Puhast energiat pole olemas!
Aga kes teda kuulab...
https://www.postimees.ee/8402877/erik-puura-puhast-energiat-
ei-ole-olemas-vaja-on-selget-energiapoliitikat

https://www.kauppalehti.fi/uutiset/a/2fa2a69a-943c-4a81-9acf
-c55d5a2b3fef?ref=iltalehti%3A2b53&utm_source=iltalehti.
fi&utm_medium=almainternal&utm_campaign=kiintea_kaup
palehti_ohjausboksi&utm_content=ohjausboksi&_gl=1*mj
lmc8*_ga*MTExMDk2NjQ2LjE3NTI1MjA4NTg.*_ga_3L539PMN3X*czE3Njk
1MTg4OTQkbzk2NiRnMSR0MTc2OTUyMDExMSRqNDEkbDAkaDA.

Rohepesu soomlaste poolt kõverpeeglisse panduna. Jant selles, et auto peab lammutuspreemia saamiseks olema enda oma (mõistlik) ja viimased 10 kuud ka liikluses (jabur). Sealse suht range ülevaatuse läbiv auto on romu vastand. Aiaäärte tühjendamist võib veel mõista, aga liikluses osalemise sund on ka kohalike poolt nimetatud ajust tulnud peeretuseks.

Muudetud 27.01.26 15:43

Siin oleks vist mõistlik täpsustada, et Soome ülevaatus on nõudmiste poolest Eesti omaga võrreldes ikka väga palju lihtsam: võid oma katkise esiklaasi, praguliste tuledega, mittepõleva uduka/numbritule või keset juhiust laiutava auguga käia kümneid aastaid ülevaatusel hirmuta, et sellepärast tagasi saadetakse. Isegi õlilekete osas on seal terve mõistus säilinud. Vanadel autodel on seal ülevaatused iga 2-4 aasta tagant (nüansid), mitte igal aastal nagu Eestis. Tõsiselt kaaluti vahepeal üle 30 (?) aastaste autode puhul üldse ülevaatuste nõudmise kaotamist, sest vanemat autot omades pead nagunii oma tegevusest aru saama ja seda hirmu kah pole, et keegi pooleks minevate autodega tänavail praegusest rohkem paarutama hakkaks, sest see õigus on nende kleepsunumbritega ajutiselt olemas juba praegugi ja seda võimalust kasutatakse seal palju (nädalavahetuste "pillurallid").

Nii, ja siis medali mustem külg:) Rangem on ainult kahes olulisemas asjas:
1. Roostetada tohib auto rohkem, aga kandevkonstruktsioonid koputatakse kahtluse korral nõelhaamriga üle ja teine põhimõtteline küsimus on tiivaservad, sest avarii korral võib narmendav serv lõigata inimesel läbi kõik pehmed koed (reite puhul eluohtlik). Need tuleb lappida nii, et seda ei juhtuks, näiteks ka kroomiga topelttiivakaar on lubatud, kuid EPO-ga mäkerdamine mitte (kui töö madala kvaliteedi tõttu vahele jääd;).
2. Probleemide korral on remondijuhised detailsemad kui Eestis. Paar viimast isiklikku näidet, et poolraam tuleb keevitada ja näidata korduvülevaatusel ette ilma mastiksikihita (värv tohib mõistagi peal olla), nii et keevisõmblus oleks näha (otsetõlge). Teine näide sillatala kohta, et tuleb vahetada, keevitada ei tohi. Praktikas siis saatsin esindusele e-kirja kinnituse saamiseks, et seda enam originaalosana ei müüda ja sellega lisandus juba õigus keevitada (romulas küsiti peaaegu sama kehva, st keevitamisega veel päästetava, plekitüki eest 1500e ühel 25a vanusel autol, see oli ainus hetkel avalikult saada olev Soomes). Eestis oleks jäänud lihtsalt üks e-kiri esindusele saatmata, muidu autoga ikkagi täpselt sama olukord.

St selle "Soomes rangem" väite sisuline pool seisnebki pigem selles, et meil eksisteerivad siin igasugused autodrahaks44 ja mingid imelikud butiigid, kes orgunnivad igasugusele romule kalanäoga ülevaatuse ära ja ARK seda korruptsioonipesa minu jaoks täiesti arusaamatutel põhjustel ei puutu. Soomes selline ülevaatuste ostmine sisuliselt puudub (eks erandid kinnitavad sealgi reeglit). Mul on tänu oma hobidele mitmeid sõpru sealgi ülevaatajate seas, aga keegi ei võta riske. Kuna nad on sõbrad, siis ütlevadki, et tule õhtul läbi, teeme sauna ja siristan kodus sinna lapikese peale ning tuled homme tagasi, aga kuna kõik muud ÜV nõudmised on seal niigi lõdvemad ja soolatamise puudumise tõttu (põhja pool) autod ei roosteta, siis see kõik tundub pigem asjatu hirm. Endale aastateks autot ostes teen esimese ÜV alati võimalusel Soomes, mitte Eestis. Siis on nende pisiasjadega, mida Eestis kohe ohtlikuks veaks loetaks, aega tegeleda. Ja millega nagunii tegeleda tuleb, sellest pole pääsu ühelgi juhul, see on nagunii juba minu huvides ja oskan pea alati ka ennetada, et ülevaatusel üldjuhul üllatusi ei tule, mitte kummalgi pool lahte.

Teemasse siis: väidet ju ümber ei lükanudki. Taandub pigem sellele, kuidas me defineerime romu. Olukord, kus on 3 väikest auku põhjas - need augud võid lõigata ümmarguseks ja panna ette kummikorgi mõlemas riigis:)) Makrofleksist karpidega ei saa ausat ülevaatust kummaski riigis. Meil üldjuhul ei lasta ka ülevaatust osta, kui on esiklaasis/tuledes praod jms, mis tänaval/kaamerates silma karjub. Seal leiab keevitajaid iga nurga pealt, meil pole ka see töö enam odav. Samas meil jääks mõni pehme koht ehk keevitamata, mis seal koputades ikkagi üles leitakse, aga vana auto puhul võib ainuüksi haruldasem tuleklaas vms maksta juba rohkem kui ÜV-ga auto ja ausa ÜV-ga vanemad autod on seal ikka oluliselt odavamad kui Eestis (väga riskantne üldistus, turud on lihtsalt nii erinevad). Nüüd jääb neid jälle vähemaks ja lõppudelõpuks polegi väga vahet, kas jääb vähemaks neid, kus keevitamist juba rohkem või millel on mõned muud kallid vead, mis nende silmis polegi vead, aga meil segaks juba ülevaatust (=romu;). Rohepöörde kontekstis oleks aga mõistlikum vabaneda esmalt mitte nendest, mille elukaart veel lihtne-odav pikendada oleks, vaid just nendest, mis maaga üheks on saanud ja millelt pole enam varuosigi võtta.

Mul tekib selle avaldatud info põhjal lihtne ja inimlik küsimus, et kui selline asi saab juhtuda kogemata testimise käigus kontrollitud tingimustes mingi üksiku "seadme" tõttu, kui lihtne on sellist olukorda kutsuda tahtlikult esile siis, kui seda keegi oodatagi ei oskaks ja selleks on olemas väga konkreetne soov?

https://www.err.ee/1609925438/estlinkide-rikke-pohjustas-eve
coni-kiisa-akupark

##Võnkumise põhjustas Eestis paiknev põhivõrguga ühendatud turuosalise seade, mille käitumine ei vastanud kehtivatele nõuetele /.../ 20. jaanuaril toimus Eesti elektrisüsteemis võnkumine, mille tagajärjel lülitusid Estlink 1 ja Estlink 2 konverterjaamad kaitsete toimel välja. Selle tulemusel tekkis Baltimaade elektrisüsteemis 1000-megavatine tootmise puudujääk, mis esimestel hetkedel kaeti Mandri-Euroopa elektrisüsteemi poolt Poola–Leedu ühenduse abil. Seejärel rakendati Balti riikide sisesed automaatsed ja manuaalsed sagedusreservid.##

Kindlasti istuvad taolised asjad mingis võrgus ja kahjulikke häkkereid ka leidub.

Küsimus pole, et kas saab, pigem ikka kas süsteem on piisavalt kaitstud. Kõige nõrgem lüli on alati inimene. Ja ainuke häkkimiskindel arvuti on Sucaba.

Muudetud 29.01.26 15:51

Järgmine häda rohelise elektriga. Seega taaskord tõestus, et ainuke asi, mis annab vajalikul hetkel sooja ja valgust, on elav tuli.
https://www.err.ee/1609925852/tuulikute-jaatumine-soomes-on-
elektri-hinna-ules-viinud

Eelmise lingi jätkuks. Tegemist on allikaga, mida ise ei jälgi, kuid paremad pärlid nii heas kui halvas mõttes hakkavad sealt alati levima somes ka poliitiliselt neutraalsete inimeste kaudu. Autoriks on minu arvates üks kirkamaid kriite sellest EKRE seltskonnast, kirjutanud suht lühidalt ja apoliitiliselt lahti probleemi olemuse.
https://uueduudised.ee/evelin-poolamets-ukski-tuulik-ega-pai
kesepaneel-ei-pane-tuult-puhuma-ega-paikest-paistma/

##Põhjus on kokkuvõtlikult juhitava tootmise puudumine ja ideoloogiline keeld tunnistada loodusseadusi: me impordime elektrit mitte seetõttu, et meil oleks vähe tuuleparke, vaid seetõttu, et meil ei ole piisavalt juhitavat tootmist hetkedel, mil tuul ei puhu ja päike ei paista.##

Eestis ka suht palju teslasid, niiet ilmselt hakkavad nad peagi prügimäe poole liikuma.
https://auto.pub/tesla-uue-aku-hind-on-kallim-kui-auto-ise/

Aku on kahtlemata kallis, aga võrdlus kasutatud auto hinnaga on minu arvates natuke kohatu, sest analoogse kasutatud Tesla aku on täpselt samasugune räim ja surnud akuga Tesla turuväärtus = jäätmekäitlusettevõttelt saadav €.
Pärast aku vahetust on ressurssi järgmiseks 10a (kui kere koos seisab) :-)
Auto remont ei ole mitte kunagi investeering - tegemist on alati agoonia pikendamisega.

##Auto remont ei ole mitte kunagi investeering - tegemist on alati agoonia pikendamisega##

Sa oled vist eksinud foorumiga, irw:)
St Sinu väite eelduseks on see, et juba varem on midagi kusagil väga valesti läinud. Autofoorumis on koos pigem autohuvilised, mitte jutumehed, kes armastavad pigem teha. Eks mõni ka laseb teha, kes oma käsi määrida ei taha. Me oleme lihtsalt harjunud "investeerima" sellistesse autodesse, millel enamus ressursist on veel ees ja agooniast rääkimine oleks kohatu. Särtsuajastul on sellega keeruline kohaneda, sest nt 70/80ndate autosse "investeerija" saab suurepäraselt aru, miks ta seda teeb, sest selle tulemusel on tema auto märkimisväärselt parem isegi uutega võrreldes mingites omadustes (olgu selleks siis teetunnetus, diivani mugavusega istmed, sõidulust kurvilistel teedel külg ees vms). Särtsuauto akut ei vahetata kunagi sellistel kaalutlustel, sest selle "investeeringu" tulemuseks on endiselt väga kiire väärtuse langusega ning vananenud tehnoloogiaga auto, mis omanikule peale parema lennukauguse varasemast rohkem rõõmu ei paku. Nii jõuamegi "miks ma peaksin" juurde ja akuvahetuse asemel ongi mõistlikum jätkata kõrgema liisingumaksega... aga niimoodi suurt pilti ei muudeta ja rohepöördest saabki rohepesu!

Minul sai möödunud aastal üks projektikas näiteks enam kui 2x suurema kubatuuriga mootori. Originaalil polnud vähimatki häda, (mõttetu) paugupill, aga nüüd on "hunt lambanahas", kõrvaltvaatajatele "pauk luuavarrest", sõites suu kõrvuni, legaalsuse osas kahtlusi mitteäratav ja politseid ei pea kartma;) Särtsukas saab autohuviliste hulgas tõenäoliselt populaarseks alles siis, kui nendega on võimalik teha midagi sarnast, et foorumis teistele millegi tõestamise asemel saab hakata endale tõestama, milleks neid lõbusalt ebapraktilisi kulutusi teha tasub ja need ei vajagi avalikkuse heakskiitu, pole suunatud avalikkusele, vaid puhtalt enda jaoks. Näiteks platvormipõhiselt ehitades ja osaliselt "Lego" põhimõtteid järgides võiks see kõik juba ammu olemas olla (sisuliselt KIT-caride uus tulemine tänapäevases kastmes). Igasuguseid präänikuid pakkumata ja ainult piitsa kasutades on raske midagi armastama hakata.

Spetsialistide seisukohad peaks siia teemasse igati sobima. Pikk ja detailsem jutt on ühidalt kokkuvõetav ühe lausega.
https://www.err.ee/1609929242/margus-kaasik-kulm-jaanuar-tul
etas-meelde-miks-on-juhitavat-energiat-vaja

##Meie energiasüsteemis on vaja juhitavat võimsust ehk võimsust, mis on kättesaadav just siis, kui on külm, pime ja tuulevaikne.##

Pilt on lihtsalt illustreeriv irvhammaste huumor sel teemal, kuidas praegu igal pool SoMe gruppides kõik hõiskavad, mitu % tootlust nad puhastamisega juurde said, mis on rahaliselt isegi kõrgete elektrihindade juures väga madala tunnihinnaga paneelipuhastustöö, kui on eesmärgiks seda saavutust võrku müüa. Medali teine pool on siiski see, et kui seda teeksid praegu kõik hiigelpaneeliparkide omanikud kampaania korras terves riigis, oleks tänase päikeselise ilmaga sellel vast ka mingi mõju juba kõrgele elektrihinnale.

Kuskilt artiklist jäi meelde suurparkide omanike väide, et lume lükkamine ei tasu talvel ära!
Tootlus/kasutegur niigi väike ja siis läheb "kasum" puhastuse peale....

Teoreetiliselt peaks nad ise ennast puhastama, st töötades paneel soojeneb ja sulatab lume ära, aga praeguste külmade ja siiski veel madala päikese ning piisavalt paksu lumekihiga on seda palju tahta. Eks suuremast lumest puhastamine ikka abiks.
Kuid auto toonitud tagaklaasil, mis õkva päikese suunas, miskit siiski sulab, seega päikesel natukene võimu juba on.

Juba mõnda aega käib jutt, et tuult ei ole ja just sellepärast teevad elektrihinnad üha uusi rekordeid. Mulle tundub, nagu elaksin jälle mingis teises paralleelreaalsuses, st mul on juba nädalaid nii tugev tuul, et tuleb kütta maja rohkem kui tavaliselt talvisel ajal, hoov ja teed tuiskavad pidevalt täis (pinnatuisk, lund ju ei saja kusagil), tuul just jalust ei niida, aga siin talude erakasutuses olevad väiketuulikud lasevad suurel kiirusel. Ei otsi siit tagant ka vandenõud, aga milles on probleem, miks selline tuul suurtele tuuleparkidele ei kõlba? Ära jäätunud? Või on ehitatud tuulikupargid valedesse kohtadesse?

Kiire google suuremate tuuleparkide kohta näitab, et nädal-paar tulevikuprognoosis on kah lubatud tuult vähemalt 3-5m/s (ka rohkem, aga tuulevaikust pole üldse prognoositud).

Kordan seda, mida kunagi juba öelnud olen- kui ammustel aegadel neid tuulikud püstitama hakati, hõikas üks tark mees, et sellisel kõrgusel on alati tuul. Tookord olid tuulikud veel madalamad kui praegused.
Aga me saame pidevalt mingi häma osalisteks- meenutame, et kõik liigutused pidid hinna odavamaks tegema- alates börsist, tuulikutest, paneelidest ja nüüd lisandus veel üks hinnatippude lihvija- akupark. Taaskord peame uskuma ja lootma ja kaasa noogutama.

Eesti tuuleparkide toodang reaalajas kõrvuti päev ette prognoosiga on avalikult kättesaadav info.

Akupargid lõikavad maha paar kallimat tundi ööpäevast ja koos sellega kaob ka paar kõige odavamat tundi.
Tuule ja päikese vihkajatele üks väike matemaatiline pähkel:
Praegu tuult ja päikest pole - elekter on kallis (sest seda tuleb sisse osata ja põlevkivist toota). Kui nüüd tuulikuid ja paneele üldse ei oleks, siis kas sarnane olukord oleks aastaläbi? :-)

Loodetavasti võivad ka paneelidesse ja tuulikutesse neutraalselt suhtujad meelde tuletada, et meie praegused põlevkivikatlad on loodud püsikoormuse katmiseks. Need ei ole loodud ja need ei talu pidevat sisse-välja klõpsimist vastavalt juhuelektri tekkimisele ja kadumisele tunnipõhiselt. Katki lähevad:( Mis muidugi võib olla ka üks pseudobörsi loomise eesmärke. Saab konkurentsi turult vähemaks täiesti "loomuliku rikenemise" läbi.

Erinevalt süüdimatult turunduslikel eesmärkidel sisse-väljahüppavast akupargist, ilmaprognoosi paikapidavuse alusel turuletrügivast päikesepargist või hinnamanipulatsioonideks turul sisse-väljahüppavast tuulepargist. Ükski neist ei oma MINGITKI inertsi, vaid särts kaob sel hetkel, kui induktiivsus alajaamas lõpetab. Sekunditega. Sest need on inertsita genereerijad.

Juhtimiskeskusel ei ole mingitki eelhoiatust, kui kohalik pealik kirja ei saada või kõnet ei tee. Mida nad ju ausõna alati teevad, eksole. Seega akupargi korraldatud kriisiõppus eelmisel nädalal oligi vaid planeeritud tegevus koos sellest tulenenud tarbijate järellüpsiga. Ikka 15 minuti kaupa, et koguks rohkem.

Kiire sisse-väljalülitumine on teistpidi väga kasulik: tulevad ka võrku väga kiiresti võrreldes tundevõtvat üleskütmist vajavatest kateldest ja nii üleskiirendamist kui sünkroniseerimist vajavatest turbogeneraatoritest.

Muide, see "kliimakindel" ja "keskkonnasõbralik" akupark osaliselt rajati raadatud metsamaale, osaliseselt põllumaale. Ning järelejäänud põllusiil on põllumajanduse kontekstis kasutuskõlbmatu kuju ja suurusega:( Sellest kulust ei räägi mitte keegi! Akude enda ja nende "ohutult" elushoidmiseks vajaliku uue inventari keskkonnajalajälge pole ka näinud.

