Ei taha artiklit üldse maha teha, aga paratamatult tekivad mõned küsimused?
1. Miks peaks särtsutõukse registreerima? Millise probleemi see ära lahendaks? Kui üldse, tuleks registreerida ära sõitjad, sõitku nad siis tõuksi või jalgratta või autoga, sest probleemide allikaks ei ole mitte tehniline seade, vaid konkreetse inimese käitumine. Autosid registreeritakse majanduslikel põhjustel, sest need on kallid ja neid tuleb varguste ärahoidmiseks identifitseerida. Tõuksid ei maksa suurt midagi, neid pole vaja identifitseerida ja sigaduse korraldajal pole ka just keeruline tõuks uuesti mitteidentifitseeritavaks muuta, kui ta just sigaduse tõttu surma ei saa või vigaseks ei jää. Samal põhjusel ei kasuta paljud riigid isegi auto järelhaagiste identifitseerimist: juriidiliselt on tegemist millegi "labida" taolise tööriistaga ja liikluses pannakse sinna külge auto number, avarii korral katab kõik kahjud vedava auto kindlustus, ülevaatusi pole (isegi nt Soomes) ja haagist naabrile müües surute omavahel kätt nagu labidat müües.
2. Kiivrinõue oleks hea juba sellepärast, et see hoiaks ära hetkeemotsioonide najal tõukside kasutamise. Teiseks, olgu tegu purjus või kaine inimsega, kiivrit omale pähe kinnitades inimene mõtleb vähemalt hetke oma turvalisuse peale ja ehk mõtleb selle üle natuke rohkem ka liigeldes.
3. Mootorsõiduki juhtimise õigus peaks olema seotud mitte mootori olemasolu (ega isegi mitte võimsusega), vaid puhtalt selle järgi, KUS KOHAS on lubatud selle liiklusvahendiga liikluses osaleda. Jalakäija jääb ellu, kui ta teab, kuidas käituda olukorras, kui tema tee ristub autoteega. Kui tõuks või tavaline jalgratas või üksratas või misiganes aetakse kõnniteelt ära ja sunnitakse liiklema sõiduteel (servas), siis nendest teadmistest enam ei piisa. Ei iseenda ega ka jalakäijate ohutuse tagamiseks. Sellepärast oleks vaja pigem põhimõttelist otsust, et kas ja millisel viisil lubatakse liigelda tõukside ja jalgratastega kõnniteedel. Soome näite pealt saab öelda, et koos jalakäijatega ja umbjoobes juhtidega saavad tõuksid-rattad kenasti hakkama, lausa massiliselt. Politsei näeb ja tolereerib seaduste rikkumist. Aga kuna mõned üksikud ei saa, tuleks alustadagi probleemi lahendamist nendest üksikutest. Nii on ka Soomes, tõuksiga kraavis magajad viiakse politsei poolt koos tõuksiga kainenema kas koju või politseijaokskonda (olenevalt inimese joobeseisundist).
Jätan siia lingi koos videoga uudistest. Mida esimesel hetkel äkki ei märkagi, et tõukeratturid ei liikunud üldse mingi ulmeliselt suure kiirusega ja esimene rida mitte ei seisnud, vaid liikus aegluubis.
Eile tekkis oli kohalikus alevikus üsna sarnane olukord, ainult et esimese rea asemel parkisid õuealal tänava servas furgoonautod ja kusagil polnud mingit ülekäigurada. Seal pole mingit läbivat liiklust ja see toimibki reaalselt õuealana, kus jalakäijad ennast õigustatult peremeestena tunnevad. Õnneks mingi sisetunne ütles, et kuna kahe furgoonauto vahelise pilu kohal paikneb ka küljelt hekiga varjatud kõnnitee, et ole nüüd igaks juhuks ettevaatlik. Õuealakiirusel liikudes jäin seal peaaegu seisma ja peaaegu mu auto nina riivates tuhisesid sealt särtsutõuksidega kaks väikest last läbi. Kindlasti kiiremini kui need seal videos. Oma lapsed teadsid, et mõlemad lapsed alustasid just esimese klassiga. Selles suhtes isegi koomiline vaatepilt, et väikesed lapsed täiskasvanute mõõdus suurte tõuksidega, mida nad oma korterelamutes isegi trepist üles-alla üksi vedada ei jaksaks. Pole küsimustki, kes nt nende kukkumise korral süüdi oleks jäänud, kui ma just neile ette poleks juba jõudnud ja nad mulle külje pealt sisse lajatanud. Lapsevanemate hoolimatus on ikka hämmastav ja probleem pole ju üldse mitte tõukeratastes vaid puhtalt kasutajates/kasutusviisis.
Tsiteerin enda mais tehtud postitust:
"Läheb täpselt nii nagu sai ennustatud. Sügiseks 400 viga saanud noort. Palju õnne debiilidele kes seda saasta lubavad teades mis juhtub."
Hetkeseisuga 350 vigastatut ja kolm surnut. Läheb "plaanipäraselt".
Järeldus: Meie otsustajad on jätkuvalt pehmed peast.
Teise pildi rottisin FB postitusest, kus on hästi näha, kuivõrd kitsas seal on ja kui vähe on vaja, et kastirattaga sellise õnnetuseni viiv sõiduviga teha.
¤¤¤„Lapsevanemana, kes ka ise kastirattaga lapsi sealkandis veab, mina väldin seda tänavat. Ja kitsastel rattaradadel mina lastega ei sõida, sõidan kõnniteel,“ rääkis Pere oma liiklemisharjumustest. Samuti juhtis ta tähelepanu liiklusseaduse paragrahvile 32, mille järgi tohib jalgrattaga sõita kõnniteel, kui rattaga sõidutatakse lapsi selleks ettenähtud istmel või järelhaagises. „Kastiratas on ratas,“ kirjutas Pere.¤¤¤
###Kiivri kandmine ei hoia liiklusõnnetust ära, seega peaks pigem tegelema nende põhjustega, miks õnnetused juhtuvad###
Siit tsiteerin ühte väga olulist mõtet, mis ühtlasi on pannud ennast juba pikalt imestama, miks võideldakse istumist (st loogilisemat kaalujaotust) võimaldavate madalamate rataste/tõukside vastu, kuna just see on ohutum nii sõitjale kui ka jalakäijatele. Olen nüüd korra oma silmaga näinud neid uusi punaseid pedaalidega"miniratastõuksmopeede", mille ümber palju poleemikat - jällegi aparaat ise on ju tavalise tõuksiga võrreldes "väärt samm paremuse suunas", probleemiks on endiselt vastutustundetu kasutaja. Nendega peaks tegelema, mitte "masinapurustajate" unistuste elluviimisega. https://forte.delfi.ee/artikkel/120371238/emo-arst-hoiatab-s
oit-elektritouksi-ja-elektrimopeediga-voib-loppeda-koomas
###Minu tähelepanekute kohaselt põhjustavad minimopeedid vähem vigastusi kui elektritõukerattad. Minimopeediga sõites inimene istub, mistõttu saab ta kukkudes end vähemalt veidi kokku tõmmata ja näiteks külili vajuda. Tõukerattal aga seisab inimene püsti ja vigastused võivad olla palju raskemad.###
Mille poolest erineb tõuksiprobleem? Iga tõuks on kellegi oma, iga sõit on isikustatud, iga seaduserikkumist (parkimist kohta, kuhu ei tohi) saab ju isikupõhiselt (kontopõhiselt) tuvastada ja rikkuja vastutama panna. Korjatakse valesti pargitud tõuksid kokku ja viiakse parklasse. Pärast rendifirma ostab need parklast välja ning kasseerib rikkujalt teisaldamiskulud, trahvid ja tõuksi parklas viibimise ajal saamata jäänud kasumi. Kõik on rahul, raha liigub, tõukse saab kasutada kel vaja ja kedagi ei häiri enam nende parkimine.
