##auto sel ajal seisab, ei tee midagi, kuid kulutab elektrit##
vs
##ei näe vajadust ega mõtet hoida kogu aeg juhtme otsas##

Ei ole nii mustvalge, suur osa Soomest hoiab oma fossiilikaidki pidevalt juhtme otsas, sest elektrilepingud soosivad seda (tasuta elekter öösiti parklates), arvatavasti päevase-öise tarbimise ühtlustamiseks. Ei oska võtta isegi seisukohta, mis nüüd halvem on, kas see elektrikulu või kulutamata elektri arvelt tekkivad heitgaasid, autode lühem elukaar, muul viisil kompenseerimist vajav elektrivõrk (nt öise maanteede valgusreostusega) vm. Eks kunagi arvutati ja tehti selline otsus. Maailm muutub, tehakse uued arvutused ja otsustatakse uuesti.

Absurditeatrile: tavaline autokasutaja ei taha seda teada. Ka mitte uue auto liisija, keda ei huvita absoluutselt, millised probleemid võivad tekkida auto kuuendal omanikul (puudutab sama palju ka uusi fossiilautosid) kunagi tulevikus. Nii kaua, kuni see probleem on (AI, tarkvaraliselt?) lahendamata, jäävad alles ka need kuuenda omaniku probleemid, mille uue auto liisija maksab kaudselt kinni jääkväärtuse kiire kukkumise kaudu, aga ta maksab seda hea meelega. Niisamuti maksavad ka paljud fossiilikate omanikud mingite uute kotlettide omanike arvates kütuse eest, aga tegelikult makstakse hoopis puhtalt sõidunaudingu eest ja neid ei huvitagi, et naudingust loobudes saaks ka odavamalt hakkama.

Kärss, teemaks on elektriauto ja selle hoidmine juhtme otsas, et aku ära ei külmuks ja sõitma hakates täit potentsiaali omaks. Või siis juhtmestamine salongi soojendamiseks/jahutamiseks.
Seega elektrika rohelisuse taustal peame arvestama ka seda põhimõtteliselt tühja jooksvat elektrikulu, mitte tegema näo, et ah see on tühiasi, auto on ikkagi 100% roheline.

Tulekski arvestada! Põhjamaades soojendus ja lõunamaades jahutus, millal auto ei sõida. Tegelikult elektriarve kaudu ju arvestataksegi. See ei erine just palju fossiilautodest, kus me saame mõõta hetkekulu sõitmise ajal ning pärast tankurilt liitreid kokku lugedes ja neid läbitud kilomeetritega jagades näeme ka seda kulunud kütust, mis põletati kohal tiksumise või webasto töötamise ajal.

Akude elueaga liigub vist samas suunas, nagu fossiilautodelgi tuleb arvestada elukaare hulka tarbimisharjumused, sest see, miks sama mootor sõidab ühe juhi käes remondita vaid 300tkm ja teise (sageli taksojuhi) käes 1.300.000km, sellel on sarnased põhjused ja nende näitel keskmist arvutades saame vastuseks kasutu absurdi.

fdghfgh vist üritab kuidagi keeruliselt kirjeldada tõsiasja, et elektriauto tarbib elektrit mitte ainult liikumiseks. Vaevalt teda juhe kui selline segab @kärss
Ei tee see asjaolu EV-d ei rohkem ega vähem roheliseks.
Iseenesest ei tohiks see fakt, et kütus ei kulu ainult auto liigutamiseks ühelegi autost natukenegi teadvale isikule üllatuseks tulla. See ei tähenda midagi, et ICE-ga sõidukite kütusekulu näidatakse L/100km või siis MPG stiilis.

Ei ole ju keeruline- elauto tarbib teatud juhtudel ka niisama seistes, ka peale seda kui aku on juba laetud, st kuskil elektrijaamas seda reostust siiski toodetakse, seisev ice ei kuluta ega reosta.

See probleem on natukene keerulisemgi. Seisvad fossiilikad ega särtsukad ei tarbi midagi. Sõiduvalmiduses hoitavana tarbivad aga mõlemad, lihtsalt erineval viisil. Särtsukas särtsu ja fossiilikas särtsu (eelsoojendamiseks) või kütust enne käivitamist (webasto) või peale käivitamist nn külmas rezhiimis töötades (+külma mootori heitgaasid).

Ei näe "tasuta lõunaid" kummalgi juhul. Küll aga näen fossiilikate puhul rohepesujama rohkem, näiteks see BMSi kaudu akude hävitamine labase pingeregulaatori asemel, lisakulud kusepritse-EGRi-kati jpm sõlmedega, kui autot ei kasutata selleks ideaalselt sobivas kliimas/tarbimismustriga jpms. Need on LISAkulud ega kajastu enam kütusetshekil (ega analoogiliselt ka elektriarvel).

Sellepärast olengi särtsukate osas väga positiivselt meelestatud, et olukorras, kus fossiilikat ei lubata enam toota mõistlikul viisil, võiks särtsuauto pakkuda tehnoloogia poolest palju lihtsamat/töökindlamat alternatiivi ja ka hoida paremini hinda. Reaalsus? ;) Uute tahkisakudega on ilmunud juba esimesed lubadused tulevaste mudelite 1000km+ lennukauguse osas. Aga kui nende veermik, salongi termoisolatsioon jne ehitatakse ainult subtroopilist kliimat silmas pidades ning tasalülilitatakse kõik sõidunaudingut pakkuda võivad omadused mõttekate ja mõttetute juhiabidega, mida väljagi ei saa lülitada, on tegemist sisuliselt vaid pakirobotite või juhita taksodega ja vaidleme lõpuks siin innovatsiooni asemel vaid selle üle, et millist tüüpi uus auto on vähem halb. See olukord rahuldab vaid nii kaua, kui paralleelselt ka vanade autodega sõita lubatakse... ja jaksatakse (kütuseaktsiisid, surnuksmaksustamine jms).

fdghfgh - auto tegelikult ei pea olema kogu aeg juhtme otsas ja see kulu ei tule eriti suur, kui just suur buss täissoojendusega õues külma käes ei istu.
Juhe võib autol järel olla, aga see ei tähenda, et auto selle juhtmega midagi teeks. Kõik protsessid on peatunud senikauaks, kuni laadimine käivitatakse. Laadimise käivitamisek on vaja kas otsest käsku (ajastatud käsku) või tingimuse täitumist (aku tase langeb alla teatud protsenti). Nüüd normaalne elektriauto võib nädalaid istuda, ilma, et suure aku protsent kukuks. See kulu ei ole märkimisväärne.

Meie kliimas ei vaja auto akude jahutamist ega soojendamist parkimise ajal. Väga suure külmaga (< -30 kraadi) on mõtet akut seisu ajal aeg-ajalt soojendada, et auto oleks võimeline sõitma minema (keemilised protsessid). See ei võta ka väga palju.

Et, kui näed juhtmega elektriautot, siis see ei tähenda midagi peale selle, et pistikud on ühendatud.

Kärss: >> Absurditeatrile: tavaline autokasutaja ei taha seda teada.

110% nõus. Kes teab, see teab; kes teeb, see teeb.

Nagu öeldi, ei tähenda pistikus olev juhe veel elektriauto tarbimist. Kui aku täis ja temperatuur lubatud vahemikus NING kasutaja pole mingit mugavusfunktsiooni aktiveerinud, siis särts voolikus ei liigu. Vähemalt ei liigu Toyota C-HR, Citroenide C4 ja C5 puhul. Laadib täis, siis iga paari päeva tagant korraks kontrollib, kas juurde mahub ja niimoodi seisabki. Meil on seadistatud 100% hoidma. Ühiskasutusauto rõõmud...

Sisepõletaja küttekatel ei ole kuskilt otsast tasuta. Lisaks kütusele tapab see ka isuga akut, kui käivitamisjärgselt ei sõideta soojendusajast pikemat otsa. Või ei laadita iganädalaselt juurde. Kütust ennast kulub liiter-kaks, sõltuvalt ilmast ja katlast ehk suurema mootori sõidukuluga võrreldes mitte midagi.

Kas kõik, kes muretsevad "elektriauto pole nii roheline, kui bensukas, sest nad on öösel juhtme otsas" on valmis oma bensuka kohe elektriauto vastu vahetama, kui mõni sõltumatu ja usaldusväärne hinnang peaks siiski kinnitama, et elektriauto on ikkagi kokkuvõttes rohelisem?

Siin talve alguses, kui vahepeal oli hommikul klaasil 1cm jääkiht või ka nende kõige suuremate külmadega õnnestus mul väga lühikesi otsi hommikul külma autoga sõita keskmise kuluga peaaegu 40kWh/100km. Kui näiteks oli vaja kokku sõita 3km ja selle käigus ka lapsed lasteaeda viia. Kui klaasil pole nii paksu jääkihti, mida paratamatult peab mõnda aega sulatama ja kui sõit muutus juba näiteks 6km pikkuseks, langes keskmine kulu kuskile 30kWh tasemele. Kui -6 kraadiga 300+km maha sõitsin, tuli keskmine kulu alla 20kWh/100km.
Jube kulu, kui on vaja ainult hommikul tööle sõita, eks? Ainult, et meie bensukas, mis võtab muidu maanteel ~6L ja linnas ~8-9, võttis sarnaseid lühikesi sõite tehes 17L.

Kui fossiilipõletusjaamad (või tuumajaamad) töötavad, siis nad on pigem 24/7 sarnasel koormusel. Seega kui ta nagunii öösel töötab pooleldi tühikäigul, siis öösel laadimine mõnes mõttes täiendavat saastet või tarbimist ei tekita. Pealegi terve jaanuari on siiski 35% tulnud tuulikutest ja sageli on nö. heitmete elekter just siis, kui hind on odav ja auto laeb.

Viimase lause parandus: "heitmete vaba"

##Kas kõik/.../on valmis oma bensuka kohe elektriauto vastu vahetama, kui mõni sõltumatu ja usaldusväärne hinnang peaks siiski kinnitama, et elektriauto on ikkagi kokkuvõttes rohelisem?##

Oh ei, sest kõige rohelisem on sõita olemasoleva auto elukaar lõpuni, mitte toetada autotööstust uusi autosid ostes. Siit teemast juba kümneid kordi see läbi käinud, et parim võimalik mõõdupuu hindamaks, KUI HEA on mingi auto, on see, kui kaua keegi sama autoga sõita TAHAB. St kui ma olen ühe autoga sõitnud üle 20 aasta juba, on see järelikult parem neist kõigist, mida teised iga 5 (või 10) aasta järel vahetavad, sest neil on järelikult vahetamiseks põhjused olemas, minul pole. Kütuseliik ei puutu üldse asjasse, sest auto on terviklik toode ja hea peab olema terve auto, mitte ainult rool, küljepeegel või mootor.

St kohe ei vaheta keegi kunagi midagi. Aga järgmine kord, kui on põhjust hakata valima (vahet pole, kas 1K või 100K hinnaklassis), siis valitaksegi omadusi. Ja kui samade omaduste eest saab samal ajal ka madalamad kilomeetrikulud, rohelisema vms, siis loomulikult valitakse see (see muidugi ei välista, et mõni kloun valib ikka blingbling väliskuju või enda küünelaki tooni järgi). Statistika näitab hästi, kui suur on see nish, kelle jaoks särtsukas on milleski juba parem kui muud valikud.

Sama kehtib ka ökonoomsuse kohta, et kui mul (igaühel!) on võimalik valida diisel, mille paagitäie keskmiseks kuluks saab arvestada 4L/100km, või gaasiauto, millel saab arvestada 4eurot/100km kohta, aga reaalselt sõidan ikkagi millegagi, mis kulutab rahaliselt 4x (korda!!) rohkem, siis järelikult saan ka vastu nii palju rohkem. Ja seal, kus ei saaks (tuim kolonnis püsikaga tiksumine), sinna võtangi siis selle 4eurot/100km, millele ei leia vastu ka ühtegi 7-kohalist elektriautot võrreldavas hinnaklassis. Järgmine valik on see, et kas oled valmis lisama sinna juurde veel ka igakuised liisingud-kaskod või mitte (mitte ainult kütus, vaid KÕIK kulud tuleb katta ausal inimesel ikkagi sama rahakoti kaudu). Need pole ainult minu valikud, vaid igaühel on erinev kasutusprofiil ja vajadused, igaüks saab teha selliseid ENDA JAOKS parimaid valikuid (need valikud on olemas alla 1K hinnaklassiski).

Vaata tänavale ja näed kohe, kui palju on neid, keda see ökonoomsuse (reaalse kogukulu) argument huvitab. Aga käid korra Põlvas või Valmieras ja näed, et seal huvitab paljusid. Millise argumendiga soovitad neil kõige (kilomeetri)hinnatundlikumatel inimestel vahetada särtsukate vastu välja nende Passatid, millega nad plaanisid sõita veel ka järgmised 10-15a või 300-500tkm?

Hea Kärss, ma usun, et me mõlemad saame aru, et keskkonnasõbralikkust saab mõõta sajal erineval viisil. Aga millest tuleneb väide, et olemasoleva auto nö. lõpuni kasutamine on kõige keskkonnasõbralikum?
Ma saan aru, ma tahaks ise kah seda öelda, et on nii, aga mõne nurga alt vaadates ei ole ma selles sugugi kindel.
Kui kaalukausil on see, et kas vahetada olemasolev SPM auto uue (või ka kasutatud) EV vastu, siis kuidas suhtuda sellesse, et SPM auto ülalpidamine on vägagi loodusresursside mahukas?
Laias laastus ühe auto kaalu jagu loodusresursse kulutatakse paagis ära ~30 000km jooksul nii, et neid ei saa enam ümber töödelda. Muidugimõista on terase, plastmassi, akude, elektroonika, elektri ja bensiini tootmisel erinevad keskkonnamõjud, aga kui palju sõita, siis kulutatakse massi poolest iga aasta nö. üks auto kaal ainuüksi kütuse peale. Kas selles valguses ei oleks äkki mõistlik veidi küll liialdades, olemasolev korras SPM auto kohe pressi alla saata, et sealt võimalikult palju materjali kätte saada uue elektriauto tootmiseks?
Jah, see mõttekõik tunduks ka minule jabur ja paar korda olen erinevate inimestega, kes kaaluvad elektriauto ostmist, rääkinud seda, et ilmselt sa nagunii kunagi ostad, aga kui praegune bensukas on veel ok, siis milleks liigselt kiirustada. Autode valik paraneb iga kuuga. Kuid kas keskkonnamõju vaatest äkki ei peaks kiirustama?

