Kuna linnu pigem ei külastanud, siis nädalakese jooksul tekkis peamiselt just väikestest külakestest läbi sõites veidi üle kümnel korral ka vastupidine olukord, kus märgituvastussüsteem tuvastas kusagilt (?) mingi suure kolmekohalise numbri ja nt 30 alas ise gaasi põhja vajutas. Minul oli muidugi jalg valmis äkkpidurduste ennetamiseks mitte piduri vaid hoopis gaasipedaali kohal, nii et allamäge jõudis kiirus mõnikord ikka päris suureks tõusta. Vedas, et ühessegi kiiruskaamerasse selle õnnetu märgituvastussüsteemi tõttu sisse ei sõitnud. Vähemalt korra pidin ehmatusega ka pidurdamise üle võtma, sest auto jättis ees pidurdava auto lihtsalt tuvastamata...
Usun, et tegu oli pigem ikka mingi rikke/anomaaliaga (millest auto juhti kuidagi teavitada ei kavatasetud), sest nii kehvalt toimivat püsikaga märgituvastusautomaatikat pole senise elu jooksul veel kogeda õnnestunud.
Aga ikkagi, kui poleks jõudnud kõigile neile anomaaliatele piisava kiirusega reageerida ja oleks midagi juhtunud, ei tahaks küll ise neid remondiarveid kinni maksta. Keegi neid tõenäoliselt kusagil maksab...
PS (lõbusa offtopikuna): taoliste "kes on süüdi" probleemide ennetamiseks ei sõida kodunt kunagi välja pardakaamerata ja ka rendiautodele panen alati pardakaamera(d) külge enne liikuma hakkamist. Seekord läks aga nii, et hiired otsustasid öösel lauale jäetud pardakaamerale hambad sisse lüüa:)) Välistaks praegu nii toidujäänused laual kui ka toiduste sõrmedega näpitud kaamera, pigem kahtlustaks liiga maitsvast taaskasutatud materjalist valmistatud kaamerakorpust. See näritud ekraaniga kaamera töötab õnneks probleemitult edasi, aga kodus on kuidagi imelik sellist näritud asja tagasi enda auto külge panna:))
Muuseas, nirk on üks kõige rohkem kahjustusi põhjustav elukas lääne- euroopas...
Juhtmed, särts jne....
Aga lisadest: ainukesed vajalikud on ABS, väljalülitatav ESP/TC, ülejäänu on ballast!
ABS eeldab juba pidurivõimu olemasolu, muidu pole tal mänguruumi puhtalt rõhu suhtes juba.
Roolivõimu ja ketaspidureid pole normaalsel kergel autol vaja.
Kui tahad nokkida, siis oleks võinud juba terve nimekirja panna, et kas aju on lisa või peaks siiski pritsungi pealt karpa peale tagasi kolima, saab sellegi ju säästlikuks timmida.
Sul on mingi paha tuju viimasel ajal või miks selline sapipritsimine käib?
Ma isiklikult olen öelnud viimasel ajal kusjuures nii, et ABS ja pritsung koos ajuga on ainuke elektriline lisa, mida vaja ja ülejäänu võiks mehaaniline olla.
Et lumehelbeke liuglemas rahulduse saaks, peaks aga siia nimekirja panema juba siis elektriline pump või mehpump ja rõhuregulaator, ABS aju, abs sensorid, vändasensor või halliandur või valguseandur pöörete lugemiseks vändalt, et siis juba igale mähisele või mähiseplokile või süütepoolile öelda, et kuhu see säde ja millal peaks lendama kas siis peenelektroonika või jagaja kaudu ja .... said ise ka pihta, kui detailidesse ja lolliks võiks minna täisnimekirja toomiseks. Aga irisema peab...