Kogu see kõnniteede ummistamise tekst on lihtsalt nii ajuvaba, kui seda näiteks autodele üle kanda (LE kehtib ju kõigile!). Et kui parkimiskohta ei leia, siis pohlad, jätan auto vedelema kuhu juhtub ja lähen omi asju ajama? Ei ole ju nii! Kui parkimiskohta ei leia, siis sõidan järelikult kaugemale ja otsin mujal parkimiskoha või panen alternatiivide puudumisel üldse kuhugi kallisse valvega parkimismajja, sest see on ikkagi odavam, kui auto jätmine Draamateatri ette keset teed kõigile jalgu liiklust segama. Tõuksirentijatel on mugavam paari lisasammu jalutamise asemel teisi terroriseerida ja puuduliku lastetoaga inimesed kasutavad võimalust ning naudivad karistamatuse tunnet.
Mupol pole pädevust ja politsei on õhukeseks hööveldatud, nii need tõuksid laiutavadki. Pealegi on need natuke nn püha lehma staatuses, kuna roheliseks pestud ja igale irisejale kargavad kohe ka rohepöörased kraesse loomulikult. Nii see tõuksipall veereb ja suurenebki.
###Looduslik valik teeb oma töö, mina väga ei muretseks nende pärast.###
Ega ma nende pärast ei muretsegi. Muretsen nende pärast, keda nad endaga kaasa võtavad (või sandistavad). Nagu ka autoliikluses valesti valitud sõidukiiruse puhul.
See on vist naiivne lootus, sest kui uus turule tulija tegeleb otsese ähvardamisega oma rattaparkimisanarhia läbi surumiseks, siis loomulikult ei taha selle olukorra loonud parteidega seotud meedia ka teiste vanemate "seadusi ostnud" ettevõtte tekitatud probleemidest kirjutada. Kasvõi sellest, et Bolt toob kaubikuga tõuksid kõrtside/joomakohtade ette selleks, et purjus maksvad kliendid just nende tõuksidega koju sõidaks.
Postitus on tehtud avalikult oma nime alt inimese poolt, kes liigub ka ise palju jalgsi/rattaga. Ei ole tüüpiline rattavihkaja või muul viisil tänavaruumi kuritarvitaja. Üsna hästi ja detailselt on võetud kokku tegelikud probleemid ja ka see, kuidas üks lahendamata probleem järgmisi probleeme tekitama või võimendama hakkab (tänavakoristus jm).
Saab näha, kui palju uus koalitsioon seda kõike muuta suudab või julgeb. Neil on siiski päris arvestatav mandaat inimestelt, kes ei soovinud näha liberaste linna juhtimise läheduseski;)
Sellised liiklusega seotud asjad võiksid paljuski laheneda isereguleerumise teel, aga kuni ratturid ei saa aru, et autoga kokkupuude teeb haiget või tähendab lähikondsetele matusekulusid, jäävad nad ka autodega kohtuma. Teine loll koht on see punkt liiklusseaduses, mis lubab rattaga sõites sebrat ületada- paljud ongi vaid kuulnud, et võib sõita ja ei saagi aru saama, mida nad valesti teevad. Kuni käib pauk. Jalakäija-ratturi omavaheline teejagamine- see on puhas käitumiskultuuri ehk elementaarse kinderstube puudumine. Kui ikka jalakäijast ei suuda ohutult mööda sõita, siis tuleb senikaua kaikaga peksta kuni oskus tekib. Loomulikult peavad ka omavalitsused kõike seonduvat reguleerima ning kõigel silma peal hoidma ja peavad olema riiklikud seadused kasvõi kindlustuse jms osas, aga keda huvitab- vaba ettevõtlus, las möllavad.
Lugesin enda aprillis tehtud posti ja ohh üllatust. Jälle ei eksinud.
Kaua see psk kestab, täitsa ulme. Üks näitas isegi keskmist sõrme tänutäheks, et ma teda ei mõlkinud, kui ette tuiskas sebral.
Soomes on lihtne lahendus - ajad kellegi vigaseks kergliiklusteel, siis maksad elu lõpuni selle inimese kurbust ja ravi. Meil töllakad vaatavad pealt, kuidas tõuksid ammusest ajast teevad imeasju . Rattaradu pole, see lahendaks enamuse probleemidest. Aga Tallinnal pole ju plaani kunagi olnud - kas peaks saama tramm sõita, auto, ratas või jalakäija hoopis. Ja siis tuulelipuna lehvida ja litsikesena joosta häälte suunas on ju mugavam.
Elektritõuksid tuleks saata Ukrainasse, Läti saadab roolijoodikute omad ja meie ei suuda saata potensiaalsete mõrvarite mänguasju sinna!?
Ma panen panuse, et üks päev sõidetakse kellegi väikesele lapsele otsa kõnniteel tõuksiga ja siis lapse isa lööb selle nolgi lihtsalt maha. Aga meie politsei - selle asemel, et midagi teha plaanipäraselt ja korrektselt, loeb seda siin ja kehitab õlgu - kuniks see on enda laps! Ja tõuks ostetakse vanemate poolt, seega kelle peaks vastutusele võtma! Aga ei suudeta ju ühtegi seadust munadega teha, äkki läheb hääleke kaduma :)
Jälle need rattateed.. Võrus kümmend aastat tagasi kui veel Rehvorm meil ja Tln raamatukogu juhataja linnapea oli tehti nn rattatee, mis ei alanud kuskilt ega lõppenud samuti kusagil. Samas oli olemas piisav kõnnitee, mida samuti eriti keegi ei kasutanud. Sellega seoses võeti normaalselt sõiduteelt 1 rada maha... See kõik oli mõeldud trahvimasinaks, sest seal on majad, mille ette elanikud autod parkisid- sellest hetkest alates aga seadusevastaselt. Statoili ristist kuni saunani, kes veel ei tea.
Veelkord, see tõuksiprobleem on inimestes, mitte tõukeratastes. Sama lugu nagu lühirendiautodegagi, et iga võõras auto (ja tõuks) on uudne kogemus, harjumuspärasest erinev käsitsetavus hajutab tähelepanu liikluselt ja neid võetakse tee äärest ka sellises konditsioonis, millega oma auto/tõuksiga keegi sõitma ei läheks (see on ka põhjus, miks oma isiklik auto/tõuks on nende vägitegude tegemise ajal kodus). Ja siis veel need inimesed, kes ei oska sõita ei auto ega tõuksiga, ei oma neid, ei oma isegi liikluskogemust.
Enamus nende tekitatud probleemist kaoks juba sellega, kui keelata ära nende lühirent ja jäävad alles need tõuksid, mis on isiklikud (või pikaajalises rendis, liisingus, midaiganes), st mida ollakse HARJUNUD kasutama igapäevaselt. Hetkega on neid siis ka palju vähem.
Ainult et probleem jääb: peale viimast bussi on osadel inimestel vaja pääseda koju töölt, teistel baarist täis peaga jne. Ka taksoühiskond poleks eriti mõistlik lahendus.
Ühtlasi võiks konfiskeerida ka kõik autod, mis on võimelised liikuma üle 120km/h, sest süüdi on ju autod, mitte nende juhid. Järgmisel korral kastreeritakse kõik mehed, kellel on pikem, kui lapse tegemiseks tarvis läheb.
Autodeta sureks elu välja umbes kahe kuuga sellisel moel, nagu ta on. Nad on möödapääsmatud tänasel päeval. Punkt. Ja autodel on oma tee, kus pole lapsevankreid ja vanureid tuterdamas. Ja on reeglid, load, tehnonõuded jne.
Kui tiinekas lendab oma kolakaga 50km/h inimeste vahel, eile just nägin, jäi muide ka kaamerasse mul, siis seda tegelast ning vanemaid peab kõvasti kottima. Järgmine etapp on talle kestvad vigastused, kui mu lapsele või koerale otsa sõidab. Veelkord, need riistapuud ei sobi meie liiklusesse, pange nad kuhu tahate. Kui leiate ruumi teha neile oma tee, siis palun väga.
"Kui tiinekas lendab oma kolakaga 50km/h inimeste vahel, eile just nägin, jäi muide ka kaamerasse mul, siis seda tegelast ning vanemaid peab kõvasti kottima."
Igati nõus, kui tegelane jääb rikkumisega vahele, siis tulebki kottida. Kui aga politsei läheb parklas hängivatele noortele ligi, võtab ise tõuksil piiraja maha ja konfiskeerib tõuksi, siis on ikkagi midagi mäda. (artiklit ei näinud, aga eeldan et tegu sama episoodiga, mis kuskilt sotsmeediast läbi käinud)
Nagu juba Kärss näite tõi, siis kas järgmine etapp on see, et maanteeameti registris oleva auto tippkiiruse järgi vaadatakse, et kellel tuleb auto käest võtta? Või piilub politsei auto aknast spidomeetrit, et palju seal numbreid peale märgitud?