Mis see Passatite osakaal muidu mõne Lõuna-Eesti tehase töötajate parklas kah on? Äkki hakkab see passat tasapisi ikkagi asenduma juba uue soodsa liisinguautoga või liisingujärgse teise omaniku autoga?

Sidrun c3ev arvates saabub elekter tema autosse ju ilma keskkonnakahjuta. Nagu me turunduslikest teadaannetest teame, siis tulle ja päikeseelekter saab juhtmetesse ilma märkimisväärse raadamise, hulga hinnaliste loodusvarade kaevandamise ja suure keskkonnamõjuga töötlemiseta ning kolossaalses koguses ülemaailmse transpordi käigus kütust põletades kaupu edasi-tagasi liigutades.

Ebasobivaid fakte eirates on elektriauto kindlasti keskkonnasõbralikum, kui sisepõlemismootoriga analoog. Asjaolu, et täiesti kasutuskõlbliku auto väljavahetamine "parema" vastu teenib ennekõike maailmamajanduse agoonia pikendamise ja isikliku ego silitamise eesmärki, tänapäevasesse rohepöördelisse maailmavaatesse ei mahu.

Eriti , kui arvaja elab teadmises, et kusagil on jäätmekäitlejad, kes auto osandavad ilma kahjulikke aineid loodusesse paiskamata detailhaaval nii, et iga detaili saaks parimal võimalikul moel "ringlusesse võtta"

Reaalsus on paraku teine: parimal juhul auto vedelikud lastakse välja, ülejäänud auto läheb läbi veski. Metallid lähevad eraldamisse, ülejäänud sodi katlasse. Mis on ka mõistlik - komposiitseid plaste naljalt ikka algosadeks ei lammuta mõistliku energiakuluga. Laboris võimaliku tehnoloogia skaleerimine tööstuse mastaapi ilma tagasilöökideta ei ole seni kellelgi õnnestunud.

Liitiumitki ei suudeta endiselt jooksvalt uuele ringile saata ja akud muudkui kuhjuvad:(

Ma siiski mainisin oma eelnevas postituses, et kõigel sh. elektril (ja tõin sõna elekter ka välja) on oma keskkonnamõju.
Ma ei ole kõikide maailma toodete erinevate mõjudega väga hästi kursis ja kõik mõjud ei ole võrreldavad. Näiteks kuidas panna ühte võrdlusesse mõju põhjaveele ja sissehingatavale õhule?

Siiski on minu arvates omajagu argumente debatiks, et kas "vana autoga tasub keskkonnasäästule viidates lõpuni sõita".
Need lammutamise probleemid, mis te välja tõite kehtivad nii 5 kui ka 25 aastase auto lammutamise korral, seega pole sisulist vahet kas auto on lõpuni sõidetud või mitte.

Kuidas küll see mõtlemisvõime nii piiratud saab olla?
Kui sõidad oma autoga 25 aastat, ei osta sa sellel ajal uut autot, seega jääb olemata uue auto tootmisega seotud keskkonnamõju. On see arusaadav või ei?
Iga ostetud asi, olgu selleks telefon, külmkapp või auto, jõuab mingil hetkel prügimäele (pigem siiski teatud osas ümbertöötlemisele), see on fakt, aga mida harvemini nad sinna jõuavad, seda kasulikum loodusele, seda vähem kulub energiat ka ümbertöötlemisprotsessidele. Jah, jääb ära igasugune meeletu majanduskasv, mida kõik ootavad, eriti kapitalist, kelle eesmärk ongi toota ja müüa ja mida rohkem, seda kasulikum tema rahakotile (mitte ostja rahakotile), aga kogu reostamine ongi seotud vaid tootmisega, üldjuhul liigse tootmisega, prahi tootmisega, mis peale lühikest tarbimisaega prügimäel maandub.
On tõesti keeruline sellistest elementaarsetest asjadest arusaamine?

Loll kangutab ühe vankriga 25a, tark laseb 5a ja annab järgmisele kasutada, et tollel ei tuleks mõttesse uut võtta aga ise annab jälle 5a uuega

Ma küll arvan, et arutelule ei tule kasuks see, kui me sildistame "Sidrun mõtleb nii-küll ta on ikka loll", aga ma laenan siiski küsimuse Teilt endilt.
Kuidas küll see mõtlemisvõime nii piiratud saab olla?

Sisepõlemismootoriga auto kasutamisel on pidev ja jätkuv keskkonnakoormus ainuüksi kütuse tarbe näol. Kuidas te seda mõju hindaksite?
Kui rääkida elektri tootmise sh. elektritootmisseadmete ehitamisest, kas soovite tuua võrdlusesse ka nafta saamise ja käitlemise keskkonnakoormuse? Või laenates taaskord sõnavara mõnest eelmisest postitusest arvate te vist, et bensiin ja diisel ilmuvad tanklasse ilma igasuguse keskkonnamõjuta?

Kuigi SPM auto tootmine on näiteks CO2 jalajälje poolest hetkel veel madalama mõjuga, läheb kasutamise jooksul selle aspekti poolelt asi EV kasuks.
Praegu ei ole ka mitte miski viidanud sellele, et elektriautod peaksid vastu ainult 5 aastat.

Tahad vähem tarbida-osta kohe elektriauto ja vii vana auto metalli!

Seega see, kes peab oma olemasolevat SPM autot kaua ja lõpuni, kasutab aastate jooksul palju rohkem loodusresursse, kui see, kes asendaks selle täna EV-ga.

Vabandan, tegin eelmise postituse vale nime alt. Soovisin vastata kasutajale fdghfgh, aga läks tema nimi hoopis postitaja nimena.

Sidrun C3ev - tõepoolest, eelnev vastus oligi kuidagi liiga intelligentne f... kasutaja kohta.

Mu meelest, keegi ei vii oma 5 a autot prügimäele, eks ta läheb ikka järelturule ja siis suure ringiga selle tulemusena tõrjutakse välja kõige suuremad romukandidaadid, millega teedel sõita ei saa ja sõita ei tohi. Midagi halba ei ole ka selles, et elektriauto järelturu väärtus langeb kolinal - see võimaldab neid vaesematele kättesaadavaks teha.

Kui inimkonda huvitaks keskkonnakahju piiramine, tuleks vähendada inimeste arvu maakeral - aga tegelikult see juba toimub. Aitäh teile, värviliste tähtede kogukond!

Kuna mõned intelligendid siiski aru ei saa, et reostab ainult tarbimine, st tootmine, siis las nad elada omas mullis ja vahetagu 5a tagant oma auto uue vastu välja.

Küsisin chati käest mõned numbrid.

Ligikaudne tootmise CO₂ võrdlus ühe keskklassi auto puhul:
Bensiin/diisel: ~5–7 t CO₂
Täishübriid (HEV): ~6–8 t CO₂
Pistikhübriid (PHEV): ~7–9 t CO₂
Elektriauto (nt 60 kWh aku): ~8–15 t CO₂

K: kui palju tekib co2 500 000km läbisõidul.

KOKKUVÕTE: elutsükkel 500 000 km juures
Ainult kasutus (sõitmine)
Diisel (6 l/100 km) ~ 79,5 t CO₂
Bensiin (5l/100km) ~ 58 tonni CO₂
Elektriauto ~ 33–43 t CO₂ (Eesti võrk)

Teeme väikese liitmistehte max tootmise ja kasutamise co2 kogustega ning saame vastuseks, et bensiiniauto tootmine pluss kasutus 500 000km juures toodab ca 65 tonni co2, elektriautol ca 58 tonni.
Näeme, et erinevus pole just väga suur. Kas kumbki neist autodest peab 500K vastu, on omaette teema. Aga vähemalt ice saatmine veskisse on odavam.

Ja lihtsalt näiteks aku tootmise kulu.
Liitium-ioon aku tootmine on paljudes töödes hinnatud umbes 60–200 kg CO₂e/kWh
(väga sõltuv tootmiskoha elektrist).

Niiet arvutage ise, palju teie elektriauto aku toomisel co-d õhku lendas.

##Mis see Passatite osakaal muidu mõne Lõuna-Eesti tehase töötajate parklas kah on?##

Kui palju neid suuri tehaste parklaid seal siis on? Kas just tehaseparkla, kus töötab väike osa inimestest, on see näitaja, mille puhul üldistada? Millal Sa üldse viimati Põlvas käisid? Mina käisin näiteks paar nädalat tagasi ja mitte ainult Põlvas. Ka Haanja suusakeskuse parkla ei kirjelda mitte kõige paremini seda, milliste autodega kohalikud emmed oma lapsi igapäevaselt kooli viivad-toovad samal ajal, kui issid millegi muuga tegelevad. Kui ühistranspordita piirkonnas on peres vaid 1 auto, tähendab see juba väga vaeseid peresid.

##Midagi halba ei ole ka selles, et elektriauto järelturu väärtus langeb kolinal - see võimaldab neid vaesematele kättesaadavaks teha.##

Fakt pole vale, aga nii ei saa lihtsustada, sest kohe tekiks mitu uut probleemi:

Vaeste illusioon - vaesematel inimestel on vajadus omaduste osas suurem kui edevuse osas, aga loomulikult on ka neid vaeseid, kellele lihtsalt meeldibki osta asju selleks, et näidata end rikkamana naabrite jt ees. Omadus pole lihtsalt lennukaugus, vaid ka reaalsete parameetrite vahel valikute tegemine turul saadaolevate autode vahel või nt parkimiskohtade arv asulas elades. Aga asulates on tavaliselt ka ühistransport, st rohkem valikuid.

Käitlemissurve - särtsuka kiire hinnalangus on paljuski seotud selle riskiga, et 20a hiljem, kui auto peaks päriselt odavaks/kättesaadavaks muutuma, ripub kõigil neil peakohal see "elevant keset tuba" kirves, mida ei saa omale lubada vaesemad ja mida ei taha omale aegunud tehnoloogia tõttu lubada ka jõukamad inimesed. Auto jõuab jäätmekäitlejani mitmeid kordi varem kui peaks ja ka iga käitlemine on mittevajalik energiakulu, mis võiks olla olemata (sh ajakulu inimestele, kes võiks sama aja jooksul hoopis väärtusi luua).

Energiabluff - särtsukad ei liigu "linnuhakklihamasinate" jt rohepesulahenduste abil, sest need samad juhuelektri tootmise viisid vajavad samas mahus "keskkonnavaenulikumaid" mehhanisme juhuelektri "stabiliseerimiseks". Kui elekter on lume/tuulevaikuse tõttu kallis, võid oma pesupesemisi ka nädal-paar edasi lükata, tööle sõitmist ja tööautoga töötegemist ei saa edasi lükata. Kodus oma tuulikuga ja paneeliga on tõesti võimalik laadida autosse puhast elektrit, aga võrgust tuleb suur osa elektrist AASTA LÕIKES ikkagi gaasist, põlevkivist, poolakate kivisöest, sommide tammide tagant, meie oma ahjudesse aetavatest metsa ökosüsteemidest vm. Elektriarvest moodustab tänapäeval elekter ainult ühe väikese osa, enamus on "õhk", aga ka selle õhu kinnimaksmiseks pean ikkagi tööl käima, sinna esmalt üldse kohale jõudma (ühistransporti ei ole ega tule).

Keskkonnasõbralikud lahendused on olemas, neid tuleb vaadata kõiki koos:
1. Tuleb nügida inimesi kasutama erinevaid sõidukeid erinevate vajaduste rahuldamiseks, st mitte isegi omama, sest linnaliiklusesse sobib kuni neljakesi liiklemiseks suurepäraselt just selline Citroen C3ev, näiteks ka rendiautona, paljulapsel perel on mõistlikum omada samal ajal hoopis mõnda teist tüüpi autot.
2. Tuleb nügida inimesi kasutama mitme auto korral just õiget autot, näiteks seda C3ev selleks, et suvel linna ühistranspordi piirkonnani sõita, mitte aga talvel sundida teda sellega poolemeetrisest lumest maanteeni müttama, sest nii jääbki see C3 lõpuks ostmata.
3. Tuleb nügida inimesi kasutama autosid vastavalt piirkonnale: näiteks see alla 4L/100km rüüpav (nii moodne kui ka ürgvana) Skoda Octavia on 5 inimesega maalt linna sõitmiseks ratsionaalsem, kui lasta neil teha seda viiekesi tühjas liinibussis neile sobimatutel kellaaegadel või selle Octavia ruumikuse osas võrreldava ja samas kordades lühema elukaarega (praguseks veel hirmkalli) särtsukaga.
4. Tuleb lähtuda alternatiivide olemasolust: seal, kus pole ühistransporti (isegi pealinnas öisel ajal tööle minejatel ja töölt tulijatel!!), ei olegi alternatiive.
5. Autosid säästev keskkonnapoliitika, näiteks soolatamise viimine vastavusse kliimavöötme ja hetkeilmaga ning lähtuda sealgi keskkonnast, mitte sellest, kuidas on teehooldajal (natuke) odavam oma tööd teha, sest sellest sõltub omakorda sadade tuhandate inimeste valik liiklemisel, et millist autot nad üldse vajavad, millist tüüpi rehve nende all kasutavad, kuidas mõjutab autode elukaare pikkust roostetamine jne.

