatselt) päevasiseselt - püütakse rohkem hommiku ja õhtu päikest ja keskpäeval on paneelid suunatud otse üles. Ja küll need statsionaarse asendiga päikesepargis ka ümber tehakse. eramajapidamistest on seda juba tehtud. et suunatakse paneelid näiteks 20 kraadi hommikusse, või kui võimalik siis osa õhtusse ja osa hommikusse ja kaldenurk püstisemaks.

ei ole nii, et kõrvuti on 15 min odav elekter ja siis 15 min kallis ja siis jälle 15 min odavat?

kuna sa oled lisaks trollimisele ka äärmiselt eluvõõras, siis näiteks sulle kasvõi tänahommikune seis:
9.00-9.15 250€ MWh

9.30-9.35 180,82€
9.45-10.00 96€
10.00-10.15 289€
Kui 96 vs 289 pole peaaegu kolmekordne hinnaerinevus, siis mis see on?

Põhimõtteliselt iga päev võid selliseid erinevusi näha, rääkimata sellistest, mis hiljuti oli, kui hommikul hetkega veerandtunniks 1000€.
Ja mis puutub suveaega, siis see on aeg, kus meil tegelikult seda elektrit suurt vaja ei olegi- kütta pole vaja, toas valge ja loomulikult on ületootmine kui põhimõtteliselt 9.00- 15.00 on paneeli kasutegur maksimaalne. Ja kui ta veel pöörama panna, saad sisuliselt 12 tundi ööpäevas tasuta päikest. Ja ajal, mil on külm ja pime, ei ole meil neist paneelidest mingit abi, tuulega on ka nagu on- vanarahvas on ammu tähele pannud, et vahel on peris kena tuulevaikne ilm.

Muu hulgas Risti rohepesuväljadel on pööratavad kandurid: https://ristienergiapark.ee/paikesepark .

Näis, mitu talve ajamid ja konsoolid vastu peavad enne, kui asend fikseeritakse. Senine kogemus ütleb, et paar talve ja on ajamid loksuma raputatud sügistormide ja raske lume koostöös.

Ma ei ole päikese või tuuleelektri vastu per se. Aga need saavad olla kas püsivõrgu vähema osalusega komponendid või ongi meil juhuelektrisüsteem. Juhutootmisenamusega on kas jube kallis elekter (säärast kahekordset tootmisskeemi meile praegu ehitatakse) või tarbimine ainult tootmise ajal. Tootmispuudujäägiga aegadel iga v6sa lihtsalt ei saa seinast särtsu. Mistap v6sa tasapisi oma elukorralduses ettevalmistusi teeb.

Ma olen juba nii vana, et mäletan raadiost ette loetavaid energiarežiimide teateid. Palju neile reaalselt keegi kaheksakümnendatel enam tähelepanu pööras ma ei tea., Aga enne kõrgepingeliini tulekut kümnendi keskel mäletan küll, et teleka vaatamiseks oli vaja vanematel autotrafot kruttida... Minul seda teha ei lubatud:( Pirn laes oli ka kord heledam, kord tuhmim.

Võimalik, et ka meie lapselapsed näevad Euroopa riigijuhtide suurusehullustuse tõttu sama ära.

Tuumajaama on vaja!

Muudetud 27.10.25 19:40

fdghfgh

Ka enne kui hind oli tunni kaupa, sattus kõrvuti tunde, kus hind mitmekordselt erines. Mis sellest on siis kui ööpäeva odavama aja ja kallima aja keskmine sellest ei muutu??

Kui ei istu see elektribörsi põhine hinnapakett ja iga kallim tund ööpäevas võtab põlve värisema, siis vali fikseeritud hinnaga pakett. Veel parem, kui on soov süsteemi petta, siis tee endale 2 liitumist kahe arvesti ja kahe paketiga (üks börsihind ja teine fikseeritud) ning katkestuse vaba automaatne bösrihinnast sõltuv ümberlülitus kahe arvesti vahel. Nii kui börsihind on kallim kui fikseeritud pakett, siis kasutad fikseeritud paketiga liitumist ja vastupidi. Pane pea tööle ja tee ära, kõik komponendid on vabalt saada. Algoritmi lased AI-l teha kui ise ei oska.

Raiko õpetab süsteemi timmima:) Kuidas see petmine on, jääb arusaamatuks...

15 minutises aknas on päris elus päris töid tehes oluliselt keerulisem elektrikasutust optimeerida, kui tunnises aknas. Aga eks see oligi eesmärk: saada inimeselt rohkem raha kätte, sest elekter on täna veel piisavalt odav käegalöömiseks. Probleemi adumiseks peab olema kokkupuude päris eluga ja märkimisväärses koguses elektrit tarbivate masinatega. Linnas näivmajandust arendades arvuti klahve klõpsides või ekraani nühkides pole tõesti vahet, palju see särts praegu maksab. Peaasi, et internetti on:)

Overtoni aken on taas nihkunud.

Tsitaat Raiko1969 postist:
"... siis tee endale 2 liitumist kahe arvesti ja kahe paketiga..."
Tsitaat Elektrilevi lehelt:
"Samaaegselt saab tarbimiskohal kehtida ainult üks võrguleping."
-
Sellest saan mina nii aru, et elektrileping on sõlmitud võrgulepinguga ning sellest tulenevalt töötab tarbimiskohas ainult üks arvesti. Parandatagu, kui valesti aru saan.

Üldiselt ei saa aru, mida see raiko siin saavutada püüab- lollidele selgeks teha, et must on valge, hall ikkagi heledam ja kõik on tegelikult korras?
Aga teisest valdkonnast.
https://arvamus.postimees.ee/8351048/mis-meist-saab-meelis-k
ubits-eestis-on-tekkinud-riigiaadli-klass-inimestele-see-ei-
meeldi
Nii et vastates sinu küsimusele: avaliku sektori tippjuhid, kes on määranud endale parlamendi otsusega indekseeritud palgasüsteemi, mis igal kevadel tõuseb, sõltumata nende töö panusest või kvaliteedist. Lihtsalt seetõttu, et oli taas suur inflatsioon. See ühtlasi tähendab ka seda, et neil puudub ka huvi inflatsiooni juhtida või vähendada, sest see tagab sulle sissetuleku. Mulle tundub, et avaliku sektori tipp peab astuma sammu ülejäänud ühiskonnale vastu. Me võime nimetada seda ka eliidiks, riigiaadlik, kes lisaks palgale käivad meie kõigi kulul erinevatel vastuvõttudel.
90ndatel oli riigiteenistuja vaene korrumpeerunud kottpüks, keda jalaga taoti ja kellelt nõuti kvaliteetset teenust. Samal ajal tema eraettevõtjast klassivend sõitis mingi uhke punase autoga, sõitis kiiresti maksis altkäemaksu sellele samale riigitöötajale. Nüüd on see pendel teise serva lennanud.
Meelis Kubits: Ebapopulaarsed reformid: bürokraatia, maksumuudatused jne.
Ei pea olema raketiteadlane, et aru saada, et väikeettevõtjat ei saa maksustada samamoodi nagu panka või suurkorporatsiooni. Kui väikeettevõtja Viljandis teeb kohviku või juuksurisalongi, siis ta võiks aastas maksta 1000 eurot maksu, töötajad saavad haigekassakaardi ja talle jääks endale ka midagi. Praegu maksab see väikeettevõtja kinni mingi superministeeriumi strateegiaosakonna töötaja kuupalga ja suvepäevad veel takkapihta ka.
Meelis Kubits: Reformierakond loodi suveräänse ja ettevõtliku kodaniku meelelaadi võimendamiseks: maksimaalne kogus vabadusi; riik loob lihtsalt keskkonna. Samade inimeste ja nende järeltulijate juhtimisel oleme jõudnud sinna, et vabadusi piiratakse iga päev. Ettevõtluses on edukad need, kes saavad riigitoetuseid. Eesti jõukamate seas on üksikud, kes ei saa riigitoetuseid.
Ma vaataksin seda läbi Siim Kallase isiku. Siim Kallas on mulle sümpaatne, ta oli Maksumaksjate Klubi üks loojaid, ta oli rahanduspoliitiliste otsuste defineerija. Aga juhtus nii, et 2014. aastal kirjutas Siim Kallas artikli, et Eestis võiks olla Lordide koda, kes oleks nagu sparringupartneriks poliitilisele eliidile. Kui ma siis nägin Siim Kallast paar päeva hiljem, küsisin, et kuidas sa seda mõtlesid, kas see oleks auküsimus ja inimesed kuuluksid sinna vabatahtlikult, ilma tasuta. Ei–ei, vastas Kallas, see on ikka tasuline!
Ehk siis tema, kes lõi selle erakonna ja rääkis vabast ettevõtlusest, vabast inimesest, suveräänsest kodanikust, kirjutas 20 aastat hiljem programmilise loo, et loome veel ühe bürokraatliku struktuuri, kus on palju toredaid inimesi! See läheks jälle Rapla juuksuri või Viljandi pagaritöökoja õlgadele.
Me olemegi tänaseks jõudnud olukorda, kus meil on riiklikult tasustatud lordid – ja see on halb. See inimestele ei meeldi. Inimestele ei meeldi riigiaadel. Ja teine asi, mis ei meeldi – on ülbitsemine.
Poliitik võtab 8 tonni palka, siis läheb õhtul koju ja kukub sotsiaalmeedias raiuma. Kust see arrogantsus tuleb, te olete ju rahva teenistuses? Me võime taluda lolle, aga me ei taha taluda ülbikuid.
Mart Normet: Minu meelest annab meil poliitikas tooni isiksuste puudumine. Kus on Lennarti või Ilvese suguseid, kes sõnastaksid suured ideed ja hakkaksid sinna poole liikuma?
Meelis Kubits: Nad on kõik olemas. Kui Eesti ettevõtjad on loonud miljardite väärtuses isiklikku vara… järelikult siit laiuskraadilt, siinse haridustaseme juurest on võimalik!
Lihtsalt, kaasaegne poliitiline süsteem eeldab, et sa pead meeldima massidele. Populaarsete lausete hüüdmine eeldab keskmist taset. Särav isiksus ei taha poe ees pannkooki pakkuda. Ma ei kutsu üles ka valgustatud monarhi tekkele, sest kust sa selle valgustatud monarhi võtad…

Poliitiliseks kommentaariks veel nii palju, et möödunud valimistel näitas rahvas oma meelsust, paljudes kohtades läks peale isamaa ilukõne ja nii ka valikud tehti. Eks osalt protestist. Nüüd on isamaa suuremates linnades ämbrisse astunud- ei mingi selgroogu, ei mingit juhtpositsiooni haaramist, kogu valimiseelne jõuline mulin lahtus hetkega. Mis saab tulevastel riigikogu valimistel, ei oskagi praegu ette kujutada.