See pole siin võistlus vaid sulle selgitamine, et hoolimata su tehnilisest tarkusest, mida ei saa eitada, on su tarkuse edasi andmine pehmelt öeldes kehva. Kuivõrd tehnilise taibu edasi andmine peaks ka minu silmis olema provokatiivsete küsimuste esitamine siin ja seal, et panna teisi tegelasi loogiliselt mõtlema, ei saa selline lähenemine olla dominantne vaid peab olema pisteline kus antakse piisav taustinfo ette ja siis sellele järgnevalt tuleb alles küsimus. Sa ei tee seda enamasti mitte kunagi vaid lihtsalt oled tüüpiline virisev känd. Sama hästi võid korrutada Tammsaarelikult et noorus on hukas ja rohkem polegi vaja.
minuarust on siin kiun tühja tähja pärast, ostetakse asju ja pärast virisetakse, samas keegi ei taha vabatahtlikult istuda 01 rooli kus ainukesed transistorid olid raadios
Minu silmis oli 01 (või zigullide üldisemalt) ainuke häda see, et isteasend oli ebamugav ja paari tunni pärast ronisid autost välja ning tegid kõigepealt ühe võimlemissessiooni, et kondid jälle liikuma saaks. Isegi mosse oli mugavam. 08 ja 09 pole proovinud, seega neid ei kommentaari. Isegi selle lada 110ga sai 90ndatel sõidetud ja ei ütleks, et midagi erilist jubedat oli- auto nagu auto ikka. Ja kui tänapäeva tulla, siis abs pole mind kunagi millestki päästnud või säästnud, stabiilsuskontroll vahel endast märku andnud kui teadlikult vähe uljamalt uhad ja igasugu muudest lisadest on minu jaoks olulised vaid püsikas ja kont.
LADA-ga sai ikka tüki aeglasemalt kurve võetud kui tänapäeva autoga, eriti talvel. Eks iga autoga saab hakkama kui piisavalt aeglaselt sõita.
Aga enda kogemus - üks kord on olnud adapteeruva autopiloodiga tunne, et krt kas nüüd pidurdab või ei ja sai igaks juhuks pidurit litsutud. Rohkem minu 6 aastase kogemuse juures pole sarnst asja juhtudud. Igasugu ABSide, stabiiluskontrollide, veojõukontrollida jne käitumine on, vähemalt minu autol, nii etteaimatav, et pole probleeme olnud.
Aktiivset joonejälgimist kindlasti ei usalda, see teeb ikka aegajalt kalu sisse ja libedaga lülitan ta kindlasti välja. Pole vaja, et ta sellistes tingimustes ootamatult minu käes rooli hakkab kuhugi poole kiskuma.
Huvitav kui palju on "ohtlikud" juhiabilised liiklusõnnetusi ära hoidnud või kahjusid vähendanud? Kui kasu on suurem, kui mõningad ebamugavused, siis las nad olla.
Pakun, et siin ok ka see on see trend, et mida turvalisem ja võimsam auto seda kiiremini sõidetakse.
Never ever oleks ma LADAga julgenud nii kiiresti sõita kui praeguste autodega - ma ei räägi sirgest maanteest ilusa ilmaga.
Ja statistikad muidugi rikub see, et kui tatt saab omale 300kw tagavolise BMW kätte, siis suudab ta sellega matsu panna olenemata juhiabilistest. Abilised aitavad vaid siis (vähemalt minu kogemus) kui sa ise ka mõistlikult käitud.
Seesama eeltoodud "statistika ju kinnitab", et isegi viimase 4-a aasta areng on asja "parendanud", vaatamata sellele, et õnnetuste arv on kasvanud on kannatanute suhtarv langenud 1,149-lt kannatanult 1,124-le kannatanule ja hukkunute suhtarv langenud 4,19%-lt 3,59%-le :-)
"Ilmselgelt" on tegu targemate juhiabidega (igasugused rajajälgijad ja automaatpidurdajad jms., basic asjad nagu ABS, ESP, TCS pole ilmselt muutunud) sest autode kerede konstruktsioonis viimasel ajal midagi pöördelist pole toimunud.
Suurenenud õnnetuste hulgas on pigem süüdi TRA liiga hõre sõel - "pooletoobiseid" liiklejaid lisandub iga päevaga :-( Paremaks saaks minna, kui auto sellise "pooletoobise" käest ise juhtimise üle võtab.
Need 300kW aparaadid nüüd nii levinud ka pole, kui võib paista. Paljudel mu tuttavate sportmassinatel (Porche, Ferra jne) on vähem kiluvatte kui mu Nissanil. Saab ennast hunnikusse ka sõita 160kW'ga vabalt olgu siis juhiabid sees või väljas.
