Mina räägin seda, et vaesusest aitab välja pääseda (rahatarkuse) õppimine, töö, vaev ja nutikus. Rikkaks saamist saab aga õppida rikastelt. Vaestelt saab õppida, kuidas vaeseks saada.

No ilmselgelt ei aita ju, kui pidid SÄÄSTUKONTOLT raha võtma oma pesumasina jaoks, mida nomraalse sissetuleku puhul saab võtta enda tavalisest kuupalgast.

Järjekordne, kes räägib rahatarkusest, finantsvabadusest, käib rahvakogunemistel, kus rikkad ja ilusad rikkaks ja ilusaks saamise nippe jagavad ning põlevate silmadega kuulajaskonnale oma rahatarkuse raamatuid müüvad (väga hea rikkaks saamise nipp) ning õhtul peale rasket päeva(öö)tööd teki alla pugedes unistavad, kuidas ükskord algab aega...
Rikkaks saab vaid mõnel väljakujunenud meetodil- oled õigel ajal õiges kohas koos õigete inimestega või õpid, õpid ja õpid ning siis hakkad peaga raha teenima. Või oled lihtasalt andekas. Üldiselt need kaks viimast ei unistagi rikkaks saamisest, neil on elus teised eesmärgid. Need, kes 24/7 palehigis rügavad ja loodavad niimoodi rikkaks saada, üldjuhul ei saagi. Peagi lendab rihm maha ja kopp ette, sest kaua sa jõuad rügada, lõputult pole tervist kellelgi. Tundub, et sa kavatsed oma üüriäri püsti panna kui kortereid ostad? Palju õnne. Veab, kui üüriraha õigeaegselt laekub, kui üürnik korterit ära ei lagasta, kui pole igasugu olmeprobleeme, aga üürnik võib ka töötuks jääda, olla joodik, üürivõlglaseks muutuda, mitte välja kolida- vot siis palju õnne. Olen ka kunagi seda teemat maitsnud ja praegugi keegi lähiringist tegeleb sellega- ei ole see nii meelakkumine ühti. Reegel on selline, et raha teeb raha. Suurt raha saad suure raha keerutamisega, väiksesed summad jäävadki väikeste inimeste pärusmaaks. Ega asjata ei küsita, et kuidas sa oma esimese miljoni teenisid. Tavaliselt sellele ei vastata.

Deus, kas Sa oled tõesti nii loll, et ei saa tema kommentaare lugedes sellest aru, miks raivoheinasid eeskujuks võtvad inimesed on mingi pesumasina ostmise pärast säästukonto kallale minnes rikkad, aga kõik need, kes elavad suurte peredega maal suurtes majades, kelle elektriarve on praegu IGAL talvekuul sellise pesumasina mitmekordne hind, kes jaksavad aastaringselt selle suure pere ka ära toita/harida jne, on vaesed? Loe uuesti neid kommentaare ja mõtle, kui lihtne võiks olla Su elu, kui oleksid ise kah näiteks ülikoolis tudengite õpetamisele kulunud aja asemel hoopis edukatelt autofoorumi rahatarkuse jutlustajatelt rikkaks saamist käinud õppimas! Võiksid olla vabalt nii rikas, et saaksid omale lubada pesumasina pärast säästukontole kogunenud raha tuulutamist!

Jah. Ja lisaks veel nii loll, et julgen öelda, et need mainitud inimesed on kõige suurema ebaõigluse all. Hea on öelda, et ära ole siis nii loll, et koristajast kaugemale ametile ei saa... A kes siis koristab, kui kõik endised koristajad enda investeeringutest elavad?


Ei, inimväärne elu peab kõigil meil siin riigis olema. Kommunistiks ja sotsiks ei saa ka mind tembeldada. Ma näiteks olen äärmiselt vastane töötukassast niisama raha saamise peale ja ütlen, et selleks, et sealt pappi saada peale kolmandat kuud, peaks inimene midagigi tegema, näiteks kasvõi prügikaste puhastama linna peal või lehti riisuma pargis, ühiskondlikult kasulikku tööd tegema noh. Saab öelda, et a see on ju su kindlustus, mida töötamise ajal kogusid... Saab... Praktika aga näitab, et need kroonilised tilbendajad käivad minimaalse koormusega tööl minimaalse aja, et taaskord ennast hiljem töötuks regada.

Fdghfgh, mul juba kaks korterit on, kaks on veel vaja, et netovara milkut ületaks. Eks ma siis annan sulle teada, kuidas esimese milku kokku saab. Olete ikka naljatilgad siin. Üürikinnisvara ei ole eesmärk omaette, see on lihtsalt vahend vaba kapitali võimendusega(laenuga) paigutamiseks. Ma hea meelega oma vara kasvatamiseks ainult võõrast(panga) raha kasutaksingi. Säästuhoiusest ka. See on selgitatav inimpsühholoogiaga. Mida rohkem arveldusarvel vaba raha, seda rohkem sa seda ära kulutad. Seega peida sissetulevast rahast alati kohe vähemalt osa investeeringutesse ja teistele hoiustele. Soovitatavalt tee seda kohe kuu alguses, mitte lõpus. See muide vähendab ka seda riski, et petturid su pangakonto tühjaks teevad.

Muudetud 12.02.26 23:09

Raiko1969 - jutt igasugustest põhjamaade kõrgetest maksudest on müüt mida Eesti valitsus usinalt levitab.
Soome näitel ja palgatöölise puhul mingi 3000 EUR kuus kätte on tulumaks madalam kui Eestis. 30 000 kuus kätte tasemel on juba kindlasti kõrgem. Sots maks on madalam. Käibemaks on Eestis 24, Soomes 25,5. Kuid toiduainetel ainult 15 kanti.

Paljujahutud elektrit ei pea tingimata börsilt ostma ja osad ettevõtted ei ostagi. Nordpooliga liitumine pole kuskilt otsast kohustuslik. Eraisikud enamuses piirkondades siiski ostavad. On neid kes börsihindasid jälgivad ja viimase kuuga korralikult hävingusse läksid. Suvel olid see-eest võidus. Neid on samuti kellel on fikseeritud hinnaga pakett ja börsihind ei huvita. Elektrimüüja prognoosib hinna ja täna enam väga pikki perioode ei julgeta panna. Varemalt oli tavaliselt 4-5 aastaks fikseeritud . 2022 energiakriisi ajal ostsid paljud elektrit endiselt 4 senti KW/h sest leping kehtis. Mul on Soome korter tagasihoidlik 2 -toaline ja viimased aastad on keskmiselt 30 EUR kuus . Sellest elekter ise 15 ja ülekandetasu teine 15. Mingeid sagedus- , võimsusehoidmis - taastuvenergia- "kui Kajal põhja alt lööb" - jms lisatasusid ei ole. See kõik on ülekandetasu hinna sees.

Eesti ülikõrgete maksude põhjus on tegelikult see ei 30 % on riigiaadel kes ainult laristab, 50 % tööd ei tee ja 20 % töötegijate käest proovitakse nende 80% ülalpidamise raha kätte saada.
Ma ei näe sellisel riigi mudelil perspektiivi. Iga neljanda avaliku teenistuja võib julgelt lahti lasta ja üldkulusid kuskil 60 % kokku tõmmata. Elanike jaoks midagi halvemaks ei lähe kuid maksukoormus väheneb oluliselt.

Kui see, Maiko40, sind kuidagigi lohutab, siis mul on Aliexpressist ostmise jaoks lisaks veel eraldi arve, ARVE, mitte lihtsalt virutaalkaart, "kogumiseks" on kah oma konto, kuhu kannan kuu lõpus ülejäägi. See, et minul on aga ei tähenda, et ülejäänutel on. See ühtlasi ei tähenda ka, et ülejäänud, kes saavad maksudega pihta, üldse saaks kõrvalarvele midagigi kanda! Ja endiselt, kui kõik koristajad muutuvad sinu "tarkuse" järgi investeerijateks, kes siis lõpuks koristab?

Ma olen nimme üritanud siin vältida miskitki edumeelsuse välja näitamist jne aga tundub, et labane mats, kes arvab, et ta on rikas, ei saa aru, et ta on kitsarinnaline stapea kõigest ja tahab tallata üle nendest, kes abi vajavad ja kaitmist ja kes tegelt kogu selle riigi üldse loovad.

Muudetud 13.02.26 00:10

##Iga neljanda avaliku teenistuja võib julgelt lahti lasta ja üldkulusid kuskil 60 % kokku tõmmata. Elanike jaoks midagi halvemaks ei lähe kuid maksukoormus väheneb oluliselt.##

Muidugi võib, aga miks peaks pumba juures olev pumbamees seda tegema?

Sellest edukas olemisest saavad koolis käinud inimesed siiski natuke teisiti aru. Edukas ollakse mitte korralikku palka saades vaid korralikku palka makstes. See peaks olema ülim eesmärk, mitte mingid korterid (või autod või helikopterid). Need ei pea isegi teiste jaoks kallid välja paistma selleks, et pakuks endale rahuldust ja et iga päev oleks sõites suu kõrvuni.
https://www.facebook.com/reel/784312868019531

Meemipiltidest üks peaks olema siit ka varem läbi käinud. Ja edu ka raivoheinastujatele, teie kadestajate nish ei saa olema suur, aga selle eest hästi äratuntav:))

Raiko1969, palun ära valeta!

Praeguse pseudobörsi eesmärk on hoida tuled põlemas ja TAGADA tootjate-vahendajate kasum. Eestis on mõlemad Riik ühes isikus, peoga juurde mõned Riigi toetuse toel tuugeneid-PVpaneele külvanud julged tegelased särtsu juhtmesse tõukamas. Ilmselgelt on kõigil eluliselt vajalik musta hele-helehalliks rääkida.

Rohkem taastuvaid võimsusi ei too hinda alla, vaid suurendab asjatult seisva infra ja seda teenindava personali hulka. Ainus hinda alla toov võte oleks viia tarbimine kooskõlla taastuvate tootmisega. Selliseks elu ümberkorralduseks me täna heaoluühiskonnana ei ole veel nõus.

Eesti on põhjamaade ühisel elektriturul Nord Pool. Mismoodi see pseudobörs siis skandinaavlasi ei koori ja meid eestlasi koorib? Kas mitte probleem ei ole tootmisvõimsuste vähesuses siinpool Soome lahte ja ka ülelahe ühenduste ebapiisavuses, mitte elektribörsis?

Enne energiakriisi oli börsielekter odav. Ma saan aru, et siis töötasid ühendustena põhjamaadega ka Venemaa elektrivõrk ja siin ja sealpool Soome lahte olid hinnad võrdsed.

Julgeoleku seisukohalt on tuulikud ja päikesepaneelid head, sest neid on raske korraga ära hävitada. Tuumajaama või mõne soojuselektrijaama saab kergesti rivist välja lüüa.
Kui tuleb juurde salvestuslahendusi, siis see roheenergia polegi nii kõikuv. Hetkel kukuvad akude hinnad päris kiiresti.
Millegi pärast vaadatakse asja valet pidi, nagu tootmine oleks kõikuv. Peamine probleem on ikka kõikuvas tarbimises.

Neli minutit. Lühikokkuvõte on selline, et veebruari arved võivad tulla hullemad ja need, kes ajatavad oma jaanuari arveid, ei saa enam veebruari arveid ajatada. Ise olete süüdi, et valisite just need rohepesuäridega seotud parteid, mis viivitavad EL nõutava määruse vastuvõtmisega, mis selle tragöödia inimeste jaoks ära oleks hoidnud.
https://www.youtube.com/watch?v=Aboy9860OOw

TO kaader: saan nõustuda vaid osaliselt, sest hiigeltuulikud on vaenlasel lihtne ja odav korraga maha võtta. Neid lihtsalt polegi võimalik kaitsta piisavalt. Praegu ei suudeta kaitsta isegi meres olevaid elutähtsaid ülekandeliine. Paneelidega on juba keerulisem, aga kobarmoonaga saab ka suurest pargist teha väikese üsna kiiresti.

