Päris mitu artiklit, mis kõik väärivad lugemist. Tsiteeritud kõigist mõni olulisem lõik.

Neljanda artikli puhul on mõnus iroonia see, et rohepesijad tegelevad CO2-ga, aga metsade kliimat globaalselt vähendavat omadust konverteeritakse pelletikütteks, sest see on roheline ja taastuv kütus:))

https://arvamus.postimees.ee/8215693/raul-siem-milleks-kvali
teetset-elukeskkonda-tuulikutega-rikkuda

¤¤¤Iga Eesti vald tegutseb ennekõike oma elanike jaoks ja seepärast peaks iga vald seadma kõige kõrgemale vallakodanike huvid. Ka energiatootmine eksisteerib inimeste, mitte inimesed energiatootmise jaoks. Otsus rajada oma territooriumile tuulepark tehakse pikemaks ajaks ning mitmesuguseid poolt- ja vastuargumente põrgatades on lõpuks ikkagi selge, et niisugune otsus ei toeta loomulikku elukeskkonda, vaid muudab seda vähem elamiskõlblikuks või elamisväärseks. Üldine ja mõistlik praktika on rajada tuulikuid väheväärtuslikule tühermaale. Selliseid on Eestis aga vähe. Hakata tuulikuparkide rajamiseks muutma kvaliteetset elukeskkonda tühermaaks, ei olnud Kose vallavolikogu hinnangul heaperemehelik ega konstruktiivne.¤¤¤

https://sakala.postimees.ee/8215167/pohja-sakala-volikogu-ot
sus-muudab-tuuleparkide-rajamise-kahjumiga-ariks

¤¤¤Põhja-Sakala volikogu langetas ühehäälse meelsusotsuse, mis muudab Viljandimaa põhjaossa tuulikute rajamise kui mitte ilmvõimatuks, siis vähemalt sedavõrd keeruliseks, et äriliselt muutuks see ebamõistlikuks/.../Isiklikult leidis Tölp, kelle kodumaja Pärnumaal asub lähimast tuulikupargist kuue kilomeetri kaugusel, nii et park paistab ja kostab sobiliku tuule korral koduõuele, et elumajadest viiest-kuuest kilomeetrist lähemale ei peaks tuulikud rajama.¤¤¤

https://www.suomenuutiset.fi/tutkimus-tuulivoimaloiden-infra
aanta-on-arvioitu-vaarin/

¤¤¤Google translator: Uuringu olulisim järeldus oli, et Soomes varem tehtud infraheli mõõtmistes ja analüüsides on oluline põhimõtteline viga. Oluliseks põhimõtteliseks veaks on infraheli analüüs kolmanda riba analüüsina. Analüüsimeetod viib infraheli kahjulikkuse täiesti vale hinnanguni. See ei paljasta tuuleenergia müra olulisemat tervist ohustavat tunnust ehk labasagedusliku müra komponendi ja selle harmooniliste komponentide esinemist siseruumides, nendib analüüsitulemusi koostanud teadur, tehnikamagistrant Hannu Nykänen.¤¤¤

https://arvamus.postimees.ee/8217695/ulle-sillasoo-tuulepark
ide-rajamise-peamine-probleem

¤¤¤Lageraieid tehes oleme antropotsentristlikud, mõtlemata, et mets on kellegi elupaik ja toitumisala; lisaks CO2 sidumisele ka hapniku tootja, mis on nelja aastaajaga parasvöötmes oluline.

Millest metsade puhul aga üldse ei räägita, on see, et metsad on globaalse õhutemperatuuri lokaalsed jahutajad.

Küsimus jääb: millised on meie võimalused tuuleenergia kasutuselevõtuks ja kuhu tuuleparke rajada? Eespool toodust lähtuvalt võiks neid rajada sinna, kus:

Leidub tuuleressurssi määral, kus tuule majandamine kaalub üles selleks tehtavad kulutused.
- On ära kasutatud teised ressursid, mis tuuleparkide rajamisel satuvad ohtu või hävivad.
- Tuuleparkide toimimisest põhjustatud häiringud on olemasolevatest väiksemad või sama suured.
- Tuuletööstusega seotud infrastruktuur on mingil määral olemas.
- Esimesele punktile vastates oleksid need lagedad alad, nt rannikud, sh sadamapiirkonnad, suurte teede ja trasside tuulekoridorid jmt.
- Teiseks, vanad tööstusalad, kus loodusmaastik on hävinud või ressursikasutusest taastuvad alad.
- Kolmandaks, kus tuuletööstuse poolt tekitatud mürataseme suurus ja pidevus sarnaneb või on väiksem kui juba olemasolev, nt rannikud ja transpordikoridorid (vt terviseameti joonist Infraheli meie ümber);
- Neljandaks, taristu, sh elektrivõrkude ja teede olemasolu vähemalt näiteks 50 protsendi ulatuses vajaminevast, et ettevõtmine oleks majanduslikult tasuv. Ka taristu ehitamine hävitab olemasolevaid loodusressursse; tuuleparkide hooldamine eeldab tehnopargi olemasolu ja kvalifitseeritud tööjõudu. Elektrivõrkude ja liinide puudumine tuulepargi uuringuala lähedal oli näiteks üks põhjustest, miks jäi tuulepargi rajamise eriplaneering koduvallas kinnitamata, sest selle rajamine oleks nõudnud täiendavalt suuri rahalisi kulutusi.¤¤¤

https://arvamus.postimees.ee/8208914/rainis-toomemaa-tuulege
neraatorid-ja-pseudovaartused

¤¤¤Paljude päid ajavad segamini nt Jõhvi maantee äärde aastate eest rajatud «tagasihoidlikud» tiivikud, mis ei tundugi kõige hullemad. Kahjuks on kavandatavad metallmonstrumid neist kordi kõrgemad ning energiariskide maandamiseks müütilise sõjalise konflikti korral hajutatakse need maakonniti kõikjale laiali. Kohalikud omavalitsused saavad riigilt korralduse algatada eriplaneering, mis avaldatakse märkamatult valla kodulehel. Sestap ka rahva tormiline reaktsioon, mille taga ei tasu otsida Kremli trolle/.../Ja kui mõnel puhul ongi unehäired ja peavalu taandatav stressile, mis tingitud kodukoha looduse reostamisest tuulegeneraatoritega, siis mis õigust on kellelgi tulla ja koloniseerida teise eluruum oma tehismaailmaga «riiklikes huvides» ning kuulutada enda eest seismine putinismiks.
/.../
Valitsejate käsitluses madalalaubalisele ja tagurlikule maainimesele on lagastamata keskkond, liigirikas ökotoop, puhas õhk, põhjavesi ja risustamata horisont võõrandamatu inimõigus, mis ei mõista ainumatki kompromissi «mõistuspärase elukorraldusega» (Jürgen Ligi). Siit, maalt, ma vilistangi teie enese lõbustamiseks välja mõeldud energiajulgeoleku, energiataristu kaitse ja rohepesu peale, mis pole tõeliste väärtuste kõrval enamat kui pseudoväärtused. Roheline looduskeskkond ja päriselt roheline eluviis, mitte abstraktne «süsinikuneutraalsus», on enamat väärt kui teie klaashelmed indiaanlastele – 100 euri kuus taluvustasu tuulegeneraatorite vahetusse lähedusse jäävatele maalastele. Inimese elu ei ole Exceli tabel, kus plussid ja miinused kokku lüüa. Siin kaalub üksainus tõeline väärtus üle kümmekond pseudoväärtust.¤¤¤

See link tasub avada kasvõi selleks, et näha, milline näeb välja üks gravitatsiooniaku (nähtav ka tasulise lugemisõiguseta).
https://teadus.postimees.ee/8208449/huvasti-liitium-hiinas-e
hitatakse-uubersuuri-gravitatsiooniakusid

¤¤¤Traditsioonilised elektrivõrgud ei suuda alati tasakaalustada taastuvenergia tootmise kõikumisi ja kasvavat nõudlust. Seetõttu on vaja suurtes kogustes energiasalvestust, mida mõõdetakse megavatt-tundides (MWh) või gigavatt-tundides (Gwh)/.../Gravitatsiooniakud põhinevad potentsiaalsel energial. Kui tõsta raske mass – näiteks betoonplokk või veekogus – kõrgemale, salvestatakse sinna energiat. Kui see mass hiljem kontrollitult alla lastakse, muudetakse potentsiaalne energia taas elektriks generaatori või turbiini abil. Erinevalt keemilistest akudest, mis kaotavad oma salvestusvõime aja jooksul, ei vähene gravitatsiooniakude energiatõhusus. Nende töökindlus sõltub mehaaniliste osade vastupidavusest, kuid energiat saab vabastada igal ajal ilma olulise kadudeta.¤¤¤

Aitäh kärsale nii ilusasti kallutatud info väljatoomise eest. Tuugenivastaste seisukohad tunduvad esmapilgul nii mõistetavad. Ning kohalike mure oma senise hea äraolemise tuksikeeramise pärast ongi. Kui ainult samad näod ei korduks...

Seega jääbki pea kogu Virumaa hävitamine ainsaks võimaluseks. Elektrit ju nagu tahaks...

Sellega olen nõus, et tuugenid peaks püstitatama sinna, kus juba on on tuult, tarbimist, infrat ja müra. Ehk Tallinna ümbruse rannikule.

Muudetud 27.03.25 07:19

Pole päris õige nimetada kallutatuks olukorda, kus me räägime ainult poolest võrrandist. Juhuelektri kasutamine eeldab, et ka teine pool võrrandist on juba lõpuni lahendatud. Hetkel tundub, et selle aja peale, kui teine pool lõpuks lahendatud saab, on ka praegune valedel ja blufil läbisurutav rohepesu saanud omale teaduslikult põhjendatud ja elukeskkonda säästvamad alternatiivid. See doteeritud ventilaatorihullus kaob nagu säästulambid või pliiakudega elektriautod, õigemini jääb kitsaks nishitooteks sobivas mahus sobivatesse kohtadesse. Lisaks jääb ellu hulgim ökosüsteeme ja sellesse kuuluvaid elusolendeid. Majandus lihtsalt ei saa kasvada väljapoole looduse raamidest, raha ei saa süüa.

Üks huvitav rehkendus:
https://www.ted.com/talks/david_mackay_a_reality_check_on_re
newables

Vaata, kuidas vaatad: kas tuum või import.

Aga Tallinna linnaäärne rannik peaks tuugenitest kihama ikka:)

¤¤¤Aga Tallinna linnaäärne rannik peaks tuugenitest kihama ikka:)¤¤¤

Küsimus on pigem, millistest. Valikuid on palju, isegi sisemaa suvilakooperatiividesse sobivaid, mis ei tapa elusolendeid ega irriteeri naabreid.

Siit saab lugeda akadeemiku nägemust:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120366381/tarmo-soomere-elutah
tsate-asjadega-ei-mangita-pollumajandus-ja-metsandus-peaksid
-olema-uhe-ministeeriumi-all

Lühendatult:
xxxxxxxxxxxxxxx
Ühest küljest selgitas ta, et inimesi haarab kaasa ja nende tööd võimestab see, kui asju võetakse neile hoomatavas mastaabis ja sobivas keskkonnas ning kindlasti nende mõttemaailmaga sobitudes. Väärtused on kahtluse alla seatud, faktid asendunud arvamustega ja otsustel läbimõtlematuse ja räpakuse maik. Majanduslik mõtlemine on ikka veel võimetu tajuma eri ettevõtmiste jaoks sobivaid mõõtmeid ning arvestama inimeste arvamusi, vajadusi ja piiravaid tegureid.

Teisest küljest hea keskkond ei ole odav. Sellega tuleb vaeva näha. Nii mikrotasemel, olgu siis perekonnas või oma õues; või silmaga hoomatavas mastaabis, nagu külajärv, maasikavälu, pärandniit või kogukonnamets, aga ka globaalses mõttes, nagu keskkonnareostus või kasvuhoonegaaside õhku paiskamine. Jätkusuutlik pole selline majandus, kus loodusvara tõlgendatakse kui tuluallikat. Tegelikult peaks looduse kaudu meile antud ressursse käsitlema kui põhikapitali. See tähendab, et siis, kui see kapital on ammendatud, kukub majandus kokku.

Nende asjade nimistu, mis moodustavad Eesti põhikapitali, on üpris lühike. Viljakandev muld, sellel kasvav mets ja puhas vesi. Mõistlik on põhikapitali käsitleda eraldi sellest, mis lihtsalt tulu toob; samas hõlmates põhikapitali kõik komponendid ühtsesse vaatesse. Väga suures plaanis koosneb meie rikkus kahest komponendist. Üks on see, mis teeb meie elu mugava(ma)ks. Teine see, ilma milleta ei saa inimene eksisteerida.

Eestis on nende riiklik haldus lahutatud. Toit on maaeluministeeriumi ehk nüüd regionaal- ja põllumajandusministeeriumi vastutusalas, jook ehk vesi kliimaministeeriumi haldusalas ning peavari hoopis majandus- ja kommunikatsiooniministri all. Eriti keerukas on metsa haldamise ülesehitus. Selles, et metsandus paiknes varem keskkonnaministeeriumi ja nüüd kliimaministeeriumi võimkonnas, on kätketud ületamatu vastuolu. Ühest küljest tahab riik metsast tulu lõigata. See on igati loomulik, sest põhikapital peabki protsente teenima – nii nagu toit ja jook on protsendid sellest kapitalist, mille moodustab viljakandev muld. Teisest küljest peab riik metsa kaitsma ja hoolitsema, et selle väärtus kindlasti ei väheneks. Tulemusena vaidleb riik iseendaga.

Euroopa parlamendi ja Euroopa Liidu nõukogu nn LULUCF-i määrus vaatleb maakasutust, maakasutuse muutusi ja metsandust ühe tervikuna. Selles vaates ongi meie maa jagatud kaheks. Üks on see, mis tugineb viljakandval mullal, ja teine on linnad, teed-trassid, tööstusmaastikud ja muu selline. Üks on inimese eksistentsi alustala (vähemalt praegu) ja teine pealisehitus. Üks toetub sellele, mida inimese jaoks pakuvad looduslikud ja poollooduslikud ökosüsteemid. Teise on ehitanud inimesed endi vajadusteks, sageli näpistades tükikesi esimese küljest.

Linnas oleval metsal on hoopis teine ülesanne kui maal paikneval metsal. Selles mõttes on LULUCF-i määrus igati õigel kohal. Piirangud samuti. Sest linnal, tööstusmaastikul, transpordimagistraalidel jm on komme kõikvõimalike põhjendustega maalt tükikesi lõigata. Ikka ühise hüve nimel ja üldiselt igaveseks. Enamasti saamata aru, et see tükike, mis võetakse ja mille rahaline väärtus võib olla pea olematu, võib maa(inimese) jaoks olla kuldaväärt.

Maakasutuse ehk LULUCF-i määruse alla käivate eri kategooriate eest seisvad seltskonnad kaitsevad igaüks oma jupikest. Kes metsa, kes soid, kes põldu, kes (pärand)niitusid. Muidugi on igaühel neist õigus. Kõiki neid jupikesi on vaja. Aga veel rohkem oleks vaja, et need seltskonnad jõuaksid ühele meelele vähemalt selles osas, et nad kõik on tegelikult ühel pool lauda ja sama asja eest väljas: et Eesti tulevik oleks helge.

Kolmveerand Eestist, ükskõik kuidas seda sahtlitesse jagada, on tohutu varandus. See, et Eesti praegu paljusid toiduaineid suurel määral impordib, on majanduslike valikute küsimus. Kui vaja, võimaldab see varandus kiiresti kõike vajalikku ise toota – ja nii, et jääb üle teistelegi müüa. Mis siis, et sisemajanduse koguproduktis on vastavad arvud väikesevõitu. Elutähtsate asjadega ei saa mängida. See ei ole tööstusharu, mille saame lihtsalt kinni panna kohe, kui välisturul nõudlust ei jätku või kui tootmiskulud lähevad liiga suureks. See on meie julgeoleku üks sammastest.

