Siin on nüüd üks propaganda pilt USA mõõtühikutes. Sõiduautol kui sellisel ei näe soojusmootoril väga tulevikku. Efektiivsus. Kui energia kulule mõeldes suudab üks vaid 30% kütusest kasutada liikumisele ja teine on 3 korda efektiivsem siis ei ole suurt midagi rääkida. Veoautode/ busside puhul on diisel muidugi efektiivsem, kuna vedelal kujul on energiat lihtsam transportida- mahub rohkem. Maksumus. Sissemakse millega liikuma saab on muidugi vanal sõidukil väiksem, elektrisõidukid suht uus teema ja vanade valik kesine.

Keskkonnajutud palun teise teemasse!

Äkki sa 69 harjutad veel natukene funktsionaalset lugemisoskust ja siis viitad sellele kohale, kus ma majanduskasvu kiidan.
Ja need rohelise elektriauto haipijad võiksid minna ning ühe auto nullist valmis ehitada- alustades karjääridest vajaliku tooraine kaevandamisest kuni viimase lihvini poleerimislapiga. Ja sõita 10a järjest, mitte mõne aasta pärast ummisjalu tormates uut mudelit ostma.
Teema algusest on möödas 14a- mis on muutunud, mis paremaks läinud? Lugege uuesti kasvõi esimest postitust.

Üks toonane postitus:
15:01 12.12.2011
Et kokkuvõttes, kui on praegu üleliigset raha ja vajad teist autot vaid linnasõitudeks, siis võiks selle osta?

Kas on 14a hiljem midagi muutunud?

Teine postitus:
18:10 12.12.2011
isiklikult tundub, et elektriauto soetamine ei ole sedavõrd seotud rahalise tasuvuse, kuivõrd keskkonna sõbralikkusega. Rahaliselt see 5 aastat ehk ei olegi väga pikka aeg (nt tarbevee kütmine päikesebatareidega võrreldes elektriga tasub end ära alles 13 aasta pärast (kui kütad nt õhkvesi pumbaga, siis kuskil 39 aasta pärast.)) Ometi keerulisem küsimus on just edasine ekspluatatsioon (hooldused - kusjuures ma hästi ei usu seda teooriat, et hooldused on odavamad. Elu on näidanud, et mida edasi tehnika areneb, seda kapriissemaks see muutub.) Vähetähtis ei ole ka vastupidavus talvistes oludes, see stepsli jama - pikalt sõita ei saa. No ja loomulikult aku (kuigi nt Renault rendib akut, mis tundub aku eleaga võrreldes mõistlikuna.) Küsimus järelturust. Seega rahaliselt on see 5 a. väga optimistlik prognoos. Seega arva, et see jääb näiteks rikaste kodupruade snoobluseks - vähemalt esialgu.
Aga eks iga uus asi tahab harjumist ja ilmselt 5 aasta pärast on ses osas juba mingi stabiilsus tekkinud.

Kas on 14a. hiljem midagi muutunud?

Kolmas postitus:

19:01 12.12.2011
Suur pluss oleks elektriautol siis, kui ta hind oleks kõige väiksemast linnapunnist soodsam. Siis kaotaksid igasugused Yarised, C1, jne oma mõtte. Siis oleks müügis, kas autod või elektriautod.
Aga hetkel tundub, et selline auto jääb ka normaalsele keskklassi tarbijale suht püüdmatuks ja mõttetuks ostuks.

On midagi muutunud?
14a hiljem tammume ikka sama koha peal, nämmutame samade asjade üle.

"...kusjuures ma hästi ei usu seda teooriat, et hooldused on odavamad..."
Usuteema

Siin enne jagati linki, kus mujal (ka. külmades) maades elektrikärude müük märkimisväärne. Ja mitte ainult Norras, kus maksustamine väga tuntav. Meie oma peaga mõtlevad inimesed muidugi teavad kõike paremini. Nagu uued uudised ekre soustis.

Misse ekre soust siia puutub, meite rahad võttis ära praegune valitsus. Teiseks rikastes põhjamaades on akukate laadimine korraldatud. Mul linnas 5 kordne maja, 5 trepikoda. Praegu on mul akukas a kui tuleb neid 3 tk veel. Maja ette ei lubata elektriautode laadimispunkti panna, koormab piirkonna üle. Hetkel lahendust pole. Pensukas 1 km kaugusel on kaks laadimiskohta. Kas siis jääd sinna õhtul peale tööd passima- mul laeb küll 20- 80% -ni 30 min aga uutel juba ei lubata enam üle 100 kw laadimist ehk siis üks tankimine võtab juba 3 tundi.

Silla joonduse reguleerimine on sama kallis, pesemine ja kasimine ka. Kuna pidurid kuluvad vähem, siis neid tuleks ka puhastada-vahetamise asemel, mis on odavam. Rehvid kuluvad kiiremini, kui tahad kiirendada rohkem ja see ei ole ka nii valus, kuna energia on odavam ja ei mõju nii rahakotile. Mootoriõli ja selle filtrit, küünlaid, pihusteid jne. ei ole vaja vahetada kuid mõnel elektriauto tootjal on nõutud jahutusvedeliku vahetus ja ilmselt tihemini kui reaalselt oleks vaja. Eks ikka tahetakse käivet ka hiljem, siis leiutatakse uusi teenuseid ja tasusid. Sisepõlemismootoriga auto on paraku soodsam hinnalanguse tõttu. Näiteks täna ostes BMW 3 seeria AWD sedaan bmw.ee lehelt soodushinnaga 56 700 EUR või Tesla Model 3 AWD tesla.com lehel hinnaga 55 400 EUR, siis hinnalanguse erinevus 4000 + hinnavahe 1000 EUR BMW kasuks on võimalik ilmselt hoolduste ja kütusega tasa teenida 5 aastasel perioodil muretult.

Ants maalt. Sa siis ei ole maalt, maal on ju muretu öösel maja kõrval laadida 3x3,7 kw/h pistikuga. Aga kui sa oled linna kolinud ja sul sellist 3x3,7 kw/h luksusega oma parkimiskohta ei ole ja ühistus kokkuleppele ei saa, siis on ju võimalik elukohta valida. Õnneks on praegu avatud korteriühistutele laadimisjaamade toetus ja nagu uued aknad tõstab ta ka sinu naabri korteri hinda, sest üks lisavarustus kortermajal juures. Kuidas te nüüd parkimise korraldate, et elektriautoga pääseb juhtmele lähemale, kes esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, jne no see on ikka vastavalt heanaaberlike suhete ja kokkulepete järgi. Nagu see, et kompostikasti kallate ikka biolaguneva kraami mitte poeplastikkotiga sodi, jne. Ja nüüd, et kui kõik hakkavad laadima korraga siis on mikrorajoon pime, see on sama jutt, nagu siis, et mis siis saab kui kõik otsustavad korraga tankima minna peale tööd, mis ropud järjekorrad tanklates tekivad.

Muudetud 19.11.25 16:49

Nimesid vahetavale trolliarmeele: ma ei oponeeri mitte särtsuautodele vaid valetamisele. Üks neist valedes juba see, nagu ma oleks särtsuautode vastane, kuigi mu pooldavat suhtumist särtsuautodesse saab lugeda siit teemast mustmiljon korda – esimest korda esimeses sellesse teemasse tehtud postituses 12.12.2011 ja viimati ca nädala eest 11.11.2025 esimestest lausetestki.

Ka õigeid, vajalikke ja häid asju surutakse paraku peale läbi valetamise ja rohkem isegi tarbijate eksitamise kaudu. Ainult et need õige/vajalik/hea ei ole mitte objektiivsed vaid subjektiivsed omadused. Kehtivad konkreetses kontekstis ja konkreetsete tarbimisvajaduste puhul, mitte universaalselt. Nagu ka see külmade maade (irw@Norra) jutt, mis on ilma maksunügimise, taristuta jne lihtsalt järjekordne katse eksitada neid, kes konteksti ei tea (ega viitsi seda nt ChatGPT-lt ülegi küsida). Need muud trollimiskatsed näidata mind/meid tasaarengu ja laristava majandusmudeli vastastena ei kuulu siia teemasse ega vääri vastustki.

Hea fdghfgh. Kas ma võin küsida siis sellistele küsimustele vastu, et kas see on mugavus, kui iga 15000km tagant tuleb õli vahetamas käia ja selle peale mitmeid tunde oma päevast kulutada?
Kas see on mugavus, et ma pean ekstra tanklasse sõitma, et autole sõiduulatust juurde saada ja ei saagi seda kodus täis? Kas see on mugavus, kui ma pean sõitma sõiduomaduste poolest kehvema autoga, kus detsibellid tõusevad, kui gaasi anda?
Kas see on rahalises mõttes mõistlik, et ma pean iga kuu vedelkütuse eest nii palju maksma? Kas see on hea, kui mul talvehommikul autot käivitades lapsed summuti tagant läbi käivad ja külma mootori heitgaase sisse hingavad? Kui mul naabrimees diislit soojendab ja see diislilõhn akna kaudu mulle tuppa tuleb? Kas see on keskkonnahoid, kui nafta tootmisega rikutakse põhjavett või reostub pinnas? See ei ole keskkonnahoid, et teie ei näe tuhandete kilomeetrite kaugusel olevaid nafta puurimise keskkonnamõjusid.

Me võime jõuda üksteisega niimoodi varsti küsimuseni, et "Kas nõustute Staliniga selles osas, et lehmadel on neli jalga ja millised Stalini ideed Teile veel sümpaatsed on?" Küsimus on vaid selles, kumb meist selle esitab ja teise niimoodi kahvlisse võtab.

Hind. Oluline pole mitte hinnalipik, vaid auto omamise kogukulu. Pealegi hinnad on üpriski sarnased juba paljude võrreldavate autode puhul. Kusjuures see, kui mul kulub auto peale vähem raha, on minu jaoks mugavus, sest siis jääb mul rohkem raha elu muude hüvede nautimiseks.
Loomulikult, kui te ei saa börsielektrit tarbida, siis kaob üks hinnaeeliseid ära või väheneb oluliselt. Kortermajade juurde tehakse laadijaid, aga võiks teha kiiremini. Seejuures pole vaja isegi mingeid 11kW laadijaid, tegelikult piisab ju palju vähemast. Küll selle mõttega varsti ära harjutakse. Ei jää maja ju pimedaks, kui kõik hommikul vett keedavad või talvel jõulupraadi valmistavad.