Iga majapidamise juurde kuuluva minituuliku ja üksikute paneelide maha võtmine oleks utoopia, aga see eeldaks ka salvestuslahendusi või siis täiesti teistsugust võrgu juhtimist. Akude osas ma poleks nii optimistlik, sest salvestuslahendusi on vaja mitte lihtsalt hinnatippude katmiseks, vaid talve katmiseks. Nii suure hulga energia salvestamine ei ole tänase tehnoloogia juures veel võimalik. On siiski võimalik salvestamine nt maasoojusesse ühe talu ja vist juba ka väiksema küla piirides, aga mitte riigi puhul.

Ma siin korra juba mainisin, aga kordame siis veel, ehk keegi juhtub lugema ja mõte hakkab peas idanema. Iga küla, iga vald, iga linn ja linnaosa peavad omama autonoomset elektrihõõrumise süsteemi. Hea variant on kõigega töötav survesüütemootor nagu vanasti oli- kallad kasvõi fritüüriõli sisse, rapsiõlist, petrooleumist, masuudist ja muust rääkimata. Saab vähemalt puhast vett pumbata ja kuskil lambikese põlema kui tuulikud ja paneelid sodid. Võib ka aurugeneraatori ehitada nagu elektrijaamades- uhad puid alla ja särtsu tuleb. Üle-eestiline elektrivõrk on võimalik hoobilt ära nullida ja ei ole siis tuulikust ja paneelist halligi kasu, sest ükski paneel ja tuulik ei ole seotud kohaliku alajaamaga. Ja lõpetada igasuguse biosodi lisamine kütustele, et nende säilivusaeg pikeneks ja kuuri all vedelev kanister isikliku geneka kütusega võiks seal kasvõi paar aastat reservis olla.

Lühikese aja jooksul ilmus kaks teineteist toetavat seisu/istekohta seoses Eesti majanduses toimuvaga. Tasub üle kuulata-lugeda.
https://www.err.ee/1609940909/ahti-asmann-millised-on-eesti-
riigi-majanduspoliitilised-huvid#header
Mõlemad sobiks tegelikult osaliselt ka paralleelsesse zooroopa teemasse.
https://www.err.ee/1609940915/neivelt-majanduskasvu-ja-pensi
oni-asemel-peaks-riik-lapsed-esikohale-panema

Väga head artiklid just Eesti tulevikuperspektiivi kohta. Kopeerin siia neist mõned tsitaadid nende jaoks, kes pikki lugusid pole harjunud lugema. Esimene neist on vast kõige kriitilisem küsimus üldse rahvuse säilimise osas, sest majanduslikult lähenedes on tulevase maksumaksja kasvatamine erakordselt halb investeering tulevikku just pere enda jaoks.

##Eelmisel aastal arvutati välja, kui palju ühe lapse kasvatamiseks kulub kuus. Seal sees ei olnud lasteaia- ja koolikulusid, mida riik katab, vaid mida lapsevanemad ise teevad. See oli 560 või 565 eurot kuus. Sellest annab riik praegu lastetoetust 80 eurot. Kolme lapse pealt pisut rohkem. Ja kui ma pensionile jään, saan lapse üleskasvatamise eest 35 eurot kuus juurde. Ehk kulutan iga kuu 500 eurot ja saan pensioni mõttes 35 tagasi.##

##Mis saab riigieelarvest siis, kui poliitiline eesmärk täitub ja heidet ning seega ka kvooditulu enam ei ole?##

##Eesti huvides on maksusüsteem, mis arvestab reaalset majandusloogikat, mitte ideoloogilisi soove. Erinevalt tööstusettevõtetest ei saa riik pankroti korral uksi sulgeda, valede valikute tagajärgedega peame elama meie kõik. Majandusteadlased teavad, et mingil ajahetkel hakkab maksude tõus töötama majanduse ja ühiskonna vastu. Maksude tõstmine ei suurenda enam maksutulu ja tarbija võime inflatsiooni taluda osutub üle jõu käivaks.##

Elektri hinnast... enam ei olegi lihtsalt lamemaalaste vandenõu;)
https://www.youtube.com/watch?v=ZiDQMKR6n5U

Üks päris huvitav uudis. Selle teema edasistel arengutel tasub silma peal hoida.
https://www.err.ee/1609942997/holland-plaanib-hakata-maksust
ama-realiseerimata-kapitalitulu

Siin on mingi loogika siiski olemas, sest maksustatakse ka ainult paberil olevat tulu (realiseerimata kapitalikasumit) ja see on suunatud peamiselt likviidsetele varadele (aktsiad, võlakirjad ja krüptoraha). Nt kinnisvara jpm jäävad traditsioonilise kasumimaksu alla.

Vaatan seda nüüd enda mätta otsast, et maks motiveerib kasumit kiiremini välja võtma kui peaks. Kui näiteks mõni aktsia peaks tegema skyrocketit, siis see "sky" jääb ära ootamata, sest kuna reaalset raha pole nende aktsiate alt veel kätte saadud, aga maksu juba küsitakse, ei pruugi olla endal enam piisavalt raha selle "sky" saavutamiseni. Oleks ütlemata loogiline, et kui riik võtab raha välja võtmata kasumilt, siis riik annab raha ka kahjumi korral... kas siin mitte "liiga palju riiki" äkki vahel juba pole? :)) Ka see pole riigi majanduse kui terviku toimimise seisukohalt liiga vale, et reaalvarade asemel maksustatakse pigem "õhku".

Teine silmatorkav nüanss on see, et dividendiaktsiate tõus ei tohiks süüa ära dividende. See kuuluks juba aktsiaturu manipulatsioonide hulka ja muudaks turu kui terviku toimimist. Ma ei tea, kui oluline on see suures pildis, aga endale ja laste investeerimiskontodele laekuvate dividendide taga olevate aktsiate väärtusi vaadates oleks see minu vaatenurgast nii kahjumlik, et kaaluksin maksu suurust vaadates juba aktsiate müüki ja selle raha investeerimist kuhugi mujale. Kui selliseid kärssasid on seal Hollandis piisavalt, muutuks seal ka terve aktsiaturu struktuur. Niimoodi distantsilt vaadates tekib küsimus, et miks nad just endale on otsustanud jalga tulistada?

"Ma usun neid" vs poolteist miljonit maksuraha tuulde lastud. Kuidas on tänapäeval võimalik, et minister juba sama päeva õhtuks tagasi pole astunud ja veel homset ootab? Kes selliseid erakondasid üldse usaldab või valib?

https://www.delfi.ee/artikkel/120430344/video-akkermann-ei-u
su-et-riik-saab-hasartmangumaksu-kahju-mina-usun-ettevotjaid

https://www.err.ee/1609943771/kaughasartmangu-korraldajad-ma
ksid-annetustena-pool-miljonit-eurot

Natukene sajandiraudteest.
https://arvamus.postimees.ee/8418502/endel-oja-rail-balticu-
agoonia-rotid-on-asunud-uppuvalt-laevalt-lahkuma
1994. aastal kogunesid Tallinna konverentsile 11 Läänemere piirkonna riikide ministrit, kes otsustasid, et oleks hea mõte rajada kiirraudteeliin Tallinn–Pärnu–Riia–Kaunas–Varssavi–Berliin–Hamburg. Seda hoolimata asjaolust, et kaks aastat enne seda lõpetati reisijate ja kauba vähesuse tõttu liiklus Pärnu–Riia raudteel. Loomulikult puudusid sellise mõttearenduse aluseks olevad elementaarsedki arvutused. Aga rong oli liikuma lükatud.
Aastal 2000 kehtestati Eestis vastav üleriigiline planeering ja 2004. aastal lisati vahepeal metamorfoosi teinud trass Varssavi–Helsinki nimetusega Rail Baltic (RB) Euroopa Liidu transpordivõrgu arendamise kavasse. Uus vägev rajatis pidi valmima 2016. aastal. 2007. aastal valmis RB teostamise strateegiline uuring (koostaja Taani konsultatsioonifirma COWI), mille järelduste kohaselt oli Eesti territooriumil kõige otstarbekamaks marsruudiks Tallinn–Tapa–Tartu–Valga ja kogu Baltimaades oleks pidanud jääma olemasoleva, 1520 mm rööpmelaiuse juurde, rekonstrueerides olemasoleva raudteetrassi Tallinnast kuni Poola piirini optimaalsele kiirusele 160 km/h.
Siit edasi tundub, et valitsus kaotas reaalsustaju. Veel samal, 2007. aastal, kirjutasid Eesti ja Läti alla memorandumi, et taotleda ELilt toetust teise nn Euroopa laiusega 1435 mm raudtee ehitamise otstarbekust hindavale uuringule (kuigi selline juba sisaldus COWI analüüsis). Eesti valitsus Andrus Ansipi juhtimisel toetas juba 2011. aastal Euroopa Komisjoni ettepanekut kanda Euroopa Ühtekuuluvusfondist 10 miljardit eurot CEFi (Euroopa Ühendamise Rahastu) – sellest Eesti osa 191 miljonit eurot – selmet kasutada seda raha tänavate, maanteede ja olemasoleva raudteevõrgu arendamiseks. Seetõttu on arusaadav, miks Reformierakond on võtnud RB läbisurumise üheks oma prioriteediks.
Alates 2017. aastast on Eesti loodusteadlased, logistikud, rahvastikuteadlased, majandusteadlased, kultuuritegelased ja paljud arvamusliidrid (400 kiri 2018. aastal ja ja 500 kiri 2020. aastal) selgitanud selle raudtee kahjulikkust Eesti majandusele ja loodusele. Nende hääl, mida saatsid ka avalikud demonstratsioonid, sh Vabaduse platsil, osutus hüüdjaks hääleks kõrbes ehk nagu tabavalt väljendas ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho: vastuseks on olnud kõrvulukustav vaikus.RB arendamine asetus uude valgusse 2020. aastal, kui Euroopa Kontrollikoda järeldas, et RB-l ei hakka Riiga, Varssavisse ja Berliini sõitma loodetud miljonid inimesed ning kaupade veol ei suuda ta konkureerida autotranspordiga. RB projekt on Eestis läinud vähemalt neli korda kallimaks kui sellele juba kulutatud miljard eurot.
Praegu jätkub RB projekti arendamine nn kohaliku transpordiprojektina – kavas on rajada RB trassile 13 kohalikku jaama, mida välisvahenditest ei finantseerita ja mis võib maksma minna üle 100 miljoni euro. Samas näeb kehtiv raudteede arengukava ette kiire reisirongiliikluse arendamist muuhulgas Tallinna–Lelle–Viljandi raudteel, mis pooles ulatuses on lähiparalleelne RB trassiga. RB kohalikud jaamad saavad olema asulatest eemal, kuhu reisijaid peab eraldi transportima. «Lisaväärtusena» tekiks kaks raudteejaama Sakus, Kiisal, Kohilas ja Raplas. Tallinna–Pärnu raudteel sõitjatest sõidab üle 60 protsendi reisijatest Tallinna ja Rapla vahel.
RB olemasolul hakkaks Eesti raudteedel sõitma viit tüüpi ronge: olemasoleval 1520 mm laiusel Elroni reisirongid ja kaubarongid, RB 1435 mm rööpmevahega raudteel kiirrong ja aeglasem kohalik rong ning sellele rööpmevahele sobiv kaubarong. Need nõuavad erinevat remondibaasi ja vastavat kvalifitseeritud tööjõudu, mis kokkuvõttes tõstab teenuse (veo) hinda. RB nüüdseks prognoositud maksumus Eestis on juba 3,8 miljardit eurot. Läti ja Eesti elanike arv on vähenenud ajast, mil Tallinnast sai rongiga läbi Pärnu Riiga sõita ja ilmselt lähema 50 aasta jooksul see ei suurene. RB trassi iga-aastane hoolduskulu on vähemalt 40 miljonit eurot. RB-le sobivate rongide ostmist EL ei finantseeri. Elron ostab hoopiski 60 miljoni euro eest uusi porgandeid, mis sobivad sõitma kõigil Eesti raudteedel, välja arvatud RB-l.
Praegu puudub teadmine, kui palju läheb maksma RB nii Eestis kui kolmes Balti riigis, seega retoorika, et EL maksab kinni 85 protsenti RB ehituskuludest, ei ole kohane. Praktika on näidanud, et sellises suurusjärgus taristuprojektid kallinevad 50 kuni 200 protsenti võrreldes planeerituga.
Esimene pääsuke on kohal – Riia lennujaama RB terminali hind osutus peale ehituspakkumiste avamist planeeritust üüratult kallimaks – 250 miljoni euro asemel 430 miljonit, mistõttu lätlased võtsid seal aja maha.
Eestis peab RB trass, tarastatud laiusega 66 meetrit, läbima Pärnu lähedal Rääma raba ca 2 km ulatuses, kus turbakiht ulatub kohati 6–8 meetrini. Arvutus näitab, et rabasse on vaja tekitada kehand (sild?) pindalaga ca 13 hektarit. Lisaks tuleb rajada järjekordne sild üle Pärnu jõe, mis maksab kolmekohalise summa miljoneid. Riigil on olulisemaid kohti kui RB, kuhu raha panna – näiteks on ainuüksi kohalike teede ehituse ja remondi mahajäämus võrreldes planeerituga ca 900 miljonit eurot ja ka neljarealisi maanteid ilma laenuta ei ehita.