Topi-Sootsi raadati täies ulatuses. Selle songermaa maksumust keskonna taastamise ausa hinna alusel ei ole kusagil näinud.

Risti PEJ nüüd on esimene selline "arendus", kus otsest suurt keskkonnakahju ei ole tekkinud. Paneelid püstitati kunagi kuivendatud sooaladele, mille põllumajanduslik viljelusväärtus on puduuliku hooldusega vähenenud ja praeguste EL reeglitega täielikult ära kohitsetud - turbamaadel viljelemist piiratakse "keskkonnatervise" nimel. Paneelidealune-vaheline rohumaa on mõistlik maakasutus ja sellest otseselt midagi halvemaks ei lähe. Teed-vundamendid-kaablid muidugi on loodusesse tassitud inimtekkeline prügi, millele võiks ka jäätmkete likvideerimise hinnakirja alusel ju hinnasildi külge riputada.

Me peame ausalt rääkima ka "puhta energia" tegelikust maksumusest, kui me tõrvame "saastavat" energiatootmist täie toruga. Mitte kontekstist väljarebitud üksiknäitajatest. NIng ma ei ole kindel, et meie kodukootud põlevkivienergia saaste, millega me oleme õppinud hakkam saama ikka on suurem, kui "puhaste tehnoloogiate" elukaar. Sest tegelikutl me ei tea, mis saab olema massiliselt püstitatud tuugenite või sadade hektarite suuruste paneeliväljade reaalne materjalivajadus ja utiliseerimisel tekkiv taaskasutamatu pasa ohutu ladustamise maksumus ja kui hinnaliseks kujuneb taaskasutamiskõlbuliku materjali kasutuskõlblikuks taastoormeks puhastamine protsessi jäätmetega tegelemist arvestades.

Miski ei teki ega kao, kõik muundub!

Muudetud 04.02.26 10:25

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120433741/elektrihinnad-on
-laes-odava-elektri-tooma-pidanud-suurprojektid-aga-kokkukuk
kumise-aarel

## Karged ilmad on viinud elektri hinna viimaste aastate kõrgeimale tasemele. Tarbimine on haripunktis ja Eesti jaamad töötavad täistuuridel, et pakkuda elektrit nii meile kui ka defitsiidis vaevlevale Soomele. Just praegu vajaks Eesti hädasti uut ja odavat tootmisüksust, ent reaalsus on vastupidine: suurprojektid, mis pidid tooma turule soodsa tuuleenergia, on bürokraatiasse uppunud ja riigi võimaliku trahviotsuse ootel kokku kukkumas.

PS Maaks on esitanud hea intrigeeriva küsimuse.
Jah tean, et süsinikuraha teeb kalliks.
Tegelikult tahaksin hoopis teada, kas valmis tuumajaam annaks praegu odavat elektrit? Soomes on olukord pm. täpselt sama kui meil siin.

Muudetud 04.02.26 13:21

"Odav" on Eesti tuumajaama elekter ainult paberil.
Mõni veel ehk mäletab seda lugu kuidas algul lubati see projekt käima lükata ka ilma riigi abita (turu vastu siis) :-)
Aga ma olen positiive - enne saab valmis RB kui et see Eesti tuumajaam - samas ma ei pruugi näha kummagi valmimist, seega kihlvedusid pole mõtet pakkuda :-)
EDIT: Selline leht Auvere jaama toodangu kohta (kelle tehtud?) jäi silma
https://auvere.ee/
Siit pealt võib hakata ennustama milline saaks olema Eesti tuumajaama toodang ...

Muudetud 04.02.26 14:28

see nn. odav tuumaenergia on nii kaua odav,kui tuumajaam valmis saab.nii kui ta käivitub leitakse 100 põhjust,et odavalt elektrit müüa ei saa.täpelt sama jutt oli ka tuuleparkidega.
auveret ei peakski koguaeg sisse välja lülitama,vaid detsembri lõpust sisse ja märtsis välja.ülejäänud aja võivad nad igal aastal seda remontida

Kui vaadata Päästeameti statistikat, põleb peaaegu iga päev ametlikult vähemalt üks sisepõlemismootoriga auto. Mitteametlikult on see number ilmselt palju suurem.
https://www.facebook.com/reel/1157148519648746

Mida sa sellega nüüd öelda tahad?
Esiteks on tavaautosid kordi rohkem, seega ainuüksi tõenäosusteooria põhjal võib neid rohkem põleda. Teiseks on enamus põlenguid suure tõenäosusega põhjustatud juhtmete lühisest ja elektriautol pole neid sugugi vähem. Kolmas faktor on aeg- mida vanem auto, seda suurem on võimalus riketeks. Oli ka mul kunagi tööauto ja kapoti all võimsate kaitsmete karp, mille üks kehv kaablikinga poltühendus oli juba kuumenemise märke avaldanud, seega eeldus põlenguks oli loodud.
Niiet pole mõtet jälle mingit elektrikahaipi ajada.

Lisan veidi õli tulle
https://www.evengineeringonline.com/did-you-know-ice-vehicle
s-pose-fire-risks-60-times-higher-than-evs/
Neid rehkendusi on palju.
Ma ei viitsinud vanust arvesse võtvat otsida, aga kindlasti on sel oma mõju.

Aga, vaevalt keegi siin mingit elektrikahaipi ajab - igal oma arvamus, teised sõidku millega tahavad. See vabadus läheb muidugi kuhugi maani....

"Mitteametlikult on see number ilmselt palju suurem."
- noorsotsi/liberasti klassika, kui faktid veendumuste/ideoloogiaga kokku ei klapi või klapivad küll, aga pole piisavalt ekstreemsed, tuleb mängu tuua väljamõeldud "mitteametlikud" arvud, mis "ilmselt" tõetruud.
Rääkida tuleb ainult autodest, mis nt max 5 a vanad, avariivabad, hoolduseajalooga ja kehtiva tehase garantiiga ning siis iseenesest süttinud. Jagada siis arvu kogu tedel olevate sama tüüpi autode arvuga. Nt 8 süttinud ICEd (kokku 100st) vs 2 süttinud EVd (kokku 10st) on 8 vs 20%, kumb on ohtlikum? Muide, kumb siis statistikaliselt ohutum oli, kas ahjuküte või Tšornobõl?
Viimane link on idiootsuse tipule päris lähedane. Kui keegi ei viitsi kogu jama lugeda, võib puhtalt tabelisse vaadata. Lõbusad faktid tabelist, maakeelde tõlgituna:
* turvavööd ja -patjad on ainult bensiiniautodel (pistke siis oma EV endale)
* diislid on kõik täisraamiga (aga samuti vööte-patjadeta)
* ega neid patju ei ole vaja, diiselmootori raskus muudab Getzi/ P206 surmavaks juggernautiks
* sama ohtlikud on selles mõttes elektriautod (võite EV 2x endale sisse istutada)
* hübriid on lisaraskuse tõttu hoopis turvalisem
* bensiiniautodel puuduvad juhti segav elektroonika (hurraa!), diislil vaid BLIS
* juhiabid on peamiselt ainult elektriautodel
* v.a. hübriidid, neil on spetsiaalsed hübriid-juhiabid
Ega sellele vist midagi lisada pole vaja, aga siiski - otto- ja diiselmootori põlemisrisk on tabelis sama, mis on füüsiliselt võimatu (soljarka pmst ei põle). Tegu on selge copy-paste'iga, mis näitab, kui usutav kogu see propaganda on. Lisaks on selgelt näha hübriidi 2x suurem põlengurisk - huvitav siis, tänu millele?

Midagi ei saa enam aru

Rohud võtta?

See on rohepesuteema, särtsuautode jaoks on teine koht.

Hkr1, sa inglise keelt oskad üldse?

Sisuline lugemine. Pilt pole seotud artikliga, lihtsalt illustreerib meie tõmblevat reaalsust.
https://novaator.err.ee/1609931651/soomere-eesti-loodusobjek
tidele-voiks-anda-juriidilise-isiku-staatuse

###Juriidilise isiku staatuse võiksid esialgu saada konkreetsed esindusobjektid – üks jõgi, üks järv, üks soo, üks rand ja üks nõmm. "Kui me suudaksime formuleerida juriidiliselt korrektselt, millised on need loodusobjektide põhilised õigused, kaoks ära tohutu hulk vaidlusi ja pilt läheks palju selgemaks," selgitas ta.
/.../
Looduskaitse üheks suuremaks takistuseks on nn nihutatud reaalsuse sündroom (shifting baseline syndrome). Sellega kirjeldatakse olukorda, kus iga uus põlvkond peab oma lapsepõlve keskkonnaseisundit normaalsuseks, tajumata, et see on varasemaga võrreldes juba oluliselt halvenenud. Kui mina olin pisikene 60ndatel aastatel, läksime Õhne jõkke kala püüdma. Me ei võtnud plastpudeliga vett kaasa, kui meil oli janu, jõime üle paadiserva. Täna ma ei läheks igasse veekogusse vett jooma.
/.../
Liiga palju räägitakse süsiniku sidumisest ja liiga vähe varust. Sood ja turbamaad moodustavad kolm protsenti maismaa ökosüsteemidest, kuid nad on talletanud 30 protsenti süsinikust.###

SoMes jagatakse ühte UU artiklit, kus Rain Epler ütleb otse välja valusa tõe, mis väärib tsiteerimist olenemata sellest, kuidas tema väljaütlemisse suhtuda. Linki ei jaga, ei vääri:) See on lihtsalt lähtekoht, mida oleks vaja endale tunnistada. Alles seejärel saab hakata otsima lahendusi ja selleks pole kindlasti just need "kvaliteetsed energiaalikad" (irw), vaid võimalikult lai valik erinevaid võimalusi, et saaks neist igaüht kasutada võimalikult optimaalselt. Muidu juhtub nagu meil siin mikrotasandil autodega, et loobutakse nendest, mis olid (enamuse ajast) mõistlikud ja jäetakse poolsurnuksmakasustamise järel alles need, millest pole üldse mitte mingitel tingimustel võimalik loobuda. Siit käis juba varem läbi link, milliste rehade otsa millised EU riigid on edukalt astuda osanud;)

##Peaminister raius siin mitu korda, et fossiilkütused on kallid. Täielik vale! Kui maailmas ringi vaadata, siis näeme, et naftat on külluses, gaasi on külluses, kivisütt on külluses. Need riigid, kes neid kvaliteetseid energiaallikaid kasutavad ja ise maksude, tasude ja regulatiivse keerukuse kaudu nende kasutamist kalliks ei muuda, on edukad. Nad istuvad täna nende laudade ümber, kus peetakse olulisi läbirääkimisi selle üle, kuidas maailmas elu edasi käib. Euroopa kahjuks ei istu nende laudade taga.
/.../
OPEC on sisuliselt surnud peale seda, kui Ameerika on tõusnud suurimaks nii nafta- kui ka gaasitootjaks. See kartell ei saa enam hindasid jõuliselt reguleerida. Kuna ameeriklased saavad aru sellest, millest võiks aru saada ka väikeriigi peaminister, nagu Eesti peaminister, et tänapäevase eduka ühiskonna pidamises baas on kvaliteetne, külluslik ja soodne energia.##

Siin on pikk ja üsna hea ülevaade tuugenitega seotud faktidest soome keeles. Kes keelt ei tonka, leiab sealt palju ilusaid pilte vaatamiseks;) Pealkiri on eksitav, sest enamik neist faktidest on ammu teada kõigi jaoks, kes seda teemat varemgi on lugenud. Jätan lihtsalt lingi maha, et oleks hiljem leitav.
https://tuulentuoma.fi/2026/02/13/kaksitoista-asiaa-jota-et-
ehka-tiennyt-tuulivoimasta/

Teine artikkel on lühike ja tundub, et AI poolt tehtud kokkuvõte uuringust. Kui ühe lausega kokku võtta, siis jutt käib keskkonnakonfliktist, mille tekitavad meretuulepargid, kus veepinna ülapoolel toimuvate muutuste (õhuvoolud, temperatuuri tõus, pidev mikroplastikülv jne) mõju pole piisavalt uuritudki selles kontekstis, kuidas see mõjutab veepinna all toimuvat (uuritud on veidi vaid infraheli, aga mitte vee segunemise muutustega kaasnevaid mõjusid nt mere põhjareljeefi jaoks loomulikele hoovustele ja nendega liigutatavatele toitainetele).
https://makroskoop.ee/usa-okeanograaf-tuulegeneraatorite-poo
lt-pohjustatud-okoloogiline-kahju-on-oluliselt-suurem-kui-ar
vati/

Ühiskonnas üritatakse käsitleda meretuuleparke NIMBY võtmes, et las hakivad seal linde, et on ju teie jaoks silma alt ära. Igal pool mujal lähtutakse keskkonnaküsimustes alati "primum non nocere" (esmalt ära kahjusta) põhimõttest, et enne ei anta isegi lubasid välja, kui pole võimalikke ohukohti uuritud piisavalt. Okeanoloogide vaatenurgast toimuks nagu kõik meretuuleparkidega seotu väljaspool seadusi, kus mujal iseenesestmõistetavad põhimõtted suure ideoloogilise surve tõttu enam ei kehti. Isiklikult on raske uskuda, et see kõik on juhus ja toimub kogemata... ilma, et keegi sellest isiklikku kasu saaks...

Paralleelmaailmas jagati artiklit, mis on igati vajalik siia ka jäädvustada. Sisu keskendub (n)eurootiliste nõuete tagajärgedele.

Oli kunagi dieselgate, nüüd siis vist WLTP-gate. Ehk et pistikhübriidid vs. co2-e näit. Vaba lugemine.

https://accelerista.com/arvamus/kilplaste-kattemaks-ehk-uus-
vaenlane-leitud-pistikhubriid/

Eile lugesin ja mõtlesin, et sama kulu mis oli mu 1.6 golf ja 2.0 oodi 80 ehk 30 aastat teesklust ainult numbritega. Turbofiat ainukesena võttis oma 2.0'ga rohkem aga ka ainult siis kui turbot kasutasid, muidu passis kah seal 7,5 peal.

Eks see olegi hea näide ametnike loodud jaburast maailmast. Tootjad on küll suutelised näitama paberil rohelist maailma, reaalsus aga sellega ei haaku. Ametnikul muidugi sügavalt poogen- maakera puhtaks muutev paber on kausta vahel, töö on tehtud, st autotoojaid jälle pitsitatud ja ülejäänu teda ei huvita. Loomulikult on kannatajaks tavaline inimene, kasvõi selle poolest, et täna on juba suures osas sundvalikuks vaid hübriidid, sellega kaasenb auto kõrgem hind ja tihtipeale vead seda akut vaid ballastina kaasas.

Mul on 2 tuttavat, kes laevad oma PHEVi nagu ette nähtud ja räägivad, et oma linnaskäigud saavad enamasti elektri peal tehtud. Ma arvan, et Accelerista artikkel on väljamõeldis, sest kindlasti mingi osa laeb oma PHEVisid ning seetõttu ei saa keskmised kütusekulud nii kõrged olla. Need numbrid on seal tavalise hübriidi numbrid, mis ei saa lisa elektrivõrgust.
Mingi hulk nö rohehullusid, kes põhimõtteliselt oma PHEVi laevad kui võimalik. Škoda müügimees rääkis, et ühel oli bensumootor tuksi läinud, sest oli üritanud ainult elektriga sõita.

See vana uudis ju. Soomlased rääkisid aegu tagasi, et müügisolevatel pistikhübriididel (kasutatud) on tehasest kaasapandud laadimisjuhe originaalpakendis, mis alles avamata. Osteti neid maksusoodustuse pärast ja edasi pole enam oluline. Pidurdamisel laeb ka natuke ja aitab küll, ehk pääseb ka mõnda padurohelisse alasse kui PHEV suurelt külje peale maalida.
Sisuliselt on pistikhübriid ühe autoga linnainimesele parim lahendus, muidugi juhul kui pistikupesa ikka on. Lisakaal on jah, aga selle vastu pole muud rohtu kui mootori ümbert rohekola minema visata. Vist oleks liiga radikaalne.

Kindlasti on neid, kes ostu läbi mõelnud ja ka kasutavad auto pakutavaid võimalusi. Kindlasti on neid, kes teinud lihtsalt emotsiooniostu ja neid, kes kindlat marki tahtes pidid valima hübriidi, sest muud enam ei pakuta. Automaailm on kirju ja autoomanike oma samuti.

Kas see ei käinud siit isegi mitte statistikana juba varem läbi, et kui paljusid PHEVe kasutatakse "sihtotstarbeliselt" ja kui paljud on ostetud ainult autokaristusmaksude optimeerimiseks? Oli äkki Saksa näitel?

##Škoda müügimees rääkis, et ühel oli bensumootor tuksi läinud, sest oli üritanud ainult elektriga sõita.##

Pole ise sellist asja küll kuulnud, aga väide ise on huvitav ja loogiline, sest PHEVi puhul räägime me ikkagi mingist "rohepesumootorist". Mitte, et ka "normaalsed" mootorid armastaksid sellisel kujul mootorikasutust, mida PHEVi mootoritelt oodatakse...

Toon lihtsalt näite juba varasemalt mainitud biturbodiiselhübriid Volvost, millega üksjagu sõitnud ja mõnelgi korral kätega peast haaranud. Esiteks see, et 100-0% igapäevaselt kasutades õnnestus aku üsna kiiresti ära tappa ja uus osta. See niigi pirtsakavõitu ICE nõuaks aga nö normaalset kasutust, et saaks soojeneda ja aegajalt ka töötada päriselt töösoojana. Isegi siis, kui auto sõidab täiselektrilises rezhiimis, aetakse seda diiselmootorit seal mingitel hetkedel ringi ja soojendatakse "millegi" arvelt (selle mudeli erakordselt pirtsakas kõrgepingeline kliima/soojuspump?).

Praktikas: kui kasutada mõnda neist hübriidrezhiimidest, siis lastakse ka ICE aegajalt tööle (nii et siis puhub ka nädalaga sumpsi tuisanud lume välja), aga normaalselt töösoojaks ei saa see vist ikkagi talvel kunagi (efektiivne rohepesudiisel!), kui akut just päris tühjaks ei sõideta, sest sama mootor ei taha pideva alakoormatuse tõttu ka ilma särtsu abita linnasõidul külmaga oma töötemperatuuri saavutada. St sobib hästi neile, kellel mh ka pikad maanteeotsad. Puhtalt linnaautona ja hübriidina kasutades on juba kõik vastupidi sellele, kuidas ICEsid kasutama peaks.