Jäägu fdghfgh ja v6sa-le nende kindel veendumus, et Eesti elektriasja ümber toimetavad kaabakad ja lollid kelle ainus eesmärk on kuidas lõpptarbijale olukord võimalikult ebasoodne oleks.

Vau, kõva sõna. Tee siis meile selgeks, mis siiani paremaks on läinud. Peale suurema koormuse rahakotile.

Solvumise asemel võiks pigem numbrites näidata, kuidas topelt tootmisvõimsuse loomine odavam tuleb, kui sama kogus võimsust toota otse fossiilist. Hüüdlauseid oleme nõrkemiseni lugenud. Arvutusi pole näha olnud.

Et topeltvõimsuse loomisega tuleb töökohti ja käivet ja katteta raha nii ehitusest, hooldusest kui (kunagi loodetavasti) utiliseerimisest, nagu mühiseb, on päevselge. Õhtuks maksab selle kõik kinni tarbija...

Samuti tahaks näha rehkendust, kuidas praeguse elektri"börsi" 15-minutilise arvestuse peale viimine kasulik on tarbijale, nagu turunduslikud sõnumid tuututavad. Tootjatele ja agregaatoritele on küll kasulik, selles ma ei kahtle. Summeerimisel jääb ikka miskit arve kirjutamiseks üles:)

Mitte lollid ei tööta elektrisüsteemis, vaid süsteemi juhitakse täna panganduse eluvõõraste reeglite järgi. Üsna küüniline riigi pakutava monopoolse kriitilise teenuse kohta.

Pahatahtlikum inimene võiks lausa öelda, et Eesti Energia (ja teiste riigi hallatavate "äriühingute") kasum on kodanike täiendav maksustamine...

Märgiline, et mõnele inimesele megateenistust lubanud meretuuleparkide plaanile pidurit tõmmati. Kerge kahtlusevarju kaine mõistuse võidulepääsu osas jätab siiski kõrgepingeliini planeeringu edasimenetlemine. Et siin poleks tegu taktikalise taandumise ja jõudude ümbergrupeerimisega.

Taas kord meeldetuletus: minu arvamusega ei pea nõustuma. Seda on väga soovitav loodusseaduste abil korrigeerida:) Saamegi koos targemaks.

Muudetud 28.10.25 18:49

Tegu on tüübilise oravalise/ligilise arvamusavldausega: Kui minuga meiega nõus ei ole, olete lollid ja saamatud!

PS! Gross on ka loll!

Juhitamatu rohepesuenergia on loomulikult odav - ikka teiste arvelt. St nendel hetkedel päevast ei saa tootjad teenida raha ka juhitavate võimsuste käigushoidmiseks hädavajalike investeeringute jaoks, mis omakorda tingib kallima juhitava elektri ka siis, kui juhitavad võimsused võiksid ilma selle turumoonutuseta odavamad olla.

Tore on muidugi jälle (kes seda enam mäletab mitmekümnenda varjunime alt) väita, et rohepesusärts on odav ja muu on kallis, mis kontekstist väljarebituna on samamoodi "j.o.k.k.-õige", nagu särtsuteemas ainult särtsu arvestamine ilma tegelike kuludeta, millest tegelikkuses pääsu ei ole. Eks sellepärast armastavad ka rohepesudemagoogid näidata tänapäeval pigem juba turu korrektuurid läbinud genereeritud energia hulka/hindasid, et peita juhitavate võimsuste vähesuse probleemi.

Pilt pole Eestist, probleem on sama, nemad tegelevad juba tagajärgedega, mida meie maksumaksjate jaoks alles planeeritakse ja alles noaotsata maitsta oleme saanud.

Mille peale siin solvuda on v6sa?
Oli hiljuti võimalik viibida ühel töökohtumisel kus tegevenergeetikud rääkisid elektriga varustuskindluse ja konkurentsivõimelise hinna tagamisest järgmisel 10-15 aastal. Vanad põlevkivielektrijaamad on reaalselt vanaraud, väiksevõimsuselist tuumaelektrijaama mingi baasnivoo katmiseks Eestisse rajada tänaste rajamise hindade juures ei ole mõistlik, elektri hind tuleks liiga kõrge. Oli juttu ka tuumaelektrijaama võimsuse reguleerimisest – palju saab alla reguleerida, mis siis juhtub ja kui kaua läheb aega, et võimsust uuesti tõsta saab. Majanduslikult küsitavaks võib muutuda ka Estlink 3 rajamine, kuna põhjamaades elektri tarbimine kasvab kiiresti, hinnavahe Soome ja Eesti vahel lähikümmnendil väheneb ja kaabli rajamise kulud vs Eestis hinna langemisest saadav kasu võib muutuda olematuks. Aga varustuskindluse ja julgeoleku mõttes on Estlink 3 kindlasti vajalik. Eestisse on vaja juurde kokku ca 1000 mw võimsuses kiirelt reguleeritavaid gaasielektrijaamasid (sarnaseid nagu täna on Kiisal 250mw gaasielektrijaam). Päikese, tuule ja salvestuse kõrval nähakse gaasielektrijaamadele tööd 5-10% ajast aastas. See on kõige optimaalsem lahendus. Oli ka juttu sellest, kui palju on vaja inimesi ja mis maksab Kiisa näitel sellise gaasielektrijaama nö stardivalmis hoidmine ja mis on nende rajamise kulu.
Oli juttu ka uutest aga hetkel liiga kulukatest ja suurte kadudega tehnoloogiatest salvestamisel (elektrist keemilise gaasi või vesiniku tootmine ja hiljem nendest jälle elektri tootmine)
Ehk siis v6sa ja sul siin foorumis paarimehed võite rääkida mida Teile meeldib ja leiate ka enda väidete kinnituseks ka materjale, aga kui mitukümmend aastat energeetikas töötanud inimesed räägivad reaalsetest ja töötavatest lahendustest, siis Teie targutus ei maksa lihtsalt midagi. Öelge üks hea põhjus, miks Teie jutt on pädevam kui Eleringi energeetikas doktorikraadiga juhi oma?

Kus need reaalsed ja töötavad lahendused on? Ainult paberil, ainult "tegevenergeetikute" juttudes? Kus nad eile selliste juttudega olid, miks juba tööd ei käi?
Kui need asjad ükskord olema saavad ja elektri hind tarbija jaoks mõistlikul tasemel, siis ütleme siin foorumis, et nüüd on kõik korras.

Raiko1969, minu jutt ei ole pädevam. Mul on küsimusi füüsikaseadusete alusel, millele põhjendatud vastuseid ei kipu tulema. On ainult üldsõnaline vaht "ei tasu ära". Ei tasu ka taastuvenergia, kui me igaüks sellele rämedalt peale ei maksaks!

Liskas: me alles nägime "arvutusi" nendesamade pädevate energeetikute poolt, kuidas meil on hädasti vaja 2 TW meretuult. Pidi hirmus tasuv olema. Hiljem selgus, et ikka ei ole vaja nii palju ja tasuvust ka nagu ei ole.

Soovitan vaadata parasjagu ERR Jupiteri pealt jooksvat dokisarja "Tulevik ülaltvaates": https://jupiter.err.ee/1609818340/tulevik-ulaltvaates . Üllatavalt mõistlik käsitlus parasjagu toimuvast. Nõukaaegse kogemusega inimesed suudavad vast rohepöörasuse vahust mööda vaadata, väljatoodud numbrid on paraku ebameeldivalt kõnekad.

Seda juttu, et Narva katlad on vanaraud ja ülehomme lendavad õhku kuulen ma juba inimpõlve. Seega on kaks võimalust: jutt on kas turundus või (mida ka minu isiklik kogemus kinnitab) on nõukaaegsed süsteemid projekteeritud meeletu varuga ja kui neid on ekspluateeritud nõuetekohaselt, siis kestavad julgelt üle planeeritud ea. Lihtsalt remontida tuleb neid. Mis on ebamugav ja räpane töö, mille tegijad peavad TEADMA, mitte arvama...

Ma tahaks väga näha mõnda ekspertiisi, kus on selgelt kirjas potentsiaalsed rikked ja nende esinemise tõenäosus järgmise paari aasta jooksul. Sest sellest ajast on praegu kõige valusamalt küsimus.

Sellega olen muidugi päri, et kuniks meie riigis töötavad ametnikud koogutavad EL poole ja ei küsi meile täiendavat tasuta heitmekvooti, on põlevkivielekter surnuks maksustatud juba idee tasandil. KÖT ikka naljalt turule ei pääse... Saksamaa ja Poola tossutavad oma söejaamadega rõõmsalt, kuigi sama ETS-1 peaks ka neid hammustama sama valusalt.

Peamiseks erinevuseks minu ja "mitukümmend aastat energeetikas töötanud inimeste" vahel on see, et otsustavatel kohtadel olevad inimesed on väga huvitatud hetkeolukorra jätkumisest. On tööd ja on leiba ja pole ette näha rahva rahulolematuse jõudmist nendeni. Mulle on säärane "võtame kõigilt võrdses koguses" tüüpi valitsemine väga vastumeelt.

Ikkagi tahan näha rehkendust, mille järgi kahekordselt reserveeritud süsteem (tuugeneid ja paneele samas suurusjärgus katvad gaasijaamad) on odavam, kui needsamad gaasijaamad ilma tuugenitele ja paneelidele raisatud raha ja looduseta. Looduses ei ole tasuta lõunaid.... Rikutud looduse maksumust pole veel üheski rehkenduses näha olnud:(

Üks värske pealevoolumeedia artikkel tuuleenergia võidukäigust UK-s (aga seda ei ole vaja uskuda)
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120413357/tuuleenergia-on-
uhendkuningriigi-energiakulu-vahendanud-ule-100-miljardi-nae
la-vorra

On ikka viitsimist jahuda, see Raiko on sama soe nagu siin oli mingi rattur.

## aga seda ei ole vaja uskuda

Ega saagi uskuda inimest, kes ei erista energiakulu kulutustest energiale. Esimest mõõdetakse kilovatt-tundides, teist naelades.