Kui iga suurema projekti korral otsustajad jalga väristaks, siis elaksime nagu Mongoolias . Milleks maanteed? , milleks Raudtee? Ratsutame parem, nagu mongolid on aastasadu teinud.

Eriti hea on majandusdoktori jutt, et erinevast rööpalaiusest tulenevalt vajame erinevaid remondibaase ja kompetentsi. See on umbes sama totter jutt, et erinevast rehvimõõdust tulenevalt vajame erinevaid autoteenindusi.

Meil ei suudeta normaalselt isegi tänavaauke lappida. See RB meenutab rätsseppa, kel pruuni triibuga alukad jalas, aga õmbleks õige sinna peale naaritsakasuka. Lätlased on kaineks saamas juba.
See, et toetuseta valitsus ülbitseb ja tagasi ei asu, näitab täpselt, mida nad rahvast arvavad. Õnneks tuleb varsti võimalus nad ajaloo solgiauku saata.

Tallinn-Pärnu-Riia raudtee oli ju olemas! milleks ehitada uus raudtee? eestis on vaid 1,3 milli. elanikku.see on euroopa mõistes väike linn.kõige hullem minuarvates on hilisemad jooksvadkulud.maksa nagu surnud hobust.ükski erafirma ei tee mingit projekti kahjumiga.riigil on justkui vastupidi.saaks särki rebida ja näidata,et tegime midagi valmis,kuigi kogu üritus on suure miinusmärgiga.

Üks prselakkuja juba jõudis kommenteerima. Kui me järjekindlalt matame miljardeid musta auku või kuhugi sohu, olemegi varsti mongoolia.
Eile AK-s ütles, et 1km raudteed maksab 11 miljonit. Kommentaarid on vist liigsed. Lihtsalt näiteks, et missuguse kena maantee me saaksime talinast riiga kui taolise rahaga ehitaksime? Saaksime üliuhke tee, millel saavad sõita ka raskemad ja pikemad rekad, millede teedelelubamist nüüd jälle kaalutakse.
Poliitikute egoprojektid ei ole riiki edasiviivaks jõuks.

siin see number on.
"Läti-Leedu piiri ja Misa vaheline lõik on 45 kilomeetrit. Selle ehitamiskulu on üle 520 miljoni euro. Siin saame esimest korda näha, palju maksab ühe kilomeetri raudtee rajamine. See on 11,572 miljonit eurot. See on ilma elektrifitseerimise ja signalisatsioonita ning vajalike materjalideta ja siia pole arvestatud ka projekti järelevalvet. Kuid näeme nüüd, palju selle projekti ehitus Lätis maksab," lausus Läti transpordiminister
https://www.err.ee/1609945280/lati-on-hadas-rail-balticu-tra
ssi-ehitamisega

Aga ometi kipud sa siia, et kommenteerida?
Saad aru küll, et me osutame valupunktidele, mis otseselt mõjutavad kõikide kodanike elu, aga käid ikka siin trollimas, et oma vastupropat ajada.
Siin veel sulle üks.
https://majandus.postimees.ee/8419290/michal-omavalitsused-k
uhu-tulevad-tuulepargid-saavad-miljonipreemia
Valitus jällegi lahkesti maksumaksja raha jagamas, et saaks tuulevaikusesse mõned labad püsti ajada. Ja mida teeb üks omavalitsus miljoniga- kas tõstab vallavanema palka või remondib kilomeetri külateed? Vaevalt, et see mõne hooldekodu töötajate palkadeks või majaremondiks läheb.
Aga võid ka seda lugeda.
https://arvamus.postimees.ee/7984171/vahur-kraft-midagi-on-s
iin-pildil-valesti
Mõte, et puhas ja just soodne energia peaks aga tulema meretuuleparkidest, hoolimata sellest, et nende ehitamine on enam kui kaks korda kallim kui maismaatuulikutel (1 GW ehitamine vähemalt 2,5 mld eurot), tundub veidi eksitav. Rääkimata investeeringutest ühendusvõrkudesse ja sünkroniseerimisse (millised saavad olema võrgutasud arvetel, kas sama suured kui energiahind), ning seda kummastavam, et selle kompenseerimiseks on valitsus otsustamas arendajatele toetusmehhanisme kuni 20 aastaks keskmisena enam kui 130 mln eurot aastas.
Summaarne energiatarbimine väheneb 2021. aasta tasemelt 2040. aastaks 32 protsenti, kuni 22 TWh; elektrienergia tarbimine väheneb samuti 2021. aasta tasemelt kergelt aastaks 2040 8,2 TWh, samas elektrienergia tootmine suureneb 2021. aasta tasemelt ligi viis korda, 28 TWh-ni. (Rohetiigri energiateekaart 2023.)
Samas planeerivad riiklikud struktuurid aastaks 2030–2040 elektrienergia tarbimise hoogsat kasvu (10–16 TWh).
Me ei suuda piisava täpsusega hinnata lähiaastateks meie majanduse kasvu või kahanemist, aga järgnevaks 20 aastaks energiabilanssi küll, ja lõpuks peame läbi arendajate toetusmehhanismide selle kinni maksma ikka Eesti elanikena ise!
Tihti on ka küsimuseks, kas arendajad oma hindades/hinnangutes on arvestanud kogu tuulikute elukaart – projekteerimisest kuni utiliseerimiseni, ehk nagu senine elu (talupoeglik tarkus) näitab, jääb tihti mõni rehkendus tegemata või läheb veidi viltu. Miks ja kust küll tulevad üleöö tekkivad soovid jätkuvalt toetada tunduvalt kallimaid meretuuleparke maksumaksjate rahaga ja kuidas on see seotud meie ausa, turumajandusel põhineva energiapoliitika ja konkurentsi hindava DNAga?

Teeb paar nädalat pausi, võtab uue nime ja tuleb tagasi tehes nägu, et uus inimene võitlemas poliitsotsiopaatide õiguste eest kõigile kotti pähe tõmmata. Riik on endiselt tore, kus elame aga hetkel selle valitud kontingendiga pole küll midagi peale hakata. Militaarne julgeolek on heal juhul ainuke asi, mis meil veel kombes on ja seda ka tänu #kaitsetahe maksudele, mis siin valmis treidi ja millest tegelt midagi ei lähe sinna militaari vaid täidetakse omi taskuid. Siin välja toodud viletsused isegi on päris tagasihoidlikud olnud erinevalt seal Tallinnast ida poole jäävatest röövoravatest, kes kohe teisel päeval kukkusid enda tasusid tõstma, sest nii raske on, nii raske on see riigipalgal elamine.

PS!
Ma pole terve oma elu jooksul valitsust kirunud aga viimased mõned aastad on ikka asi päris käest ära läinud ja mitte ainult ühes maakonnas...

Muudetud 19.02.26 17:46

Miks see artikkel silma jäi- on asju, millest tavatarbija halligi ei tea. Lihtsalt hämmastav, mille kõige eest raha kooritakse.
https://majandus.postimees.ee/8420285/tarbijad-maksavad-eest
i-energia-tottu-kumneid-miljoneid-kallimat-vorgutasu
Kui tänavu jaanuarikuus peeti riigikogu majanduskomisjoni istungit, selgus paljude jaoks tõenäoliselt üllatav asjaolu: rahvas peab maksma kõrgemat võrgutasu kinnihoitavate võimsuste eest, mida praegu ei kasutata.
Eestis ütlevad energeetikavaldkonna seadused, et kui võimsust ei kasuta, siis tuleb see kas ära anda või trahvi maksta, sest Elering kasseerib võimsuse ülevalhoidmise eest raha.
Jaak Aab küsis koosolekul, et kuna Eesti Energia tahab sinna alale kunagi gaasijaama ehitada, siis kas nad ei pea seda niinimetatud trahvi ehk alakasutustasu maksma.
Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets vastas talle, et saartalitlustasu pakkumise mõjul ei pea Eesti Energia hetkel alakasutustasu olemasolevate võimsuste eest maksma. «Samas hoiavad nad endiselt varasemast ajast veidi alla 1000 MW tootmisvõimsust. Seetõttu maksavad tarbijad kõrgemat võrgutasu. 100 megavatise gaasijaama puhul on võimalik neile erisus teha, mis juhul oleks mõistlik võimaldada ühel-kahel ehitusaastal alakasutustasu mittemaksmist,» selgitas Lehtmets. Seda juhul, kui on selgelt näha, et uus jaam on ehitamisel ja selles osas on leping sõlmitud. Samas ülejäänud võrguvõimsuse puhul, kus ei ole näha uute jaamade ehitamist, ei ole põhjendatud neil võrguvõimsust kinni hoida ega seetõttu eelist teiste tootjate ees saada, selgitas Lehtmets.
Mario Kadastik ütles selle jutu peale, et suheldes Eesti Energia esindajaga selgus, nad on valmis suurema osa 1000 MW võimsusest vabastama. Kuid neil kaks murekohta. Esimene on seotud Narva gaasijaamaga, mis tagab ka keskkütet, ja seal on olemas selge projekt selle edasiseks ehitamiseks, mistõttu ei ole mõistlik selles osas võimsusest loobuda ja hakata paari aasta pärast uut liitumist taotlema. Seega seal oleks mõistlik erisus teha. Selles küsimuses oleks vajalik kolmepoolset suhtlust ja kokkulepet Eesti Energia, Eleringi ja KLIMi vahel. Teiseks soovivad nad mingis osas võimsust reserveerida enda akujaama tarbeks. Selles osas tuleks nendega läbi rääkida, aga seal peab olema konkreetne ja ajakavale põhinev projekt. Sellisel juhul võiks võimsuse reserveerimist kaaluda, selle asemel et vabanenud võimsust varsti uuesti taotleda.
Seda, kui suurtest summadest jutt käib, teab Elering. Väga lihtsustatult on asi nii, et suuri võrke haldab Elering, kes ütleb, et nende korrashoidmine maksab raha ja selle raha kasseerivad nad sisse suurtelt tootjatelt, nagu Eesti Energia, kelle tarbeks need ühendused tehtud on. See kulu antakse omakorda tarbijale edasi. Kui tootmine toimub, siis saab tarbija lõpuks ka toodangut nii-öelda täie raha eest. Kui tootmist lubatud määral taha tehtud pole, nõuab Elering võrgu korrashoidmise raha ikka, aga tarbija saab tühjamaksmise-rõõmu.
Täpset võimalikku summat nad ei nimeta, viidates lepingute konfidentsiaalsusele. Suurusjärkudest rääkis Mirjam Pihlak, Eleringi võrguteenuste juht. Pihlak ütles järgmist: «Tootmisvõimsuse «kinnihoidmise» vastu on elektrituruseaduses kehtestatud tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu. Seega juhul, kui kliendi poolt võrgulepinguga kokkulepitud tootmisvõimsusi ei kasutata, on kliendil kaks võimalust, kas tasuda elektrituruseaduses ettenähtud ulatuses tasu tootmisvõimsuse säilitamiseks (38 000 eurot 1 MVA kohta aastas) või vähendada tootmisvõimsust. Seega, juhul kui klient tootmisvõimsust ei kasuta, kuid otsustab selle säilitamiseks tasuda tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu, mida kasutatakse ülekandevõimsuste tagamiseks vajalikeks investeeringuteks, või vähendab tootmisvõimsust tegelikult vajamineva määrani, ei ole Eleringil vaja ebavajalike ülekandevõimsute ülalpidamiseks võrgutasust investeeringuid teha.»
Sisuliselt tähendab see, et elektrituruseaduse kohaselt tuleb nt 1000 MVA tootmissuunalise võimsuse „kinnihoidmise“ eest tasuda suurusjärgus 38 miljonit eurot aastas.
Eleringist selgitati, et otsustades alternatiivse lahenduse kasuks ehk vähendades võrgulepingu järgset tootmisvõimsust mittekasutatava võimsuse ulatuses, on tootjatel võimalik hiljem loobutud tootmisvõimsus taastada, läbides liitumisprotsess Eleringi hinnakirja alusel. Ettevõtjad arvestavad, kas maksta liitumissoovi korral ühekordset liitumistasu alates 12 000 eurot või trahvi alakasutustasu iga aastaselt 38 000 eurot vastava ühiku kohta.
Aga tegelikult need trahvid Eesti Energiat erandiga seotud ulatuse ei ähvardagi. Kuna Eesti Energiaga on tehtud varustuskindluse tagamise leping, siis selle lepingu võimsuse ulatuses on tootjad alakasutustasu tasumisest vabastatud. Järgmistel perioodidel on Eesti Energial ka kohustus, saartalitlust tagada – mis tähendab, et ka see aitab Eesti Energial alakasutustasudest pääseda selle lepingu võimsuse ulatuses.