Nimekirja pikemaks venitamise asemel lihtsalt ääremärkus, et ükski neist meetmetest ei nõuaks uut maksu ja inimeste valikuvabaduse suurendamine koos nügimisega neid säästlikumalt elama ei tekitaks kellelegi ka märkimisväärseid lisakulusid. Selleks on vaja ainult poliitilist tahet. Seda ei ole, sest võimupoliitikud on olnud pikalt seotud rohepesu erafirmadega (nt Kaja Kallas rikastus terve pika nimekirja tuuleparkide ja isegi tuuleenergia assotsiatsiooni nõukogu liikmena). Nad on selle kõigega seotud ka oma tutvusringkonna kaudu ja seda meeles pidades paistavad paljud poliitilised otsused hoopis teises valguses, kui sama seltskonna kontrolli all olev peavoolumeedia seda paista laseb. See huvidekonflikti tõttu korrumpeerunud keskkonnapoliitika on väga otseselt seotud ka käesoleva teema ja meie kõigi autovalikutega.

f... jne. Tasuta versioonid on suht piiratud. Lõbu pärast üks tasulise versiooni kokkuvõte. Summeerivad tulemused lõpus:

Allpool on keskklassi auto (Toyota Avensis suurusjärk) ligikaudne CO₂ jalajälg “toormest kuni 500 000 km kasutuseni” kolme tüübi puhul: bensiin, diisel, elekter (BEV, ~60 kWh aku). Panen sisse ka hoolduse ja varuosade osa, ning lisan peamised õhusaasteained, mida mingi tüübi käigushoidmine ära hoiab.

Eeldused (et oleks võrreldav)

Läbisõit: 500 000 km
Bensiinikulu: 6.5 l/100 km (reaalses elus keskmine suurusjärk)
Diislikulu: 5.5 l/100 km
Elektrikulu: 20 kWh/100 km (sisaldab laadimiskaod ja talvevaru, konservatiivne)

Elektri CO₂ tegur Eesti kontekstis:
“Tarnitud elekter” 2024: 490.89 gCO₂/kWh
Võrdluseks “toodetud elekter” 2024: 364.28 gCO₂/kWh (kui keegi kasutab ainult tootmise keskmist)
Kütuse põlemis-CO₂ (tank-to-wheel, TTW) EPA faktoritega:
bensiin 8.78 kg CO₂/gal, diisel 10.21 kg CO₂/gal
“Well-to-tank” (WTT, kütuse tootmine ja tarneahel): arvutan +15% kuni +25% lisana TTW-le (annab realistliku vahemiku, kuna rafineerimine ja tarneahel on mitte-null).

Hooldus (sh rehvid, õlid, jahutusvedelikud, uurea, heitgaasisüsteemi kulukad osad jne):
bensiin 5 g CO₂e/km, diisel 7 g CO₂e/km, BEV 4 g CO₂e/km

Tootmine (toorme + komponentide tootmine + koost): tüüpilised LCA suurusjärgud:
bensiin: ~5–7 t CO₂e
diisel: ~5.5–7.5 t CO₂e
BEV (~60 kWh aku): ~8–15 t CO₂e (aku tõttu suurem)

Elutsükli lõpp (utiliseerimine, ringlus): panen lihtsustuseks ~0.5 t CO₂e (väike osa kogustest).

Tulemused 500 000 km peale (tonnides CO₂e)
1) Bensiiniauto
Ainult põlemine (TTW)
6.5 l/100 km → 32 500 l
TTW CO₂ ≈ 75.4 t
Lisaks kütuse tarneahel (WTT, +15%…+25%)
WTW ≈ 86.7 kuni 94.2 t
Hooldus + varuosad (5 g/km)
500 000 km → 2.5 t
Tootmine + EoL
~5.5 kuni 7.5 t (tootmine) + ~0.5 t (EoL)
KOKKU bensiin (500 000 km)

Copy-paste ei tööta :( aga siin
## Keskklassi auto (Toyota Avensis suurusklass), elutsükkel kuni **500 000 km**
### CO₂ kogukulu (toore → tootmine → kasutus → hooldus → lõpp)
**Eeldused:**
bensiin 6.5 l/100 km, diisel 5.5 l/100 km, BEV 20 kWh/100 km, Eesti elektrivõrk.

* **Bensiiniauto:** **~95–105 t CO₂e**
* Suurim osa tuleb kütuse põletamisest
* Hooldus ja varuosad ~2.5 t
* **Diiselauto:** **~95–105 t CO₂e**
* Väiksem kütusekulu, kuid kõrgem CO₂ liitri kohta
* Hooldus ja varuosad ~3.5 t
* **Elektriauto (BEV, ~60 kWh aku):** **~60–67 t CO₂e**
* Suurem tootmise CO₂ (aku), väiksem kasutus
* Hooldus ja varuosad ~2.0 t
* Kui arvestada ainult Eestis toodetud elektrit: **~47–55 t CO₂e**

## Mida eri tüübid kasutusfaasis ära hoiavad
* **Elektriauto:**
* **0 NOx / NO₂, 0 CO, 0 VOC, 0 heitgaasi PM** linnas
* Oluline tervisekasu tiheda asustusega aladel
* **Bensiin ja diisel:**
* Heitgaasid jäävad alles kogu eluea jooksul
* Diisel on eriti problemaatiline **NO₂ ja tahma** osas
**Märkus:** kõigil autodel jäävad alles **rehvi- ja teetolmust** tulenevad osakesed; BEV-il piduritolm on sageli väiksem tänu regenpidurdusele.

## Ühelauseline järeldus
**500 000 km juures on elektriauto CO₂ jalajälg ligikaudu kolmandiku võrra väiksem kui bensiinil või diislil ning see väldib linnades kogu eluea jooksul heitgaasidest tulenevat NO₂ ja tahma.**

Kui palju selliseid huumori valdkonda kalduvaid arvutusi siit teemast leiab, üle kümne juba? Läheneb kahekümnele? Skeem on ikka sama, et vedelkütuste puhul võtame arvesse ka tarneahelat, aga põlevkivi kaevandamisel tekkiva keskkonnakahju (elusloodus!!!) jätame arvestamata, kuigi ilma selleta kaotab ka tuuleenergia jm roheelekter oma potentsiaali.

Või siis diisli tahm jms - ära siis krt sõida sellega linnas või alla 20km otsi, vaid kasuta seda diiselautot sellises rezhiimis, kus seda tahmaprobleemi ei teki ja selles rezhiimis pole ka kütusekulu enam keskmiselt 5,5sajale, vaid palju vähem. Ikka nii palju vähem, kui siin see järeldus üldse numbriliselt väljendus.

Sama kehtib ka särtsuka kohta, et sellega ei maksagi üritada teha kõike seda, milles see on halb, vaid kasutada seda ainult seal, kuhu see hästi sobib, sest siis ei oleks ka järeldus enam kolmandiku võrra parem, vaid (puusalt tulistades) ligi kahe-kolmandiku võrra parem.

Just nii seda arvestada tulebki, minna detailidesse üldistamise asemel ja jättes avatuks parima lahenduse iga olukorra, kütuseliigi, mootoritüübi, ilma, asustustiheduse, liikumise alternatiivide olemasolu jne jaoks. Nii saadakse win-win tulemus ja just nii ongi korraldanud oma elu need, kellel seisavad hoovis korraga diisliga, bensiiniga, gaasiga ja elektriga töötavad sõidukid. Kõik muu tekitab ajuvaba vastandumise, kus mõlemad pooled lihtsalt vaidlevad, sest tuim üldistamine ongi ekslik mõlema poole suhtes ning lollust tulebki vaidlustada.

See on see moment, kus EV tehakse haldjapisaratest ja mägrapeerust!
Sama on ka "vegan" VS liha: kuidagi loomad joovad meeletus koguses aga taimne šhitt ei vaja tilkagi vett....

Veganivõrdlus pole just parim selles kontekstis. Heina lihaks ümbertöötamine on võrreldav korraliku mersu veski kaudu patareiautoks moondamisega. Samas on inime omnivooriks kasvanud ja veganlus on samasugune loodusseaduse vägistamine nagu elektriauto igale poole toppimine. Omast vaatevinklist ütlen, et liha on hea ja suure mootoriga bensuka vastu ei saa miski. Võta nüüd kinni kus see tõde on....

Kuna akf! kärss ütles olulise kesklonnamõju rehkendamise osas minu eest juba ära, siis jääb uus vs. vana lõpunikasutamise teema.

Hea taluturg (või mõni teine uue apologeet), palun mulle uus auto, mille (kriteeriumid on JA!):
*hind on alla 20 k€;
*kaapelaualt ei peaks mitte ühtegi nädala jooksul vaja minevat auto põhifunktsiooni (sh. kaapeväldik, ülipoputava reahoidiku väljalülitus vms.) palja näpu (või "nutikindaga") taga ajama, sest need on füüsilisel kujul pimesi leitava ERALDI nupuga realiseeritud;
*kliirens on vähemalt 18 cm;
*esistange serv kliirensiga võrdne, terav ja piisavalt tugev lükkamaks paari labidatäit lahtist lund ees;
*juhiiste oleks reguleeritava nõgususega, piisavalt kõrgel oleva käetoega ja piisavalt lai mugavaks istumiseks;
*pakiruumi serv oleks põhjaga tasa;
*tagaistme seljatugi käänduks pakiruumi sileda põhja jätkuks;
*sisepolster ei oleks rõve haisev kõva plast.
*pidurita haagis 750 kg, piduriga vähemalt 2500 kg.

Elekter, hübriid või sisepõletaja, vahet ei ole.

Praegune sisepõletaja maksis 5 aastat ja 120 kkm tagasi kasutatuna 15 k€ (umbes 40% uue hinnast) ja ma ei näe ühtegi põhjust seda vabatahtlikult ühegi tänase uue vastu välja vahetada järgmise saja tuhande jooksul (milleks ilmselt kulub enam, kui 5 aastat:). Ehk selle aja peale tekivad elektrifitseerimiskitid ja ma saan oma kuurisoleva pärismaasturi elektrifitseerida mõistliku kuluga.

Palun mitte valesti aru saada: mulle elektriajamid väga meeldivad. Ei meeldi tänane arutu turundus, millega petetakse inimesed loodusseaduste kehtivusele vilistades keskkonnahoiu nimel täiesti kasutuskõlblikke asju välja vahetama uue vähemfunktsionaalse vastu. Kehtib universaalselt kõige kohta: telefonid, külmikud, riided, majad...

Muudetud 24.01.26 09:27

...kindel, et 5 aasta pärast pole sul miskit elektrifitseerimiskitti sellele autole olemas...

Vaatame uuesti 24.01.2031 ..

Ikka väga naljakas on selliseid "testimisi" lugeda, kui oled ise aastaid elanud seal, kus -30 ja -40 vahemik oli talviti täiesti igapäevane, harjunud sõitma seal soojas autos muret tundmata nii pikemaid kui ka lühemaid otsi, mõistad täielikult kohalike tehtavaid "kliimasobilikke" autovalikuid ja pole ära unustanud, et niiviisi on seal kasutatud autosid juba "aegade algusest" peale... ja nüüd hakkab keegi järsku testima teiste inimeste igapäevaelu:))
https://tekniikanmaailma.fi/talviauto-2026-miten-sujui-kahde
ksan-sahkoauton-ja-kahden-polttomoottoriauton-260-kilometrin
-siirtyma-35-asteen-pakkasessa/

Ootame siis veebruari ära....

Siia vahelduseks üks "saab küll" lugu "ei saa" lugude vahele :-)
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120431353/60-eurot-kuus-la
adimisele-versus-250-eurot-bensiinile-milline-on-elektriauto
ga-tavaline-argipaev
"Aasta jooksul elektriauto omanikuna ei ole mul olnud mitte ühtegi olukorda, kus armatuurlaual on 10% akut ja mul on vaja kiiresti Poolasse sõita. Mul ei ole vajadust sõita autoga peatusteta tuhat kilomeetrit. ..."
Kirjutaja elab kortermajas ja kasutab avalikke laadijad.

Mida sa maaks sealt loost siis teada said?
Ei mingit juttu sellest, mis auto neil enne need 250€ kuus ära sõi, palju üldse läbisõitu tuleb- lihtsalt üldine mula ja 60 vs 250 numbrid.

Vastuoluline, reklaamimöla tekst!
"Bensiini peale kulus kuus umbes 250 eurot. Kui lisandusid reisid (ja me armastame neid ning sõidame mööda Eestit ringi), kasvasid kulud kohe. "
Ja särtsuautoga kadus igasugune huvi reisida :D

Lisaks:
https://auto.pub/gm-i-kibe-tode-pistikhubriid-on-paljude-jao
ks-vaid-maksusoodustus-mitte-elustiil/

Tegelikult on artiklis reisimisest ka juttu: "Ja veel meenutan esimesi päevi elektriautoga: ostsime just auto ja mõtlesime, kuhu nädalavahetuseks sõita, et kindlasti kohale jõuda ega jääks poole tee peal tühja akuga seisma. Valisime Rakvere — sest see on ju vaid 100 kilomeetrit. Hiljem tulid juba Tartu, Pärnu, Riia ja isegi Vilnius. Aga sellest — järgmises loos."

Lisaks hakkas elu sõltuma avalikest laadijatest: "Praegu vaatan täiesti rahulikult armatuurlauale ja planeerin, mis päeval ja kus ma järgmine kord autot laen. Täielikus kooskõlas oma igapäevaste plaanidega.
Muidugi muutub elu veidi: nüüd pööran ma tähelepanu laadijatele isegi siis, kui sõidan bussiga või kõnnin jalgsi. Aga ka bensiiniautode omanikud vaatavad ju, kus tankida saab, eks ole?