60-datel ehitatud soojuselektrijaamad ei kannata ilma suurte investeeringuteta pidevat kasutamist, et vedada välja näiteks tuumaelektrijaama tööle hakkamiseni. Eesti energeetikas on inseneridest raudvara töötanud süsteemis nõuka ajast alates ja see on selliste inimeste reaalsel olukorral põhinev eksperthinnang. Ka Eleringis on mitmeid inimesi, kes on täna tööl ning on 50 aastase tööstaažiga. Elektrisüsteemi juhtimise eest vastutavad on kõik nõuka ajal alustanud. Eleringi juht on noor mees aga alates ülikoolist tänaseks pea 30 aastat süsteemis töötanud. Kõik nad mäletavad aega kui Narva faksiti paberile kirjutatud tootmisgraafik ööpäevaks ette ja sealt edasi lükanud tagant ja näinud täisdigitaliseerituseni jõudmist. Mind ei huvita, mida räägivad poliitikud või ka TTÜ energiatehnoloogia instituudi direktor, kes ei ole reaalselt energeetikas töötanud ja kes enda uurimissuundadest lähtudes räägib ikka põlevkivienergeetikast ja co2 kogumisest. Kõigis Balti riikides on sarnane olukord, kus juhuelektritootmist on palju ja seda on hüppeliselt lisandunud. Samas on suudetud Venemaa võrgust lahti ühendamine ette valmistada ja läbi viia ning pole mingit põhjust kahelda, et Balti riikide süsteemihaldurid ei oska mingeid asju kokku arvutada, sh erinevate alternatiivide kulusid. Põlevkivienergeetikaga jätkamise kohta on konkreetsed arvestused olemas, sama on olemas väga umbkaudselt ka tuumelektrijaama rajamise kohta, mis ei hõlma kompetentsi loomise kulu. Eestisse ühe variandina planeeritava tuumajaama rajamise maksumuse kohta usaldusväärset infot ei ole, kuna neid ei ole peale Kanadasse esimese rajamist rohkem püsti pandud ja see läks 3 x kallimaks kui alguses arvestati. Ka Soome viimaste tuumajaama plokkide ehitamine läks planeeritust palju kallimaks ja protsess ajaliselt mitu aastat pikemaks. Gaasielektrijaamade rajamise kulud on suhteliselt hästi teada, sama on ka päikese ja tuuleenergeetika osas ning kõik, mis puutub võrku investeerimisvajadust.
Sa v6sa paku parem enda kalkulatsioonid välja, kuidas põlevkivijaamade renoveerimine ja elektri omahind on odavamad kui on tänane keskmine elektrihind Eestis olnud (jätame energiakriisi tipuaasta välja). Elering lähtub sellest, et Eestis on täna elektri hind liiga kallis ja see tuleb alla saada. Eleringil on endal olemas ka otsene kogemus Kiisa gaasielektrijaama rajamise kuludest ja selle käigus hoidmise kuludest. Kiisa elektrijaam toodab iga nädal kokku mõne tunni elektrit ja seda käivitatakse mitmeid ja mitmeid kordi iga nädal, on 13 aastat vana ja reaalne amortiseerumine ja reaalne kulu toodetud MWH kohta on teada. Kõik need nr on kõrvuti pandud ja kui reaalset vastutust kandvad inimesed, mitte poliitikud või teadlased midagi välja ütlevad, siis ma ei näe põhjust kahelda.

Need 50+ aastat NN töötajad on prse laiaks istujad pensionärid juba aastaid. tööd nad üldjuhul ei tee. Arvad et neid katlaid pole kunagi hooldatud, antud ainult pähe, nagu autogagi pole võimalik pidevalt uhada. Peab ikka valu olema pikalt ja väsimatult mingit rohemula peale suruda.

Enefit just otsib kõrgepalgalisi spetsialiste - see koht just sulle @mati1222 :-) :-)
Peab ikka valu olema pikalt ja väsimatult mingit lapsust suust välja ajama. :-)

Tõmbame sellele teemale joone alla. Eks aeg näitab, milliseks Eesti elektri tootmise, -jaotamise ja -hinnaolukord kujuneb. Eleringile on omaniku poolt antud selged ootused ja üks kahest ette antud mõõdikust on: "Elektri ja gaasi lõpphind Eestis tarbijagruppide lõikes on konkurentsivõimeline võrreldes Läänemere-äärsete riikide keskmisega. " .
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/
2025-09/Omaniku%20ootused%20Elering%20AS-le%202025_0.pdf

harrastusenergeetikud võivad arvata mida tahavad, see, kellele on pandud konkreetne vastutus, peab päriselt midagi ära tegema.

Viimane vastus läheb sinna huumori teemasse WACK!
"Peavad, vastutavad jmt"... tavaline ümmargune mula!
Oskate tuua näidet, kuna on keegi teinud ja VASTUTANUD?

ei oska ühtegi näidet tuua

poliitikute ja ametnike vastutus on tavaliselt ähmane. Ettevõtetes on juhtidel ja töötajatel vastutus tavaliselt päris hästi hinnatav. Eleringi korral ikka väga konkreetselt, kas sul on elekter ja gaas või ei ole ning mis see maksab. Ja kui süsteemis töötavad insenerid ei pendelda ühest kohast teise vaid on ametis aastakümneid, siis on vastutus ikka väga konkreetselt ka inimesteni viidav.

Miljonid maeti kuskile utah ja jordaania põlevkivisse ning keegi ei vastuta.
https://www.err.ee/1609355844/eesti-energia-on-investeerinud
-jordaaniasse-ka-parast-olulise-osaluse-muumist
https://www.err.ee/1609236357/eesti-energia-lopetab-ari-usa-
s

Äriühingute (OÜ, AS) puhul on vastutuse ulatus seadustes ikka väga täpselt lahti kirjutatud. See muudab mitte midagi, et omanikuks on riik :-)
Poliitilise vastutuse karvane käsi "käib koristamas" tavaliselt valimiste paiku ...

TO fdghfgh: ega Sa ei ürita äkki faktidega ja argumenteeritud mõttevahetuse kaudu nüüd teise inimese tööd ära rikkuda? :)

Ajalugu näitab, et ühel hetkel hakkab ka tal endal piinlik, peab väikese vahe ja tuleb varsti tagasi järjekorras nii umbes kolmekümnenda kasutajanimega ning teeb oma tööd edasi. Täpselt nagu nende teiste poliitgrupeeringute palgalised "priitkutseridki" oma eesmärkide nimel kusagil mujal kommentaariumides.

Sellepärast adminnid sellel trollil siin üle kümne aasta laamendada on lubanudki, et rumal inimene, kes end pidevalt ise sisse räägib, näitab just oma pealiskaudsuse ja trollimistöö meetodite kaudu seda liberaalse väärtusmaailma tegelikku palet. Ei suudaks keegi teine neile nii hästi auku kaevata kui nad ise:)

Ah käigu ta ka ...
Ma juba eelnevalt küsisin, et mis eesmärki taolised trollid taotlevad? Kas mingi laiade masside mõttemaailma muutmist, et meil on kõik hästi ja aiva paremaks läheb ja olge ikka valitsusele ja tema otsustele truud, sest nemad teavad kõige paremini?
Faktid on meil igapäev näha- elekter meil on, keegi ei ole ilma, see on hea, elektri hind kõigub nagu (börsi)jumal juhatab- pühapäeval pane kõik kodused riistad pistikusse ja las uhavad, esmaspäeval keeda parem kiirnuudleid, sest liha praadimine läheb s.taks kalliks, reedel saad jälle küpsetada. Ühel päeval deklareeritakse, et aastaks 2030 peab eesti toituma ainult taastuvenergiast, teisel päeval tehakse mööndus, et päris nii ikka ei saa. Ühel päeval deklareeritakse, et eesti vajab tulevikus miljon teravatti elektrit, teisel päeval öeldakse, et noh päris nii palju ka vaja pole. Mingit pagana pikka plaani ei ole kunagi olnud kui moodsas poliitilises keeles väljenduda, tõmmeldakse ühest äärmusest teise, miljonid laovad musta auku, maksumaksja uurib arvetel uusi ridu ja näeb, et odavamaks ei lähe midagi või uurib nordpoolist, mida järgmised 15 min teha- niisama voodis pikutada või pesumasin ja boiler tööle panna. Aga kõik see on meie hüvanguks, sest nii ju tegevenergeetikud räägivad.

Algas juba 15.45, alles praegu taipasin ka siia linkida, otseülekanne gaasituru aastakonverentsilt.
https://www.youtube.com/watch?v=dcXCGhGbGT8

Mis saab eestist kui praktiliselt ülepäeva mingi taoline jama avalikustatakse?
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120413926/video-sisejuurdl
us-paljastas-kuidas-keskerakondlase-juhitud-linnaettevottes-
aastaid-susteemselt-varastati
Ja siis me parastame, et ukrainas vohab korruptsioon, veremaal vohab korruptsioon ja kuskil kindlasti veel vohab, aga meil on kõik puhtad kui prillikivid.

mina olen teinud esimese postituse auto24 foorumisse käesoleva aasta aprillis, kui mul viskas üle see Kärsa targutamine, saripostitamine ja jutupunktide pidev kordamine.

Aga las see Eesti elektri teema nüüd jääb ja lähemad aastad näitavad, mis arengud toimuvad.

fdghfgh, palun ütle, mis tähtsus sellel on et börsihind kõigub miinushindade ja 1000+ EUR MWh eest? oluline on ju see mida sa lõpuks iga kwh reaalselt kuus maksad ja lõpuks mis on sul aastas keskmiselt makstud hind kwh kohta. Kui Sinu tarbimine langeb pigem ööpäevas nendele tundidele, kus hind on ööpäeva keskmisest kõrgem ja sul ei ole mugavat võimalust tarbimist odavamatele tundidele juhtida, siis on mõistlik fikseeritud pakett võtta.

Milleks seda teemat kedrata? - huvitav on see, et keegi ei nurisenud börsihindade kohta, kui need olid alates nord pool elektribörsiga liitumise järgselt alates 2010 10+ aastat järjest odavad ja sellel perioodil hinna trend oli languses. 2022 lõpp oli energiakriisi tipp ja hind hüppeliselt üleval, aga peale seda on hind allapoole liikunud, hoolimata vastutuulest, sh Venemaa võrgupiirkonnast lahkumisest, mille tulemusena on reaalselt sageduse hoidmise kulud balti riikides oluliselt kasvanud.

Kolm aastat vana artikkel mittetegevenergeetikutelt, aga tänagi asjakohane.
https://rmp.geenius.ee/ajaviide/huvitav-lugemine/kas-korged-
elektrihinnad-on-tulnud-selleks-et-jaada/
"Tekkinud on seega vältimatu küsimus, miks saavad ka müügiks madalamat hinda pakkunud turuosalised hinna, mida pakkus päeva kõrgeim pakkuja? Ehk kui nõudluse rahuldamiseks on vaja 10 tootjat, kellest 9 pakuvad elektrit hinnaga 30 EUR/MWh, aga viimane hinnaga 500 EUR/MWh, siis saavad kõik tootjad müüa elektrit hinnaga 500 EUR/MWh.
Kahetsusväärselt on aga just sellele täna ühele kõige olulisemale küsimusele jäetud nii riigi kui börsikorraldaja poolt veenvalt vastamata või vastatud möödaminnes stiilis “kinnitame, et see on parim mudel”."