Meie naabrid nii põhja kui ka lõuna pool on seisukohal, et põllumajandus ja metsandus peavad olema ühe ministeeriumi all. Rahvusvaheline teadusvaldkondade klassifikatsioon, nn Frascati manuaal, paigutab samuti põllumajanduse ja metsanduse ühte kategooriasse.

Nende kahe valdkonna koos käsitlemine teadusmaastiku korralduse tasemel on andnud äärmiselt hea tulemuse tekkinud kvaliteedi rahvusvahelise nähtavuse ja tunnustuse keeles. Pole ühtegi nähtavat põhjust, miks selle mõtte realiseerimine riigi tasemel, konkreetselt metsanduse nihutamine kliimaministeeriumi alt maaeluministeeriumisse, ei annaks samaväärset tulemust. Lisaks eri ministeeriumite suuruse tasakaalustamisele teeksime nõnda olulise sammu selle poole, et õppida tajuma eri ettevõtmiste jaoks sobivaid mõõtmeid ning arvestama inimeste arvamusi, vajadusi ja piiravaid tegureid suures osas Eestimaal, aga ennekõike: suhtuksime meie maa parima osa kasutusse nii, nagu vastutustundlik juht suhtub põhikapitali hoidmisesse.
xxxxxxxxxxxxxxx

Veits filosoofiasse kalduv, aga üsna hästi kokku võetud see, miks kellegi teise aia taha planeeritavale saab kohe NIMBY-ga lajatada, aga enda aiataguse puhul oleks see kohe avaliku diskussiooni tapmine.
https://arvamus.postimees.ee/8219090/koit-raud-lollide-puudu
st-meil-ei-ole

¤¤¤Kogu esituse saab lühidalt võtta kokku vastandamisena, et keegi Riik tahab, aga Kohalikud ei taha, et nende elukeskkond ära solgitakse. Ja ikka ja jälle küsib keegi kaugelt, et aga mis on alternatiiv? Kõigepealt tekib küsimus, et kes on see Riik, kes tahab ja kes on need Kohalikud, kes ei taha? Selge see, et niisuguse vastanduva positsioneerimisega Kohalikud ei ole Riik. Kui Kohalikud ei ole Riik, siis neid ei pea kuulda võtma ja neist võib teerulliga üle sõita, eks ju? Aga miks Kohalikud ei ole Riik?
/.../
Ja mis on siis alternatiiv, küsib ikka ja jälle mõni tuulikute lembelaulik. Siin on hästi oluline, kus asudes seda alternatiivi küsitakse. Kohalike jaoks, kellele tuulikud selga tahetakse panna, alternatiivi ei olegi, nemad ei taha, et nende elukeskkond ära rikutakse. Aga küsija puhul on oluline, kus küsija asub. Kui kuskil suures linnas või Toompeal või mujal plaanitavatest tuuleparkidest hästi kaugel, nagu nad tavaliselt on, siis on alternatiiv väga lihtne – tuulepark tuleb panna talle hästi lähedale. See on väga hea alternatiiv.
/.../
Riigi ja tema äratinistatud ametnike poolt on kogu tuuleparkide ümber käiv vaidlus taandatud tehnilistele normidele. Et müriseb küll, aga müriseb normi piires. Tuulikuarendaja poolt makstud eksperdi öelduna. Vilksub oma tiibadega küll, aga teeb seda normi piires. Tuulikuarendaja poolt makstud eksperdi öelduna. Mis siis, et norm on veerand sajandit vana ja pärit aegadest, kui tuulikud olid lauaventilaatorite suurused. Infraheli võib ju olla, aga kuna normi mõõta ei saa, siis järelikult ei saa ka normi rikkumist olla. Elukeskkonda rikub ja linde tapab ja loomastiku elu mõjutab, aga kuna normi polegi, siis pole ka probleemi olemas.¤¤¤

Tsiteerin eraldi, sest see puudutab pigem seda, kui oluline on vaadata tervikpilti ka regionaalpoliitika juures.

¤¤¤Valdavalt on Kohalikest tuulikutele vastuseisjad hajaasustuse ja väikeste maaasulate elanikud. Üldnimetusega maainimesed, kes elavad maaelu. Kõik teavad, et maaelu on linnaelust paljuski erinev:
- pood on kaugel,
- lasteaiad ja koolid on kaugel,
- arst on kaugel,
- lõbuasutused on kaugel,
- kõrgkultuur on kaugel,
- teed on lagunemas ja perioodiliselt mülgaste moodi,
- bussiliiklus on haruharv või kuskil kaugel,
- suuremad kaubakeskused on väga kaugel,
- pead omama hulka erinevaid tööriistu ja tehnikat,
- vajad suuremat ja tihti ka mitut autot oma pere liikumisteks,
- oma elamise korrashoiu pead tagama ise ja selle eest maksma ise,
- maainimese poes Coopis on hinnad märksa kallimad kui linnapoes jne.
Ometi tahavad paljud inimesed elada maal hajaasustuses, hoolimata keerulisematest ja kallimatest oludest. Paljud eesti pered tahavad maal elada ja seal lapsi kasvatada.

Eestlastest üle poole elavad maal või maa-asulates ja väikelinnades. Miks küll?

Maal elamise sisuks on looduse rahu ja vaikus koos looduse häältega ning eraldatus linnasaginast ja tööstusmaastikest. Loodusrahu on kogu maal elamise mõte ja alustala. Võtame selle ära, mis järele jääb?/.../Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli järgi on riigi üheks eesmärgiks eesti rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade.¤¤¤

https://www.err.ee/1609649516/korge-elektrihinna-taga-on-riv
ist-valjas-merekaablid-ja-vahene-tuul

Taaskord nenditakse, et tuult ei ole, aga ei ole keegi öelnud, et ehk pole erilist mõtet neid ventikaid nii palju ja nii kalli raha eest ehitada.
Ja ilmselt peagi keegi avastab, et tuule puudumises on süüdi kliimasoojenemine.

Kärsale täpsustuseks, kui on küsimus, kus pool rohkem rahvast elab. Statistikaameti järgi elab linnades 815 tuh inimest, väikelinnades 122 tuh ja maalises asustuspiirkonnas 395.

Otsapidi oleks seegi ökoloogiline. Ei teid ega roopaid...

https://www.youtube.com/watch?v=Q8TUTp0_D-I&t=47s&ab
_channel=PlanetCarNews

¤¤¤Kärsale täpsustuseks, kui on küsimus, kus pool rohkem rahvast elab. Statistikaameti järgi elab linnades 815 tuh inimest, väikelinnades 122 tuh ja maalises asustuspiirkonnas 395.¤¤¤

Esiteks, see täpsustus pole mitte kärsale, vaid artiklile.

Teiseks, vaata artiklis üle sõnastus, see on põhjusega "ettevaatlik". Järgmine punkt selgitab;)

Kolmandaks, on olemas väikesed valed, suured valed ja statistika;) Lisan siia juurde Pärnu LINNA kaardi. Ei ole põhjust hakata lisama juurde teisi haldusreformi tagajärjel sündinud arusaamatuid soperdisi, point peaks olema niigi arusaadav. Ei hakka praegu üle arvutama, aga ChatGPT arvab, et kõik linnad kokku moodustavad ca 5% Eesti pindalast. Arvatavasti sisaldab see vastus juba ka "Suur-Pärnut" jms, sest ChatGPT (nagu ka Statistikaamet) vaevalt oma arvutusi Google Streetview põhjal teeb:) St vähemalt 95% Eesti territooriumist on "maakolgas", kus elatakse nagu maal ja kus inimeste väärtusmaailm, suhtumine looduslikku elukeskkonda jne on midagi muud kui asfaldikõrbetes viibida armastavatel inimestel. Sellega tasuks alati arvestada.

https://forte.delfi.ee/artikkel/120369350/see-juhtus-taas-am
mu-maaratud-looduskaitsealad-olid-veel-eelmisel-nadalal-rmk-
lageraie-nimekirjades

¤¤¤Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asemel metsise elupaikadeks määratud uued kaitsealad said paika juba eelmise aasta keskpaigast alates, ent neile kehtisid riigimetsa majandamise keskuse (RMK) lageraiealade metsateatised veel eelmise nädalani, kui looduskaitsjad selle lõpuks avastasid.
/.../
Möödunud aastal Lõuna-Pärnumaal toiminud raie näitas, et info kaitse alla võetud alade kohta ei liikunud aga RMK ja keskkonnaameti vahel ning RMK sees üldse. Helena Eenok ütles juhtumit kommenteerides Fortele, et tõenäoliselt ongi see meil Eestis reguleerimata, kes vastutab selle eest, et kaitse alla määratud alad oleksid projekteeritud alade kaardikihil. „See sai eelmise kurva juhtumiga avalikuks ning loodetavasti on kokkulepped tänaseks tehtud, et sellist asja edaspidi ei juhtuks. Tundub, et selle osas ei ole veel vormunud kindlat korda, kes peaks vastutama metsateatiste kehtetuks tunnistamise eest ala kaitse alla määramise järel,“ sõnas Eenok.¤¤¤

Artikli alt leiab riburadapidi linke neist RMK varasematest teadlikult korraldatud "sigadustest" (loe: korruptiivsete ilmingutega tahtlikest seaduserikkumistest).

Rohepesu ät its best!
Polegi midagi pikalt tsiteerida, pealkiri ütleb juba kõik ära. Igaks juhuks meenutan, et need ei ole mitte puud metsas vaid puud linnakeskkonnas.
https://tartu.postimees.ee/8227730/lisaruum-ratturitele-ja-j
alakaijatele-tahendas-enam-kui-50-puu-raiumist

###Sae alla läks 17 vahtrat ja teist samapalju kaski. Laiemate teede ehitamiseks tuli maha võtta ka üheksa saart ja kuus jalakat. Lisaks üksik pappel ja künnapuu ning paar haaba.###

See tsitaat on omakorda supernäide vildakast seadusandlusest, kõik on JOKK.

###Ehkki raieluba 54 puu mahavõtmiseks anti alles 26. märtsil, on puud juba maha võetud. Raieloa lõpus seisab aga lause, mis lubab selle 30 päeva jooksul vaidlustada. Ehkki 30 päeva pole veel möödas, ei keela seadus töödega alustada.###

Tasuta loetav, isesüttivad särtsuautod on muutumas üha suuremaks probleemiks igal pool. Soovitan lugeda, seal kirjeldatakse neid vajalikke tehnilisi lahendusi, et särtsukad kõigi teiste jaoks ka parkimise hetkel ohutud oleksid.
https://eestinen.fi/2025/04/hispaania-tuletorjujad-nouavad-e
lektriautode-parkimist-teistest-eraldi-ja-hasti-ventileerita
vaid-parklaid/

###„See pole liitiumakude demoniseerimine, vaid pigem kohanemine nende kohaloluga meie elus,” resümeerib Aself.###

EDIT: lisan juurde veel otseselt särtsuautosid puudutava soomekeelse lingi, kus juttu sellest, kuidas suur hulk üsna uusi särtsujaanuare isesüttivate akude tõttu remontimise asemel hoopis pressi alla lähevad... selline asi võiks EL-s olla näiteks enne auto 15 aastaseks saamist üldse seadusega keelatud, sest nii tekiks siin müüdavatele uutele autodele ka mingi loogiline kvaliteedistandard.
https://www.kauppalehti.fi/uutiset/akkuskandaali-norjassa-va
ltava-maara-sahkoautoja-joudutaan-romuttamaan-viallisten-akk
ujen-takia/8625b6f7-cf29-4e2d-ab7c-8bf0eee652fe?ref=iltaleht
i:81c8&utm_source=iltalehti.fi&utm_medium=almaintern
al&utm_campaign=kiintea_kauppalehti_ohjausboksi&utm_
content=ohjausboksi

Muudetud 13.04.25 00:31

Huvitav, kui palju km peab kokku särtsukatega sõitma, et ühe sellise (järjekordse!) akude taaskasutustehase põlenguga kaasnev keskkonnakahju jälle nulli jõuaks?
https://www.bbc.com/news/articles/c5ypp5q79l3o
Artikkel on küll häirivalt emotsionaalses toonis, aga soovitan avada kasvõi piltide vaatamiseks, need on "ilusad".

Küsimusel puudub sisu: elektriautodega sõitmisega ei saa tehase põlengu keskkonnakahju kuidagi vähendada. Täpselt nii, nagu ei saa säästlikuma fossiilikaga vähendada Exxon Valdezi või Deepwater Horizoni keskkonnakahju.

Ebameeldiv, kuid tänapäeva mõnumaailmale paraku ootuspäraselt kaasuv kahju. Õpime ka neid asju ohutumalt tegema läbi vigade.

¤¤¤Küsimusel puudub sisu: elektriautodega sõitmisega ei saa tehase põlengu keskkonnakahju kuidagi vähendada. Täpselt nii, nagu ei saa säästlikuma fossiilikaga vähendada Exxon Valdezi või Deepwater Horizoni keskkonnakahju.¤¤¤

Kuidas puudub sisu?
- Taasukasutamisse suunatud akud on nn lõpuni (kasutuskõlbmatuks, ohtlikuks muutumise piirini jne) kasutatud.
- Põlenud akude mahtuvused kokku liites on võimalik arvutada, mitu km keskmine elektriauto nendega läbis ja kui palju kaudselt CO2 see konkreetse riigi elektritootmise profiili arvestades (kivisüsi, tuumaenergia, ventilaatorid jne) välja paiskas. UK andmed on netist leitavad: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6d/20
230331_1Q2023_Electricity_generation_in_the_UK_-_pie_chart.s
vg/843px-20230331_1Q2023_Electricity_generation_in_the_UK_-_
pie_chart.svg.png?20230515041325
- Samal ajal on teada, kui palju heitmeid tekitas keskmiselt sama suur fossiilauto.
- Kui võrrelda nende autoheitmete omavahelist vahet tulekahjuga õhku paisatud saastaga, siis vastuse kilomeetriteks teisendamine annabki vastuse mu küsimusele.

Tõenäoliselt oskaks isegi ChatGPT sellele vastata, aga ma ei oska kirjutada nii detailset prompti, et ma ise selle vastust usuks:)

Exxon etc keskkonnakahjud on hea võrdlus. Me ei räägiks nendest, kui kasutaksime fossiilkütustest vaid seda osa, mille transpordi, ammutamisviiside jne puhul on sellised keskkonnakatastroofid välistatud. Niisamuti ei oleks akupõlengud teemaks, kui oleks lükatud kõrvale tuleohtlikud akutehnoloogiad ja arendatud teisi. Kõik on valikute küsimus, paraku paljuski just poliitiliste valikute küsimus, sest ainult poliitiliselt on võimalik panna paika raamid (nagu praegugi on pandud), mille piirides see mäng käia tohib.

PS: täpselt samasugune poliitiliste valikute küsimus rohepesu kontekstis on ka see, et Eestis katavad looduskaitsealad maismaapindalast 18,8%, Euroopa riikides keskmiselt 21% (nt Saksamaal 37,8% ja Prantsusmaal 25,8%). Rõõm näha, et me selles "edekabelis" jälle päris viimasel kohal ei ole.

Ainuke sääst tuleb sellest, et Liitiumit ja Koobaltit jne asju ei pea enam maa seest välja vedama nii suures mahus ja noh, bena/diisli kulus sõidule. Muus osas on kas võrdväärsus või elektrikas kahjus sest igasugu metallide puhastamine on kõvasti energiakulukam kui ICE misiganes jubina tootmiseks vaja läheb. Plekid samad, pidurikettad samad, rehvid samad, lihtsustatult öeldes.
Siin elektrimehed on kõvasti tagunud, et lõpukeskmine tuleb elektrika kasuks. Ma jään skeptiliseks aga pole isegi viitsinud uurida, kas ka tõele vastab või mitte, lihtsalt ei hooli.

###Siin elektrimehed on kõvasti tagunud, et lõpukeskmine tuleb elektrika kasuks. Ma jään skeptiliseks aga pole isegi viitsinud uurida###

See on nagunii üks selline tagantjärele tarkus, sest kõik taandub paljuski sellele, kas me tõmbame "lõpuks" nimetatava finishijoone sinna, milleni suudavad veereda kõige kehvemad või hoopis parimad. Samuti pole head võrdlusmomenti (nt Golf bensiini, gaasi, diisli või elektriga), sest lõpuks tuleb osta mitte elektrimootor, vaid ikka terviklik auto, mis peab vastama vajadustele ka muudes asjades peale mootori/lennukauguse.