Selge on see, et tõukside nö anonüümsus tuleb ära kaotada kui üldse mingit korda tahta liiklusesse saada. Kui registreerimisnumber ikka küljes on, siis äkki mõtlevad vähemalt ühe korra enne kui sigadusi teevad. Seda enam, et kui siin riigis tundub aina popim ja noortepärasem suvalise kaamera alusel trahve kirjutada ja juhilubasid hoiule võtta, siis miks ei peaks sama meetodit tõukside puhul kasutama? Ah õigus jah, renditõuksid on püha lehm.
Neid numbreid pole vaja tõuksidele vaid inimestele. Nõuka ajal olid isegi jalgratastel numbrid, aga teisel põhjusel. Taaskord tuleb defineerida probleem ja leida lahenduste hulgast parim. Number see ei ole, sest see pole kontrollitav. Autole ise numbreid välja mõeldes ja joonistades jääksid kohe vahele (liikluses osalevatel patrullautodel on automaagiline numbrituvastus). Tõuksi puhul kes kontrollib? Vaatad peale ja juba tead, kes on omanik? Või luuakse maksumaksjate raha eest tõenäosus sattuda tõuksiga vähemalt kord kuus "kõik puhuvad" reidi sisse? Kui mul on nüüd selline tuvastamatu 100km/h tõuks, miks ma peaks soovima osaleda sellel tuvastusoperatsioonil? Kui pööran otsa ringi, millega nad mulle järgi tulevad? 200km/h tõuksidega? :))
Ei takista numbri puudumine ka krossitsiklitel metsi ülesse kündmast ja see on ikkagi massiline probleem, süstemaatiline, sama seltskond, aastast aastasse, politseil puudub igasugune võimekus sellega tegeleda (tuvastada isiku rikkumine sündmuskohal), kuigi isikud on teada. Totaalne karistamatus.
Lõpuks ongi numbrid küljes vaid neil, kelle puhul võiks need seal ka olemata olla ja see osa, keda tuvastada oleks vaja, läheb sellest ikkagi mööda, sest probleem on endiselt inimeses, kellele meeldib sigatseda. Sigatseb siis muul viisil. Kui politseiriik tõesti kõik kraanid kinni keerab, sigatseb millegi muuga, mitte tõuksiga. Sellepärast ongi vaja tegeleda sigatsemisega-sigatsejatega, mitte tõukside või numbritega, võimsusega, potentsiaalse või teoreetilise kiirusega jne. Sarnane vaikiv kokkulepe on olemas võrride-rolleritega, et kui ikkagi üle 50km/h ei sõida, siis keegi ei tule ka kontrollima, kui palju selline rohenumbriline taburett üle 100 välja jookseb. Ja seda 100 nauditakse mujal, kus see kedagi ei häiri, saab noor oma adrenaliinilaksu kätte ja maksumaksjate raha jääb lauskontrollile kulutamata.
Teine päris probleem on endiselt see lühirent (võõras tõuks, ratas, auto vm, mida pole keegi suuteline käsitsema sama hästi kui enda oma). Nendega jääbki juhtuma, kuni lühirent on lubatud või siis pole koolitatud lühirendi kasutusõigust omavaid inimesi sellisele kaskadööritasemele, et nad saavad tõesti kõigega hakkama igas olukorras.
Kärss süveneb vahel ülemäära enda filosoofiasse... :)
1. On tõsi, et enamus asju ei kujuta iseenesest ohtu, kuid mõned asjad on vale inimese kätes väga ohtlikud. Sellepärast on nt autoga sõitmiseks ja tulirelva omamiseks vaja luba, mille saamise käigu kontrollitakse, kas inimene saab selle asjaga ohutult hakkama (kui pädev kontroll on, see juba teine teema). Sellepärast ei tohi ka nt joobes või teatud haigustega autoga sõita. Vähemalt vanasti oli ka liiklusseaduses kirjas, et auto on kõrgendatud ohu allikas. Kindlasti on seda ka paljud teised mootorsõidukid. El. mootoriga "tõuke"ratas ON mootorsõiduk!
2. Mõni asi on väga ohtlik ka vales kohas - seda isegi pädeva kasutaja kätes. Nt 10 + km/h liikuva MOOTORsõiduki koht pole kindlasti kõnniteel. Punkt. Kas on rendi või enda oma, rolli ei mängi. Juhi pädevus samuti - isegi väga osav juht ei oska iga jalakäija käitumist ette näha.
3. Mõni asi on ohtlik ka enda olemuse poolest. Kiiremad "tõuksid" ongi seda - suur kiirus, vaikne sõit, puudulik stabiilsus, väikesed rattad ja olematud pidurid. Nagu oleks juba olemuse poolest ohtlik üks auto, millel puuduvad tehasest pidurid ja tuled.
4. Kontrolli ja karistamise kahtluse alla seadmine on puhas demagoogia. ("Küll nad leiavad, kuidas sigatseda") Autoliiklust on nende vahenditega viimase 30 a jooksul ilusti korrastatud. Pole mõtet vaielda, et sama ei töötaks ka tõuksitega. Las sigatsevad arvutimängudes :)
Alati on huvitav vahetada mõtteid inimestega, kes kuulavad ära ja mõtlevad kaasa, isegi kui ollakse täiesti erinevatel seisukohtadel. Filosofeerimine muutub paraku kasutuks, kui sel puudub praktiline väljund. Põhjendan.
Üks suuremaid probleeme on see, et tõukerattaga sõitja ei peagi tundma liikluseeskirju. Jalakäijad samuti liiklevad kõnniteedel ja autoteedel, neilt kah seda ei nõuta. Kui need kaks seltskonda, kellest kumbki ei saa aru, kuidas ühist tänavapinda jagada, kokku saavad, on probleemid kerged tulema. Aga sama puudutab ka jalgrattureid. Nemad on lihtsalt üldjuhul veidi vanemad ja elukogenumad.
##Nt 10 + km/h liikuva MOOTORsõiduki koht pole kindlasti kõnniteel.##
See “kõnnitee” on kehv mõõtühik. Ratturid on kah kogu aeg kõnniteedel sõitnud (olenemata seaduse vaatenurgast eri aegadel ja kohtades). On suur vahe, kas me räägime ülerahvastatud kesklinnast tipptunnil või öösel tühjast platsist või üldse asulatevahelistest kõnnitee-kergliiklustee kombinatsioonidest. Ma sellepärast täpsustaksin, et 10km/h mistahes liikuri koht ei ole inimeste vahel. Kui pole inimesi, on neid piisavalt hõredalt vm, võib olla just kõnnitee kõige mõistlikum koht neile ka kiiremini sõites, aga point on ikkagi selles max 10km/h vs jalakäijates. Pole enam vahet, kas kastiratas, 130km/h võimaldav tõuks või üldse mootorita (tõuke)ratas – see, mis tapab, on kiiruse ja lolluse kombinatsioon. Mõlemad sõltuvad ainult ja ainult juhist. Just nendega peabki tegelema, mitte liiklusvahenditega.
##Mõni asi on ohtlik ka enda olemuse poolest. Kiiremad "tõuksid" ongi seda - suur kiirus, vaikne sõit, puudulik stabiilsus, väikesed rattad ja olematud pidurid.##
Oled sõitnud mõne 100km/h liikuva tõuksiga? Nende väidete valguses natuke kahtlen. Selleks, et sõita KIIRE tõuksiga nt kurvilist kardirada, ei saa täispikkuses-kaalus mees seista seal peal tikksirgelt püsti nii, nagu need kitsehabemega hipsterid linnas teevad. Seda tuleb teha sõidu ajal kallutades ja poolkükitades, pidevalt oma raskuskeskme kõrgusega mängides. Juba see aitaks, kui seadus lubaks neil tõuksidel ka sadulat kasutada, see tooks raskuskeskme allapoole – mida pikem inimene, seda suurem on efekt.