Kuna see oli kui Pärnust Riiga sai rongiga? Kust see tee läks? Kas läbi Mõisaküla või läbi Ikla? Pole seal enam mingit raudteed.
Seda ma veel mäletan, et Aluksnest sai Mõisakülla läbi Mõniste-Valga kitsast raudteed pidi.

ma ei tea kus kaudu rong sõitis,kuid edelaraudtee Riiga sõitis.sellest marsuudist oleks vabalt piisanud nende hüüratute kaupade veoks.

Minu arvates mees räägib miinimupalga tõstmise ja inflatsiooni kohta õiget juttu.
https://www.facebook.com/share/r/1E4Nip64rv/

Kaupmehe ahnus on selle nimetus. Kõikide maksuliigutuste kordadel seda nähtud, alati tõstetakse, mitte kunagi pole langetatud, va alkoholi puhul aga siis ka minimaalne.
Energiahind aga nii ei toimi, kui seal midagi teha, olgu siis vedelal või juba kaablis kihutava elektroni kujul, on automaatne hinnatõus kõigele ja automaatne vaesumine kõigile.
Muidugi ei tohi unustada, et ka kaupmees peab enda töötajatel seda palka tõstma siis kohustuslikus korras ehk kuskilt peab ju selle tõusu jagu pappi tulema.

Muudetud 27.02.26 08:02

"Aga kui tõstate miinimumpalka 50 euro võrra, siis iga majanduses osaleja tahab sellest 50 eurost ka endale midagi saada ning selle tulemusena hinnad tõusevad.“

Kuidas mõista- tahab sellest 50 eurost ka endale midagi saada?
Topib madratsi alla paljunema?
Aga mida me sellest järeldama peame? Et polegi vaja miinimupalka tõsta?
Reaalsus on selline, et igasugune sissetulek (palk, pension) läheb nagunii majandusse (tarbimise näol) tagasi ja mida rohkem raha tagasi liigub, seda rohkem saab näiteks ka riik käibekat või aktsiisi, rääkimata sellest, et rohkem raha saavad ka kõikide kaupade-teenuste müüjad- nii pagar kui spaaomanik. Ei ole ju parem variant see, kui kõik maksavad oma igakuised arved ära, ülejäänu kulutavad hädavajalikule toidule ning jäävad uut palgapäeva ootama ja pagaril ronivad koid jahu sisse ning spaabasseinis hõljuvad tolmurullid.

Eks see täpselt nii ongi, et me kõik tahame väiksemaid makse, suuremaid palku, suuremaid pensione ja suuremaid hüviseid riigilt. Vananeva rahvastiku ja enamasti just seetõttu kasvavate kuludega Euroopas jääbki nii üle peamiseks lahenduseks rahatrükk. Sellepärast olen üsna kindel, et inflatsioon jääb veel pikalt üle keskmise. Loomulikult on ettevõtja ahne. See ei ole häbiasi. Ilma kasumit teenimata ei toimi mitte ükski ettevõte, ei ole töötajatel palka, ega riigil maksutulu.
https://www.youtube.com/shorts/MqELkgXoWGo

Rahatrüki abist vananeva rahvastiku ja maksjata-saajate suhtarvu parendamise kohta saad ehk mõne lihtsa arvutuskäigu lisada? Huviga ootan.
st ootan sellist selgitust, mis ei vii lõpuks hüperinflatsioonini.

Muudetud 28.02.26 02:37

Aga valitsustel ongi kolm võimalust.
1. Tõsta makse - paha-paha
2. Tõsta pensioniiga, langetada pensione, suurendada arstiabis omaosalust - paha-paha.
3. Suurendada riigivõlga/emiteerida uut raha.
Kuna saadavate hüviste hulk jääb samaks, toob see kaasa kõrgema inflatsiooni. Miks valitsused enamasti just seda teed lähevad? Sest inflatsiooniline keskkond ise soosib laenamist. Täna kulutatava raha eest saab rohkem kui paari aasta pärast ja inflatsioon tasandab tulevikus laenu tagasimaksed. Arve toidupoes kasvavate hindade näol saabub viitega.
Eesti riigivõlg kasvas hüppeliselt koroonaajal, 2020 aastal, koroonapiirangutega seoses. Majandusse paiskus suur hulk riigi laenuraha, sellele lisandus pensionisamba raha. Kui raha lõppes ja hinnatõus toidupoodi jõudis, tekkis sama tunne, nagu peale püksi pissimist. Korraks oli hea ja soe, siis külm ja märg. Esitan vastuküsimuse. Kas keegi teab, kuidas saada inflatsiooni alla, ilma rahapakkumist vähendamata ja ilma sellega kaasneva majandussurutiseta?

Muudetud 28.02.26 13:27

Inflatsioon on kunstlikult tekitatud ja mitte ainus valik.
https://buller.ee/majandus/eesti-deflatsioon-oli-septembris-
euroala-sugavaimate-seas/
Vähenenud tarbimisse õhu pumpamine pole jätkusuutlik, sellepärast üritataksegi igasuguse pornograafia (immigratsioon, ajuvabad euronõuded-kohustused, kunstlikult esilekutsutud konfliktid jne) tarbimist kasvamas hoida. Mõeldes sellele, mille eest juba 90ndatel ülikoolis loenguid kuulates hoiatati, on sellega ikkagi üsna pikalt kuidagi (lainetena) ju toime tuldud. Kuigi juba siis oleks olnud aeg pöörduda tasaarengu poole... aga seda ei saa ju teha, kui teised suured diktaatorlikult juhitud majandused oma huvides kasvamisega oma mõjuvõimu kindlustada üritavad.
https://tasaareng.info/mis-on-tasaareng/
Lõpuks saab lihtsalt "planeet otsa", aga see on juba rohepesu (ökoeksitamise) teema.
https://et.wikipedia.org/wiki/Rohepesu

Eesti on väike, meil pole võimalik solistina esineda ega esitamisele minevaid lugusid ise valida. Meie esindajate kohus on seista Eesti Vabariigi põhiseaduse raamides oma valijate huvide eest. Sellest, kui hästi seda on tehtud, on siin teemas juba piisavalt statistikat nii EU-st kui ka maailmast.

Kärss, kogu lugupidamise juures, sinu kirjutatud jama on raske kommenteerida.
https://www.facebook.com/share/p/1AyWpHuMiX/
Ameerika majandusteadlane Milton Friedman räägib 1978. aasta videos inflatsiooni põhjustest. Ameerikas oli 1978 aastal inflatsioon 7% aastas. Seitsmekümnendate lõpp ja kaheksakümnendate algus oli Ameerikas kõrge inflatsiooniga periood. Ameerika loobus 1971 aastal täielikult kullastandardist(ringluses olev raha ei olnud enam varakambris oleva kulla kogusega seotud) ja sai vabamalt uut raha juurde trükkida. Näiteks 1979a oli seal inflatsioon 11.3% 1980a 13.5% ja 1981a 10.3%. Inflatsiooni aitas lõpuks alla tuua intressimäärade tõstmine väga kõrgele (tipus üle 20%), vähendades nii raha pakkumist. See tekitas aastatel 1980 - 1981 Ameerikas majanduslanguse, kuid inflatsioon saadi alla.
Täna, 48 aastat hiljem, on inflatsiooni põhjused ja selle ravi endiselt täpselt samad. Valitsused kogu maailmas(ka Eestis) jagasid koroonaajal tohututes kogustes uut raha, aga produktiivsus seoses karantiinipiirangutega hoopis langes. Raha pakkumine suurenes, toodete ja teenuste pakkumine aga vähenes. Eestis on ainult see erinevus, et Eesti Pank ei kontrolli käibel olevate eurode kogust. Küll aga vabanes sellel ajal majandusse lisaraha ka pensionisammastest.
Kellel aega ja viitsimist, vaadaku 1,5h pikk ettekanne ära. Majandus toimib endiselt täpselt samamoodi.

Muudetud 28.02.26 17:47

Kui ainuüksi vaadata uudiseid, siis sealt koorub selliseid avaliku sektori ametinimetusi, et nutt ja naer tulevad korraga peale. Niikaua, kui eesti mängib saksamaa suurust riiki miljoni elanikuga, ei tulegi midagi. Vaata, lihtne asi, kui peres on kolm inimest ja vähe raha, ei saa elada mõisas, pidada kingseppa ja kokka.
Seega, nagu alati, jätsid kõige olulisema kokkuhoiukoha märkimata. Siinkohal pean silmas ka igasugu pööraseid sihtasutusi ja 400 muuseumi ning tuhandeid "kollektiive" ning muidu ägedaid grupeeringuid. Kõigil käsi pikalt ees.
Ja veel see ametihoonete teema...