Börsile minnes ei olnud tavakodanikul võimalustki näha sellist infot nagu täna nordpool avaldab, tuli lihtsalt valida omale elektripakett ja sellega elada. Mul on algusest peale olnud börsipakett ja kuna on võimalus tarbimist kontrollida, siis aasta lõikes olen üldiselt mõistlike kuludega hakkama saanud. Ei viitsi hetkel vanu arveid otsima hakata, aga fakt on see, et viimastel aastatel on need kogu aeg tasapisi suurenenud ja peamiselt just igasuguste lisanduvate ridade tõttu. Tegelikkuses pole puhtalt elektrile kulunud summad üldse nii suured, seega võib öelda, et börsihinda jälgides saad odavalt hakkama. Ja sellega kogu soodus ka lõpeb.
Need, kes kasvõi oma kodusooja elektri abil kätte saavad, maksavad kinni ka need tuhandelised arved. Asi pole selles, palju ainult kodune elekter maksab, asi on hoopis suuremas pildis- elektri hind mõjutab meid kõikjal, kasvõi toidupoodides ja kuigi näiteks telia kaagutab, et interneti hind päevas on odavam kui tass kohvi, siis kõikide inimeste igapäevaeluks vajalike väljaminekute summa on see, mis mõju avaldab.
Sina kirjutad: 2022 lõpp oli energiakriisi tipp ja hind hüppeliselt üleval, aga peale seda on hind allapoole liikunud,
Ma ei ütleks, et eriti allapoole liikunud- mõned aastad tagasi oli minu jaoks 100€ MWh see piir, millest üle tundus elekter kallis- soodsaks pidasin siis kui hind oli näiteks 40-50. Miinushindu tookord veel ei eksiteerinudki, isegi nulli lähedale ei langenud. Tänase seisuga, kui mitte arvestada neid kohatisi miinushindu, on minu "soodsa" hinna piir tõusnud 150-170 peale ehk siis kui hind on alla 200, peab sellega rahul olema, sest muud võimalust ju ei ole- kodused toimetused tuleb ikkagi ära teha ja nüüd püüan vältida neid tunde, mil hind üle 200. Niiet viimase paari aastaga on minu hinnaskaalal muutus toimunud ja siiski ülespoole. See, et saan vahetevahel tarbida öiseid miinushindu, ei muuda üldist trendi.

Mul sama elamine, sama palju inimesi, sama soojuspumba küttesüsteem (tõsi, lapsed on kasvanud ja elektri tarbimine on kasvanud mingil määral). börsipakett alati

PS: 2012-2014 oli 1 arve, siis läks elekter ja võrguteenus eraldi ja alates 2017 tuli ühisarve, kus elektrimüüja korjab ka võrgutasu (see on mul enda andmetes kõik arvesse võetud). järgnevad numbrid on reaalselt makstud raha kodus tarbitud elektri eest.
2012-2013 keskmine elektri kuuarve 76 eur
2014-2015 keskmine elektri kuuarve 95 eur
2016 keskmine elektri kuuarve 92,44 eur
2017 keskmine elektri kuuarve 92,84 eur
2018 keskmine elektri kuuarve 94,19 eur
2019 keskmine elektri kuuarve 96,25 eur
2020 keskmine elektri kuuarve 80,5 eur
2021 keskmine elektri kuuarve 132 eur
2022 keskmine elektri kuuarve 204 eur
2023 keskmine elektri kuuarve 148 eur
2024 keskmine elektri kuuarve 149 eur
2025 9 kuud keskmine elektri kuuarve 126 eur

Kui paneme juurde et alates 2012 on elukallidus Eestis 70% kasvanud, siis oli 2012-2013 aastatel minu keskmine elektriarve 76 eur tänases raha vääringus isegi pisut kõrgem kui 2025 aasta esimese 9 kuuga: 129 (76x1,7) vs 126 eur

Ja kui lisame siia juurde, et keskmine palk on kumulatiivselt kasvanud 2012-2024 123%, siis on täna inimese ostujõudu arvestades elekter ikka märksa odavam kui 10 aastat tagasi.

ja alates 2012 on muutunud palju, keskkonnatasud on tõusnud, saastekvoodid on lisandunud, taastuvelektri tasu on lisandunud, Venemaalt ei saa enam odavat sageduse hoidmise teenust, elukalliduse kiire tõus on kõik kandunud ka elektrisüsteemi püsti hoidmisesse, tarbimine on kasvanud, mis on alati surve hindadele, Eestis on elektriaktsiis ja käibemaks tõusnud.

Ja nüüd on sinust saanud samasugune "saripotsataja" @Raiko1969 :-)
Elektri arve suurus ei näita tegelikult mitte midagi - palju õigem oleks ära tuua kWh-i maksumus (arve suurus koos kõikide maksudega jagatud tarbitud kWh).
Mul näiteks sellised numbrid:
https://www.upload.ee/image/18753314/Elekter_suvilas_2010-20
25.jpg
EDIT: Pikendasin graafiku tänaseni.
See jutt, et täna on elekter palga suhtes soodsam kui 10a tagasi on sitt jutt! :-)
EDIT2: Ega ressurss, mida saadakse loodust rappides, ei peagi olema odav! Ainus asi, mis sunnib inimeselooma säästliukumalt käituma on nuut, mis peidus igaühe rahakotis.

Muudetud 31.10.25 13:23

https://arvamus.postimees.ee/8351048/mis-meist-saab-meelis-k
ubits-eestis-on-tekkinud-riigiaadli-klass-inimestele-see-ei-
meeldi
See on huvitav lugemine. Olen siingi seda narratiivi pidevalt esile tõstnud, et avalik sektor on igas suunas üle igasuguse normaalsuse läinud. Ja oma huvide kaitseks ning “Viljandi juuksuri” ahistamiseks loonud terve süsteemi.

Peavoolumeeida hoidub üldjuhul sellistest teemadest, aga see ei muuda fakti, et Eurostati andmetel oleme nüüd toidu ostujõu osas tänu suhtelisele vaesusele Euroopa absoluutne põhi.
https://lounaeestlane.ee/eestlased-ei-jaksa-suua-osta-eesti-
kukkus-vastavas-eurotabelis-viimaseks
See on samas nende alternatiivsete uudistekanalite võlu, et kui info levib piisavalt, avaldatakse see paar päeva hiljem ka peavoolumeedias:)
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120417722/murettekitav-tre
nd-eestlane-on-hakanud-vahem-suua-ostma

Eks omad mõjud on sellele ka praeguse valitsuse eesmärgil inimesed-ettevõtted maksutõusude ja uute maksudega laostada, kuna see eelarvesse kirjutatud, kuid saamata jäänud raha tuleb nüüd võtta meie käest muul viisil. Eurostat juba kinnitas, et seda võetakse just vaesemate käest. Lisan vaid paar näidet ega peatu automaksuofftopikul pikemalt, sest näidete mõte on maksuämbrite mastaabil, mitte maksustataval objektil.

https://auto.geenius.ee/eksklusiiv/suur-lugu-automuujad-koon
davad-ostetakse-saastavamaid-autosid-ja-riik-kaotab-kuni-100
-miljonit-kaibemaksu-laekumisest

https://www.err.ee/1609861797/riik-on-tagastanud-valismaale-
muudud-soidukite-eest-ule-miljoni-euro-registreerimistasu

https://www.delfi.ee/artikkel/120419779/kalle-grunthalilt-vo
etakse-teisipaeval-saadikupuutumatus
Juba kaks aastat uurimises olnud Grünthali kriminaalasi jõudis kahtlustuseni möödunud aasta kevadel. Kahtlustuse kohaselt kasutas Grünthal talle tööülesannete täitmiseks väljastatud riigikogu kantselei kütusekaarte 2023. aasta jooksul ka isiklikuks otstarbeks vähemalt 46 korral ning kokku ligikaudu 3000 euro väärtuses. Selline teguviis on karistusseadustiku järgi süütegu ehk võõra vara omastamine.

Mul on tunne, et selle kahe aastaga on uurimise kulud ammu juba suuremad kui see kütusele kulunud raha. Aga keda huvitab, vähemalt ametnik õigustab enda olemasolu.

Valgekraede kuritegude avastamine ja uurimine on keeruline, tihti suudetakse kohtus ära tõestada ainult tühised asjad (Mailis Repsi kaasus näiteks). Valgekraedel on võimalus ka korraliku advokaadi eest maksta.

Samas valgekraede kuritegevus on kõige kahjulikum ja isegi kui need, kes jäävad vahele, mõistetakse lõpuks ainult väikeste asjade eest, on see hoiatuseks teistele. Grünthali seisu ei soovi keegi sattuda ja võibolla on jäänud mitmekümne tuhande eest kütust varastamata.

Võib-olla. Samas võib olla, et nüüd vaadatakse lihtsalt hoolikamalt, et mis kell ja mida tangitakse.

Minu point on lihtsalt selles, et meil kunagi ei vaadata, palju miski maksma läheb- kui 3K tagasisaamiseks kulutatakse 6K, siis on see majanduslikult ebamõistlik. Lihtsam ja kiirem lahendus oleks tüübil kuluhüvitised kinni keerata seniks, kuni kulutatud summa on nö tasa tehtud ja selline kiire menetlus on teistele parem hoiatus kui mingi kummipaelana veniv uurimine. Kui juba selgus, et tankis, siis järelikult on ka tõendid olemas ja mida seal veel kaks aastat uurida.

Ega eesmärk olegi tulude/kulude kontrollimine vaid õigusselgus. Menetlusprotsess on osa "karistusest". Kusjuures võib juhtuda ka et karistust ei järgnegi.
Aga kui me tahame olla õigusriik, siis ainult niimoodi saabki.
Protsessimine meisse juba vanast ajast sisse kirjutatud - Tammsaarte vist süüdi selles.