Kasutasin seda peamiselt Soomes, kus suur osa talvest on õues plussmiinus 20 külmakraadi. Täiselektrirezhiimis on auto alati tagaveoline, nelivedu vajab diiselmootori abi. Jäises ja mägises linnas on mõistlik kasutada nelivedu. Praktikas tähendab hübriidrezhiimi(de) kasutamine seda, et tiksud enamjaolt elektri peal (laed akut iga pidurdamisega) ja kui on järsku vaja teha mõni "põhjagaasilähedane" kiirendus, siis ärkab see vanakooli biturboks rohepestud ühisanumpritsediisel sekundiks-kaheks ellu ning laseb pöörded piirajasse. Kohe, kui kiirus saavutatud, laseb jälle edasi särtsu pealt. Ma tahaks näha sellise põlvkonna biturbodiislit, mis peab pikalt vastu sellele, kuidas igapäevaselt külma mootoriga korraks pöördeid põhja lüüakse ja järgmine kord pannakse tööle jälle ainult sel samal põhjusel kiirendamiseks:)) See pole ju juhi süü, vaid meie kliimasse mittesobiv automaatkast/juhtimine, mida teisiti väga ei saagi kasutada.

Konkreetse auto näitel, et ökotades saab 50km päevas ka särtsu pealt hakkama, aga kui kasutada kiirendusteks ka diiselmootorit, siis saavutataksegi juba täiesti mõistlik sõiduulatus koos 1-2L/100km kütusekuluga... aga ma ei tahaks osta omale sellist kasutatud autot, mille sisepõlemismootorit on kasutatud ainult külmana täiskoormusel piirajasse vajutamiseks:)) Aga paljud tahavad...

Töökaaslane käib oma hübriidbemmimaasturiga iga päev elektri peal tööle ja tagasi, Tabasalu-Mustamäe ots. Laeb öösel täis ja elu lill. Oli odavam soetada kui elektrikas ja enne karistusmaksu oli vaja midagi soetada ja nii ta läks. Inimene on väga rahul. Ma ka oleks. Veel rohkem rahul oleks, kui ma saaks valida, kas tahan või ei taha hübriidi osa.

Ei ole tavalise hübriidi numbrid @kaader, raportit saab sealt vaadata (konkreetselt kirjas et plug-in hybrid).
https://climate.ec.europa.eu/document/download/b644dafe-1385
-4b56-98d9-21e7e9f3601b_en?filename=report.pdf

Tõepoolest numbrid on ikka masendavad. Põhimõtteliselt mingi väike osa inimesi viitsib PHEV ainult laadida. Bensu hind on liiga madal, tuleks makse juurde panna :)

##Inimene on väga rahul. Ma ka oleks.##

Esimesel omanikul ongi vähe põhjuseid olla mitterahul, sest saad omale särtsuka lisamugavused, kaotamata samas fossiilauto omasid. Teine ja/või kolmas omanik saavad oma kraesse ka nende mõlema puudused:)) Neljanda-viienda jaoks on see tõenäoliselt juba hobi.

No ei ole roheline ega üleüldse eriti jätkusuutlik transpordisektori majandusmudel just masside seisukohalt. Individuaalselt häid lahendusi seal siiski on, aga ega siis räägimegi jälle hobist ja sellest tehnika süvahuviga seltskonnast, kes kunagi autofoorumitesse hakkasid koonduma. Nüüd on aga tegu tehnoloogiaga, mida ei oleks eriti tervislik katseeksitus-meetodil kuuri all "targemate" õpetusi poole kõrvaga kuulates putitada ja lasta neid akusid vastu taevast nii, nagu meist enamus siin turvapatju, bensiinipaake ja terveid mootoreid tehnika taluvuspiiride teada saamiseks on lasknud;)

https://auto.geenius.ee/rubriik/hea-nipp/ekspert-selgitab-ka
s-hubriidauto-vajaks-talvel-mingit-erikohtlemist/

Muudetud 20.02.26 17:37

Rootsi ettevõte Rivus arendab tehnoloogiat suuremahuliseks salvestamiseks. Nende tehnoloogia tuumaks on orgaaniline vooluaku (organic flow battery). Erinevalt tavapärastest akudest, kus energia salvestatakse tahketesse elektroodidesse, kasutab Rivus kahte vedelat elektrolüüti, mida hoitakse eraldiseisvates paakides. Selle süsteemi geniaalsus peitub mastaapsuses: aku mahutavuse suurendamiseks ei ole vaja ehitada keerulist elektroonikat, vaid piisab lihtsalt suurematest vedelikupaakidest. See muudab süsteemi ideaalseks pikaajaliseks salvestamiseks.
Kõige märkimisväärsem on aga Rivuse vedeliku keemiline koostis. Kui tavapärased akude koostises kasutatakse haruldasi ja kalleid metalle, siis Rivus kasutab vee- ja süsinikupõhiseid orgaanilisi molekule.
Kaob vajadus keskkonnavaenuliku kaevandamise järele, kuna komponente saab toota tavalises keemiatööstuses.
Erinevalt liitiumakudest on Rivuse vedelik veepõhine ja mittesüttiv, muutes selle sobilikuks kasutamiseks elamupiirkondades, tuuleparkide ja päikeseparkide kõrval.
Kuna sellise aku materjalid on kättesaadavad ja aku eluiga küündib kümnete tuhandete tsükliteni, on süsteemi elukaarekulu märgatavalt madalam tavapärasest akust.
https://rivus-batteries.com/

Muudetud 22.02.26 02:48

Sa pole selles keemia- ja füüsikavärgis väga tugev, eks?
Samas oleneb, mida nüüd juba pidada "traditsiooniliseks" akuks. Ilus müügijutt igatahes kuniks tulemusi ei näidata.

##ei usu ma neid vennikesi, kes ütlevad, et maakera siin ise toornaftat juurde toodab, kui toodabki, siis mitte selles tempos, milles me teda kulutame.##

Et mitte jätkata seda offtopikut elektriauto pidamise teemas, jagan siin üht silmaringi avardavat artiklit, kus see teema kõik puust-punaselt lahti on seletatud. Vastab hästi ka küsimusele, miks on mõnes maailma nurgas liiv ise naftat täis või kui erinevad väljakutsed ootavad meid eri paigus ees nafta maast kättesaamisel tulevikus.
https://novaator.err.ee/1609848933/lugeja-kusib-miks-eestis-
naftat-pole

Suur terts tõi isand Deusi bioneergiaviljeluse süüdistuse ilmestamiseks sisse küll teravilja ekspordi mahud (https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=146911&navi_id=
1489534) , aga jättis lisamata kõige tähtsama.

Nimelt puudub Eestis täna nii etanooli kui kütteõli tööstuslik tootmine bioloogilistest allikatest. Et keegi lõunas puskarit ajab oma tarbeks, ei muuda mitte grammigi riigi energiabilansis. Tööstuslikku tootmist ei ole.

Rapsi- ja kanepiseemned pressitakse küll õliks, aga see leem on tänaste hindade juures liiga kallis paaki valamiseks. GMO päevalill ja soja ja õlipalm toodavad meist oluliselt lõuna pool palju-palju odavamalt. Kuniks kaudset keskkonnakahju sisse ei rehkendata...

Mis juhtub müüdud viljaga peale laevast väljalaadimist, pole enam kuidagi meie määrata, kui me vähegi hinda soovime saada. Seega on äärmiselt vale väita, et mingid Eesti põllud just bioenergiat kasvataks toidu tootmise asemel. Ka söödavili on ju vajalik inimtoidu toomiseks:)

Riiklik biokohustus on 7,5%. Haritavat maad on meil ca 600 000 hektarit. Tõmbame jämedalt 10% lihtsuse huvides, keegi kindlasti veel müüb. See on 60k hektarit. Kehval aastal on see 35 teravatttundi. Lisaks ei kurna enam maad, paneeli all saab jänes ja rebane joosta. Ja ei võta metsa maha selleks, lihtsalt asendamine ühest kasutusest teiseks, energeetiliselt on 30x vahe sees.
Endiselt, see on ilus teooria, miinuspooli olen ma kirjutanud küll siia foorumisse nõrkemiseni.

Ei toonud tõesti sest mul sellist infot pole lihtsalt.

Aga ei saa siiski päris nii väita, et teraviljast/õlikultuuridest üldse kütust ei ''hõõrutaks''. Seda küll tinglikult ja teist liiki kütuse valguses kui mainiti. Sest - aina rohkem ja rohkem kääritatakse kuplite all loomseid jäätmeid. Jäätmed sisaldavad muuhulgas läbi looma keha liikunud sööta. Mis ongi oluliselt rentaablim lahendus võrreldes vilja otse kääritusse ajamisega. Biojaamast välja tulevat tulemust vast teatakse niigi.

Hetkel on mainitud biokohustus e. see 7,5% nõue justkui ametlikult täidetud. Moel või teisel. Uusi biojaamu ehitatakse ka justkui juurde. Kas aga ka 2030 aastaks varasemalt võetud eesmärgini jõutakse, näitab ainult aeg. Arvestades, kui mitmes valdkonnas on ''suurt laeva'' pöörama asutud, võib igasuguseid üllatusi ette tulla.

Õiendame fakte ka. Ametlik statistika maakasutuse kohta on meil täitsa avalikult saadaval:
https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/polluma
jandus-kalandus-ja-jahindus/pollumajandus?utm_source

Deus, Sinu väide oli, et meil kasvab biokütus põldudel ja konkureerib toiduga. See on vale - meil ei kasva otseselt biokütuse toore põllul. Sest meil ei ole põllul kasvavast materjalist kütust väärindavaid ettevõtteid enam. Viimane viinakeetja lõpetas töö juba 7 aastat tagasi. Mida teevad ostjad meilt toidu- või söödavilja kvaliteedi (ja hinnaga!) ostetava saagiga, pole peale laevalaadimist enam meie määrata.

Muide, 16.02 on toidunisu hind tootjale terminalis häbiväärne 190 € tonn:(

Suure tertsi viidatud jäätmetest kütuse tootmine on hoopis teine teema: need ollused on esimese ringi juba teinud (toit, sööt, muud biomaterjalid) ja nüüd saab neist veel hõlpsalt energiaks väärindatavat kätte. Ei biogaasijaamade "kütuseks" (pigem küll toiduks) minev sõnnik, silojäägid, puhastite muda, ohutumad joomsed jäätmed jms. biomass ega FAME toormeks olevad toitutöötlejate läbipraetud õlid ei konkureeri toiduga meie põldude mõttes.

Ning kogu ülalolev temaatika ei ole kuidagi seotud riigi määratud kohustusega tanklast väljastatava kütuse biokomponendi sisalduse ulatuse osas. Kõik ketid on aru saanud, et talvistele kütustele odavaid biolisandeid lisada ei või. Suvistel saab oluliselt rohkem laiutada. Millest ennekõike võidavad vetikad ja filtrimüüjad:) Samas on analoogne biolisandinõue üle Euroopa, kuid millegipärast ainult meil on kevadeti muruniidukite karburaatorid valget jahu täis ja pool aastat vana bensiiniga töötava mootorsae põlemisving võtab silme eest mustaks. Soomest toodud 95 põles lapsepõlvest tuttava lehaga, meil müüdavad bensiinid on iga kord erineva lebraga:( Aga standardile vastavad alati:)

EL rohepööre ehk viigrihüpe on iseenesest teretulnud eesmärk, aga seda ei ole inimesed nõus tegema kohustuslikus korras läbiproovimata tehnoloogiaid oma rahakoti peal katsetades. No ei ole me nõus oma elamise rütmi korraldama looduse järgi: tarbime vaid tuule ja päikese energiat ja kui emba-kumba piisavalt pole, siis istume pimedas. Praegu ehitatav kahekordse ülekattega elektritootmine on ehe näide tehnoloogia arengutasemest ideloogilistel põhjustel ettehüppamisest. Mille sekundeerib häbiväärne kahepalgelisus maa seest võetud maagaasi "rohelisena" käsitlemisel kõigi teiste maa seest võetud taastumatute energiakonservide (nafta, söed, põlevkivi) ees. Ning meie soistel aladel on lihtsalt analooge mitteomav lühinägelikkus mitte kasutad aastase juurdekasvu ulatuses turvast. Soomlastele tehtud sigadus turba fossilkütuseks liigitamise läbi on tegelikult geopoliitilisel tasemel Brüsseli ignoratsuse rünnak riigi sõltumatuse pihta...

Muudetud 01.03.26 09:28

Pole kuskil öelnud et konkureerib. Olen tuttav ka jääkide kääritusega, teistele aga vajalik lugemine, kui ei teadnud.
Sa ei saa väita, et ei toodeta sama hästi kui mina väita et toodetakse. Ei pea koha peal seda tegema, saab ka Lätti viia lõõpproduktiks ja siis siin tagasi segada kütusesse, paberi peal on see JOKK skeem nõuete täitmiseks.
Ma omaarust ütlesin, et miinuspooli on. Need on lahendatavad suurema summa rahaga, vaene ei tohi olla lihtsalt.
Kas eelistad igal pool neid paneele näha või oleks parem kui olekski suuremad paneelipargid kuskil põldudel, maanteelt vaadatuna varjatud elupuu heki taga?
Muide, mu toodud 60k pindala uute statistika numbrite valguses on väiksem protsent ja toodab 3x Eesti vajaduse... See ei tähenda et peaks müüma naabrile alati aga seda "ülejääki" saaks vabalt kasutada piiritusetehase katla kütmiseks. Tehas ei pea 24/7 töötama a ma olen unistajast mitteärimees, rahaahnel debiilikul tähendab seisev tehas teenimata raha.

Muidugi tasuks meil madalamakvaliteedilist vilja ise etanooliks ajada, selmet seda iga hinna eest söögiviljakategooriasse trikitades laeva sokutada. Ning praskaga lihaveiseid nuumata. Praska sobiks hästi ka piimaveiste söödamiksi. Nii need mõisadki oma jõukuse lõid merest kaugemal. Paraku selle tegevuse elluviimine praegusel ajal eeldab VÄGA asjatundlikku paberimajandust, et kõik riigi kehtestet nõuded oleks täidetud ja tasud õigeaegselt makstud.

Etanool soojal ajal bensiinis ei ole halb asi. Koosnevad ju mitmed bensiinilisandidki märkimisväärses osas etanoolist. Lihtsalt seda ei või kuudeks kanistrisse/paaki vett neelama jätta, vaid tuleb järjest ära põletada.

Samuti on etanool keemiatööstusele suurepärane toore. Kuigi molekulisaagijad suudavad tänapäeval võtta viljas olevad elemendid kasutusele juba otse. Põhimõtteliselt on võimalik Fibenoli tehnoloogia suvalise bioloogilise materjali pealt käima panna. Suured tehnoloogilised probleemid tekivad tööstuslikule mahule skaleerimisel:)

Paneelid peaks olema hoonete katusteks/katustel. Või äärmisel juhul niitudel, kus muu põllupidamine pole mõistlik. Paneelid korralikel põllumaadel on lihtsalt monument eluvõõrusele ja liigselt jõukusele. Nagu tuugenid endises metsas on obelisk lollusele. Tuugenite koht on mereäärsel paekaldal. Tallinnast Paldiksi suunas on ehitustehniliselt sobilikku maad dajooba ning sealsed elanikudki enamuses keskkonnateadlikult edumeelsed inimesed, kellel ei tohiks ometi olla midagi odava keskkonnasõbraliku energia vastu nende oma tagaaiast.

Jään siiski eriarvamusele Eesti põllumaa kasutuse osas: meil ei konkureeri energiatoore toidu ega söödaga. Meil kasvav rohi ja vili lähevad koha peal tavapärasesse kasutusse ja mida mahamüüdud kauba ostja sellega oma riigis teeb, pole enam meie määrata.

Metsaga on kehvemini - seda müüme hakke/graanulina riigist välja mitu korda enam, kui mõistlik oleks. Mõistusepäraselt ressursi ise ärakasutamise asemel ostame sisse kallist elektrit ja kütust ja tseeoookavekvooti:(

Muudetud 02.03.26 08:47

Endiselt, iga hinna eest maad kasutades millegi kasvatamiseks on maale palju kahjulikum, kui seal peal olev paneeliparkla, lisaks on see ka väga väga palju energiakahjulikum. Samuti on palju hullem seesama viimane mainitu, et igal ühel omal õue peal, limitatsioone tead isegi, ei pea sulle seda õnneks seletama.
Maa tahab olla söödis, et endale naatriumivarusid tagasi saada, ei saa kogu aeg ju kasutada seda või siis peab kuskilt mujalt väetist juurde vedama, näiteks tiblastanist, mida siiani teeme, jällegi raha välja viimine selle nimel, et väikem energiahulk kätte saada.
Kui siin veel kobiseda muude asjade kalla, et välja viidud jne, siis kogu meie juust viiakse/viidi Itaaliasse, seal pandi IItaalia nimi peale ja müüakse meil 5x hinnaga.
Sama tehti/tehakse muude piimatoodetega. Lihakarjaga pole parem tekst, Hiiumaa loomad lähevad kõik Poola või suisa Türki. Poolakad ajavad head lõigud sakslastele sama hinna eest, mis kehvad lõigud meie poodidesse tagasi saadavad, me saamegi ainult jäägid, mis üle jäävad. Türklased aga maksavad kohale jõudnud eluskarja eest madalamat hind, kuid mitte nii madalat kui kohalikud ja seda seepärast, et kohale jõudnud kari on kergelt nälginud natukene tee peal, mitte enam nii rammus, kui ta siin oli.
JA NII EDASI
Sellest ringist PEAB VÄLJA SAAMA!! Surnud ringis oleme, midagi ei tooda, sööme iseenda toodetud almuseid, tehaseid paneme järjest kinni, sest puhtalt elektri tõttu ei tasu enam tootmine ära rääkimata inimjõu kallimaks muutumisest.
Paneelid, olgu need nii vastumeelsed kui tahes, oleks esimene samm sellst ringist väljapoole liikumiseks, nad ei koorma maad, nad loovad oma ökosüsteemi, kus putuk saab rahulikult varjus kõndida, kui töötavad, siis isegi ei küta pinnast, nad on pikaealised ja nende hind on jõudnud punkti, kus juba tasub ära.
Ja kasutada saab neid kogu aeg, infrat on sappa vaja, olgu siis selleks piirituse keetmine või vesiniku lõhustamine, kui tõesti mujale panna ei ole ja kõik akupakid on täis ning liivapakid kuumaks köetud.

Deus, ma olen täitsa nõus: IGA HINNA EEST põldu pidada on kahjulik. Ning sellega olen ka nõus, et me elame õnnistatud kohas: kui meie ise midagi ei tee, siis enamuses kohtades asub loodus mõne nädalaga toimetama ja kümne aastaga kasvab seal segametsa alge. Seda looduse vääramatut ringkäiku EL bürokraatia mõista ja taluda ei suuda.