Fdghfgh, kui te küsite, et mis on võrreldes nende 14 aasta taguste postitustega muutunud, siis ma ütleksin, et muutunud on see, et toona oli elektriauto tänavapildis haruldus ja nüüd on neid teedel näha rohkem, kui nende % liiklusregistris lubaks arvata. Laadijaid on piltlikult öeldes igal pool, kuhu on vaja minna ja neid tuleb juurde. Elektrikaid ostetakse valdavalt nende poolt, kes autot palju kasutavad ja autolt palju soovivad.
Kui igapäevaselt palju sõita, siis on mugavus ja hind väga oluline.

Selleks, et rohkemad inimesed saaksid neid hüvesid nautida rajatakse loodetavasti kortermajade juurde rohkem (väga)aeglaseid laadijaid.

Sisuliselt kõik su “eelised” kaovad, kui tahad talvel kodust kaugemale kui 100 km minna. Siis laadid kallilt, istud ja ootad.
Rääkisin hiljuti ühe Soome koduprouaga, kel aega ja raha piiramatult. Ütles, et on stressis selle eqc mersuga, pidev arvutamine ja ärevus on tuttav tunne. Oled nagu auto ori.
On ka külma autoga koju sõitnud, see muidugi oma viga.
Aga igasugu olukordi tuleb ette.
Ja maakera saastamise jutt topi küll nüüd suhu tagasi, ei hakka jälle tooma välja seda milonite tonnide akude tootmise protsessi.
Kas neegrilapsed peavad hingama saasta sisse?

Aga enamiku elektri tootmise ja kohaletoimetamise saastest pole ju minu akna all. Sama rida akude muutmise ja hilisema ümber töötlemisega.
Järelikult üliroheline.kui veel koduse laadimisvõimaluse eest ka teised enamiku maksavad on elu lausa lill.

Vaba mees
siin eespool ju keegi just kenasti selgitas, et ka sisepõlemismootoriga autoga sõites ei ole enamus saastast samuti Eestis kellegi akna all - nafta puurimine, frakkimine ja kogu mootorikütuste tootmine ja transport, tankerite õnnetustega tekitatud keskkonnakahjud. Ja mis põhiline, need CO2 tonnid, mis õhku paiskuvad, on nähtamatud.

Põlevkiviga on meil Eestis ju hea näide olemas, mis nähtava jälje on 100 aastat põlevkivienergeetikat tekitanud - kaevandused, karjäärid, tuhamäed, rikutud või kadunud põhjavesi paljudes piirkondades. 1t põlevkivi põletamisel tekib ca 0,5 tonni tuhka ja 2 tonni süsihappegaasi.

Pole mõtet puhuda suureks ainult EV tootmise ja kasutamisega seotud saastet.

Ja see elekter tuleb seinast.

Jaaaaa
Elektriliine ei hooldata, parandata, lõhuta.....
Särts on nigut niuhti seina sees!
Rääkimata kuriteost maa vastu, mida PEJ'ga "harrastatakse".

mati1222
jee.kim

Mulle tundub, et Teie arusaama järgi tuleb bensiin tankla voolikust.

Ei, vedelkütusel on ka oma ahel aga paljudele särtsumeestele tundub, et pistikust tuleb roheline "maagia"!

jee.kim
tee väike mõtteharjutus vedelkütuse koguahelast, kui Eesti toodaks kogu tarbitava vedelkütuse põlevkivist, mis oleks selle jälg keskkonnale, kui palju peaks põlevkivi kaevandama ja kauaks teadolevatest varudest maapõues üldse jätkuks.

Statistika näitab, et 2024 tarbiti Eestis
1) 705300 t diislikütust
2) 198900 t autobensiini
3) 56400 t lennukikütust
4) 22800 t põlevkiviõli (raske fraktsioon)

1 tonnist põlevkivist saab 100-200 l põlevkiviõli. palju viimasest diislit ja bensiini välja pigistab, otsi ise välja.

Minge ökomöko teemasse teineteist lolliks sõimama!

69 läheb nüüd istub arvuti taha ja hakkab arvutama.
Esiteks: mitu kilomeetrit saab läbi sõita selle diisli- ja bensiinikogusega ning mitu kwh kulub taolise koguse kütuse tootmiseks. Jätame praegu välja põlevkiviõli ja lennukikütuse.
Teiseks: Mitu kwh energiat kulub ühe 100kwh elektriauto aku tootmiseks ja mitu kwh kulub energiat, et seda akut laadida selle kilometraaži läbimiseks vedelkütuste läbisõidu võrdluses.
Võtame vedeliku kütusekuluks ümmarguse arvu 10l/100km ja elektrikuluks 20kwh/100km.
Ja vastustest näeme, kumb neist edasiviivatest jõududest on kulutatud energia mõttes soodsam.
Ilustada neid tulemusi nagunii ei saa, sest igaüks võib AI abil selle üle kontrollida.

https://electrek.co/2025/11/19/bmw-ix3-drove-over-1000-km-si
ngle-charge/

kahju et pole välja toodud selle tripi keskmist kiirust, pakun et üle 67 keskmiseks ei saadud

https://elu24.postimees.ee/8364894/video-parnulanna-autol-ta
itus-miljon-kilomeetrit-selline-tunne-nagu-oleks-lotoga-voit
nud
«See on saavutus! Meie Passat. 2012. aasta Passat,»
Heli räägib Elu24-le, et nemad ostsid kõnealuse auto 2018. aastal. «Algselt toodi see auto Saksamaalt, kus sellega sõideti taksot. Ka eelmine omanik, kellelt meie Eestis auto ostsime, sõitis selle autoga taksot.»
Heli räägib, et tema abikaasa Ivari on autot aastate jooksul hoolikalt hooldanud. Praegu on Volkswagen Passatil teine mootor, kuid esimene pidas vastu 900 000 kilomeetrit. «Alles eelmisel talvel tuli mootor uue vastu vahetada,»

Selle konkreetse ix3 akuandmeid lingis polnud.

Mõtlen ette ja natuke hirmunult. Nimelt kui minu peres peaks kõik sõitma elektriautodega ja nagu tavaliselt saame kõik kokku minu juures nädalavahetusel maal, piisavalt kaugel suur linnadest, nii vähemalt kolm korda aastas ja seda alati kindlalt kütteperioodil. Autosid vurab õuepeale lisaks minu autodele veel 4-6 autot ja kui saabujad soovivad oma autosid minu juures laadida, siis no ei vea välja isegi siis, kui ainult pooled sooviksid laadida. Majapidamisel on maaküte ja peakaitse 3x16A Täna sain pakkumise, et kui soovin ampreid juurde saada, siis esialgne hinna pakkumine on 25000.- + km. Lähimad kaks laadimisjaama autodele (2 ja 2 kohta) asuvad minust 17 km raadiuses.

No siis ei sobi, kui mingit lahendust v.a. oma laadija ei suuda välja mõelda ja tõesti maa nii kaugel on, et edasi-tagasi välja ei vea.
Ei peagi see kõigile sobima ja meeldima.
Aga valikuline õpitud abitus kumab välja küll.

Saite nüüd. Kui ei suuda oma külaliste autosid laadida, olete abitud lödipüksid. Aga miks peaks üldse laadima- elektriauto omanik paneb ju läbi elupori täie rauaga, sest autot ostes heitis ta raske õpitud abituse koorma seljast ning nüüd on superman, kes ainuüksi pilguga kõikide külaliste kõik akud täis laeb ja kõik sõidud sinna ning tagasi ühe laadimisega teeb. Ja kui vaja, annab neile 25 tonni amprite ostmiseks.

Ise lased bena ja dislat kõigil külalistel maakodus muidugi paagid täis silmini täis.
Tase muidugi.
Ma ei tea, kes seda särtsu peale sunnib. Sõidke millega tahate

###iga 15000km tagant tuleb õli vahetamas käia ja selle peale mitmeid tunde oma päevast kulutada### pean ekstra tanklasse sõitma###sõiduomaduste poolest kehvema autoga, kus detsibellid tõusevad, kui gaasi anda###pean iga kuu vedelkütuse eest nii palju maksma###naabrimees diislit soojendab###

Wtf? Kas siin on inimese asemel mingi juturobot, kes pole ise kunagi ühelgi autol õli (veerand tunniga!), piduriklotse, veermikupudinaid jne vahetanud? Kes ei sõida MÖÖDA ühestki tanklast, vaid käib neis spetsiaalselt? Kelle moodsa auto mootori detsibellid on kuulda ka helisüsteemi tagant? Kelle autode mootoreid-salonge ei saagi soojendada eelsoojendusega, vaid ainult töötava mootoriga? Kes arvestab terviklikest autokuludest eraldi ainult kütust ja teeb just kütusekomponendi pärast endale majanduslikult kahjulikke otsuseid? Reaalne trollimissoovita inimene ei suudaks ju sellist eluvõõrast jama isegi välja mõelda!

##nafta tootmisega rikutakse põhjavett või reostub pinnas? See ei ole keskkonnahoid, et teie ei näe tuhandete kilomeetrite kaugusel olevaid nafta puurimise keskkonnamõjusid##

Äraspidine nimby... aga oma aeda võtaksid 300m kõrguse tuugeni koos kohustusega kompenseerida KÕIGILE naabritele sellega kaasnevad probleemid, kasvataksid ülesse kotkaste jt lindude emata jäänud tibud, nahkhiired jne? Või tekitame nüüd need probleemid endiselt ikka võimalikult kaugel võõrastele inimestele ja loomadele-lindudele? See roheenergia tuleb ju kellegi elukvaliteedi arvelt, täpselt nagu ka puuraugud keset kõrbe.

