Tere. Mootor 1,9 74kw Z19DT. Jahutusvedelik ei saavuta õiget temperatuuri. Maksimaalselt 60 kraadi.
Eelmine talv vahetatud veepump ja termostaat. Nüüd vahetasin uuesti termostaadi. Egr-i jahuti võtsin vahelt välja.
Kui vent ka uhab, ei pruugigi soojaks mina ja võiks lõdviku tempi ka üle vaadata. Neid termostaate ka ei saa uskuda. Ja coolerile papp ette, äkki viskaks kohe vahelt välja.
Täis papp on radika ees juba. Kohapeale seisma jäädes peale 30km, jääb temp. 47-50 vahele. 2000-2500pööret kohapeal 5min. annab 60 kätte. Olen proovinud õhutamist(väljalaske kollektori kohal olevast süsteemi punnist) ka nina üleval pool.
Taaskord inime tahab diagnoosi ilma viga kirjeldamata. Isegi seda ei suuda öelda, kas ringlus toimib.
Kui matsu ei jaga rohkem kui tuubi järgi õhutusniplit avada, siis mine sinna töökotta tagasi kus sulle pump ja termostaat müüdi ja nõua korras autot! Ilmselt pead ka uuesti maksma.
Sa rikud tuju ära, sellest ka vilets toon. Kurb jah, aga siin on enamus küsijaid sellised. Ometi on esmane diagnost minutitega tehtav.
Ega juhuslikult järelpaigaldatud lisasoojendust (Webasto või selle laadset) peal ei ole. Järjest inimesed kurdavad et kõva külmaga auto ei lähe soojaks, lisasoojendus ei tööta. Aga sellepärast ei lähegi et 3 meetrit lisa lõdvikuid ja lisasoojendus ise jahutavad niipalju et mootorist ei tule piisavalt sooja. Voolikud otse ühendades asi paranes oluliselt.
Mine sõida natukene kuni seier tõusma hakkab, kasvõi 40 kraadini. Siis katsu ülemist lõdvikut ja kui see on soe, siis termostaat lekib. Üldiselt taoliste hädade puhul tuleb alustada ajaloost- kui möödunud talvel vahetatud termostaat, kas siis oli sama jama? Kas peale vahetust sai korda? Kas ülemöödunud talvel soojenes korralikult? Diagnoosimiseks on vajalik igasugune infokild, ka sellest ajast kui kõik töötas ja siis enam ei töötanud.
1234asdfg@: autol pole lisasoojendusi.
fdghfgh: radiaatorist tulev jäme voolik läheb soojaks. Samas, kui pigistan siis paisupaagis tase kõigub ning käib "lurtsumine".Radikas ise jääb külmaks.
Kas seda ei ole mõelnud et soendusradikas vanusest umbes? Enda Passat annab juba 50 kraadi juures salongi arvestatavat soojust. Salongi radika peesseminemiseks piisab kasvõi ühest korrast tavalise vee või lekkepeataja kasutamisest. Ma ei tea kuidas Zafiral kuid mitmetel autodel on salongisoendusel ka tsirkulaatsioonipump, kui see ei tööta siis sooja ei saa.
Ei ole nii lihtne, nagu mati1222 kirjeldab. Termostaadist algav lõdvik peabki soojenema, protsessi nimi on soojusülekanne. Ringluse kontrollimiseks on vaja katsuda kärge ja alumist lõdvikut.
50 kraadiga annab sooja hea salongiradiaator, 80 kraadi on praeguste temperatuuridega palju parem jälle.
Hea oleks mõõta mootori reaalset temperatuuri.
Ummistused segavad ka loomulikult ja isegi korraliku läbivoolu juures võib salongiradikal osa ribisid kinni olla, seda näeb kahjuks ainult lahkamisel.
Olen kõik need asjad päriselus ära näinud ja korda saanud lõpuks ka keerukad juhtumid, vaja lihtsalt kannatust ja järjest välistamist niikaua kuni viga leitud. Niimoodi paari nädala tagant infot tilgutades ja uusi küsimusi esitades ilmselt korda ei saagi.
Tegelikult on õues juba kevade hõngu natuke :D
Näidikute plokis olev temp seier on tihtipeale rohkem selline indikatiivne instrument. Hea oleks diagnostikaseadmega vaadata, et mida mootoriaju jahutusvedeliku temperatuurina näeb.