Kuna majanduslikus mõttes on ka eesti sellega seotud, siis siia teemasse.
https://majandus.postimees.ee/8370001/norra-ahvardab-vorguuh
endused-euroopaga-kinni-panna-mis-juhtub-eestiga
Väga lihtsustatult on Saksamaa viimaste aastate jooksul investeerinud just päikese- ja tuuleenergeetikasse, samal ajal on suletud tuumajaamu ning see kompott on tekitanud olukorra, kus Saksamaal pole tihtilugu piisavalt juhitavat elektrit. Kui päike paistab ja tuul puhub, siis saab Saksamaa hakkama, kuid sombuste või tuulevabade päevade ajal on vaja Saksamaal hädasti elektrit juurde muretseda. Siin tulebki appi elektriühendus norrakatega: kui sakslastel elektrit pole, ostavad nad norrakatelt. Kuna Saksamaal on enamikel tarbijatel fikseeritud elektripaketid üsna krõbedate hindadega, siis saavad nad norrakatele teha selliseid pakkumisi, mida Norra elektrimüüjad ka hea meelega vastu võtavad.
Kuid Norra tarbijatele on see probleem: kuigi nende juures toodetakse soodsat elektrit, siis müüakse see ära ja nendele jääb hinnatõus. Euractiv tõi välja, et Norras võib kõrgete hindade ajal duši all käik maksta 4 eurot.

Ehk siis väga lihtsustatult öeldes on ka eesti enne uue kaevu valmissaamist vanasse sülitanud.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120419344/oxfordi-energeetikag
uru-euroopa-varise-hiina-tapab-kohe-meie-autotoostuse-ja-ole
me-ise-suudi

artiklis on üks juhtmõte, et roheenergeetikale üleminek on äriliselt mõistlik. Käis läbi ka mõte, kuidas 10-15 aastat tagasi väideti, et päikese- ja tuuleelektri osakaal saab olla võrgus kuni 4%, üle selle ei ole võimalik elektrisüsteemi töös hoida. Päriselus saadakse ka Eestis hakkama olukordadega, kus päike ja tuul katab 100% samal hetkel tarbitavast elektrist.

Jajah, äriguru...

"Äriliselt mõistlik" on ka sõjaväele mitte raha kulutada või vaktsineerida. Või turvavööd mitte kinnitada. Enamasti ei juhtu ju midagi.

Juba Eesti Vabariik sellisena on äriliselt täiesti ebamõistlikult väike.

Reaalelus lõpeb "maandamata riskide realiseerumine" fataalselt kui mitu halba asja haruharva kokku satuvad.

"Riskide realiseerumise maandamine" on see, mis meie elektriarvet paisutab. Ülikonservatiivne (ja paljude arvates oluliselt kõrgemgi) 4% oli teemaks ajal, mil süsteemi juhtisid elektrihariduse ja kogemusega inimesed, kes austasid varutegurit ja mõistsid vahelduvpingelise elektrisüsteemi põhiomadusi ning inertsi omava genereeriva võimsuse hädavajalikkust. Sarnased inimesed, kes autofoorumi analoogial lõid Saab 99 ja W124. Nende töö vilju me täna naudime, kuivõrd "Narva katlad" on toiminud ootuspärasest paremini ja kauem.

Täna purjetatakse katteta (ja südametunnistuseta) FIATrahal põhineval tõenäosusmajandusel, kus halbade asjade kokku sattumise korral lihtsalt elekter ei levi. Millest lepingu järgi ei ole häda, sest ei peagi alati levima :P. Ning igal pahasel kliendil on õigus esitada elektrita oldud aja eest ettenähtud aja jooksul kahjunõue ja elektri levitamisega tegelev firma siis vähendab elektri eest maksatavat tasu elektrita oldud aja eest proportsionaalselt. Muud tasud ei muutu... Et samal ajal külmus lõhki kogu maja veesüsteem ja suri alajahtumisse imik, ei ole kuidagi nende süü, sest lepingutingimused! Oleks pidanud oma riskid paremini maandama, ehitades elektriküttele kõrvale puukütte või vähemalt tegema lõkke elutoa põrandale! Praegu me sisuliselt ehitame kolmekordset küttelahendust:(

Meil on viimastel aastatel ikka väga hästi läinud, et pole ühtegi halbade asjaolude kokkusattumist juhtunud. Küll ehitame me täna 300 MW ulatuses importgaasil (sest biogaasi lihtsalt ei toodeta piisavalt!) töötavaid sisepõlemismootoriga "elektrijaamu" meie kõigi raha eest, et juhuelektri kadumisel ikka särts edasi käiks juhtmes. Ning kuna me teeme seda näivbörsi "elektrituru" vastu, siis me ei saa ka soojust ära kasutada, sest soojuse tarbija eeldab sooja saamist vajadusel ja mitte siis, kui "turuhind" on käivitamiseks piisavalt kõrgele lükatud. Tuletame meelde: ottomootori kasutegur on alla kolmandiku. Ülejäänu läheb puhtalt kliima soojendamiseks:( Rekupereeri, palju tahad.

Pooljuhtlülituste genereeritud "siinus"pingel puudub igasugune inerts ja selle ebameeldiva omaduse kompenseerimiseks oleme ehitanud kolm sünkroonkompensaatorit. Mis oma olemuselt on vaid mölakad hoorattad, mida liigse genereeriva võimsuse korral kiirendatakse ja mis tootmise puudujäägi tingimustes üritavad sagedust soovitud tasemel hoida. Mitusada miljonit sinna meie raha magama pandigi?

Oleks siis vähemalt suure võimsusega gaasiturbiinagregaadidki aga pihutäis sajandivanusel tehnoloogial pisikesi ottomootoreid:( Millel pole mingitki inertsi... Aga on ossa, kui odavad!

Raivo1969 siin varem küsis, mida siis teha. Teha tuleks seda, et riik peaks tunnistama oma saamatust ja ahnust ning lõpetama eraettevõtluse mängimise riigistruktuuridega! Elektritootmine ei ole mitte kasumlik äri, vaid baasvajadus. Paneme need pseudoettevõtted koos oma vastutusvõimetute nõukogudega kinni ja liidame üheks Eesti Energiaks. Niikuinii rahastab seda näitemängu riik ja kodanikelt erinevate tasude ja aktsiiside näol täiendavate mittemaksude koorimine on lihtsalt sigadus nõrgemate suhtes. Mis on olnud viimase kolmekümne aasta jooksul ikka väga selge tendents.

Ning mis mõttes Eesti müüb kasutamata heitmekvooti?
https://kliimaministeerium.ee/uudised/612-miljonit-eurot-co2
-kvoodituludest-toetab-eesti-inimeste-igapaevaelu

Muudetud 01.12.25 12:46

Jõulukuul saadeti rahvale ilusaid kirjakesi.

Tere!
Kirjutan Teile, et teavitada elektrituruseaduse muudatusest, mille tulemusel lisanduvad alates 1. jaanuarist 2026 kõikide klientide elektri ja võrguteenuse arvetesse uued tasud.
Elektrituruseaduse § 531 lõike 3 ja § 427 lõike 4 järgi lisandub tarbijate ja tootjate elektri- ja võrguteenuse arvetele kaks uut kulurida, mille suuruse on määranud süsteemihaldur Elering AS.
Elektriarvele lisandub tasakaalustamisvõimsuse tasu 0.00373 eur kWh kohta;
Näide: kui teie tarbimine on aastas 3000kWh, siis koguarvele lisandub 0.93 eur (+KM) kuus.
Võrguteenuse arvele lisandub varustuskindluse tasu 0.00758 eur kWh kohta;
Näide: kui teie tarbimine on aastas 3000kWh, siis koguarvele lisandub 1.90 eur (+KM) kuus.

Rõõmustame, sest andmisrõõm on alati suurem...
millestiganes

Rohesuunas on meil kõik hästi. Värske teade, tootmine vähenes. Seega ka ilmselt selle paha süsiniku heide. Kümmekond aastat veel samas suunas ja hakkame lillelõhnast ja mürk roheliste ,,elurikkuse st,, elama.

Polegi midagi lisada. Ei saa seekord ka EKRE kasuks töötavate lobistide suunas näpuga näidata.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120422516/economist-reast
as-oecd-riike-majandusliku-heaolu-alusel-eesti-jai-uheks-vii
mastest

mida siis see Economisti edetabel näitas:
- SKT kasvab Eestis kesiselt, aga mitte kõige hullemini 0,9%
- Töökohti tuli Eestis juurde 0,9%, mis on päris tubli näitaja, paljudes riikides kuivab tööturg kokku
- aktsiaturg kasvas 11%, mis on keskmine näitaja
- kehvad lood on Eestis hinnatõusuga seotud mõõdikute puhul, 2% hinnatõusu asemel, mis on ideaalne, on meil 4,9% hinnatõus (seal oli mitmeid alamõõdikuid veel mis hinnatõusu lahkasid)

Parimaks hindas Economist Portugali majandust, Balti riikidest oli parim Läti majandus, mis sai 22 koha, Leedu on 32 kohal, ehk sisuliselt sama nagu Eesti (34).

Leedust räägitakse meil ju majanduse mõttes imelugusid, aga selle reitingu järgi on nad pea sama nagu Eesti. Ja Soome on veel sitemal kohal kui Eesti.

Järeldused tehke igaüks ise!

Numbritega on see tore asi, et neid ei ole võimalik ilusaks rääkida. Numbrite "sisse" tuleb loomulikult minna, aga siin oli vaid võrdlus teistega, kellel on samuti numbrite sisu taga terve rida majanduslikke otsuseid. Ei maksa unustada, et paljudel neil "jõukatel" riikidel on kasvõi toidu käibekas kordades väiksem kui meil, Itaalias ja Hispaanias näiteks 4%. Suvise Hispaania autoreisi põhjal saan öelda, et oli tõesti väga odav - odavam, kui see käibekavahe, sest see turgutab ka oma tootmist, loob töökohti, muudab terve ühiskonna ostujõulisemaks. Enim torkaski silma mitte ainult odavus, vaid et see odav oli hoopis kõrgemast kvaliteediklassist, sh käsitöökraam jpm huvitavat, just tänu kohalikule tootmisele. Neil on samas teised väljakutsed kui meil (millest meil suurim on vast pool aastat elamute ja tootmisruumide kütmise vajadus - põhjus, miks ei peaks kehtima meile samad reeglid-piirangud).
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120422949/riigikogu-arutab
-toiduainete-kaibemaksu-langetamist-uheksale-protsendile
Nagu pealkirjastki näha, on lootus, et ka meil pole enam kuhugi kukkuda ja lõpuks hakatakse vigadest ehk õppima. See on ainult positiivne, kindlates kätes Eesti;)

Muudetud 11.12.25 13:51

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120422775/kodumaised-telek
omid-tostavad-jargmisel-aastal-hindu-baaspaketti-tabab-20-hi
nnatous

Pole isegi midagi kommenteerida, sest telekomide hinnatõusud on olnud iga-aastased. Põhjused loomulikult alati samad- sisendhindade tõus, palgasurve ja teenuse kvaliteedi tõstmine. Niiet hinnatõusud on meil jätkuvalt igapäevane teema. Kuid loomulikult peaksime olema õnnelikud, sest türklased elavad ju veel hullemini: "...kes on olnud juba aastaid suures majanduskriisis." Mis puutub toidu käibeka langetamisse, siis ainult puruloll usub, et poodides hinnad langevad. Ehk esialgu veidike ja mõnedele toodetele, aga peagi on see väike langus unustatud.