Ma pole kontrollinud üle seda “kuulujuttu”, aga juba praeguse energiavajaduse juures olevat päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite tõttu rohkem VARASEMALT ELURIKAST maapinda kasutusest väljas kui naftapuuraukude tõttu, sest geoloogia tõttu ei asu tavaliselt puuraugud (erinevalt tuugenitest/paneelidest) nii suurt elurikkust omavates piirkondades. Suurusjärk tundub loogiline juba ainuüksi lennukiaknast vaadates, st kui palju ainuüksi viimase paari aasta jooksul neid JUURDE on ehitatud. Klassifitseeriksin selle siiski kuulujutuks, sest isegi siis, kui suurusjärk on õige, saaks vaielda lõputult selle üle, millise mõõdiku järgi on rohkem või vähem ja sellest olenevalt arvan, et õigeid vastuseid on rohkem kui üks. Küll aga ei saa näidata näpuga tervikut vaadates, et üks on teisest oluliselt rohelisem, lihtsalt üks on ühes aspektis ja teine teises.

##Ise lased bena ja dislat kõigil külalistel maakodus muidugi paagid täis silmini täis. Tase muidugi##

See trollimine lõpeb varsti järjekordse blokeeringuga. Miks peaks keegi tegema seda 1000km+ lennukaugusega autode puhul? Ei tekiks sellist küsimustki 1000km+ lennukaugusega särtsukate puhul.

##Rääkisin hiljuti ühe Soome koduprouaga, kel aega ja raha piiramatult. Ütles, et on stressis selle eqc mersuga, pidev arvutamine ja ärevus on tuttav tunne. Oled nagu auto ori.##

Seda räägivad kõik need sõbrad-tuttavad, kes ostsid särtsuauto valelubadusi uskudes, aga mitte need, kellel oli varasemast kogemus olemas ja oskasid valida targemalt. Mõne päeva eest lahati kusagil raadiosaates ka seda Põhjamaade fenomeni, et kes kord juba ostab, see neile ka pidama jääb. Ma tõlgendaks seda nii, et statistika koosneb eelkõige massist ja mass asub linnades, kuhu need ka sobivad. Lisaks, kui neid on palju, pole ostjatel ka illusioone ja kui vajadused on iga ilmaga sõita aku lennukaugus 400km pealt 300km peale, ei teki kellelgi ka stressi. Minu tutvusringkond Soomes on jällegi (pool)maakad ja kogemused lähevad samasse auku Sinu koduprouaga, et “never again”, sest inimestel on raha ja nad on valmis maksma selle mugavuse eest, sest ka iga fossiilauto omanik Soomes istub hommikuti sooja mootori-salongiga autosse, kuna selleks on taristu ammuilma juba valmis ehitatud (ka linnades) ja massiefekti tõttu on see ka poolmuidu kättetulev luksus (kuumaks 5e vms või üldse tasuta, kuuludes parklakoha juurde).

See teema on täis vastandamist ja samas ka mingeid mõttetuid kiidulaule. Teema pealkiri vihjab siiski praktilistele kasutamiskogemustele, st kui mitte särtsukate omanikud ausalt oma probleemidest ei räägi, kes muu neid siis veel teha saaks? Miks te ei räägi ausalt? Varjamisega saavutate vaid selle, et üha rohkem inimesi teeb enda jaoks ebasobiva valiku särtsuautode vahel ja pettub särtsus kui sellises, kuigi pettuma peaks pigem mudelis ja haipimise kvaliteedis, mitte särtsus kui energiaallikas. Labane näide, soovitan lugeda kommentaare:
https://www.facebook.com/groups/1371806576545672/posts/25839
34091999575
Jälgin e-tronidega seonduvat, kuna neid on tutvusringkonnas suht palju, paljud on hädas erinevate asjadega ja sealt kommentaaridestki on näha, kui paljud loobivad tuhandeid (tagaluugiavamise mehhanism, tagatuled, laadimisluugi solenoid jne juba väheste miinuskraadidega) nende probleemide lahendamiseks, mida ei saa isegi garantii alla panna. Just sellist infot vajaks ka see teema siin, sest need on mudelispetsiifilised probleemid, mida ei saa tulevane omanik ka kuidagi ignoreerida. Fossiiliomanikel ei komplekse rääkida VAGi puhul “V6 Hitleri kättemaksust”, “nukapoolitajatest”, ketivenitajatest jne.

Loomulikult jälgin veel paljusid teisigi gruppe. Kui kopeeriksin siia praegu 50 viimase kuu jooksul nähtud linki erinevate särtsukate probleemidest (ega tasakaalustaks neid sama suure hulga fossiilikaprobleemide linkidega:)), nimetaks need sildistamiskultuuri esindajad mind aususe eest siin jälle virisejaks vms... Ometi teeniks see kõige paremini just nende huvisid, kes omale särtsukat plaanivad osta ja aitaks teha parema valiku.

Selle asemel tegelevad mingid juturobotid filtreerimata ideoloogilise propagandaga, kiites valimatult kõike, nagu auto koosnekski ainult kütusest ja üldse mitte omadustest. Ammugi mitte nende omanikele hädavajalikest omadustest.

EDIT: leidsin ka eestikeelse lingi selle Soome statistika kohta.
https://accelerista.com/soiduauto/elektriauto/uuring-soomes-
on-elektriauto-omanikud-oma-valikule-truud

##uue või suhteliselt uue täiselektrilise auto omanikest plaanib umbes 75% valida ka järgmiseks autoks elektriauto; diiselauto omanike seas jääb diisli juurde vaid umbes 21,5%; bensiinimootoriga sõiduauto omanikest valib sama kütuse järgmise autoga umbes 36%.##

Ehk teiste sõnadega: fossiilkütuse omanikel on kütuseliigist pohlad, kuna nemad ei osta ideoloogiat, vaid reaalseid omadusi;)

Muudetud 20.11.25 21:13

"Ma pole kontrollinud üle seda “kuulujuttu”, aga juba xxxcc olevat...." on tüüpiline näide demagoogiast. Poliitikute "stiil".

Aga ähvarda muidugi bännimistega jms. Aega paistab sul muidugi olevat rohkem kui ...
tust

Ma ei tea, kuidas minu õlivahetuskogemus siia puutub, aga no kui see on nii oluline, siis las ta olla. Ma olen õli vahetanud kohtades, kus ma saan vana õli panna kohe õigesse kohta, riiulist on võtta uus filter ja vajalikus koguses uut õli. Kuna Kärss soovib kõike arvesse võtta, siis kui ma arvestaksin pärast veel koduse õlivahetuse juures jäätmejaama viimise aega ja (vist ka) rahalist kulu jäätmete üleandmise eest, siis läheks see veel pikemaks protsessiks. Tavapärane hooldus, koos auto viimise ja toomisega siiski päris mitu tundi võtab ning kuna teadupärast kõik elavad kortermajas ja ei saa seepärast elektriautot osta, siis ei ole ka kortermaja ees kuigi mugav õli vahetada.

Aga muidu jah... tankla tõesti ei jää selle auto tee peale. Vanasti jäi, aga nüüd käisin nelja kuu jooksul esimest korda isiklikku autot tankimas, sest läbisõit on nii palju kukkunud ja enam tõesti ei jää tankla ette. Bensukas sobib veel teise autona sõitmiseks, kui elektrikas sõidus on, aga kui vaja ikka pere- või töö asjus kaugele minna, lähme elektrikaga.

Muidu päris elu probleemidest rääkides läks tõesti ükspäev vist lausa mingi 10 minti aega laadija juures. Maksmisega oli mingi tõrge ja laadimisotsikute numbrid olid justkui vahetuses. Valisin, et alusta laadimist otsikuga x, aga tegelikult aktiveerus otsik y.
Konkureeriva firma laadija, kus olen varem olnud, oli umbes 100m eemal, aga tahtsin põhimõtte pärast seda uut proovida ja asja toimima saada ning uues oli ka soodne hind.

Eks sellest võib loomulikult teha selle järelduse, et näete, see elektrivärk on ikka üks jama ja segane värk ning minul küll pole sellist jama vaja ja pealegi tanklas pole kunagi nii olnud.
See ~10 minti (vb ka 5min) oli aeg, mis kuluski seal laadija juures asjas selgusele jõudmiseks. Ega ma peale selle seal aega ei raisanud. Läksin lihtsalt poodi vajalikke asju ostma ja kui olin hetk hiljem oma ostud teinud, lõpetasin ka laadimise.
Takkajärgi tarkusena poleks olnud vaja laadida, oleks ka niisama kodus tangitud aku põhjas loksuva elektriga tagasi kodulinna jõudnud, aga noh... oli parasjagu odav hind ning igaks juhuks. Kokku laadisin meeletud ~3,5kWh :)

Kuulujuttudest... küsimus pole "kas" vaid "millal". Selle 2011 alguse saanud teema jooksul pole enamus soovunelmatest samuti täitunud, sest probleem pole samuti mitte "kas" vaid "millal".

##nüüd käisin nelja kuu jooksul esimest korda isiklikku autot tankimas, sest läbisõit on nii palju kukkunud ja enam tõesti ei jää tankla ette##

Kusjuures see on nüüd üks fossiilautode pärisprobleemidest. Igas riigis on kütuseks nimetatava kokteili segamisele omad reeglid ja nii palju, kui ajakirjanduses teemat on valgustatud, on Eesti puhul nõrgaks kohaks just bensiinide detonatsioonikindlus, mis saavutatakse suht kiiresti lagunevate lisandite abil. Kui sõitmise vajadus on ikkagi väga harv, siis piltlikult öeldes sellise kütusega ülevaatusel heitgaasitesti teha pole väga mõtet (eriti veel vanade autodega, kus detonatsiooni ennetus toimub mehhaaniliselt). Diislitel hakkavad paagis lõpuks vetikad kasvama, mis mudaks muutudes paagisõela/filtreid ummistavad jne. Loomulikult on selle kõige vastu jällegi lisandid olemas, aga see on lisakulu ja lisategevus, mida keegi ei arvesta ja kas nii vähe sõitva auto puhul oleks sel mõtetki...