Na puudus mullas on meil väga vähestes kohtades probleemiks, ikka elementide tasakaal ja pH on murekohad. No ja meie lühike kasvuperiood, mille jooksul sademed ebasobivalt jaotuma kipuvad. Ja niiske koristusperiood, mille tõttu me peame enamusel aastatel kuivatis tuld tegema. Ja asukoht peamistest maksujõulistest klientidest kaugel.

Julgen siiski täheldada, et rohtsete taimede toodetav ja täielikult kohapealses aineringes taaskasutatav materjal teeb elutsükli jooksul ka parimale inimese loodud paneelile silmad ette nii energiasaagises kui keskkonnajalajäljes:) Lihtsalt meile ei sobi pelgalt roog-aruheina või hanemaltsa lätsutada, vaid tahame muu hulgas elektrimolekulide valgel oma tarkust internetti paisata:)

Sellega ei nõustu, et rämedaid ehitustöid vajavad paneeliväljad oma piirdeaedade, energiamuundurite ja kandurite ridadega oleks keskkonna vaatest väiksem kulu, kui iga maja katuseks ja lõunapoolsete seinte kattematerjaliks olevad paneelid. Küll annab maa paneelide alla matmine rohkesti käivet paljudele osapooltele ja turgutab seega maailmamajandust oluliselt paremini, kui igamehe omatarbeelekter. Juba pangalaenuga loodud katteta raha hulk on paneelivälja puhul muljetavaldav. Ning iga paneel tahab samas vääringus katelt/akut/pumpa kõrvale saada pimedate tundide üleelamiseks ....

##Elementide tasakaal ja pH on murekohad. No ja meie lühike kasvuperiood, mille jooksul sademed ebasobivalt jaotuma kipuvad. Ja niiske koristusperiood, mille tõttu me peame enamusel aastatel kuivatis tuld tegema. Ja asukoht peamistest maksujõulistest klientidest kaugel. Julgen siiski täheldada, et rohtsete taimede toodetav ja täielikult kohapealses aineringes taaskasutatav materjal teeb elutsükli jooksul ka parimale inimese loodud paneelile silmad ette nii energiasaagises kui keskkonnajalajäljes:) /.../Sellega ei nõustu, et rämedaid ehitustöid vajavad paneeliväljad oma piirdeaedade, energiamuundurite ja kandurite ridadega oleks keskkonna vaatest väiksem kulu, kui iga maja katuseks ja lõunapoolsete seinte kattematerjaliks olevad paneelid.##

Krdi hästi on Eesti kontekstis kogu siinne teema kokku võetud. Ma ise näen paneelirevolutsiooni kah sellise mätta otsast, et nendega saab (kasvõi paralleelse elektrisüsteemi abil) katta lokaalselt ära arvestatava osa kõige ressursimahukamast energiavajadusest. Jäävad ära ülekande, sageduse hoidmise jpt võrku tagasimüügiga kaasnevad probleemid. Energiamahukate tööstustarbijatega läheb keeruliseks, aga nendega on keeruline juba praegugi.

Aga ühe teise lõiguga (selle viimase lausega) ei saa kohe mitte nõustuda.

##Paneelid korralikel põllumaadel on lihtsalt monument eluvõõrusele ja liigselt jõukusele. Nagu tuugenid endises metsas on obelisk lollusele. Tuugenite koht on mereäärsel paekaldal.##

Kaldad on koht, kus liiguvad rändlinnud. Kuhugi kaldale või kalda lähedale paigaldatud ventilaator on veel jaburam kui lõunapoolne probleem, kus kõik linnud, kellele pihta saadakse, süüakse lihtsalt ära. Meie isegi ei söö, vaid tapame niisama. Kusjuures tapame valikuliselt just neid populatsioone, kelle rändetee läheb ajalooliselt ühest konkreetsest kohast. Sarnane probleem on ka vaidlus, millal tuleb heina niita, sest lükates heina niitmise kogu riigis juuli teise poolde, päästame me numbrites "palju biomassi", aga tapame valikuliselt ära need liigid, kellel on seda heina vaja suuremaks kasvamiseks just juulis. Olen korduvalt varemgi kirjutanud, et mind tellitakse väiksema traktoriga niitma just selleks, et ma kuulan ära, olen nõus niitma aeglasemalt ja niidan mitte nii, nagu mul on mugavam, vaid nii, nagu loodusele parem. See on loodusest hoolivate inimeste nish, kes maksavad hea meelega rohkem.

Kogu see tuugenite poolt/vastu teema on üks lõputu lõhestamine, sest teadlastel on erinevad seisukohad, kuna energiateadlaste ja loodusteadlaste seisukohad ei saagi kattuda!

Tuugenite jah/ei vaidlus tuleb keerata “millised ja mis tingimustel” debatiks. Lahendusi on meeletu hulk. Muude tuulepüüdmislahenduste kõrval isegi selliseid ventilaatorlahendusi, mis ei riku meredes hoovusi, ei haki linde ega tekita infraheli ohtlikul määral. Praegu seisab ärimees enda huvide eest. Tema on luikede ja nahkhiirte suhtes võimupositsioonil, kellel pole omi esindajaid (sageli ka tööajal või poolsalaja korraldatavatel) avalike arutelude koosolekutel. Maailmas on jäänud ehitamata mõnigi pais mitte sellepärast, et kalade liikumist paisust mööda ei saaks tagada, vaid selle rajamine on liiga kallis ja projekt poleks siis enam tasuv.

Nii peaks olema ka tuuleäris, kus arvestatakse kõiki osapooli ja parim lahendus pole mitte ärimehe unistus, vaid loodusele ja inimestele tekitatava kahju kompenseerimiskohustusega võibolla ainult 15% madalama tootlikkusega (pisem) tuulepüüdja, mõnes kohas propelleri asemel võibolla üldse “vibreeriv post või pöörlev toru”. Ja riik nõudku iga juhitamatu võimsuse võrgutootjalt täpselt samas mahus investeeringut ka juhitava võimsuse ehitamiseks (osalus nt gaasijaamas, katlas, tuumajaamas vm). Nii kaotataks vastuseisu põhjused. Ma isegi ei kujuta ette, kuidas seda teisiti teha, sest ajuvaba on ajada taga lihtsalt odavamat hinda elektriarvel, kui riik küsib selle odavama hinna tagamise arvelt kõrgemaid makse muus kohas looduskahjude parandamiseks. Või veel halvem, teeb seda kõike järgmise valitsuse või inimpõlvede arvelt varastades.

Kogu austusega, herr Kärss, ma just spetsiaalselt kirjutasin: paekaldal Tallinnast Paldiskini. Milliste liikide rändekoridorid läbivad Tallinna piirkonda? Loomulikult peab Läänemaa linnukoridor jääma linnuhakkuriteta. Põhimõtteliselt olen muidugi nõus, et inimliku mugavuse maksavad suuresti kinni looduslikud liigid oma eluga.

Enamus elektrist tarbitakse Tallinnas ja Harjumaal. On äärmiselt silmakirjalik tuugeneid kuhugi ääremaale matta ja seejärel ennastsalgavalt ületada tekkinud ehitus- ja ülekanderaskusi, selmet jahvatada tuulest särtsu tarbimiskoha vahetus läheduses kõrge mürafooni ja rämpsarhitektuuri manulusel.

Metsamaa pealinnast eemal ei maksa ju midagi (kes ei usu, püüdke kusagil ääremaal oleva metsamaatüki tagatisel pangast laenu saada) ja tühm maakas kannatab tuugeni lärmi ilma poolt maailma kohtusse kaebamata õige pikalt ära.

Ma ei jauraks, kui iga tuugenipargi vahetusse lähedussse kerkiks SEJ/AkuEJ/..., mis tagaks püsivõimsusel tootmise ööpäevaringselt. Või alternatiivina maksaks nad % oma osa uue põlevkivijaama/AEJ ehitamise kuludest. Aga seda ju ei nõuta, selle asemel kuldab riik tuugeniärikad siusa üle värske uudise valguses:( Ning meie kõik maksame nende kullatud tuugenite seistutunde katvad püsitootmisvõimsused kinni...

##ma just spetsiaalselt kirjutasin: paekaldal Tallinnast Paldiskini. Milliste liikide rändekoridorid läbivad Tallinna piirkonda?##

Soovid nimekirja? Või pilte-videosid, mida olen teinud seal looduses matkates linnurände ajal? Loomulikult retoorilised küsimused, millele vastuseid ei oota. Sisuliselt tekitaks see probleemi, et ohverdame ühe osa linde näiliseks probleemilahenduseks, mis probleemi ikkagi ära ei lahenda. Kuigi jah, argumendid kõik on õiged, kuid tervikuna on seda ikkagi liiga vähe Eesti jaoks ja nädalateks vajaliku elektri salvestamine on tänapäeval tehnoloogiliselt veel problemaatiline.

Sellepärast kirjutasingi siia teemasse juba teabmitmendat korda, et "kuhu" asemel tuleks küsida "milliseid" tuulikuid. Need kuni mõnikümmend % efektiivsuse kaotust iga investeeritud euro kohta ei ole kõrge hind, kui see hoiab samas ära enamuse inimestele-elusloodusele tekitatavatest probleemidest (ja nende probleemidega seotud kuludest). St põhimõtteliselt nõustun Su kommentaariga ja ega rohkemat polekski vaja, kui et tuuleäri maksaks ISE kinni enda tekitatavate probleemide lahendused. Seejärel loksuks kõik ise paika, sest neil oleks siis odavam neid probleeme mitte tekitada.

Olukord tanklates.
https://www.reddit.com/r/Eesti/s/nf9s0DuxXL
Kuigi pean nentima, et ka maagaasi hind on tõusnud ja kuna suvel tuleb seda Euroopas varasemast kallima hinnaga hoidlatesse varuda, siis järgmisel talvel ei jää ka elektri hind (jälle)tõusmata.

Muudetud 05.03.26 19:45

Panin selle lingi majandusteemasse, aga artikkel ise on pigem rohepesust. Väga soovitan lugeda. Eriti tähelepanelikult just seda osa, et kobarprobleemidele ei ole olemas kobarlahendusi, neid kobara komponente on vajalik osata teineteisest eristada. Ta vihjab ka fossiilivihkamise levitajatele, nagu loeks meie foorumit ja teaks, kuidas mõned tegelesed seda erinevate kasutajanimede alt süstemaatiliselt teevad;)
https://www.err.ee/1609961384/juhan-parts-eesti-peab-leidma-
tee-ideoloogilistest-dogmadest-valja

##Me olime elektrit eksportiv riik, meil oli varustuskindlus ja odav hind. Tänaseks me impordime 50 protsenti energiast ja meil puudub tegelik perspektiiv kõige strateegilisemas majandusvaldkonnas. Kui keegi julgeb küsida, miks see nii on, tembeldatakse ta kohe eurovastaseks ja kliimamuutuste eitajaks.

Kui me teoreetiliselt lepime kokku põlevkivi sulgemises, siis peaks vastutasuks olema kokkulepe tuumajaamade ehitamiseks. Ja sellele võiks olla Euroopa Liidu poolne korralik toetusmeede. Selle asemel tegeletakse meil juhuelektriga, mis ei suuda täita energeetika tegelikke ülesandeid. Juhuelektri peale ei ole võimalik üles ehitada pikaajalist elektrimajandussüsteemi. See ei ole majanduslikult, energeetiliselt ega füüsikaseaduste järgi võimalik. Kehtib reegel: mida rohkem on süsteemis juhuelektrit, seda kallim on elektri hind. Kui kliimaminister või peaminister räägivad odavast tuuleenergiast, siis nad eksivad baasteadmiste vastu. Võin on siin tegemist tuulenergeetika lobiga. Meil lihtsalt külvatakse fossiilide vihkamist.

Kuidas saab koostada energiamajanduse arengukava, kui seal ei vastata põhiküsimusele: kust tuleb juhitav võimsus tipukoormuse jagu? Teadusuuringute kohaselt on LNG-gaasi transportimisel ja selle elektriks põletamisel kasvuhoonegaaside mõju kohati halvem kui kohapeal kasutataval tahkel fossiilkütusel. Kasvuhoonegaaside puhul on alati oluline globaalne pilt. Pole vahet, kas need gaasid eralduvad Atlandi ookeanil laevaga sõites või kuskil mujal.

Kliimateema ja keskkonnastandardid on eri asjad. Emissioonikaubanduse süsteem vajab ülevaatamist. Meil ei ole vaja mingit kliimaseadust – õnneindeksit või keskmist palka ei saa ka seadusega kohustuslikuks teha. Keskkonna- ja kliimaküsimustes aitab ainult tehnoloogia areng.  Ainult nii on võimalik seda globaalset probleemi lahendada.

Peame tunnistama: vanad Narva jaamad on vana raud, see oli selge juba 15 aastat tagasi. Ainuke alternatiiv on tuumaenergeetika. Kõik muu on asendustegevus, mida on mugav teha, sest Brüsselis näidatakse lisaks rahaga ümbrikut. Ning räägitakse rohepöördes söögi alla ja söögi peale. Me peame tegema investeeringu, mis teenib Eesti rahvast järgmised 50 aastat. See on energia tootmisvahendite tegelik eluiga, erinevalt tuulikutest, mis peavad vastu vaid 15 aastat. Meil on kaks variant: päriselt tegeleda tuumajaamaga või teeme põlevkiviga veel ühe tsükli. Mina eelistaksin tuumavarianti. Kui tuumajaam ei õnnestu, siis tuleb põlevkiviga edasi minna hoolimata sellest hüsteeriast, mis siin on üles köetud. Sellel teel on oma raskused. Eelolevast valimiskampaaniast tehakse tõenäoliselt üks kultuurisõja lahingutandereid.##

Jagan ühte soomekeelset postitust. Lühidalt siis jutt "puhtast ja loodussõbralikust taastuvenergiast". Või siis sellest, kuidas hüdroelektrijaamade turbiinid pidevalt kalu hekseldavad. Antud juhul angerjaid, aga pole põhjust eeldada, et see teisigi kalu säästab. Hüdroelektrijaamast allavoolu elavad linnud muidugi rõõmustavad ja saavad sealt oma osa, aga taaskord on tegemist näitega rohepesust, kus pigistatakse silm kinni selle puhul, millest avalikult rääkida ei taheta. See juhtum jõuab tõenäoliselt Soomes nüüd ka avalikkuse ette, sest inimesed jagavad seda juba piisavalt palju ja seda moosi sinna pirukasse enam tagasi ei topi. Päris probleem seisneb aga selles, et kõigist siirdekaladest ei satu turbiinidesse sama % (nt eri liikide künnis kasutada kalatreppe, tehiskärestikke jm), nii tapetakse valikuliselt mõnda kalaliiki rohkem kui teist, statistikasse jõuab paraku vaid koguarv. Liigilist jaotust poleks tagantjärelegi kalatükke identifitseerides võimalik piisava täpsusega teha.

Sarnast probleemi tutvustasid ühel konverentsil ka nahkhiireuurijad, et tuugenite, maanteekoridoride jne tõttu hukkuvaid nahkhiiri on pea võimatu kokku loendada (ammugi mitte tuvastada liigiti), sest teine osa elavloodusest koristab need jäänused ära juba hommikuhämaras, kuid pimedas neid hukkunuid ülesse ei leia ja päikesetõusuks pole üldse midagi enam järel.

Mõttekoht: ainuüksi Kokemäenjoe (Pori linna läbiv) hüdroelektrijaam hekseldab hinnanguliselt 1000-1500 suguküpset angerjat igal aastal (viimased ~50 aastat juba!) ja see on kõigest üks jaam ja ühe kalaliigi statistika...
https://www.facebook.com/groups/Kalastaja/posts/263706480258
81486

Sellepärast siis jevroliit tahabki angerjapüügi lõpetada.
https://arvamus.postimees.ee/8413619/faristamo-eller-valik-p
eolaua-luksusampsu-ja-uhe-liigi-valjasuremise-vahel-on-kaldu
mas-esimese-kasuks

Euroopa angerjas on väljasuremise äärel – nende populatsioon on viimase 50 aasta jooksul vähenenud 95–99 protsenti. Ometi on ta Eestis ja paljudes teistes paikades endiselt kaitsmata, kuigi tegelikult on siinsed loodusteadlased selgelt välja öelnud, et Euroopa peab lõpetama angerja püügi, farmides kasvatamise ja ümberasustamise ning Euroopa angerjas tuleb võtta kaitse alla kogu Euroopas

Artikkel on sellest, kuidas liberaalid kuritarvitavad "teadusliku konsensuse" mõistet oma ideoloogilise propaganda läbisurumiseks.
https://www.err.ee/1609957367/argo-rosin-tuulepargid-ja-tead
uslik-konsensus
Näitena kasutatakse aga tuugenite tekitatava infraheli mõju inimorganismile... juhuslikult täpselt sellises neutraalses käsitluses, kuidas varasemalt kõiki arste (sh neid ideoloogilisi propagandiste!) õpetati. Väga soovitan lugeda, annab hea ülevaate kogu teemast (koos viidetega) kompaktsemalt, kui ise kirjutada suudaks.

EDIT: igaks juhuks lisan, et autoriks pole mingi elukutseline "arvaja", vaid TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor, inseneriteaduskonna teadusprodekaan.

Muudetud 11.03.26 01:11

Nüüd siis öeldakse läbi lillede, et keerasime asja prse. Ehk siis merkeli mutt istutas euroopa veremaa nisa otsa.
https://www.err.ee/1609963508/von-der-leyen-tuumaenergiale-s
elja-pooramine-oli-strateegiline-viga

Rosinalt hea jutt. Oleme meiegi siin püüdud silmaklappidega jüngritele selgeks teha, et kõik ei ole alati mustvalge.
"Ometi ei põhine teadus usul ega lõplikel tõdedel, vaid pideval kahtlemisel, kriitikal ja uute tõendite lisandumisel. Nii rõhutavad ka teadusfilosoofia klassikalised käsitlused, et konsensus võib tekkida praktilise kokkuleppena, kuid ei tähenda absoluutset ega igavest tõde."
"senised uuringud ei ole näidanud infraheli universaalset ja otsest kahjulikku mõju kõigile inimestele kuni teatud helirõhuni. Kuid sellest ei järeldu, et mõju puuduks täielikult või oleks kõigi jaoks ühesugune. Meditsiinis on hästi teada, et inimeste reaktsioonid nii keskkonnamõjudele kui ka ravimitele erinevad märkimisväärselt ning sõltuvad mitmetest teguritest, sealhulgas geneetilistest eripäradest, terviseprobleemidest, vanusest ja sensoorse tundlikkuse tasemest. Sarnaselt on inimeste kuulmisaistingud erinevatel sagedustel ja helirõhkudel erinevad."