Parkinson's law(Parkinsoni seadus) ütleb, et ette antud töötunnid täidetakse lõpuks alati tööga. See selgitab, miks avalik sektor kipub alati ja kõikjal pidevalt laienema. Kiireim lahendus kuidas seda piirata, on nõuda maksude alandamist. Paraku tuleks sellisel juhul leppida ka riigi poolt pakutavate hüviste, toetuste ja pensionite vähendamisega, eriti indekseeritud hüviste.
https://et.wikipedia.org/wiki/Parkinsoni_seadus

Muudetud 28.02.26 19:30

Ametinimetused ei pruugigi rumalad olla, näiteks pressiesindaja. Amet ise aga on vastuvõetamatu oma olemuselt. Kõik nukad lihvitakse maha ilukõnega ja paharettidel on justkui täieline õigus keelduda ajakirjanikuga suhtlemisest. Sinna sumbub palju väärt materjali, mis õige küsija puhul mitu päeva esiuudis oleks. Need sindrid taandavad pahanduse kenasti suurusjärgu võrra väiksemaks ja pole nagu kõneväärt enam.

Sellest ametnike armee paisumisest räägivad kõik erakonnad aga tegevus on NULL, so, tegevusetus..
Toimub hoopis paisumine ja järjest jaburamate ametikohtade loomine ministeeriumites.
"Süsiniku sidumise spetsialist" on vaid üks näide WACK!
Kui muudmoodi ei saa ja PEAB koondama, siis on eesliini rahvas see, kelle arvelt kokku tõmmatakse.

##Paraku tuleks sellisel juhul leppida ka riigi poolt pakutavate hüviste, toetuste ja pensionite vähendamisega, eriti indekseeritud hüviste.##

Oh ei, ainus, millest loobuda on vaja, on riigi sekkumine igal sammul igasuguste mittevajalike regulatsioonidega, nende haldamisega, nende järelevalvemehhanismidega jne. Seda täiesti mittevajalikku tööd tehakse puhtalt maksumaksjate raha eest ja sellest ei suurene inimeste heaolu ega ka riigi effektiivsus, kuid selle kulud on kolossaalsed. Selle jutu jätkamiseks on siin foorumis süvariigi teema.

Siin lingil on lühike soomekeelne videolõik ühest Pertti Pasase dokumentaalist, milles tutvustatakse rahvale arusaadaval viisil riigiaparaadi toimimist ja selliste ametikohtade loomise mehhanisme, millel istujaid kutsutakse meil tiksujateks.
https://youtu.be/2oPmj5YFF0E?t=27

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439561/soome-rahandusmi
nisteerium-karped-tulevad-nii-suured-et-kaitstud-pole-isegi-
riigikaitse-ega-pensionid
Jälle on Soomlased rutem mõistuse koju saanud.

Soomlaste jutt oleks nagu Jürgen Ligi kirjutatud. Ta on täpselt seda rääkinud pikki aastaid, aga kuulamas pole eriti kedagi, kõik tahavad midagi kohe täna saada. Ei saa ilmselt, alguses peab sisse maksma, mitte laenama et kohe saada!
Soomlased on muidugi piire jõhkralt ületanud. Mõnel puhul saab töötu olla 80% viimase palga peal 3-4 aastat.

Jürgen võib ju kirjutada mida tahab aga just tema ajal on EW võlg kõige suurem!!!
Lisaks igatsugu lollid ootamised, ehk ehitame siis, kui hind on 3X tõusnud!
Huvitav, miks?

Lisaks nats teemakohast huumorit:
https://www.youtube.com/watch?v=2k_jg8RFzAM

To fdghfgh
Selles mõttes on sul õigus, et madalapalgaliste sissetulek jõuab kõik otse majandusse tagasi(nad ei investeeri ega kogu, kõik teenitu kulutatakse ära), kuid ka liiga kiire miinimumpalga tõstmine ei ole majanduse huvides, sest kui tööandjate tööjõukulud kasvavad järsult, vähendavad nad töötajate arvu, lühendavad tööaega või loobuvad uute töötajate palkamisest.
Kõige rohkem võivad kannatada just madala kvalifikatsiooniga töötajad, noored ja vähese kogemusega inimesed - need keda arvatakse olevat miinimumpalga tõusust kõige suuremad kasusaajad. Kasvab ka surve hinnatõusuks, väikeettevõtete makseraskused ja varimajandus võib kasvada. Muide, liiga kiire miinimumpalga tõus kasvatab töötust ennekõike just madalama palgaga piirkondades, suurendades nii ka regionaalset ebavõrdsust. Teatavasti on meil Eestis kõige suurem tööpuudus noorte hulgas... Kas miinimumpalga just täiesti kaotama peaks, aga mida vähem erinevaid piiranguid ja regulatsioone, seda parem ning miinimumpalk ei ole mitte midagi muud, kui üks järjekordne piirang, et tööandjad ei palkaks neid inimesi keda nad ei pea isegi miinimumpalga vääriliseks. Ahjaa, üks miinimumpalgaga seotud nali tuli mul veel meelde. Kui miinimumpalga tõstmine aitaks vaesusest välja, miks siis mitte soovitada näiteks Aafrikas 800€ miinimumpalka maksma hakata?
https://wol.iza.org/articles/the-effects-of-minimum-wages-on
-youth-employment-unemployment-and-income/long

Muudetud 03.03.26 00:30

Saa üle oma investeerimisest juba üks kord. Ma ütlen sulle juba seitsmendat korda: kui kõik investoriteks hakkavad, kes siis tööd teeb? Kogumine... Jah, kes viskab 5 euri kuus kõrvale, kes 15, kes tonni, päris paljud koguvad nii. Praegune investeerimine on rohkem spekulatsioon ja raha juurdetrüki põhjus kui reaalse väärtuse loomine. Ma siinkohal räägin puht rahanumbri kohalt selle pärast, et need kes saavad aind viieka kõrvale panna, peavad väga kaua koguma, et midagi soetada, mille väärtus tulevikus kolinal ei langeks.

Ei tahtnud selle lausega kedagi solvata, vaid on lihtsalt paratamatu, et väiksema sissetulekuga on esmased(hädavajalikud) kulud proportsionaalsemalt suuremad ning seega võimalik ülejääk väiksem.

Muudetud 03.03.26 01:18

Esiteks võiks iga tööandja mõelda, et kas miinimumpalgaline tuleb hommikul hea meelega tööle, kas ta teeb tööd hea meelega ja kas ta on huvitatud sellest, et töö saaks hästi tehtud ja firmal hästi läheks. Minu isiklik arvamus on, et alla keskmise palga ei saa nõuda üle keskmise tööd. Iga tööandja võiks niimoodi mõelda. Miinimumi maksjad põhimõtteliselt mõnitavad oma töötajaid, sest firma, mis ei suuda normaalset palka maksta, on mõttetu firma.
Loomulikult on paljude jaoks miinimumpalk lihtsalt sundkäik, aga sellest sõltuvalt võivad tekkida hoopis teised elulised probleemid, mis lahendatakse riigi või kohaliku ov rahakotist.

Ja natukene infot ka neile, kes siin sinisilmselt kõiksugu majandusprognoose ja helget tulevikku usuvad.
https://www.err.ee/1609955828/tapver-skp-pisikese-kasvu-taga
-on-valitsuse-tarbimine

Ja natukene hinnatõusudest, mis enam kedagi ei huvita, sest keegi isegi ei proovi enam uurida, miks hinnadd tõusevad, st kes on see esimene, kes tõstab.
See lihtsalt on nii, see on paratamatus.
https://www.err.ee/1609955603/veebruar-toidupoes-lihatooted-
piim-ja-munad-kallinesid

Just küsitleti terevisioonis kahte kena noort, kes ülima rahuloluga õpivad…..teatriteadust. Vabandust, aga padjavabrikud, ettevõtjad vajaks teid rohkem. Ja selliseid näiteid, kus juba noorena eeldatakse ülejäänute kulul läbi elu tantsimist, on kümneid tuhandeid. Kohutav, midagi head siin loota pole majanduse poolelt.
Mina olen hakanud inimesesi vaatama pilguga, mis eristab kahte leeri, need, kes teenivad reaalselt ise oma tööga oma palga ja siis see tohutu hulk, kes on kulbiga riigi supipotist lürpimas sajas erinevas dresscode-is.

Kas see, kui need inimesed, kes tööandja arvates isegi miinimupalka ei vääri, maksumaksja kulule jäävad, teeb ühiskonda rikkamaks või vaesemaks? Pigem näitab kõrge miinimumpalk seda, et oleme maksumaksjatena nõus maksma kinni nende inimeste kulud, kes ei küündi isegi miinimumpalgani, et oleme selleks piisavalt jõukad. Kui selline on enamuse soov, demokraatia, siis nii ongi. Sama lugu on ka kõigi toetuste ja pensionitega(aga indekseerimist pean küll rumaluseks).

Muudetud 03.03.26 08:16

Tsirkust ja leiba. See on igivana ütlus, aga tegelikult on sel täiesti tõepõhi all- inimene vajab lisaks söögile, sexile ja tööle ka meelelahutust. Vaja oleks ka väheke kõrgemat kultuuri kui sotsmeedias elamine või kinos popkorni järamine. Mitmekülgselt haritud inimeste ühiskond on alati paremal elujärjel. Meil on teatripiletid küll suht kallid, aga õnneks külastajaid siiski on, kuid on ka neid, kelle jaoks teatripilet juba jääbki kättesaamatuks luksuseks.
Ning inimesed ongi erinevad- kes viitsib mässata inseneriteadustega, kes tahab laval neile meelelahutust pakkuda. Kes küpsetab saia, kes projekteerib saiaküpsetamise liini või kes ehitab selle liini paigaldamiseks maja valmis- igaühele oma. Esimene insener oli kivikirve leiutaja, esimene meelelahutaja tantsis ümber surnud mammuti.
Seega on meie riigile vaja haritud inimesi igal elualal, et me ei peaks jätkuvalt miinimupalga teemadel arutlema.

Kuni selle maiko firmakene ei palka ühtegi töötajat, ei maksa ühtegi riigimaksu, ei pea ka sellistel teemadel sõna võtma. Sinu panus ühiskonda ettevõtjana on sisuliselt null.
Elu tekitab heidikuid niiehknii- kui isegi miinimupalgalisena tööle ei võeta, siis mida sellistega teha? Eutaneerida?
Iga vald toitku oma vaeseid ise- ka see on ammune ütlus. Miks tekivad vaesed? Ka sellele on ammu juba vastus leitud- vaesus sünnitab vaesust. Kahjuks aga seda täielikult välja juurida ei saa, sest kõik ei sünni hõbelusikas suus ega geeniuse ajuga. Paraku on vaesus vahel süüdi ka selles, et andekas laps ei saa vajalikku haridust ja toetust, et vaesus selja taha jätta ning elus paremale järjele tõusta. maiko puhul on tegemist tüüpilise orjapidajaga- ei mingeid palgatõuse, ei mingeid pensionite indekseerimisi.

Ma ei tea, kas kõik saavad seda lugeda, aga hästi kirjutatud.
https://www.delfi.ee/artikkel/67603678/andreas-kaju-vaeseid-
lapsi-aitab-vaid-raha

Kahe otsaga asi. Olen nii mõnegi noore joodikperest välja toonud riigi rahadega, nüüdseks sama tugevad või tugevamad spetsid kui ma ise kuid oli ka neid, kes jäid vanemate eeskuju järgima. Selline lollilt ebamugav positsioon õpetas mulle positiivset ratsionaalsust ja reaalsust. Kõiki pole võimalik aidata sest ei saa santi sundi kui sant taha kõndi kuid kõigile on vaja vähenalt kaks korda õlekõrs visata.

Nii on- kahe otsaga asi. Mõnede arvamuste kohaselt määrab inimese saatuse keskkond, kus ta kasvab ja elab. Neid näiteid, kus rabeletakse põhjamudast välja, leiab maailmast piisavalt, samas ka neid, kes mingil põhjusel allakäiguspiraalile satuvad.

„Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!“
fdghfgh paneb siia nüüd enda saavutused maksumaksjana või ettevõtjana või võtab edaspidi äkki "poole" vaiksemalt? :-)
"Kuni selle maiko firmakene ei palka ühtegi töötajat, ei maksa ühtegi riigimaksu, ei pea ka sellistel teemadel sõna võtma. Sinu panus ühiskonda ettevõtjana on sisuliselt null."