Nii need eelised/puudused tulpa laotaksegi ja lõpuks ei vaadata mitte tulpade pikkusi, vaid seal sisalduvate probleemide lahendusvõimalusi oma isikliku mätta otsast. Need tegelikud kasutajaprofiilid kajastuvad jällegi müügistatistikas;)

Pidurite teema kah reaalne murekoht. Mul jäid hella sõidustiili tõttu ka bensukate pidurid nõrgaks. Elektrikaga risk veel suurem.

Võrreldes 2011 aastaga on muutunud siiski see, et siis maksis 100km läbisõitu 40 000euri ja nüüd maksab uuel autol 100km lävisõitu 10 000euri. Siis pidigi reaalselt 1h sõidu kohta 0,5 kuni 1h laadijas olema ja nüüd saab hea elektrikaga juba peaaegu kõik sõidud Eesti piires teha ilma laadimiseta või tühise ajaga.
Muutunud on see, et elektrika äratasumiseks pidi 2011 ikka väga kitsapiirilisi kasutusviise arvutusse panema ja nüüd on see mõnel juhul, kui palju sõita nii hea valik, et tasub isegi nö. odav liisingust väljaostetud uuemapoolne kaskota korralik auto maha müüa ja elektrikas asemele võtta.

See teema on muutunud päris lamemaalaste foorumiks.
Reaalsus on see, et kui elad oma majas või omad isiklikku laadimiskohta, sõidad vähem kui 500km PÄEVAS, siis elektriauto on täpselt sobiv.
Kindlustused, maksud ja ülalpidamiskulud on kõik elektriauto kasuks ja hoolimata auto veidi kõrgmast hinnast ja suuremast amortisatsioinikulust, tuleb elektrauto TCO ikkagi madalam kui sarnase sisepõlemismootori oma. Akutehnoloogia on juba ammu arenenud tasemele, kus tõenäoliselt roostetab enne auto ümbert, kui aku jõuab oma eluea lõpuni ning uued tehnoloogiad on ka "tulekindlamad". Paljud näiteks siiani usuvad, et akud peab sõitma tühjaks, et siis uuesti laadida, mis on täielik jama, sest tänapäeva akusid võid laadida kasvõi 10% kaupa. Sama lugu talvele sõitmisega, nagu siis ei jõuaks üldse kuskile, aga tegelikult sõidavad enamus elektrikaid ka talvel 300km ühe otsaga. Ühesõnaga, lihtsalt uskumatu palju lamemaalasi siin oma teadmatust elektriautode st demonstreerivad.

Kuna keegi pole arvutusi teinud, siis panen siia enda oma, st AI tehtud, sest ise ma neid andmeid netist vist välja ei otsi.
Algandmed (loodetavasti õiged) olid eespool kirjas
(Statistika näitab, et 2024 tarbiti Eestis 705300 t diislikütust 198900 t autobensiini)
liitsin vaid kokku bena ja disla kogused, et lihtsam lahendada oleks ja küsisin andmeid bensiini kohta, sest selle tootmine kübe kallim.

Vastus: 904200 liitri bensiiniga saab sõita umbes 9 042 000 kilomeetrit.
Vastus: elektriautol kuluks 9 042 000 km läbimiseks umbes 1 808 400 kilovatt­tundi (kWh) elektrienergiat.

Vastus: Seega, väga umbkaudselt võib öelda, et 904 200 liitri bensiini tootmiseks kuluks elektrienergiat suurusjärgus ~1,2 miljonit kWh (≈ 1,18 GWh)

Selle läbisõidu juures peaks tegema 18084 täislaadimist.
et sõita 9 042 000 km 100 kWh akuga ja keskmise 20 kWh / 100 km kuluga, kulub umbes 2 miljonit kilovatt­tundi (2 GWh) elektrienergiat, arvestades laadimiskadusid.

Ja siia peaks põhimõtteliselt liitma ka aku tootmiseks kulunud energia:

Lühike vastus: sõltuvalt allikast ~3 000–10 600 kWh elektrienergiat 100 kWh liitium-ioonaku tootmiseks; realistlikud, kaasaegsed hinnangud kipuvad jääma ~3 000–5 000 kWh (3–5 MWh)

Seega kui ma suutsin oma küsimused nii arusaadavalt formuleerida, et tehisaju neile vastates asjast ikka õigesti aru sai, siis taolise kilometraaži läbimisel on elektriauto hoopis kulukam seadeldis. Arvestades, et keskmine sõiduauto neelab vedelkütust siiski alla 10l, on tulemus veelgi rohkem vedelkütuste kasuks.
Kui keegi arvab, et tulemused on valed, võib enda rehkenduse teha ja minu poolt AI käest saadud vastused kummutada.

No näed, aga nemad sõidavad elektriga ja on rahul.
https://accelerista.com/soiduauto/elektriauto/uuring-soomes-
on-elektriauto-omanikud-oma-valikule-truud/

fdghfgh
ega aru küll ei saa, mida Te kokku arvutasite koos AI-ga.
kooli füüsika ütleb, et bensiini energiaväärtus on ca 12-13 kWh/kg kohta (diislil ca sama). Kui võtame isegi bensiiniauto keskmise kütusekulu poole väiksemaks, siis 1 km kohta on energiakulu bensiiniautol ju ikka kordades suurem. Aku tootmine on ressursimahukas, aga see ei ole nii, et ilma akuta elektriauto tootmise energiakulu = bensiiniauto omaga ja see aku on siis lisaks. ilma akuta elektriauto tootmine on ikka väiksema ressursikuluga kui bensiiniauto tootmine. lisaks kui laadimisvõrk on olemas siis ma väidan, et 1km teekonna läbimiseks vajamineva vooluhulga tootmisallikast lõpptarbijale toimetamine on ressursisäästlikum kui kogu vedelkütuse ahela korral .

Ma juba mainisin, et mine õpi funktsionaalset lugemist. Kütteväärtus pole siin mingi näitaja, sest saime teada vaid seda, palju kulub energiat selle koguse vedelkütuse tootmiseks, kui suur on selle kogusega läbisõit 10l/100km arvestuses ja palju kulub elektrit sarnase läbisõidu jaoks elektriautol.

fdghfgh
ma ei saanud aru, mida see arvestus näitab ja mis selle mõte on. võrrelda seda, et looduses leiduva kütuse mootorisse paneku kõlbulikuks tegemiseks kulub väiksem energiahulk, et läbida sisepõlemismootoriga vahemaa X kui alternatiivina elektriauto vahemaa X läbimiseks kuluv energiahulk?????. Mida see näitab?

Teemat võib väga lihtsalt kokku võtta, keskmine eestlane sõidab 12 a vana autoga ning see on elektriauto jaoks absoluutne elukaare lõpp, seega ei sobi see Eesti oludesse. Kui keegi tahab vastu punnida, vaadaku ise ringi, kui palju sõidab tänavatel varaseid Leafe, Zoe-sid, Model S-e, mis olid kunagi hästi populaarsed autod. Asi pole ainult selles, et nad kaua vastu ei pea, vaid selles, et nende kasutusomadused e sõiduulatus kahaneb viimastel aastatel oluliselt. Vana EV võib olla teoreetiliselt sõidukorras, aga kes seda pidada viitsib, kui sõiduulatus on 50 km?
Laadimispunkt enda maja ei kasva ka iseenesest, peab kõvasti investeerima. Ja kuidas saab 500 km päevas sõita autoga, mille sõiduulatus oli tuttuuena testitingimustes sama 500, 8 a vanana päriselu talvel max 150 siis?
"Elektriauto veidi kõrgem hind" - Passat 34 000 vs ID7 63 000, 29 tonni ehk uue Golfi võrra on "VEIDI" kõrgem? Passati eluiga on ca 20 a (konservatiivne), see teeb amortisatsiooni 1700/a, ID7 12 a (väga optimistlik), amortisatsioon 5250/a. No tuntav vahe ikkagi!
Kindlustuse kohta käib otsene valetamine, liikluskindlustus Passatile 290 vs ID7 480, kasko Passatile 1276 vs ID7 3600. (Mõlemad on baasvarustuses, sama aasta, sama omanik). Läänes ei taha juba paljud seltsid elektrika kaskokindlustamisega ka jamada.

https://evpowered.co.uk/news/which-study-reveals-evs-lose-ju
st-1-of-range-per-year/

"Kuna Kärss soovib kõike arvesse võtta, siis kui ma arvestaksin pärast veel koduse õlivahetuse juures jäätmejaama viimise aega ja (vist ka) rahalist kulu jäätmete üleandmise eest, siis läheks see veel pikemaks protsessiks"

Oh ei, isand Kärss taaskasutab kõike. Ühe auto vana õli on teise auto uus.

ID7 kasko 3600???
i7 kasko näitkes alla 2k

"Liikluskindlustus Passatile 290 vs ID7 480"
vs i7 137

Mis sel Passatil viga on, et LK 290€ on? Mul RAV4-l oli ~100€ ainult
See on igati loogiline, et kallimal autol (elektrikal) on kasko kallim.

Muudetud 21.11.25 12:47

Vaevalt et absoluutne tõde aga siiski:

Arutelu peamine häda on selles, et tambitakse tuimalt mustvalget maailmapilti. Ei sobi ja kõik! Ainult see sobib! jne, jne, jne...
Lugege vahelduseks, mida Kärss kirjutab! Ja pidage meeles, et ta kasutas elektriautot igapäevaselt siis kui meie imestusega vaatasime esimest siiajõudnud Balkancari akutõstukit!

Passatil pole viga midagi. Kindlustuste hinnad on küllalt individuaalsed ja koosnevad nii mitmest komponendist, et ühte summat ei ole mingit mõtet siia välja tuua, kui tausta ei tea. LK hind nt kujuneb üldiselt masina vanusest, -võimsusest, (taastamis)väärtusest, juhi vanusest (staazist), -reg aadressist, juhtumite ajaloost ja krt teab veel millest. Suures pildis ei tohiks sarnaste näitajate- ja väärtusega tava- ja el autode kindlustused palju erineda. Kindlustuste endi statistika näitab üleüldist enamust juhtumeid pleki- (plasti) ja klaasikahjudena. Metsloomad samuti. Siin pole ju vahet, kummale käitustüübile kahju tekib.