Tee test: kui salongi puhur max kiirusel jahutusvedeliku temperatuur langema ei hakka, siis on salongiradikas piisavalt umbes, et see jahutusvedelikust enam sooja kätte ei saa. Sõltuvalt võimalustest ja salongiradika otste asukohast tulemüüris on väga ghetto variant lasta survepesuriga salongiradikas tagurpidi läbi. On täitsa võimalus, et saab paremaks. Läbipestud tehase radikas on üldiselt parem variant kui mingi odav uus radikas.
Ja igaks juhuks.. seda survepesuri varianti tuleb rahulikult toimetada. Kui kohe pesur umbes radikale kurku ajada, siis võib tulemuseks olla lekkiv radikas. Kui jahutusvedelikku pole vahetatud, siis tuleb isegi majapidamis-veevärgi survega juba ollust sealt radikast välja.
Radikas ongi külm, selleks ta loodud ongi. Ja soojendus radikal võivad ja sisemised tihendid läbi olla ja otse voolamine tekkida. Lihtsam oleks see masin tegija juurde viia, ja asjaliku kui seda asja siin jahuda.
Isegi siis, kui vent ei tööta, ei tõuse mootori temp. Ei sõites ega kohapeal seistes.
Eelnevalt suutis isegi 4/6 kiiruse astme peal salongi soojaks kütta, kui väljas oli -10.
Mine pane uus ja korralik termostaat, see ei maksa midagi. Ja kui ikka kunagi vedelikku pole vahetatud, on soojendus radikas ikka nii kinni olnud et suruõhk ka ei käi läbi.
35a jooksul ja umbes 30 omatud autol pole ühelgi mingit salongi radika teemat olnud, selle juhtumi puhul ikka probleemid ,termostaat,puudulik arusaam vedelikku ringlusest,külm ilm,vale sõidustiil,vale soojenduse kasutus külmade ilmadega.
Praegu sõidadki uuema diisliga 15km ära enne kui mootori soojaks saad ja alles siis saad salongi korralikult soojaks lasta.
Salongi puhur hoiagi algselt minimaalse peal muidu ei saagi mingit üle 60kraadi mootorit.
Külma ilmaga ongi mõelda rohkem vaja ,et ka mootori korralikult soojaks saad ka ilma kerota.
-10 või -15 On talvel juba märgatav vahe auto soojenemise puhul -20 pead juba teadlikult käituma diisel mootori puhul eriti uuematega mis oli ökoks aetud .
Küljetuul pole ilmselt omanud MB ja VAG tüüpi sõidukeid uuest peast? Nende soojendusradikatega igasugune jama, selle vahetuseks tuleb terve esimene osa salongist välja tõsta, alles jääb vaid soojendusradikas palja pleki peal. Kui palju olen seda teinud, pärast leiab ikka mõne detaili mille koht pidi kusagil armatuuri all olema.
Kui radikas on kinni, ei pea seda välja võtma(ennist toodud variandid nõudsid vahetust) vaid piisab kapoti alt voolikutest vastuvoolu läbi pesemisest. Ma sain omal niimoodi kaks Audit ja ühe Pesukoti soojaks, mis tegelt üsna hea soojendusega pidanuks olema. Enne küsiti, et mis seal saab olla? Saab ikka küll, ise ka imestasin, pealegi on soojendusradika torud imepeenikesed u. 1- 1,5 mm.
Siin aga on probla ilmselt termostaadis või äärmiselt ökonoomses mootoris. Ma ei saanud isegi tervel ja uuel MB 2,2 Cdi talvel tempi üle 70 kraadi. Autoga oli kaasas ka Eberspächer kuis see nöökis alati just siis kui teda vaja oli. Meil virmas oli Ford diisel Eberiga- täpselt sama asi, seda korda ei saadudki. Hilisemale mudelile paigaldati juba Webasto- see töötas alati.
Liigset teaduslikkust pole olemas. Mati näiteks püüdis väita, et pliidile pandud veepott läeb ainult põhjast soojaks (keema) ma vaidlen vastu. See on ka teadus nagu egr soojuse puudumine süsteemis.
Tegelikult ei ole meil infot sellest kuidas viga algas. Oletamine jätkub :D
fdghfgh: eelmine talv läks auto teiste muredega remonti. Kuna samal ajal ei läinud ka mootor soojaks, sai vahetatud termostaat. Veepump oli koos hammasrihma vahetusega. Tollest ajast peale kuni nüüd jaanuari lõpuni töötas kõik hästi.