See LADA aga, otse tehasest, on lihtsalt nii kehvade komponentidega, vaheta välja vedrud Eibach või Vogtland progresseruvate vastu ja amordid Bilstein või Koni vastu ja juba saad palju parema pidavuse. Talasilla piirangust siiski üle ei saa, parem oleks kindlasti see minema saata ja midagi E30 BMW laadset sinna alla toppida aga see on liiga palju tööd.
Ehk siis väga halb näide tegelikult kokkuvõttes, et sellega ei saanud kurve võtta ja tänapäevasega triigid kurvid sirgeks lõpuks, sest julgem olla sees. See julgem olek tuleb ikka muudest teguritest kui juhiabidest, ainukesed juhiabid, mis kurvi aitavad kiiremini läbida PEALE vedustust ja sillageomeetriat on adapteeruv 4vedu nagu Nissani ATTESA / ATTESA ET-S või Porche PDAS või Audi Quattro (palju erinevaid versioone ja uuendusi läbinud) jne jne.
Abilised aitavad tõesti vaid siis, kui sa füüsika reeglitest üle hüppama ei hakka aga see pole siin teema. Teemaks on, et millised abilised sind tegelikult kraavi võivad keerata. Talvel rajahoidja ja adaptiivne püsikas, isegi tavaline püsikas on sellised head riskikohad tõesti ja ega ka märkide järgi kiirust korrigeeriv süsteem pole väga hea. Sind päästab aga kui tagumine auto EI oma, võib vabalt tagant sisse tulla, sest sinu auto käitus nii nagu ei käituks ükski inimene roolis.
ESP on talvel ikka suht asendamatu kurviabiline - peab aga omama suuri ja karvaseid mune, et ta sind kurvist läbi tõmbaks (sisenemisel peab kiirus olema "optimistlik+" ja accelerator peab olema alla vajutatud) :-) @Deus
Kui sa lendad kurvi nii, et esp peab appi tulema, siis ilmselgelt oled sa üle hinnanud oma juhioskusi ja alahinnanud liiklusolusid. Oskaja juht ei kasuta abisid, ta kasutab oma pead.
Minu puhul pole see oskusega seotud. Citroen C4 läbis minu maateel kruusakattel sujuvaid kurve 90 kmh. Esp ei sekkunud, auto ei vääratanud, kõik oli kontrolli all, kerge libisemine kõigi nelja rattaga. Nüüd uus Golf 8 hakkab saba liputama juba 75 kmh juures ja ESP muutub väga närviliseks. Viimasel on sõltumatu tagavedrustus ja difri blokk, pikema teljevahega Variant. Vbl see on teguriks?
Vanal ajal oli mul Nissan Primera Traveller, esisild Macpherson. Sõber ostis ka sama auto, küll sedaanina, tal esisild multilink. Mina sõidan normaalselt lumel ja kruusal, tema autol oli külg koguaeg ees kui gaasi järgi lasid. Proovisin ise, no suht ebameeldiv oli.
Pikaajaline trend Euroopas on liiklusurmade ja liikluses vigastada saamise vähenemine – selline trend on kõikides riikides. Autode arv samal ajal on kasvanud, roolis kõrvaliste tegevustega tegelemine on ka kindlasti kasvanud.
Teha võrdlusi koroonapiirangute aja põhjaga, kus 2020 aastal kukkusid kõik numbrid alla igal pool, on demagoogia. peale piiranguid ja elu taastumist ronisid numbrid jälle üles, aga on täna madalamad kui 2019. aastal,
Kui sa tahad midagi tõestada, siis too välja need euroopa numbrid. Mina tõin eesti numbrid välja ja kui sulle koroovaaeg ei meeldi, võrdle 23-24 aastaid. Või otsi välja meie 2004/2024 numbrid.
Niisama siin demagoogitseda on väga trollilik. Aga kuna sa oledki troll, siis loomulikult ei esita sa siin tõestuseks ühtegi numbrit.
" Citroen C4 läbis minu maateel kruusakattel sujuvaid kurve 90 kmh. ..."
Üpriski naiivne on arvata, et kõik autod peavad neid kurve ühtemoodi läbima. Aga järeldus siis selline, et sidruni insenerid on paremate sõiduomadustega auto teinud.
Kärss lõi teema #Kogemused ohtlikuks osutunud juhiabidega# ja nüüd muutub ESP järsku teemaväliseks? Väga oluline oleks just teada saada kui erinevalt autod käituvad. Mina loen juhiabiks ka ntks distantsi hoidvat radarit, palju on juba juttu olnud, et VAG grupi autodel lülib samune seade ise end aegajalt välja.