Kohati tundub, et siin osa inimesi lihtsalt toodavad oma propagandat ega isegi loe, mida teised kirjutavad. Muidu ei jahutaks siin teemas 10x mitte sama juttu, vaid vastataks propagandale kirjutatud vastustele omapoolsete argumentidega, ei pandaks “särtsu pooldavate” artiklite linke eri inimeste poolt mitu päeva järjest, vaid kirjutataks omapoolne kommentaar eelmisel päeval sama lingi kohta kirjutatud kommentaarile jne. Kui isegi lühikesi foorumi kommentaare ei suudeta lugeda, kas kõik need võõrkeelsed artiklid ongi üldse läbi loetud enne siia linkimist?

See vana õli utiliseerimise jutt on kah paras huumor: maal makstakse vana õli eest! Mina ei pea maksma võõrastele, sest mul tekib seda endal piisavalt (mootoriõli ostan koju kah vaadiga, mitte plastkanistrites). Ei arvagi, et korteriinimesel vana õliga midagi teha oleks, aga mingi utiliseerimise jutu järel jääb mulje, et vana õli hinda isegi ei teata... nagu eri planeetidel elaks.

##kui elad oma majas või omad isiklikku laadimiskohta, sõidad vähem kui 500km PÄEVAS, siis elektriauto on täpselt sobiv.##

Ok. Palun siis üks konkreetne näide, milline on kõige odavam uus särtsuauto, milles on minimaalselt 6 istekohta ja millega tohib vedada tonn+ haagist? Lihtsustamise mõttes võib selle 500km asemel arvestada ka 100km päevas;)

Selliseid fossiilikaid on mul hoovis näiteks 5tk (neist 2tk uuena ostetud ja 2tk ~10a ausalt teeninud), sest see on minu miinimum, et pere autosse mahuks ja haagist vean kah korra-paar nädalas (selleks ju autot vaja ongi, muidu võiks ka ühistransporti kasutada, kui see maal olemas oleks;). St üksi sõidangi kevadest sügiseni võimalusel elektritsikliga ja kahekesi päris tsikliga, selleks ei ole autot üldse VAJA.

Uus odavaim vastav fossiilauto on näiteks Dacia Jogger https://www.auto24.ee/soidukid/4251897 , haagis kuni 1,2t ja lennukaugus ilma haagiseta kaugelt üle 1000km (600-700km gaasiga ja 1000km+ bensiiniga 50L paagiga, isegi linn+maanteekulu kokku jääb alla 5L/100km, need on ametlikud ja ka REAALSED andmed, isegi väikese varuga;). Palun esmalt siis uus/odavaim vastav särtsukas ja ALLES SEEJÄREL on mõtet hakata rääkima kilomeetrihinnast, kaskohindadest, väärtuse langusest jne. Kui kirjutada ei viitsi, piisab ka lingist;)

Ise küsin, ise vastan, hinnaklass on Daciast küll mitmeid kordi kallim, aga O2 haagise vedamiseks on see igast asendist aus aparaat. St jällegi reaalsed kogemused teoretiseerimise asemel, soovitan tutvuda, sest särtsuautod on meie kõigi tulevik, meeldib see või mitte.
https://www.facebook.com/groups/elektriautodeestis/posts/427
0929599806052

Kes pikka lugu lugeda ei viitsi, siis ta kirjeldab seal, kuidas mitu korda oli sunnitud laadimiseks oma 1,4t kaaluva haagise tagant lahti haakima, sest füüsiliselt ei mahtunud laadima koos haagisega. Fossiilautoga harjunud inimene ei tuleks selliste probleemide pealegi. Seda enam, et selliste alla 500km haagisevedamistega pole nagunii vaja tankimiste peale mõeldagi, isegi mitte 1L Daciaga:)

80 tonni on ju edukale ärimehele peenraha, miks mitte siis sellega käru vedada ja tõestada, et see suudab käru vedada. Imelik ka kui selle raha eest ei suudaks.
See, et laadimispunktide ehitajad pole mõelnud käruvedajatele, on juba nende bläkk.
Vähemedukas ärimees paneks need sahad ducatosse või mõnda teise sarnasesse kaubikusse.

Sõiduautol ei peagi kärukonksu olema - see põllumajandustehnika teema.
Ja elektrikäru ei peagi kõigile meeldima/sobima. Ma ei tea, kes see peale pressib neid, pigem räägitakse oma kogemusi/tundeid jms.

Olen nõus, et ei pressi neid elektriautosid keegi kuskil peale.

Äkki lepiks olukorraga, et Kärss on üks nendest 100-st eesti inimesest, kellele mitte mingi valemiga ei sobi elektrisõiduk (ei ole 6 kohta ja ei saa käruga 1000kiltsa järjest uhada) ja enam ei püüaks teda veenda :-)
Kui sulle sobib/ meeldib EV, siis sõida sellega!
Mul üks tuttav hull diislifänn - sest diisel pidi olema maailma parim käru vedaja loom. Tahtsin talt hiljuti autot laenuks, et käru vedada (mu enda konksuga auto paikneb statsionaarselt suvilas) ja siis tuli välja, et ta viimasel autol tegelikult konksu polegi. Pole vahet - bens ja EV on ikka saadanast :-)

Ostsin sajandi algul oma esimese auto. Sõber vaatas neud ja ütles et elektriaknad on sitad, lähevad kohe perse. Nojahhh....

Maaksile: ei lepi, sest Sa muudkui kirjutad ega loe seda teematki. Muidu teaksid ka seda, et mina võin ju vajada 6 kohta, aga uued autod ostnud naabrid, kelle pered on pigem 4-5 liikmelised, on omale samuti 7-kohalised autod ostnud, sest kõigil on samad probleemid, et lapsed tuleb koolist koju tuua ja 7-kohalisse on üle 10 (naabrite) laste mahutamine oluliselt lihtsam kui tavalisse 5-kohalisse autosse. Neist üks on ka ModelX - saab ka särtsuga, aga see on edukate privileeg, mitte standard. Aga see on maaelu reaalsus täna ja ka lähitulevikus ega ole seotud üldse särtsuautodega, vaid inimeste elementaarsete liikumise VAJADUSTEGA.

Paistab, et elektriautode fännid on peast nii pehmed, et ei saa aru, et kindlustuse hindu saab võrrelda vaid sama omaniku/kasutaja ja kasutuspiirkonna puhul. Mis siis nendega vaielda veel.
BMW i7 liikluskindlustuse hind oleks samade tingimuste puhul 500€. Arvutamiseks kasutasin lkf.ee kalkulaatorit. VW-de kasko arvutamiseks kasutasin If kalkulaatorit, mis loobus i7-le pakkumise koostamast.

sõidukas ei pea kärukonksu olamasolul käru vedama.vahel on vaja konksu üksnes rataste transpordi jaoks.
huvitav,kuidas on elektrika utiliseerimisega nt. kuusakoskis.kas maksab omanik peale,või maksab kuusakoski omanikule

Auto taaskasutamine on ka vajalik tähelepanek! Passati saab suht primitiivse tehnoloogiaga purustada ja taas tooraineks sulatada, elektriauto on aga mitmetonnine ohtlike jäätmete hunnik, millega pole praegu midagi teha. Minu teada pannakse nt UK-s romuelektriautode akusid lihtsalt merekonteineritesse paremaid aegu ja taaskasutustehnoloogiat ootama.
Hkr1 välja toodud test on hea näide faktide moonutamisest. Võrdluseks on valitud 200 kw mootoriga täisvarustuses Passat, mida keegi 63 000 eest vaevalt ostab, Eestis kindlasti mitte.
Mina võrdlesin aga baasvarustuses autosid. Passatiks oli 1.5 110 kw esiveoline bensiin vs seesama plank ID7, mille 210 kw ilmselt paisutasidki kindlustuse hinnavahet nii suureks. Aga mis sa teha saad, kui nõrgemat, säästlikumat ja odavamat ei pakuta - veel üks kivi EV kapsaaeda! Elektriautod ongi tänapäeval tarbetult võimsad, kuna tootja teab, et tegu on puhtalt rikka fänni mänguasjaga, mitte ICE asjaliku alternatiiviga. Keegi ei tee 85 kw elektriautot (v.a. mõni odavmudel) samal põhjusel, miks ei tehta 85 kw Ferrarit - mõlemad on spetsiifilise ostja jaoks hobikaup. Mõned aga sellest aru ei saa ja yritavad siin midagi tõestada.

Keegi kirjutas siin (ei leidnud ülesse) foorumis, et fossiili kasutajad reostavad planeeti nafta puurimisega. Jah, aga Teie elektriautod sisaldavad ju ka rohkesti plasti (armatuur, kesk konsool, ukse polstrid, istme katted, pagasiruumid, põhja katted, stanged, peeglid jne) samuti rehvid ja muidugi asfalt mida mööda sõidate on samuti tehtud osaliselt naftast.
Et olla selles teemas, siis jah ma tahan ka osta elektriauto, sest ostes endale või firmale annab riik 5000.- € soodustust, mõne aasta möödudes müün kaasale edasi ja riik toetab kasutatud elektriauto ostu 3000.- € maksumaksja rahaga ja siis vuran mööda teid fossiili kasutajate kulul tasuta, mis fossiili kasutajad kütuse aktsiisist, mis moodustab rohkem kui pool kütuse hinnast, kinni taovad (eeldusel, et kütuse aktsiis läheb teede hooldusele, remonti/ehitusele).