Kui kunagi tundus kohatu rääkida vastupidavate autode kontekstis mingist poolest miljonist kilomeetrist, siis tänapäeval on see juba igati sobiv number, kuna neid uusi fossiilikaid on siiski üsna palju, millele selline läbisõit enne suuremate probleemide tekkimist on igati jõukohane. Automüügiportaalid igal pool kaugemal on ju selliseid moodsama generatsiooni jõuallikaga fossiilikaid täis. Aga kus on võrreldav hulk selliseid 500tkm+ särtsukaid? Mis on nende hinna/tootmisaasta suhe (hinnalangus)?

Mulle meeldib see väljend, et ausaks kõlbab nimetada iga autot, millega reaalsed inimesed ka päriselt tahavad sõita maha need 500tkm ega soovi neid enne ära visata. Vaatame seejärel korraks enda ümber toimuvat... sealt joonistub välja üsnagi erinev pilt sellest, mida inimesed (mujalgi) autofoorumites oma arvamusena esitlevad. Mitte, et see massidele kohalduv reaalsus nende arvamused kehtetuks muudaks (minu õige vs sinu õige), aga rohepööret peavad tegema just massid, mitte ainult üksikud loodusest lugupidavad indiviidid.

Nu ei ole neid puzzlesid ju üldse saadaval nagu LS mootorile vahelülisid ja üleminekukarpe, mis tõlgivad Mazda keele Chevyle arusaadavaks. 50 - 100 kilo saab benapaagi pealt, mootor ise koos kastiga on seal 250kg ulatuses tavaliselt. Golf2 jne aparaadid saaks ülikerge vaevaga mõnusaks linnakulguriks mudida, iga ratta asemele või esirataste asemele või tagarataste asemele elektrikad, kuidas keegi tahab, pistikutega juhtmed ja lõpus akupanga juurest ära tõmmata nagu granaadisplint, kui kõik pistikud õigesti ühendatud, et auto sõitvaks saada. Trossile üleminekuga läheb natukene raskeks aga miski VSS asja omavaid spidokaid saab küll ja veel kõnetada.
Tahtmise ja turu taga on see vana asja turgutamine tänapäevaseks. Otse kasti otsa käivaid lahjasid mootoreid ka pole, kangeid ei saa panna, need rebivad tõenäoliselt isegi 80'test pärit kepikastide hammakad siledaks esimese kiirenduse peale.
Isiklukult hea meelega võiks neid puzzlesid ju laduda, kui saaks sellise 2-3k kuupalga kokku aga saate ise ka aru, miks see selline helesinine unistus ja reaalsuseks ei saa, vähemalt mitte siin riigis ega isegi mitte lähimates naaberriikides.

No tegelikult võiks igasugune autoks nimetatav toode olla valmis juba müümise hetkel. St normaalselt kasutatav kogu projekteeritud elukaare jooksul. Kuna autode otstarve on erinev, siis selles polegi midagi halba, et ühed elukaared projekteeritakse kordades pikemaks või lühemaks kui teised - seda tulekski ausalt tunnistada.

Seaduslikult tuleks lihtsalt tagada see, et projekteeritav elukaar oleks näiteks maksustamise aluseks (pean silmas rohemakse tootjatele) ja peale müüki riigi asi, et see elukaar lõpuni ära kasutataks (maksud, soodustused jne). See olekski sisuline rohepööre, ressursside efektiivne lõpuni kasutamine. Kas see tagatakse kuluosade saadavuse või tootja pakutavate tehnikaswapilahenduste kaudu, on juba tehniline pisiasi. Praegu oleme aga olukorras, kus 20a vanuse autoga ei saa minna enam ülevaatusele, sest mitte kusagilt pole saada nt mingit käsipiduri mittekuluosade hulka kuuluvat plekitükki ja seda ei saa ka romulast, sest just see üks plekitükk on kõigil ära mädanenud (saaks tuua mustmiljon analoogset näidet) ja see tuleb nüüd käsitsi ise valmis teha. Tootjate anarhia eest pannakse vastutama tarbija, kuigi just tootja projekteeris (tootmiskuludelt säästmiseks!) terve rea detaile lühemaks auto reaalsest elukaarest selleks, et tema käest tuldaks peagi uut autot ostma.

Kusjuures kilometraazh pole tõenäoliselt üldse kõige sobivam parameeter elukaare määratlemiseks. See on pigem nagu CO2 indikaatorparameetrina kliimamuutuste kontekstis. Iga suur probleem koosneb suurest hulgast väikestest ning samas olulistest detailidest, kuid neil kõigil on indikaatorparameetritele erinev mõju.

Kärss kirjutas nii:
"- Taasukasutamisse suunatud akud on nn lõpuni (kasutuskõlbmatuks, ohtlikuks muutumise piirini jne) kasutatud.
- Põlenud akude mahtuvused kokku liites on võimalik arvutada, mitu km keskmine elektriauto nendega läbis ja kui palju kaudselt CO2 see konkreetse riigi elektritootmise profiili arvestades (kivisüsi, tuumaenergia, ventilaatorid jne) välja paiskas.
..."

Iseenesest õige, ühe täiendusega: praegusel ajastul suunavad kindlustused ja turundus üsna kergel käel utiliseerimisele vähimagi kahtluse korral. Seega eeldus, et kärsanud tehas vaid kasutuskõlbamatuga tegeleb, on väär. Mis rehkenduse mõttes asja veel hullemaks ajab:(

Siiski tekib kiuslik küsimus: kui me kangesti tahame elekter versus fossiil rehkendusse võtta KÕIK kulud, siis äkki võtaks ka fossiilkütuse kõik kaasnevad kulud (nafta ammutamise keskkonnakahjust alates) rehkendusse...

Sellega olen väga päri, et päriselt roheline oleks uute kasutuskõlbmatute kolesärtsukate asemel üleminekukomplektide legaliseerimine, mitte nende karistamine üksiktüübikinnituse nõudega. Ma julgen arvata, et selline asi viiks elektrit palju tõhusamalt massidesse, kui arutu sisutu turundus.

Mina küll ootan:)

Aga nende tulek on oi, kui vaevaline. Kanadas Edison motors on seda joont lükkamas: https://www.youtube.com/watch?v=QB-TQqMoJEg. Nende Topsy on päris toimiv prototüüp: https://www.youtube.com/watch?v=KGN7rjZGjMQ . Teelegaalne sealmaal, kusjuures.
Pikamaameestele vajaliku diiselelektrilise süsteemi asemel piisaks minusugustele peamiselt kodulähedaselt tööle-poodi-kooli saalijatele paarisajakilosest akuplokist:)

G-mersu raami vahele mahuks akut mõõtmiste järgi pea kolm kuupmeetrit, kui kogu sisepõlemiseks vajalik kola minema saata ja sillamootoritega asendada:) S124 on mahtu pea kaks kuupmeetrit.

Tegelikult ei huvita ühtegi riiki see rohevärk. Kõik on üks suur äri looduse arvelt. Mõned võidavad vähem, teised rohkem. Vaadake mis toimub ümberringi. Kui palju sõidab ringi maastureid ja linnamaastureid . Kui nende asemel oleks tavaline sõiduauto, kui palju jääks kütust põletamata ja metalle ümber sulatamata. Siis veel meeletu ülepakendamine ja seda rivi võiks siin jätkata.

###Siiski tekib kiuslik küsimus: kui me kangesti tahame elekter versus fossiil rehkendusse võtta KÕIK kulud, siis äkki võtaks ka fossiilkütuse kõik kaasnevad kulud (nafta ammutamise keskkonnakahjust alates) rehkendusse...###

Absoluutselt nõus! Pole siin midagi kiuslikku. Probleemi ei saa lahendada enne probleemi tunnistamist ja täpset defineerimist. Tulebki arvestada pumbatavast naftast (st keskkonnakahjud, transpord, rafineerimine, katastroofiriskid jne) seda vähem kui neljandikku, mis ummikute põhjustajate paakides loksub ja võrrelda seda mitte ainult tuugenite armatuurraua-betooniga ning lõputu hulka kaablitega, vaid ka nende jaoks vajalike kaevanduste tekitatud keskkonnakahjudega (st ka sealt läheb ainult osa transpordi jaoks, isegi kui see sektor 99%-ni suudetakse elektrifitseerida) jne jne jne. Need detailid moodustaks trükituna vist õhemat sorti raamatu, mida arvesse tuleks võtta. Ega meil enne ausat vastust polegi. Ja vastus pole mitte lihtsalt "hea vs halb", vaid pumpamine kõrbes vs pumpamine meres vs kivisüsi või särtsu puhul see, et millise jõe paisutamine on suur keskkonnakatastroof ja millise teise jõe paisutamine seda looduslike tingimuste tõttu praktiliselt polegi.

Sellepärast kirjutasingi, et ma ei oska kirjutada AI jaoks piisvalt detailset lähteülesannetki. Kahtlustan, et need, kes oskavad, on seda ammu teinud ja sellelgi on põhjused, miks neid arvutusi avalikult pole tutvustatud - mull läheks lõhki, aga suurusjärkudele otsa vaadates pole ka näha, et see kaalukauss väga tugevalt kummaski suunas kalduma kipuks. Aga selle eest saab tegeleda vahepealsel "teadmatuse" perioodil mugavalt rohepesuga ja saavad rikkaks ka need, kes ilma selle kunstlikult loodud mullita peaks tegelema mingite teist tüüpi petuskeemidega;)

See kõik ei lükka ümber kurba fakti, et ka igasugune innovatsioon nõuab energiat ja fossiilenergiat on meil kasutada limiteeritud hulk - seda tuleks kasutada võimalikult efektiivselt ja ühtlasi ka targalt, mille hulka kuulub sageli ka selle kasutamata jätmine (nagu võib tuba olla mõni kraad jahedam või tänav öösiti pimedam, pole ka 30sek saia röstimise nishis mõistlik kahe viilu pärast tervet pliiditäit puid ära põletada). Hübriidtehnoloogia töökindlal viisil või seadusandluse lõdvendamine olemasolevate autode jpm kasutamiseks/ümberehitamiseks on igal juhul sammud rohepöörde, mitte enam rohepesu suunas.

Väga hästi õeldud, et kütus tuleb kasutada max efektiivselt. Aga seda ei soovita, paljudele firmadele ei sobi selline lähenemine. Vaadake kasvõi USA top 10 enim müüdavat autot.

Numbreid ei saa ilusamaks luuletada, jutt käib siiski poliitilistest valikutest. Artikli lõpust leiab viited allikatele.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120371483/laura-uibopuu-oleme-
saamas-metsariigist-vosariigiks

###Hinnalist ja kvaliteetset, see tähendab aeglaselt kasvanud ja tiheda puiduga palki võimaldaks kasvatada näiteks püsimetsandus kombinatsioonis praegusest tunduvalt madalama raiemahuga/.../Korralikust palgist saab head hinda ja kallimaid, kaua kestvaid tooteid, näiteks mööblit ja palkhooneid, aga ka aknaid-uksi ning paate-laevu/.../Hoogne raie on aga nüüdseks muutnud mitte üksnes metsade vanuselist jaotust, vaid ka liigilist koosseisu. Okaspuu asemele on tulnud kiiremakasvuline ja vähemväärtuslik lehtpuu - kask, haab ja lepp1/.../Sellegipoolest soosivad poliitilised valikud järjest enam kvaliteedi ja kestvuse asemel hoopis odavust, kiirust ja kasvavat mahtu/.../Sisuliselt konkureerib samale puiduressursile ning annab oma panuse võsametsanduse õitsengusse ka Fibenoli tehas ja seda ka juhul, kui see ehitatakse Lätti, kus on alustatud esmaste uuringutega tehase rajamiseks. Tehase asukohaks on valitud Valmiera, mis jääb Eestist vaid paarikümne kilomeetri kaugusele.###

Inetu lugu, paraku devalveerib ka nende loodusest lugupidavate inimeste mainet, kes päriselt peavadki lugu, mitte ei aja seda poliitikat võimu pärast. Kusjuures torkavad silma "on langetatud", lõppraie jne kummalised väljendid. Ei osata tõlkida või on see häma lihtsalt sisulise info peitmiseks? Väga lihtlabaselt väljendudes, et kas selle "langetamise" järel on mets (ökosüsteem) alles või ei ole? Pole kahjuks ka Eestis looduskaitse eestkõnelejad sellest patust puhtad oma metsade majandamisel/müümisel, lahatud ajakirjanduses piisavalt.
https://www.err.ee/1609669022/soome-roheliste-juht-eksitas-a
valikkust-abikaasa-metsaraiete-suuruse-osas

Hoopis muul teemal: töötas kokku 11a, 300.000 lindu on elusalt ära põletatud, ära ei tasunud, nüüd on meeletu kogus peegliprügi. Ehitamine maksis 2,18 miljardit taala (millest 1,6 miljardit oli riiklik toetus), elektri tootmise hinnaks kujunes 200 USA dollarit MWh kohta (sealne turuhind on vaid 35 USD), lammutamise järel rajatakse sinna tavaline päikesepark.
https://report24.news/vogelkiller-solarthermie-kraftwerk-iva
npah-wird-geschlossen-milliardenschaden/

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120371309/seaduskuulek
alt-sorteeritud-tekstiilijaatmed-poletatakse-jaatmekaitleja-
visake-need-parem-kohe-olmeprugisse

###Seaduskuulekal moel liigiti kogutud tekstiilijäätmed jõuavad jäätmekäitlejani jäätmejaamast. Seejärel peaks jäätmekäitleja tekstiiliga muudest jäätmetest eraldiseisvana tegelema ja selle ringlusesse saatma, kuid praktikas pole jäätmekäitlejail nendeni jõudnud tekstiilijäätmetega midagi teha, sest nii Eestis kui ka Euroopas puuduvad tekstiili töötlemiseks ja ringlusesse suunamiseks tehnoloogilised lahendused. Ajutiselt võib jäätmekäitleja tekstiilijäätmeid ka ladustada, kuniks tekib võimalus suunata need käitlusse Eestis või välismaal. Neid võimalusi aga tekib harva, mistõttu valab jäätmekäitleja eraldi kogutud tekstiilid piltlikult öeldes lõpuks segaolme hulka ning saadab põletusse.
/.../
Eesti jäätmehoolduskeskus kirjeldas oma 8. aprilli pöördumises kliimaministeeriumile olukorda, kus jäätmevedajad ja jäätmejaamade operaatorid keelduvad liigiti kogutud, kuid korduskasutuseks mittesobivaid tekstiile vastu võtmast ning seda just seetõttu, et neid ei tohi seaduse järgi põletusse suunata. Selle asemel palutakse anda luba suunata tekstiil kas suurjäätmete või segaolme hulka, mis aga läheb seadusega vastuollu. „Tegemist on jäätmete peitmisega ja liigiti kogumise reeglite olulise rikkumisega,“ seisis keskuse kirjas. Eesti jäätmehoolduskeskus, kes nõustab ja koordineerib paljusid omavalitsusi jäätmekorralduses, tunnistab samuti, et korduskasutuseks mittesobivate rõivaste lõppkäitlus on ummikus.
/.../
„Liigiti kogutud tekstiilijäätmete põletamise praktika on vastuolus kehtiva jäätmeseaduse ja Euroopa Liidu jäätmepoliitika põhimõtetega,“ sõnas ministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik ja tõdes, et sama probleem on ka mujal Euroopas.###

Iroonia võtmes üks pildiga postitus üle-eelmise sajandi kliimasoojenemisest. Kusjuures kogu lapsepõlve-nooruse käisin igal aastal esimest korda ujumas alati aprillis, sest aprillid olid soojemad, seisvates veekogudes 20 kraadi lähedane vesi, sõitsime linnast välja eksamiteks õppima loodusesse, võtsime päikest ja ujusime. Nüüdse "kliimasoojenemise" ajastul tundub juba mõte aprillis soojas vees sulistamisest väljamõeldisena, kui just kuhugi soojale maale seda tegema ei lähe.
https://www.facebook.com/rahvaluulearhiiv/posts/pfbid02J7WD6
5uuVJFv48VRBg9ezZS1KNXKqCKs22PHPUX3RdHDTvDDAynBajt8PqsM6Ro8l

Kärss, ära aja jama oma lapsepõlve osas, vaid vaata aasta keskmisi temperatuure. Ja isegi kui sinu kodus Kükametsas pole olulisemalt soojemaks läonud, on juttu maailma kliimasoojenemisest, mitte Kükametsa omast.