Kunnnnn: suvel tekkis mure umbes kübemefiltriga. Auto lülitas ennast avarii reziimi ja ajas musta välja. Ise põletama ei hakkanud. Puurisin filtri läbi ja panin egr klappi ja mootori vahele pimeda ette(plekkist vaheseib vms.). Rohkem mootor heitgaase ei saa ja ülevaatusel oli kõik nagu eelmistel aastatel. Proovi pärast sai egr vahejahuti välja jäetud süsteemist, et ehk tõuseb siis mootori ja salongi temp.
Salongiradikast olen lasknud õhku läbi, pole seal mingit takistust. Kui termostaati vahetasin, lasin radika alt punnist vana vedeliku välja. Mõni üksik väike tükk oli põhjas, kui see võis ka kukkuda kuskilt mujalt põhjaalt kaussi.
63amg: sõidan iga päev 41km tööle ja õhtul koju tagasi. Ei tõuse temp üle 60ne(kohapeal gaasi andes 70). Olen proovinud vent 1 aste ja ka max. Nii sõidu ajal kui kohapeal peale sõitu.
fdghfgh: 01.2025 uus termostaat ja veepump. 01.2026 uus termostaat. Kui suur on võimalus, et sattusin vigase termostaati otsa?
Kui eelmine talv läks soojaks, suvel võtsid egri vahelt välja ja nüüd enam soojaks korralikult ei lähe, siis pole ju raske 2+2 kokku panna ja õige vastus saada.
Tee nüüd need suvised häkid tagurpidi tagasi ja saad tulemust kinnitada või ümber lükata. Egri kaudu kütavad heitgaasid ju jahutusvedelikku ja selliste ökode diislitega annab see tunda.
Kunnnnn: Kirjutan uuesti üle.
Auto mootor jahe, vahetasin termostaati.
Auto ikka jahe, soovitati egr vahejahuti välja jätta süsteemist, kuna pidi ka omama mingit vaheklappi, mis ehk piirab ringlust(nagunii pole vaja neid heitgaase jahutada, kuna mootor ei tarbi neid enam).
Auto ikka jahe. Ja see kõik on nüüd see aasta juhtunud, mitte suvest saati. Nov ja det. 2025 läks mootor ilusti soojaks ja puhus sooja ka 4nda kiiruse peal.
EGR vahejahutis on sisenevad heitgaasid 300 ja rohkem kraadi sõltuvalt mootori koormusest. Kui need vahejahutis maha jahutatakse, siis see energia läheb veesärgi kütmiseks. Abiks ikka.
Enne elektroonilise termostaadiga auto peale üleminekut oli termostaatide vahetamine iga-aastane tegevus. Sh. kas praagi väljavahetamine. Liialt usinalt avanevad termostaadid on odavama otsa B-osade puhul kahjuks pigem tavapärane nähtus.
Kaua te suudate termostaadist jaurata? Kui termostaat on vigane ja ei sulgu, siis läeb suur jahutusradiaator soojaks ja ka laps saab aru, kuhu soojus kaob! Algataja väidab, et radiaator on külm, see tähendab, et termostaadi tõttu soojus plehku ei pane.
Erfs: vahejahuti süsteemist välja jätmine ei muutnud mitte midagi. Seda tegin peale uue termostaati vahetust, kui auto ikka soojaks ei läinud.
Marko: Täpselt. Hetkel kakkusin termostaadi maha ja ootan, kuna saunas vesi soojaks läheb. Võrdlen vana ja uue tööd kuumas ja kuumas vees. Lahti võttes oli jahutusvedelik radiaatori vahelises lõdvikus olemas. Pole õhumulli seal.
Aga küsime siis niipidi- kui suur peab olema lekkiv kogus, et ta ei suuda jääkülma radikat veel üles soojendada, samas ei suuda ka mootor soojaks minna?
01.2025 uus termostaat ja veepump.
Nov ja det. 2025 läks mootor ilusti soojaks
aga veebruar- märts 2025?
okt 25?
...soovitati egr vahejahuti välja jätta
soovitada võib ka kanasulgedega radikas ära soojustada. Soovitajad mehed ei vastuta millegi eest, aga foorumis saab pärast huuuulga aega jahuda. Mine selle soovitaja juurde tagasi ja tehke auto korda.
fdghfgh:
""01.2025 uus termostaat ja veepump.