Kogu see (infra)heli levimine on arusaadav puhtalt keskkoolifüüsika baasil, aga teada on, et matemaatika, füüsika ja keemia ei ole just meie koolilaste lemmikained.

infraheli on kõige stem kinni püüda, muud probleemi polegi. Seesama füüsika ja matemaatika aga on meile õpetanud, kuidas isoleerida ennast igasugu kuuldavatest ja mittekuuldavatest, nähtavatest ja mittenähtavatest lainetest.

Viskan teile järamiseks ühe kondi.
https://substack.salk.ee/p/talvistest-elektrihindadest-andme
pohiselt

Statistika näitab, et kõrgetes energiahindades oli süüdi muuhulgas see, et odavat elektrit ei olnud lihtsalt võimalik importida sealt, kus oli odavat TUULEenergiat üle:

>Vaatasin lähemalt, millal oli Soome hind meist oluliselt madalam, määrates piiriks, et Soome hind võiks odavamatel tundidel olla meist vähemalt 10% odavam. Selliseid tunde oli jaanuarist 39% ehk kokku umbes 12 ööpäeva. Soome hind oli neil tundidel keskmiselt meist 2x odavam, nende 9 senti vs meie 18 senti kWh kohta. Mis selle hinnavahe tingis?

>Vastus on lihtne: neil tundidel oli Soome tuuleparkide kasutustegur hoolimata kehvast jaanuarist 31%, kattes Soome tarbimismahust 23%. Meie suunal olid neil tundidel Estlink1 ja Estlink2 ääreni täis (kasutusel keskmiselt 986/1000 MW ülekandevõimsusest), odavat elektrit Soomest meile rohkem läbi ei mahtunud, nende hinnad surus aga alla neile kättesaadav odav tuuleenergia.

>Oludes, kus Soomes katab tuul suure osa nende tarbimisest, on nende elektrihind meist kuni 3 korda odavam, sest ühendustest meile rohkem läbi ei mahu. Suurem taastuvenergia osakaal tarbitud elektris tähendab Soomes madalamaid hindu, sest kallimaid allikaid tuleb vähem kasutada. Veebruar oli kehvem, aga ka seal jagus odavamaid tunde soomlastele siiski umbes 25% ja hind oli neil tundidel Eestist pea 2 korda odavam!

Muudetud 11.03.26 19:01

UU on ühe järjekordse tuugeniblufi jutu ka oma lehele ümber kopeerinud, et seda kinnistes gruppides levitatavat arvutust kõik lugeda saaks. Soovides näha inimestes pigem head, on minul isiklikult väga raske uskuda, et siin on tegemist inimliku eksimusega kiimaministeeriumis...
https://uueduudised.ee/faktikontroll-kas-kliimaministeerium-
on-arvutustega-eksinud-voi-manipuleerib-teadlikult/

PS: mu angerjapostituse järgselt on Soomes juba mitmed inimesed asunud postitama sarnaseid pilte ka teiste sealsete hüdroelektrijaamade juurest. Paneb imestama, kas inimesed tõesti kardavad nii palju, et kui pildid olid olemas, siis neid ikkagi kardeti avalikult näidata?

https://substack.salk.ee/p/talvistest-elektrihindadest-andme
pohiselt

Mul tekitab siiski kahtlusi see võrdlus, et üks tuulik= 85 hektarit. Tundub siiski liialdusena.
Aga väike pildike taanist, kus üheksa tuulikut 75 hektari peale. Mapsi joonlauaga mõõtes ca 5km pikk ja 150m lai maa-ala. Tuuliku kõrgust muidugi öelda ei oska.
https://maps.app.goo.gl/EZzbbu1gPkFeonom8
Streetview järgi suht pisikesed, aga need pole sellest mõõdetud kohast.
https://maps.app.goo.gl/j7Q7o1Z2RQ3iG3dA7

Vari on Norra Lillesand suunas, see tähendab, et pilt on tehtud kella 2 ja 3 vahel umbes, mis teeb mai kuus tehtud pildi järgi päikese nurgaks selles kohas 48-46 kraadi, mapsilt saab tuuliku varju pikkuseks umbes 35 meetrit ja sealt tan48 korda 35m teeb ~39m, ma pole tuttav standardtuulikute lahendustega ja ega arvutus ka mingi ülitäpne pole, Taanis leivnud Vestas tuulite tabelit sirvides on kõige lähedasem Vestas V39 500kW, mille kõrgus on 41 meetrit, millel rotatsiooni diameeter on 39m ja siis saame siis pooleks saagida ehk 19? m laba suuruseks, ma ei tea, palju selle keskosa jämedus on. Ei huvita ka tegelt.

Edit: igaks juhuks ütlen, et arvutus on viimase lingi järgi tehtud.

Muudetud 12.03.26 18:04

Siin teemas on mitmeid artikleid sellest, kuidas üks tuugen teiselt tuult "varastab". Pole päris selline valem, et lihtsalt liidame 1+1+1. Algses postituseski on arvutused nende "maailma suurimate" tuugenite järgi tehtud. Kindlasti pole see 85ha tõsiseltvõetav number, sest kõik sõltub pargi suurusest (välja efekt, vt pilti). Vaevalt meist keegi arvutada suudab, kust jookseb see üksteise mõjutamise piir reaalsel 3D maastikul, kuid efektiivsuse languse osas annab ChatGPT näiteks sellise vastuse nagu pildil. Tasub korra läbi mõelda need arvud (st see, kui suur on nende omavaheline mõju, millest on piisavalt näiteid ka varasemates artiklites, aga mitte sellises mastaabis).

See kõik on siiski väga teoreetiline, sest nii suuri 300m ventilaatoridiameetriga tuulikuparke pole vist olemaski (väiksema läbimõõduga kõik), kuid igal tuugeni püsti panijal on õigustatud ootused, et teiste omad temalt tuult ei varastaks, kuid enda tuugenilt varastamine on lubatud, kui toetuste järel on kasum ikkagi piisav;)

Kahtlane allikas ja tasuline artikkel, aga alguses öeldakse kohe otse, et tegu pole kaugeltki üksikjuhtumiga.
https://online.le.ee/2026/03/14/paikesepargid-on-muutunud-va
raste-sihtmargiks/

##Haapsalu politseijaoskond on päikeseparkidest kaablite lõhkumise või varastamise asjus alustanud kaheksat menetlust, viimase neist sel nädalal. Esmaspäeval alustas politsei kriminaalmenetlust, sest Kuke külas asuvas Sunly päikesepargis lõhuti 25. veebruaril 5,6 kilomeetrit elektrikaableid.##

Lisan ka ühe soomekeelse artikli, mis oli vist mõeldud Subaru särtsukate varjatud reklaamiks (sellepärast ei panegi särtsuautonduse teemasse:)), aga jutt käib ikkagi trendist, mitte auto pidamisest. Eesti on olnud alati Subaru turueeskujuks mujal - ootan huviga, mis siin juhtuma hakkab. Lühikokkuvõte: bensiiniautode aeg on möödas ning Soomes ei saa bensiinimootoriga Subaruid enam tellida.
https://www.iltalehti.fi/autouutiset/a/0b78cb85-d5e4-4bd9-ba
21-70c4812103f6

Vana hea vasevarastus ju. Telial varastati sadade kilomeetrite viisi seda kaevudest kuniks kõik magistraalid klaaskiu peale ära kolisid ja isegi seda varastati paar aastat otsa veel kuniks aru saadi, et lõkkest tuleb välja mitte vask vaid plastikukäkk.

Siin on 2 lõustikulinki. Esimene pigem filosoofiline ja sellega on seotud ka lisatud pilt.

Link haakub ka sellega, kuidas ühes maailmanurgas minnakse "kruvisid koomale keerates" absurdini oma maailmapäästmisega, samal ajal kui teises kohas toimub mastaapne "minnalaskmine". Inimesed ei saa hakkama ilma "mesilasteta", ilma inimesteta saab planeet tervikuna väga hästi hakkama.

https://www.facebook.com/fromquarktoquasars/posts/pfbid02KgD
wQ1nKzyJQ21ZF2WbFQ7Qdsw1amv2af1p4L7wu8i5FdKuLyPgUVgC1gjwpWWG
Xl

##Many of the crises humanity faces, including climate change, deforestation, and biodiversity loss, may not be separate problems at all. Instead, they may be symptoms of a deeper issue: the way humans think about their relationship with the planet.##

Teine link sobiks hästi ka zooroopa teemasse. Seal on lühike animatsioon/video tuumaenergia kasutamisest Saksas vs Hiinas 1993-2024. Hästi on näha, kuidas üks mängib maha oma võimalused ja teine neid suurendab. Miks? Kelle huvides see just nii on? ;)

https://www.facebook.com/watch/?v=713475688426232

##Vana loodusmets seob keskmiselt 83% rohkem süsinikku kui majandatud mets. Vanade metsade kadumine Rootsis toimub 5–7 korda kiiremini kui Amazonase metsade häving. ELi looduse taastamise määrus nõuab vanade metsade kaitset, kuid Rootsi kavandatav definitsioon seab lati nii kõrgele (160–180‑aastased metsad), et suur osa tegelikest loodusmetsadest jääks kaitseta.##

Kokkuvõte eesti keeles.
https://www.facebook.com/tiitmaran/posts/pfbid08gfAfUNpec4eE
GwbHoDvdSD1iaxx8zjowY7H2NZXPvLasxiJvczQKhH9zSoPrHGSl
Kokkuvõte inglise keeles.
https://theconversation.com/swedens-old-growth-natural-fores
ts-store-83-more-carbon-than-managed-woodlands-new-study-277
150
Originaalartikkel.
https://www.science.org/doi/10.1126/science.adz8554

Herr Maran ilmselt lihtsalt kogemata tõlkis ebatäpselt, siin pole ju midagi tegemist rohepesuideoloogiaga...

Tõele lähedasem on öelda, et vanades metsades ON SEOTUD (talletatud) rohkem süsinikku. Vanades metsades juurdesidumist väga enam ei toimu, sest elutegevus on seal kaunikesti kasin. Mis on loogiline, sest süsinik on seal lõksus seni, kuni mets loomulikku ringipidi ära sureb ja siis hakkab kogu kokkuahnitsetud süsinik vabanema. Ning ükski direktiiv ei väära seente ja bakterite toimepandavat räiget vägivalda puidu kallal, mille tulemusena selles puidus elu jooksul talletunud süsinik (ning ka muud toitained) vabanevad uuele ringile. Milleks - oh üllatust! on järgmine metsapõlv. Ja sellega koos startivad rohundid. See on täiesti looduslik protsess ja inimese olemasolu või puudumine seda kuidagi ei mõjuta.

EL ja seda juhtivad linnainimesed ei adu, et elutegevusega kaasneb alati toitaineringe. Ning meie piirkonna loomulik looduslik biotoop on segamets seal, kus veerežiim lubab puudel kasvada. 1000 m kõrgemal mägedes on olukord hoopis teine. Mägesid meil ei ole. 1500 km põhjas laialehelisi liike praktiliselt pole. Aga meil on. Reeglid teeme aga Hispaania ja Itaalia mägismaa järgi, arvestades slovakkide või tšehhide töökultuuri metsatöödel...

Amazonase vihmametsade elu ja surm ei ole kuidagi seotud meie metsade eluringiga. Neil on seal omad jamad, meil on omad. Ning vihmamets, erinevalt meie segametsast, ründab juba inimpõlvega. Lihtsalt suurte puude täis kasvamine võtab aega täpselt nii kaua, kui see võtab...

Rääkimata "loodusrahvaste" (teadlikult jutumärkides, eristamaks neid päriselt looduse rütmis ja sellega kooskõlas elavaist hõimudest) kombest kõik enda ümber täis sittuda ja prügistada.

Pea kolmandik Eesti metsast on kaitse all:
https://keskkonnaportaal.ee/et/metsamaa-sh-kaitsealuse-metsa
maa-osakaal-eestis

Kõik raiutud alad Eestis metsastuvad uuesti ise saja aasta jooksul vältimatult segametsaga. Aga inimesel ei ole aega oodata...

Tahate rohkem loodust - tuleb inimkonda harvendama asuda. Nii 2 miljardi pealt, millest pool on linnades, võiks pool maakerast kaunikesti inimtühjaks jääda. Tasuta lõunaid ei ole.

Kes on esimene vabatahtlik loodusele kohaloovutaja?

##elutegevusega kaasneb alati toitaineringe.##

Ole ettevaatlik, lähed praegu väga libedale teele! Avalikus meediaruumis on mets ainult puit. Isegi mitte ökosüsteem koos oma tervikliku floora ja faunaga, millest enamus asub üldse maa all. Toitaineringest rääkimine nii puuduliku taustateadmistega inimestele teeb niigi arusaamatu pildi nende jaoks ainult segasemaks...

Avalikus meediaruumis käib praegu hästimakstud kampaania häbimärgistamaks majandusmetsa ressursina kasutavaid ettevõtteid. Delfi on ikka päris räigeks läinud... Selle kõige kõrval on köömes, mida keegi v6sa kuskil nišifoorumis kirjutab:(

Aineringega kaasneb surm. Surm ei ole lõpp, vaid järgmise ringi algus. SEDA tuleb loodusest võõrdunud "looduskaitsjatele" igal võimalikul hetkel taguda.

Kas järgmiseks võtame ette viljapõllud? Ka seal toimub igal aastal räige mõrv ja loendamatul hulgal taimede hoole ja armastusega kasvatatud järeltulevat põlve lihtsalt röövitakse ja aetakse täiesti ebainimlikes tingimustes suurtes hulkades kitsastesse suletud ruumidesse.

##Avalikus meediaruumis käib praegu hästimakstud kampaania häbimärgistamaks majandusmetsa ressursina kasutavaid ettevõtteid. Delfi on ikka päris räigeks läinud##

Aga mis on selles halba, kui seaduserikkumisi ja korruptiivset lobitööd, meedia survestamist jms avalikustatakse? Ka looduskaitsjad pole ju "puukallistajad", vaid tegelevad eelkõige Keskkonnaameti teavitamisega pidevalt toimuvatest SEADUSERIKKUMISTEST. Mis mõte on seadustel, kui ühes sektoris nende rikkumist aktsepteeritakse?

Ammu on öeldud, et KÕIGIL parteidel peaks olema küljes ka sponsorite logod, sest kõigil on sponsorid ja see info peaks olema alati nähtaval, mitte lihtsalt avalik. Sama võiks kehtida ka KÕIGI meediaväljaannete kohta, et kelle reklaamirahast nad sõltuvad.

Kuna tõid sisse juba majandusmetsa, siis metsa majandamise viise on ju palju. Kõigil loodusega seotud ärisektoritel on väga korralikult päitsed pähe pandud, herbitsiididest võrgusilmasuuruseni. Miks peaks puidusektor olema siin mingi püha lehm, kus niigi leebete seaduste täitmist ei peaks enam nõudma ja sedagi tegema just äriühingutele kõige soodsamal viisil, kui samal alal kõigil teistel aladel on röövkapitalistlikud tootmisviisid väga rangelt piiratud või üldse keelatud? See pole ju kuidagi metsade majandamise keelamine ega isegi mitte piiramine, kui seda tehtaks samal viisil nagu mujal EU-s? NSVLi ei saa kah eeskujuks enam võtta, sest selle eeskuju tõttu hakkab meil nüüd palgimets otsa saama. Me räägime praegu ainult tingimustest. Isegi lageraie on teatud viisidel loodusele väga vähest kahju tekitav. St kahju kõrval on ka kasud loodusele olemas, piirates puidusektoril vaid metsast väljatoodava materjali ajalist akent, mitte mahtu praegugi aktsepteeritava tsükli lõikes.

Natuke ka ühest teisest probleemist. Jällegi rohepesu, sest jõgesid väetatakse, tõmmatakse sirgeks ja suletakse palju suuremate tammidega, kui koprad teevad. Mu oma abikaasa on pärit talust, mis asub just sellise jõe ääres, nägi varem välja sarnane nagu pildil, isegi looklevana oli talul oma elektrijaam, jõgi oli kala täis jne. Nõuka ajal tõmmati sirgeks, nüüd on kaladeta vooluveekogu.

Teine näide on mu oma talumaadelt, mida läbib väiksem oja. Metsa all ja võsavahel on oja selge ja liivapõhjaline, ilusa sirge kaldajoonega. Üks talunik raius oma tükilt metsa maha, oja kasvas kinni. Iga aasta pidi seal veevoolu läbi muda avama, kuni võsa/puud piisavalt kõrgeks kasvasid, ökosüsteem taastus, nüüd voolab juba aastaid ka seal ega kasva enam kinni. Ei süüdista teda üldse, see tuli kogu külale üllatusena, kui habras on selline ökosüsteem, vabalt oleksin võinud sama vea seal ka ise teha.
https://www.cms.int/sites/default/files/publication/English%
20-%20Global%20Assessment%20of%20Migratory%20Freshwater%20Fi
shes.pdf

Euroraport erineb millegipärast kohalike puiduärikate kinnimakstud lobist.
https://www.postimees.ee/8442727/euroraport-euroopa-riikides
t-on-eestis-koige-hullemalt-metsa-ule-raiutud

##Intensiivseim puidukasutus registreeriti Eestis (131 protsenti), Belgias (108 protsenti), Rootsis (105,9 protsenti), Saksamaal (100,3 protsenti). Kõigis teistes riikides jäi metsaraie netojuurdekasvu piiridesse, on avaldatud Euroopa metsade olukorra raportis Release of the State of Europe’s Forests 2025 Report (SoEF 2025 lk 92, tabel artikli lõpus).##

Raporti enda ka läbi lugesid või ainult Postimehe ahastava artikli? Hakkas silma, et seal võrreldakse õunu apelsinidega. Minevikus.

Säästva metsanduse eestkõnelejad on teretulnud Tallinnast 37 km kaugusele näitamaks, kuidas võetakse surnud kuusk teiste vahelt nii välja, et kümned teised puud viga ei saaks. Puhas käsitöö, tihti ka ohtlik. Hästi jämedalt ajakulu käsitööl kümnekordistub, võrreldes masinlageraidega. Olete kindlad, et turg on valmis maksma kümnekordset hinda säästvalt varutud käsitööpuidu eest?

https://www.youtube.com/watch?v=TBb9O-aW4zI

Mets ei saa Eestis otsa. Mõneks ajaks (umbes inimpõlveks) läheb kitsaks palgimetsaga, aga kütterisu kasva rohkem peale, kui praeguse tempoga jõuame ära põletada teisest otsast.