Soojeneb soojeneb...
https://objektiiv.ee/uuring-maa-keskmine-temperatuur-on-peaa
egu-alati-olnud-tanasest-marksa-soojem/

Maa keskmine maapinna temperatuur oli poole miljardi aasta jooksul 22 kraadi Celsiuse järele ja pooluste jäämütse on Maal esinenud harva.
Allolev Science'i uuringust pärinev graafik näitab, et väidetavalt on Maa pinnatemperatuur läbi ajaloo olnud kõrgem kui see on täna. Graafiku hall osa näitab "teadlaste kindluse määra esitatud andmete osas" ehk kui tõesed esitatud andmed võiksid nende arust olla. Graafikult näeb, et "inimtekkelisele kliimasoojenemisele" vaatamata, on tänane Maa kliima "külmhoone" staadiumis. Vaadeldud perioodist on külmhoone perioode – mis valitseb täna Maal – olnud vaid 13 protsenti ajast.

https://objektiiv.ee/lugeja-kirjutab-kuno-sade-meil-tuleks-v
almistuda-hoopis-vaikeseks-jaaajaks/

"Meie õnnetuseks kattus viimase loodusliku soojenemistsükli algus samaaegselt alanud tööstusrevolutsiooniga. See võimaldas meil omistada endale au temperatuuri tõusu tsükli põhjustamises ja asuda kulukasse võitlusse CO2 vastu
Graafikul, mis hõlmab ajavahemikku 50 000 aastast tänaseni, on näha, et kliima soojenemised käivitusid iga 1470 aasta järel. Selline tsükliline soojenemiste seeria lõppes järsult 12 800 aasta eest. Aga siis lõppes ka jääaeg!
Tähelepanuta ei tohiks jätta fakti, et viimase 10 000 aasta soojenemisperioodidel, mil keskmine temperatuur ületas tänast tervelt 1–1.,5oC, saavutas oma õitsengu Rooma impeerium, Inglismaal kasvatati viinamarju, arenes Minose kultuur jne. "

Igasugune kliimahüsteeria läheb peale neile, kes ei suuda hoomata maakeral miljardite aastate jooksul toimunud protsesse. Nende jaoks on möödunud aasta kuum suvi (kevad, talv, suvaline 24 juuli või 3 detsember) midagi erakordset ja kohe kohe sureme kõik kuumarabandusse.

Esimene, mida minevikust õppida võiks, on teadmine: kliima on läbi kogu Maa ajaloo pidevalt muutunud, muutub praegu ning pole teada ühtegi tõsiselt võetavat põhjust, miks ei peaks muutuma ka tulevikus. Enamik teadaolevaid kliimamuutusi on olnud tsüklilised ning tihti on esmapilgul ajas vaibunud või võimendunud tsüklid osutunud hoopis mõne pikemaealise kliimatsükli osaks. Üleskutse võidelda kiimamuutuste vastu on oma olemuselt ettepanek fikseerida Maa kliima niisugusena, nagu see on hetkel, või nagu see oleks õige meie ettekujutuses. Aga miks peaks viie miljardi aastases ja veel miljardeid aastaid jätkuvas ahelas olema õige just see kliima, mida tänapäevast teame? Paraku pole inimene võimeline peatama globaalset kliimat kujundavaid looduslikke protsesse, nagu pole võimalik vältida ka öö ja päeva vaheldumist.

https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/33861#/sectio
n/33861

Mind huvitab ka see küsimus, õigemini vastus sellele: Aga miks peaks viie miljardi aastases ja veel miljardeid aastaid jätkuvas ahelas olema õige just see kliima, mida tänapäevast teame?

Kliima aktivist NiiNaa võiks siiski öelda, millist kliima perioodi konkreetselt silmas peetakse 10000 aastat tagasi oli jääaeg. 2000 aastat tagasi oli vähemalt siinmail tunduvalt soojem kui praegu.
Eelmine reede oli tunduvalt tänasest soojem, seega praegu on kliima jahenemise?
Seega pane kirja aastaarvud ja lõpeta loosungite lõikamine.

TO udumees
https://et.wikipedia.org/wiki/Iroonia
###Iroonia – 'teeseldud teadmatus'[1]) on retooriline võte, kus tegelikult öeldav erineb järsult sellest, mis esmapilgul paistab öeldud olevat.###

Teiseks, katsume nüüd mitte ajada segi ilma ja kliimat. Ühega tegelevad sünoptikud, teisega klimatoloogid. Need on erinevad asjad.

See kõik ei muuda fakti, et kevadeti soojeneb vesi veidi hiljem kui 80ndatel ja 90ndatel (kuigi suved-talved olid samal ajal tiba jahedamad). Iga kalamees teab sellega arvestada, sest sellest sõltuvad ka kudeajad ja kalade liikumine. Ei miski Kükametsa, samad Tartut ümbritsevad (pais)järved leiab iga huviline kaardilt ka ise ülesse ja oskab võrrelda oma kogemusi minu mainitud ajaga.

https://core-marketing-communications.dcatalog.com/v/2025-Ch
evrolet-Performance-Catalog/?page=40

Vahi vahi... Internetti läbi kolades leidsin sellise huvitava asja, GM oma pärisautode jaoks teeb EV puzzlesid.

Muudetud 29.04.25 15:02

Iseehitajad on juba ammu toppinud elektrimootoreid käimakasti külge. Ei miskit uut siin päikese all.

Sa ei saanud päris täpselt vist lähteülesandest aru, mis ma eespool tõstatasin. Kuivõrd võid suvalise raami külge suvalise mootori panna ja sinna suvalise kere ümber ja vb isegi tahvelarvuti numbreid näitama, pole see päris see ikkagi.

Sain aru, et pakuvad kit-i auto muutmiseks elektriliseks.

Otse Chevy kasti otsa nii et kogu ülejäänud funktsionaalsus säilib, see sisaldab ABS, juhiabid jne jne mis autol kaasas. Mootorit on alati väga lihtne välja vahetada, vaja ainult kere külge kinnitust ja õiget veovõlli ja palvetama, et ülejäänud kupatus vastu peab. Ülejäänud aga on juba ju teine teema, roolivõim, kliima, juhtmoodulid, mis järsku avastavad, et midagi on puudu, vaakum jne jne jne.
Chevy saab seda suht julgelt kusjuures teha, sest nad pole baasdisaini muutnud alates 70test. Mõned sillajupid on siiani neil samast ajastust, teised tootjad enamasti pole sellist ristkasutust juppidele suutnud säilitada.

Püüavad ikka ökomöko kapsaaeda seda käkki ajada. Eks meil seisab ka see ilus aeg ees- valitsus ju lubas 2030 aastaks ainult taastuvat staffi.
Sellise jama vastu on aga mul idee- blackouti ajal sõidavad kõik elektriautod laadimispüstakute juurde (see muutub kohustuseks) ja hakkavad akusse jäänud manti võrku tagasi juhtima.

https://wallstreetjournal.postimees.ee/8240087/wsj-hispaania
-elektrikatkestus-oli-taastuvenergia-ajastu-esimene-paasuke

Hetk enne elektrikatkestust esmaspäeval, umbes 12.30 pärast lõunat, oli otsekui aken Euroopa energiatulevikku, kus domineerivad tossuvabad kuid kõikuvad allikad. Hispaania elektrivõrk huugas päikesejõul – ligi 60 protsenti kogutoodangust – ning päev oli põhimõtteliselt pilvitu. Veel 9 protsenti lisasid tuuleturbiinid. Tuult ja päikesepaistet oli niivõrd ohtrasti, et elektrihinnad litsuti alla nulli.
Nii tuulde kui päikesesse on Euroopa Liidu majandused investeeringud intensiivselt ning nende eesmärk on panna blokk 2030. aastaks 69 protsendi ulatuses taastuvenergia peale. Kõrgetel päikese- ja tuuleprotsentidel töötavates võrkudes peitub aga tehnilisi probleeme, mille kallal käitajad alles päid murravad.
Üks häda on selles, et kaotsi läheb niinimetatud inerts. Kui miski viltu läheb, keerlevad tavalised elektriturbiinid veel mõnda aega edasi ning sellega võidetakse aega elektrivarustuse ja -nõudluse tasakaalustamiseks. Kui aga päikesepaneel seiskub, siis hoobilt nulli peale.
Inertsi vähenedes «tuleb tasakaalutusi korrigeerida kiiremini», ütles Suurbritannia Readingi ülikooli klimatoloogia- ja energeetikaprofessor David Brayshaw. «Kui juhtuvad elektrikatkestused, siis on nad seetõttu rängemad ja laialdasemad.»
Hispaania võrguoperaator Red Eléctrica pole elektrikatkestuse täpset põhjust veel välja selgitada suutnud, kuid ütles teisipäeval niipalju, et põhjuseks võis olla taastuvenergia. Küberründe on nad välistanud.

Lühendatud tsitaat sama väljaande teisest artiklist.

###«Indutseeritud atmosfääriline vibratsioon». See oli tingitud äärmuslikest temperatuurikõikumistest Kesk-Hispaanias, mis tekitasid kõrgepingeliinides anomaalseid võnkumisi ja viisid elektrivõrgu sünkroniseerimisvigadeni kogu Euroopas. On hinnatud, et niiskuse ja õhutemperatuuri tingitud olud soosisid vahelduvvoolu edastavate kõrgepingeliinide ümber koroonalahenduse teket. Oletatakse, et teatud tingimustel võivad need ionisatsioonist tekkivad lisapinged kuhjuda, ning pikki liine liikudes tekitada lõpuks doominoefektina piisavalt kõrge pinge, mis alajaamade kaitsmed välja lülitab. Lõpuks lülituvad välja nii alajaamad ja ka elektrijaamadki – üks selline juhtum oli ka Prantsusmaal. Katkestuse hetkel toodeti Hispaanias ligi 59% elektrist päikeseenergia ja 12% tuuleenergia abil. Viie minutiga langes päikeseenergia tootmine järsult 18 gigavatilt 8 gigavatile/.../Eksperdid rõhutasid, et võrgul oli madal inerts – selles on nimelt liiga vähe pöörlevaid energiaallikaid.###

Huvitav, et seal räägiti ka metsatulekahjude otsesest kahju puudumisest kõrgepingeliinidele, aga ei puudutata suitsu mõju atmosfäärile (põhjus, miks välk armastab lüüa korstnast tulevasse suitsusambasse), nagu füüsika kõrgepingeliinide puhul enam ei kehtikski. Pole süvenenud, võibolla tõesti ei kehti või siis...?

###Püüavad ikka ökomöko kapsaaeda seda käkki ajada###

Neid uudiseid, kus seletatakse seda lahti rohkem või vähem, tuleb igalt poolt, aga ma pole ise üldse kindel, mida või mil määral praegu üldse uskuda on põhjust, sest:
1. Rohepesu on zooroopa püha lehm, mida tõenäoliselt ettekäändena muude probleemide varjamiseks kasutada ei saa ja praegu lahtiseletatav osa on teada ka varasemast, lihtsalt nüüd teab seda mitte ainult see, kes huvi tundis, vaid ka iga keskmine Delfi lugeja.
2. Kui on tegemist siiski sabotaazhiga, siis selle tunnistamine oleks veelgi valusam (kuningas on alasti, EL pole suuteline ennast kaitsma, Ibeerias järgneks poliitiline torm). Lisaks avanes ootamatult võimalus rohepesu osas, mille lõpetamise vajadus (loe: asendamisest tõelise rohepöördega), puuduste tunnistamine ning suuna muutmine on jätkusuutliku majandamise jaoks nagunii hädavajalik... kui oleks tegu kihlveoga ja peaksin isikliku rahaga panustama, teeksin mõlemale võrdsed panused...

Et ei kõlaks kui päris vandenõu, siis pole välistatud ka kombinatsioon neist kahest (kaks kasutas ära ühe puhul tekkinud nõrka hetke, et teha seda viisil, mis ei võimalda esitada süüdistust koos rahvusvahelise kriisi esilekutsumisega) ja testitakse, kuidas riigid reageerivad ja seda avalikkusele kommunikeerivad, et planeerida edasisi tegevusi.

Teemasse kah videojupike ühest värskest "tuugenirikkest" Norras. Imestan, et nii vähe räägitakse sellest, milline on tuugeni kõrgust+pöörlemiskiirust+inertsi arvestades ohutu kaugus elumajadest, mis välistab selliste eluohtlike "mitteplahvatavate mürskude" sattumist kellegi hoovi või läbi vahust ehitatud seina otse tuppa? Isegi tõukerataste puhul peetakse seetõttu oluliseks reguleerida kiirust ja kaugust neist, kellele need ohtu võivad põhjustada, aga pööreldes purunevate tuugenite puhul oleks nagu sobilik vaadata probleemist mööda?
https://www.facebook.com/reel/643317145367441

Maakera magneetiline poolus nihkub tavapärases tempos. Aga maakera pöörlemistelg pole väga muutunud. Hiinlased aga on nüüd nii kõvad poisid ja võtsid kuulsaid sõnu "Anna mulle piisavalt pikk kang ja liigutan maakera paigast" väga tõsiselt ja ehitasid Jangtse jõe peale nii suure tammi (valmis 2006 aastal), et ajasid maakera tasakaalust välja mistõttu pöörlemistelg on nihkunud suisa 2cm Hiina suunas ja seetõttu tegid nad meil päeva 60 nanosekundit pikemaks! Ärge unustakse siis nüüd kellasid korrigeerimast iga päev.

https://arvamus.postimees.ee/8259504/intervjuu-atmosfaarifuu
sik-richard-lindzen-mingit-kliimakatastroofi-ei-tule

Pikk artikkel ja raske siia kõike kopida, aga paar lõiku.

Aga miks on arutelu globaalsest soojenemisest kontsentreerunud CO₂-le?

Sest see ei ole arutelu. See algas 70ndatel. Oli mees nimega Manabe (Jaapani-Ameerika klimatoloog Syukuro Manabe – HS), kes kirjutas 1973. aastal teadustöö, kus modelleeris atmosfääri ühemõõtmelise mudeliga. Pidage meeles, et meil on käsitlusel kolm mõõdet ja aeg. Ta jättis aja kõrvale, ta sai kahest mõõtmest lahti, ainult vertikaal jäi alles. Ja ta eeldas, et atmosfäär soojeneb CO₂ mõjul ja CO₂ kahekordistumine annab pool kraadi tõusu – seda pole palju. Kui aga eeldada, et samal ajal püsib suhteline niiskus konstantne, nii et soojenemisega tekib veeauru juurde, siis see kahekordistab kahekordistuva CO₂ mõju. Sinnamaani oli eksisteerinud midagi, mida nimetati Le Chatelier' prinstiibiks, mida pole kunagi tõestatud, kuid argument on see, et loodus püüab muutust vältida. Manabe tuli välja teooriaga, mis ütleb, et loodus võimendab seda, mida inimene teeb. See kõlab väga kummalisena, aga sellest sai kõigi mudelite tuum. Kõike püütakse käsitleda selles võtmes. Pilved, vesi ja kõik muu võimendab seda, mida inimene teeb. Ja Manabe sai selle eest Nobeli füüsikapreemia (2021), kuigi keegi pole tema teooriat kinnitanud, see ei tundu paika pidavat. Aga see võimaldas luua mudeleid, mis olid tundlikumad CO₂ suhtes.
CO₂ üksi ei tee peaaegu midagi. Kui CO₂ on väga vähe, on iga molekul üsna tõhus. Aga meil on atmosfääris piisavalt CO₂, et see blokeerib juba infrapuna. Olen seda umbes 50 aastat rääkinud: kui võtate oma akna ja värvite selle mustaks, siis see blokeerib hulga valgust. Lisate teise kihi musta värvi. Kas see blokeerib sama palju valgust? Ei, valgus on juba blokeeritud. Nii et mõju on aina väiksem. Sama toimub CO₂-ga. Seda on juba nii palju, et kui lisada molekul, ei loe see kuigi palju. Alustate CO₂ 280 miljondikosa (parts per million, ppm – HS) pealt ja tõstate selle 560-ni, saate umbes pool kraadi soojenemist. Et saada veel pool kraadi tõusu, tuleb 560 kahekordistada 1120-ni.
Aga las ma esitan teile ühe lihtsa küsimuse seoses CO₂-ga, mida ma arvan, inimesed ei saa vist isegi aru. Mis juhtub, kui vabaneda umbes 60–65 protsendist CO₂-st atmosfääris?