Võid ju alustada enda saavutustest kui on millega hiilata. Küll siis teised ise vaatavad, kas häbeneda või üle lüüa. Minu puhul on alati maksud makstud, intressid makstud, laenud makstud, võlgnevusi kellegi ees ei ole ega ole kunagi olnud.

Tulen korraks tagasi A66 jutu juurde, kus ta arvab, et humanitaare pole vaja, sest nad tarbivad vaid teiste tööga teenitud raha.
Mõte liikus esmalt Deloreani peale- kahtlemata oli John Delorean insener ja selline, kes ei jäänud mugavalt istuma oma kabinetti, vaid lõi oma visiooni autost. Kuid ka tema vajas humanitaare, piltlikult öeldes kunstnikku, kes auto disainis- Giorgetto Giugiaro.
Siit võime sujuvalt üle minna meie oma, kahjuks olematu elektriauto Nobe teemale- natukene netis sobrades saame teada, et tema looja oli õpetaja.
https://www.ohtuleht.ee/tarbija/882966/endine-vene-keele-ope
taja-hakkas-eestis-tootma-kolmerattalisi-elektriautosid
Aga juhus on see, mis võib meie elu muuta ja nii ka tema oma. Oluline ongi see, mida inimene oma pead kasutades saavutada võib, samas võib olla on parem, kui kokku saab mitu pead- siis on ehk ka tulemus parem. Seega põhimõtteliselt vajab iga insener oma kõrvale ka diplomeeritud kunstnikku (tootedisainerit) ja kasvõi ärijuhtimise koolitusega inimest, et rahaasjad korras oleks. Saab neid töid teha ka nö jumala poolt antud andega, aga tegelikult ei jookse ükski kooliharidus mööda külge maha, vaid ainult täiendab seniseid oskusi-võimeid.
Niiet mitmekülgselt ja keskmisest paremini haritud elanikkond on alati parem variant kui kohustusliku sunnitud keskharidusega tegelased, kes haridusministri armust peavad nüüd 12a kuidagi koolis püsima ja pärast pole enam kellegi asi, mida nad teevad, kuhu ja mis palgaga tööle saavad.

fdghfgh
Vaeseid aitab vaid raha? Mina, keda sa siin halvustada üritad, olen elav näide, et see ei ole alati nii. Iseseisvalt elama ja tööle läksin 15 aastaselt. Ilmselt olen oma elus näinud sellist vaesust, mida sa ei oska ette kujutadagi. Esimesed aastad oli väga raske, kuna tuli ise täiesti nullist majandama õppida ja ennast üles töötada. Ei õpetatud iseseisvalt (rahaga)majandamist koolis ja ka vanematel ei olnud seda tarkust jagada. Minu elu muutus 100% alles pärast iseseisvalt rahatarkuse omandamist. Vahe rikaste ja vaeste vahel tulebki sisse juba kodust kaasa antud eluväärtustega. Kodudes valitsevad sageli veel siiani aegunud dogmad(rikkad on halvad, rikkaks saab ainult varastades jne.) ja ka koolist ei saada sageli rahatarkust. Edukate vanemate võsukesed aga näevad juba oma vanemate pealt, mida on vaja edukaks saamisel(ja see ei ole sugugi ainult raha, see on eluhoiak, tahtmine ise midagi ära teha jne.), lisaks käivad paljud edukad lapsevanemad koolides ise tasuta rahatarkust jagamas. Paljud aegunud dogmadest on korduvalt korratud ka siin foorumis. Koolis ei õpetata siiani, mis on pangakonto, mis on pangakaart, mis on kodulaen, mis on hea ja mis on halb laen, kuidas eelarvet pidada, kuidas valida pensionifondi(koolides käivad pangad enda tooteid tutvustamas, aga see ei ole päris see), kuidas majandus toimib, mis on raha jne., jne.
https://www.aripaev.ee/raadio/episood/rahatarkuse-levitamise
ks-koolides-peab-opetajal-endalgi-rahaasjades-enesekindlust-
olema

Muudetud 03.03.26 14:26

Koolis õpetatakse matemaatikat, koolis õpetatakse protsentarvutust, et tulevases elus suudaksid lahti muukida laenupakkujate peenikeses kirjas trükised.
Paraku seda tõesti vist ei õpetata, mida kasulikku tulevaseks eluks koolis kõrva taha panna ja enamikel meist pole ka integraalidega suurt midagi peale hakata, aga point ongi selles, et kõike ei saa kooli kaela ajada, elutarkuse omandamine saab alguse perekonnast, kuigi kõik (ka poolikud) pered ei ole suutelised lapsi vajalikul tasemel õpetama. Siiski tuleb ka aru saada õpetajast, kes peab üksinda mitmekümne lapsega hakkama saama ega suuda kõigiga individuaalselt tegeleda. Kuid laps saab elutarkuse juba varakult kätte- kui ühe päevaga kõik kommid ära süüa, ei ole järgmisel päeval midagi võtta. Siit saab alguse rahatarkus- ei pea kogu sissetulekut korraga laiaks lööma, pane homseks ja ülehomseks ka midagi kõrvale.
Elu õpetab neid, kes tahavad õppida, kes ei taha, saab elult peksa. Astud korra reha otsa- anname andeks ja võta õppust, et rohkem ei juhtuks, astud teist korda, on juba raskem aidata ja kaasa tunda.
Muideks, mina oma lastele ei rääkinud midagi pangakaardi või -konto kohta, ühel päeval ise tulid ja ütlesid, et tahavad kaarti saada. See tähendab esmalt siiski vanem laps, teise jaoks oli veel vara. Niiet oskavad nad ka ise maailmast välja raalida asju, millede õpetamise peale ise kohe ei tulegi või mõtled, et aega veel on. Ja vanem laps saab praegu kõrgkooli stipiga ise suurepäraselt hakkama, lisaraha ei küsi, sõidab vajadusel mu autoga ja ostab sinna vedelkütust.
Kui on nutti, saab inimene ka kõrvalise torkimiseta hakkama.

Unustasin ära märkida- täpsuse huvides peab lisama, et tänapäevased matemaatikaülesanded ongi juba nö eluliseks muudetud, st lahendada tuleb selliseid asju, mis otseselt ümbritseva reaalsusega seotud. Niiet päris ikka ei saa öelda, et kool eluvõõraks jäänud.

Mina näiteks olen üritanud selgitada, et näiteks see raha täna tuli ettevõtlusest, see raha täna tuli dividendidest, see raha täna tuli üürnikult, see raha palgatööst jne. Et raha saab teenida ka teisiti kui ainult palgatööga. Auto teemal oli meil aga hoopis selline vestlus, et laps ütles, mis automark talle enim meeldib ja siis ettevõte selle aktsia ostsime talle virtuaalkontole.

Muudetud 03.03.26 15:23

Mine nüüd vutt vutt lhv aktsionäride koosolekule rögisema ja ehk kohtad seal veel oma iidolit, enne kui talle kinga antakse.

Ja siis seda olen ka üritanud selgitada, et suur ja uhke auto või maja ei tähenda alati suurt rikkust, vaid see võib tähendada ka suurt võlakoormat ja suuri püsikulusid.

## Mine nüüd vutt vutt lhv aktsionäride koosolekule rögisema ja ehk kohtad seal veel oma iidolit, enne kui talle kinga antakse.

Milleks selline inetu purtsatus? Omal soovil läheb pärast 16 aastat.

Tutvu tema kommentaaridega delfis, siis saad aru.

Kogu lugupidamise juures. Ehk jääksime siiski üksteise suhtes viisakaks? Millega ma härrat solvasin? Vabalt võivad adminnid selle kommentaari kustutada. Aitäh!

Muudetud 03.03.26 17:51

Kakle ise oma kaklused. Lisaks võin mürki võtta, et oled tõestamatult maksu vasakule pannud OÜ bisnjakiga. Pole siiani ühtegi kohanud, kes kodust telerit koosolekuseadmeks pole tembeldanud firma arvele ja kes töö autoga poes ei käiks, mille puhul ma inimlikult isegi andeks annaks aga "töö sõitudeks ettenähtud" liikurvahendiga ämma õel külas poleks käinud ja siis selle iousti sõidupäevikusse ära silunud ja katnud. Lasnamäe - Õismäe ots on alati mitte vähem kui 50 kiltsa, neid ringe peab seal sõitma mitmeid.

Tänan vastuse eest. Üritan edaspidi veelgi viisakam olla. Vabandan veekord kui kedagi solvanud olen. Täna on muide aktsiaturg korralikus languses. Pange rahakotid valmis, ostukohad on tulemas! Statistiliselt on 20% langust(karuturg) keskmiselt ainult korra 5 - 7 aasta jooksul ja siiani on need alati olnud head ostukohad. Kõige suurem raha teenitakse just siis kui majanduse kohal kõige tumedamad pilved. Selle nõuande eest ma raha ei küsi ja tänada ka vaja ei ole!

Muudetud 03.03.26 18:49

##fdghfgh paneb siia nüüd enda saavutused maksumaksjana või ettevõtjana##

Ei näe mingit põhjust, miks tema seda peaks tegema, sest tema ei käi siin jutlustamas enda eetilisest-edukast ettevõtjakarjäärist või kui oluline on makse maksta, sest seda maksuraha kasutatakse ainult eetiliselt bürokraatia ja bürokraatide hulga kasvatamiseks jms. Aga kui tegeled jutlustamisega, siis käitu kah vastavalt, mitte ära õpeta teisi elama nii, nagu ise kah teha ei kavatse. Siit ka otsene põhjus, miks keegi fdghfgh tausta vastu isegi huvi ei tunne. Inimene käitub eetiliselt, ei trolli, ei tegele foorumi reeglite (paha)tahtliku rikkumisega, ei suru teistele peale oma eluviise... Selliselt käituva inimese eriarvamusi pole sugugi keeruline aktsepteerida ja neist lugu pidada. Olenemata sellest, kus-kellena töötab, mis haridusega jne.

Vaesuse-rikkuse näitena tuuakse sageli Nauru saart, see ongi piltlikult (vinti üle keerates) “miinimumpalga tõstmine”. Jagan (tasuta) artiklit, mis siit ja ka mujalt majandusaruteludest korduvalt läbi on käinud. Soovitan, illustreerib hästi inimloomust ja sealt leiab üksjagu võrdlusi ka Eestiga.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/64385102/linnusita-ondsus
-ehk-rikkaks-purgimine-ei-saa-olla-uhe-rahva-peamine-ulesann
e

Ka see on siit teemast juba nii palju kordi läbi käinud, et vaesuse lahenduseks ei ole vaeste inimeste tegemine rikkamaks, sest muidu ostab vaene lihtsalt uuema iPhone, suurema televiisori, edevama auto vms ja see raha on igaveseks sisemajandusest lahkunud (nagu rikaste puhul juba praegugi ja maksuküüru kaotamise järel veelgi rohkem).

Vaesed tuleb teha targemaks. Targemaid otsuseid tehes paraneb ka majanduslik hakkamasaamine, muutuvad eesmärgid (selleks pole siis enam “rohkem raha”) ja vaatenurk ka haridusele endale. Et ei usaldataks enam ratsarikkaks püramiidskeeme ega “rahatarkuse õpikuid” jms, vaid hakataks omale enim huvi pakkuvat eriala süstemaatiliselt omandama. Ülikooli sisse saades ollakse alati kõige targemad. Kusagil magistri kaitsmiseks valmistumise aegu saabub alles teadmine, kui vähe tegelikult maailmast tead ja sealt haridusteed jätkates oskad olla veelgi kriitlisem igasuguseid “suuga suure linna” mõtteavaldusi lugedes. Tänapäeval on võimalik omandada mikrokraade jpt viise enda täiendamiseks. Eesti ei peaks astuma ühtegi sammu lähemale Nauru saatusele, vaid kasutama võimalikult efektiivselt kõiki neid (majanduse toimimiseks vajalikke!) nishe koristajast rahandusministrini ning pakkuma kõigile, kes õppida viitsivad, võimaluse astuda samm edasi praegusest. See ongi efektiivsus, et kõigi potentsiaal oleks hästi kasutatud, ka “beaviste ja forrestgumpide” oma.