Keegi kuskilt, see lõplik tõde ei olegi mustvalge. Mitte üheski teemas, mis haakub särts - bena asjaga. Seepärast peabki vaatama kogu paketti ja liisingu jaux tehtud tabel seda infot ei sisalda kahjuks. Seal on ainult eurod....
Mu oma vaatevinklist - mulle oleks elektriauto sobinud juba 90ndate algusest. Eriline rändur ma ei ole, nii linnas kui ,,maal" oleksin saanud päevaks vajalikud 50-100km probleemideta laetud, siis neid lihtsalt ei olnud olemas.
Nii olengi eluaeg põristanud kahepooleliitristega vähemalt ja öelnud f the fuel economy!
Veelkord - vaadake kogupilti!

Muudetud 22.11.25 02:59

Mitsu bisi. Sellist jama annab ikka kokku kirjutada. Isegi praegu on Auto24 esilehel artikkel uuest ja soodsast elektriautost, millel võimsust 60kw ja hind 20 000€. Kas see on rikka fänni mänguasi? https://www.auto24.ee/uudised/uudised.php?uid=66053
Isegi, kui akut tõesti kohe ümber ei töödelda, on see elektriauto kõige kallim element, ja need kindlasti säilitatakse kasvõi senikaua(ei viitsi sinu väidet kontrollida, et neid ei töödelda ikka veel ümber), kuni kasumliku ümbertöötlemise alustamiseks on piisavalt suured kogused kogunenud. Sa ürita summutist välja tulevat ümber töödelda, või kogu see kokku, hoiusta ja alusta ümbertöötlemist, kuniks tehnoloogia seda lõpuks võimaldab.
Samal ajal Hiina vabaneb elektrifitseerimise abil Venemaa energiast ja arendab ka akude taaskasutust. Tehnoloogilises võidujooksus Hiinale alla jäämine ei ole Lääne huvides.
https://www.facebook.com/reel/1761399427900155
Kus kohast tuleb elekter? Üha rohkem ja rohkem rohelistest allikatest. Toodavad nad ju tuulikuid ja paneele ise - imeodavalt ja tohututes kogustes.
https://majandus.postimees.ee/8365837/hiina-rajab-korbesse-h
iiglaslikku-paikesemuuri
Väidetavalt ei ole Hiina CO2 heitkogused viimase 18 kuu jooksul enam tõusnud ja ees ootab langus.
https://www.err.ee/1609854954/analuus-hiina-co2-heitkogused-
pole-viimase-18-kuu-jooksul-tousnud

Muudetud 22.11.25 16:45

Ja ikka tuleb ainult puhas ja roheline elekter seinast.

Jälle see keenjus arvab, et kui auto taga pole summutit ja sealt midagi ei välju, siis on ta maailma rohelisemaks muutnud.

sooviks infot kes ja kus elektrikate akusid ümbertöötleb

https://www.fortum.com/services/battery-recycling
Soomes. Kuidas neil läheb, ei tea ja ei viitsi otsida ka.

Hiina emissioonid.

##Minu teada pannakse nt UK-s romuelektriautode akusid lihtsalt merekonteineritesse paremaid aegu ja taaskasutustehnoloogiat ootama.##

Aga see on ju positiivne? Ka kompostihunnikut ei ole võimalik tekitada kahest banaanikoorest ja kolmest õunasüdamest.

Kordan, et see teema on elektriAUTO MÕTTEKUSEST, mitte globaalsetest probleemidest. Palun kolige rohepesujutuga selleks mõeldud teemasse.
https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?mod=1&tid=171991
&start=20

#Mitsu bisi. Sellist jama annab ikka kokku kirjutada. Isegi praegu on Auto24 esilehel artikkel uuest ja soodsast elektriautost, millel võimsust 60kw ja hind 20 000€. Kas see on rikka fänni mänguasi?
Jah, see auto on rikka fänni mänguasi. Fänni, kellel on juba Q7 vm sarnane igapäeva auto ning kes soovib endale veel midagi naljakat vahel poes käimiseks. 20 000 hinda sellel autol olla ei saa kuna ei ole veel ka (seeria)autot. R4 ja R5 mudelitele lubati ka super hinda, kuid pärisauto baashind tuli välja vastavalt 30 ja 27 000 - nagu klass võrra kõrgemal Golfil. 20 000 juurest algab praegu Dacia Spring, seega Twingol tuleb kohe kindlasti kõrgem hind. Mina pakuks selle auto hinnaks mingi 23 000 - Springi ja R5 vahele. Selle eest saab muide osta uue Yaris Hybridi, mis on kasutusomaduste poolest igati parem, ning juurde veel 2 tk Põlva Passateid.
Akude mõttetu ladustamise pooldajatele - kas pesumasinaid jm viskate ka metsa alla, lootes, et küll keegi selle ära koristab kui hunnik piisavalt suureks kasvab?

##Akude mõttetu ladustamise pooldajatele - kas pesumasinaid jm viskate ka metsa alla##

Ei saa aru, milleks selline demagoogia? Kas keegi viskab neid kõlbmatuid särtsuautoakusid siis metsa alla? Oled ikka näinud neid oma silmaga, tõstnud (mitmekesi) neid? Tegu on ju suht pisikese ja loogilise kujuga "klotsiga", mida on lihtne ja ohutu ladustada. Isegi suurte hulkade ladustamine ei nõua palju ruumi. Minu jaoks on küll mõistetav, et materjalide taaskasutamislahenduse välja töötamine eeldab, et on olemas piisav hulk ümbertöötlemist vajavat materjali, et investeering ennast õigustaks. Veerandvõimsusel või nädalas ühel päeval töötav "tehas" ei oleks piisavalt efektiivne (loe: kulukas ka teenuse ostjale).

Särtsutwingo reklaamgi ütleb, et tegu on spetsjomm linnaoludesse disainitud sõidukiga. Nii tuleks seda võttagi. Mina ei ela linnaoludes, ei satugi linnaoludesse eriti, ma pole selle sihtgrupp. Kehitan õlgu ega kurvasta selle pärast, et need, kelle arusaam rohepöördest on linnas ühistranpordi asemel elektrilise autoga ringi vurada, saavad tähelepanu saavutamiseks uue mänguasja. Ma ootan ja võibolla jäängi ootama seda aega, millal ka teistele sihtgruppidele midagi pakkuma hakatakse... naudin seda ootamist täie raha eest! :D

Muudetud 22.11.25 19:31

Youuubis küll ja küll neid videosid, kus vanad akud purustatakse ja sealt erinevad metallid/toore eraldatakse, isegi siinsamas eestis makstakse suurema koguse korral vanade liitiumakude eest mingid kopikad kokkuostu viijale peale, ilmselgelt niisama ladustamiseks neid kokku ei osteta, vaid kusagil keegi saab nende ümbertöötlemisel tekkiva toorme eest ka mingit tulu.

https://basemetal.ee/hinnad#prices-group-52

Muudetud 23.11.25 01:33

käzzarienn- LUGEDAx3

ah et elektrika aku pisikene ja kompaktne.tundub,et foorumi targutajad pole elektrikat laivis põhja alt kunagi näinudki.terve auto põhi on üks suur aku,mille eemaldamiseks on vaja spets koolitusega inimesi ja seadmeid.kusagil aia nurgas lumehanges seda maha ei võta

Siit teemast on käinud läbi mitmekohaline arv linke piltidega ja nüüd tuleb kellelegi üllatusena, millega tegemist? Panen pildi ühest suurema otsa Tesla akust, kus inimene kah mõõtkava huvides kõrval, et saaks täiesti ajuvaba offtopiku lõpetada.

## suur aku,mille eemaldamiseks on vaja spets koolitusega inimesi ja seadmeid.kusagil aia nurgas lumehanges seda maha ei võta

võtab küll, peab lihtsalt meeles pidama, et 400 (800) volti on natuke ohtlikum kui 12 volti.

Ma ei saa aru, kust tuleb arvamine, et elektriautode keskkonnahoiust rääkijad arvavad, et elektriauto metafoorilisest summutist tuleb vaid liblikaid välja.

Minule teadaolevalt elektriauto võrreldes fossiilikaga lihtsalt pikas plaanis (oluliselt) väiksema keskkonnajalajäljega.
Räägitakse sellest, kuidas nafta on kõikjal meie ümber ja fossiile kasutatakse ka auto tootmiseks. Kõike seda arvesse võttes kulub ju ikkagi väga suur osa auto edasiviimisele. Kui "kasutada olemasolev auto lõpuni", siis 20-30tuhande kilomeetriga lastakse auto paagist ju läbi selline kogus naftasaadusi, mis on võrdne auto kaaluga. 100 000km jooksul lastakse paagist läbi 3-5 auto massi.

Elektriautode laadimist püütakse ajastada madalaimale hinnale. Madalaim hind tähendab, et installeeritud tootmisvõimsused on alakoormatud.
Loomulikult võiks inimkond üldse elektrikasutuse lõpetada, aga seda ei tehta. Samuti ei ole elektrivõrgul sisuliselt täiendavat muutuvkulu seoses öise elektritarbimise kasvuga. Ehk siis liini ei pea selle tõttu varem remontima.
Eesti madala asustustiheduse korral on see meile hea, kui võrku rohkem koormame, sest siis on rohkem raha võrgu korrashoiuks ja arenduseks.

Seega loomulikult ei tule pistikust täielik keskkonnamõjuta elektrit, aga selle mõju on mõnel juhul sisuliselt olematu ja mõnel vastandjuhul teadaoevalt siiski väiksem, kui fossiilikal.
Jah, tõenäoliselt leiab Eesti elektriootmise ajaloost ka neid tunde, kus näiteks CO2 vaatest on mõju ka hullem. Aga ilmselt ei ole asjakohane oma argumentatsiooni nende tundide peale üles ehitada, sest loeb suur pilt.

Kärsale lisaks linnatranspordi kohta, et Oslos on täheldatud probleemi, et osad inimesed hakkasid ühistranspordi asemel rohkem autosid kasutama, sest autosõit muutus nii odavaks.
Ka mina ja üks samas asulas elav tuttav hakkasime Tallinna minnes bussi asemel mõnikord elektriautot kasutama. Varasemalt oli buss mugavam, kui auto, sest sai tööd teha hommikul ja puhata öhtul. Aga nüüd on auto nii soodne, et patt oleks bussiga sõita rahakoti vaatest.
Jah, seecon päriselt probleem, sest mu auto võtab ikka parklakoha ära ja põhjustab ummikuid.
Ma ei tea, mis selles osas ette võtta.