Ma kahtlustan, et see ei ole loodusele hea?

Unustage loodus. Kuidas on lood meiega? Me sureme nälga. 160 miljondikosa (ppm) juures ei jää praktiliselt ükski taim ellu, pole toitu.
Euroopa liigub endiselt nn süsinikunulli suunas. On see üldse saavutatav?
Kui jõutaks netonullini aastaks 2050 ja seda kogu maailmas, hoitaks soojenemisest ära umbes kolmandik kraadist. Kui seda teevad ainult Euroopa ja anglosfäär, on tulemus pigem kümnendik kraadi. Olete ära hoidnud kraadikümnendikuse soojenemise hinnaga, milleks on tõenäoliselt kümned triljonid dollarid. Ei tundu soodne tehing.
Eesti plaan on toota aastal 2030 aasta lõikes nii palju taastuvenergiat kui tarbime. Loomulikult liigume ka süsinikunulli poole. Millist nõu annaksite meie poliitikutele?

Esimene asi, mida ma pean ütlema, on see, et Trump tegi õige otsuse. Ta ignoreerib kõiki kliimateemasid. USA on piisavalt suur selleks, et kui tema otsustab teemat ignoreerida, peaks ka ülejäänud maailm järele mõtlema. USA ignoreerib seda, Hiina ignoreerib seda, India samuti, Kaug-Idas ignoreeritakse seda ja Venemaa ignoreerib seda. Milleks sooritada enesetapp? Võib tunda end süüdi, igasugu tegureid võib olla. Aga te ei vaja siis energiapoliitikat, vajate psühhiaatrit.

Mis puutub taastuvenergiasse, siis mida iganes te ka ei ütleks, jäävad nad katkendlikeks. Kui te ütlete, et sada protsenti toodetakse taastuvatest allikatest, mis saab siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista?
Ja miks on taastuvenergia nii kallis? Üks põhjus on, et kui see ei tööta, peate appi võtma fossiilsed kütused – maagaasi, kivisöe – kõike sisse-välja lülitama kogu aeg. Nende kasutegur läheb väga palju alla. Ehk lisaks nn taastuvenergiale, olete sunnitud kasutama traditsioonilisi allikaid kõige ebatõhusamal võimalikul viisil. See on arutu. Euroopa riigid üldiselt käituvad väga kummaliselt. Ma ei tea, kuidas nad reageerivad sellele, mida Trump teeb, aga see, mida ta teeb, teeb ilmselgeks, et see, mida Euroopa teeb, ei aita kliimat ja teeb Euroopale kahju. Kui kaugele on elanikkond nõus minema ja ütlema, et ohverdame ennast sümboolse žesti nimel? Ma ei tea. See on väljendus mingist veidrast teguviisist.
Ja möödub 50 aastat, kliimakatastroofi ei tule. 2030 möödub. 2050 möödub. Just nagu 2000. Al Gore ennustas, et New York on aastaks 2000 vee all. Võiksime märgata, et see nii ei ole. Kõik sellised ennustused osutuvad alati valeks. Kui kõik ennustused on valeks osutunud, siis mingil hetkel võiks ju küsida, et äkki need ideed ise on valed?

Nüüd ilmub mitu "vastulauset", et ta pole mingi teadlane ja siis veel faktikontroll "VALE" jne
Essugi ei muutu- rahamasin on keerlema pandud ja seda peatada....

https://www.aircela.com/the-science

Terakese soolaga loen seda. Pole veel süvenenud, millises astmes asi peaks lappama minema (esmapilgul kahtlustaks vesiniku tootmise osa) aga kuskil on mingi hea konks.

Tehniliselt ei ole see võimatu, aga ma panex andmed excelisse @Deus
*The estimated initial cost per unit is between 14,000 and 18,500 euros,
*The modular system developed by Aircela converts 10 kg ofCO2 into four liters of gasoline. gasoline per day.
* Puudub info jooksvate kulude kohta, aga kuna tegu vee lõhustamisega, siis ei ole väikesed!
Kütus täna ~1,6€/L, masina soetushinna eest saaks (täna) osta 8750...11562L kütust. Sarnase koguse tootmiseks peaks see masin olema võimeline 24/7 töötama 2187... 2890päeva (so 6...8 aastat)
EDIT: Hinnanguliselt maksaks täna sünteetiline kütus 2,3...8,8€ (uups, see on 4.02.2023 artikkel :-) )
"Unfortunately, synthetic fuels don’t put up a great picture. In comparison, synthetic fuels can cost a consumer anywhere from $10 to $38/gallon! (That’s $2.64 to $10.04 per L!)"
https://www.futurebridge.com/industry/perspectives-mobility/
synthetic-fuels-can-this-be-the-magic-bullet-environmentalis
ts-wanted
EDIT2: Täna on PV paneelide omanikel seis pea-aegu selline, et kui nad enda toodangut ise ei tarbi, siis on selle turuhind ~suures piires 0€/kWh. Kui nüüd õnnestub toodetuid elektrit võrku müümise asemel kütuseks väärindada, siis sarnase masina jooksvad energiakulud ei olegi niivõrd probleem. Kahjuks peab arvestama, et sellisel juhul masin saaks töötada ainult päikeselistel päevadel :-)

Muudetud 03.06.25 12:53

Ega ma päris seda ei mõelnudki, et peab seinast seda voolu võtma, alginvesteering päiksepaneeli puhul on vajalik ja seda paneeli jagub hetkeseisuga 20'ks aastaks.
Ka puhtalt vesiniku tegemine on hetkel ju seepärast seisakus, et kasutegur väike, kui nüüd võtta, et vesinik veel keerata süsivesiniku molekulideks, siis on see veel ekstra kulu ehk veel kasutum tegevus kui puhtalt vesiniku tootmine.
Lõppkokkuvõttes peab jõudma siiski sinnakohta, mida Kärss ütles, et fossiilide kasutamine on vajalik selleks, et välja mõelda midagi taastuvamat.
Perpetum Mobilest on asi valgusaastate kaugusel nii kui nii.

Kasutegur millestki millegi tegemisel on oluline ainult siis, kui selle ressursi maksumus >0€ :-)
Puhas vesinik oleks sõidukis kasutatav ainult pärast komprimeerimist (kallid seadmed) ja sõiduk suht spetsiifilne (Mirai vms).
Aga ootame veel natuke! Väosse juba ehitatakse H2 tanklat, ilmselt lähiaastatel lisandub veel Tartu ja Pärnu. Mirai on alginvesteeringult suht sarnane korraliku BEV-ga...
EDIT: Lätis ainult 1 ongi @Deus
https://www.h2stations.org/stations-map/?lat=49.763948&l
ng=12.582221&zoom=4

Muudetud 03.06.25 15:26

Kas Lätist mitte juba ära ei ellimineeritud neid tanklaid? Või oli see UK.

https://x.com/TheKevinDalton/status/1929906192199102819

Roheenergiaidee, mis ei töötanud päris nii nagu exceli tabel näitas.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120385590/valitsus-taganes
-suurest-taastuvenergia-eesmargist

Nagu siin juba tavaks saanud- kõlavad loosungid osutuvad mõttetuks mölaks.

Kokkuvõte Saarte Hääle artiklist.
(tej- tuuleelektrijaam)

Avalikult publitseeritud TEJ
raadiohäiringute uuringute põhjal
saame kinnitada:
1. Raadiohäiringute suurus on
korrelatsioonis elektrituulikute
suurusega.
2. TEJ tekitatud raadiohäiringuid
ei ole võimalik mingite vahendi-
tega kompenseerida.
3. TEJ häirib laevade navigatsioo-
ni, GPS-seadmete kasutamist ning lennuliikluses lennukite GPS-navigeerimisseadmeid.
4. TEJ häirib aktiivradarite, pas-
siivradarite ja sonarite tööd.
5. TEJ põhjustatud raadiohäiredmerepääste sagedustel ning AIS-signaalidele raskendavad hätta sattunud laevade pääs-
teoperatsioonide läbiviimist.
6. TEJ ehitusega kaasneb Eesti kaitsevõime vabatahtlik ja laiaulatuslik nõrgendamine.
7. Rootsi ja nüüd ka USA on kalevialused uuringud välja võtnud ning peavad TEJ-d julgeolekuriskiks.
Huvilistele on kogu eespool viidatud kirjavahetus kaitseministeeriumi ja TTJA-ga ning uuringud TEJ-de kohta loetavad Saare Rannarahva Seltsi kodulehel https://rannarahvaselts.ee/

Teadlase vaatenurk tuulepesu teemadel, ligi tunni pikkune video, väärib mõttega jälgimist.
https://www.youtube.com/watch?v=gpHDJPcqCQY

Tuule -ja päikeseenergia on börsidel tegemas comebacki.
Solar Energy Index - Price - Chart - Historical Data - News https://share.google/Yng8SZ8awgcBoEsh1
Wind Energy Index - Price - Chart - Historical Data - News https://share.google/ny2vdkQF9oGmobGFr

kui Kaitseministeerium vaidles Aidu tuulepargi rajamisel radarite segamisega, oli mul võimalus tööalaselt rääkida TTÜ teadlastega, millised on tuulegeneraatorite mõjud radaripildile , raadiolainetele jms. Need on olemas, kuid teadlastel olid olemas ka maandamismeetmed ja nad ei olnud absoluutselt nõus selle jäiga seisukohaga, mida Kaitseministeerium hoidis. Kokkuvõttes kui on vaja lisaradareid, erinevate radarite pildi paremat integreerimist jms, siis tuleb konkreetselt vaadata, mis see maksab ja kui elektrihinnas on saadav võit suurem kui meede, siis on mõistlik edasi liikuda. Lisaks on kriisiolukorras võimalus mingi hetk osa tuulikuid lihtsalt seisma panna, kui on vaja igasugustest häiringutest lahti saada.

Infraheli mõju inimeste ja loomade tervisele on kindlasti oluline, aga seda ei saa vaadata eraldiseisvalt ja seal ei saa teiste riskiteguritega võrreldes vinti üle keerata. Ei saa läheneda nii, et tuulegeneraatorite lähistel elajate jaoks tõlgendame infraheili terviseriskiks nr 1 ja samal ajal elavad inimesed linnades nii infraheli kui muude tervist kahjustavate mõjurite osas palju riskantsemas keskkonnas ja me ei pane ju elu seisma seetõttu.

Siin on mõned põhimõttelised hälbed.
1. Linnamürasse lähevad inimesed vabatahtlikult. Maal paigutatakse tehiskehad juba olemasolevate elamute juurde/lähedusse.
2. Valdav osa elektrist tarbitakse pigem linnades, mis eeldaks ka tootmisallikate paigutust linnadesse (-lähedusse). Ehk et vähemus ei peaks endal enamuse heaolu koormist reostuse näol taluma.

Selle Aidu pargi puhul käis pall otseselt Enefiti-suunal ja kaitsemin oli lihtne eesliini ründaja. Lihtsalt arendaja polnud päris papist ja riik ei suutnud neid hooga maha joosta.

1. Linnamürasse lähevad inimesed vabatahtlikult. ....
no ma ei tea, meist paljud ju unistavad elust maal, aga just oludest tingituna ei saa maale kolida või kolitakse olude sunnil linna seoses õppimise, töö, perega. Kokkuvõttes on ju hea, et enamus inimesed linnades elavad. jaotame näiteks Lasnamäel elavad 100000 inimest eramajadesse, ütleme, et 30000 uut eramaja ja nendega seoses koos teede jm ühiskondliku pinnaga on vaja 3000m2 per maja. See teeb kokku 9000 km2 - 1/5 Eesti pindalast. Võrdluseks, Lasnamäe pindala on 27m2 ja Lasnamäe asustustihedus ei ole tegelikult linna kohta kõrge, seal on ruumi majade vahel palju. Ja see oleks veel aedlinnas elamine, mitte maal. Lõputu aedlinn koos meeletu igapäevase ajakuluga liikluses.

vabandust 100 x panin puusse - 90 km2 on vaja, mitte 9000km2, ajasin hektariga segamini. nii, et võiks kogu Eesti ka aedlinna elama panna küll, aga mis elu see on :)

Püüa aru saada lihtsast asjast- inimesele on vaja tööd ja elukohta. Kolitaksegi sinna, kus leidub mõistliku palgaga tööd ja kui elu hakkab juba rööbastesse minema ning tekivad perekonnad ja tulevad lapsed, siis tehaksegi edasisi otsuseid, et kas jätkata üüripinnal või soetada maja kuskil järjekordses pilpakülas. Ega seal viimases suurt erinevust paneelikaga olegi- ikkagi naaber naabris kinni, aga vähemalt mingi isiklik ruum, lapsed saavad oma õues olla jne. Loomulikult on vaja töölkäimiseks autot, vahel kahte ja nii need valglinnad eksisteerivaki. Ja on neid, kes elavad algusest lõpuni üüripinnal, liiguvad ühistransaga ja muid ambitsioone ei olegi või lihtsalt pole materiaalseid võimalusi enamaks, niiet ole mureta, ei jää need paneelmajad ka elanikest tühjaks ega ühistransa sõitjateta.

Meenub tiblastani propaganda ja tegelt Hiina oma ka, et näe, kõik moderne ja ilus ja puhas ja siin on meil vanadest tsaaridest ilusad rongipeatused ja värki aga tegelikult äärelinnas on inimesed endiselt puitpeldikutes nii elamas kui hädasid tegemas.
Kogu EU rohemajandus on selline illusioon, kus lükati prügi ja muu asjaga majandamine Indiasse ja Aafrikasse ja mujale, kes siis omakorda seal rahulikult seda kas põletavad lõkkes või kopaga merre ajavad, kus kohast see ringiga meile tagasi jõuab heeringa kujulise kalaga.

https://img-9gag-fun.9cache.com/photo/a0eWEMX_460svav1.mp4

Kuidas telefonist kulda saada. Gaaside värvidest on savi, värv ei tee ohtlikuks teda aga kuna ma mäletan veel keemiatunnist nii mõndagi, siis võin südamerahuga öelda, et antud videos olevaid värvilisi vabatahtlikult ise niisama õhku ei paiskaks seda kraami.

https://www.instagram.com/reel/DCCnzl-O1U6/?hl=en
https://www.tiktok.com/@sambencheghib/video/7278056065147751
722

Moeriietus Aafrika randades, tehtud ümbertöödeldud plastikust ja põleb nagu kütus, vabas õhus.

Neid näiteid leiab lõputult, kuidas me siin ette kujutame ja mis tegelikult päriselt toimub.
Mitte mingi Eesti või isegi EU ei saa siin midagi teha, ainult teeselda ja ette kujutada endale, et oleme eeskuju, no ei ole tegelt, kedagi ei koti, eriti ärikat. Raha paratamatu kaaslane on ahnus ja ahnus on meid sinna viinud. Ahnus on enamjaolt inimlik omadus ja et likvideerida meie planeedireostus, peab likvideerima inimese. Küll loodus ise selle korrektuuri teeb kunagi mõne "katastroofi" näol.

Väga hästi kokku võetud viimase poolt. Kõik ongi raju äri. Kõike saaks teha tegelikult väga hästi kui raha ja võim välja rookida. Aga see on kahjuks võimatu. See on umbes nagu riigi juhtimine. Kui riiki juhitaks nagu oma firmat, siis oleks tulemus hoopis teine.