Spekuleerimine ei ole investeerimine, see ei loo riigi jaoks uusi väärtusi. Investeerida saab näiteks lastesse, töökohtade loomisse, metsa-põllumaa jätkusuutlikku väärindamisse, haridusse jne. Need on väärtused ja nende abil luuakse uusi väärtusi, mis jäävad alles ka pärast seda, kui kirstule kaas peale on löödud. Surmajärgsest elust juhinduvate religioonidega riigid lähenevad ka majandusele väga erinevalt kapitalismi “edulugudega” võrreldes, nende eesmärgid on pikemad ühest inimpõlvest. Nad polegi rikkad mitte materiaalselt, vaid just õnnelikumad. Lausa nii õnnelikud, et pole vajagi käia erinevates kommenteerimiskeskkondades hommikust õhtuni erinevate nimede alt enda edukust ja tarkust “tõestamas”, ammugi mitte autofoorumis autohuviliste keskel;)

Inimtüübid on erinevad, kõik ei sobi ettevõtjaiks ja pole mõtet olla halb ettevõtja, sest ettevõtja esmane ülesanne on tagada töötajatele töö ning hea palk ja näha ettevõtte arengut natukene pikemalt ette. Mina eelistaksin anda töötajatele präänikut, mitte piitsa, aga siinmail on präänikutega kohati keeruline. Ka palgatöölisena võib inimene oma ideid ellu viia ja kuna ükski ettevõtja ei saa hakkama ilma töötajateta, siis edu tagaja on hoopis selline olukord, kus hea ettevõtja saab omale head töötajad. Halbade ettevõtjate näiteid leiab eestis liigagi palju- lastakse üle kliendid, oma töötajad, pannakse üks firma kinni, siis tehakse järgmine, palgad mustalt jne. Börsil mängida ma üldiselt ei viitsi, sest mulle ei meeldi ka lõbustuspargis ameerika mägedel lustida. Las need tõusud ja langused jäävad teiste meelelahutuseks. Unistus, et saavutad niimoodi lõpuks "finantsvabaduse", on tegelikult hetkega võimeline kaduma ning vaatadki neid nulle arvutiekraanil ja mõtled, mis edasi saab. Mingid aktsiad küll kunagi ostsin, nüüd on nad ca 80% väärtusest kaotanud, aga kuna idee on iseenesest hea, sõltub vaid kohalikust seadusloomest (teadagi, milline see on), siis on veel lootust, et asi käima lükatakse.
Elu on üldiselt selgeks teinud ühe asja- rabeledes jõuad sa lõpuks ikkagi samasse punkti kuhu jõuaksid ka rahulikult kulgedes, seega milleks kogu aeg tõmmelda.
Raha nimel enda vägistamine ei vii sind nirvaanasse, pigem emosse.

Sotsialism on ilus ideaal, aga seda saavad endale lubada ainult väga jõukad (riigid). Sotsialism toimib Eestis ilusasti neil, kes jaksavad pidada villat vähemalt kahe teenijaga, eeldusel et teenijad ei ole sotsialistid. Ülejäänud rahvas peab ikka turumajanduse reeglite järgi toimetama, kus ennekõike saab loota ainult iseenda pea ja käte peale.

Vastuvõetamatu on ideoloogia, et ma tahan, et ettevõttel, kus ma töötan ja kes mulle palka maksab ja iga aasta palgatõusu veel on garanteerinud, läheks hästi ja ma teen endast kõik oleneva, et kliendid oleks rahul ja tooks veel rohkem kliente juurde ja seetõttu raha firmasse, millest tulenevalt mu palk veel rohkem tõuseb ja makstakse veel mõne kuupalga jagu lisasid?
Kui oled kehv, siis oled sa kehv igal pool, vahet pole kas töötajana või omanikuna.

Elu on su vastu helde olnud, kui oled ühe sellise ettevõtte töötajaks sattunud @Deus
Kahjuks ei ole kõigil Eesti elanikel nii hästi läinud.

Ma tean. See kõik algab pihta surnud ringist, kus ülemus on tropp, siis sellega muudab alluvad tropiks ja see tropindus kandub edasi järgmisse firmasse kas ülemuse või alluva või mõlemi kujul. Lillelapselikult on hea soovitus kas tegutseda omaette või siis olla üksteise vastu head, muudmoodi sellest üksteise söömise ringist välja ei pääse. Ja ei ole ma olnud alati ühe tööandja juures, mind ostetud ja müüdud ja ise läinud, tavaline elu, käidud läbi nii riigisektor kui erasektor, võiks öelda et kogemust on.

Ei ole siin midagi elu helde olnud. Ühe tsellomängija peikaga oli elu helde. Deus on elanud aastaid ainult õppimise nimel ning saavutanud kõik distsipliini ja nii ropu tööga, mida enamus teha ei viitsi. Tagasihoidlikkus on muidugi voorus:)

Aga maksud sõidavad üha rohkem. Sõitsid juba ammu. Minulgi Eestis külmkapp täis Lätist ja Soomest ostetud toitu. Mitte ainult sellepärast, et on odavam, vaid olen harjunud vaatama ka toidu kvaliteeti, millele see hinnalipik on kleebitud. Piima-leiba ostan loomulikult kohalikust külapoest edaspidigi.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439940/lati-langetab-to
iduainete-kaibemaksu

##Eesti toidukäibemaks (24%) on Euroopa Liidus suuruselt teisel kohal – veel kõrgem on see Taanis (25%). Seejuures on aga Taanis keskmine netopalk ligi 2800 eurot, Eestis aga umbes 1600 eurot.##

Väike loetelu, mis meil toimub ja toimuma saab.
1. jaanuar- tühistus kodualuse maamaksu üleriigiline vabastus.
1. jaanuar-alkoholi ja tubaka aktsiisi tõus 10%.
1. jaanuar - kõigil elektritarbijatel tasakaalustusvõimsuse tasu hakkas kehtima.
1. jaanuar- elektritarbijatel varustuskindluse tasu hakkas kehtima.
1. jaanuar-osaliselt jõustub jäätmereform, millega kehtestatakse jäätmete energiakasutuse tasu ja tõstetakse ladestustasu.
1. jaanuar - ressursitasude tõus ettevõtetele.
1. jaanuar- tõusevad teatud riigilõivud.
1. jaanuar- sellest ajast sündivatele lastele vähenes vanemahüvitise ülempiir.
1. jaanuar- riik lõpetas ravikindlustuse lapsi kasvatavatele kodustele emadele.
1. jaanuar - hakkas kehtima haigus- ja hooldushüvitiste ülempiir.
1 jaanuar -elektrivõrkude rajamise lisatasu tarbijatele taastuvenergia ettevõtjate projektideks.
1. aprill- seoses pensionitõusuga kasvab ka maksustatav vanaduspensioni osa, kokku maksustatakse keskmist vanaduspensioni 2026 aastal 53 miljoni euro ulatuses.
1. mai- bensiini 5% aktsiisitõus.
1 mai- diisli aktsiisitõus 7%.
1. mai maagaasi aktsiisitõus 18%.
1. mai elektri aktsiisitõus 46 %.
1. jaanuar 2027- hävinenud sõiduki registrist kustutamise lõiv tõuseb 800 euroni. Seda ma teatsin
1 jaanuar 2027- automaks hakkab kehtima peatatud registrikandega autodele. Aga see tuli mulle küll üllatusena.
1. jaanuar 2027- alloholi ja tubaka aktsiisitõus.

1. jaanuar 2027 - Uusaasta! Et ei tuleks üllatusena :-)

fdghfgh
Panen siis oma selle kuu nimekirja ka.
Aasta oma ei hakka panema, aga küll sa mõttest aru saad!

1. Kuu esimesel päeval laekus KÜ juhatuse liikmetasu.
2. Paar päeva tagasi laekus palk 2. töökohast.
3. Viie päeva pärast laekub palk 1. töökohast.
4. Nädala pärast laekub üüritulu.
5. Paari nädala jooksul peaks laekuma tulumaksutagastus 3. samba sissemaksete eest.
6. Mõned laadad võtan ka see kuu ette oma enda ettevõtte valmistatud nänni müümiseks(operatsiooni tõttu ei saa mõnda aega füüsilist tööd teha, aga see ei sega müügitöö tegemist).
7. 50% kogu sissetulevast rahast läheb investeeringutesse tagasi, mitte tarbimisse.

Rohkem tegutsemist ja vähem vingumist! Olukord ongi raske kogu maailmas, aga võin kergemat sorti mürki võtta, et nutikas saab hakkama igal ajal, saamatu nälgib igal ajal. Ja siis see väike asi ka, et ei too sulle kommunismi tagasi isegi mitte Putin, ikka ise pead enda elatamiseks liigutama!

Ahjaa, oma elektriauto laadimisele olen kuu joosul 9€ kulutanud.

Muudetud 05.03.26 18:28

asi pole selles,et keegi hakkama ei saaks,vaid kogu see maksustamine läheb üle võlli.

Muidugi läheb maksustamine üle võlli, aga pange siis tulud - kulud ka siia kirja. Millise maksu alandamist võiks kaaluda, kui palju see riigieelarve laekumisi vähendaks, milliseid riigieelarve kulutusi(toetusi, pensione, riigikaitset, sotsiaalabi, haridust jne.) vastukaaluks vähendaksite ja selle kohta paluks ka numbreid, nii et riigieelarve liiguks tasakaalu poole. Senikaua, kuni numbreid, kuidas riigiielarvet tasakaalu poole saada välja toodud ei ole, on kõik see jutt siin üks tühipaljas möla.

Muudetud 05.03.26 18:42

Su enda jutt on tühipaljas möla, kui Sa isegi ei loe siia teemasse pandud linke, kus meist kõigist targemad majandusanalüütikud on arvutanud välja, kui palju jääb riigil nende maksutõusude tõttu raha saamata ja kui palju raha, mis võiks jääda riiki ringlema, siit hoopis välja viiakse. Hoiatasid seda lausa ette kümnete kaupa, et kui teete nii, mis sellele siis järgneb. Loomulikult järgneski. Millal selle eest vastutamise aeg saabub?

https://parempoolsed.ee/karpekava/
Ma olen päriselt kärpekava ainult Parempoolsetel näinud. Kahjuks jääb valimistel nende jõust aga väheseks ja olen täiesti kindel, kes iganes võimule saab, riigi võlakoorem kasvab edasi, sest mitte ükski poliitik ei julge minna riigi suurimate kuluartiklite kallale. Seda pensionärid ei andestaks. Palju lihtsam on tegeleda asendustegevustega(ka praegune valitsus), võidelda homode, tuulikute, pagulaste jms.

Muudetud 05.03.26 21:00

Pensionärid mõistaks, kui kärpe alla läheks kõik, kes riigilt palka saavad. President, ametnikud, politsei, õpetajad jne. Tulebki öelda nagu on, ajad on keerulised, teid peab korras hoidma, riigikaitse peab olema korras jne. See jutt, et kõik lähevad selle peale tootvale tööle on BS, kuhugi nad ei lähe oma kindla palgapoti äärest. Vingu oleks, aga kes ettevõtja vingu kuulab, kes on nende palga allikas? Kuidas saab nii olla, et rasketel aegadel puuakse iseendale sissetuleku loojaid maksudega, ning suur grupp ühiskonnast saab selle võrra rohkem raha maksupotist. Mina pole sellega nõus ja kavatsen vastavalt ka käituda.