Kuid kõigile planeedipäästjatele, kes omale elektrika soetanud, tahan öelda vaid üht- kui te ei muuda ka oma teisi harjumusi, näiteks viia miinimumini toidu pildumist prügikasti, vähendada kõiksugu šoppamisi a la riided ja nutitelefonid (neid saab ka kasutatuna osta) ja muu kraam, mis peagi samuti prügikasti maandub, ei tee oma kodust elektripakketi anult roheenergia peale ümber (uskudes, et see ka on roheline) ja hulk muid elulisi pisiasju veel, mis aitavad planeeti päästa, ei ole ainuüksi sest elektrikast mingit kasu. Esimeseks sammuks muidugi hea küll, aga siis tuleb ka järgmised sammud teha kui planeedipäästmine siiski hingel on.

Kas 250€ sinisele autole on kuidagi testmoodi kulutatud kui punasele või mis vahet sel on, milline auto neil enne oli? @fdghfgh
Mul näiteks kulub kuus (aasta keskmine) kütusele 243€. Täiesti tavalised "eesti keskmised" autod. Ja läbisõit ei aita sind kah kuidagi edasi - sõidan täpselt niipalju kui mul vaja on - ei meetritki rohkem, ega vähem :-)
EDIT: PHEV on minu meelest samuti suht jabur kooslus - kallim variant mõlematest tehnoloogiatest.

Muudetud 26.01.26 11:27

Väga õige lähenemine- mul ka kodus kaks eri värvi autot ja ühele kulub vähem raha kui teisele. Seega värv määrab kõik.
Aga kas ikka määrab? Ilmselt on erinevus hoopis selles, et kas need 250€ neelab 1,0 mootoriga nissan micra või 3,0 mootoriga bmw.

Artiklis kirjas: "
Ja me läksime autosalongidesse.
Minu nõue autole oli üks — see pidi olema uus. Garantiiga, et saaksin elada stressita ja ilma „aaaaa, kuhuu joosta parandama“. Eelarve oli piiratud — mida soodsam hind, seda parem. Algul seadsime endale piiri kuni 30 000 eurot, hiljem tuli see tõsta 45 000-ni (hinnad, nagu te aru saate, ei rõõmustanud), koos mingi meeldiva liisinguga.
Alguses ei olnud üldse plaani tingimata elektriautot osta. Otsisime autot, mis oleks meie perele mugav (et kõik mahuksid ära, et pagasiruum oleks korraliku suurusega — me reisime suvel palju, viskame sinna nii grilli, toolid kui ka hulga asju). "

Nagu ma aru sain, ei suudetud leida sobivat sisepõletajat alla 45K. Ma nüüd oma lolli peaga vaatasin kuulutusi ja võtame näiteks tavalise rahvaauto: https://www.auto24.ee/new/model.php?id=4222&car_id=41004
74&link=1&direct=1&sr=1&m=5&sm=1
Küll muidugi standardvarustuses, aga hind kõigest 25 380€- 20 tonni odavam kui 45K.
Aga ruumikas- lao kõik grillid ja muu reisimise värk pagassi, sest skoda juba ammu tuntud mahutavuse poolest.
Aga kuna artiklis pole elektriauto marki kirjas, siis muidugi ei tea, palju see maksis, aga 25K vs 41K (riigi toetus 4K) on ka liisingmaksed erinevad. Kuid kasvõi hinnaklassis 25-35K on väga suur valik ruumikaid bensiinikaid.
Jah, lisanduvad siiski kütusekulu ja hooldus, aga ikkagi põhineb kõik matemaatikale- kaks tulpa paberile ja kummagi auto kogukulud kirja.
Mina isiklikult oleks ostnud pistikhübriidi ja hoolimata jeekimi pandud artiklist oleks seda kasutanud sihipäraselt- kohalikud sõidud elektriga, pikemad otsad bensiin (+elekter).

See lisatud Škoda on muidugi üsna baasvarustuses. Mõnele piisab, mõnele mitte.

Tädi ostis lõpuks Toyota BZ4x. Tõenäoliselt oli hea müügimees, sest elektrikaid on teisi ja paremaidki meil saadaval.

Aga rääkida, et bensiinile kulus varem 250€ ja nüüd elektrile 60€, kusjuures laadimine toimub ainult avalikes laadijates - see on nüüd koht, mida mina hästi ei usu.
Selgitan:
Loos oli kirjas, et väidetavalt sõidetakse aastas 15 000 kilomeetrit. 12 kuud x 60€=720€ aastas, kilomeetri peale tuleb 4,8 senti ehk 4,8 €/100 km. Kuus läbiti keskmiselt 1250 km.
WLTP järgi kulutab see auto 14,9 kWh/100 km, tegelik elu on parimal juhul 20 kWh/100 km, reaalsuses 25-30.
Seega kulutas auto aastas WLTP järgi 2235 kWh, tegelikkuses ilmselt 3000-4000 kWh kandis, kalendrikuus keskmiselt (optimaalse stsenaariumi järgi) 250 kWh.

Et saada kulu 4,8 eurot sajale kilomeetrile, tarbides 250 kWh ühes kuus, peab keskmine hind olema ca 19,2 senti/kilovatttund, mis on avalikus kiirlaadijas täiesti kättesaamatu hind. Ehk et siin jutus midagi kohe üldse ei klapi.
Variante on kaks: 1) kas varastas kusagilt elektrit (väheusutav, Delfi ajakirjanikul sellist võimalust pole) või 2) lihtsalt räägib asja ilusaks ning loobib numbreid meelevaldselt.

Muudetud 26.01.26 12:39

täiega nõus, et propaganda jookseb seinast seina mõlemal pool.
WLTP on täiesti tehtav, aga ainult Eesti suves (isegi kont võib sees olla). Talv on hoopis teine teema - 4-5 kuud aastas on kulu ikka kõrgem või palju kõrgem.
Aga dets 2025 laadisin kodus 196 kWh, mis maksis mulle 12,13 eur, koos ülekandetasudega. Ma ei tea, kuidas ühistu need numbrid saab, aga öine ülekandetasu on sama nii üldelektril, koduelektril kui ka elektrilaadija elektril. Läbisõit on siis pisut üle 1000 km.

Nüüd tagasi tulles üldisema teema juurde, olen absoluutselt nõus, et kui oluline on rahaline kokkuhoid, siis sisepõlemismootor on summa-summarum odavam veel järgmise 5 aasta jooksul ehk kindlasti.

Kuidas nüüd viisakalt öelda, aga kõigile ei meeldi Škoda/Toyota surmigav rahvautolik olemus ja tahavad midagi põnevamat/huvitavamat/teistsugust. Hind hinnaks.

Inimesed muudkui "nõuavad" siin x-paramteetritele vastavat elektrikäru, mida aga ei leita/pole olemas. Suht turumajandus enamus maailmas ja järelikult teie soovid tootjatele väga korda ei lähe. Hiina kommude toodang loodetavasti tehakse maksudega veel kallimaks kui EU oma ning te ei saa soodsalt ka tiblade sõprade toodangut omada.

Ise ei tunne ka mingit "nügimist" BEV poole - haige sõnakasutus, ara eurorubalde jms. juures veel suht ok. Automaks? Ei näe ka selles probleemi. Kui, siis teatud liikureid võiks märksa rohkem maksustada.

Kui on soov/vajadus uue auto järele, hinna suhtes väga tundlik ei olda, lambist Poola ei pea üle nädala põrutama, rasket käru ei pea ülepäeva 300km vedama ja kodus saad laadida, siis on BEV kindlasti mõttekoht. Muidu paraku rohkem maitseasi. Nagu ka siis, kui eelnevad tingimused kõik täidetud.

##Et saada kulu 4,8 eurot sajale kilomeetrile, tarbides 250 kWh ühes kuus, peab keskmine hind olema ca 19,2 senti/kilovatttund, mis on avalikus kiirlaadijas täiesti kättesaamatu hind. Ehk et siin jutus midagi kohe üldse ei klapi.##

Selliste pastakast välja imetud tõestamiste puhul takerdub tõlgendus tõenäoliselt eeldustesse, mille kohta meil infot eriti pole. St me räägime kindlasti vähemast kui 250kWh-st, aga mille arvelt vähemast, see jääbki selgusetuks. See suurusjärk võiks pidada paika, kui inimese sõidud ei jaotu aasta (ega isegi mitte nädala;) lõikes ühtlaselt ja sõidabki ainult ideaalsetes oludes ning muul ajal sõidab bussi või tõukerattaga. Näiteks suvel eelkõige linnaotsad ja maanteesõiduna 2+2 realiste 120km/h+ asemel pigem 60-ga tiksumine kusagil romantilistel rannateedel. Ja talvel võtab garaagest ettesoojendatud auto ja pargib selle tööandja sooja parkimismajasse, kus seina torgatud pistikut ei arvestata üldse selle 250kWh hulka (nagu siin üks teine tegelane oma müsteeriumid juba kogemata videosid avalikustades paljastas;). Ja praeguste ilmadega laenab oma emalt 3L diiselmootoriga LandCruiserit, sest nii saab igal aastal just elektriautoga väga palju raha kokku hoida;) Neid nüansse ei jõuaks ka ausate kavatsuste puhul lõpuni lahti kirjutada ja kas seda enam ongi vaja, sest kõigil, kellel on huvi, on tänaseks juba piisavalt kogemusi ning bluff on vähemalt suurusjärgu osas nagunii läbinähtav.

Offtopik: minul on näiteks gaasiseadmega 7-kohalise Dacia reaalne (mitte hüpoteetiline) kulu väiksem kui 4,8e/100km, aga seda üsna tõenäoliselt mitte samades tingimustes, kus tema oma salajase elektriautoga neid imenumbreid välja võlub. St ma kasutangi Daciat selleks, et keeran maanteele, panen püsika peale ja kulgen. Seda teile kah ei räägi, millistel tingimustel ja millises tanklaketis tangin, aga sellise numbri saavutamiseks ei saa see olla loomulikult 0,899e/L postihind (mida ei maksa üheski tanklas vist ühegi kliendikaardi omanik). Ja seda ma teile kah ei räägi, et enamuse sõite armastan teha talvel hoopis külg ees vähemalt 15e/100km hinnaga (ja teise vähemuse sõite ca 35e/100km hinnaga;), sest see ei muuda kuidagi valeks fakti, mida ma just Dacia kohta kirjutasin... suht kasutu fakt enamike jaoks. Nimetaksin sellist faktidega tahtlikku manipuleerimist siiski kuritegelikuks, kui seda kasutataks niimoodi nüanssidesse laskumata ostusoovitusena Daciate pähemäärimiseks. Sama kehtib ka faktide moonutamisel põhineva lõpmatu särtsuautopropaganda kohta.

Marita eeldab, et laetakse avalikes laadijates. Milleks?
Ilmselt sellepärast, et bensiini on harjutud tanklast paaki laskma?
Kunagi nõukaajal peeti loomulikuks, et kui inimesel õnnestus autoostuloani elada, siis järgmise asjana pidi hakkama sellele garaaži ehitama....
Miks?
Aga sellepärast, et hobune pidi jui kka tallis elama......

Loe artikkel läbi ja saad teada, et laetakse avalikes laadijates.
Mõttetud kommentaarid tegelastelt, kes ei saa teemast aru.

Tegelikult on põhimõte väga lihtne. Kui sulle meeldib elektriauto, leiad, et see on mugav, oled valmis selle hinna mõne aastaga langemist taluma, ning aktsepteerid, et aku vananedes väheneb iga aasta võimalik läbisõit, nagu mobiiltelefonil, ja et ühel hetkel muutub tarkvara liiga vanaks, et uuendusi teha, mistõttu kõik laggib nagu vana iPad… siis palun väga.

Aga mida mina ei talu, on see, kuidas elektriauto omanikud esitlevad end kui “maailma päästjaid”. Kus valmistatakse enamik elektriautode osi ja kulukomponente? Hiinas, kus CO₂-jalajälg on meeletu. Mis saab akudest pärast nende eluiga lõppu? See on väga loodusressursse kulutav tegevus.
Elekter ise ei ole kunagi nullenergia (tuumaenergia puhul ka vaieldav). Päiksepaneelid ja tuulikud omavad samuti tohutut jalajälge alates tootmisest kuni nende komponentide, akude ja plastiku mõjuni loodusele ja loomadele. Ka muu energia ei ole puhas. Ainus argument, mida siin võib mingil määral kasutada, on see, et linnade õhk võib olla puhtam – kui muidugi energia ostetakse sisse mujalt, kus saastamine tegelikult toimub.
Ja räägime ka lapstööjõust – see on sageli osa tarneahelast. Kui pärast kõike seda ütled, et sind ei huvita, sulle lihtsalt meeldib auto ja selle kontseptsioon… palun väga, vaba maailm ja turumajandus. Aga kindlasti ei saa väita, et sellise valiku tegemine teeb sind moraalselt ülimaks. Pehmelt öeldes – see on pigem naiivne.