Minu viimasel Peug Experdil sekkub ESP küll viimasel hetkel kui külg on juba pisut liugu lasknud, pigem meeldib see. Te seal üleval ei teagi kui palju on Tartust allapoole kuni Lätini välja kruusateid.
Annan Teile natuke liikluse turvalisuse statistika materjali, mille pinnalt uurida, millal autode "ohtlikud" juhiabilised Euroopa riikide teedel inimesi rohkem tapma ja vigastama hakkasid.
meenutan, et minu väited olid:
- Pikaajaline trend Euroopas on liiklusurmade ja liikluses vigastada saamise vähenemine – selline trend on kõikides riikides
- Autode arv samal ajal on kasvanud
- Koroonapiirangute ajal 2020. aastal kukkusid kõik numbrid alla igal pool, peale piiranguid ja elu taastumist ronisid numbrid jälle üles, aga on täna madalamad kui 2019. aastal.
Pikaajalise trendi all võiks rääkida 5-10 aastasest perioodist, mitte võrrelda omavahel kahte järjestikust aastat.
fdghfgh Teie seisukohavõtud lähtuvad emotsioonidest, kuidas midagi Teile tundub, faktid teid ei huvita. Mind sõimasite trolliks ja küsisite faktidele kinnitust. Panen teile allikad, siis hakkate mingi muu nurga alt veiderdama.
Mina ei sidunud juhiabide teemat liiklusõnnetustega, seega kui sellega alustasid, vii asi lõpuni- kus on on tõendid, et juhiabid on avariide hulka vähendanud?
Või oli see lihtsalt emotsioon, sisemine rõõmuhõise tänapäeva tehnoloogiaarengu suunas, et aga äkki on õnnetuste arv vähenenud hoopis tänu juhiabidele?
Lugege uuesti läbi, milliste peale te enda järgmised postitused tegite (08:43 27.08.2025, 08:50 27.08.2025 ja 12:42 27.08.2025).
Nüüd hakkate aga keerutama, et Te ei teinud neid postitusi üldse seoses juhiabiliste teemaga ja mulle vastuargumendina, kui püstitasin küsimuse kui palju juhiabilised liiklusõnnesusi ära on hoidnud. Mis eesmärki Teil need Eesti liiklusõnnetuste 2020 vs 2024 ja 2023 vs 2024 numbrid siis teenisid? 2004 vs 2024 numbrilise näite jätsite aga välja toomata :) Miks?
Sellist statistikat pole olemas, et kui palju nad on "ära hoidnud" täpselt nagu foorumisse ei tule keegi rõõmustama vaid ainult abi küsima. Statistikat ei peeta õnnestunud sõitude vaid ebaõnnestunud sõitude üle.
Küsimise peale "Huvitav kui palju on "ohtlikud" juhiabilised liiklusõnnetusi ära hoidnud või kahjusid vähendanud?"
tõin mina välja esimese guugeldamise peale välja tulnud statistika avariide arvu suurenemisest. Juhuslikult osutus selleks mnt oma ja juhuslikult oli seal aasta 2020. Rohkem ei viitsinud kaevuda, sest asi ei pakkunud mingit pinget ja nagu Deus mõista andis, siis mitte keegi ei tule kellegi käest küsima, et kas mingi lisa on kunagi abiks olnud või et kas antud avarii puhul võis mõni abiline hoobis segavaks faktoriks osutuda. Seega vastus küsimusele "Huvitav kui palju on "ohtlikud" juhiabilised liiklusõnnetusi ära hoidnud või kahjusid vähendanud?" on ilmselt selline- keegi vist ei tea.
Kõik need joonehoidjad ja kiirusejälgijad ja automaatpidurdused on ülbelt öelduna (tegelikult ma nii ei mõtle) lumehelvestele.
Autokooli peaks lõpetama siiski selline juht, kes teab nende olemasolust, aga ei vaja neid.
juhiabiliste kogumõju liiklusõnnetuste arvule loomulikult teada ei ole.