US "arengud":
https://maailm.postimees.ee/8352760/trump-kuulutas-parast-ga
tesi-kommentaare-voitu-kliimapettuse-ule

Ega Putin rumal ei ole, tema tahab oma naftaraha ikka kätte saada. Õnneks on vabades riikides valikuvabadus.

https://www.delfi.ee/artikkel/120414157/krimmi-sild-suletaks
e-elektri-ja-hubriidautodele

Maiko, kuidas need asjad omavahel seotud on? Kas elektriautode keeld suurendab vedelkütuste müüki Krimmis ja sõjakassa kosub märgatavalt?

Muudetud 31.10.25 23:36

ELMO teemas läks jutt ajaloole, aga kuna ei puuduta enam auto pidamist, jagan hoopis siin teemas natuke 8a tagust ajalugu, link siit varasemaltki läbi käinud. Mis on vahepeal muutunud? Iinlased on teinud suuri samme taastuvenergia osas ja samas tempos ehitanud juurde ka kivisöe põletamise jaamasid juhuelektri stabiliseerimiseks. Miks? Ikka selleks, et lahendada probleeme tervikuna, sest zooroopa stiilis rohepesu on majanduslikult hukatuslik, kuid probleem on sarnane, et suurlinnades on vaja õhk puhtamaks saada ja särtsuautod on just selle probleemi jaoks hetkel parim kohe saadaolev lahendus. Aga see on vaid suurlinna lahendus, sest särtsuauto kulutab seal kogu oma (lühema?) elukaare jooksul ikkagi rohkem energiat kui ICE-d (samas efektiivsemalt!).
https://tekniikanmaailma.fi/kiinan-sahkoautoissa-piilee-karm
ea-ymparistopommi-ilmastonmuutos-pahenee-merkittavasti

Artiklis toodi tabavalt võrdluseks ka USA, kus on hoopis teistsugused autokolakad ja tulemus vastupidine – keskmine pisike elektriauto on 2x keskkonnasõbralikum kui nende keskmine (SUUUR!) bensiiniröövel. Ei peaks ju üllatama kedagi. See ongi suund, kuhu peab liikuma olenemata sellest, kas auto liigub elektri, bensiini, diisli või gaasi jõul. Sealt edasi peaks algama siis see “peenhäälestus”, et milline kütus sobib linna “siseruumidesse” või hajaasustusse.

Need, kes suitsu ei tee, peaks suutma tuvastada piisavalt hästi oma nina abil spetsiifilist lõhna, kui liiga suur osa sissehingatavast õhust on käinud eelnevalt läbi mootorite ja mööda maailma liikudes oskavad kindlasti une pealt öelda, kus ja kui palju sellega kokkupuuteid on olnud. See sõltub hästi lihtsustatult vaid kahest asjast: liiklustihedusest (st kaudselt ka koormusest/kiirusest!) ja sellest, kui suureks “konglomeraadiks” on need inimeste asustusüksused koondunud.

Eestis ei eksisteeri seda probleemi üldse, sest MITTE KUSAGIL ei ole selleks piisavat liiklustihedust (see on eelkõige koormuse all sõitvate, mitte ummikus seisvate autode probleem) ja ka Tallinn on nii väike “küla”, et tuul puhub selle vähesegi kohe laiali ning hais hajub. Helsingi on juba piisavalt suur, st haisupilv liigub tuulevaikse ilma korral aeglaselt tipptundidel ühe linnaosa kohalt teise kohale (kust haisu lisandub), enne kui see õhtul hajuda jõuab. Stockholmis pole ise kunagi haisu tundnud, aga tõenäoliselt keegi ikkagi tunneb. Norra pikkades tunnelites on vast kõik tundnud, linnades mina isiklikult pole. Lõuna poole minnes on aga pilt hoopis kurvem ja ma ei nimetaks seal linnades diislihaisu keelustamist sugugi rohepesuks. See polegi enam õhu puhtuse probleem, vaid ebameeldiva haisu probleem.

Point: probleeme tuleb lahendada seal, kus on probleemid. Põhjamaade kohta ei peaks kehtima samad reeglid kui zooroopale, kes on ise endale need probleemid tekitanud. St Põhjala riikide territooriumide loodussõbralikum ekspluateerimine jahedamas kliimas vääriks praegu "preemiat" erinevate saastekvootide näol, sest seda territooriumi ei ole mõeldav (loe: keskkonnasõbralikult ja finantsiliselt) katta ei rongi, trammi ega trollivõrgustikuga ning hajaasustuse transpordikorraldus peabki olema erinev neist soojakliima sipelgapesadest. Siin saan vaid imestada, et Põhjamaadel pole piisavalt selgroogu enesekehtestamiseks ja inimesed valivad endid esindama valitsusi, kes lõunapoolse rohepesuga kaasa määgivad. Varsti jõuame sinna, et hakkame maksma trahvi oma kodude kütmise ÕIGUSE eest, sest soojal maal ja enamuselt saadud mandaadiga tehtud otsuste taga puudub arusaamine, miks me üldse kütma peame, kui enamus on hädas hoopis kuumalainetega (st jahutamise probleemid).

https://www.err.ee/1609854135/co2-kvootide-hind-on-kerkinud-
ja-tous-jatkub

Kui mulle on arusaadav näiteks toidu või muude asjade hinna kujunemine, kus ahel on lihtne- tootja- töötleja/vahendaja/müüja- ostja või tooraine müüja- tootja- ostja, siis konkreetse hapu gaasi puhul jääb küll arusaamatuks, kes on selle gaasi enda omandiks tunnistanud ning kuidas on võimalik seda osta-müüa ja selle jama maksavad kinni maksumaksjad? Jah, gaasi tootja on tuvastatav- see on inimkond ning ka peamiselt loomad, keda me sööme. Aga kaubelda sellega, st omada seaduslikku õigust nö õhku müüa, on küll kuidagi arusaamatu asi.

See pole isegi mitte õhumüük vaid õhupesu:))
Mul on mure pigem selles, et millal juba ja/või millise pauguga see lollus ükskord lõpeb. Lisan siia juurde veelkord sama kaardi sellest, et kui väike osa maailmast üldse “maailma päästmisest” huvitatud on ja ühtlasi ka valmis hävitama selle nimel oma majanduse konkurentsivõime.

Selle “pesu” kohta on ka Rootsi kunnil oma arvamus olemas.
https://www.facebook.com/VisegradGroup24/posts/pfbid02qduNvb
JP1Wo3WeW9t1VVx1Am8H7dayDV2Wi7Cs9sxPpSsUMDZb4MEZXN7TSjPxFdl

##Europe produces only 6% of emissions and everyone still complains about that, saying it’s too much. But the rest of the world is much, much worse##

Värskes TM-i artiklis tuuakse välja ka ACEA (EL autotootjate liidu) hoiatus, et praegune särtsuautopoliitika töötab iseenda vastu (heitmete hulk kasvab) ja vaja oleks täiesti teist lähenemist (artiklis täpsemalt), süsinikupesu eesmärkide sidumine turumajanduse seaduspärasustega ja kõigi energiaallikate rakendamist (hübriidautod kasutavad endiselt ju diislit/bensiini/gaasi) selleks.
https://tekniikanmaailma.fi/autovalmistajat-varoittavat-seur
auksista-jos-kuluttajille-pakotetaan-sahkoautoja/

See osa maailma majandusest ja riikidest, kes "maailma päästa" tahab, on muu maailma arvelt saavutanud tänase elatustaseme. Euroopa riikide elatustase on kõrge ja valdavale enamusele inimestele selles muus osas maailmast täiesti kättesaamatu. Ei juhtu midagi kui Euroopa riikides elatustase langeb. Eestis on seda paigaltammumist nüüd mitu aastat nähtud (2025 on elatustase ainult minimaalselt parem kui oli 2019), Jaapanis on olnud sama olukord mitukümmend aastat järjest. Harjutakse ära, ka Eestis.

Kogemus näitab et sel juhul valitakse rohehullude asemel pigem kedagi teist.

Üha rohkem veendun, et see raiko ongi valitsuse troll ehk peenemalt öeldes agent, kes peab igal pool netis rahvale selgeks tegema kui ilus elu meil tegelikult on. Taolisi siin ennegi olnud, üks kogu aeg kõrvutas mingit skp-d ja palkasid ja midaiganes veel.
Et selles rohemaailmas liigub sit@ks palju raha, siis selle jagamise juures tahab igaüks olla ja veel parem, kui kasvõi väike sõrm seal süsteemis sees on.
Aga ülimalt haritud inimesena võiks see raiko mulle lollile selgeks teha, kuidas saab keegi omastada ühe atmosfärigaasi ja sellega hangeldama hakata?

Hea fdghfgh!
Tuleb leppida sellega, et kõik inimesed ei saagi asjadest ühtemoodi aru. Kogu see kasvuhoonegaaside heitmete jaotamine energia-, tööstus‑ ja lennundussektoris (ning alates 2024 ka meretranspordis) ja võimalus nende sektorite ettevõtetel omavahel heitmenõuetega kaubelda on vist 20 aastat juba kasutusel olnud. Kui on soovi, siis on ka allikaid, et see asi endale arusaadavamaks teha.

Aga vasta lihtsalt ja lühidalt, et kõik lollid aru saaksid. Kuidas saab keegi omastada ühe õhus hõljuvatest gaasidest ja sellega kauplema hakata? Kellele laekub raha ja mida ta selle rahaga peale hakkab?

ma ise ka ei tea detaile. AI pakutu peaks olema üldise toimemehhanismi mõttes õige:

Kuidas see töötab?
Piirang (cap) – määratakse igal aastal kogu lubatud heitmete tase, mis järk‑järguliselt väheneb terve perioodi jooksul (periood oli algselt 25 aastat). [climate.ec.europa.eu], [climate.ec.europa.eu]
Lubade jagamine – ettevõtted saavad lubasid kas oksjonitelt osta või mõnel juhul tasuta [climate.ec.europa.eu], [forum-energii.eu]
Turul kauplemine – ettevõtetel on võimalus müüa üleliigseid lubasid või osta juurde, kui nende heitmed ületavad omandatud lubade arvu. [tracker.ca...bongap.org], [climate.ec.europa.eu]
Kontroll ja raportimine – iga osaleja peab täpselt raporteerima heitmed ja kasutama sobivaid lubasid; puudumise korral trahvid. [climate.ec.europa.eu],
Tulusüsteem – süsteemist saadud tulu kuulub liikmesriikidele ja suunatakse rohelistesse arengualastesse, näiteks taastuvenergiasse ja energiatõhususse. [climate.ec.europa.eu], [climate.ec.europa.eu]

Jah, kui euroopat ümbritseksid seinad kuni kosmoseni välja, oleks selline õhupuhasti isegi toimiv.

https://teadus.postimees.ee/8362891/video-norra-magedest-sul
as-valja-iidne-jahipidamisvahend
https://teadus.postimees.ee/8362891/video-norra-magedest-sul
as-valja-iidne-jahipidamisvahend

Sellised artiklid tekitavad patuseid mõtteid- kui nüüd sulavad välja asjad, mis tookord ei olnud kaetud jää ega lumega, st inimesed koos põtradega toimetasid seal nö paljal maapinnal, siis praegune meeletu kliimasoojenemine viib meid üksnes tagasi 13-15 sajandi tagusesse normaalsusesse. Paraku pole enam kelleltki küsida, et kui normaalne see elu neil tookord oli, aga tundub, et peale seda läks kliima külmemaks ja jää võttis võimust.

Pildil on elektri hind ja piirkondade vaheline ülekanne (megavattides) eilse (teisipäeva) pärastlõunal (Autor/allikas: Svenska Kraftnät)

See artikkel pole mitte välisühenduste ja hindade ühtlustamise poolt/vastu, vaid kirjeldab lihtsalt puust-punaselt turuloogika toimimist. Võitjaks on siin eelkõige varustuskindlus. Need on faktid, mis kajastuvad meie ja ka nende doonorite elektriarvetel olenemata sellest, kui palju rohepesuapolegeedid õukonnameedias odavatest hindadest blufivad.
https://www.err.ee/1609861131/elektri-valisuhendused-suurem-
piirkond-mojutab-vaiksemat-kallim-odavamat

Eks mingi osa sellest globaalsest probleemist on seotud ka üha kasvava AI kasutuselevõtuga, mis on just globaalses mõistes alles lapsekingades ega ole veel hoogu sisse saanudki.
https://www.aripaev.ee/saated/2025/07/09/tehisaru-levik-karj
ub-suurema-energia-ja-targema-kasutuse-jarele

##Andmekeskused, kus meie digitaalne elu salvestatakse ja töödeldakse, tarbivad 1–2% kogu planeedi aastasest elektrienergiast ehk 200–300 teravatt-tundi aastas. Seega on andmekeskuste energiatarbimine võrreldav näiteks Hispaania või Inglismaa terve riigi aastase tarbimisega.##

Tänases pealtnägijas teema, kuidas päikeseärimees rullib üle inimeste ja seaduste. Reaalsus, mille ees ka omavalitsused võimetud.

Mu eelmise postituse jätkuks:
https://www.err.ee/1609867569/norra-kaalub-korgete-elektrihi
ndade-tottu-euroopa-elektrivorgust-eraldumist
Ega paremat globaalset lahendust kusagilt paistagi, kui elektrienergia vajaduse vähendamine. Pilt haakub hästi selle artikliga.

/EDIT: samal teemal
https://www.err.ee/1609867455/elektri-hinna-tostis-korgeks-t
uulevaikus-ja-piirangud-rootsi-elektri-ulekandel /

See link on kas selles või siis paralleelteemas, kus lükati ümber vale, nagu RB eurorahastus on otsene raudtee ehitamise rahastus. Need rahad on liikuvusühenduste jaoks ja maanteetranspordiga konkureeriv RB valiti juba hiljem kohalikul tasandil. Mitte, et raudtee kuidagi halb oleks - halb on konkreetne lahendus meist kõigist palju pädevamate spetsialistide hinnangul.
https://www.err.ee/1609868055/rail-balticusse-laheb-igal-aas
tal-500-600-miljonit-eurot-investeeringuid

##Läti ei pruugi oma osa Rail Balticu trassist 2030. aastaks valmis saada ning peab reaalseks oma lõigu trassist alles 2035. aastaks valmis ehitada.##

Midagi positiivset kah laiemalt autoteemasse, kui ajuvabasid kohustusi tootjatele lõpuks ometi vähendama hakatakse.
https://www.err.ee/1609868310/wsj-usa-senati-vabariiklased-v
aidlustavad-autode-hinda-tostvad-ohutusnouded

Muudetud 28.11.25 01:02

Et siis kunagine suur päikeseelektri elevus on muutunud mõttetuks jamaks.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120423071/enefit-tostab-el
ektri-vaiketootja-muugimarginaali-64-paiksepargi-omamine-muu
tub-aina-mottetumaks

Miks sa kirjutad asjadest, millest sa midagi ei tea - majandusest. Kas enda tarbeks tootmises midagi muutus? Ei! Endiselt ei lisandu enda toodetud elektrile, mille ise ära tarbid, mitte mingeid lisatasusid. Ei ole võrgutasu, ei ole sagedustasu jne.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120422445/usas-buumivad-pa
ikesepargid-donald-trumpi-vastuseisust-hoolimata
Kuigi Hiinas energiatootmine endiselt kasvab, siis on muljetavaldav, et emissioonid seal maal enam ei kasva - taastuvenergia tootmise kasv on hakanud oma mõju avaldama. Muidugi sarjatakse Venemaal ka rohepööret, mida Trafigura nimetab „hiina haiguseks“. Hiina on tegutsemas otsustavalt, et vähendada sõltuvust imporditud energiakandjatest, mistõttu ei ole tõeks osutunud prognoosid selles osas, et Hiinas kasvab oluliselt määral nafta tarbimine, mis tähendaks siis ka suuremat importi koos survega hinnakasvuks.
https://majandus.postimees.ee/8376693/suur-toormekaupleja-hi
ina-elektriautode-buum-kukutab-jarsult-nafta-hinda
Nüüd aga on JP Morgani andmetel tekkimas olukord, kus järgmisel aastal võib nafta ületootmine maailmas ulatuda kuni nelja miljoni barrelini päevas ning tähendaks see nafta hinna kukkumist Brenti toornafta puhul isegi alla 50 dollari barrelist, millest siis omakorda tuleks veel maha võtta Uralsi toornafta puhul allahindlus.
https://majandus.postimees.ee/8331192/euroopa-ostjad-poorduv
ad-hiina-autode-poole-tesla-kaotab-turuosa
Euroopa autotootjad aga kaotavad ühel oma suurimal turul(Hiina) kiirelt turuosa. Hiina autoomanik ei osta mitte Euroopa fossiili(mis on parem kui Hiina fossiil), vaid Hiina elektriautot, mis on kohati lausa kaks korda odavam, kui Euroopa elektriauto. Samal ajal kasvab Hiina elektriautode surve Euroopa turul. Paljud eurooplased on Eloni ja USA poliitilistes avaldustes pettunud ja ostavad Tesla asemel hoopis Euroopa või Hiina elektrika.