Ja veel Kärsa mõtte kinnituseks akude ümberkäitluse kohta. Mitu ümberkäitlejat on öelnud, et neil on probleem: Akud lihtsalt ei lähe läbi ja neile tuleb liiga vähe materjali.

Kellele meeldib ema, kellele tütar. Korra seletasin ühele elektriauto pühendunud fännile, et mulle ei meeldi peale EL autode , eriti nende hinna veel palju asju, sealhulgas tema naine. See lõpetas korraks propaganda.Aeg möödub, tulevad uued tehnoloogiad...hobused on ju ka nüüd juba enamuses lemmiklooma staatuses.
Aga isegi elektrit tootev ja laialijagav asutus pole praeguseks täielikult loobunud vanast tehnoloogiast vaid ostab ka praegu neidsamu igandeid edasi. Lihtsalt on võimekus tegutseda koheselt ette teadmata läbi sõiduks . Lisame sinna veel tunduvalt väiksema kaalu ja hinna.

On ju ilmselge, et tôdw on kusagil vahepeal. Ei ole elektriauto omanik keskmine autotarbija, aga ei ole ka isand Kârss keskmine autotarbija. Vaadiga mootoriǒli...

Keskkonna osas - CO2 tase on täna 400 pom kanti atmosfääria ja kasvab stabiilselt. Jeesuse ajal oli see tase 200 millegi kandis. Tánu kasvanud CO2 kasvavad taimed nyyd körbete äärtes - kuid mingil tasemel hakkab see loomadele, sh inimestele halva tegema. Igaaastane kasv on kiirenev - viimane aasta oli se 3.5 ppm. Isegi nôrga môistusega olendid môistavad, et meil on vaja sisepôlemismootorile leida alternative. Natuke on veel aega, tösised möjud algavad 1000 ppm (unisus, keskendumishäired ja peavalud).
Et ei ole midagi halba selles, et proovida erinevaid tehnoloogiaid.

Ise elektriauto ostsin, sest ei söida väljaspool Tallinnat ja selle lähialasid. Pikema reisi jaoks saan alati bensuka laenata. Rahaline vôit - seda ei ole. Sôidumônu - eksiateerib.

https://tehnika.postimees.ee/8368649/baltikumi-esimene-akuga
-varustatud-elektriauto-laadija-tootab-lahendada-taristu-kit
saskohad
Akuga laadija eripäraks on see, et täisvõimsusel laadimine saavutatakse ligikaudu viis korda väiksema võrguliitumise abil (63 ampriga).
Selline laadija aitab vähendada ka tiputarbimise koormust, suurendab elektrivõrgu paindlikkust ja pakub elektriauto omanikele kindlustunnet laadimisel. 160 kilovatt-tunnine salvestusmaht võimaldab näiteks elektrikatkestuse korral teenindada ligikaudu kaheksat keskmist laadimissessiooni.

Muudetud 26.11.25 23:54

Üks huvitav vaatenurk elektriauto praktilisele kasutamisele:
https://www.youtube.com/watch?v=UmKf8smvGsA

Kõigile meeldib igasugu asju tõestada ja lõbusaid filmikesi teha, aga lõppkokkuvõttes sõltub kõik ainult füüsikaseadustest. Iga asja liikumapanemiseks on vaja jõudu- olgu see asi siis ratastel või mingi libisemise, puhtal kujul hõõrdumise teema- kergema asja lükkame liikuma ühe sõrmega, raskema jaoks kutsume kohale kümme vanameest. Aga liikuma ta saame ja kui juba liigub, läheb edaspidi asi kergemaks, st tema liikumises hoidmiseks me enam nii palju energiat ei kuluta. Sama muidugi ka pidurdamisega, aga hetkel pole see oluline. Eks ole ka erinevad näiteks tühja või täiskoormaga reka paigaltstart või peetis akuga auto käimalükkamine- nissan micra hakkab ilmselt kergemini liikuma kui hummer, aga kui hoo sisse saab, liiguvad juba mõlemad väiksema lükkamisjõu vajadusega.
Igasugu asjade vedamisega seoses toon lihtsa isikliku näite- haagis 2m lai ja 2m kõrge. Väheke küll aerodünaamilisema kujuga, aga mitte oluliselt. Kuni kiiruseni 70kmh kiirendab auto nagu tavaliselt, justkui sabas poleks midagi, sealt edasi muutub kiirendamine vaevalisemaks ehk siis lavale tuleb tuuletakistus ja antud mootor hakkab sellega maadlema. Piltlikult öeldes siis nii, et kuni kiiruseni 70kmh suudaksin ma oma käekestega seda käru liikumas hoida, aga üle 70ne peaksin portsu vanamehi appi kutsuma. Haagise enda kaal, hõõrdetegur jne ju ei muutu, muutuvad hoopis teised tegurid. Kui kapoti all oleks näiteks 200kw, jääks ilmselt ka see tuuletakistus märkamatuks. Loomulikult muutub ka kütusekulu- väiksem mootor küll jõuab, aga näeb rohkem vaeva, suurem mootor tee eriti teist nägugi, aga eks neelab rohkem kütust ka tema. Ja kunagi ammu sain sarnase kogemuse vana 55kw diiselmersuga, millel taga kõrgema tendiga kerghaagis- tühja haagisega oli max kiirus 70, sest tuuletakistus oli nii suur, et see 55kw lihtsalt ei suutnud enamat.
Niiet pane aga elektriautole suuremad akud, võimsamad mootorid ja teed ka rohkem tööd, aga määravaks saab pigem see, kui palju tuuletakistus seda sabas tilpnevat asja mõjutab. Ja kui tuul puhub tagant, on elu veelgi lõbusam. Iga jalgrattur teab seda.
Kõik need "teaduslikud" tuubivideod" on vaid enda lõbustamiseks tehtud.

Ma võin kinnitada, et ka 190 kW korral on järel veetava kuudi tuuletakistus täiesti tunda:) Ning kütusekulust näha kütusemüüjate rõõmuks.

Elektriauto korral on see lihtsalt selgemalt ja valusamalt tunda, sest "kütusepaak" on väike. Ja tankimine aeglane. Ning enamasti ei mahu tankima koos käruga.

Viidatud video on tehtud mõnuga, seda on näha. Mis ei vähenda selle asjakohasust. Samas on arvutused kontrollitavad ja loogilised.

Panete tähele: sõidukiirus on 75 miili tunnis (=120 km/h) ehk mitte mingi ökotamine.

Õudus, sellesamuse Silverado el aku kaalub kuni 1280kg!!!!!

Ma olen seda elektrikate teemat vaadand juba vist algus aastaid saati. Hull kaklemine käib küll laadimiste ja muu krempli kallal. AGA targad sähku mehed kellel on kogemusi, ma ei sõida disladega enam palju, olen mõelnud kas mingi punn sõidu ulatusega oma ringil kuni 100km on mõeldav- nagu mopeed auto?. Eramajas olen ja tean et elektri karpi jookseb kaabliga 40 amprit, st 3 faasine vana aja värk aga uuematel sellist jama ei pakuta. Millise punni kasuks mõtelda, vahest kähku mõned ringid teha, et mitte dislale gerod järgi panna ja aknaid kraapida. Lihtsalt mõni mõte oleks hea. Jätame eelarve ja muu kõrvale ja päris tutikat ei taha. Siis saan edasi kalkuleerida.

Ma ise vaataks Renoo või Nissani asju aga väga maitse asi.
Hiina kommude tränist hoiaksin väga eemale

##Õudus, sellesamuse Silverado el aku kaalub kuni 1280kg!!!!!##

Just sealt see kõik lappama lähebki, et veetakse juhtmesõltuvuse pärast kaasas midagi, mida ei ole tegelikult vaja. Võrdluseks: üks lastest just täna küsis, et kui palju see auto kaalub, millega me täna sõitsime. Vaatasin järgi, tühimass 795kg (mu kergeim PÄRIS auto on sellest veel ligi 100kg kergem). Ei kritiseeri neid, kes Silveraatoritega tööd teevad, vaid nende rinnaümbermõõdust suurema vööümbermõõduga elustiiliheidikute edevusvajaduste rahuldamist.

Kui keegi ei tea, siis kaup24.ee müüb nüüd kah elektrilisi kolmeistmelisi kodumasinaid, mille mootori võimsus on mitu korda väiksem paljudest tänavail sõitvatel elektritõuksidest:)
https://kaup24.ee/et/autokaubad/mopeedautod/elektriline-mini
auto-j4-1000w-65ah-ac-punane?id=115788989
See pakkumine jäi silma hoopis midagi muud otsides ja uudistasin siis lähemalt. AC ei tähenda selle toote puhul konditsioneeri ja minu silmis on huvitav lähenemine ka happeakude kasutamine... ajastul, kui Miasid jpt vanemaid särtsuautotosid ja isegi golfikärusid ehitatakse ümber liitiumakudele. Üks selline ümberehitatud Mia oli hiljuti ka Eestis müügis.

Pilt on Soomest, särtsuhuviliste jaoks nagunii tuttav auto, aga äkki mõni pole veel näinud. Mõni aeg tagasi lisandus tagaklaasile ka kleepekas "LADAttava":)

Jee.kim , kaalubki. Sest tasuta lõunaid ei ole olemas.

Auto ise kaalub tühjalt rasvased kolm ja pool tonni, võib konksu otsa võtta (USA-s) rasvane 5600 kg ja koormat kanda 770 kg. Suur kolakas on suure söömaga.

Ning sõidetakse nendega enamasti üksi-kaksi...

Siin on konkreetsest autost pikemalt:
https://www.youtube.com/watch?v=m6mHX9f35zk

Ilmselgelt asi, milleta saab hakkama. Aga tunnistan, et vajalike varaliste vahendite olemasolul võiks seda täitsa tarbida:) Kuigi isiklik eelistus oleks F150 Lightning.