Seal pole “öö vs päev” kuni 25km/h liikuvatega võrreldes mitte ainult nende max kiirused, vaid ka stabiilsus, pidurid, rataste reaalne pidamine jpm. Isegi rehvirõhk on oluline, seda peab ka jälgima! St on väga suur vahe, kas sõidad 25km/h kiirusega sellise täiskummidega tõuksiga, millel see ongi max kiirus, või sellisega, mis on mõeldud ka üle 100km/h kiiruste jaoks. Siin on just nimelt olemuselt ohtlik see 25km/h maksimumiga tõuks. Niisamuti, nagu ka ZAZ on 90-ga sõites ohtlikuma juhitavusega kui tänapäevased 250km/h piirajaga sport- ja luksumisautod. Liiklus oleks ohutum ka jalakäijatele, kui oleks rohkem neid “võimsaid ja kiireid 2WD” tõukse... kuigi selle point pole üldse max kiiruses ja see kehtib jällegi eeldusel, et juhil on mõistus ja ta täidab eeskirju. Niisamuti, nagu me eeldame kiiruspiirangutest kinnipidamist nii ZAZi kui ka moodsa auto juhtidelt (ega piira seetõttu sportautosid 250-st madalamale, nt 130 peale, mille juures Sapakad oleks tõesti ohtlikud sõita).
##Kontrolli ja karistamise kahtluse alla seadmine on puhas demagoogia.##
Kes seab mida kahtluse alla? Ratta kontroll on lollus, ratas ei rikkunud seadust ega sõida ka kellelegi otsa. Juhtidega, kes liiklevad ohtlikult, nende kontroll sisuliselt puudub. Tagasi nende laste juurde, et selline 2WD 100km/h+ tõukeratas on majade vahelistel kõnniteedel kättesaamatu isegi 300km/h bikele. Need on sellise HÄSTI JUHITAVA TÕUKERATTA eelised ja ma ei näe, et politsei saaks üldse luua omale võimekuse neid kinni püüda. Äkki kunagi droonidega? Samas tootjakiirusest kui sellisest pole päris õige rääkida, tegelik kiirus sõltub ikkagi telefoniäpis tehtavatest seadistustest ja kui me tahame, et ohtlike tõukside asemel liiguks pigem ohutumad (paremini juhitavad, stabiilsemad) tõuksid, tuleb ikkagi lähtuda sellest, kuidas nendega sõidetakse.
##Autoliiklust on nende vahenditega viimase 30 a jooksul ilusti korrastatud.##
Otse vastupidi, autoliikluses on pandud vastutama juht ja auto enda piiraja on ikkagi kusagil jaburalt kõrgel. Ei vajuta ju autoga igal pool 250-ni (kuigi saaks). Tõuksiga samuti. Tõuksil on see kiirus vaid sõrmeliigutus: 100km/h+ on äpi kaudu maha võetud 30 peale, ei taha kunagi sellega (enda pikkust ja kaalu arvestades;) kiiremini sõita. St kõik on JOKK, aga probleemiks on hoopis need inimesed, kellel puudub ohutunne, ei tunne liikluseeskirju, juhivad oma masinaid intoksiatsiooniseisundis ja suudavad raputada kannult maha mistahes politsei liiklusvahendi. Neile ongi vaja kontrolli ja karistusi. Mitte ratastele.
Loota, et tänase koolisüsteemi, pealetungiva videomaterjali ja ellujäämisega (raha) tegelevate vanemate sümbioos suudab toota vastutusvõimelisi teismelisi on ilmselgelt utoopia. Loomulikult oleks parim kui juntsud saavad aru, et ka sott väljamineva raketiga saab täiesti ohutult kõnniteel ka tipptunnil kruiisida, aga praegune üldine olukord erilist lootust ei anna. Teema on üsna sarnane sellega, nagu oled varemalt kirjutanud, et on riike, kus võib umbjoobes ka ise baarist koju sõita, teise baari ei tohi. Selle ideaalse maailma loomiseks oled sina kindlasti oma panuse andnud, kahjuks on ülejäänud kambas vastalisi palju ja hoolimatud enamuses. Nii ei jäägi eriti muud üle kui kiirrollerid kokku korjata ja pressi alla saata. Pisike klipike, kus tuletatakse meelde, et väike vääratus kindlustamata rolleriga maksis kellegi vanematele 30 tuhhi ei pääse pildile ka parima tahtmise juures. Juntsudel on teised iidolid ja need sõidavad kõnniteel sajaga kahjuks.
Ehk ei saanud liiga pessimistlik see jutt.
Kell 4 öösel inimtühjal tänaval ei tee ka Hummer kõnniteel kellelegi liiga, võib sõita kui tahab. Pole ettekääne kõnniteel autoga sõitmise lubamiseks. Sama kehtib ka "tõuksi" kohta. (Veelkord rõhutan - mootoriga sõiduk, mis on ettenähtud enamasti selle mootori jõul sõitmiseks, ei ole mingi "tõukeratas", kõik muu on demagoogia).
Kui demagoogia juurest päris numbrite juurde korraks tulla, siis mis on nende 100 km/h skuuterite pidurdusteekond samalt kiiruselt? Võrdleks hea meelega nt sõiduauto omaga (35-45 meetrit).
100 km/h trikiratas võib olla lahe spordivahend, kuid liiklusesse pole sellega asja. Samamoodi pole liiklusesse lubatud paljud võidusõiduautod ning ülejäänutega tohib seal sõita vaid kvalifitseeritud võidusõitja. Veel kaugemale minnes on näiteks tsiviilkäibes keelatud asjaks granaadiheitja. Kuigi mõne mehe või naise käes ei kujutaks see otsest ohtu. Siiski on üldine risk liiga kõrge ning kaalub kaugelt üle selle relva kasulikkuse keskmise kodaniku igapäevaelus, seega on asi täielikult keelatud ja punkt. Samamoodi oleks mõistlik käsitleda ka mõnda sõiduriista - praktiline otstarve madal, risk kõrge, seega pole tänaval lubatud. Väga hea keelamisargumenti oled toonud ka ise - 100 kmh tõuksiga tegelase on humaanselt kätte saada sisuliselt võimatu, jällegi paralleel granaadiheitjaga psühhoga.
Madalama sõiduasendiga motoriseeritud kergliikurite osas olen kahe käega vastu, tõuksi otsas püsti seisev hipster torkab vähemalt piisaval kaugusel silma, sellist madallendurit kuuled (auto vastu põrkumas) aga varem kui näed. Näiliselt turvalisem asend toob kaasa ka kiiruste suurenemise. ("mida parem rehv, seda suuremal kiirusel kraavi sõidad")
See, et viimase 30 aasta jooksul pole autodele seatud piiranguid, läheb kahjuks otsese demagoogia ning faktide moonutamise alla. Tänapäeva autodele on väga palju ettekirjutusi - peab ise pidurdama, ise rida hoidma, juhti olekut jälgida, ehituse poolest ei tohi teravaid nurke jne olla, nina peab pehme olema jne. Kängururauad keelati nt suisa ära (st et uute müüki, vanadega võib sõita). Miks mina ei tohi autole kängururauda panna? Mina ei plaani ju kellegile otsa sõita ning jalakäijatelt-kergliikuritelt eeldan samuti, et nad meelega minu auto vastu ei põrka? Päriselu aga ei tööta nii. Küll üks ei märka teist, küll teine esimest, küll on autol piduririke või juhil terviserike või on vähemalt üks osapool joobes või keegi kolmas keerab-jookseb ette ja sunnib manöövri tegema - juhtubki õnnetus ning selle raua tõttu saab kergliikleja või jalamees väga raskeid vigastusi või surma. Praktiline otstarve - auto loomade eest kaitsmine - on aga 99% EU teedest mõttetu. Seetõttu kaalub ka siin ohtlikkus kasu üle ning asi läheb keelu alla.
##Juntsudel on teised iidolid ja need sõidavad kõnniteel sajaga kahjuks.##
Oma laste klassikaaslaste, trennikaaslaste jt sõprade pealt julgen öelda, et "normaalseid" on siiski enamus. Normaalne ei ole see, et ignoreerime ja lükkame probleemid vaiba alla. St nad proovivad sõbra tõuksi, mis võtaks küll 130 välja, aga 60 pealt saavad (ideaaloludes, tühjal teel) ise aru, et nüüd aitab. Kõik ei saa aru, aga kriitiline mass lastest on mõistusega ja need tõmmata-lükata tüübid joonduvad kriitilise massi järgi. Vaadates seda, mis toimub linnas tõuksidega, suudab kah kriitline mass käituda mõistlikult. Probleemsed on ehk ainult mõni % ja enamuse sellest probleemist ei moodusta üldse kiirus, vaid LE mittetundmine, sõidu ajal mobla skrollimine-svaipimine jms. Politseid ei huvita, sest sealt ei teeni.