Muudetud 12.12.25 18:25

See, et nafta hind kukub on vaid positiivne ju. Või mis?

EU autotootjad kaotavad Hiina EV-dele turgu väga lihtsal põhjusel - Hiina subsideerib oma tootjaid - ütelda ohjeldamatult. Kaua seda teha jõutakse/tahetakse, teavad vaid nad ise. Igatahes ennustatakse ses osas ebakindlat tulevikku:
https://forte.delfi.ee/artikkel/120404210/mull-on-lohkemas-h
iina-autotoostuse-edulugu-tootab-poorduda-kaoseks

Aga EK on otsustanud oma karvase käe vahele pista ja kehtestas aasta tagasi Hiina sõidukitele tollid.
https://www.err.ee/1609506589/euroopa-komisjon-avaldas-hiina
-elektriautodele-kehtestatavad-tollimaarad.

Miks sa kirjutad asjadest, millest sa midagi ei tea- elektrist.
Kui sul on kümneid või sadu kilovatte päikesepaneele, siis mis moel sa selle ära tarbid?
Päeval saad küll külmkapi ja boileri käima panna, aga öösel töötab külmkapp ka. Kasvõi mingi maa või õhk-vesi küttesüsteem vajab 24/7 toidet. Päike läheb looja, sina vaatad veel telekat, teed kohvivett või tuli isu pirukaid küpsetada. Ah et akud nagu enefit soovitab- loomulikult, kuluta veel tuhandeid akudele. Päikesejaamu soositi ehitama, kulud ja tasaarvestused olidki tehtud aastate peale, mitte aasta peale. Nüüd on kulutatud raha, kümned ja rohkemadki tuhanded sisuliselt maha visatud.
Miks sa kirjutad asjadest, millest sa midagi ei tea- hiinast. Hiina ehitab söejaamu juurde, sest tuule ja päikese omad vajavad tuge. Elementaarne. Kuid jah- emissioonid vähenevad, sest söejaamad ei tööta enam sellise koormusega kui varem, kuna taastuvat on rohkem saadaval. Nad ei plaanigi ennast imporditavast naftast sõltuvusse seada, sest neil on isiklik süsi.
Ja selline pauk ka veel: https://majandus.postimees.ee/8378727/hiina-ujutab-maailma-u
le-bensiiniautodega-mida-koduturul-enam-muua-ei-saa
Automobility andmetel suurenes Hiina sisepõlemismootoriga autode eksport 2020. aasta miljonilt sõidukilt tänavu tõenäoliselt üle 6,5 miljoni. Fossiilkütustel töötavad sõidukid moodustavad endiselt 76 protsenti Hiina koguautoekspordist – ehkki ülejäänud maailm seostab Hiina autotööstust peamiselt elektriautodega.
Hiina siseturg on viimase viie aastaga üha kiiremas tempos läinud üle elektriautodele. Uute autode müügist moodustavad elektriautod juba ligi 40 protsenti ning mõnes suurlinnas isegi rohkem. Valitsuse subsiidiumid, soodustused ja piirangud sisepõlemismootoriga autodele on tarbijate valikuid suunanud.
Kuigi Euroopa Liit ja USA on seadnud tollimaksud Hiina elektriautodele, on Hiina bensiiniautode laviin tihtipeale jäänud tähelepanuta. Kuid just lihtsama tehnoloogiaga ja odavamad uued autod seavad Euroopa ja Ameerika autotootjad silmitsi kõige valusama konkurentsiga.
Enim kannatavad turud, kus ostjatele on määravaks hind, mitte tehnoloogia või keskkonnanõuded. Reutersi esitatud müügiandmete järgi kasvab Hiina autode osakaal eriti Ida-Euroopas, sealhulgas Poolas ja Balkani riikides, Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ning Kesk-Aasias.
Hiina autotootjate esindajad kinnitasid Reutersile, et ekspordistrateegia põhineb pikemal plaanil: vallutada arenguriigid ja luua nendes turgudes uus lojaalne kliendibaas. Kui elektriautod muutuvad seal lõpuks taskukohasemaks, on bränd juba kohal.
Arenevatele turgudele ujutatud odavate sisepõlemismootoriga autode laine aga viitab sügavamale trendile: maailm võib veel aastaid näha Hiinast tulevate bensiiniautode tulva, isegi siis, kui Peking ise valmistub dekarboniseeritud tulevikuks.

Niiet jah, hiinlane pole loll, ta sammub vaiksel sammul üle maakera.

Arenevatel turgudel toimuv ei määra seda, mis toimub suures majanduses. Need moodustavad koguturust ainult marginaalse osa. See, et Indias või Aafrikas müüakse rohkem tuk-tuke, ei muuda väga ju üldist pilti, elektriautode osakaal üha kasvab.
https://electrek.co/2025/12/11/global-ev-sales-jump-21-in-20
25-as-europe-surges-and-the-us-stalls/

Muudetud 12.12.25 18:43

No las kasvab, siin on korduvalt väidetud, et kui inimesele sobib, las ostab. Eriti veel lõuna pool, kus ilm soojem. Aga nagu teada, siis ükski kasv ei ole lõputu, umbes nagu joomisega, et läheb küll hooga sisse ja tuju on hea, aga reeglina järgneb pohmell. Pohmell tuleb siis, kui peab hakkama kogu selle elektriautonduse jääknähtudega tegelema, st kui kõik prügimäed on neist küllastunud, sest nad vananevad kiiremini kui fossiilid. Elame näeme, ütles pime ja kõndis vastu posti.

Statistika näitab, et üleminek elektriautodele globaalselt ei peatu. Ka Euroopa taganemine sisepõlemismootoritega autode tootmise lõpetamisest aastal 2035 on seotud hoopis Hiina autotööstuse kasvava konkurentsiga, millele eurooplased saavad vastu ainult sisepõlemismootoriga, see ei ole mingi fossiilautokasutajate nõudmisel saavutatud suur edulugu.

Muudetud 12.12.25 19:04

Ainuüksi Nigeeria elanikkond on üle poole EL omast. Mis seal veel arenevate riikide turuosast vaielda. Küll nad varsti imporditud romudelt uute autode peale kolivad.

Elektriautode pooldajad on kui putinismi propagandistid, kes üritavad kogu aeg tõestada, et "ruski mir" on maailma keskpunkt. Teiesuguste tõttu on EList saanud klounite kamp, mille reaalne osakaal maailmas väga väike, aga mõttetut lärmi tekitab palju.

Rohepesuks muudab selle tehnilise paratamatuse eelkõige küsimus, et kelle taskust see miljard nüüd võetakse? Jah, teame vastust, aga oleks loogilisem, et see raha võetaks nendelt, kes (erinevate toetusskeemide kaudu) juhuelektrit toodavad ja vastavalt sellele kujuneks ka nende ka turuhind.
https://www.err.ee/1609892050/vajalike-uute-elektrijaamade-e
hitamine-laheb-maksma-vahemalt-miljard-eurot

##2035. aastaks on vaja kuni 1000 megavati jagu juhitavaid elektrijaamu. Uue põlevkivielektrjaama ehitamise kulu oleks kolm kord kallim megavati kohta ja tuumajaama kulu oleks veel kordades kõrgem. Kõige odavam on rajada gaasielektrijaamad.
/.../
Nende tulevaste jaamade kurbloolisus seisneb selles, et nad osalevad elektriturul vaid vähesel määral ja enamasti on need reservis. Seetõttu ei tooda need oma investeeringut tagasi. Durejko rõhutas, et jaamade kulud on püsivad.##

Aga nii see meil käibki- kõigepealt keerame kõik totaalselt per$$e ja siis rahvas las helbib seda suppi.
Huvitav, kas gaasi hind on konstant, et tema abil on alati võimalik odavat elektrit käiata?

Millest te Kärss ja fdghfgh aru ei saa?
Põlevkivijaamasid jätkub selleks julgeolekureserviks ca 10 aastat veel ja see maksab ca 65 mln eur aastas. Seda hakkame maksma järgmine aasta eraldi arvereana, varem sisaldus see muude kulude sees. Edasi muutub vanade põlevkivijaamade elus hoidmine juba ebamõistlikuks ja tuleb rajada uued jaamad, mida on vaja juhuks kui katkevad ühendused naabritega, taastuvenergiat ei jätku.

Uute põlevkivielektrijaamade ehitamine on 2-3x kallim kui gaasielektrijaamade ehitus. nii gaasi- kui põlevkivielektrijaama toodangu hind on jälle liiga kallis, et katta sellega 100% meie elektrivajadus. Tuumaelektrijaama ehitus on veel kallim, kui põlevkivijaama ehitamine ja võtab aega pikalt, aga hiljem toodangu hind on jälle konkurentsivõimelisem.

Kokkuvõttes tagab kõige parema hinna (madalama hinna kui see on täna Eestis) nähtavas tulevikus päike + tuul (mida on juurde vaja) + salvestus ja reserviks 90+% ajast seisvad gaasielektrijaamad.

sa oled tõesti eriline imbekas. kõik su tekstid on põhimõtteliselt kopipaste meedias avaldatud poliitikute ja elektriärimeeste ja rohehullude mölast, mitte ühtegi enda mõtet pole sa suuteline genereerima. Okei, vaatame siis asju teise kandi pealt- miks on vahel elektrihind nullis või miinuses? Eks ikka sellepärast, et päikest ja/või tuult on sitax, st taastuvat tuleb nii palju, et ei jõuta ära tarbida. Siis jälle on hind kakssada-nelisada korda kallim- eks ikka sellepärast, et tastuvat tule hetkel s.ttagi ja kõik muud pumbad uhavad.
Seega kui hind on nullis, siis järelikult taastuvat on juba piisavalt palju ehitatud, see on põhimõtteliselt suuteline kogu tarbimise ära katma, kuid ongi vaid üks väike äkane aga- tuul ja päike kahjuks ei tööta 24/7, seega mis mõttega me seda taastuvat veel juurde ehitame kui ta juba toodab meile vajaliku koguse, aga teda EI OLE võimalik kogu aeg tarbida? Miks me peame teda juurde ehitama? Sellest lõikavad kasu ainult ärikad, sest tarbija maksab seda sitast taastuvenergia tasu, mis aitab neil ärikatel ka tuuleta ilmaga raha teenida. Lisaks veel varustuskindluse tasu ja jällegi on see põhjustatud ebastabiilsest taastuvast.
Ja kuna need tuul ja päike keeravad elektrivõrgu stabiilsuse pekki, tuleb ikkagi ehitada kõrvale fossiilseid, mis ka üldjuhul ei tööta 24/7- ja jälle maksab tarbija selle kinni.
Hakkab sulle midagi kohale jõudma või oledki lihtsalt lammas troll, kes komandeeritud siia "õiget" maailmapilti esindama?

https://majandus.postimees.ee/8383886/uuring-rootsi-tuulepar
kide-kasumlikkus-on-loogi-all-ees-voivad-oodata-pankrotid
Rootsi tuuleenergiaettevõtted kandsid mullu enne maksustamist kokku umbes 6,5 miljardi Rootsi krooni (ligikaudu 590 miljoni euro) suuruse kahjumi. Sektori kogukäive ulatus samal ajal 12,3 miljardi kroonini ehk umbes 1,1 miljardi euroni. Tegemist ei ole aga üksiku kehva aastaga: uuringu autorite hinnangul ei ole Rootsi tuuleenergiaettevõtted tervikuna alates 2017. aastast kordagi teeninud positiivset kasumit enne maksustamist, kuigi üksikute ettevõtete tulemused erinevad märgatavalt, kirjutas Kauppalehti. Paradoksaalsel kombel on kahjumid süvenenud just ajal, mil tuuleenergia tootmisvõimsus on kiiresti kasvanud. Rootsis on aastaid rõhutatud, et tuuleenergia toodab turul kõige odavamat elektrit, kuid üha lisanduv võimsus on hakanud hindu alla suruma. Samas ei ole elektritarbimine kasvanud nii kiiresti, kui prognoositi.
Kõige teravamalt on probleemid koondunud Norrlandi piirkonda (elektrituru piirkonnad SE1 ja SE2), kus lisaks tuuleenergiale on suur osakaal ka hüdroenergial. Tegemist on Rootsi ja kogu Euroopa ühe odavaima elektritootmispiirkonnaga: eelmisel aastal oli börsil kaubeldava elektri keskmine hind seal umbes 2,5 senti kilovatt-tunni kohta ning tänavu vaid 1,6–1,7 senti kilovatt-tunni kohta. Uuringu autorite hinnangul hakkavad kahjud üha selgemalt ilmnema ka Lõuna-Rootsis, kus tuulepargid rajati varem kui põhjas. Uuringu koostasid Rootsi majandusteadlane ja rohepöörde tuntud kriitik Christian Sandström ning äriökonomist Christian Steinbeck. Analüüs avaldati National Economic Association’i väljaannete sarjas ning see põhineb ettevõtete ametlikel finantsaruannetel. Uurijad vaatasid läbi andmed 3705 tuuliku kohta, mille hinnanguline elektritoodang ulatus mullu 40,6 teravatt-tunnini – see on ligi pool Soome aastasest elektritarbimisest. Rootsi Energiaagentuuri hinnangul toodavad kõik Rootsi tuulikud kokku umbes 48 teravatt-tundi aastas, mistõttu hõlmab uuring ligikaudu 85 protsenti kogu sektori toodangust. Tuuleenergiatööstus on Sandströmi varasemaid arvutusi kritiseerinud, väites, et need on lühinägelikud ja ei arvesta projektide pikaajalist tasuvust. Näiteks tõi Rootsi tuuleenergiaühingu esindaja Tomas Hallberg Dagens Nyheteris esile, et sektoris kasutatakse sageli kiiret amortisatsiooni – tuulikud amortiseeritakse umbes 15 aastaga, kuigi nende tegelik eluiga on 25–30 aastat. See tähendab, et pärast amortisatsiooni lõppu võib kasumlikkus automaatselt paraneda.
Samuti juhivad kriitikud tähelepanu sellele, et teadlased lähtuvad kasumist enne eraldisi ja makse, mis hõlmab ka suuri finantskulusid. Sandströmi ja Steinbecki hinnangul on see siiski põhjendatud lähenemine, kuna just nii kajastub projektide tegelik rahaline seis ettevõtete kasumiaruannetes.
Uuringu põhijäreldust need selgitused autorite hinnangul ei muuda. Mitmed tuuleenergiaettevõtted, eriti Norrlandi piirkonnas, on juba pankroti äärel ning vajavad pidevat lisakapitali kas omanike või laenuandjate poolt. Teadlased küsivad, mis on motivatsioon sellist tegevust jätkuvalt rahastada, kui sektor näib olevat kroonilises rahapuuduses.
Vastused sellele küsimusele võivad selguda juba lähima aasta jooksul, mil mitmete ettevõtete saatus võib otsustavalt selguda.