Nov ja det. 2025 läks mootor ilusti soojaks
aga veebruar- märts 2025?
okt 25?""
Kõik toimis, nagu peaks. Puhus sooja ja külma.
""...soovitati egr vahejahuti välja jätta
soovitada võib ka kanasulgedega radikas ära soojustada. Soovitajad mehed ei vastuta millegi eest, aga foorumis saab pärast huuuulga aega jahuda. Mine selle soovitaja juurde tagasi ja tehke auto korda."""
Selleks ajaks oli juba uus termostaat sees kuid ei juhtunud midagi. Sai proovitud, kuna auto nagunii ei tarvita neid gaase enam. Saan süsteemi tagasi panna, kuid see ei muuda midagi. Ikka temp madal ja salong külm.
Nii, võrdlesin saunas samas ämbris vana ja uut termostaadi. Vana oli suletud 73kraadi juures, kui uuel oli vesi radikasse minevas lõdviku otsas. Peaks avanema alles 89kraadi juures.
Räägi sellest otsasolevast veest nii, et teised ka aru saavad!
Täidetud ja õhutatud süsteemis ei tohi mitte kusagil õhku olla! OK, paisupaagis on, mujal ei tohi olla.
Marko:
Kui sa mõtled pildi kohta, siis täitsin korpuse veega, kuid radika lõdviku ossa vett ei sattunud. Vana ei lekkinud, kuid uus lasi veel üles tõusta kuigi temp 75kraadi. Kas see tähendab, et termostaat avaneb liiga vara ja jahutab mootori siis maha?
Krt, piisab kui minimaalselt ja lõdvik leige ja radikas jahutab maha. ja ongi jokk. Ja kas mõnel hakkas füüsika kohta piinlik et jutt kustus. Huvitav et mul korras termostaadiga lõdvikud täitsa külmad on.
Just paar nädalat tagasi tekkis lastel sarnane küsimus ja joonistasime siis koos paberile küsimust puudutava auto jahutussärgi koos kõigi komponentidega. Ei maksa unustada, et need on erinevatel autodel siiski veidi erinevad ja ma ei oska rääkida kaasa selle Zafira mootori osas, aga mõte liigub kohe sinna, et mida uuem auto, seda rohkem suudab ainuüksi süsteemi jäänud õhk ootamatusi tekitada... Kindel, et seal õhku pole? Või seda juurde ei teki? ;)
Kui pole tegu müügiautoga, vaid endale sõitmiseks mõeldud, alustaksin ise enne vea otsimist üldse jahutussärgi hooldusest. Veepump sai juba vahetatud (nende efektiivsus on B/C-osadel kohati väga palju nõrgem originaalist, näinud ka lahti tulnud pumbaratast... põhjused, miks eelistan remontida oma autosid ise, sest ka parima võimaliku remondikvaliteedi osas jäävad õhku küsimused, millele vastuseid polegi). St alustaksin jahutussärgi läbipesust ja seejärel läbivoolutamisest, et pesuga lahti tulnud pask kõik kätte saada... mis on sooja garaaget omamata talvel üsna vastik väljakutse. Paljud kardavad seda teha, et siis võib hakata nt radikas lekkima, mida kunagi ammu keegi lekkepeatajaga on “parandanud”. Jah, risk on olemas, aga kui risk realiseeruma peaks, on leitud ülesse kas viga ülesse või saavutatud olukord, et mootor ise suudab anda paremini soojust ära jahutusvedelikule (pestakse ikka tervet jahutussärki, mitte radiaatorit).
Öeldi juba, et ajusse minev temperatuur on usaldusväärsem kui kellaplokis kuvatav. Siin segadusi tekitanud “soe lõdvik” võib tähendada vägagi mitut asja ja igaüks võiks siiski katsudes saada aru, kas lõdvik on soe sellepärast, et seal toimub vool või lihtsalt soojem jahutusvedelik seguneb aegamööda külmaga. See ülemine/alumine lõdvik tähistab kah mootori ülemist/alumist poolt, mitte alati lõdvikute asukohti.