Me elame õnnistatud maal - iga lage väli metsastub pioneerliikidega inimpõlvega (saab juba kütet), mille alla tekib kuuse alarinne ja kui inimene ise midagi ei tee, siis saja aastaga on kuusk teised liigid ära tapnud. Ürask tapab selle omakorda ära ja ring kordub.

Kõik huvilised võivad imetella looduse loomulikku ringi peale Kohatu tanklat enne Haiba ristet, kus TRAM kuuluval maal mets sureb ja ümber kukub. On ilus "põlismets"?

Sarnane pilt avaneb peale Lelle raudteeülesõitu Käru poole sõites. Hea, et vähemalt osa sellest surnuaiast nüüd maha on võetud.

Muudetud 31.03.26 07:37

Kui kedagi huvitab, siis SoMest leiab kiirelt kümmekond erinevat jutulõime selle sama raporti teemal, kus erinevate huvigruppide esindajad omavahel ragistavad ja üritavad üksteisele munadesse (loe: kõige hellemasse kohta) lüüa. Huvitav jälgida neile, kes "verd" armastavad või siis kõigi osapoolte motiivide sügavamat sisu mõista soovivad;)

Mina saan omas metsas küll ükshaaval puid maha võetud teisi oluliselt vigastamata. Kui ei saaks, on järelikult JUBA VAREM midagi valesti tehtud (mitte, et ma mõnes kohas poleks ka midagi valesti teinud ja tegemata jätnud). Hooldamata mets, mida enam "remontida" isegi ei saa, on nagu käest lastud auto, mis ongi lõpuks mõistlikum pigem metallipurustajasse saata ja ümber sulatada – selliste autode tänaval hoidmise eest isegi trahvitakse/konfiskeeritakse ja äkki peaks seda hakkama tegema ka MAJANDUSmetsadega, kus enam puid ükshaaval langetada pole võimalik? Oleks vägagi aus kõigi metsaomenike suhtes, et kus on hooldamata, see klassifitseeritaksegi ümber looduskaitsealaks, mis muutub hiljem põlismetsaks. Paljudel polekski selle vastu midagi, sest see mets toodab omanikule kasumit muul viisil (kui kasum on eesmärgiks). Mitte küll sama palju kui lageraie sellel päeval, kui pangas omanikule ülekanne tehakse, aga pikemas perspektiivis täiesti piisavalt, et sellist metsa osta ja pidada tasuks. Midagi sarnast toimub ka põllumaade-karjamaade-heinamaadega, need piirid on paindlikud ja sellest sõltub, milliseid toetusi saab või ei saa ja miks paljusid need toetused ei huvitagi (tingimused).

Isegi teiste puude vigastamine pole mingi katastroof, sest tormi, pikselöögi jm viisil langenud puud on kukkunud alati kehvemini valitud suunaga ja samuti vigastasid teisi puid. See on täiesti loomulik metsa elustsükkel, kus pole vaja iga liigselt maha kukkunud okka pärast erilist numbrit teha, mingi piirini toimub see ka looduses ja on isegi vajalik.

##Hästi jämedalt ajakulu käsitööl kümnekordistub, võrreldes masinlageraidega.##

Vastukaaluks puuduvad arutult kallid liisingud, masinate hoolduskulud, tekib võimalus teha seda tööd ka seal, kuhu suurte masinaga ligi ei pääse ja sellise töö kasum püsimetsana majandamisel on pikema perioodi peale märkimisväärselt suurem masinatööst (väidet kinnitavad lingid siin samas teemas). Seda siis metsaomaniku seisukohalt.

Mets on ökosüsteem, mitte lihtsalt puidutagavara. Seda siis metsa seisukohalt.

Käsitöö puhul saavad inimesed tööd, nende maksud jäävad Eestisse ja see suunatakse tarbimisse, millest saavad omakorda tööd palju teisi inimesi. Kestlik toodang on siiski palk (iga puu elukaar looduses on erineva pikkusega, oleks isegi puupõllul), mille juurde kuulub hake, mitte vastupidi @CO2. See liisingute nõiaring viib raha kõik riigist välja ja lisandub veel pankade kasum, mis samuti riigist välja kanditakse. Seda siis riigi huvide seisukohalt.

See kõik ei ole vastuargument sellele, et "surnud" metsas, kus elusaid puid enam alles pole, ei võiks lageraiet teha. See ongi üks neist vähestest eranditest, kus see on mõistlik lahendus. Ja surema jäetud metsa eest tulekski omanikku trahvida, see on kaudne ökotsiid, koos taimedega sureb ka osa faunast, kelle surema jätmine on juba seadusega keelatud, kuigi keegi seda vaevalt kontrollima/tõestama tuleb (mida reaalsuses vist kunagi juhtunudki). Seda "üledramatiseeringut" peaks illustreerima kõige paremini elus tibudega linnupesa sellise (ka kuivanud) puu otsas, mida peetakse piisavaks mistahes raietöö peatamisel praegugi.

Siit edasi peaks olema omakorda mõistetav ka põhjus, MIKS metsa just talvel tehakse ja kui vahepeal 10 aastat piisavalt külmasid talvesid ei tule, mis võimaldaks puid välja tuua metsaalust lõhkumata, siis järelikult need 10a tehakse midagi muud – põhjus, miks liisinguorjad on valmis maksma lobistidele suuri summasid, sest neil pole valikuid ja liisingud tuleb enne lõpuni maksta, kui saab hakata majandama metsi jälle nii, nagu omanikud seda alati on teinud ning mida kogu EU-s üha rohkem ka nõudma on hakatud (ja reaalselt ka tehakse).

Aga metsa on nüüd rohkem, kui kunagi varem. Vaata kus suunas tahad. Pildid ei valeta.
https://www.facebook.com/rohelinelaanemaa/posts/pfbid025NLvj
QhrGh7hS5AfdFHQ58xp3TuHzyZt5wBURnRdMYLGThBMYm6V8HvYrx4gCkuPl

See on haige, mis metsasektori vastu praegu toimub!
Metsa majandamist ei saa nii lühikeses perspektiivis üldse näidata nagu seda Eurostati aruanne teeb. See on sama kui talvel ütelda, et suvivilja kasvatamine on oluliselt langenud.
Eesti metsade maht ja pindala on järjepidevalt suurenenud. Seda näitab metsainvertuur, mis on kõige täpsem andmestik, mis saadaval. Kui maht suureneb võib ka rohkem raiuda.
Teine teema on religioosne looduskaitse, mis kujutab lageraiet, kui mingit tuumasõda. Eiratakse igasuguseid fakte, kui kiiresti ja hästi lagedad langid taastuvad.
Kui Nordstream veel toimetas, siis oli neil fond, mille kaudu "kaitsti" loodust ja promoti, et kõige rohelisem on vene gaas.
Minu arust on asi ammu looduskaitsest eemaldunud ja tegemist on mingi egotripi teemaga kaitsta metsi ja siis ennast kiita, et ollakse maailma jaoks midagi ära teinud.

Kaader, ära aja omavahel segamini puukallistajaid ja neid, kes teavitavad Keskkonnaametit igapäevaselt seaduste rikkumisest, sest neid pannaksegi toime igapäevaselt. Milleks siis reeglid üldse, kui neist on vaja pidada kinni ainult "kurja naabrivalve" puhul? Mingit vastuseisu poleks kunagi tekkinudki, kui seadusi ei kuritarvitataks süstemaatiliselt.

Statistika ei ole tõde, see on üks konkreetne andmete esitamise viis. Puidutöösturitel on oma, puukallistajatel on oma viis, mõlemad näitavad täpselt seda mida soovitakse. Ei hakka jälle uuesti otsima seda linki, kus isegi puude peegeldused tiigil arvestati metsamaaks. Ka minul on registris mets, kus reaalselt metsa kunagi kasvama ei hakka (sest 10cm mulda pae peal saab toota vaid võsa, mitte metsa). See talivili/suvivili näide on samasse auku, see saab olla sisuline ja saab olla "millegi tõestamiseks". Ja kui on huvigrupid, siis mõlemad tõestavad oma huvisid, sellega tuleb leppida, see ei kao kuhugi. Aga sellele lisanduvad peale erahuvide ka riiklikud huvid ja kui riiklikud huvid on sellised, nagu näitavad erinevatel aastatel tehtud aerofotod (mu eelmise lingi pildid pole ju erand vaid reegel!), siis sellele põhjendusi küsida pole enam liiast. Palgimetsa puhul "metsa taastumisest" rääkimine ongi just see pika perspektiiviga metsade majandamise plaan, statistilise võsastumise sissetoomine statistikasse on just üks neist probleemidest, millest on ka siin teemas hulgim teadlaste kommentaare linkidena.

Lihtsalt mõttekoht: minu maja saab varsti 150a vanuseks. Umbes sama kaua peab kasvama ka palgipuu, et saaksin asendada maja aampalgid (need peaaegu 10m pikkused palgid, millele toetub teine korrus). Olenevalt majast on aampalkide eluiga 100-200a vahemikus, võib samuti arvestada keskmiselt 150a. Eesti on selliseid maju täis. Selline hulk kvaliteetseid aampalke terve Eesti peale on vajalik ressurss, et regionaalpoliitika ei tähendaks "küprokipööret". See ei ole "puidutagavara", st sellises mõõdus palk peab jääma üle sellest, mida keegi kusagil ahju ajab ja millest välismaale saatmiseks palksaunu meisterdatakse. Kui poleks omal metsa, oleks keeruline isegi 60cm läbimõõdus asenduspalkide leidmisel, kuigi tegu on alles puu elukaare esimese poolega, kus puit pole veel piisavalt tugevgi raskuse kandmiseks. Ehituspalgi jaoks ongi vaja mitte lihtsalt jämedust, vaid hilisemat puu aeglasema kasvu perioodi ja lisaks olenevalt aastatest nende suurema ja väiksema kasvu vaheldumisi, sellest sõltub palgi tugevus. Või tuleb ka see sektor hävitada lõplikult ja jääda lootma ainult impordile?

Minule jääb arusaamatuks, miks puiduhakke- ja pelletitööstus peavad nautima privileege, mis on seadusega võetud ära ehitussektorilt? Või miks üldse puidusektor peab olema eelistatud metsandussektorile, mis tagab niigi suurema kasumi puidult pikema perioodi peale ja toidab selle pika perioodi jooksul omanikku ka kõige muuga (marjad, seened, turism, metsmesindus jne). Kõige hullem, et see kasum läheb neile üksikutele oligarhidele, kes on saavutanud praeguse seisu ebaausalt (lobitöö ja survestamine, mis just päevavalgele tiriti), aga mitte Eesti konkurentsivõime parandamisse, Eestis uute metsandusega (mitte lihtsalt puidutööstusega) seotud töökohtade loomisse jne.

Kui mets on 80 aastane ehk raieküps, siis tuleb ta maha võtta. Seda saab võtta maha sorteerides või täielikult. Sorteerides on see rämedalt kliimakahjulikum kui kõik maha võtta. Korraks on kole vaadata aga mõned aastad hiljem ja ei saa arugi. Väga paljud on seisukohal kusjuures, et on vaja aga peaasi et mina seda ei näeks.
Sul läheb kolm kuni 5 korda kauem, et välja sorteerida, masinad töötavad kauem sest peab ootama, inimjõudu läheb rohkem jne jne, see kõik kuhjub. Peale 80 aastat on mets juba väga paljude noorema metsa jaoks halva kasvulava, kõikides elu ja mitteeluliikides.
Ei eita siin kuidagi meie RMK tegevusi, kus on sahkerdamise teel ikka nii mõndagi maha võetud. Metsinke ja puidutööstuse seisukohalt on meil siiski enam-vähem norm balanss paigas, nüüdseks, vahepeal oli väga käest ära ja ahnus oli nii suur, et toodi venemaalt hoopis vajalik puit sisse, mul tuttav ei ostnud üldse midagi siit, selle asemel tuli tiblastanist aga kuu ajaga terve meie aasta materjal kohale, oligi seal 12 tehast, mis kõik siinset toitsid.

Ma ei tea, kust see palgi jämeduse fetish tuleb? Jäme palk ei ole standardne ja 60+ cm läbimõõduga palgi eest makstakse kokkuostus vähem raha. Erand on kase saepakk. Ehk siis üle 80 aastat vana mets ei ole eriti soosingus tööstuse arvates.
Kui kuusest rääkida, siis 80 aastat on maksimum. Juurepäss ja üraskid kipuvad juba varem kallale.
Aampalke saab ikka, kõik ei majanda metsaomanikud efektiivselt. Neid eraomanikke on küll, kes lasevad metsal olla. See on ka omaniku õigus lasta metsal mädaneda.

Selle pÄssihuumori ja puiduoligarhide tellitud jutupunktide levitamise asemel oleks mõistlik teemaga tutvuda ja võtta seda arvesse ka OMA metsade majandamisel. Või oled kah üks nendest, kellel on kõvad seisukohad, aga praktika/vajadus metsa hooldamisel puudub? See metsa mädanema jätmine on sama tark jutt nagu Ligi väljamõeldud rikkaks maksustamine. Rikkaks said siiski vaid maksujutlustajad, mitte maksustatavad.
https://metsauhistu.ee/rohelised-kannud-metsas-mis-need/

Raieküps tähendab seda, millal tohib. Kui vimma alammõõt on 30cm, siis praktikas tähendaks see sama, kui me püüaksime välja KÕIK 30cm pikkuseks kasvanud noored vimmad ega laseks ühelgi suuremal kasvada, sest kalapüügist elatuvad ettevõtjad on tellinud ajakirjanduselt artikleid, et kõik üle 30cm vimmad läheksid looduses muidu mädanema. Aga puude puhul pole isegi piinlik sellist teksti toota...

Kuusk elab Eestis kuni 250a (mujal kuni 500a).
Mändide eluiga meie kliimas on 300-400a, isegi korp hakkab tekkima alles 100 aastasel puul.
Arukask elab kuni 150a.
Ma käin igal aastal Euroopas autoreisidel spetsiaalselt tutvumas ka kohalike metsadega, mille majandamise viise tutvustavad mulle kohalikud metsnikud, puiduväärindajad, vastavat haridust omavad loodusgiidid jpt. Mitte puukallistajad. Ühelt poolt hobi ja teiselt poolt isiklik vajadus, et võtta sealt enda metsade majandamisel üle parimad kogemused. Mitte siinsete töösturite kinnimakstud sisuturundus.

##Sorteerides on see rämedalt kliimakahjulikum kui kõik maha võtta/.../Sul läheb kolm kuni 5 korda kauem, et välja sorteerida, masinad töötavad kauem sest peab ootama, inimjõudu läheb rohkem jne jne, see kõik kuhjub.##

Selge, puude kasvamine on kliimakahjulik. Metsa ökosüsteemist üle 2/3 asub üldse mullas. Kas puit on ainus, milleks metsa vaja on, nii et midagi muud pole vaja arvestadagi? Pärast tegeleme teiste probleemidega, et miks jooksevad ilvesed või põdrad linnas ringi ja hundid massiliselt koduloomi tapavad. Sellel küll metsadega mingit seost ei saa olla. Eriti veel puiduäri vaatenurgast.

Asub, elab, sureb ja kolib tagasi. Puit ongi roheenergia sest see on suht ainuke asi, mis tagasi kasvab ja küttena suisa kaks korda sinu eluea jooksul.
Ilvesed ja põdrad jooksevad eelpool nimetatud röövmajanduse tõttu, kui asi tasakaalus, siis ei roni nad kuhugi tegelt. Samas mis mul selle vastu olla saab kui aknast põder vastu vaatab linnas... Maal elades oleks natukene kurb aind, sest õunapuid enam pole peale tema külaskäiku...

Oi, mulle meeldivad need ahastavad turunduslikud hüüatused puude vanuste kohta" "kuusk KUNI 250 aastat", "kask KUNI 150 aastat", "mänd KUNI 300 aastat". Kuni, eksole, mitte igaüks ja mitte alati. Ning peale seda kukub ümber ja hakkab mädanema. Mille käigus seened muundavad puidu teistele elusorganismidele söödavaks ja lõpptulemiseks on palju ähkimist ja kasvuhoonegaase. Mis eluajal küll seoti, aga nüüd vallale lastakse. Aga kuna need on "õiged gaasid", siis need on head gaasid. Mitte need "pahad gaasid", mida inimene oma elutegevuse tõttu puitu kasutades eritab, eksole.

Kärss, ma olen oma majaümbruse metsa nüüdseks 15 aastat majandanud puuhaaval. Iga püsti surnud või tormis viga saanud puu langetamisel läheb loojakarja juurdekasvu - midagi ei ole teha meie niiske maa rämedikus. No ei kasva meil siin valgepöögisalusid, mida imetletakse "Mägidoktoris" ja kus puud on looduslikult 25-meetriste vahedega. Saamatu olen ma niikuinii, sest ma pole läbinud rohepöördelise säästliku metsakasvatuse koolitust, kus õpetatakse holistiliselt kliimakindlat metsakasvatust. Kuskil kindlasti on mõni säärane rahapesukoolitus, millel teadlikud inimesed autodega kokku sõites osalevad, et saada värskeid teadmisi loodushoidlikust metsakasvatusest.

Palun näidake mulle neid loodusturistide horde, kes metsadesse tunglevad ja siia lademetes raha jätavad. No ei ole neid samas vääringus, kui puidutööstus raha sisse toob. Marjaäri püstipanekuks pole isegi korjajaid - metsas peavad olema nii nobedad näpus kui eesli kannatus, et mingitki tulemust saada. Ja neid peab olema lühikesel ajavahemikul PALJU. Sääraseid inimesi on kahjuks üsna vähe järel. Praegu korjatakse vaid väike osa metsaandidest kokku, enamus mädaneb kasvukohta. Millest poel suuremat häda - toitaineringlus toimib endiselt. Rääkima on linlased kõvad, kuidas metsa enam ei ole. Aga sõita pealinnast 50 km lõunasse ja hakata umbes Haimre ristist lääne poole astuma on ikka kuradi raske, eksole. Järvakandi ümbursesse minek oleks juba täielik ekstreem ja sellised marjad ometi "ei tasu ära".

Millest metsade kaitsele viskunud linnarahvas aru ei saa: saepalki ei saa igast tüvest. Kärss siin ootab ka uut 10+ meetrist uut aampalki, mille koondelisus oleks olematu. Vabandust, aga selliseid pole kunagi kasvanud igas metsas. Ikka näljaselt liivikult saad sellise. Mitte sooservalt ega söötis põllule kasvanud tukast.

