Ega seda 24/7 jah ei kanna :D Ilu nõuab ohvreid!
Mul on selline kiiks, et paremakäelisena kannan kellasid ka paremal käel, AGA...
juba 53 oli see häda, et üleskeeramisnupp hõõrus ebamugavalt käeselga, 65 on veelgi kolakam ja seda pean kandma vasakul...
kui jälgida youtuber'eid, kes jagavad erinevas vanuses meestele kõikvõimalikke stiilisoovitusi, siis üksmeelel ollakse selles, et spordikell ja/või nutikell on OUT. Elementaarne on, et mees teeb sporti, mille käigus on spordikell omal kohal, kuid muul aja mitte!
AEGAON on teinud/teeb ägedaid asju.
ägedaid kellasid toodab ka üks Saksa 100 aastase ajalooga tootja - Laco näiteks Pilot Watch original seeriast leiab igale maitsele midagi.
Tööl s.t. kontoris, tehases, laos ja vahel ka garaažis on käe peal alati nutikell. Nii Garmin Fenix 6 kui ka AWU 2 on väga asjalikud olnud. Lihtsalt nii on mugav, teated tulevad kellale ning saab vajadusel ka vastu võtta kõne vajadusel.
Muul ajal kuis selga tõmmatasse ilusamad riided ajab asja ära miski hiinakas aga see eest kena välimusega kell. Ei ole eriline fanatt ja ei demonstreeri seda kellegile, pole ka kellegi asi mis kellaga tegu on. Nuti- või aktiivsuskell tõesti triiksärgi ja pintsakuga kokku ei käi, kuid eks too ole ka juba maitse asi. Korraliku metallrihmaga ehk polegi nii hull.
Ilmselt on see siit juba läbi käinud, aga 200 a tagasi ei kandnud ka rikkad mingit käekella. Palju elegantsem (ja hooldusvabam) on mingi käevõru või kett, mis vääriskividega kaunistatud. Isegi ei oska enam välja tuua, miks peaks mehaanilist kolakat käe peal tassima. Enamik kellapedesid on suht kitsa maailmaga, nende arvamus ei räägi kaasa. See, kui Putin või Trump või mõni muu dinosaurus oma Patekiga ringi lippab, ei tähenda ka enam miskit. Rikkus on siiski Hermese Apple Watch, mille esimese kriimu puhul ära viskad või suva apple watch, sest see ei tähenda midagi.
Tiit Lukki ütles kunagi mulle: need kes kasutavad seiereid, elavad tulevikus, need kes numbreid, olevikus.
Tõlge madalamale inteligentsile: analoogi kasutajad on ettenägelikud oma loomult, numbrivahtijad aga kitsa silmaringiga lambakari.
Miks?
Seierite puhul peab aju ennast reaalselt tööle panema, et aru saada, millises ruumis see seier parasjagu on, ta peab vaatama enne ja pärast ja lokaliseerima näidatud punkti kordinaatidena ja siis selle ringi tõlkima/arvutama arusaadavasse nummeratsiooni. Digitaalne kellanumber aga elimineerib kogu selle "vaeva" ära ja annab kohese auhinna kätte.
Väga asjalik kommentaar! Samas käis ajakirjandusest läbi, et eksamiruumis PEAB OLEMA numbritega, mitte seieritega kell, muidu koolilapsed ei tea kui palju aega järele on jäänud. Kahjuks ei mäleta, et kas seaduseks sai või kus riigis, aga tunnistada kehtetuks üks baasoskuseid on tõesti väga lühinägelik otsus.
##need kes kasutavad seiereid, elavad tulevikus, need kes numbreid, olevikus.##
Kui ma poleks seda lauset juba nii palju kordi elus kuulnud, siis äkki isegi nõustuksin, aga kuna seda kasutavad kellamüüjad ka müügitööks (teadagi, millised kellad on kallimad, millistel parem marginaal jne), ei saa teisiti, kui suhtuda neutraalselt - ja neutraalselt võttes tulevik ei ole kunagi tagurlik, niiöelda tehnikapõlglus. Loomulikult on selline peenmehhaanika väga äge ajalugu, nagu näiteks ka vajadus autoga sõites igal kiirendusel-pidurdusel-käiguvahetusel süütenurka muuta, aga selle tegemine ei muuda inimest tulevikus elavaks. See on kõigest äge aksessuaarihobi, ei enamat. Ka siis, kui selle ägeda hobi hulka kuulub moodsa kellaga kaasnevatest lisafunktsioonidest loobumine. Kui tulevik, siis aitäh, kindlasti mitte minu tulevik:)
Igaks juhuks meenutan, et nühitava ekraaniga kellade omanikest väga suur osa kasutabki ekraanil seierinäitu. Neil on valik. Mehhaanilise kella omanikul puudub see valik ja lisaks veel mitukümmend valikut, mida on nutikella omanikel võimalik valida menüüd lahti tehes. Aga see teema pole nutikelladest, nagu see pole ka mehhaanilisest seieritest vs hübriidkella elektroonilistest seieritest vs virtuaalseieritest.