Termostaatidel tasub kontrollida mitte lihtsalt avanemise temperatuuri, vaid kuidas see avanemine reaalselt välja näeb. St mõned ei sulgu lõpuni, mõned ei avane lõpuni. Vanasti oli see väga sagedane probleem, tänapäeval mitte, kuid statistika ei ole kasutatav individuaalsete probleemide lahendamisel. Mitu termostaati kõrvuti on igati mõistlik testimise viis.
Siit teemast leitava info pealt peaks olema probleem juba lahendatav. Mul endal on lahenenud need nii, et pole kordagi elus tundnud vajadust paigaldada näiteks papitüki radika ette vms, kuigi elanud suure osa hoopis külmemas kliimas kui Eesti. Papitüki kasutajaid ei taha ka mõnitada, sest optimeerimise ajastul on autodel juba originaaliski papitüki ülesannet täitvaid lahendusi (nt mu Sharalaxil keeratakse automaagiliselt/termostaadiga radika ees oleva ribikardina ribisid), aga nende eesmärk on pigem mootori soojenemise kiirendamine. Sellepärast olengi väga skepitiline jupiasenduste osas, sest tootja võib ju öelda veepumba kohta “sobib”, aga eri tootjatel näeb nende sisus erinevusi, erinev ristlõige jm nüansid, mida ei märkagi enne -25 temperatuure (mida polnud detsembris ega ka terve eelmine talv). St see “lahendatav” võib osutuda ka tüütult aeganõudvaks ja minu poolt respekt küsijale juba selle eest, et ise seda lahendada püüab. Nii need kogemused tekivadki!
Selge, leidsid termostaadi mikrolekke. Kui see alles maas on, siis tee mõned katsed veel ja uuri, et kas käitub alati ühtemoodi! Välistamiseks oleks vaja muidugi uus jälle paigaldada ja enne samamoodi katsed kuuma veega teha. Ja võrrelda vanaga (pooluuega).
Soojast/külmast rääkides, siis käega katsudes on 30 kraadine radikas ka külm...
Kui lasertermomeetrit ei ole, siis on keeruka rikke otsing raskendatud muidugi, osa andmeid on subjektiivsed.
Kärsa ,,vanasti" on natuke uuem kui minul. Minu vanasti-termostaadid olid vasklõõtsaga ja kas töötasid või ei, mingeid uduseid hädasid ei olnud olemas. Lisaks oli kõigil klapist möödavooluava, vajalik selleks, et saaks veega jahutussüsteemis sõita igapäevaselt. Ööseks pidi talvel vee välja laskma muidugi külmal ajal õues autot hoides.
Mati, ära kutsu kurja karja! Kui oled vinge vend, küsi mureliku kodaniku kontakt ja paku abi talle!
Aga lugedes kärsa koduse idülli lugu, tekkis selline kujutelm, kuidas lapsed istuvad põnevil nägudega laua ümber, ahjus praksuvad puud, õues möllab pinnatuisk ning kärss võtab suure poogna paberit, hariliku pliiatsi, joonlaua ning kustukummi ja hakkab paberile õrnalt jooni vedama, visandades teemaks oleva auto jahutussüsteemi ja rahuliku häälega rääkides, mida see kõik tähendab ja kuidas töötab ning laste silmad hakkavad veelgi rohkem särama kui nendeni jõuab arusaamine süsteemi tööpõhimõttest. Kaunis!
Proovime siis korra veel.
Egri radikas ei muudagi midagi, kui sul on klapile plekk ette pandud! Võta plekk ära ja ühenda radikas tagasi ja saad ka oma sooja tagasi.
Nov dets läks auto soojaks, sest ilmad olid ju soojad.
Ohh, härdusega mäletan neid aegu kui mul vanal tõukurklappidega mootoriga villisel panid auto käima sellise külmaga, siis võisid sõna otseses mõttes lugeda kolmeni ja salongi tuli soojus läbi Vaz-ilt laenatud kütteseadme...
Härdus härduseks, aga need mootorid neelasid himuga bensiini, seega jätkus seda ka soojuseks. Tahad ka täna oma igapäevasõite sellise kütusekuluga teha?
Üldiselt pole mul ühelgi autol kuut külm olnud, st kui auto on korras, saab ka sooja. Ainult kolmepütasega on vähe kehvem, sest seal tõesti jääb soojatootmisest vajaka ning ca -15 ja alla juures enam särginööpe lahti ei tee. Kuid klaasid on siiski puhtad ja nina ei külmeta.