Politsei, pääste, kiirabi ja õpetajad on küll viimane koht, kus kohast seda kärbet teha. Niigi juba tahetakse politseiga teha Pääste vol2.
Avalik sektor on 130k ehk 20% rahvastikust ehk viiendik. Loogiline, miks käibemaks ja tulumaks üle 20% peab olema nüüd.
Ametnikke ehk neid, kes reaalselt töövande andnud on, ei tohi osaleda streikides, omada kõrvalbiznjakki jne on ca 20k.
130k pulkadeks jagades saame umbes
35% haridus
20% Tervishoid ja sotstöö
14% Eesti energia koos kaevuritega, Tallinna transport, Eesti raudtee, RMK, Riigi Kinnisvara jne
~12-14% Riiki juhib umbes sama suur kamp ehk ennem mainitud ametnikud
10% PPA, Pääste, KV, Vanglad
~6-8% Kultuur, muuseum, raamatukogu, teater, ürituste organiseerijad jne

Kindlasti on siin muutused sees siin ja seal, sest "peidetud" osad on ka, näiteks Tallinnas transport on otse riigi raha peal, maapiirkondades atko, luxexpress jne jne tegelased on erafirmad, kes siis esitavad riigile arveid ja ametlikus statistikas ei kajastu kui riigitöölisena.
Minu arusaam, parandage, kui ma eksin, tõenäoliselt panin siin ja seal tugevalt võssa.

Samal ajal kui päästjad ei tule ots-otsaga kokku, tehakse eelnõu, et oleks võimalik ametnikele 2x Eesti keskmise palga ulatuses preemiat maksta. Kui seaduslik raamistik on olemas, siis on ainult vormistamise küsimus, et "sõltumatu komisjon" saab seda liigutada, kellele vaja.

https://www.err.ee/1609958741/seadusemuudatus-loob-voimaluse
-ametnikule-50-000-eurot-preemiat-maksta

"Tasu suurus on tema sõnul kuni 50 000 eurot ametniku ja kuni 500 000 eurot projekti kohta." Eraettevõtluse konteksti pannes on Eesti mastaabis ikka paras ulme, et projekti pealt 500k kasumit teha.

https://jupiter.err.ee/1609946470/impulss
Olulised punktid selles, et paralleeltransport (odavamalt) bussidega nagunii olemas, eestlastele need rongiajad eriti ei sobi, rohkem sõidavad siia lätlased või muud turistid, riik maksab päris korralikult peale. Põhimõtteliselt rahakulu, mis eestlastele suurt midagi paremaks ei tee.

Parandan enda kirjutatut: tehakse eelnõu, et oleks võimalik ametnikele 2x Eesti keskmise AASTApalga ulatuses preemiat maksta.

Oravad elavad mingis paraleelmaailmas: tegid korda jne....
https://www.err.ee/1609960145/reformierakonna-manifest-tegim
e-eesti-korda-nuud-hakkame-unistama

Ma ei saa aru, kuidas 8 aastaga kõik nii v ja p läinud on siin riigis...

Tundub olema avatud artikkel. Ühesõnaga rikkal riigil pappi küllaga...

https://arvamus.postimees.ee/8428561/vambola-paavo-tartu-rii
a-rongi-kahjumlik-projekt-lopetatakse-toenaoliselt-sugiseks-
ara
Mullu detsembris sõlmitud kliimaministeeriumi ja Elroni vahelises lepingus on kirjas liini kulud ja tulud. Maksumaksja taskust prisked summad, kui nendele arvudele peale vaadata. 2026. aastal on riigi toetus Tartu ja Riia vahel sõitva kahe rongipaari korral 2,3 miljonit eurot. Eelmisel suvel prognoosis kliimaministeerium kahe rongi puhul Riiga sõitjate arvuks 60 000, praeguseks on kahest ühendusest saanud üks ja aastas plaanitakse teenindada 20 000 reisijat. Millel arvud tuginevad, jääb arusaamatuks. Meediast on läbi käinud, et riik maksab Riiga sõidule tublisti peale ehk dotatsioon olevat Tartust 20-eurose pileti puhul 240 eurot inimese kohta. See on taksosõidu hind Tartust Riiga. Elroni ja kliimaministeeriumi lepingus on infrastruktuuri kasutustasuks aastaks plaanitud ühe rongi korral 270 703 eurot. Aasta teisel poolel on kavas käiku panna teinegi ja siis korrutame summa kahega. Tuleb tublisti üle poole miljoni euro.
Nagu Eestis, tuleb Lätiski maksta raudtee kasutamise tasu. See on jälle kulu. Vedurijuhtide sõnul kulub Tallinnast Riiga sõidule 500 liitrit diislikütust ja sama palju tagasi. Tänavu on sellel kulureal plaanitud lepingu järgi 791 464 eurot. Summa pandi paika enne Iraani sõja algust. Praeguseks on kütuse hind teinud järsu hüppe ning keegi ei tea, milline saab see olema poole aasta või mõne kuu pärast. Arvud aina suurenevad.
Tegelikkuses on Tartu-Riia rong paras käkk ning selgelt poliitilise maiguga, millest valitsus ei soovi ja Tartu ei taha rääkida. Läti transpordiminister kinnitas 5. jaanuaril liini avamisel selgelt, et neil puudub vajadus panna käiku oma rong. Rahvusvaheline liiklus peaks toimima nagu lennunduski pariteetsel alusel, kus opereerivad mõlemad pooled. See meie asjameestel ununes.

https://www.err.ee/1609960337/kotka-agedate-ideede-sunniks-t
uleb-ametnikke-paremini-motiveerida
Erfs, ametnikele heade ja mõõdetavate tulemuste eest preemiate maksmisele mina vastu ei ole(üleval oleval lingil arutletakse sinu poolt välja toodud artikli üle), eeldusel et negatiivsete tulemustega kaasneb ka palgakärbe. Küll aga on vaja vähendada regulatsioone, piiranguid ja ametnike arvu. Näiteks on 7,5 miljoni elanikuga väikeriigis Hongkongis riigijuhi palk umbes 720 000$ aastas, suurem kui USA presidendi palk. Palganumber tagab, et valitsusjuhiks saab oma ala tippspetsialist. Hongkongis määrab palga valitsuse palkade komisjon. Selleks võrreldakse tippjuhtide palku erasektoris, arvestatakse inflatsiooni ja majanduse olukorda. Komisjon otsustab otsustab tõusu külmutamise või isegi langetamise (nt COVID-i ajal palk külmutati). Kui majandusel ei lähe hästi, ei ole palkade langetamine välistatud. Hongkongi SKP on ligikaudu 10X suurem kui Eesti SKP, riigis on tänaseks saavutatud väga kõrge elatustase. Seal on tugev eraomandi kaitse, sõltumatu kohtusüsteem ja väga madalad maksud. Näiteks tulumaks on maksimaalselt ~17%. See on üks põhjus, miks paljud rahvusvahelised ettevõtted seal tegutsevad.
Ameerika majandusteadlane, Milton Friedman(mulle hakkab see vana üha rohkem meeldima) on toonud Hongkongi juba 46a tagasi vaba turumajanduse eeskujuks. Seda seejuures arutelul, kus diskuteeriti kas valitsuse roll peaks majanduses olema suurem või väiksem. Friedman muide pooldas tulihingeliselt valitsuse rolli vähendamist, võimalikult madalat maksukoormust ja võimalikult vaba turumajandust. Arutelu valitsuse rolli üle on vaadatav siit: https://www.youtube.com/watch?v=dngqR9gcDDw
Ja ikkagi, palgakärbetest valitsuse ja ametnike hulgas ei piisaks maksukoormuse alandamiseks. See oleks rahva silmis küll ilus ja solidaarne žest, kuid ilma pensioni -ja sotsiaalsüsteemi kärpimata on kiirelt vananeva rahvastikuga maksukärped praktiliselt välistatud.

Muudetud 08.03.26 12:17

Cool story bro.

HK pole ammu juba "iseseisev" ja kõik su edastatu on puhtal kujul Hiina propaganda. HK on lihtsalt ajaloo tõttu parem hüppekivi muu maailmaga suhtluse alustuseks ja mainland China hoiab ilusti seljatagust ning silma peal. 40 aastat kehtinud HK näited ei kehti juba 10+ aastat.
Heal juhul võid nüüd Singapuri vaatlusobjektiks võtta kui tänapäevane tahad püsida.
Kes sulle neid tekste ette kirjutab? Pole võimalik, et seliise teksti kokku kirjutanud inimene ei tea neid nüansse ja jätab lihtals meelega need mainimata.

Mida sa tahad võrrelda? Ma sain aru, et soovite madalamat maksukoormust? Tõin Hongkongi näite, kus on väga madal maksukoormus, tulumaks kuni 17% ja käibemaks 0%.
Singapur maksab poliitikutele aga teadlikult veelgi kõrgemat palka, et meelitada erasektori tippjuhte poliitikasse. Singapuri peaministri palk on 1,6 miljonit USD aastas. See ja karmid karistused tagavad seal piirkonna madalaima korruptsiooni. Ka Singapuris pakuti algul ettevõtetele suuri maksusoodustusi ja seal ei olnud tööjõuturg rangelt reguleeritud, nagu meil praegu. Tulumaks on seal kuni 24% ja käibemaks 9%. Singapuris on harjutud juba lapsest peale oma edukuse nimel rängalt töötama. Seda nähtust nimetatakse seal nii: https://en.wikipedia.org/wiki/Kiasu

Muudetud 08.03.26 14:21

Ma ei taha midagi võrrelda, tõin välja lihtsalt su alustalaks valitud palgi mädaniku.

kui saaks,siis ilmuksid siia ka maksukoormused teiselt planeedilt,millest meil meeletult kasu oleks

Huvitav frukt. Tal ka kõik asjadest arusaamised segi nagu kässaril ja käib netist tarkust uurimas, aga ilmselt on see tekst hoopis AI kirjutatud.
Ühesõnaga pensionäre pole mõtet vihata. On ka sinu vanemad ilmselt pensionärid ja pead ka sina nii palju teenima (mitte tulusid varjama), et neid ülal pidada. Et oled suuremast perest, siis jaguneb see koormus muidugi rohkemate inimeste vahel, muidugi juhul kui sa ei kavatse looderdada ja ülalpidamise oma vendade-õdede kaela jätad. Ja lõppude lõpuks saab ka sinust kunagi penskar ja kas sa sel hetkel oled just nii haljal okasl nagu kopteripiloot praegu, ei tea keegi öelda. Elu on täis ootamatusi.
Aga üks väike nüanss- kes pagan seda majanduskavu viimased 30+ aastat on vedanud, kes on püüdnud seda riiki toimimas hoida ja paremaks muuta? Partei ja valitsus?
Oh ei, ikka needsamad tööinimesed, keda ettevõtja palkab ja ilma kelleta ta kuidagi hakkama ei saa, isegi börsile pole suurt mõtet minna kui sul ühtegi töötajat ei ole, seega ei saa ka igasugu maikod aktsiaid osta kui kedagi börsil ei ole.
Seega needsamad tööinimesed, tulevased ja tänased pensionärid, ongi selle riigi põhiline vara ja mis õigusega sa nende elu tahad veelgi s.temaks teha kui see juba on? Kas nad ei ole peale neljakümmet ja enamat tööaastat natukene rohkem väärt kui pappkast kõnniteel küljealuseks ja ajaleht vihmavarjuks?
Ja kui sa lähed laadale om väljaprinditud pulkasid müüma, siis keda sa loodad ostjatena näha? Inimesi, kellel on rahakotis ka natukene rohkem raha kui vaid toidule kulub? Kui sinu üks sissetulekuallikas on teiste inimeste käest saadav raha, siis ka suhtu neisse hästi.