Palun paku _Kärss siis välja kes peab ja mida tegema? Et näiteks õunad ei rändaks sügisel komposti ja samal ajal Selveris on Eesti õuna kg 5,99 eur.

käibemaksu langus ei vii hindasid toidupoes alla, neid näiteid on pankade analüütikud teistest riikidest toonud korduvalt. Eriti praeguses olukorras kus jae-müüjad lausa janunevad enda marginaalide tõstmise järele ja hädaldavad kui raske neil on

Toiduainete käibekas visati ju prügikasti.

Rasketel aegadel on vähemalt disainerjõulukuusest rahalist rõõmu.

https://elu24.postimees.ee/8372769/uskumatud-hinnad-asutuste
-ruume-kaunistavad-tuhandete-eurode-eest-shishi-kuused-ja-eh
ted
Sel aastal on riigiasutuse rahakotti Shishi najal kergendanud enim linnateater ja Tallinna linnakantselei, vastavalt 6000 ja 10 000 eurot.
Mullu kroonis edetabeli tipus suurima kliendina Eesti riigiasutuste seas aga Sihtasutus Eesti Meremuuseum, kes käis ehete ja sisutuselementide eest välja aasta jooksul üle 6600 euro.
Tallinna linnakantselei üldosakonna juhataja Ly Väljaots avaldab, et riigiasutus soetas Shishi ASilt kaks dekoratiivset kuuske ja jõuludekoratsioonid Tallinna esindushoonete kaunistamiseks.
5809,93 eurot – Särgava külalistemaja uus kuusk koos ehetega (eelmine kuusk oli kasutusel alates 2007. aastast), saunamaja dekoratsioonid: 7 lauakaunistust ja 8 potti dekoratiivseid heintaimi.
1358,23 eurot – Jaan Poska maja uus jõulukuusk (eelmine kuusk oli kasutusel alates 2010. aastast).
346,72 eurot – kuuskede demontaaž hoones Vabaduse väljak 7, Tallinna Raekojas ja Jaan Poska majas.
1510,02 eurot – dekoratsioonid Jaan Poska maja söögisaali lauale, fuajeesse peegli ümber ning 2. korrusele kaks kunstpalmi koos pottidega.
Jõuluehete kvaliteedile rõhub ka Tallinna linnateater.
Sel aastal soetas oktoobris uksed avanud linnateater ehteid ligemale 6000 euro väärtuses.

unustame jõulud, kannatame koos, teeme näo, et meil on väga raske. Eriti peavad kannatama kõik, kes on kuidagi avaliku sektoriga seotud, unustage ära jõulud, jõulukaunistused asutuses, laste jõulupeod, täiendavad vabad päevad selle nädala jõulupühade nädalal. Kannatame, nutame, kurdame kõik koos. Kirume koos valitsust ja parteid

Sul ikka on veel arusaamine, kelle rahadest need säravad meistriteosed kinni plekitakse või oled ka teisest ja kolmandast eestist irdunud oma kristall-lossi?
Selle eestlastele mitteniiväga olulise usupüha (ei ole just levinud usk siinmail), aga kommertslikult üliolulise "püha" saab ka lihtsamalt ja odavamalt ära pidada ning meeleolu ilmselt ei sõltu sellest, kas "kuusk" maksab kümme tonni või kümme eurot. Enamikel inimestel on aastate jooksul ostetud kuuseehted kapis ning ei pea neile igal aastal uuesti tuhandeid kulutama.
Palju sel disainerkuusel üldse kuusega enam seost on kui kulinate alt puu sisuliselt nähtamatu?
Sa oled ikka eriline troll...

Elementaarset haritust mitteomav mitteeriline troll ei saa aru isegi sellest, et teiste riikidega võrdluses pole mõõdupuuks mitte tema isiklik edukus, vaid riigi kui terviku konkurentsivõime teiste riikidega ja see toimub kohalike poliitiliste otsuste seatud raamide järgi. Nagu kõigil teistel riikidelgi.

Sellist kristallkuuli pole, mis kinnitaks KM langetusel hindade tegeliku languse ja siin jääbki loota vaid turumajanduse iseregulatsioonile. Igasugune tagasisidel põhinev isereguleerumine nende 4% toidukäibekaga riikide tasemele on Eestis nüüd surmkindlalt välistatud. Vaadake ja jätke meelde, kes Eesti majandust trollivad, õigemini täidavad mingite teiste riikide eesmärke:
https://www.err.ee/1609883530/riigikogu-ei-toetanud-toiduain
ete-kaibemaksu-langetamist

Vastu ei hääletanud mitte ühtegi saadikut, kuid 42 saadikut jättis hääletamata. Peamiselt võimuliitu kuuluvad Reformierakonna ja Eesti 200 saadikud, aga hääletamata jätsid ka mõned EKRE, Isamaa ja fraktsioonitud saadikud.

Seega 42 rahva poolt "valitud" saadikut lasevad kõrge kaarega oma kollase joa sellesama rahva peale, kes neile mitte just väikest palka maksab. Võimalik vaid oonias...

Mis puutub käibekasse
"Keskerakonna fraktsiooni ettepanek puudutas käibemaksu langetamist juur- ja köögiviljadele ning piima-, liha-, teravilja- ja kalatoodetele."
siis mina teeksin siin väikesi erinevusi- igasugused udupeened kilesse pakitud sutisuvorstid ja singid, udupeened kilesse pakitud soolatud, maitsestatud, suitsutatud jne kalatooted-fileed, kohvi-vahukoored, udupeened saiakesed ja leivakesed jms võivad olla täiskäibekaga- need ei ole eluliselt tähtsad tooted, aga tavaline joogipiim, juustud, tavaline leib-sai, tavaline toores liha-hakkliha, kala jne peaks olema soodsamad ja nende kaupade hinnaregulatsioon peaks mingil moel riigi kontrolli all olema, mitte et seakarjus saab ikka sent kilo eest, aga pood võib tuimalt 100% otsa keevitada.

Need 42, kes heast elust lolliks läinud
https://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haal
etustulemused-kohalolekukontroll/73286e36-9657-456a-b6df-a26
4a2309e9c/?searchByFraction%5B0%5D=e4bf6970-f928-4230-961c-6
15cc54118f9&searchByFraction%5B1%5D=3c1832c0-7727-18d1-d
9d3-e685a58f44b0&searchByFraction%5B2%5D=d4e90963-1d10-4
f8a-bf37-a99ca8531ff3&searchByFraction%5B3%5D=8772fd6f-3
197-6a53-2ffc-8c4d63407d1e&searchByFraction%5B4%5D=c99e4
e31-617c-49ad-bfa6-814736842182&searchByFraction%5B5%5D=
a844d128-287d-4c20-bf30-61fcb0af23cf&searchByFraction%5B
6%5D=d188e268-5d01-7e93-0c22-3ae7f0c1e851&tab=0

See on ühiskondlik kokkulepe riigis, et maksudega korjatakse raha ja selle raha eest osutatakse avalikke teenuseid. Eesti valija on eelistanud valimistel alati rohkem tasuta asju riigi või KOV poolt (teenuseid või raha kätte). Keegi peab sellega ju tegelema ja see keegi (õpetaja, õppejõud, arst, õde, hooldaja, politseinik, maksuametnik, päästja, kaitseväelane, kohaliku omavalitsuse ametnik, ministeeriumi- või muu ametnik, kohtunik vms) soovib töö eest ka palka saada. Avalikus sektoris hõivatu ei ole kuidagi vähemtähtsam inimene ja vähem ühiskonda panustaja, kes peab ennast kuidagi halvasti tundma, et ta "päristööd" ei tee. Lõppude lõpuks võib ju öelda, et maksurahast palka saav õpetaja ja õppejõud mängivad määravat rolli, et kellestki üldse töötegija saaks ja et see keegi midagi ka teha oskaks. Poleks kõigile kättesaadavat head tasuta haridust, ei jõuaks paljud hiljem tööturul sinna, kus on neid aidanud maksuraha eest saadud tasuta haridus. Ja haridusse läheb Eestis suur raha, kui kvaliteetne üldharidus ja ülikooliharidus teha tasuliseks (nagu USA-s, Inglismaal), siis peaks fdghfgh võibolla juba valima, kes lastest saab hea hariduse ja kes mitte.

Irw, maksude korjamisest ju loobuti, st uue maksuga korjati kopikas vaestelt, kuid rikastelt saamata jäänud käibekaga kaotati palju rohkem:) Ka suvise statistika kohaselt autode müügi-hoolduse-remondi sektorist kadunud 230 töökohast on saanud tänaseks nii palju suurem number, et ühel ministril õnnestus just täna tunnistada kogemata või meelega, et neist 250 on nüüd töötukassa ülalpeetavad. Natuke kohatu on seejärel küsida, kuhu raha kaob.

Mulle meeldib fdghfgh ettepanek, aga palun defineeri nüüd need "udupeened". Ideaalis võiks seda ka tootjate suhtes õiglaselt teha;)

Kust jookseb see piir näiteks piima (kõrgpastöriseeritud?), leiva (rosinatega;) või vorsti puhul? Vorst on eriti hea näide, sest näiteks chorizo on praegugi hinna poolest paljudele kättesaamatu, kuid see on maitsestatud nii, et selle kulu "lastevorstiga" võrreldes on pea olematu ja see on kodus ise toidu valmistamisel juba odavam ja tervislikum lahendus. Tervislikkus ongi kõige olulisem, mis kipub olema ühtlasi ka "udupeene" sünonüümiks... ma ei kujuta ette, kuidas seda seadusesse kirjutada? Kui kusagil on selleks mõni hea lahendus silma hakanud, siis RK-s on ju olemas komisjonid ja töörühmad seaduste ettevalmistamiseks, kuhu täiesti tõsimeeli sisendit saab anda. Mina kasutan seda vägagi palju KOV puhul ja komisjonides alati sellega ka arvestatakse, sest ega ühegi komisjoni silmaring ei saa olla sama lai kui kõigi nende valijate oma kokku. Iseasi, kas võimuliidu teerull sõidab sellest üle või mitte.