Meil on siin olnud ahastavaid pilte "korralike palkide virnadest graanulitööstuse õuel". Igal palgil tume ring sees, mõni selgelt liitkõverusega. Täpselt selline, nagu meie looduslikud hooldamata segametsad kasvatavad... Ning millest saabki kas kunstposte (palju neid kõverikke saunaterrasside poste ikka kulub) või kütet. Saematerjaliks on vaja oksavaba sirget ja ühtlast tüve.

Pühapäeval sai võetud maha püsti kuivanud kuusk. Alt tüvi 59 cm, juurekael üle meetri. Vanus ilmselt 120 aastat, põllu servas kasvab kiiresti. Oksi, nagu muda. Neli tundi tööd ja kuus noort kuuske loojakarjas. Nelja sarapuupõõsast ma ei loegi, sest selles laigus on seda prügi oksendamiseni jalus. Soovitud suunas (kus järelkasv kõige nõtkem ja kõige vähem koondamisega tallamist) langetamiseks oli vaja panna üles vints ja tõmmata jõuga, kiiludest ja langetuslabidast ei piisanud. Kui tross või kinnitused oleks järgi andnud, oleks loojakarja läinud kümmekond kaske või alternatiivina kolm ilusat männikutsikat ja vaher. Sõltub, kuidas pidepuu murdub täpselt. Ajakulu metsas pakkudeks tükeldamise ja transpordile laadimisega 4 tundi! Harveril lageraides oleks selle jaoks kulunud umbes 5 minutit ja graanulitehasel 10.

Minu jaoks hästi veedetud puhkeaeg:)

Põlismetsa suremist kõrvalt vaadates võib olla küll ilus õhata ekstaatiliselt, aga tänane maailm pöörleb pankade mahitatava majanduskasvu ideoloogia ümber. Mis on olemuslikult ressursse hävitav püramiidskeem. Kaotage liiakasuvõtmisel põhinev näivmajandus ja FIAT-raha ja probleemid kaovad iseenesest.

Koos liigsete inimestega, kes nälga surevad.

Muudetud 01.04.26 07:45

Paljud ei tea, et metsa majandamiseks on vajalik metsakava. See on esimene asi, mis metsa kaitseb. Taksaator määrab eraldised, hindab seal suht detailselt ära, mis seal kasvab ja kui vana. Samuti tuleb sealt välja, missugust raiet üldse võib teha.
Püsimetsandus kui metsa majandamine on esoteeriline soga. Sellega ei saavutata ühtegi eesmärki majandamises ega looduskaitses. Püsimetsandusest tulev puit on lihtsalt oluliselt kallim ja ei tasu ära. Hobikorras kodu lähedal võib nn püsimetsandusega tegeleda.
Minu arvates isegi intensiivne metsade majandamine on roheline. Millegi pärast kükitavad ulukid ikka noorendikus ja ampsavad männikasvudelt pungasid. Eriti kahju on kui põder kuuse tüvelt koort haukab, siis saab ainult pelletit kui sedagi.
Minu arvates on Eestis metsandus täitsa tasakaalus ja röövmajanduseks küll nimetada ei saa.

Muudetud 01.04.26 10:11

Vahepeal oli ikka käest ära, seda on näidanud kõik välja tulnud "raamlepingud" ja muud sellised jamad. Lootus, et ahnus hingest kaob, sureb viimasena.

Kaaderi postitus ei vääri vastust, kui on siia teemasse varem pandud lingid läbi lugemata. Kärsaga pole vaja vaielda, need suurtöösturite "jutupunktid" on teadlaste poolt ammu ümber lükatud (lingid siin teemas), neid teadmisi kasutavad kasumlikult paljud metsamajandajad ja nende teiste tõttu ongi hädas need lobitöö kinnimaksjad, sest puidutööstusel pole juba ammu enam piisavalt toorainet.

##Kuskil kindlasti on mõni säärane rahapesukoolitus, millel teadlikud inimesed autodega kokku sõites osalevad, et saada värskeid teadmisi loodushoidlikust metsakasvatusest.##

Kui see rahapesukoolitus käis minu kommentaari kohta, on see pahatahtlik sõnade väänamine ja solvav. Mina käin autoreisidel, mu tutvusringkond koosneb arusaadavalt minu jaoks aktsepteeritava maailmavaatega inimestest, mitte narkomuuladesst, korrumpeerunud poliitikutest, rahapesukoolitajatest jne. Mulle tutvustatakse mujal elavate sõprade poolt kõike, nendes riikides metsahoolduses tehtavat head ja halba, erinevaid lähenemisi, tõlgitakse mu küsimused isegi umbkeelse traktoristi jaoks kohalikku keelde ega jää ka laste küsimused vastusteta. Kui tulevad nemad (sõbrad mitte äri!) Eestisse, tutvustan samuti KÕIKE, mida siin tehakse, nii head kui halba. Ka seda, mis on vaieldav (nt põhjavee kaitseks korraldatav pinnaveerezhiimi muutmine, mis on ühelt poolt õige ja vajalik, aga praeguse hoogtööna tekitab paljude jaoks ikkagi väga suuri probleeme – tuleks teha teisiti, osaliselt vm, aga päris tegemata jätta kah ei saa). Nii õpitaksegi, tasuta, rahapesukoolitusteta, teiste vigadest ja õnnestumistest, et ei peaks ise kõike kordama.

##Palun näidake mulle neid loodusturistide horde, kes metsadesse tunglevad ja siia lademetes raha jätavad. No ei ole neid samas vääringus, kui puidutööstus raha sisse toob.##

Näiteks mina teenin ja see on puhtalt välismaalt siia sisse tulev raha. Kindlasti rohkem, kui puidutöösturid ühe raieringi ulatuses ha kohta teenivad aastatele jaotatuna (kui sinna sisse ka kõik kulud arvestada). Samal ajal on ka mets hooldatud (lisakasum, mis ei jää samuti raieringi ulatuses ha kohta alla neile). Kusjuures see on vaid hobi (ja ettekääne, et püsida pidevalt kursis metsas toimuvaga;), päristööna tehes teeniks kindlasti kordades rohkem. Aga mingi kärss ei sobi kindlasti üldistavaks näiteks ja KÕIKI Eesti metsi niimoodi väärindada ei saa. Minu jaoks on need naaberkinnistute vööni mudaroopad, mädanema jäetud puud, lageraielangid jms hoopis lisaboonuseks, mida inimestele näidata – olen tänulik, et need olemas on, neid pildistatakse ja kasutatakse välismaal teistele näitamiseks võrldusena teises metsas pildistatud metsloomadega, aktiivses kasutuses linnupesadega jne. Mul on seda väikest nishi lihtne täita, aga me keegi ei tea, kui suur see nish võiks olla, kui Eesti metsad ei oleks puupõllud ja neid turundataks sama agressiivselt kui näiteks pelleteid. Konflikt tekib just omandisuhtest, sest ükski giid ei teeni esimesi miljoneid metsade kokkuostmiseks ebaseadusliku röövraie abil (loe: seadusi rikkudes), kus riiklik kontrollorgan seaduserikkumisi iseenesestmõistetavaks peab ega trahvi. Kas poleks absurd, kui politsei, meditsiin jm sarnast seadustele sülitamist salliks?

Ikkagi metsast endast: kohati tundub, nagu oleksin ainus, kellel oli diplomi saamiseks vaja ka bioloogiat õppida...

Need kõik, millest siin jutt, on ju iseenda tekitatud probleemid, mille lahendamise peale hiljem vahendeid on vaja kulutada. Kui võtad maha nii noored (napilt raieküpseks saanud) puud, siis hävitad mõne metsapõlve jooksul täielikult metsa genofondi ja jäädki nende probleemide lõksu, mida nõukaaegne ja sellele järgnev metsamajandamine üha süvendab. Erametsaomanikul on seaduste piires muidugi lubatud omale neid probleeme tekitada ja seejärel lahendada...

Igal alal, mitte ainult meditsiinis, liikluses jne, on ennetustöö odavam tagajärgedega tegelemisest. Keegi pole kunagi isegi vaidlustanud seda, et üks parimaid probleemide ärahoidmise viise metsas on eriliigiline ja erivanuseline puistu, sest siis ei saagi tekkida "plahvatuslikke" levikuid ei putukate ega seenhaiguste osas. Lageraie välistab selle. Siis algavad need lõputud "agad", miks lageraie on kasulik metsa mädanemise jne ennetamiseks, kuid eelnevalt on tehtud kõik selleks, et see ennetatav probleem üldse tekiks...

Kui kõik vanemad ja sõltumatud metsnikud räägivad kui ühest suust, et korraliku talve puudumisel metsa üldse ei tehtagi (selleks on varud ja muud tööd samadele meestele), siis ksf v6sa imestab, miks märtsi viimastel päevadel ilusa kevadilmaga maha võetud kuivanud puu võttis endaga kaasa ka metsaalust. Ma ei usu, et see kuusk kuivas ära nüüd viimase 2 nädala jooksul, nii et seda sama tööd jaanuaris-veebruaris teha ei saanud. Pigem oli siis ebamugavam seda teha (joodik otsib kah koduvõitmeid tänavavalgusti alt selleks, et sealt on mugavam otsida, kuigi ta kaotas need kusagil mujal). Eksin? :)) Kui eksin, siis see ongi erandlik olukord nagu metsapõlengud Nõva luitemetsades või orkaan, mis oleks võinud selle sama puu seal palju suuremate kahjudega kummuli keerata. Orkaan ei ole siiski üks kasumlikest metsamajandamise meetoditest. Kunagi ammu oli, pea ainus.

Metsa püsimiseks piisava vanusega puu (200 aastane kuusk, 300 aastane mänd jne) on vajalik selleks, et nii vanaks elavad just need puud, millel on tugevam vastupanuvõime putukakahjustustele, seenhaigustele, muutuvale veerehziimile jne. Teised puud tuli juba 150a tagasi vahelt välja harvendada.

Kui lähed võtma maha ainult 80a vanuseks saanud noori puid, puudub isegi võimalus sealt heade seemnepuude valimiseks (ei tea ju, milline neist kui vanaks elaks) ja pärast tegeledki üraskite ja seenhaigustega, mis on puhtalt enda valede otsuste tagajärg. Praegune võimalus laristada on kõigi nende vanemate põlvkondade töö vili (loodusliku ja kunstliku valiku kombineerimine), millel praegune puidutööstus liugu laseb ja noorte puude lageraie on SAMADE võimaluste ära võtmine meie järeltulevatelt põlvkondadelt.

Ka seemikuid/istikuid ostes ostad ikkagi teise mulla jaoks kohastunud populatsioonist võetud puid. Selline teadlik jalga tulistamine on võimalik ainult nende megakasumite pärast, mida saab korraga metsast oma pangaarvele kanda, lapsed ei saa siis suurt midagi, lapselapsed jälle saavad, aga saavad juba vähem ja halvema kvaliteediga, lapselapselapsed ei saa jälle midagi jne. Sellepärast seda nimetataksegi röövraieks, mitte kestlikuks metsamajandamiseks. Puiduärikate YOLO ahnusest saan veel aru, aga eraomanik peab enda järeltulijaid ikka tugevalt vihkama, et neile selline mets jätta... või siis on midagi muud kusagil juhtunud, kui paremaid valikuid polegi.

PS: ma ei ürita väita, et lageraie häiludena vm viisil õigesti tehes (läbikülmunud maapinnal, tuulekoridore tekitamata, üraskitele "vaateid" avamata jne) vale on, sest nii jääb mets kui ökosüsteem alles, häilude servadesse saab seemnete külvamiseks jätta alles ka need mitmesaja aasta vanused puud (need saab võtta maha 100a pärast, kui on jälle uued vanapuud peale kasvanud), see kõik ei takista kvaliteetse metsa kasvamist. Keerulise teooria taga on täiesti talupoja mõistusega hoomatav loogika, kuid isegi klassikaline puupõllu valgustusraie väiksema tehnikaga levitab tänapäeval massiliselt pessi, sest seda tehakse peaaegu igal pool täpselt vastupidi sellele, kuidas õpikud õpetavad:) Seejärel leiavad putukad kiiresti ülesse nõrgestatud puud ja lõpuks tulebki "mädanemise" vältimiseks kõik maha võtta ja jätkata uue puuliigi või segametsaga. Ainult et inimene tegi kõik õigesti, ta sai ju raha kätte...

Kui akf! Kärss ei olnud tegev 2023. aastal Läänemaal kitsale ringile korraldatud püsimetsanduse õppepäeva korraldamisel, siis ei käinud tema pihta. Oli meeleolukas üritus, kus näidati lookrakendiga hobuveolise palgikelgu kasutamist metsteel paikneva palgi näitel. Olles lookrakendit ise metsas reega kasutanud, siis nõuab see pöördel rohkem vaba ruumi, kui soolomasin ja umbes sama, kui põllutraktor haagisega. Ma ei jauraks, kui oleks olnud leidega rakend. Samuti propageeriti kiiniga võsatõrjet (mille vastu mul pole midagi) noorendiku näitel, kus eelmisel aastal oli töö tehtud selgelt võsakaga. Ehk käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Aga kohale tõtanud linnarahvas oli täiesti lapik imetlusest.

Kärsa jutt metsa kasvatamise ja tõuaretuse seotuse kohta on iseenesest õige. Aga... See tuleb raieringi pikenemise ja saadava puidu vähenemise arvelt. Sest osa puid surevad enne raieaega ja kukuvad ümber. Mis on probleem majandusmetsas ja mis pole üldse probleem kaitsealal. Küll tekib probleem ka kaitsealale loodusturisti vedamisel sellel poolsajandil, kui suured puud on suremise tõttu ümber kukkunud ja takistavad metsa all liikumist. Iseenesest oleks väga õpetlik olnud jätta Suure Munamäe vaatetorni tee äärne kuusik surema nii, nagu looduses käib. Mitte teha esteetika huvides sanitaarraiet. Milline hala siis oleks tõusnud...

Kuusk ja remmelgas oma ebameeldivate okstega on eriti vastikud ületada. Soovijatel on võimalus praktiseerida Kohatu tankla ja Haiba riste vahelisel Pärnu maantee äärel riigimaal. Ei pea isegi kaugele matkama, saab autoga sureva metsa teise serva kruusateedpidi.

Kliendid ei ole täna nõus maksma käsitööpuidu eest mitmekordset hinda. Juba kütusehinnast tuleneb ülestöötamiskulude kasv saab olema päris huvitav puidu hinda kanda.

Püsimetsandus eeldab käsitööd või äärmisel juhul kergetehnikat. Ehk tootlikkus on madal. Kui kapitalikulud madalate hindade tõttu ongi madalad, siis oma töö eest tahab igaüks palka saada. Mina saan endale palgatöö ja pere kõrvalt lubada nädalalõpuhommikute veetmist odava vanatehnikaga metsas puhkusena. Aga kui rehkendada sellele puidule hind, siis isegi oma madala palga juures saan ma ilmselt metsas kulunud aja eest makstava palga eest rohkem küttepuid osta, kui samal ajal valmib metsa koristamise käigus. Majanduslik mõõde peab alati kõrval olema, et oma valikute maksumust teada:)

Kui loodusturism oleks nii kasumlik äri, siis oleks meil ju lademes ettevõtteid maailma turismimessidel EISA rahade eest rikkaid kliente moosimas. Aga reaalsuses on maksevõimelised ainult tapahimu rahuldama saabuvad "loodusturistid". Saagikoristus seegi. Busside kaupa üle Eesti metsa hajutatavatest looduskruiisilaevatäitest pole midagi kuulda olnud. Mõni tuhat maksvat ööbijat aastas ei ole majandus.

Mis puudutab v6sa kadunud võtmeid ja nende seost lambiga, siis rehkendus on lihtne: valin mahavõetavaid puid parasjagu aastaaja, isa lõhkumisjärje ja ala juurdepääsetavuse alusel. Kõnealune kuusk suri tõesti eelmisel suvel, enne oli veel pruuni okast paaril aastal peal. Aga kuna muud murdunud või jalus olevat prahti oli liiga palju, siis selleni ma ei jõudnud. Talvel olid järjekorras need puud, kuhu mitmel aastal pole olnud võimalust pehme maa tõttu järele minna. Ning ega see 30 cm lund poleks ka pea meetrisi kuusekutsikaid kaitsnud pealelangeva metsaservahundi vastu. Ikka oleks ära muljunud. Pind on seal kõva paerähk, kandevõimemuret ei ole. Mille tõttu sai ka praegu ära toodud. Suvisemaks seda palju jätta ei saa, kuna selle vahetus ümbruses on palju linnupesadele kõlbulikku noort lehtmetsa. Mis on plaanis järgmisel varakevadel teha läbipääsetavaks inimesele ja loomale. Praegu tuleb loomade käigurada kenasti ümber tihniku, paar aastat tagasi ärakorjatud kuuse asemelt läbi. Ka toona said mitmed noored puud hukka, sest lootsin liigselt kiiludele ja pidepuule ning ei pannud vintsi toeks. Valepidi kukkus, tappes toreda männi ja paar kaske:( Üksikute puude väljaraiumine elusast metsast seda võimalikult vähe kahjustades on keeruline tegevus, kui mets pole just mastimännik või latikuusik. Seal tõesti võtad ühe pulga teiste vahelt nii välja, et kõrvalseisajd viga ei saa.

Häil- ja veerraided pole mingi imerohi -ka siin toimub samamoodi lausaline raie masinatega. Ei raatsi keegi kogenud saemeest ega hobusega väljavedu peale võtta - kallis ju. Ehk pinnase kahjustus on sama, samamoodi tõmmatakse kõik kasvava (v.a. seaduses nõutud seemnepuud ja "elurikkuse surnuaed") maha. Lihtsalt piiratud mahu tõttu on masinate kolimiskulud suuremad ja seega ettevõtte kasum väiksem. Mille vältimiseks tehakse metsaomanikule veel madalamaid pakkumisi. Ning mille inimesed minu üllatuseks ka vastu võtavad...

Kui metsaOMANIKUD ei võtaks neid alapakkumisega lepinguid vastu, neid ka ei tehtaks. Seega haugub Kärss praegu vale puu all - metsaühistutesse ühinemata metsaomanikke tuleks harida rohkem ühistute metsameistreid usaldama. Minu metsad ja seal toimetamise viisid on metsameistriga läbi räägitud ja ma olen väga teadlik valitud alade säilitusviisi kõrgest maksumusest.