Hinna kiire langus ei ole alati negatiivne - kasutatud BEV autode tarvitajatele on see väge hea uudis :-)
Kas "Tiguanidele" pakutakse tarkvarauuendusi maailma lõpuni?
ICE-d surevad samuti lõpuks ära, mõned aeglasemalt, mõned kiiremini (eriti kiiresti kui nad VAG tehasest pärinevad).
Vahe on selles et ICE-d ei saa (täna?) kasutada keskkonnasõbralikult, EV-d aga saab.
Meeldib või mitte ICE aeg on läbi saamas :-(

Lahe on see, kuidas lõpuks on võimalus suu lahti teha ka neil, kes senini on vaikinud, sest neil pole siiani midagi tarka öelda olnud. Mõned muidugi on sellest hoolimata kogu aeg rääkinud, aga ega nad siis midagi öelnud, niisama liigutasid suud.
Nüüd siis korratakse ühendkooris- ice aeg on läbi...
Läbi pole veel midagi, isegi lõpu algus pole veel alanud ja kui vaadata ajalugu, siis paljud asjad on hoopistükkis kordunud ehk nagu öeldakse- uus on ammu unustatud vana.
Seni on asjad toiminud väga lihtsalt- head asja ei pea inimestele pähe määrima, hea asi võetakse loomuldasa kasutusse ja nö edasist reklaami ei vaja. Katsetamisjärgus asjadega on nii, et teatud seltskond haarab sellest rõõmuga, sest see on ammu oodatud muutus, mida nad juba ammu salamisi lootsid tulemas näha. Need on siis nn usukuulutajad, ustavad jüngrid. Siis on teine seltskond, kes küll seirab veidike umbusklikult, aga et asi tekitas sportlikku huvi, siis proovivad ka. Kas jäävad truuks või ei, näitab aeg. Kolmas seltskond on kainelt kaalutlevad skeptikud, kes teavad algusaegade vaevusi ja näevad kitsaskohti ning jäävad äraootavale seisukohale, sest teada on, et aeg annab arutust ja tark ei torma. Neljas seltskond ei soovi midagi uut proovida, nad on harjunud olemasolevaga, see on nende jaoks sissetöötanud värk ning milleks aega ja raha raisata millegi peale, mida neil sisuliselt vaja ei ole.
Aga tuletame jüngritele meelde, et akuautod olid juba sajakonna aasta eest olemas. Seega nüüd on teine tulemine ja kuigi see kestab juba aastaid, on tegu ikka veel tulemisega, st kindlalt pole kohale jõudnud veel midagi.
Tuletame jüngritele meelde, et siinne teema on 15a vana, aga tulemine siiski veel kestab, st inimesed ei ole ikka veel seda head asja täiega vastu võtnud.
Otsustajaks on siiski autojuhid, kuigi riiklike mõjuvõtetega on võimalik tulemist kiirendada ja kõik elektrivankri istmele sundida.
Sunnimehanismid aga ei ole alati häid tagajärgi andnud.
Aeg annab arutust ja paluks vähem targutada, et ice aeg on möödas.

et siis puust ja punaseks. jah, olen toda artiklit lugenud. jah, närige detaili ja minge pöördesse - ilmselgelt on tolle artikli numbrid võetud suvisest ajast, kasutades mõne aeglase välilaadija soodushindu.
ilmselgelt peaks olema tänaseks selge, et elektriautoid ostavad täna vaid DOI varajased innovaatorid, kellel jalgevahe läheb märjaks iga uue tehnoloogia peale - või inimesed, kelle vajadustele ja võimalustele, sh esteetiliste vajadustele ja infrastruktuuri võimalustele, mingi kindel auto vastab.

otsese maailma päästmisega ei ole elektriautondusele (ja veel hullem, PHEV-del) mitte mingit pistmist. No ei päästa see auto senikaua, kuni inimesed käivad puhkusereisidel teisel pool maakera jne. Ma ei hakka rääkimagi keskkonnajalajäljest, mille jätab Ukraina sõda, kus maapind on kohati ämblikuniitidest sillerdamas (FPV droonide optilised kaablid) või kus CO2 tasemed on lääne liberaali jaoks tapvad.

aga kõik see öeldud, elektriautol on oma mõnus koht päris paljude inimeste jaoks, kes ei pea iga senti pooleks saagima ning kellel on võimalus oma kodus seda laadida. isegi sendipoolitajatel on see võimalus olemas, järelturu elektrikas, kui see ostagi selle teadmise (ja hinnaga), et aku sureb järgmise x tuhande kilomeetri jooksul.
(mõttes on keegi tüüp Facebook Eesti elektriautode lehelt, kes müüb 270 t km sõitnud T-autot, millel on järel 74% akut ... > 10 000 eur eest... ilmselgelt see auto kooleb peatselt, sest <80% aku on üldjuhul juba oma surmakaarele asunud).
Omaette teema on veel see, et mitmed elektriautopromootorid ei saa autodest üldiselt eriti aru. "Elektriauto ei vaja hooldust" on suht imbunud, eriti jälle neil T-autode omanikel, kuna esindus puudub... Aga isegi kohvimasin vajab ennetavat hooldust.

Ajalehes selline jutt.
https://forte.delfi.ee/artikkel/120432085/pistikhubriidi-koh
ta-kaivatel-hirmujuttudel-on-alust-aga-mida-kontrollida-ja-k
uidas-ennetada
Kui satud lugema näiteks laetavate hübriidide vastu lausa ristisõja kuulutanud EV Clinicu (Horvaatias, Saksamaal, Serbias ja Sloveenias tegutsev elektri- ja hübriidautoremontija, evclinic.eu) tegemistest ja kogemustest, tundub, et eestlaste PHEV-i-pelgus ongi pigem hea ja nii võiks see jäädagi. PHEV-i suhteliselt väike (tavaliselt 10–20 kWh) aku annab EV Clinicu meistrite kogemuse põhjal otsad vahel juba 100 000, aga hiljemalt 150 000 – 200 000 kilomeetri läbimise järel ning paljudel markidel seda remontida ei saa. Parandamise võimalus võib olla blokeeritud füüsiliselt või tarkvaraliselt.
Auto sõidukorda saamiseks peaks ostma uue aku, mis aga varuosana maksab kuni kaks korda rohkem kui pruugitud sõiduriist ise – vahel koguni 30 000 – 40 000 eurot. Eriti õnnetute PHEV-idena mainitakse BMW, Kia, Mercedese ja Porsche omi.
Selliste väidete valguses tõusevad juuksed püsti, nähes auto24 kuulutusportaalis müügil kümneid pistikhübriide, mil selja taga üle 200 000 ning mitmel isegi üle 300 000 km. Ehk siis kas EV Clinic ajab tühja hirmujuttu ja pole neil PHEV-idel eluea ja vastupidavuse poolest viga tegelikult midagi?

##mida mina ei talu, on see, kuidas elektriauto omanikud esitlevad end kui “maailma päästjaid”##

No aga keegi peale nende endi neid päästjateks ju ei pea, keegi muu koera saba tõstma ei tule, kuid see hinda kehvasti hoidev auto on juba ostetud ja ainus võimalus seda majanduslikult kahjulikku valikut (mistahes uue auto ostmisel) kuidagi veel tasuvaks muuta, ongi käia igal pool haipimas särtsukaid, luuletada neid ilusamaks, vaikida maha ebamugavusi, moonutada fakte, soovitada neid kõigile järelturu suurendamiseks jne. Need särtsuentusiastid on ka siin foorumis huvitatud ainult särtsukate kiitmisest, rohepesu propagandast ja vaba teema teemadest, mitte autodest ja autondusest. Ainult selleks nad siin foorumis käivadki. Mõni erand kinnitab ka reeglit.

Üks troll lubas siin kunagi tõestamiseks oma Leafiga akut vahetamata pool miljonit maha sõita... lubadus jäi õhku, reklaamitöö sai tehtud, suurem osa tema blufist paljastatud/ümberlükatud, selle tähiseni jõudmisest pole klassikalise lahmimise järel enam sõnagi:) Nii see propaganda töötabki, registreerumata kasutajatel pole vajadustki oma sõnade taga seista ega nende eest vastutada. Oskaksid pakkuda neile, kes juba rohepesu tagajärjel autovalikuga ämbrisse on astunud, mõnda paremat lahendust järelturu nõudluse suurendamiseks?;)

See oli iroonia. Need teised mitteautohuvilised, kelle vajadused vastavad särtsukate pakutavale, on nendega rahul ja sõidavad ringi, mitte ei käi igapäevaselt kusagil foorumis ainult selleks, et süstemaatiliselt musta valgeks rääkida. Sageli mitmekümne erineva kasutajanime alt, üritades näidata, nagu neid oleks palju;)

Objektiivsus paistab hästi välja ka nende puhul, kelle jaoks on särtsukas on vaid üks valikutest, sobides hästi täitma ühte nishi tema sõiduvajadustest. See aeg pole tõenäoliselt kaugel, kui samal viisil ka ise uuesti jälle särtsukat kasutama hakkan.

PS: PHEVi aku eluiga sõltub samuti selle kasutusviisist nagu särtsuautodelgi. Ülevõllinäitena on võimalik sõita PHEViga need 300tkm ka akut sisuliselt kasutamata ja kuna osades riikides on tegu rohepesuskeemiga auto ostmisel, siis paljud seda (pigem midagi ligilähedast) teevadki ega lae seda kunagi. Ostjana tuleb vaadata ikka konkreetset autot, mitte statistikat, kuid arvestada, et kui kunagi müüma hakkad, vaatavad ostjad ikkagi statistikat ja see määrab hinnataseme.

PPS: ICE tähistab ka vesinikku ning rohegaasi põletavaid mootoreid, neid arendatakse pidevalt, ICE pole kuhugi kadumas, järjekordne bluff. ICEde kõrghetk peaks olema juba möödas, tehniliselt tuli sein vastu tänu absurdsetele nõuetele (õigemini nõuetele, mis on põhjendatud vähestes kohtades, kuid mida üldistati üle terve EU). Kohe, kui nõudmised muutuvad (nt Ukrainas rindejoonel), eralduvad terad sõkaldest ja see pole üldse ICE vs särts dilemma, vaid põhineb puhtalt töökindlusel ja ratsionaalsel rahakasutusel... mida meile siin särtsuapolegeedid õpetada üritavad:))

Ma ise kah kiibitsesin PHEV-d aga alati tundus elektriline läbisõit liiga väike... alul 2, siis 20 , siis 40 km... siis 60 km ja vist selle numbri juures (või oli kusagilt kuulda ka 120 ?) avastasin, et milleks üldse see bensiinimootor sel juhul....

"..Ma ei hakka rääkimagi keskkonnajalajäljest, mille jätab Ukraina sõda,.."
See Ukraina sõda ongi naftapõletamise tulemus.... loodame, et viimane. Venelaste nuumamine käib ju ka iga siinse tankuri kaudu....

Eelmisele.
Sama rada läbi käidud. Jõudsin VW Tayron PHEV-ini, mis lubas 100+ km elektri jõul liikuda. Autot vahetades võtsin aga eelmisel aastal hoopis uue diisli (mis on suht haruldaseks muutumas), kuna kortermajas elades ja 600-700 km nädalas maanteel sõites pole ei EV-d ega PHEV-i kuskil (lähedal ja normaalse hinnaga) laadida. Nii palju siis rohepöördest.

kui kodus laadida ei saa,siis pistikhübriidi laed trassil.jõuad linna,siis lülitad elektri peale.

fdghfgh artikkel EV clinicu poolt on väga hea. See toob vãlja reaalsed hädad nende hübriididega. Samadelt tegijatelt on ka teine artikkel 400 000km kuludest: https://evclinic.eu/2025/12/31/diesel-mythology-vs-ev-realit
y/

Mõned katked:
In this calculation, we didn’t even include one of the biggest real-world differences: on an EV, you can replace the battery, front and rear motors, and other drivetrain components within 24 to 48 working hours. On a BMW of the same class, replacing everything on the same list would very likely exceed 500 labor hours. Today, labor is more expensive than parts — a reality diesel romanticism often forgets.
---
We arrive at an absurd but mathematically correct conclusion: a fossil-fuel car doesn’t make financial sense even if all parts and all maintenance labor were free. Even if you replaced the Tesla battery three times and still spent more time charging than refueling diesel, the fossil-fuel car remains more expensive.
---
Compared to diesel, the Tesla spends about 450 more hours charging. At the same time, the total savings compared to a fossil-fuel car amount to roughly €77,000.

Put together, this means that every additional hour spent at a DC charger is “paid” about €170. In other words, waiting to charge becomes a financially profitable decision — it’s the price you pay to avoid driving an expensive fossil car.

And that’s using the most pessimistic math possible for an electric vehicle.

Kokkuvõte. Eks väikese läbisõidu korral kuskil linnas liikumiseks vb tuleb jah odavam mõne vana passati pidamine. Mingeid äärmusi leiab veel.

maailm on pistikupesasid täis, elektriautode levides võiks lõpuks nende kõigi külge olema võimalik autot laadima ühendada.
Lahendada on ainult vaja tarbitud elektri eest laadijale arve laekumise tehnika...
Keegi meist ei pea enam ebaloomulikuks, et lähen oma kodunt kuhugi mujale ja ikka saan oma moblaga rääkida ? või internetis kolada? ja sidearve tuleb mulle enesele. ...omal ajal aga olid ka need tegevused rangelt asukoha valdaja kulu...

Ei, Passati remont tuleb odavam, sest seda "ma teen ise auto24-s kommenteerimise kõrval, kuna käed ei kasva p***st välja".

Auto keskkonnasõbralikkus kui ostukriteerium on ju mingi vähemuste teema. Enamusele pole see ostuotsuse tegemisel oluline. Kui siin mõned entusiastid üritavad teemat elus hoida siis see võiks pigem hobiautonduse alla käia.

Kui mitte tegeleda ainult ühes teemas oma eluviisi ning autovalikute õigustamisega, vaid tunda huvi KÕIGI autode vastu ja jälgida igapäevaselt ka seda, milliste kurioosumitega kohalikus keeleski autoremondikeskuste sotsiaalmeediakanaleid sisustatakse, ei tohiks tulla üllatusena, et nii ongi tänapäeval normaalne, kus 10-20e maksva jupi vahetamiseks kulub poolteist kuni 2 tööpäeva. See puudutabki konkreetsete autode konkreetseid sõlmi ja neist konkreetsetest autodest hoiab iga autoteadlik (loe: KÕIGI autode vastu huvi tundev!) inimene sama kaugele kui autoteadlikud inimesed elektriautodestki:)) Juba sellepärast, et miks mitte, kui on olemas huvitavamad alternatiivid.