Aga autode arvu kasvutrend, liiklusõnnetuste arvu, vigastada- ja surma saamise vähenemise trend Euroopa riikides, ei viita samas ka sellele, et lisandunud on mingi täiendav negatiivne asjaolu, mis õnnetusi põhjustab. Kuna on teada, et nutitelefone näpitakse roolis järjest rohkem ja see on olnud ka üks politsei poolt ära märgitud põhjus liiklusõnnetuste tekkimises, siis võivad just juhiabilised olla need, mis telefoni vahtiva juhi tähelepanu teele tagasi toovad ja/või nii mõnegi õnnetuse just ära hoiavad.
ja lumehelbekeste pärast pole vaja muretseda - küll nad hakkama saavad nii juhiabilistega kui ka ilma nendeta.
Soovitan lugeda, soome keeles. Kirjutatakse kõigest sellest, millest siin juba juttu, ja lisaks juurde veel paljustki, mille peale ei oskaks tullagi. Näiteks millistel põhjustel sõidurajal püsimise assistent otsustab jätkata sõitu vastassuunavööndis või kuidas auto andurid tõlgendavad ja seejärel reageerivad rattahoidjale paigutatud rattale jpms. https://www.is.fi/autot/art-2000011701615.html
Haakub hästi teises teemas jagatud videoga. Huvitav, millal võetakse ette midagi, et särtsukate akud nii tühise põhja alla saadud müksu pärast süttida ei tohiks? https://9gag.com/gag/ayNrK4p
Seekord mitte juhiabi (miks juhiabid ei töötanud?), vaid üks ebameeldivamaid disainivääratusi moodsatel autodel, mis mulle endale absoluutselt ei meeldi, on need hiigelsuured ja -kõrged keskkonsoolid. St kuna ei meeldi, olen valinud paljud oma autod just sellest lähtudes, et kuna esiveoline auto ei vaja kardaanitunnelit, siis paljud tootjad teevadki autosid niiöelda läbijoostavana. Nii umbes 5-10x igal aastal vahetame peres juhti nii, et juht astub autost välja ja jalutab oma teed ning teine ronib autost väljumata juhikohale ning sõidab edasi. Mitte, et selleta elada ei saaks, aga auto avar siseruum on puhas mugavus ja kuni on valikuid, valin võimalusel nii. Videos põles üks inimene autosse just sellepärast, et sellest hiigelkonsoolist ei olnud võimalik üle ronida. Võibolla ka ehmatuse või vastu pead saadud koputuse pärast, aga pilti vaadates peaks olema selge, et sellest üle autost väljaronimine avanenud turvapatjade vahelt oleks väljakutse enamikule inimestele.
See on lihtsalt füüsiliselt ebamugav- ei saa jalgu "laiutada", sest kasvõi püsikaga sõites on jalad ikka seal kitsas augus ning parema jala põlve või sääreosa nügib see mõttetu barjäär.
##Mis viimasel ajal juhtunud on, kuna tundub, et navigaator pole kunagi varem kiirusepiirangutega nii palju jama tekitanud? Praegu sõidan Hämeenlinnast Imatrale EQC-ga.
Google elab suurema osa reisist suviste piirangute ajas ja Mercedes teeb kohati 120 spurte, samal ajal kui järgmisel ristmikul võib see pidurdada 50 km/h-ni, kuigi tegelik kiirus on kogu aeg 80 kilomeetrit tunnis.##
Seekord pole isiklik kogemus, vaid soomekeelne uudis ühest ootamatult isekiirendavast Volvo elektriautomudelist. Kusjuures mina pole selle ühepedaalirezhiimiga sõbraks saanudki. Linnas oleks sellel mõte olemas, aga linna mul asja pole ja linnaauto jaoks on olemas ka muud lisavarustust, mis teeb linnasõidu veelgi mugavamaks sellest ühepedaalisõtkumisest (ja mis kõiki teisi juhte närvi ajab nende raisatud sekundite pärast:). https://www.iltalehti.fi/autouutiset/a/6da65a56-ef43-4ccf-a7
fc-95cc4d72c4c0
Lisaks tekib siin ka teine probleem - usalduskriis. Kui firma oli probleemist teadlik ja eitas seda, kuid teise tehniliselt võrreldava mudeliga sai sarnasel põhjusel inimene surma "kahtlastel asjaoludel" ja nüüd eitatakse seost selle probleemiga - kas see praegune eitamine on veel üldse usutav? Paljude jaoks tõenäoliselt enam mitte.