Linnainimesele on ilusam vaadata, kui roopaid on iga viie aasta järel metsa veetud kitsale alale, selmet ühe korraga teha kahjustus ära, roopad vajadusel tasandada ja jätta looduslikule uuenemisele. Meil ei ole Slovakkia mägismaa, kuhu raie järel sada aastat midagi ei kasva. Meil on enamusel kasvukohatüüpidel viie aastaga muru väljas, kümnega on elujõulised isendid end kolme meetrisse visanud ja siis saab juba võsakaga hakata tulevast metsa kujundama.

Liiga heal mullal kasvanud võõra istutusmaterjali probleem on küll päris asi, mida Kärss õigesti välja toob. Naaber sai mitu korda istutada oma raiesmikku, sest loomad eelistasid näsida tema kõrgestikoolitatud taimi minu raiesmikul kasvavale looduslikule uuenemisele. Nüüd, 15 aastat hiljem, silm vahet ei näe. Eks paistab, mismoodi meie raiesmikud mõnekümne aasta pärast hooldusraie järel välja näevad. Maailmamajandusele on tema viis enam meeltmööda:)

Metsameistri soovitus oli juba 2008: kõik maha parikümne aastaga. Täielikult uus istutus peale. Päästa pole II ms järel metsikult vohada saanud rämedikust mitte midagi. Osa läks siis maha, sest saime hea hinna, osa on praegu päevakorras (sest ma valisin istutamise asemel hinnalisema ja aeganõudvama loodusliku uuenemise) ja vahepealse dpakkumised on olnud naeruväärsed. Eks näis, mis sel aastal taas koostatav metsakorralduskava siis soovitab. Ma kohe huviga jälgin, millise tulemuse saan, ei anna omaniku ootust taksaatorile ette.

##Aga kohale tõtanud linnarahvas oli täiesti lapik imetlusest.##

Tänan selgituse eest. Ju see siis neile oligi suunatud. Ei ole ise tundnud huvi täiendkoolituste järele "üldainetes". Eks linnarahvastki tuleb koolitada, eriti neid, kellel vajadus veidi suurem RMK radadel jalutamisest ega oska kusagilt otsast peale hakata suvilaks ostetud hektarilise krundiga "talukohas".

##Jutt metsa kasvatamise ja tõuaretuse seotuse kohta on iseenesest õige. Aga... See tuleb raieringi pikenemise ja saadava puidu vähenemise arvelt. Sest osa puid surevad enne raieaega ja kukuvad ümber.##

...eeldusel, et räägime lageraiest, mitte sellest, mida saab sealt nt 100a lõikes. Püsimetsana majandades see probleem puudub, sest püsimetsas on raieaeg puupõhine: ühel puul 10a, teisel 50a, kolmandal 100a, neljandal 500a. Need sureva metsa näited on siiski asjakohased, sest sureva auto või sureva looma hooletusse jätmise suhtes pole seadus sugugi enam ükskõikne, miks peaks olema metsaomaniku puhul? Mitte trahv, vaid inimesel oli võimalus ise toimetada ja kui seda ei tee (või ei saanud hakkama), siis juba ettekirjutused ja lõpuks võõrandamiseni välja nagu muudel juhtudel (või muutmisel looduskaitsealaks). Jutuks hea küll, sest praegu suurendaks see vaid lageraiesurvet. EU liigub aeglasel sammul lageraie keelustamise või väga olulise piiramise suunas, sellises olukorras võiks metsahoolduskohustus isegi toimida. Ma ei usu EU ülesesse lageraiekeeldu, juba maastik on nii erinev, lauskeeld oleks ajuvaba, piirangud enam mitte.

##Isegi oma madala palga juures saan ma ilmselt metsas kulunud aja eest makstava palga eest rohkem küttepuid osta, kui samal ajal valmib metsa koristamise käigus.##

Hea palk peab siis olema, vähemalt maakatest naabritega võrreldes;) See on üks lageraie probleemidest, et palka saab heal juhul vaid korra elus. Või kui on palju metsa, siis jupitades väiksemat palka ka paar korda elus. Ülejäänud aeg ongi "koristamine", kust saab omale pigem küttepuud. Püsimetsana majandades saaks maksta pidevalt "keskmist palka", mõnikord "tänu" tormile ka rohkem, aga see on ikkagi füüsiline töö, tagab tugeva tervise ja nälga ei jää kunagi, sest küttepuid vajavad igal aastal ka need naabermaakad, kellel pole metsa ega raha, kuid kellel igal aastal "koduloomade raieringi täitumisel" jääb midagi üle, ubade kokkuostuhind ei vasta ootustele vms. Nii saab teha vastastikku kasulikke diile. Nii tekkivad kontaktid on majanduslikult vastastikku kasulikud ka aastaid hiljem, sest mõlemal on omakorda tutvusringkond sarnaste vajadustega. Lageraiutud lank vajab samuti tööd, kuid sellised diilid jäävad aastakümnete jooksul siis kõik tegemata.

##Ei raatsi keegi kogenud saemeest ega hobusega väljavedu peale võtta - kallis ju.##

Jah, teenusena sisse ostes kindlasti kallis. Fännid on pakkunud ka tasuta, et saaks oma hobustega koos midagi ägedat teha. Ei oleks isegi tasuta vaja, sest mul ju omalgi kulud, aga fännide arusaamine metsatööst on sama eluvõõras nagu linnainimeste oma. Ei saa ka pahaks panna, nende jaoks ju hobi. Nagu nende hobusedki.

##Kliendid ei ole täna nõus maksma käsitööpuidu eest mitmekordset hinda.##

Nii, millised kliendid? ;) Või millises majandusharus üldse käsitöö masstoodanguga hinna poolest võistelda suudab? Käsitööpuidu ostja ei saa ega peagi olema puiduhakke- või pelletitööstus, pole kunagi olnud. Kindlasti mitte ka suured saekaatrid, mis vajavad vagunitäie päevas. Seda on aga käsitöömööbli jpt valmistajad – see sektor ei suuda juba viimased 10a+ areneda, sest mööblivalmistajal kulub pool ajast mööda võõraid metsi kolamiseks ja metsaomanike moosimiseks, et neile sobivaid kõverikke/okslikke puid sealt osta, transada, kuivatada jne. Püsimetsandus ongi sisuliselt "think globally, act locally", ehk siis suurema eesmärgi nimel pea kogu toodang läheb ikka 5-6 lähedal asuvasse ERITÜÜBILISSE puidutööstuse harusse. Neist nt küttepuude "ülestöötajad" on see piiripealne haru, et neile enam müüa ei õnnestu, aga traktori jõuvõtu pealt toimivasse "klapikonesse" investeerides saad juba ise seda kasumlikult minimaalse vaevaga teha (mujal maailmas iseenesestmõistetav osa metsaomaniku teenistusest).

##Kui loodusturism oleks nii kasumlik äri, siis oleks meil ju lademes ettevõtteid maailma turismimessidel EISA rahade eest rikkaid kliente moosimas/.../Busside kaupa üle Eesti metsa hajutatavatest looduskruiisilaevatäitest pole midagi kuulda olnud.##

See ei käi nii. Kui koroona aeg välja jätta, külastavad suvi läbi kruiisikad Tallinnat. Sügisel pakud kruiisioperaatoritele välja oma paketi, nemad reklaamivad ise OMA turistidele. Kevadest alates on tööd rohkem, kui keegi teha jõuaks, sest loodustuure on vähe ja teistes sadamates ei pakuta neid üldse (metsad on sadamatest liiga kaugel, kruiisikatel väga piiratud aeg päevasteks tuurideks). Saksakeelsele laevale teed saksa keeles, jaapani keelsele jaapani keeles jne:)) Saad isegi aru, kus on kitsaskohad, ehk siis transpordi, vajadusel tõlgi jt mured pead kõik ise lahendama ja pakkuma operaatorile konkreetset hinda (ning vähemalt aasta tegema neile enne tööd turutingimustel, et enda tõsiseltvõetavust kinnitada). See on üsna jõukas ja igav klient, kes pildistab ka seda, kuidas põõsas sahises ja selleks ei pea üldse ise metsa omama. Küll aga peab selleks metsa olema, sh hooldatud metsa, kus on võimalik liikuda ja saada tunne, et oled metsas (mitte pargis laudteel).

Ainuüksi viimase aasta jooksul tean kahte juhust, kus turistidega saabuti sinna, kus parasjagu RMK metsalangetust alustas, näidati turistidele masinaid, natuke verd, paanikas lindude kisa, väike leinaseisak ja sõideti edasi. Sellistes tingimustes on ühe loodusturismi alaliigi areng välistatud. Samas olen ise (teadlikult) viinud turistid kohta, kus "mikrotehnikaga" sama tööd tehakse, kõik olid vaimustuses ja isegi traktoristile anti tippi, sest arvati, et tema oli osa atraktsioonist:) Siin on nüüd piisavalt vihjeid, kuidas teha, et võileivale paksema vorstiviilu saaks lõigata. Ennast see väga ei paelu, sest lihtsam on teha seda tööd harva ja teha kas siis nende jaoks, kes on tõeliselt huvitatud (ning peangi selgitama seda kõike palju detailsemalt, kui nt siin teemas) või siis neile, kes tellivad selle reisipaketi ainult sel juhul, kui flaierile on kirjutatud, et teid viiakse metsa uue musta Mercedesega:)) Kusjuures see pole huumor, aga see on äritegevuse efektiivsus, kui vähema töö eest saab rohkem raha;) Mulle isiklikult ikkagi kõigest hobi, aga illustreerib ehk hästi, miks, kus, ja millist metsa selline sektor vajab või miks hordid (vrdl Viru rabas toimuv) ei tohigi olla eesmärk.

##Ka toona said mitmed noored puud hukka, sest lootsin liigselt kiiludele ja pidepuule ning ei pannud vintsi toeks. Valepidi kukkus, tappes toreda männi ja paar kaske##

Ma ei kritiseeri üldse Su valikuid, sest Sa oled mõtlev inimene. Ei paista kusagilt, et ahnus oleks domineeriv iseloomujoon. Ma ei suudaks nagunii kõrvalvaatajana mõista kõiki neid nüansse, miks Sa jõuad ühel tükil ühesuguste ja teisel tükil teistsuguste otsusteni. Nagu ei suudaks ka Sina kirjutada ja vbl isegi mitte oma persetunnet sõnadesse panna kõigi nende oluliste nüansside osas, miks just nii ja mitte teisiti. Pigem paistab ridade vahelt välja isegi natukene "puukallistajat", sest muretsed ilusate hukka saanud puude pärast – ka püsimetsas toimub pidev olelusvõitlus, mida inimene veidi juhib. Ilusaid noori puid saab hukka ka tormiga, haiguste, kobraste jne tõttu, aga lageraiega saavad kindlasti kõik hukka ja need noored-ilusad kõige valemal hetkel oma elukaare jooksul... ja asemele tuleb (istutatuna või loodusliku külviga) selline metsatüüp, mis kindlustab tulevikus paljude probleemide tekkimise ning vajaduse probleemidega tegelema hakata ...eeldusel, et uus riigikord seda ei natsionaliseeri ja kellegi teise omandiks ei kuuluta. Veidral kombel polnud see suur probleem isegi viimase okupatsiooni ajal, ei olnud ka teistes leebemalt okupeeritud Ida-Euroopa riikides. See tekitab paljudes välismaalastes suurt respekti, et inimesed ei läinud ära linnadesse vm, said kohalikul tasandil illegaalselt omi metsi-põlde-heinamaid vähemalt osaliselt kasutada ja peale taasiseseisvumist jätkavad väga kaugete esivanemate alustatud tööd. Kontrastiks kõrvale need teised, kellel pole enam sidet oma juurtega ja kõik tehti rahaks.

Sina ei olegi probleem riigi tasandil. Probleem on ahnetes ja nendes, kes rikastuvad teistest majandusharudest ülesõitmise arvelt, mis võiks luua muidu palju rohkem töökohti, tuua riigile rohkem raha sisse, jätta lindudele-loomadele alles elupaigad jpm.

##Metsameistri soovitus oli juba 2008: kõik maha parikümne aastaga. Täielikult uus istutus peale. Päästa pole II ms järel metsikult vohada saanud rämedikust mitte midagi.##

Ka siis, kui lageraie täielikult keelustatakse, jäävad alles need erandid, kus see ongi parim valik, sest juba eelnevalt on keegi midagi väga valesti teinud või tegemata jätnud. Või muud valikud ongi absurdsed (pinnas jm). Kui juba Slovakkiat mainisid, siis igal piirkonnal on mingi omane metsatüüp, mille suunas looduslik tasakaal liigub, nii et lõpuks võib ka looduslikult tekkida monokultuurne (kuid erivanuseline) puistu. Slovakkia eri osade metsades kolades näeb neid variatsioone rohkem kui meil, Soomes jällegi vähem, looduslik tasakaal kujunes näiteks tuhandete aastate jooksul ka monokultuuri meenutavana siiski segametsaks ja üritab looduslikult sellisena püsida. Seda saab jäljendada ka kunstlikult (metsa istutades), see ongi kõige "efektiivsem". Paljud teevad seda praegu Eestiski. Kõik muud meetodid on loodusliku tasakaalu vastu võitlemine ja efektiivsusest saab siis rääkida vaid millegi muu arvelt lõivu makstes. Aga paljud pügavad oma õunapuidki nii, et võitlevad looduse soovi vastu pürgida Päikese poole, seejärel tegelevad igal aastal vesivõsudega jne, sest koolitajad koolitavad selle järgi, et neil igal aastal ikka tööd oleks, mitte et inimene omas aias võimalikult vähese vaevaga hakkama saaks;)

Lisan omalt poolt kaks heietust, millest esimest vist varemgi maininud. Sõbral Soomes on 100a+ vanune segamets, mis meenutab pigem kuusikut. Varem oli seal "looduslik kuusik", kuid millaski 1800ndate lõpus murdis torm sealt suure osa. Maha jäi sisuliselt "lohakas lageraie", mis oli katastroof kõigile, sest torm käis üle tervest piirkonnast ja puidu hind kukkus nulli (ajastu transavõimalustele mõeldes!). Tollane taluperemees puhastas metsaaluse ja ehitas sellest puidust palju vajalikke hooneid (laiendas selle toel muud tootmist ja sai jõukamaks). Järgmistel aastakümnetel kujundas metsakahjustused "ilusamaks" ja praegu on seal 100a+ vanune segamets (peamiselt ikkagi kuusik, segamini hiigelsuurte kaskedega), mida on hooldatud kõik see aeg püsimetsana (mitte loodusliku metsana). Need 100a+ tagasi püsti jäänud "seemnepuud" on endiselt püsti, jupi maad kõrgemad ülejäänud metsast, toimivad piksevarrastena ja aegajalt seda funktsiooni täites ka hukka saanud (mitte püsti ära kuivanud). See heietus on mõeldud täpsustusena, et 300a või 500a vanustest puudest tuleb rääkida ikkagi puude kontekstis, see ei ole 300a või 500a mets. Mets ise võib olla seal tuhandete aastate vanune kordagi lagedaks muutumata ja puude KESKMINE vanus ei pruugi ollagi ulmeliselt kõrge.

Teine heietus on tänasest hommikust, poisid helistavad mulle metsast, konkreetne küsimus. Minu vastuküsimus, et kus te praegu olete. Neil sadade aastate vanustel puudel on nimed, see on osa kultuurist Skandinaavias, kõigis Baltimaades, Ida-, Kesk- ja Lääne-Euroopas. Ka USAs, Kanadas jm, kus niiviisi sõprade metsadega tutvunud. Vastus oli selline, et metsas talu surnuaia ja X-nimelise hiigelpuu vahelise joone peal, puule lähemal oleva oja haru kaldal. Mul oli hetkega kaart silme ees ja saime rääkida asjast. Rajakaamera saatis sealt samast mõni päev tagasi just ilusad ilvesepildid. Antagu mulle andeks, aga ma ei oska sellisest metsast rääkida kui langist või näha selles nii suurt hulka raha, mis on mul täpselt puudu täiuslikust nirvaanast, kuid see ei takista kuidagi ka selle majandamist.

PS: ma väga naudin, et viitsid selgitada-põhjendada pikemalt. Ka siis, kui jääme milleski kardinaalselt erinevatele seisukohtadele. Täiesti teine ja kahjuks kaduv tase sellega võrreldes, kes käivad foorumites ainult paarilauselisi "kildusid rebimas" või regulaarselt kasutajanimesid vahetades mingit vähem või rohkem poliitilist propagandat tegemas.

Kodanik Urmas Roht kirjutab FB's niimoodi:
"Sain eile elektriarve! Sellist oma inimeste röövimist Eesti riigi poolt pole isegi minu paljunäinud silmad veel näinud

Millegipärast jääb ainult väike osa nähtavaks?
"Mul on päikesepark ja olen kirjade järgi tootnud ja müünud lisaks oma tarbimisele Enefitile märtsikuul ca 627 kWh energiat. Selle kõige eest olen kokku teeninud 0,9 eurot miinust(kahjumit)."

Palju õnne väike"tootjatele" :D

Seepärast tulebki võtta ainult võrgust ja ülejäänud kõik pekki saata. Inverter seadistada, et kasuta paneele ja akusid ning võta võrgust ainult viimasel võimalusel. Võrgutasu peab muidugi maksma, loodan sellestki kunagi lahti saada, näiteks lihtsalt ei maksa seda mõned kuud, küll nad arve seisma panevad mingi aja pärast kuid kaableid ei tohi nad maha võtta. Leping muidugi peaks siis olema kellegi teise nimel, kellel isegi inkassost savi on...

Paraku on nemadki vaid süsteemi ohvrid- propageeriti ju seda erapaneelindust igati. Lihtsalt järjekordne kurbõpetlik näide meie ebastabiilsusest ja teerullipoliitikast tavainimesest ülesõitmisel. Paljud kulutasid hulga raha süsteemi ülesehitamiseks ja arvutasid välja tasuvusaja, nüüd arvutavad kahjumeid.
Aga noh vähemalt enda jaoks "tasuta" elekter olemas.

Jah, kui see pole parim näide, kuidas kõigile eurotoetusi jagati, et paneelide taristu loomine poole hinnaga, selle nimel, et INVESTEERING tulevikus pappi sisse tooma hakkab elektri müügi kujul ja nüüd saad oma INVESTEERINGU tõttu ainult kahjumit, siis ma ei tea, mis oleks veel parem näide ja magistrist rallisõitja raiko nimelisele tegelase kohale jõuaks.
Vabandust, talle ei peagi kohale jõudma, tema asi on siin rahvast valele teele tagasi juhatada ja reaalsust hägustada ning varjata.

EDIT: Mu esimese lause mõte on see, et pisikese toetusega (motivaator) peteti kõik rohepöördesse enda reaalset raha laduma.

Muudetud 10.04.26 18:19