Sellest kriitilisest massist sõltub elus palju: proovivad suitsu, alkoholi, tupsu, veipi, kanepit, kärbseseeni jne. Kõik on ju saadaval ja igas koolis on diilerid. Enamus valib elus teised väljakutsed, nad kasutavad oma vabadust nii, et lollustega mitte tegeleda. See on suur ja oluline eeskuju. Kui viiakse vastutus juhtidelt masinatele, võetakse ka need eeskujud ära. Keeldude maailmas pole see enam ka enda vastutus+otsus ja teadagi, mida trotsides tegema hakatakse...
Probleem ise pole ju tõuksis, sest see "kiirem", mida ära tahetakse korjata, see on kiirem ainult nende käes, kes ei taha/viitsi teha nii, et see kiirus poleks kontrollitav. Kirjutan vist juba kolmandat korda, et nõuka aja lõpus isegi miilits suutis teha vahet nendel punkaritel, kes välimuse järgi punkaritena paistavad ja nendel, kes korda rikuvad. Praeguselt politseilt võiks oodata siiski vähemalt sama, kui mitte enamat nõukamiilitsatest.
##Asjaolusid uurides selgus, et autoomanikust kõrval istuja, kes oli teadlik, et juhil juhtimisõigus puudub, oli juba sõitu alustades öelnud, et kui politsei peaks peatama, siis sõida eest ära.##
Minul lapsevanemana on dilemma, et kas ostan lapsele aeglase (loe: halvasti juhitava ja ohtliku) tõuksi või kiire ja väga hea juhitavusega (ohutuma) tõuksi. Kumma valiku teeb lapsevanem, kes oma lapsest hoolib?
Tõuks on ostetud ja nüüd mõeldakse välja seadusi, mis takistavad juba ostetud tõuksi kasutamist. Peaksin ostma asemele ohtlikuma ja halvemini juhitava tõuksi või saadan ta kooli ohutumaga lootuses, et ehk ei jää vahele? Kas pole ajuvaba panna lapsevanemad valima ohtlikuma/ohutuma vahel?
Aga kui politsei püüdma hakkab, mida siis teha? Maksame trahvi selle eest, et ta ohutumat tõuksi kasutab, või ütlen, nagu siin lingilgi, et sõida eest ära, sest politsei ei saa nagunii järgi, kui just ise käna ei käi? Loomulikult ütlen seda viimast. Nii nagu öeldi minulegi lapsena, et kui näed miilitsat või piirivalvet, siis on juba hilja ja tuleb ALATI eest ära sõita. Olen alati ka eest ära saanud, aga refleksid on kahjuks siiani alles. Ma ei tahaks oma lapsi samamoodi kasvatada.
Millist probleemi siis niimoodi lahendatakse? Kiiresti sõitmise probleemi pole neil ju kunagi olnudki!!! Lapsed olid ise nõus sellega, et piirame kiiruse 30 kanti, et nemad ise oskavad ohutut kiirust valida, aga mõni sõber äkki võtab ja saab viga. See oli NENDE valik, millele ma lapsevanemana loomulikult alla kirjutasin. Siis ei olnud neil enam küla kõige kiirem tõuks, vaid kõige paremini kiirendav tõuks:)) Aga see on ajalugu, aeg on edasi läinud, 100km/h ei peeta ammu enam kiireks tõuksiks ja ka laste oskused-huvid vahepeal edasi arenenud. St ma ei võta seda teemat isiklikult - nüüd puudutab ennast veel vaid nii palju, et ma näeksin linna sattudes kõnniteedel sõitmas pigem paremini juhitavaid "luksklassi" tõukse, et mulle endale otsa sõitmist nende kasutajail lihtsam vältida oleks (ja esimese asjana võiks need aeglased rendikad kohe pressi alla saata:).
Mitsubisile: armastad väga seda demagoogia väljendit autodest rääkides:
Ometi lubatakse äsja B-kat load saanud noor 3t tühimassiga auto rooli, mis kiirendab nagu Ferrari (Tesla Cybertruck), oled kursis sellise auto kurvikäitumise ja pidurdusmaaga jää peal või tolmusel asfaldil?
4sek/sajani ja 2t+ tühimassiga kasutatud autode hinnaklass on sama mis suva Daciatel, iga noor tohib osta, rentida, sõita ja kiirendada, kogenematul võib mõni liigutus juhtuda ka kogemata...
Paljude autode lõppkiirus on piiratud 250-le, piiraja eemaldamine pole keeruline, keegi ei kontrolli, see pole vist isegi keelatud... See on puhtalt juhi otsus, kas ta hakkab sellega politseil eest ära sõitma või mitte. Sellega eest ära sõitmine on kolmandate isikute jaoks oluliselt ohtlikum kui tõuksiga eest ära sõitmine. Keegi isegi arutle selliste riskide üle, sest siiani on kehtinud reeglid, et juht vastutab. Mitte auto.
Oled sõitnud mõne 100km/h liikuva tõuksiga? Vaata siis videoosd tuubis kus sõidetakes 100+ monoga. Olen täitsa ise zapakast tatina 130 pigisanud ja veel natuke näpitud läksid rohkemgi veel. Võta netist ülekandearvud, varu on pööretega hulga.
Kübertrukk on hea võrdlusmaterjal kuna pole EU teedele lubatud, pakun ka skuuteritele sama lahendust :D
Argument, et autod peavad väga paljudele nõuetele vastama, jäi mugavalt läbi vaatamata, ajame ainult seda kiiruse teemat taga. Kus on 100 km/h "tõuke"-rattal äkkpidurduse assistent, rajahoidik, turvavöö ja -padi?
Muide ka teiste 2 + tonni kaaluvate, alla 5 sekundiga kiirendavate ning samuti mõne sekundiga plahvatavate elektrimonstrumite saadavus suvalisele roolikeerajale on ka oht, millest tasuks teises teemas ka rääkida. Aga vähemalt on roolikeeraja läbinud mingisugust kontrolli ning saanud ka lube, ei sõida kõnniteel ning on numbritega tagantjärgi leitav. Selle viimase pärast ei ürita enamus ka politsei eest ära sõita, mida Kärss rollerite puhul propageerib. Samuti on Kärss ise väitnud, et roller on majadevahelisel kõnniteel kiirem kui motikas, autost rääkimata, nüüd väidab, et auto tagaajamine on ohtlikum? Kõnniteel autoga sõites äkki ohtlikum.
Ootan siiani ratta pidurdusteekonda, eriti jää peal. On ta jää peal parem kui Tesla?
Ning millist varianti Kärss siis pooldab? Iga skuuter registrisse, numbrimärk külge, kohustuslik liikluskindlustus peale ning omanikule juhiluba kohustus koos vastutusega (sõidad kedagi kasti - lähed vangi nagu ISA), sõitma hakkavad tee peal autode vahel? Muu jutt juhi vastutustundest vms on tühi lahmimine, vastutus peab ka päriselus rakendatav olema.
Enda poolt pakuks sellist varianti, mis oleks n-ö pehme keeld. Praktikas sõidetakse "tõuksitega" enamasti kõnniteedel. Kõnniteedel kõnnivad enamasti inimesed. Mootorsõiduki kiirus peab olema jalakäija vahetus läheduses sama, mis jalakäijal. Seega enamasti peabki kõnniteel sõitma jalakäija kiirusega. Samuti näitab praktika, et ebareaalne on eeldada, et "tõuksi" juht alandab jalakäijale järgi jõudes kiirust. Jalakäijaid tuvastava juhtelektroonika paigaldus igale "tõuksile" ei ole aga otstarbekas. Seega, kuna enamasti sõidabki "tõuks" kõnniteel inimeste vahel, paneme sellele ka vastava 5 kmh piirkiiruse. Kiiruse alandamisvahendid on linnavalitsusel täiesti olemas. Vähemalt rendikate puhul on 100% saavutatav. Pakun, et kaovad ka ise varsti ära peale sellist piirangut. Ja siin olen Kärsaga nõus, need 100 kmh skuuterid on pigem hirmujutt, neid on liikluses päris vähe võrreldes rendikatega, mis ongi peamine ohuallikas. Rendikaid on aga palju ning nende 25 kmh kõnniteel on õnnetuseks täiesti piisav.