See pastakast väljaimetud hümn särtsukate hinnavõidule kõlab kõik sama absurdselt, nagu maksuküüru kaotamine reformierakonna poolt, et laseme selle valimislubaduse nimel esmalt riigi majanduse põhja, tekitame meeletu inflatsiooni, korraldame maksuralli ning ühe maailma pikimatest majanduslangustest, millega lüüakse jalad alt eelkõige kõige vaesemalt ja haavatavamalt ühiskonnakihilt... ja seda kõike selle nimel, et jõukamatel jääks kätte kuus 150e rohkem, mida on nüüd hea reklaamida oma töövõiduna:) Kas jõukamate 150e lisatasu oli tõesti seda väärt? Sellise bemari omanikele mõeldes, millest autofoorumite autoteadlikud inimesed eemale hoiavad, nende arvates oligi:))

Meenutame, et see sama "passat" maksab sama vähe nii sõitvana kui ka emexisse viiduna (remonti arvestatakse tundides, mitte rahas), need sõidavad "miljoni" suuremate muredeta puhtalt hoolduste pealt ja tarbivad selle vaese inimeste maanteesõiduvajaduste juures peaaegu sama vähe kütuseraha kui päris Passati (mitte enam "passati") suuruse ja haagiseveovõimekusega särtsuautod maanteel sama salongitemperatuuriga;) St iseennast parafraseerides, siis minu seitsmekohalise auto 4eur/100km ei ole MINU JAOKS piisav argument, et mitte sõita osasid sõite puhtalt fun-faktori pärast ka 35eur/100km. Kui hakkan jälle elektriautoga sõitma, siis kasutan seda samuti seal, kuhu see sobib, aga suurema osa sõitudest sõidan ikkagi nende 15-35eur/100km raha küsivate autodega, sest elu eesmärk ei seisne selles, et “lõpuks” rohkem raha alles jääks.

Ei saa märkamata jääda, et pastakst väljaimetud vastandumise ja ICE-de mahategijateks on siin puhtalt need kommenteerijad, kes muud AUTOfoorumit ei loe, kellel pole autode osas laiemat silmaringi ega oskustki kaasa rääkida. Aga siin teemas, kus nad ainsana esinevad ja teisi elama õpetavad, tegelevad vabalt üldistamisega ICE-de teemadel, milles üldistamise taset vaadates nad isegi ei orienteeru. Jällegi, erandid kinnitavad reeglit, aga need erandid kirjutavad ka foorumi teistes osades, tunnevad peale särtsuautode suurepäraselt ka teiste autode tehnilisi puudusi-voorusi ja neilt ei tule sellist eluvõõrast kiidulaulu, vaid fakte mõlemas suunas nii kasuks kui ka kahjuks, mida pole automaailmaga kursis olijatel põhjustki vaidlustada.

Huvitav, mitu särtsuautot on jäänud Eestis ostmata sellepärast, et särtsukas küll sobiks, aga mõistusega inimestel on lihtsalt piinlik samastada end ostu kaudu sellise valimatut “veeganpropagandat” tegeva seltskonnaga?

Kärss, kas sa põed vanadusest tingitud mälunõtrust või? Inflatsioonile pani "võimsa seemne" ikka seesama sinu helesinine erakond pensionisamba vabaks laskmisega. See, et pööbel endale EV asemel telekad ja Türgi reisid ostis nemad muidugi kontrollida ei suutnud :-)

Muudetud 28.01.26 15:08

Oh maaks, see asi pole nii lihtne! Ma kirjutasin kuhugi, et Seeder juba tegi piisavalt pahandust, hoiame obeseid nüüd tagasi. Paari tunniga taoti mu konto umbselt unlikesid täis. Rahavs ei saa aru muust kui kavalatest hüüdlausetest.
Erakondi kui selliseid ei eksisteeri enam. Jätke see endale meelde!
OT lõpp, loodetavasti....

Muudetud 28.01.26 15:22

Irw, lisan offtopikule nii palju, et kui inimestele valikuvõimaluse loomine (loe retrospektiivset statistikat, kuidas seda kasutati) tekitas nii hullu ja PIKAAJALISE inflatsiooni, siis sama loogikat jätkates järgneb maksuküüru kaotamisele totaalne kollaps! Usume ainult ühes putkas prinditavaid loosungeid ja siis korrutame, korrutame, korrutame, et ikka keegi teine oli süüdi:))

Antud teema kontekstis: iga uue ja ka paljude vanade autode ostja/liisija on kulutanud ainuüksi autole tõusnud hindade tõttu juba rohkem raha, kui neile ühekordne rahasüst kätte jättis. Reaalne probleem seisneb selles, et kõik need lisakulutused kumuleeruvad ja üldine rohepesupoliitika kütab samale protsessile üha uut hagu alla, et toasooja, autode, toidu tootmisprotsessi jne hinnad veelgi tõuseks.

Tulles tagasi teema algusesse, siis elektriautode näol oodatakse juba algusest peale sellele rohepesujamale lahendust, aga millegipärast liigutakse just vastupidises suunas... kuni nüüd äkki tuli EU poolt see M1E särtsuautodele oma sõidukiklassi loomine. Vara on rõõmustada viljade üle, kui ühtegi uut autotki selle tõttu veel võrsuda pole jõudnud, aga see on nüüd esimene ja oluline samm autoturu korrastamise suunas. Mitte, et ma täpselt neid tingimusi toetaksin, aga ma ei peagi kõike mõistma, mille tagamaade kohta infot ei avaldata, sest see võib olla ka alles esimene samm, millele järgneb M1E-XXL või midagi muud, mis tuleb sama ootamatult, kui tuli meile M1E.

On keegi siit mõne M1E klassi auto roolitaha juba pääsenud? Mina näiteks olen, puht uudishimu pärast leidsin selle võimaluse. Omandada (veel) ei taha, tark ei torma... ja ootab enne ära kohalike autonduse rohepesijate maandumise varumeeste pingil;)

See on juba ammu nii, et ühe käega antakse ja kahe käega võetakse.
Aga ei saa me läbi lätita ja elektriauto iceta. Niiet ei kao need kaks või neli takti niipea veel kuhugi. Aga selle näite tõin ma juba mõnda aega tagasi fordi näol.
https://tehnika.postimees.ee/8405362/sartsu-ja-bensiini-liit
-usa-autotoostus-liigub-generaatoritega-akuautode-suunas
Miks on see auto nii eriline? Vastus peitub nutikas ajamisüsteemis, mis on justkui kindlustuspoliis. Erinevalt tavalistest elektriautodest, mis jätavad juhi «laadimisärevuses» laadimisjaama otsima, on Ram 1500 REV varustatud bensiinimootoriga, mis toimib generaatorina.
See süsteem on suunatud neile, kes pelgavad, et aku saab tühjaks keset paksu metsa või tühjal maanteel. Stellantis lubab, et täis paagi ja laetud akuga on sõiduulatus muljetavaldavad 1110 kilomeetrit. Oluline on aga mõista, et tegu on hingelt elektriautoga: 3,6-liitrisel Pentastar V-6 mootoril puudub mehaaniline side ratastega. See on seal vaid selleks, et toita 130 kW generaatorit, mis omakorda turgutab akut või saadab jõu otse elektrimootoritesse.

Ja nagu eile sai mainitud, siis riigi käes olevad hoovad võivad asju "õigesse" suunda juhatada. Esialgu küll mõtte tasemel, aga poleks see mingi ime kui seadustatakse.
https://majandus.postimees.ee/8404916/eesti-ettevotteid-tahe
takse-panna-kasu-korras-elektriautosid-ostma
Euroopa Komisjon tuli 2024. aasta lõpus välja määruse ettepanekuga, millega soovitakse kehtestada liikmesriikidele kohustuslikud sihttasemed null- ja madala heitega sõidukite osakaalule suurettevõtete poolt Euroopa Liidus esmakordselt registreeritavates uutes sõiduautodes ja kaubikutes. Eesmärk on vähendada maanteetranspordi süsinikuheidet ning suurendada heiteta sõidukite kättesaadavust ka kasutatud autode turul.Eesti puhul tähendaks ettepanek, et 2030. aastaks peaks suurettevõtete uute sõiduautode seas null- ja madala heitega sõidukite osakaal olema 55% ning 2035. aastaks 76 protsenti. Kaubikute puhul on vastavad eesmärgid 32 protsenti ja 76 protsenti.

2025a kokkuvõte EU-s müüdud uutest sõidukitest
https://www.acea.auto/pc-registrations/new-car-registrations
-1-8-in-2025-battery-electric-17-4-market-share/
Detsembris müüdi BEV-id rohkem kui ainult bensiinimootoriga (ilma hübriidsüsteemita) sõidukeid.
Samal ajal "hingelt põlvakad" ostavad endiselt "diiselpassateid" :-) (ei viici meemi genereerida)
Ilusat nädalavahetust - kuna diislikärakad niikuinii ei käivittu, siis minge parem loodusesse! Praegu saab jalgsi sinna, kuhu muidu saaks ainult ujudes. :-)

Muudetud 30.01.26 13:03

See suht mõtetu analüüs, sest seal ju topitud hübriidide alla ka 48V mild hybrid , oleks need lisatud tavaautode hulka oleks diagramm palju tõepärasem. 48V starter generaator ei tee autost veel hübriidi.

autode hinnad on eu-s praktiliselt samad.kui võrrelda sakslase ja põlvaka sissetulekut,siis peaks meil elektrikas maksma max 3 tuhat.sellise hinnaga võib tõesti põlvakas endale elektrika võtta ja hoiab passati mustadeks päevadeks

##Ilusat nädalavahetust - kuna diislikärakad niikuinii ei käivittu##

Sa pole sellist 90ndatel lõppenud probleemi kunstlikult elus hoides mõelnud, et äkki ostetakse meil diisleid samadel põhjustel nagu põhjamaadeski, et ainult diisliga ICEd käivituvad talviti "poolest pöördest" (st hetkest, kui toimub plahvatus esimeses silindris) ja on levinud webastote jm põhjusel oluliselt soojema salongiga kui ükski teine kütusetüüp? Ei allu provokatsioonile ega hakka näitama, kuidas kõik mu vanad diislid just nii käivituvad (sest miks nad ei peaks käivituma hästi -20 juures, kui need on toodud kõik sealt, kus pidid käivituma ka -40 juures?).

Rikkis ICE puhul, kui ei käivitu, saab näidata alati näpuga omaniku suunas, et tee tra korda või vii emeksisse. Mitterikkis uutest särtsuautodest panin just soomekeelse lingi siia teemasse, kuidas 8 särtsukast ainult 2 jõudsid üldse talvetesti asukohani ilma viperusteta ning sedagi salongis külmetades;) Ei ole mõtet naerda nende "põlva standardite" üle, kus inimesed on harjunud elama ebameeldivate üllatusteta ja sõitma talvel soojades ja suvel jahedates autodes ilma liisinguorjuseta ning väga madalate kilomeetrikuludega.

Selline teiste, eriti vaesemate, üle irvitamine jätab vaid mulje, et see ongi nüüd ainus rõõm, mis särtsuauto omamisega kaasneb. Autofoorumi inimestel on üldiselt hoopis teised rõõmud, sh sõidurõõmud... kas neid siis tõesti üldse ei ole, kui neid siin teemas absoluutselt särtsukaomanike poolt jagatud pole? ;)

EDIT: lisan teemasse sobivad ja igati sisukad artiklid;)

https://auto.geenius.ee/rubriik/elektriautod/s3xy-asemel-jaa
b-vaid-3x-sest-tesla-lopetab-kahe-eaka-mudeli-tootmise-kas-p
eagi-tuleb-3xo/

https://minuaeg.com/tase-kuubis-politsei-kulmaga-abivajajani
-ei-pruugi-jouda-kuna-nende-elektiautod-ei-vea-valja/

Muudetud 30.01.26 22:08

Teen reklaami järgmisele Autolehe numbrile:) Kopipasteet nende jaoks, kellel lõustik blokeeritud.
https://www.facebook.com/ukunaator/posts/pfbid0nj7XsbP9NoJr8
eZJhEjd6Z9g2LYwn5ySaZSVhLpWwvNsU1rAnr1YGX9HRpb1gFDRl

xxx
Sõitsin just kolme päeva jooksul 700 kilomeetrit elektrikaubikuga ja seda mitte niisama: külma oli -11... -16 ... - 23 kraadi ja 650 kilomeetrit sellest läbisõidust kogunes maanteel, kus ma hoidsin toa sooja, kuulasin muusikat ja sõitsin oma tavalises tempos. Seda, mis täpsemalt toimus saab lugeda veebruari lõpu Autolehest, aga kohe täna saan öelda, et Kia PV5 nimeline elektrikaubik näeb positiivselt jänt välja, tõmbab kõik "vanmani" emotsioonid käima ning on tõsiseltvõetav auto isegi nendes oludes, kuhu see mõeldud pole. Elektrikaubiku mõte on olla ikkagi viimase miili lahendus, mitte linnadevaheline transiit.