Sealt lingilt paistab välja aga hoopis suurem probleem: töökollektiivist 42% ei kavatse tööd teha ja 40% pole suvatsenud kohalegi tulla!! Eraettevõtetes pole selline asi mõeldav isegi mitte miinimumpalga juures, et 82% inimestega arvestada ei saa, sest pooled parandavad kodus pead ja teine pool teeb seda töötamise asemel oma töökohal. Aga palk samal ajal jookseb, kusjuures väga korralik palk (pluss kuluhüvitised ja lisatasud!) maksumaksjatelt ära võetud raha eest. Eraettevõtluses ei lasta kah esimesel korral sellise suhtumisega inimesi lahti, kolmandal korral saaks igaüks aga jalatempli tagumikule. Riigikogus on see paraku igapäevane nähtus ja nemad ise võtavad vastu neid otsuseid, kas neilt saab palga vastuvõtmisega koos üldse töö tegemist eeldada või mitte. Kuidas sellist olukorda muuta?

Pean silmas miskit sellist, et nö toortoit on madalama käibekaga ehk siis kõik need asjad, mis ostad poest toorelt ja hakkad kodus töötlema- kapsad-kaalid, liha, kala jne. Teed aga plastpaki sisse miski peene graavilõhe, siis see pole enam see. Leib on leib ja sai on sai ehk tavalised rukki ja nisujahust tehtud pätsid, aga kui hakkad neid tehases "väärindama" elik kõiksugu seemneid ja rosinaid sisse toppima, siis see ei ole enam tarbijale esmane toiduaine, see kaldub rohkem gurmaanluse valdkonda ja kui tahad põnevaid maitseid, maksa rohkem. Piimaga suurt vaidlust pole- tavaline 2,5% kilekotipiim ja kogu lugu. Kohvikoor-vahukoor on peenem kraam ja pole esmavajalik. Tavaline juust on vajalik, aga lased ta hallitama või topid kreeka pähkleid sisse, siis maksab rohkem. Põhimõtteliselt keeruline ei ole, saab ka tootjate kaupa paika panna, et vot sinu tehtud selline tootekategooria on odavam ja teine kallim.

Lollakas riigipalgalise pläma. Teid on liiga palju Eesti suuruses riigis, te olete kulutajad, mitte maksumaksjad. Teie asutused on liiga uhked väikeriigi kohta ja arvate endast lisaks kõigele liiga palju. Sellest kõigest ka reffide olematu toetus, sest isegi ensv-s oli kümme korda vähem ametnikke kui nüüd. Kas pean jälle kordama numbreid, kui palju inimesi üldse töötab ja kui palju neist riigisektoris? Sellise moega on hukatus kindel sellele väikeriigile. Ruttu on uut ja realistlikku valitsust vaja, kes pooled ametnikud treipingi taha suunab.

Kari artiste, kes tsirkusest maha jäid..
https://www.delfi.ee/artikkel/120423278/ohtuleht-riigikogu-l
iikmed-joid-end-dalai-laamaga-kohtumise-eel-piinlikku-olukor
da

Siin on iga teine omast arus majandusgeenius :-) Kas kellelgi mingi toimiv ÄÜ kah ette on näidata? (vastus siis äriregistri koodiga ikka)
fdghfgh ettepanek "esmase" toidukauba käibeka alandamiseks oleks kiiduväärt, ja leiaks ilmselt lõpuaktusel eraldi ära märkimist, kui see oleks 9. klassi lõputöö :-) Puudu on ainult see peatükk, kuidas/ kelle poolt (mitmesajapealine uute ametnikearmee) need erisused määratakse.
Riigisektor on kõvasti paisunud - selles osas väga nõus @A66, aga majanduse olukorda "suvaline treimine" ei paranda - MÜÜK, soovitavalt ekspordiks peab olema! Ja müük siis loomulikult tingimustel, et tulu katab omahinna.
Klassikaline viga mida äriplaanides tehakse - "ma teeks/toodaks midagi" kasutamine "ma müüks midagi" asemel.
Autode müügi ja teenindussektor tervikuna (kui Norma veel töötab, siis see välja arvatud) on Eestis riigist raha välja viiv ja seega selle kahanemine igati positiivne. :-) See, et selles "ringmajanduses" keegi palka saab ja osa rahast ka maksudesse läheb muudab suures piiris mitte midagi.

##Kas kellelgi mingi toimiv ÄÜ kah ette on näidata? (vastus siis äriregistri koodiga ikka)##

Sul endal on? See on veidi trollihõnguline küsimus. Juba sellepärast, et siin sõnavõtvaid isikuid ja nende ettevõtteid teavad erienevate autoklubide jm kaudu tuhanded inimesed, aga enamiku jaoks oleks ebameeldiv tulla isikliku infoga anonüümsete inimestele keskele ja seda ei peakski tegema, sest see on isiklik elu, isiklikud valikud jne, mida ei peagi teised mõistma. Kui sisulise arutelu asemel on vaid lambilahmimise tase, ei taha keegi lahata oma isiklikke valikuid, mis on tehtud ikkagi mahukate analüüside pealt ning oma isikliku vara ja vaba aja arvelt. Kui keegi soovib küsimusele vastata, siis palun väga (reeglid ju ei keela), aga foorum pole iseenesest hea ega sobiv koht selleks, kui selle info küsijad ei saa aru isegi oma küsimuste sügavamast sisust.

Teiseks, et mis asi see toimiv äriühing siis on? Ootad, et keegi kirjutab siia, et ta on Meta omanik? :)) Ja kui ta paneb lisaks Metale siia ka ühe riiulifirma ja ühe vaikselt toimetava väikefirma reg.koodid, siis Sinu uudishimu saab rahuldatud, aga mida see info siis vastuseks annab?

Mu point on selles, et see, mida Sa küsid, on sisuliselt FIE asemel OÜ näited (nt elektrik üksinda või koos sõbraga), sest need, kes teevad midagi enamat, kui iseendale tööandmisega kaasnevate arvete väljakirjutamisega, on üliharva ainult ühe äriühingu omanikud/juhatuses. Kui vaatan oma tutvusringkonnas ringi, on kohati isegi heade sõprade puhul väga raske aru saada nende erinevate kasutuses olevate kehade omavahelistest omandisuhetest. Kui küsiks, saaks vastuse, aga ei huvita, sest see on vaid tehniline vahend mingi eesmärgi täitmiseks ja oma palga võib ta võtta üleüldse mingi MTÜ kaudu.

See pole mitte OÜ-tamine, vaid elementaarne koolis õpetatav riskihaldus, sest huntkriimsilma9ametit on lastesaadete teema, kuid päriselus tehakse need samad 9 tegevust sageli nii, et iga keha tegeleb erineva tegevusega ja iga keha kannab siis AINULT enda tegevusega kaasnevad riskid. Ühe suure asemel on 9 väikest, mis enamike silmis ei kvalifitseeru isegi edukateks, vaid on pigem pisikesed “külapoed” laiali siin ja seal. See pole mitte lihtsalt mõistlik, vaid lausa hädavajalik olukorras, kus riik pidevalt ettevõtlusse sekkub, erinevate ärisuundade konkurentsivõimet trollib ja mõnel juhul lausa tühistab. Praktikas tähendab see seda, et olude muutudes tõstetakse (ajutiselt) riiulisse siis üheksast ettevõttest ainult üks, mitte ei vähendata kõigi ülejäänute konkurentsivõimet. Sama puudutab ka laienemist, tütarettevõtete loomist välisriikides (st omanikuks on mu ettevõte, mitte mina otseselt), iga liigutusega kaasnevad uued riskid, tark inimene ei hoia kunagi kõiki mune ühes korvis. Ka mina mitte. Olen 20a-ga majanduskriisid üle elanud kah tänu sellele, et hajutan riske, seadusi ei riku, püsin äärmiselt paindlikuna, tegutsen mitmetel väga erinevatel elualadel ja riikides. Mh suutnud ka need majanduskriisid enda kasuks tööle panna (nii, nagu koolis õpetati;), sellepärast pole ka põhjust viriseda isiklikul tasandil, vaid ainult riigijuhtimise puudujääkidele tähelepanu suunata. Ja ega elangi edukusekaugete standardite järgi, et sõidan igapäevased sõidud mitukümmend aastat vanade autodega, elan poolteist sajandit vanas palkmajas, olen liiga vaene nende kartongimaitseliste 2-euroste tanklakohvide ostmiseks jne. Liiga rahul, et ei tekigi tõmmet kuidagi parem välja paista.

PS: edukus ei tähenda raha hulka. See on eelkõige mõõdupuu, kui hästi vastavad tegevus/kulud/tulud enda seatud eesmärkidele. Edukuse seos rahaga on pigem selline, et kui palju tuleb n ühiku väärtuse teenimiseks panna sisse oma energiat ja aega, mida veedaksid muidu mõne meeldivama tegevuse rüpes. Väärtus eelmises lauses ei tähenda kah eurosid. Neist üheksast paari firma väärtus võib seisnedagi ainult selles, et tegevusvaldkond võimaldab hoida kontakte inimestega, kelle hobide kaudu saab hoida ja nautida oma elustandardit ning elada ise põnevamat elu. Selle kõige seos kaubavahetuseks loodud ekvivalentidega on suhteliselt ebaoluline nende jaoks, kes mitte ei võta ainult palka vastu (sh oma firmalt), vaid maksavad seda ka teistele. Ettevõtja vaatenurga avamiseks tegin kunagi sellise teema, aga need, kes tahavad palka, pole nagu huvitatudki, kust see raha tuleb, ja need, kes maksavad teistele palka, teavad seda kõike niigi: https://www.auto24.ee/foorum/t174310

Midagi ilusat ja natuke lootustandvat. Täpselt siia teemasse sobiv ja inimese suust, kellel on kindlasti õigust seda kõike välja öelda.
https://www.err.ee/1609893862/oleg-gross-eestis-ei-ole-turum
ajandust

Väga väskedav lugemine, selline inimene peaks juhtima riiki, aga ta on selleks liiga hea ja tark, et seda mitte teha. Mingu tal alati hästi. Arvan, et nii mõnigi kõrge ametnik väristab jalga, kui Grossi kopterimürinat kuuleb. Kõik saavad aru, et see mees on vaesema rahva jaoks teinud rohkem kui mingi rahakooriv ametnike armee kokku. Olen üsna kindel, et vähemalt pooltel neist on mingi pruuni juti saatel jalgalaskmisplaan valmis.

Mida te üldse turumajanduseks peate? Teisisõnu kapitalism. Need mõisted on ammu oma tähenduse kaotanud.

Natukene ka päris probleemidest. Raha eest loomulikult keegi ei sünnita, aga laste puhul, kes isegi ei sünni, pole mõtet filosofeerida ka nende paremast haridusest.