Loeme seadust: Liikluskindlustus on kohustuslik juhul, kui kergliikuri valmistajakiirus ületab 25 km/h või kui selle kiirus on üle 14 km/h ja mass ületab 25 kilogrammi. Millistel põhjustel peaks üldse lubama LINNAS KÕNNITEEDEL tõuksidele üle 14km/h? Või isegi 10km/h? Või miks peaks keelama tal sõita maalt linna mööda tühja kergliiklusteed 30-ga? Alates 14km/h on nt ka kiivri mittekasutamine täiesti arusaamatu, seda vajab sõitja, mitte politseinik (EMO statistika).
Pidurdusmaa ei puhu pilli, sest keegi pole kusagil kirjutanud mingit õigustust sellele, et nendega peaks sõidetama 100km/h (iseendaga vaidled). Relevantne küsimus oleks, et kui 25km/h ja 120km/h jaoks projekteeritud tõuksid sõidavad mõlemad 10km/h, siis kui pikk on erinevus nende pidurdusmaas ja manööverdamisvõimekuses nt 160-180cm/80kg pikkuse inimese jaoks. See on ju minu kui jalakäija huvides! Sama ka massi kohta, et 80kg kaaluva inimese puhul pole vahet, kas tõuks kaalub 24kg või 26kg, on SUUR vahe, kui need 2kg on kasutatud manööverdusvõimekuse parandamiseks. Nende 25/100km/h jaoks ehitatud tõukside vahed on sama suured nagu mopeedautol ja moodsal 250km/h piiranguga autol, mis sõidavad linnas seadustest lähtudes täpselt samal kiirusel. Kõik sõidavad, keegi ei too vaidlustes esile nii ajuvaba argumenti, et kuna Q7 on piiratud 250km/h, siis iga selle ostja hakkaks seda max kiirust linnas kohe ka kasutama ja sellepärast tuleks need kõik piirata maha 50 peale nagu mopeedautodel (sest mõni üksik “isake” seda teeb, nagu ka tõukside puhul teeb seda mõni üksik).
Ma ei saa hästi aru, miks ei peaks saama tõuksidel automaagiliselt piirata kiirust rahvarohkes kohas? Objektide kauguse tuvastamiseks mõeldud andurite omahinnad on alla euro. Tehniliselt oleks väga lihtne luua olukord, kus piirang rakendub vaid seal, kus nt ettepoole suunatud 5 anduri häire korral rakendub kiiruspiiraja (gaas maha, paar koodirida, jõukohane igale algtasemel häkkerile, nagu praegugi igast piirangust mööda minekul).
Küsisin nüüd otse, et kas Sa oled üldse sõitnud mõne tõuksiga, mis on mõeldud 100+ kiiruste jaoks (kasvõi 5-10km/h kiirusega)? Omad üldse ettekujutust, kui palju see erineb nendest, millega ei saa sõita üle 25? St omad üldse ettekujutust, kui palju ohutum/stabiilsem on selline tõuks 5 või 25-ga sõites?
Autode puhul sama asi, et oled sõitnud reaalselt mõne autoga, mis kiirendab sajani alla 4 sekundi? Sõitnud sellega kruusateedel, talvel jm. Need 5-sek sajani ei lähe arvesse, sest juba need erinevad nii palju 4 sek autodest (need on veel enamikele kättesaadavas hinnaklassis, alla 3 sek autod enam mitte). St kas Sa oskad neid võrrelda “tavalise” autoga? Mitte kiirendust, vaid autot kui tervikut, juhitavust suurtel kiirustel, pidureid jne, mis selle stabiilsuse just tagabki?
Palun vasta neile küsimustele. Mul pole enne mõtet midagi rohkem kirjutadagi. Jääb mulje, et me räägime täiesti erinevatest asjadest ja täiesti erineva kogemuse pealt, kuigi selles on mind tõenäoliselt võimatu veenda, et juhilt peaks võtma ära vastutuse oma tegevuse eest selleks, et asendada see vastutusega selle eest, mida ta omab.
Ei näe suurt mõtet vastata, kuna põikad mugavalt ebamugavatest faktidest mööda ja tambid ühte ja sama argumenti, mis on juba 2x ümberlükatud. Kahju küll, varem arvasin et mõistlik ja kogemustega inimene, selle arutluse käigus tundub juba magistri/Maiko/lubadeta jalgratturi level up (vales suunas). Nt autode ja tõuksite võrdluse kohta olen juba vastanud, seega teen copy-paste'i: "roolikeeraja on läbinud mingisugust kontrolli ning saanud ka lube ning on numbritega tagantjärgi leitav". Selle juurde lisan veel, et autojuht on täiskasvanu ning tema vastutus avarii puhul on märksa kindlamalt paika pandud. Kuid kõige tähtsam on ikkagi see, et "you can run, but you can't hide". Autojuhte jälgitakse-trahvitakse-karistatakse massiliselt, kuigi nemad sõidavad omaenda teedel. Kõnni- ja kergliiklusteedel vohab nüüd aga registreerimata mootorsõidukite anarhia. Sõitsid lapse vigaseks? Gaas põhja ja tuld, catch me if you can! Ise ütlesid ju, et kiirem "tõuke"ratas on suht kättesaamatu. Sellel põhjusel on nt Londonis isiklikud elektri"tõuksid" keelatud, kuna rendikatel saab vähemalt sõiduajalugu jälgida. Lisaks ka see, et kuigi sina ignoreerid kõike peale tippkiirust, paneb reaalsus ka teised piirid paika. Oletame, et kiirendan oma SQ7'ga linnas 250-ni. Ees on foori taga sõitvad autode rivi, SQ7 suur ja lai, ei saa neist üle ega mööda, pean seisma jääma (SQ7-l head pidurid!). Kõrval pigistab kõnniteel nolk skuutrist 100 kätte. Ees on rahulikult kõnnivad inimesed. Skuuter väike, mõtleb nolk, küll ma kiirust maha võtmata nende vahelt põikan...järsku astub mingi memm kõrvale. Oi-oi!
Kiiruse piiramine jalakäijate tuvastamisel on tänapäeva tehnoloogiaga täitsa võimalik, aga ise kirjutad ju kohe, et iga isehakanud häkker võtab selle hopsti maha. Ainus lollikindel lahendus on siin füüsiliselt nõrk mootor või kiirust piirava arvuga ülekanne.
"Maalt linna sõitmine" on puhas jama, keegi ei sõida Kapa-Kohilast Tallinna skuutriga, auto on parem!
Lisaks tuletan veel meelde, et registreerimata, kiire ja väike sõiduriist on liiga tõhus muude kuritegude sooritamisel. Haarad käekoti või pussitad noaga nind sõidad 100 kmh mööda kõnniteed minema.
Teslaga (oli vist Model 3 Performance) olen sõitnud ja kiirendanud küll. Esimesed paarkümmend minutit on lahe, edaspidi tüdined ära. Rollerkäkiga ei kavatsegi 100 kmh sõita, mul on enda auto olemas, sõidab ka 250+ kui vaja.
Nüüd minupoolsed küsimused, tekstist eraldi et poleks nii mugav mööda hiilida.
1. Kuidas on skuuteri pidurid ja vedrustus kiirusega seotud? Miks ei saa panna tõhusaid pidureid ja asjalikku vedrustust 25/14/10 kmh riistale? Vastupidi, milleks on vaja nii võimsat mootorit, et needsamad pidurid ja vedrustus enam turvalised ei ole?
2. Kui kiire sõit (60+, 70+, 100+) skuuteriga on mõttetu ja ohtlik, milleks seda kiirust üldse vaja on? Milleks neid üldse toota/liiklusesse lubada?
3. Mida see ülivõimas skuuter üldse mängu toob peale riske ja ohtu? Kas on tillipikendus inimesele, kellel vanus või (vanemate) rahakott ei lase 300 kw maasturit omada?