##Seierite puhul peab aju ennast reaalselt tööle panema, et aru saada, millises ruumis see seier parasjagu on, ta peab vaatama enne ja pärast ja lokaliseerima näidatud punkti kordinaatidena ja siis selle ringi tõlkima/arvutama arusaadavasse nummeratsiooni. Digitaalne kellanumber aga elimineerib kogu selle "vaeva" ära ja annab kohese auhinna kätte.##
Selle lükkan ümber osaliselt: see on põhjus, miks mu oma lapsed said esimesteks kelladeks just nimelt seieritega kellad. Tegu ongi olulise elementaaroskusega ja see on lihtsalt kummaline, kui paljud lapsed tänapäeva seda ei valda. Oma lastele õpetasin kahekümneni arvutamise oskuse tekkides selgeks ka binaarsüsteemi ja oskavad (vist pigem oskasid:) lugeda ka binaarkellanäitu.
Aju õpibki kõike ja kiiresti. Olen kasutanud pikemalt kahte erinevat binaarkella (vt pilti). Ajul kulub selle õppimiseks ca paar nädalat, et sellise ajanäidu lugemine muutub sama KIIREKS kui numbrilise näidu lugemine. Seiernäidu lugemise kiirusest ja ajutööst rääkimine oleks selle kõrval juba päris lame huumor. Kusjuures binaarkelladega tuli tagasi see WOW efekt, nagu nutikellaga paarkümmend aastat tagasi, et inimesed tulevad juurde ja küsivad, et wtf sa siit midagi välja suudad lugeda:) St tekivad kontaktid selliste inimestega, kellega ilma erilise kellata kunagi kontakte ei tekikski (kirjutasin sama ka ~20a tagasi Polari kohta, sest see oli nii erinev kõigest, mida kätel kanti). Aga Rolexi puhul neid kontakte ei teki, ei tule keegi küsima.
Aksessuaaride kandmine on siiski enese ehtimise teema... milleks ehtida end asjadega, mis (poritiivset) huvi teiste poolt ei tekita? Binaarkellade puhul puuduvad elegantsed ja kallid käekellad turult täielikult (parandage kui eksin!). Kollektsioneerimisväärtusega kellad on lihtsalt erinev kategooria, seal ei peaks üldse omadustest lähtuma hinnangute andmisel (vt sealt videost need viimased levelid).
Reaalsesse maailma tagasi tulles tekib hiljemalt 50ndates eluaastates see probleem, et kella vaatamiseks tundub ajuvaba hakata otsima lugemisprille.
- binaarkellaga vaatad tulukeste asendit ja poole sekundiga on kellaaeg "salvestatud",
- diginäiduga kelladel saab reeglina muuta fondi piisavalt suureks-heledaks, et näeks,
- palju õnne seierkellade omanikele minuti täpsusega kellaaja tuvastamiseks, kui silmaga ei näe isegi seieri otsa täpset asukohta, rääkimata sageli sihverplaadil puuduvatest minutähistest. Ligikaudset kellaaega oskan vaadata ka Päikese järgi ja seda teengi, kella vaatan just nimelt minutite pärast. Seda ei ole palju oodata käepeal kantavalt kellalt ja vähesed seieritega kellad seda siiski ka pakuvad. Seiereid imiteeriv ekraanipilt pea alati paremini, aga need pole jällegi rikkurite käekellad...
Mul isiklikult on seieritega ja numbritega kellade puhul vastupidi. Seieritega kellal näen kohe osutite asendit ja kellaaega. Kasvõi silmanurgast vaadates. Numbritega kella puhul pean neid numbered lugema ja aega läheb kauem.
Samamoodi on ka auto spidomeetriga. Osuti näidu vaatamine käib kiiremini kui kuskilt lugeda et 74 km/t.
Kodus on kõik laua- ja seinakellad seieritega , käekellast rääkimata. Proovige kasvõi unise peaga vaadata ja kohe aru saada et kuipalju kell on.
Kui +50 -selt ei näe osuteid vaadata siis peaks kella disaini valima. Hõbedased seierid valgel taustal pole enam kõige parem mõte. Must-valge või tumesinine-valge on paremad. Samuti ei teeks paha valida selline millel 12 on silmatorkavalt tähistatud. Jaotised omakorda sõltuvad silmamõõdu täpsusest ja see on siis küll individuaalne.
Rikkuri või vaese oma - kui näitamiseks siis peaks seltskond asjaga ikka kursis olema. Muidu ostad kalli Patek Philippe ja lõunalauas küsitakse et kesse selline on? Mõni suunamudija vä?