Ungarit on toodud nii positiivse kui ka negatiivse näitena, sest hea on oletada, kui me ei saagi teada, kui sügavaks see demograafiline katastroof oleks kujunenud ilma nende meetmeteta (eelkõige maksuvabastused/alandamised ja laenutingimused). Paljulapseliste maksuvabastused toimivad just niipidi, et paljulapselisteks said need, kes on haritumad ja teenivad rohkem, sest just nemad ka võidavad sellest kõige rohkem. Vaestele on teised meetmed, mis pole nii head/efektiivsed. Aga artikli point on praegu majandus ja tsiteerin sealt olulisima mõtte, mis puudutab tulevikus meid kõiki ja mille ennetamiseks parim hetk on juba ammu möödas, teiseks parim hetk on täna.

https://www.err.ee/1609895296/uuskula-madal-sundimus-toob-ka
asa-hulga-majanduslikke-probleeme

##"Kui sa ütled kõigepealt, et te peate koguma raha selleks, et elada vanas põlves, siis sellel hetkel inimesed hakkavad raha koguma, mitte ei saa lapsi," nentis ta. "Ega see säästmine ei ole lahendus, vähemalt mitte globaalses pildis," lisas ta. "Sellepärast et kui noori ei ole, siis nii või teisiti need asjad, mis me kogunud oleme, ei ole suurt midagi väärt. Ei ole ka korterid – kui igal eestlasel peaks olema teine korter pensionipõlve jaoks, aga elatakse kahekesi, siis on kolm korterit neljast tühjad."##

Tuleb mõelda ka sellele, et sajad tuhanded "riigipalgalised" saavad oma pensi erasektorist, seega riigi ülesanne on edendada sellist erasektorit, mis riiki raha sisse toob.
Loomulikult on noortel probleeme- alustades isiklikust eluasemest, normaalsest palgast, üldisest kindlustundest homse osas. Aga kui ruutmeetri hind ronib pidevalt ülespoole, maksud pitsitavad rahakotti, inimestevahelised suhted on pinnapealsed, manduvad sellised mõisted nagu kohusetunne ja hoolimine, elu sisuks on tiktokitamine ja onlyfänsimine, õpetajad saadetakse koolis pikalt, ei saagi midagi paremaks muutuda.

Mitte ainult korterite ruutmeetrihinnad, vaid ka tootmismaa jpt hinnad muudkui kerkivad. See on päris keeruline probleem, sest kui mujal zooroopas kerkivad ja meil mitte, on varsti kõik meie korterid, tootmishooned, metsad, põllumaad jne võõraste inimeste omad, kes hakkavad neid põliselanikele rentima üldise hinnataseme juures.

Teiselt poolt, kui sünniks mingi ime ja tehtaks näiteks selline seadus, et maad/kinnisvara saavad omada ainult kohapeal reaalselt elavad riigikodanikud ja kõik jääbki kohalike omandusse (ka see rong on suures osas juba läinud...), on selle vara peal ikkagi palju suurem majandussurve, kui oleme seni harjunud. Näiteks hakkavad renditud põlde majandama need, kes ei hooli meie loodusest ega elukeskkonnast. Pole mõtet naiivselt arvata, et väljasureva väikerahva riigi territooriumile pidevalt juurdeehitatavad korteridki tühjaks jäävad...

Pole õnnestunud veel kusagilt lugeda, kuidas seda paratamatult lähenevat probleemidepundart üldse põlisrahvale aktsepteeritaval viisil lahendada oleks võimalik. Iibe tõstmisest paremat lahendust nagu polegi, aga ka see on ainult veerand lahendusest, mida vaja oleks, et Eesti püsiks rahvusriigina.

Huvitav loogika- peab hindu tõstma, sest muidu tuleb rikas välismaalane ja ostab kõik ära. Huvitaval kombel ostavad siiski peamiselt kohalikud need korterid ja majad ära, kuid eluasemelaenust saab kasu ikkagi välismaine pangaomanik. Seega ei peagi midagi kohalike eest ära ostma kui laenuintress tiksub nagunii. Ja kui ka tullakse ja ostetakse, siis üüriraha arvestamises tuleb ikkagi kohaliku elatustasemega arvestada ega saa üleliia küsida. Ma võin muidugi eksida, aga minu arust on kuulda olnud midagi taolist, et osta ja üürida on kuskil välismaal juba soodsam kui meil. Niiet need hinnatõusud paisutavad tihtipeale vaid konkreetsete kohalike firmade ja nende omanike taskuid. Eks neis hindades ole ka õhku piisavalt. Maad ja metsad ongi paljudel juhtudel välisomanike käes, tühjaks raiutud lank müüakse meile tagasi, aga kuna ma selles osas suur spetsialist ei ole, siis rohkem ei targuta. Selle müügikeelu osas oleks juba ammu tulnud tegutseda, ostjate osas selektiivsemaks muutuda, aga ju siis arvati, et välisraha tuleb ja paisutab majandust.

Parandatagu, kui eksin aga tühje lanke kohalikele eriti vist ei müüda või on see marginaalne osa. Sellist maad ostavad need, kellel pole raha enam mujale panna. Küll aga on metsafirmad hakanud põldu müüma. Eks on aru saadud, et maa omamine ei too renditulu näol piisavalt tagasi. Renti tõsta ka ei saa, siis istud oma kesapõllu otsas täitsa kuival.

Ma ei tea, kust on tulnud arusaam, et metsa raiuda ei tohi? Minu meelest vastupidi - majandusmetsas peab raiuma kui on õige aeg ja vajadus. Tähelepanu peab pöörama röövraiele ja rikutud pinnasele/lagale, mis maha jääb, kõik muu on tühi lalin. Ära ei tohi unustada, et seadusega on keelatud taimehaiguste ja -kahjurite levitamine. Mina ei oleks õnnelik, kui naaber oma tegevu(setu)sega enda metsast nt üraskikolooniat levitab.

Raielangile kasvab 10 aastaga normaalne noorendik. Eeldusel, et peale raiet on istutatud uued taimed või on head looduslikud eeldused metsa uuenemiseks. Endast ja oma maast lugupidav omanik teostab noorendikus hooldusraie(d). See paneb aluse korralikule majandusmetsale.

EU-s on teadupärast kapitali ja vara liikumine vabad. Kinnisvara omandamise piiranguid oleks rohkem ja juba ammu pidanud kehtestama kolmandate riikide kodanikele.

# Maad ja metsad ongi paljudel juhtudel välisomanike käes...#
Ma ei tea, mis selle all mõeldud on aga ametliku statistika andmeil on Eestis jätkuvalt suurim maaomanik riik.
https://www.err.ee/1609056899/eesti-suurimad-erametsa-omanik
ud-on-raul-kirjanen-andres-ratsepp-ja-anders-anderson
Ja kui ERR-i uskuda, siis valdav enamik suurmaaomanikest on ikkagist eestlased või neile kuuluvad ettevõtted. Tänaseks ilmselt on mingid muutused toimunud, kasvõi selle Ikea metsatehingu valguse vaates.

Põllumaa. Selles osas on asi keerulisem. Pinnad on rohkem killustunud. Üksikuid suuromanikke (peale riigi) on veel vähe. Osad metsafirmad on mingil põhjusel asunud (teatud) põlde maha müüma (vt. posti algust). Maa hind kerkib visalt aga järjekindlalt. Mingi ülevaate on Postileht mõne aasta eest teinud:
https://www.postimees.ee/7542752/edetabel-pollumaa-suuromani
ke-seas-on-pollumehi-vahe

Head aasta lõppu!

Enamus inimesi, kes balti ketis seisid, ei tahtnud sellist Eestit, nagu praegu on vālja kujunenud. Meil on uued bossid euroopas, kes vāhemuste suure kisa saatel suruvad enamusele peale libademokraatiat. Igasugu veidrikud on lubatud, neid lausa soositakse.. Kes normaalne inimene tahakski sellisesse maailma oma normaalset jārglast elama suunata? Hea kui ise vastu pead.
Seega, normaalsus tagasi igas mōttes, vāhem reguleerimist, rohkem talupoega. Vāhem igasugu virtuaalsust, rohkem looduses viibimist. Vāhem ametnikke ja igasugu pudrumudru, teatritoetusi jms veidrat. Iga kloun ei peaks saama tōōtavate inimeste arvelt oma hobiga āra elada lauldes ning tantsu lūūes. See on laiemalt mōeldud. Kui selline olukord suudetaks luua, tuleks ka elu maale tagasi, kuna lihtsalt linnas ei saaks lulli lūūes enam hakkama.
Aga igasugu lollakad direktiivid muidugi meie ametnike poolt vōimendatuna seda ei luba. Kisa olek taevani, sest need hordid jāāks nālga.
Siit ka vastus Kārsale, mida peaks tegema, et rahvus sāiliks.
Ākki me 35a. Tagasi end vabaks lauldes laulsime pikas pildis maha oma rahvuse pūsimise? Meist on tehtud vāga suures pildis suure teiste kulul elavate inimeste klanni orjad ja selle kindlustamiseks on hādasti vaja jōude, mida presenteeritakse turvatundena. Mōlge veidi laiemalt sellele. Ka valimistel.

Midagi imestada ei ole, kui maamaksud lasti vabaks. Iga aasta võib nüüd 100% juurde keerata. Maa iseenesest ei too mitte essugi sisse, vaid maksuna hakkab hoopis välja viima. Lihtsam ongi maa maa müüa ja minema kõndida.
Ja mida sa seal maal üldse tegema hakkad - minge sõitke natuke Tallinnast kaugemal ringi ja näete, et majad lihtsalt mädanevad, kukuvad kokku ja ei maksa mitte essugi väljaspool linnasid.
Kui maamaks läheb suure generaalplaani kohaselt vastavusse maa hinnaga, siis tädi maalid jms tegelased lihtsalt peavadki oma maa maha müüma, sest pole mõtet ja isegi võimalust maksta seda maksu, muud midagi.

Välja vaadates on asi väga halb. Mingi aeg tagasi oli taevas rakettidest valge 11st kuni vähemalt poole üheni, siis nüüd aint mõned kümned suht haledad piuksud ja kolm-neli kabedamat paketti lisaks. Väidetavalt heal järjel piirkond.
Head uut aastat väitlejatele ja vaidlejatele ning loodame parimat!

Huvitav tekst

https://www.facebook.com/stenhanshvihmar/posts/pfbid02vRsjo2
5MgQzEjRuBhPgagtx7cumKH2BUCe9xqswLc1qywB5WgjuBUBjarcEbR3H3l