Mõned tõesed väited:
1) autos on koguaeg soe ja mõnus (aga sama oleks ka Webastoga sisepõletavas autos)
2) kui temperatuur langeb alla -15 kraadi, kulub väga märkimisväärne osa elektrist aku soojendamise peale. Linn-maantee pooleks külmalt alustatud 100 km sõidu elektrikulust pool on sõit ja pool on soojatoode.
3) diisliga on praeguse ilma ja elektrihinnaga (tunduvalt) odavam sõita ning viimase kolme päeva kiirlaadimine on reeglina olnud odavam kui kodune laadimine (aga suvel on olukord teine)
4) wallbox kodus on must be!
5) BEV (kaubikute) areng on jõudnud sinna, et isegi -23 kraadiga on võimalik sõita mugavustes tingimata Kuressaarest Tallinnasse 210 km ühe akutäiega.
6) Laadimistaristu on elektriautonduse Achilleuse kand. Mitte laadimiskiirus - sellele etteheited puuduvad vaid usaldus. Pole üldse tore arvestada kiirlaadimisega Risti Circle K-s ja avastada pühapäeva õhtul kl 21 -22 kraadises pakases kohale jõudes, et laadija ei toimi. Teine Risti laadija on kasutuses ja Turba olerexis tuleb kah laadimiskiirust jagada teise autoga. See on veits Ikaldus.
xxx

Jaanuari alguses ühelt kullerilt küsisin, et kas tuba soe ja ütles, et on küll. Tol päeval oli -10 kanti. Aga õhtul, enne kui "linna", st ilmselt nende jaotuskeskusesse sõita, on vajadus natukene aega juhtme otsas olla.

Kui eelmisel lingil üldistati, et talvel päris külmaga kulub pool energiast särtsukal millegi soojendamiseks, siis Norrakate selle aasta lennukauguse test (loe testitingimusi!) toimus täpselt õigel hetkel, nii et külmakraadid ulatusid -31-ni. Ei maksa unustada, et nemad ei sõida mööda tasast maad ja nende maateed on pigem jääväli kui lumepudrust läbi rühkimine, nii et nende test on veidike lähemal linnatingimustele kui meie tasane maateesõit. Ei saa öelda, et mingit progressi poleks vahepeal olnud, päris viisakad lennukaugused õhutemperatuuri arvesse võttes!
https://www.futuristi.fi/autot/node/norjassa-selvitettiin-sa
hkoautojen-toimintamatkoja-paukkupakkasessa-romahdus

Siit saab lugeda (tõenäoliselt AI koostatud) juttu, mis puudutab just lennukaugust. Kuna tegu on särtsukate müügilehelega, näeb teksti vahele ka oksendamiseni autoreklaame, aga kuna jutt ise põhineb ametlikult avaldatud infol ning nende eesmärk on pigem see, et igaüks oskaks valida just talle kõige paremini sobiva särtsuka, siis on tervikuna üsna hea ülevaade anda lugemiseks nendele, kes ise särtsukat kasutanud veel pole ja tahavad rohkem infot omade valikute tegemiseks.
https://www.vaihtoautomaa.com/sahkoautot/toimintasade/

Omapoolse kommentaarina juurde, et siin üsna hiljuti 2 särtsukaomanikust sõpra Soomes, kellel "sai kõrini" ja läksid tagasi fossiilika peale, küsisid ostupakkumist kohalikult särtsuautode (pigem lihtsalt kallima otsa autode) vahendusfirmalt ja said väga hea hinna koos kommentaariga, et nendele on juba ostjad olemas. Igal juhul kumbki neist avalikult müüki ei jõudnudki ja üsna kohe kajastus ka omanikuvahetus registriandmetes. Mõlemal juhul on tegu autopededega, need olid tavaliste autode huvitavamad erimudelid. Selliste puhul ei saa vist ka järelturul nõudluse puuduse üle kurta, sest neile makstud turu keskmisest kõrgem hind pidi sisaldama veel ka vahendaja kasumit (kui seal just mõnda mulle teadmata skeemi vahel pole).

##Kui vaadata Päästeameti statistikat, põleb peaaegu iga päev ametlikult vähemalt üks sisepõlemismootoriga auto. Mitteametlikult on see number ilmselt palju suurem.##

Päästeameti mitteametliku statistika järgi? :))

##Lisan veidi õli tulle
https://www.evengineeringonline.com/did-you-know-ice-vehicle
s-pose-fire-risks-60-times-higher-than-evs/
Neid rehkendusi on palju. Ma ei viitsinud vanust arvesse võtvat otsida, aga kindlasti on sel oma mõju.##

Mille poolest see erineb siis neist teistest “rehkendustest”, mida siia särtsuteemadesse on hulgim juba topitud? Mitte õli tulle, vaid naerupahvak, sest isegi 20ndat korda sama asja üle korrutades ei kavatse ju keegi seda isegi mitte vaidlustada, et sellisel kujul statistikaga manipuleerimine just sellise tulemuse annab:))

Seda enam, et probleem ei seisne üldse mitte süttimises, vaid selles, et neid ei saa kustutada... ja särtsuka puhul isegi mitte süttimist kuidagi ennetada (näiteks massilülitiga või akut füüsiliselt lahti ühendades, kui auto nt kuudeks seisma jätta).

Sellise statistikaga manipuleerimise asemel, mis ei sisalda isegi kõige olulisemat (auto vanuse/läbisõidu) komponenti, tuleks see sama statistika nö tükkideks lahti võtta ja vaadata, kas sellel fossiilautol süttis KÜTUS või mingi kütusest sõltumatu detail (enda autosüttimisi põhjustanud näidete järgi salongiventikas, lähi-kaugtulelüliti, kellegi poolt valesti paigaldatud autoraadio, millel pole vähimatki pistmist auto jõuallikaga). Samamoodi tuleb ka särtsuautodel vaadata akutehnoloogia/auto enda põlvkonda, sest 25a vanust happeakudega särtsukat ei saa võrrelda säraküünaldena põlevate liitiumakudega, kuigi nende süttimisrisk võib olla vanuse tõttu kõrgem. Ka liitiumakude põlvkondadel vahet mitteteha oleks kõige ehedam demagoogia. St neid riske lahates on enamik riske võimalik viia tarkade otsuste kaudu miinimumini ja teha just endale sobivad valikud. Sobiv valik on ka see, kui osta kõige kõrgema (st ikkagi madala) isesüttimisohuga särtsukas ja parkida seda lihtsalt veits eemal hoovis, kus see kedagi-midagi ei ohusta. Ja siis mitte paigaldada lohakalt sellele särtsukale selliseid multimeediakeskusi, mida fossiilikatesse paigaldatakse ja neid põlema süütavad:))

PS: statistika ei valeta, aga seda aastast aastasse süstemaatiliselt ja moonutatult esitades jääb kõrvalt vaadates paratamatult mulje, et foorumis AINULT sellise moonutamisega ja sellistes teemades esinemine on labane iseendale õlale patsutamine, et enda tehtud autovalikut õigustada. See on lihtsalt nii naeruväärne, sest põhjused, millega enamus inimesi oma valikuid õigustab, on täiesti reaalelulised probleemid (nii ICEde kui ka särtsukate puhul), kuid mitte ükski fossiilika omanik pole minu teada veel üritanud veenda ümber neid, kellele särtsukas sobib, et nad tagasi fossiilautodele koliks, kuigi mõneski nishis on need siiani odavamad nii osta kui ka kasutada;) Ka see ei tähenda, et seda peaks tegema, sest elu mõte ei seisne raha kokkuhoidmises.

Kuna Kärss on artikli linki siia ümber tõstnud, tõstan ka üht-teist enda kirjutatut
Artikli kirsiks on siis see tabel:
https://www.evengineeringonline.com/wp-content/uploads/2025/
01/Screenshot-2025-01-28-at-2.43.37%E2%80%AFPM.png
Lõbusad faktid tabelist, maakeelde tõlgituna:
* turvavööd ja -patjad on ainult bensiiniautodel (pistke siis oma EV endale)
* diislid on kõik täisraamiga (aga samuti vööte-patjadeta)
* ega neid patju ei ole vaja, diiselmootori raskus muudab Getzi/ P206 surmavaks juggernautiks
* sama ohtlikud on selles mõttes elektriautod (võite EV 2x endale sisse istutada)
* hübriid on lisaraskuse tõttu hoopis turvalisem
* bensiiniautodel puuduvad juhti segav elektroonika (hurraa!), diislil vaid BLIS
* juhiabid on peamiselt ainult elektriautodel
* v.a. hübriidid, neil on spetsiaalsed hübriid-juhiabid
Pakun, et tabeli on koostanud tehisintellekt USA olude põhjal. Nt valdav enamus diisleid on seal kas VÄGA suured heavy-duty kastikad või pigem isegi päris veokid. Selle põhjal on AI teinud järelduse, et diiselauto on midagi väga suurt, väga rasket ja täisraamiga, mille tõttu ta väiksematele kokkupõrke korral ai-ai teeb, ning pani selle info tabelisse. Suure tõenäosusega on ka kogu artikkel AI (oma?)looming.

säriseb edukalt

https://img-9gag-fun.9cache.com/photo/ayNrK4p_460svav1.mp4


https://9gag.com/gag/ayNrK4p

veider video, miks see süttimine seal salongis tekkis mitte põhja alt ei löönud leeki välja esmalt, kui aku oleks pidanud süttima, vägagi ai maigulise saasta moodi tundub, ja miks sellisel suvalisel üles laetud lingil, pane mõni usutavam link või viide antud juhtumile, mitte mingile privaatselt üles laetud huinjaale, mis võib vabalt iga suvaka ai poolt genereeritud sodi olla.

https://www.delfi.ee/artikkel/120434136/nagu-ulmefilmis-trel
liaku-poleng-muutus-porguks-sest-kustutid-on-akutulekahjude-
vastu-abitud
Artikkel sellest, et puuduvad tulekustutid akude kustutamiseks.

Akutulekahjude arv suureneb. Päästeameti andmetel on Eestis viimase nelja aasta jooksul alanud akudest 120 põlengut (neile lisanduvad statistikas põlenguohud). Tulekahjusid on rohkem, sest osa neist suudavad inimesed ise kustutada ega kutsu päästjaid appi.
Elektritõukeratta, -jalgratta, tasakaaluliikuri, elektrisurfilaua akud 27, Tööriista akud 20, Muude seadmete akud (e-sigaret,akuraadio, mänguasjad, patareid) 19, Sõiduki akud/laadijad 17, Määramata seadme aku 14, Mobiiltelefoni aku/laadija 8, Akupank 8, Päikesepaneeli akud 7, Sülearvuti akud 7, Tolmuimeja aku 6, UPS seadme aku 5, Valgustusseadme aku 5.
Esimesel kolmel katseakul lasti sekkumata põleda ja jälgiti toimuvat. „Meetri kaugusel põlevast akust oli temperatuur 800 kraadi!“ rääkis üks katse korraldajatest, sisekaitseakadeemia päästekorralduse ja tuleohutuse õppetooli vanemõpetaja Madis Moor. Kaminast või lõkkest meetri kaugusel saab seista ja käsi soojendada, akupõleng on sellel kaugusel tapvalt kuum. „Seevastu konteineri kaugemates nurkades ei ulatanud temperatuur isegi saja kraadini, nii et esmase järeldusena saab väita, et kõrgem temperatuur tekib aku vahetus läheduses, ehk kui juba ennetavalt laadida neid kohas, kus põlevmaterjale läheduses ei ole, siis ei eskaleeru olukord võimalikuks tulekahjuks,“
Teisi katseakusid hakkasid päästjad kustutama mitme Eesti poodides müüdava ja sildi järgi akutulekahjudele mõeldud kustutiga. Lühike kokkuvõte tulemustest: isegi kui mõni kustuti suutis ajutiselt leegid maha suruda, süttisid akud uuesti.
Sellest katsest teavad vähesed. Sama marki kustutid on endiselt müügil ning päästeamet ei avalikusta nende tootjaid. Asi on selles, et juriidiliselt ei saa kellegi peale näpuga näidata, sest pole, mille alusel seda teha. Akuseadmed on nüüdseks juba aastaid tavakasutuses, aga Euroopa Liidu juriidika ei jõua järele.
Termiline ahelreaktsioon algab akus toimuvate keemiliste reaktsioonide ahelast, mis tõstab aku sisetemperatuuri. Kuumus kiirendab reaktsioone ja lagundab aku sees olevat keemilist kaitsebarjääri. Kui see lõplikult järele annab, puutuvad kokku ained, mis ei tohiks mingil juhul kokku puutuda, ning algabki termiline ahelreaktsioon ja võib tekkida plahvatus. Mullu teadusajakirjas Fire Technology kirjeldatud katses tõusis tõuksiaku plahvatuse järel ruumi temperatuur kümne sekundiga 800 kraadini. „Plahvatus tekitas kuni kahemeetrise tulekera, mis lõhkus aknaid ja kahjustas siseuksi. Põlemisel eraldus kuumi metalliosakesi ja sulavat materjali, mis süütasid ümbruse,“

https://x.com/volcaholic1/status/2019413973322359124?s=20

Sellel hiina autol (Dongfeng Voyah 007) peaks olema LFP aku (vähem tuleohtlik) ja lisaks võib see olla PHEV (tavaline bensiin lisaks). Neis videotes on ainult tähelepanu pööratud, et auto ukselingid ei toiminud. Miks ta täpselt põlema läks ja mis seal põleb, seda ri ole analüüsitud. Hiina ohutus on omaette teema. Sama tootja 2025 aasta Box sai tervelt 3 NCAP tärni.

No kui ta niimoodi sinna aeda sööstis ja aiapostid maha niitis, pole ime kui mõni raudtoru ots põhjaaluse lõhki rebis. Võib vaid aimata, mismoodi see hiinakas on konstrueeritud ja mis materjalid eraldavad akut ning salongi põrandat, aga et leek kohe salongi pääses, siis ilmselt paksu terasplaati seal istujate jalge all ei ole. Antud driftijal soovitaks kärss ilmselt natukene jäärajal harjutada :)

Pole vaja mingit raudtoru olukorras, kus kuumus metalli suudab sulatada, kuid särtsukaid ei saa ka raskemaks teha nii paksu metallplaadiga "elutoa" ja aku vahel, mis seda sulatamist ei kardaks. Tahkisakudega lubati kaotada ka see risk.