4. Selles osas oleme nõus, et kõnnitee pole kihutamise koht. Kuidas oleks aga võimalik seda päriselu meetmetega kindlustada peale ohuallika täielikku keelamist või surnuks reguleerimist? Lisaks et meetmest ei saaks paari koodirea kustutamisega mööda?
5. Mis mõte on nendel minu kohta küsimustel? Kas see on mingi Andrew Tate moment, et mis värvi on sinu Bugatti?
P.S. isiklik arvamus autode kohta, et alla 7 sek 0-100 on linnaliikluses mõttetu ja suvalise rullnoka/kontoritädi/penskari kätes pigem ohtlik, aga see teine teema
Oeh, palun vasta lihtsale küsimusele, et kas oled proovinud mõnda 100km/h+ võimekusega tõuksi või ei ole? Ilma selle vastuseta paistab kogu see pikk tekst välja selline, et ma olen päris autode vastane sellepärast, et olen saanud sõita ainult mopeedautodega ja päris autod ei saagi olla milleski paremad, on lihtsalt kiiremad. See paistab lihtsalt niimoodi välja. Proovi kasvõi uuesti, kui vahepeal ununenud, sest see vahe tuleb välja juba 5km/h juures ja see on minu (jalakäija!) huvides, see on minu ohutus!
Kõik Su argumendid kukuvad ümber väga lihtsal põhjusel:
1. Kui oleks kontroll, puuduks praegugi probleem.
2. Kui kontrolli ei ole ega tule, jääb püsima ka praegune probleem, sest ükski Su ettepanekutest ei muuda seda, et võid tulla tänavale endiselt ka 100km/h+ tõuksiga, võid sigatseda ja võid põgeneda.
See, kui paned piirangud peale hoopis nendele (enamusele!), kes nagunii EI SÕIDA kõnniteel üle 5-10km/h, ei sigatse jne, ei lahenda ju olemasolevat probleemi absoluutselt! Aga tekitad juurde selle probleemi, et need, kes liiklesid korralikult, peavad hakkama tegema seda märgatavalt ohtlikuma (kehvema manööverdamisvõimega) lenksu taga.
Proovime siis nii, nagu teaduses probleeme lahendatakse.
1. Palun defineeri probleem (võimalikult täpselt), sh KES on probleemi tekitajad.
2. Paku välja kõikvõimalikud lahendused paremuse järjekorras (lähtudes sellest täpselt defineeritud probleemist).
3. Vaatame seejärel üle, millised neist lahendustest oleksid ka päriselt teostatavad (puudused, eelarve, inimressurss jne).
Muidu jõuame välja samasse kohta nagu liiklusteemadeski, et 90km/h piirangust tehakse esmalt 70, seejärel 50, seejärel 30 ja seejärel künnised-kaamerad jm tsirkus veel sinna juurde, aga endiselt sõidab vähemalt iga paari aasta tagant seal keegi joodik 100km/h kiirusega teelt välja, sest PROBLEEME TEKITAVAID INIMESI ei huvitagi seadused ega liiklusmärgid ja mitteprobleemsete piiramine ei mõjuta neid, kes ei allu piirangutele praegu ega ka peale piirangute kitsendamist.
Kärsa argumendid pole isegi kunagi püsti seisnud. Enamus renditõuksi kasutajatest sõidavad kõnniteel kaugelt üle 10 kmh (tihti ka max 25) vahetult inimeste läheduses. Kui keegi viiega venitab, on pigem üllatav.
Mina olen varem selgelt sõnastanud, et peamine probleem ongi rendikad ning neid on väga lihtne piirata. Seda oled toonud ka ise välja (kiiruse automaatalandamine jalakäijat nähes, püsiv max piirang teatud alades - rendikat vaevalt et viitsitakse häkkida). Sina jätsid selle täiesti kõrvale sest oled liiga erutusse läinud 100 kmh tapamasinate vaidlemise üle, mis on tegelikult PRAEGU liikluses pigem haruldased. Kuigi need on ka ohuallikad, mida võiks vabalt keelata kui vajadus tekib. Kusjuures ka tulemuslikult, sest on pigem avalikkuses kasutatav asi, mida niisama tasku ei peida ja lõputult varjata ka ei saa. Midagi jääb küll alles, kuid tõhusa kontrolli puhul on see marginaalne ega mõjuta midagi. Veelkord, kas on keelatud valmistada ja kasutada tõhusa roolimise-pidurdamisega AEGLASEID rollereid? Praegu on need kiirte varjus, aga kui kiired kaotatakse, hakkab neid turule juurde tulema.
Mina olen juba piisavalt palju defineerinud. Defineeri korraks ise, kuidas probleemi lahendada. Sina tahad ju lahedamist või ikkagi ei taha?
Muidu kõik sinu argumendid on siiani olnud ümmargune liberastlik jutt, mis pole päriselus rakendatav, kontrollitav või ümber lükatav. "Süüdi on kasutaja, mitte asi", "kõigil peab rohkem mõistust olema", "keeld pole lahendus, lahendus on rohkem mõistust", "keeld ei tööta kuna mulle ei meeldi", "enamus on vastutustundlikud kuna mulle tundub nii", "faktid (pidurdusteekond) ei loe, loevad tunded", "palun defineeri kolmandat korda" - MÕTTETU HÜLGEMÖLA.
Muide, kas sinule on otsa sõidetud 100 kmh tõuksiga vs 90/70/25 kmh tõuksiga? Kui ei ole, ei tea sa nende ohtlikkusest midagi ja ei tohi sõna võtta!
Ja mis värvi on sinu Bugatti?
Tunnistan oma eksimust selles, et eeldasin kaasamõtlemist või soovi teema üle sisuliselt arutada. Tillipikenduseks, liberastlikuks jm sildistamine argumentide puudumise kompenseerimiseks... nojah. Praegu on see kõik nagu sissemurdmine lahtisest uksest, sest:
- kõik argumendid on sellest, mis on keelatud juba praegugi ja mida praegused piirangud lahendada pole suutnud,
- ma pole MITTE KUNAGI kirjutanud ühtegi õigustust tõuksiga 100km/h sõitmisest, aga pidevalt pannakse mulle sõnu suhu, nagu ma seda teeks ja siis vaieldakse enda püstitatud väidete vastu (=trollimine),
- kui teaduses levinud probleemide lahendamise viis ei sobi, paku parem,
- "milleks neid toodetakse/ei toodeta" küsimuste jaoks on see natuke vale koht, “milleks” on ikkagi turu nõudluse teema ja Eesti turg on kärbsemust ookeanis,
- pikk jutt, mitte ühtegi lahendust, ainult mittetoimivateks osutunud piirangute kiitmine. Kuidas saab lahendada probleeme samade meetoditega, mis need probleemid tekitas? :))
##"Maalt linna sõitmine" on puhas jama, keegi ei sõida Kapa-Kohilast Tallinna skuutriga##
Milleks jälle demagoogia? Kui seadusandja lähtub samast demagoogiast, tuleb ka Peetri või Laagri tagant inimene linna (või kohaliku rongipeatuseni) tõuksi asemel oma autoga ja seejärel lahendame neid probleeme, miks on autode ja inimeste ja jalgratturite jaoks linnas liiga vähe ruumi. Su eesmärk on suunata neid inimesi pigem autoga sõitma?
##Muide, kas sinule on otsa sõidetud 100 kmh tõuksiga vs 90/70/25 kmh tõuksiga? Kui ei ole, ei tea sa nende ohtlikkusest midagi ja ei tohi sõna võtta##
Jaga siis meiega, mis juhtus Sinuga siis, kui Sulle sõideti otsa 100km/h vs 90km/h tõuksidega? Sõitnud-proovinud olen igasuguseid asju, sest olen uudishimulik inimene ja ma ei võtaks ju sõna teemadel, millega kogemus puudub. Kahtlustan, et arstiharidus ja kiirabis töötamise kogemus on meist olemas ainult ühel ja koos sellega ka kogemused, mis juhtub inimestega päriselus erinevate objektidega kokkupõrgete tulemusel. Aga kuulan alati huviga traumatoloogide ja ortopeedide kommentaare, kelle kogemused on võrratult suuremad, sest see pole tõesti minu eriala.