Mulle meeldib fdghfgh otsekohesus: tähtis ei ole asja sisu vaid info allikas!
nii kui midagi on läbi käinud peavoolumeediast ja on ära mainitud sealhulgas ka poliitikute, roheärikate või rohehullude poolt, siis on automaatselt vale ja tuleb "oma peaga" hakata tõde välja mõtlema. Aga mis me siin siis üldse vaidleme?

naljaks on see, et ühest küljest soovime Põhjamaadega sama madalat elektrihinda, kui AS Elering arvestab välja selleks optimaalse lahenduse, siis see ei sobi. Samal ajal sõimame tuule- ja päikseenergia ärimehi, et nad saavad taastuvenergia toetust ja see on nende ainus äriidee. Taastuvenergia toetused moodustavad elektriarvest ca 5%. Siis võtame ette selle probleemi, et elektri hind on üle pakkumisel miinuses ja muretseme tarbijana äkki nende samade taastuvenergia ärimeeste pärast - selleks see taastuvenergia toetus ongi ju tehtud, et meil oleks üldse olemas need tootmisvõimsused ja et väga madala või miinushinna korral neil oleks ka motivatsioon toota. Ka nüüd see Rootsi näide, et tuuleenergia tootjad on kahjumis - tarbija vaatest on elektri hind seal ju madal. Eestis on suvel päeval jah ületootmine, aga pimedal ajal, kui on samas tuult rohkem ja tarbimine suurem, on oluliselt jälle puudu tootmist ja hind kõrge. mitte midagi ei juhtu kui suvel päeval tuulikud seisavad, või mitu kuud aastast seisavad. Eesti tarbija vaatest peaks olema ju oluline, et me kataks enda tarbimise ära kohaliku energiatootmisega, hind oleks piirkonna (Põhjamaad) keskmisel tasemel ja tootmine oleks võimalikult vähe saastav. Täna me ju näeme, et nii kui on vähegi tuult, on selle vähesegi tuuleenergia mõju elektri hinnale, suur. Igasugused investeeringu- või hinnagarantiid tootjatele ei ole ju iseenesest probleem kui selle tulemus on tarbija jaoks parem hind.

aga ma saan aru, et tavainimese jaoks ei tohiks elektriarvele asju detailidesse lahti lüüa, nüüd tuleb 2 rida veel juurde.

fdghfgh elektriarvel peaks olema lihtsalt toode/teenus/ elektrienergia tarbimispunktist, tarbitud kogus, ühiku hind ja hind kokku. poleks vaja tekitada tavainimeses segadust, et elekter, võrguteenus, aktsiis, maksud, taastuvenergiatasu, taskaaluvõimsuse tasu, varustuskindluse tasu. tavainimene leiab, et kõik, mis ei ole elektrienergia arvel, on pettus ja mitme naha koorimine.

kus krdi prses see madal elektrihind on? Ma olen börsipaketil pea algusest saadik, ei mäletagi enam, mis aastast, aga selle aasta novembri arve oli esmakorselt suurem kõigist nendest, mis siiani maksnud olen, seega elektri hind või õigemini "kogupakett" on vähemalt minu jaoks kallimaks muutnud. See ei omagi enam tähtsust, kas vahepeal on hind miinuses või ei- lõpparve on see, mida ma maksma pean. Jah, tänu miinushinnale õnnestub suvekuude abiga aasta lõikes nö tasakaalus püsida, aga kuidas püsib taskaalus ettevõtja, kes kulutanud sadu miljoneid tuulikule, kuid müüb nulli või miinusega? Selgita mulle seda majandamisloogikat. Kuidas jääda ellu miinushindadega? Kuidas ma saan nautida madalat elektrihinda kui samal ajal maksan, et hoida neid tuuleärikaid elus? Kus on loogika?

"Eestis on suvel päeval jah ületootmine, aga pimedal ajal, kui on samas tuult rohkem ja tarbimine suurem, on oluliselt jälle puudu tootmist ja hind kõrge."
Kus on tuul? Möödunud nädal oli üsna tuulevaikne. Kes pimedal ajal tarbib- laste tubades öölambid? Kus on pimedas see päike, mis hinna alla tooks?
Isegi suvel on seis selline, et ca kuus tundi on elekter odav, see on päikesepargi parim tööaeg, enne ja pärast on numbrid hoopis teised ja kui tuult ka ei ole, on veelgi teisesemad, sest käima lüüaksegi igasugu fossiilijaamad. Igasugune tuulikute juurdeehitame on täiesti mõttetu, sest kui seisavad kümme tuulikut, teevad seda ka kümme tuhat. Aga ehitamise jaoks on ikkagi pappi vaja ja kelle käest seda saame? Muidugi tarbijalt.

"elektriarvel peaks olema lihtsalt toode/teenus/ elektrienergia tarbimispunktist, tarbitud kogus, ühiku hind ja hind kokku. poleks vaja tekitada tavainimeses segadust, et elekter, võrguteenus, aktsiis, maksud, taastuvenergiatasu, taskaaluvõimsuse tasu, varustuskindluse tasu. tavainimene leiab, et kõik, mis ei ole elektrienergia arvel, on pettus ja mitme naha koorimine."

krdi hea loogika- kirjutame arvele ühe numbri ja inimene jääb vait, sest ta ei saa enam aru, et teda röövitakse. Ja kui see lõppnumber pidevalt kasvab, sest lisandub varjatud ridu, siis inimesele jääb ikkagi mulje, et tarbib odavat taastuvenergiat?
Selline varjamine meeldiks vägagi poliitikutele ja elektriärikatele.
troll sa oled ja selleks jääd.

Milline oleks Eestis aasta keskmine elektri hind kui meil ei oleks tuult ja päikest @fdghfgh?
"sa oled tõesti eriline imbekas" <-puhas kuld :-)

Kas sind huvitab aritmeetiline keskmine või see, millal saad reaalselt tarbida nullhinda? Kui hommikul tööle minnes ja õhtul koju tulles on näiteks 20 senti kwh, siis mis kasu on sul sellest, kui päeval on null? Kui sa oma kodust elektritarbimist juhtida ei saa, siis pole päevasel nullil sinu jaoks olulist mõtet. Ja eesti keskmine on tugevas sõltuvuses imporditavast elektrist, seega midagi erilist siit loota ei maksa. Kui meil oleks rohkem tuulikuid, siis reaalsuses puhub tuul samal ajal ka mujal, niiet meie tuulikute arv ei mõjutaks hinda eriti kuidagi. Väheusutav, et tuul puhub vaid eestis ning rootsis, soomes, taanis on tuuletu. Kui vaadata, millised tegurid mõjutavad ilma eestis, siis need mõjutused on laialdasemad kui vaid meie 45 000 ruutkilomeetril toimuv.

Maaksi küsimuse vastus on väga keeruline, sest elektri hind sisaldab ka juhuelektri kompenseerimise vahendeid. Kui nüüd iga paneeli- ja tuulikuvõimsusele tuleb ehitada juurde sama palju juhitavaid võimsusi, ei saa me rääkida enam kunagi miinushinnaga elektrist aasta lõikes, vaid see miinushind tekib jälle näiliselt ja ajutiselt ainult sellest, et tõstame samas rahakotis raha ühest taskust teise.

Kas keegi leiab kusagilt vastuse, mis hinnaga suudaks toota elektrit juhitavad võimsused, kui need ei pääseks turule ainult üksikuteks tundideks, vaid saaksid toota elektrit (loe: teenida tagasi selleks tehtud investeeringuid) stabiilselt?

https://www.err.ee/1609892938/euroopas-kasvab-vastuseis-el-i
-heitmekaubanduse-susteemile

Kopipasteerisin siia lihtsalt ajaloo mõttes ühe SoMes levitatava ja minu arvates suht ebaõnnestunud AI pildi rohepesust, kus on üritatud lihtsustada palju komplekssemat probleemi, aga kust tuleb siiski hästi välja, miks just kindlate poliitgrupeeringute esindajad seda rohepesu jõuga läbi on surunud. Muinasjuttude uskujad annavad neile mandaadi tõenäoliselt ka tulevikus, sest neid loosungite valijaid on kahjuks väga palju.

EDIT: unustasin enne lisada, et suvel kogutud energia salvestamine TERVEKS TALVEKS on tänaste tehniliste lahenduste juures soovunelm, mitte reaalsus. Enne soovunelmate täitumist viib süsteemi tasakaalust välja nügimine veelgi rohkem raha välja meie rahakotist (loe: majandusest). Kes sellest võidavad? See kehtib meie olude/kliimavöötme puhul ja seda ongi vaja nimetada rohepesuks nii kaua, kuni reeglid ei arvesta reaalseid olusid, kus neid reegleid täita tuleb.

##Kokkuvõttes tagab kõige parema hinna (madalama hinna kui see on täna Eestis) nähtavas tulevikus päike + tuul (mida on juurde vaja) + salvestus ja reserviks 90+% ajast seisvad gaasielektrijaamad.##

Muudetud 22.12.25 13:59

@fdghfgh
Palun vaheta enda pakett fikseeritud hinna vastu ära, milleks ennast piinata?

Eestis on elektri hind eratarbijale täiesti ok tasemel. Põhjamaad, Hispaania ja Prantsusmaa on odavama elektriga, aga enamus kohtades on elekter eratarbijale Eestist kallim. Äritarbijale on paljudes riikides mingeid erisoodustusi tehtud, mida Eestis ei ole.

Kuna Eleringile on pandud ülesandeks korraldada elektriturg Eestis selliselt, et meie hind lõpptarbijale jõuaks Soome tasemele. siis sellest lähtuvalt ka toimetatakse. Samal ajal on Eleringile pandud ülesandeks tagada Eesti elektriga varustatus ka siis kui Soomega ja/või Lätiga ühendused katkevad. Selleks on vaja neid gaasi jaamasid suures mahus. Samas see on ka välja öeldud, et selle 1000MW juhitavate põhiliselt seisvate aga valmisolekus olevate võimsuste maksumus lõpptarbijale jääb samasse suurusjärku kui on põlevkivijaamade säilitamine järgmisel 10 aastal - ehk ca 65 mln EUR aastas.

Kõige jaburam ongi see, et Elering on kõik arvutused ära teinud, töötav lahendus on laual, aga Kärss ja fdghfgh ajavad paarisrakendina ikka oma jura.

Küll see "roheline" on tore, et see töötaks, on vaja pidevalt vaja "fossiilne"olla
Plaksutame

Mis oli kunagi vaid ülepakutud huumor.

https://www.youtube.com/shorts/bsUcMXZ_DuY

Üks looduskaitseteemaline artikkel, kaudselt sellest, kuivõrd hästi on puidutöösturid ostnud ära keskkonnaameti.
https://www.err.ee/1609844232/tarvo-valker-eesti-looduskaits
e-haabumine

Teadlased pole kunagi rumalad, aga võivad olla erapoolikud ja seda üldse mitte pahatahtlikult. Siin ei puudutata üldse põhjavee probleemi, mis on globaalselt üha süvenev ja viib paratamatult ökokatastroofini. Märgalade taastamine on sellest vaid üks väike osa ja sellega ei peagi hambad ristis igal pool tegema, vaid nagu temagi kirjutab, analüüsima kus, kuhu, mil viisil jne. Palju oleks abi ka nõuka ajal sirgeks tõmmatud jõgede viimisest tagasi looduslikesse jõesängidesse, et pikendada seda aega, millal see sama veemassiiv ükskord merre jõuab. Eestis ei tajuta selle probleemi tõsidustki, mille pärast mujal juba praegu sõditakse, linnainimesed lausa s!tuvad joogivette!;)
https://www.err.ee/1609902394/annela-anger-kraavi-looduse-ha
vitamisest-looduskaitse-sildi-all

See on siin puhas rohepesuteema. Positiivne on see, et juhuelektritootjaid turule ei lisandu enne, kui olemasolevate võimsuste tasakaalustamisega kuhugi jõutakse.
https://www.err.ee/1609902580/eesti-energia-praegu-on-parem-
aeg-osta-pankrotistuvaid-tuuleparke

##Eelmisel aastal meil ei tulnud ühtegi tuuleparki ega tuulikut. Sellel aastal on meil teada ja oodata ainult kahte tuulikut##

Lisan juurde ka pildi, mis peaks kummutama illusioonid, et jätame siis elektri lihtsalt tootmata ja elame "lihtsamalt". Hind on tootmisel ja ka tootmata jätmisel. Tehes praegu inimeste jaoks odavalt ja looduse arvelt - selline pidu ei saa kesta kaua ja seda arvet hakkaks siis maksma meie lapsed. Selle nimel on mõnda aega mõistlik kasvõi "kartulikoori süüa" nagu 90ndate alguses.

Odavat ei ole aga tule!
https://www.ohtuleht.ee/1148686/kallis-asendus-kalliga-polev
kivielektrijaamade-elektri-osa-kahaneb-aga-kuhu-jaab-hinnala
ngus

Artiklist:
"Valitseva retoorika kohaselt taastuvelekter on odav ja toob hinnad alla, põlevkivielektrijaamad on aga kallid ja viivad hinna üles. Mida enam elektrit tuleb tuule- ja päikeseparkidest ja mida vähem põlevkivielektrijaamadest, seda odavama hinna saame."

Ma ei saa ühest asjast aru- kogu selle tuule ja päikese ehitamise peale on ju sitax pappi kulunud, kõik tahavad oma investeeringuid tagasi, loomulikult protsentidega, seega kuidas on võimalik odavat kaupa müües nulli jõuda ja kasumit teenida?
Hetkel muidugi maksab tarbija seda "toetust", aga siiski- kui miski on poliitikute jutu järgi odav, siis ärimehe jaoks ei ole ju odav kuskilt otsast hea.

Midagi ilusat ja positiivset rohepesuteemasse. Midagi pole ju keelatud. Keelatud on vaid see, millal/kuidas teha, et see ei tapaks loomi-linde kõige rohkem ja hullemal viisil. Tapmine on endiselt lubatud loodustsäästvama metsahoolduse (püsimetsanduse) meetodite nõudmise asemel.
https://www.err.ee/1609914991/riigikohus-jattis-metsatoostur
ite-kaebused-raiepiirangute-peale-rahuldamata

Kiimaministeeriumi sigadustest kah. Lisan juurde pildi, et oleks ikka silma all, mida ametnikud paberil kaitsealana näidata üritavad;)
https://www.postimees.ee/8395646/bluff-looduskaitse-alla-on-
arvatud-ohtralt-korgepingeliine-asfaltteid-ja-murgitatavaid-
polde

##Ametnikud on sokutanud «looduskaitse» alla enam kui Hiiumaa pindala jagu kõrgepingeliinide trassikoridore, viljapõlde, asfaltteedele «vääriselupaiku» jne. Kliimaministeerium seda probleemiks ei pea. See tähendab aga, et päris loodusväärtusi, mida päriselt kaitstakse, on märkimisväärselt vähem, kui avalikkusele numbrites kuvatakse/.../Kaitsealadel asuvate trassikoridoride koondpindala saab samas lihtsasti eraldada maa- ja ruumiameti geoportaali kaardikihtidelt. Sama lugu on teedega jne, mis tähendab, et kliimaministeeriumil poleks mingi vaev raporteerida päriselt kaitstava loodusega maa pindala, mitte jätta muljet, et Eestis on ülearu palju kaitsealust maad/.../Väidetakse, et maismaal on meie kaitstavate alade pindala järsku kasvanud 21-lt 27 protsendini, samas uusi kaitsealasid kaitse alla võetud tegelikult pole.##

Viimane lugu on sellest, kuidas Soome näitel juhuelektri tootjad börsihinnaga manipuleerivad. Mulle jääb üldse arusaamatuks, kuidas saab tekkida selline probleem tuulikutega, sest kui lepingu järgi ostetakse võrku N kogus, siis seejärel saab ju tuuliku seisma panna (nagu tormiga pannakse, keeratakse labad risti). Päikesepaneelidega oleks see probleem mõistetav, sest neid ei saa "välja lülitada".
https://www.err.ee/1609911664/hs-soome-tuuleparkide-tootmisp
rognoosid-pole-viimastel-paevadel-pidanud-paika

##9. jaanuaril kell 18.00 oli Fingridi tuuleenergia prognoos 2780 megavatti, kuid tuulikud tootsid 5700 megavatti, mistõttu alahindas prognoos tegelikku tuuleelektri tootmist ligi 2900 megavati võrra. Kuna tuuleenergia prognoosid mõjutavad ka elektri börsihinda, siis tekib küsimus, kas tarbijad maksid vale prognoosi tõttu liiga kõrget hinda.##