Acceleristas juba kirjutati, et kiirlaadijad on odavamad kui kodus laadimine. Soomes on sarnane olukord ja peaks olema kõigile arusaadav, et selline olukord ei saa kesta lõputult.
https://eestinen.fi/2026/02/soomes-puhkes-raev-kuna-elektria
uto-laadimine-on-ulikallis/
Kui siin teemas on korduvalt kasutatud argumenti, et “särts on nii odav, et seda võiks jagada inimestele tasuta, kui nad tanklast samal ajal kohvi ja saiakesi ostavad”, siis praeguste hindadega on nii, et mul pole mõtetki vaadata Prisma, Cittari või Tokmanni hinnaerinevusi, kui akutäie särtsu hinnavahed ületavad kordades kõik selle, mida kaupluseketid üldse püsiklientidele pakkuda suudaks. See moodne reaalsus jõuab ka Eestisse varem või hiljem.

See Soome asi on puhas porno, mida tegelikult Neste ka Eestis edendab. Teisalt, mida kiirem on laadimise võimekus, seda suurem kulu on selle võimekuse loomisel. See peabki palju maksma. Eelpool on ju selgelt tõdetud, et elektriauto on nišikas tänasel hetkel ja see ei muutu enne, kui 700 km akud on kättesaadavad odavamas klassis. Kuidas iganes siis see ka saavutatud ei oleks.

Mis puudutab elektriautode põlemisi. Suvel läks Barcelona lähistel põlema Mini Cooper. Auto oli garaažis. Aku defekt tõenäoliselt, mida süvendas palav suvi ja omaniku laadimisharjumused (~kogu aeg 100%). Põlema minemisel saatis aku päästeteenistusele teate. Päästeteenistus jõudis 5-10 minuti jooksul. Auto veeti tänavale. Seal ta "põles" veel 10 minutit, leegid külgedelt väljas. Mingi aeg hiljem oli auto kustutatud... Ja ausalt öeldes nägi välja nagu uus, kaugemalt vaadates. Salongi tuli kordagi ei jõudnud. Pildid ja video on (kinnine grupp, aga liituda saab lihtsalt): https://www.facebook.com/groups/1432357877486144/search/?q=d
avid%20prados%20jeronimo
Aku täituvus sellel hetkel oli midagi 90%, kui täpselt mäletan. Sõidus oleval autol tõenäoliselt vähem - täituvus on oluline, sest näiteks 30% peal mingit süttimist enam ei toimu, keemilist energiat jääb väheks. Ilmselt sealt tuleb ka soovitus, hoida akut igapäevaselt max 80% peal (NMC akudega).

Et ma ei julgeks öelda, et kõik elektrikad säraküünaldena toimivad.

Elektriauto omaniku jätkulugu delfi ärilehes.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120434968/elektriauto-koht
a-levib-stereotuup-et-aku-tuhjeneb-pakasega-nagu-vana-iphone
"Kokkuvõttes ei muutu elektriauto talvel kõrvitsaks. See sõidab, käivitub ja töötab, kuid vajab teistsugust suhtumist ja rohkem tähelepanu. See on vaiksem, nutikam ja tõhusam, kuid hooletuse suhtes vähem andestav. Pakane ei tapa elektriautosid, vaid toob esile nende ehituse ja eripärad."

https://www.motor1.com/news/786954/2027-toyota-highlander-el
ectric-details/
5 aasta pärast saab sellise kasutatuna suht mõistliku hinnaga kätte.
Huvitav, et Toyota on Euroopas EV teemal passiivne, ainult üks suht vilets EV turul.

Kuidas siis tavaelekteiautod põlema lähevad...
https://tehnika.postimees.ee/8414511/bmw-massiline-tagasikut
sumine-poolt-miljonit-autot-ahvardab-starteri-rikke-tottu-su
ttimine

Vabandust, sisepõlenismootoriga autod...

Sai juba selgitatud, et valdav süttimiste põhjus on elekter- suured voolud või kehvad ühendused on karmid asjad. Ja elektriauto koosnebki vaid elektrist ning juhtmetest.
See, et mõni allhankija vigase partii startereid tootis, ei ole põhjus auto või tootja peale näpuga näidata.
See, kui kuskil töökojas unustab remondimees mõne ühenduse korralikult kinni keeramata, võib ka süttimise põhjustada, aga süüdi pole autot edasiviiv jõud- olgu see siis kasvõi vedelkütus.

US reaalsus:
https://www.err.ee/1609940477/usa-autotootjad-said-elektriau
tode-mulli-lohkedes-50-miljardi-dollarilise-hoobi

ELMO järg..
https://www.delfi.ee/artikkel/120436078/trump-keerab-rohepoo
rde-tagasi-autotoostus-paaseb-heitmete-piirangust-senised-ed
usammud-nullitakse

Eks US mõju/normaalsus jõuab mingi aja pärast ka meile.

Hiina surve Euroopa ja USA autotootjatele üha süveneb. Peamine põhjus on selles, et Hiina kontrollib suurt osa metallide kaevandamisest, transpordist ja eriti rafineerimisest. Lääne autotootjate kapseldumine aitab ainult lühiajaliselt.

50 miljardi eest saaks 1miljon autot (50kUSD /tk). USA autoturg on 6 mil autot aastas! EV veermik, pidurid , rool, sama mis ICV-l. Püsimagnetiga sünkroonmootor, sagedusmuundur , akupakk need tuleb alltöövõtjatelt . Diferentsiaal , veermik ja nn. kere arenduse investeering 50mld on ulme või siis laus valetamine.

Oled autokauge inimene, ma näen.

Ulme või valetamine... mis vahet sel on? Omale jalga tulistamist ei saa ükski tootja omale pikalt lubada ja sõnumi sisu ei muutu sellest, kas see oli nüüd 5 või 50 miljardit või üldse miljonit. Mine maksa kinni või aktsepteeri nende otsuseid.

Netis liigub üha rohkem huvitavaid videosid sellest, kuidas särtsuautodega sikutatakse teele tagasi veoautosid jm raskeid masinaid, mille puhul tekib juba küsimus, et ega siin äkki AI mängus pole. Väidetavalt on särtsukatel rataste läbilibisemist võimalik reguleerida suurusjärgu võrra täpsemalt kui fossiilikatel. St fossiilikatel käib see läbi veojõu mahapidurdamise, millel on alati viide, kuid särtsukatel reguleeritakse veojõudu iga ratta puhul eraldi sadu (kuni tuhat?) korda sekundi jooksul. Kõlab loogiliselt, sest ebaühtlasel pinnasel on harva 100% lukk parim lahendus (st võib olla parim lahendus olukorras, kus seda saaks reguleerida vaid pidurdamise, mitte piisavate njuutonmeetrite olemasolul 4x veojõu rakendamise kaudu). Samal põhjusel olen läbi aegade kiitnud ka hästi toimivad EDL-e (elektroonilisi difrilukke) ja eelistanud neid mehhaanilistele lukkudele (sest nii ekstreemsetesse tingimustesse, kus 100% lukkusid päriselt vaja on, lähen juba ennetavalt lukkusid omava traktoriga;).

Sellest, kuidas mõni “elektroonikat täis parketimaastur” üllatada suudab, leiab siit foorumistki loomkatsete videosid 10a+ tagant ja nt X-bemmidest jpt on hiljem ka üksjagu üsna edukalt esinevaid softroadereid valmis ehitatud. Selle autoomaniku jaoks, kellele iga ratta pidamine on “eluküsimus”, ei oma vast väga tähtsust ka fossiilikatega võrreldav lennukaugus, st selline särtsukas ei pea olema ilmtingimata väga raske (millel oleks maastikul nii eeliseid kui ka puudusi).

See vääriks võibolla lausa oma teemat, ikkagi väga spetsiifiline ja linnainimeste jaoks pigem mitteoluline nish. Tahaks väga näha ka neid tulemusi, kus samal jäisel mäenõlval, offroad võistlustel, lumerajal jm võrdsetes tingimustes need tänavalegaalsed lahendused kõrvuti mõõtu võtavad. Mitte autosaatejuhtide poolt, vaid reaalsete omanike poolt, kes omi autosid kõige paremini tunnevad ja neid ka kõige paremini kasutada oskavad. Särtsuentusiastid, kes päriselt autodest huvituvad, peaks selle teemaga vast päris hästi kursis olema... kui see üldse on teema:)

Läbilibisemine... Finest parkimismaja sissesõidutee oli mõni aeg tagasi liuväli. Peale sõites sain aru, et jabur... aga... aeglaselt ja kindlalt lihtsalt sõitis üles. Ilma libisemiseta. Jäin korraks vaatama... Sellel ajal, kui vaatasin, ei sõitnud üksi ICE sealt üles - kaks autopikkust, siis rattad ringi, tagurpidi käik ja teist kohta otsima.

Olen kindel, et Kärss oleks sealt üles sõitnud ükskõik millega, kaasa arvatud T-25 traktoriga.

Raskus loeb. Ei saand sa paremini hakkama ega kehvemini kui mina ükskõik, millise enda V8'ga.

Ma ütleks, et see veojõu teema on tegelt olulisem liivas kui jääl, seal diiselgi juba tegelt kehv valik ja vabalthingav bensakas oma jõukõveraga parim. Kui saaks awd EV puhul ise timmida gaasipedaali ja jõukõvera suhet, siis saaks kindlasti ülihea liivabagi. Pole vaja isegi vaja eraldi kootoreid, piisab kui läbi torsenite lasta ja torsenile vastutegevuseks edl voi siis osadel torsenitel juba LSD ka lisaks juba juures, et ei peaks pedaalitrikitama.

Mul on väike ja suhteliselt kerge ev, 1,6 tonni tühimass. Samas all olid suhteliselt laiad lamellid (225mm).

Ja ainult esivedu (ülesmäge kehvem). Aga ev veoratas võib liikuda ka mm edasi, vedu peal. Benaiini ja diisli puhul on kontroll raskem. Ka vana kooli automaadiga jäävad jõnksud sisse.

##Aga ev veoratas võib liikuda ka mm edasi, vedu peal.##

See 1mm/sek ja kasvõi iga ratas eraldi sõltuvalt pidamisest on vast parim võimalik illustreeriv näide sellest, mida ma silmas pidasin. Seda sama pidurite kaudu teha pole võimalik, isegi ühtlane 1cm/sek tundub veel ulme, sest selleks on vaja ka momenti, mida sisepõlemismootorid sellistel pööretel pakkuda ei saa.

Sealt edasi läheb juba jõuga ratta kontaktpinna lõhkumiseks, millega saavad hakkama kõik mootoritüübid. Reaalselt meil lihtsalt pole tänavasõiduautode all 3x torseneid ega LSD-sid, ei peakski olema tootmise hinnale/ressursimahukusele mõeldes, aga need särtsukad on juba aastaid olemas.

No ei edene see patareimüük kohe kuidagi.
https://majandus.postimees.ee/8417716/autogigant-toob-diisel
autod-tagasi

Eesti automaksu te ju kirute, eks ole?! Aga kui Trump tõmbab oma (elektri)autotootjatel vaiba alt, kaotades varasemalt kehtinud lepped, siis on teil näpud püsti. Sellel on lühiajaliselt sama efekt, nagu meil automaksuga - (elektri)autode müük tehti enne soodustuste kaotamist ette ära ja nüüd on mõneks ajaks mõõnaperiood. Suudate seda seost mõista? USA-s on üldse väga tugevalt siseturgu kaitsev poliitika. Selle tagajärjel kehtivad näiteks Hiina elektriauodele seal 100% tollimaksud. Euroopa autodele aga 15% tollimaksud. Tagajärjeks on aga see, et siiani on seal tootmises viiekümnendatest pärit USA enda mootoritega autod, HEMI jms. USA enda autotootjatel on üha väiksem motivatsioon areneda ja pingutada.

Muudetud 18.02.26 08:11

Aga miks peab sellele HEMI'le igast sitta ja sodi külge pookima?

Mootor mootoriks. See on maitse asi, aga on mängus ka riiklikud huvid. USA riiklik huvi on toota, müüa ja tagada ka see, et kõik teised võimalikult palju (dollarite eest) naftat tarbiksid.
https://www.investopedia.com/terms/p/petrodollars.asp
Hiina sõltub väga palju fossiilkütuste impordist ja on sellega USA-st sõltuvuses. Hiina riiklik huvi on viia sõltuvus fossiilkütustest ja dollarist miinimumi.

Muudetud 18.02.26 08:30

Vale jutt. V8 toodi tagasi alles see aasta toodangusse, tavaautod ei ole seal pikka aega enam olnud pärismootoritega. Ja mis nendel 50'tel välja mõeldud mootoritel häda oli? Rover kasutas pool sajandit seda disaini. Nii väga kui ma ka ei kiruks seda Trumpi, tal on helged hetked olemas, ei tõmmanud ta mingit vaipa alt ära vaid kaotas rängad piirangud, mis poosid tootjaid. Rivian, Tesla jne saavad väga vabalt ja ilma selel 100% tollimaksuta seal edasi tegeleda, keegi ei keela ka Fordil ja GM'l seal edasi nokitseda, lihtsalt neil kadus kohustus seda teha.
Eesti automaks on röövlite välja mõeldud, mitte normaalsete inimeste. Näiteid naabrite käest kamaluga võtta, mis on toimivad lahendused ja inimlikud aga meie omad tulid kirvestega kallale.

https://finance.yahoo.com/news/tesla-just-made-it-clear-its-
no-longer-a-car-company-181935814.html
Elon igal juhul ütles otse välja, et elektriautode tootmine ei ole enam kasumlik ja Tesla keskendub uutele aengusuundadele? Miks? Sest konkurents hiinlastega sööb kasumlikuse ja elektriauto ei ole enam rikaste inimeste mängukann, vaid on saamas laiatarbekaubaks. Hiinlased teatavasti on maailma parimad laiatabekaupade tootjad.