Kui enda jaoks siis vahet pole. Peaasi et oleks mugav kanda. Ilge jama on kui kallis kell tundub käe peal nagu kohver ja ei tahagi kasutada. Igas hinnaklassis on suuremaid ja väiksemaid, erinevate kumeruste ja kaaludega.
##Kui +50 -selt ei näe osuteid vaadata siis peaks kella disaini valima.##
Irw, seda disaini saab valida kasvõi 50x päevas:) Illustreeriv pilt juurde mu käepeal olevast juustust, see on vaid väike osa (mõttetuid) seierivalikuid digikellal... milleks sellised? Vastus: aksessuaari puhul mitteoluline. Sama ka nende rikkurikellade puhul, sest ka kõrvarõngas ega nibuneet ei pea aega näitama.
Sellepärast see jutt siia teemasse hästi ei sobigi, et kui 20a+ tagasi olid "huvitavad" nutikellad veel olemas (ka rikkur valis huvitavama, mitte ilmtingimata arutult kalli), siis enam sisuliselt mitte. Odavaid lutsusid on kaup24 täis kõriauguni ja nutipluti tippmudelidki jäävad paari tonni kanti. Ei enamat, sest kõigi tootjate turundusosakonnad on positsioneerinud need kas siis vaesetele harrastussportlastele või erivajadustega seltskonnale (meremehed, sukeldujad, militaar jt). Ülikonnaga kandmiseks (staatuse sümboliseerimiseks) nagu polegi midagi mõeldud. Withings ja Fossil (Skagen) isegi hakkasid liikuma selles suunas (tõsiseltvõetavad hübriidkellad), aga arendus jäi poolele teele, "äriklassini" ei jõudnud kumbki, neid Skageni mudeleid pole enam olemaski (otsitakse juba kasutatuna kollektsioneerimiseks:). Järelikult pole turgu (kuigi 20a tagasi oli) või siis keegi lihtsalt ei julge riskida, kui sinisokid soovivad eristumiseks vaid puukellasid:)
Misasja ei ole? Ülikonnaga sobivaid nutikellasid?
Kas neid üldse peakski olema? Umbes sama nagu hantlitega ujuma minna.
Disainivaliku puhul osutasin sellele et kell valige selline et seierid oleks palja silmaga näha. Seda siis kui on kavas sihtotstarbeliselt kasutada. Kui lihtsalt ehtena siis võib tõsise disainkella pähe suvalist käevõru kanda.
Ma edeva inimesena aind ülikonnaga kella kannangi, muul ajal on minu jaoks liiga ohtlik asi nagu sõrmusedki. Eelmine aasta proovisin korra uuesti alustada igapäevast kandmist a tuli kiirelt meelde, miks ma kunagi loobusin sellest. Inimesed on erinevad.
Töö juures irisetakse jah et rinnuni habet ei tohi olla, pikki juukseid ei tohi kanda, sõrmused on kuradist ja käekell ei lähe mitte.
Sõrmused on küll ohtlikud aga käekellale olen erandi saanud. Sel on turvapoldiga metallrihm mis järsku tõmmates katki läheb. Paar korda olen ta ka õliämbri põhjast välja koukinud. Tissot kvaliteet, kärab küll ja hirmkallist just sellepärast ei tahagi.
##Misasja ei ole? Ülikonnaga sobivaid nutikellasid?
Kas neid üldse peakski olema? Umbes sama nagu hantlitega ujuma minna.##
Varem ju olid, müüsid hästi. On praegugi, aga suunitlus/eesmärk on teine kui ülikond, lihtsalt sobivad KA ülikonnaga. Ma näen seda niipidi, et just ülikonnaga tekibki kõige sagedamini soov lahendada mingi kiire asi ära kahe ekraanipuudutusega kellal selle asemel, et hakata tervet telefoni taskust välja võtma, telo ekraani lukust avama jms. Pigem täitmata turunish.
Lisasin eelmise kommentaari juurde mõeldud pildi. Sellised virtuaalseierid pole tõesti mõeldud ülikonna juurde ega kvalifitseeru ka aksessuaariks:)) Kallimatelt brändihiinakatelt leiab ka viisakaid lahendusi.
Ega selle vastu saagi vaielda. Sellest oli juba varemgi juttu, et tähelepanu ei tõmba mitte kallis vaid stiilselt eriline kell ja 99,9%+ inimestest ei tunne eemalt päris Rolexit (jms) äragi, rääkimata originaali ja võltsingu eristamisest. Käsi püsti, kes kuulub nende 0,0X% hulka, kes tõesti neid mudeleid peast teavad ja võltsinguid eristada oskaks;)
Ega nina vastu panemata ei suuda vähegi kvaliteetsemas klassis eristada isegi seda, kas seierid on päris (mehhaanilised), digitaalselt juhitavad või ekraanile ruumiliselt kuvatavad. Selliseid telereid pole veel olemas, mis akna asemele paigaldatuna sama efekti suudaks tekitada.