EDIT: Ka Kärsa viidatud autokese olematu tühikaal tuleb eelmise sajandi lõpu autode õblukesest kerest, olematust heliisolatsioonist ja elektriliste mugavuste puudumisest. MKI Fiesta juhiiste kaalub äkki 10 kg pesemata kujul. Praeguse auto kuuesuunaliselt seatav elektriline iste kaalub 54 kg...

Muudetud 28.11.25 08:26

"Aga tunnistan, et vajalike varaliste vahendite olemasolul võiks seda täitsa tarbida"

See on nüüd mingi tillipikenduse jutt või tõsine vajadus iga päev 770kg kastis ja 5T kärus vedada?
Eestis siiski enamus neist koormata liigub ja kabiinis 1-2 inimest. Ju neil siis piisavalt rahalisi vahendeid.

Need ülikerged vanemad autod on tore jutuaine aga tore lõppeb kohe kui uuema "väikeautoga" kokku saad. Vana ja uus ei sobi lihtsalt omavahel avariisse.
Neegrilapsi on ju tore kaitsta, aga ...........................

@ Võsa
Kusjuures "tavaline" Silver tõmbab rohkem ja on pea 2 tonni kergem!

fdghfgh, kas oled USA kastikat tarbinud? Mina olen lühikest aega - meeldis. Aga mitte nii palju, et oma eluviisi nii kuluka liikumisviisi tarbimiseks muutma hakata. Saab ka odavamalt hakkama.

Mul oli vahepeal aastat viis "mitteUSA" kastiauto, mille kandevõime oli 1100 kg ja konksu võis tõsta 2800 kg. Igal nädalal ei läinud vaja, aga mugav oli küll tahtmise korral tarbida. Automaks ja pere muutunud vajadused suunasid loobuma.

Sama jutt ka teemasse ehk elektriauto kohta: elektrimootori vahetu pöördemomendi saadavus meeldib, samuti põhimõtteline võimalus iga pidurdus järgmiseks kiirenduseks üles korjata. Enamuste elektriautode disain ei meeldi. Aku mass ei meeldi.

Kuivõrd palgatöölisest maakas ei teeni piisavalt ühegi uue auto ostmiseks, siis jah, F150 Lightning oleks tõesti puhas tillipikendamine:) Tegelikult oleks iga kastikas praeguses eluetapis tillipikendamine, olgu või kolm tonni kergem tänu sisepõlemismootorile.

Muudetud 28.11.25 14:23

Ei ole siiani vajadust ega tahtmist olnud. Puudub sellesuunaline tõmme nagu öeldakse. Igaühele oma.
Praktilisteks vajadusteks on tehtud sootuks praktilisemaid autosid, aga on ka neid, kes nt tavalist rekat igapäevaautona peavad. Muidugi ilma haagiseta, aga hea teada, et võid vahel ka suure saba taha panna :)

Ei rääkinud ma vanadest autodest, vaid ikkagi moodsatest väikeautodest, mille eest ka automaksu soovitakse rohkem kui 50e/aastas. Mulle lihtsalt meeldivadki autod, mis välimuse poolest silma ei torka ja on võimalikult kerged, sest kui meeldib sõita liiga kiiresti (st mitte Liiklusseaduse vaid füüsikaseaduste piiri lähedal), siis iga autoga kaasnev kilo on liiast. Lihtsalt vahemärkusena alla 20a vanuste väikeautode osas, et näiteks Chevy Sparki tühimass on 800kg kandis, Citroen C1 (ja sõsarad) olenevalt varustusest 790-890kg, Kia Picanto 836–945 kg jne. Isegi Dacia Springi 970kg (uuemal 1050kg) tühimassi sisse mahub aku ära!

Nende elustiiliautode omamine, mis täidavad sama funktsiooni nagu naistel võltstissid ja kunstripsmed, ei peaks olema mingil moel seadusandluse kaudu eelisseisus eluliselt olulist liikumisvajadust rahuldavate autode ees (linnas väikeautod/mahtuniversaalid, maal kaubikud/maasturid jm). Või teistpidi võttes, kui tissiimplantaatidele pole karistusmaksu peale pandud, miks siis tillipikendustel see olema peaks? :))

Oleks saanud ksf! v6saga väga sarnase kommentaari kirjutada. Lihtsalt selle vahega, et minu veoautona hingekirjas olev kastiauto teeb sama tööd edasi ja sama palju kui varemgi, ainult et aasta otsa juba peatatud registrikandega ja makse maksmata, st säästan lisaks ka liikluskindlustuse/üv raha. Kui loobuda, jääks midagi olulist tegemata. Aga igasuguste raskete (sh USA) autode puhul on alati häirinud see, et ei saa enam siseneda kurvidesse harjumuspärase kiirusega. Käib igasuguste fullsize busside, kastikate, sõiduautode jne kohta (sh see Polestar, mida lühidalt kasutasin). Mitte, et see kurvikiirus nii oluline oleks, aga ebamugavus on igal juhul ja seotud otseselt füüsikaga, st koormusega rehvidele/teekattele, juhitavusega seotud riskidele jne. Meeldib kulutada rehve muul viisil, efektiivsemalt ja efektsemalt:)

Kui raske autoga kiiresti kurvitada soovi, proovi i7 koos Active Roll Stabilization lisaga.
Aga eks see "tunne" on eelarvamuste tõttu ikka "vale"

Oled kindel, et tunne on vale just ja pelgalt eelarvamuse tõttu ning mitte otseselt füüsikalistel põhjustel? Et autosõidukogemusega inimene ei suuda eristada orgaaniliselt väikesest massist tulenevat vahetut nõtkust digitaalselt juhitud hüdraulika peetavast võitlusest füüsikaseaduste painutamiseks...

Kuigi BMW on läbi aegade suutnud autode kurvikäitumist väga mõistlikuna hoida, siis raske auto juhiistmel on selgelt tunda kurvist välja pürgiva massi käitumine. Siledal Saksa autobahnil see nii selgelt ei väljendu, kui meie ebatasastel teedel pidevalt muutuva haardumise tõttu külgsuunalisele jõuvektorile allavanduvast rehvist põhjustet ebakindluses. Kaitslikult ja säästlikult sõites nähtust sisuliselt ei esine, see hakkab ilmnema ennekõike tasuliste kiiruste juures.

Minu praeguses teemavälises autos väljendub sama fenomen nii selgelt esi- ja tagavedrustuse koostoimimatuses mittekaitslikult ja ebasäästlikult kurvilisel asfalteel liigeldes. Kaunikesti jäikadel ja mõistlikult summutatud terasvedrudel esiots püsib kurvides kenasti soovitud trajektooril. Aga behmel õhkvedrul pära kipub mitmel järjestikkusel kühmul kerkima ja selle tulemusena lubab vähenenud püstkoormusest kahanenud haardumine sabal põigata kurvi väliskülge. Mis on tühjal teel mõnuga sõites äärmiselt nauditavalt püütav ka tasulistel kiirustel, aga mis vastikult ehmatab talviselt libedal teel pidamise piiril juba vastusõitja osaliselt tarvitatud kurvi saabudes.

Samas annan ma endale täiesti aru, et teemakohaselt raskeid ja enamasti ka juhile äärmiselt vähe tagasisidet andvaid (kuid seejuures täiesti ettearvatult ohutuid alajuhitavaid) elektriautosid eelistavad kasutajad ei oskagi ksf! Kärsa mainitud hästikontrollitavat nõtkust tajuda, saati ära kasutada. Minu ajuti pruugitav elektriline C4 on täielik ignorantne sepik, millega sõidetakse puhtalt mõõteriistade järgi. Madalal asuv akupakk küll annab hea püstuvuse (auto ei kaldu ka kiiresti kurvi minnes eriti), kuid mingid vihjet pidamise piirile lähenemisest ei saabu enne, kui rehvid pidamise tegelikult kaotavad. CH-R oma variaatorkastiga bensumootori-elektri hübriidiga lisab siia veel raskesti kontrollitava veojõuvektori. Sõida siis sihutkese käkiga, mis ei tea isegi, palju seda veojõudu ikka parasjagu olema saab...

Aga nagu müüginumbrid kinnitavad, siis rahvale meeldib.

Muudetud 28.11.25 18:32

".....Kas on 14a hiljem midagi muutunud?..."
Niipalju on muutunud, et täna on mul 2 elektriautot.
Mulle sobib...

Pressing käib.
https://majandus.postimees.ee/8371371/brusseli-sokiettepanek
-firmad-peavad-elektriautodele-kvoodi-alusel-ule-minema-juba
-2030-aastal

Sina ära allu. Nuta, et automaks on ja et kütus on kallis ja et valitsus röövib(kuigi tegelikult röövib kirve intressiga tarbimislaenuga ostetud väärtust kaotav neljarattaline) jne. Üks õige eestlane ajab rinna punni ja maksab alati rohkem. Maksab rohkem tanklas, maksab rohkem makse, maksab rohkem autolaenu jne. Põhimõte on selline.
Ma ei ole elus ühegi auto ostmise eest toetust saanud. Elektriauto ostmise eest sain. Peaaegu 4000€.

Muudetud 01.12.25 17:28

Maksabki!
El auto eest 20 000€ rohkem ja rõõmustab, et saab 4000€ tagasi! Rõõmustab, et auto väärtus on varsti olematu jne....
Teoreetiliselt: kõik autod on elektrilised, mis maksu riik kehtestab?

Allumisega on see lihtne teema, et sina oled juba allunud ajupesule ja selle pesu tulemuseks on sulle "kingitud" 4000€ su enda maksuraha. Ja minu ja tema ja nende. Kõik me petroolikummardajad maksime su ajupesu kinni. Aga asi, milles ajupestu aru ei saa, on diktatuuri vaikne pealetung- kogu aeg sind sunnitakse millekski, aga jäetakse mulje, et sa teed seda vabatahtlikult. See ongi parim osa ajupesust- sa nõustud sellega, mida sul teha kästakse ja ei tekita ühtegi protestipiuksu. Ka ettevõtjad ei saa piuksatada, sest neid sunnitakse elektrile üle kolima.