Mul pole endiselt vastust küsimusele, millist eesmärki täidab tõuksi kiirusepiirangu eelistamine tõukeratturi käitumisele, kui kiirusepiirangut on (soovi korral) võimatu kontrollida ja kiirete tõukside kättesaadavust EI OLE võimalik piirata? Nagu ka seda, et iga rikkuja suudab nagunii põgeneda. Tegelikult suudaks põgeneda peaaegu 100% juhtudest isegi 25km/h legaalse tõuksiga pahanduse tekitaja... ainult renditõuksi puhul saab rääkida kasutaja mingisugusestki identifitseerimisest (ja vbl GPS järgi ka lokaliseerimisest, kui pätt on tõesti naturaalselt loll).
Üle hulga aja oli Tallinnasse asja ja veel kahel järjestikusel päeval. Uskumatult suur hulk tegelasi lappab tõuksi seljas oma telefoni! Ma ei taha isegi enda isikliku tõuksiga (millega harjunud) ühte kätte sangast lahti lasta, ka mitte väga madalatel kiirustel. Lihtsalt mõttemänguna, et huvitav, kumb on jalgrattateel ohtlikum endale ja teistele, kas telefoni skrollimisele keskendunud 10km/h 100kg (kaal koos tõuksiga!) või sõitmisele keskendunud 15km/h 100kg “tõukerattur”? Kusjuures politseid näeb linnas ju nii palju, et neid skrollijaid-svaipijaid saaks vist hommikust õhtuni järjest maha korjata, kui nende töö eesmärgiks oleks liiklusohutus...
Kõik vastused ja ettepanekud ja argumendid on minupoolsetes eelnevates postitustes olemas. See, et need ei meeldi või pole nendega nõus, ei tähenda veel, et need pole vastused ja ettepanekud ja argumendid. Olen nõus, et paljud neist ON juba seadustes olemas, kuid neid ei rakendata kas üldse või piisavalt tõhusalt, kuna mopeed on mürkroheliste jm vasakäärmuslaste püha lehm.
Neljandat vms korda ühte ja samat korrata ei viitsi, teen enda poolt üldise kokkuvõtte.
Ebamõistlikud ja hoolimatud inimesed on alati olnud, on ja jäävad. Mõnes põlvkonnas on neid vähem, mõnes rohkem - või paistavad nad hoopis rohkem silma? Lahti nendest ei saa ning ümberõpetamine pole ka praktikas võimalik. Ainus võimalus on nende kahjulikke lollusi piirata nii palju, et lolluste mõju oleks marginaalne. Ehk siis teha kõike, et lollustega tegelemine oleks võimalikult raske, kallis, ebamugav ning samas võimalikult kahjutu. 100% efektiivsust saavutada ei saa, kuid 95-98% on tavaliselt piisav. Tihti tähendab ka seda, et mõned asjad tuleb käest ära võtta. Kui asja potentsiaalne ohtlikkus või lollide % ühiskonnas on piisav, tuleb neid ära võtta ka tervelt ühiskonnalt. Eriti siis, kui tegu on n-ö mänguasjaga või muu olulise praktilise otstarveta asjaga. Nt autosid ära võtta ei saa, kuna kogu tänapäeva ühiskond on ehitatud nende ümber. Ehk valem on siis selline - (potentsiaalne oht x lollide kasutajate arv / üldine kasulikkus). Ja ära võtta saab täiesti tõhusalt, eriti siis, kui asi tasku ei mahu ja/või korteris kasutada ei saa. Vähemalt 95-98% tõhususega, mis oleks täiesti piisav.
Ehk autodega oligi alguses samamoodi. Autod olid tehniliselt puudulikud, registreerimata ja kindlustamata, juhid lubadeta ning tihti ka oskuseta. Siiski saadi neid ilusti seaduste ja piirangutega kontrolli alla. Kuigi ilmselt olid ka tolleaegsed kärsad selle vastu :)
##Ebamõistlikud ja hoolimatud inimesed on alati olnud, on ja jäävad.##
Nemad ongi need pühad ja puutumatud lehmad, kellelt ei nõuta (igati mõistlike!) seaduste täitmist ja kus rikkumistele politsei läbi sõrmede vaatab, sest see pole nende prioriteet. Nende (enamuse!), kes nagunii seadusi ei riku, elu keerulisemaks tegemine ei lahenda probleemi nende osas, kes nagunii seadustele vilistavad ja karistamatuse tundest uut indu saavad.
##Tihti tähendab ka seda, et mõned asjad tuleb käest ära võtta.##
Sina propageerid ju asjade käest ära võtmist nendelt, kes ei kihuta, kuid kellel on paremate pidurite ja juhitavusega tõuksid. Fookus peaks olema nendel, kes kihutavad jt OHTLIKKE lollusi teevad, mitte korralikel kasutajatel. Miks? Sest riigil pole piisavalt ressurssi isegi liiklushuligaanide jaoks, aga nende teiste püüdmine on kasutu asendustegevus, sest nii jäävad kihutajad 100% liiklusesse alles ja nendelt ei olegi võimalik midagi käest ära võtta, pole võimalik võtta isegi 25km/h "juhitamatuid" tõukse. Lõpuks püütakse, nagu ka autojuhtide puhul, neid, kes möödasõidul ohutult kiirust ületasid või istutakse kiiruskaameraga kohtades, kus pole kunagi ühtegi õnnetust juhtunud, kuid liiklushuligaanide jaoks ei muutu miski.
Ma ei leia siit teemast seda lahendust, kuidas probleemide tekitajaid neutraliseerida.
Kogu meie seadusandlus töötab nii: kuskil ühiskonnas tekib mingi probleemialge- keegi on misiganes põhjusel natukene haiget saanud või tema ego riivati tuntavalt. Selliseid asju ikka juhutb ja põhjustajaks mõni hooletu, ülbik või niisama poogen suhtumisega tegelane. Siis hakkavad igasugu hääletorud seda juhtumit võimendama ning nõuavad "õigluse jaluleseadmist", et süütud kõrvalseisjad ei kannataks. Vaikselt hakkavad ka reageerima igasugu ametlikud isikud- teemat kommenteeritakse uudistesaadetes, õhtustes mölaajamise saadetes, esinema kutustakse autoriteetsemaid ja teatud mõjujõudu omavaid isikuid ning lumepall muudkui kogub hoogu. Siis otustatakse, et ei, peab ikka seaduse tegema, muidu kisub anarhiaks kätte ära ning kuidas sa hoiad ühiskonna kontrolli all kui tänavatel taolised julmad mängud toimuvad. Tööle hakkavad ametnikud kabinettides, neile taotakse jalaga peesse, et kähku kähku vaja teha (a la hasartmängumaksu seadus), siis jõuab esimesele lugemisele, siis teisele, siis võetakse vastu ja kõik on sitax häppid- tegime seaduse valmis ja nüüd on probleem lahendatud. Aga peagi ilmneb, et ei tööta rsk see seadus ikka nii hästi kui vaja oleks. Siis hakatakse peenhäälestama ja parim lahendus on alati selline, mis veelgi rohkem kõiki pitsitab, st pättidel on endistviisi poogen, aga normaalsed inimesed ei saa enam üldse normaalset elu elada, sest kuigi sa tahaksid tegutseda nii, et teistele sellest häda ei sünni, siis seaduse silmis oled sa automaatselt pätt. Pättidel aga endistviisi poogen. No vähemalt seaduse täitmist kontrollivad isikud said tööd juurde.
aga las kihutavad ja selleks on autotee. Number ja kindlustus ning milles probleem? See et meil rattateid pole ning seda tegemata 20 aasta tööd ajada tõuksirentide kaela on ikka lapsik! Aga samas täiesti loogiline käik, sest keelata osatakse, aga õigesti teha mitte eriti. Ja ega neid tõuksidega tekkivaid kõiki olukordi ette polnud ju näha :) See on teadlik susserdamine ja vastutusest eemale hiilimine! Aga millal viimati mõni vastutuse võttis seal mail?
Läti juba plaanib mopeedide alla kanda. Vanasti sai 49km/h asjadega vabalt liigeldud kooli ja koju ning mööda sõiduteed ja ärge tulge rääkima, et liiklust oli vähem. Saab siin keset Tallinnat isegi sõiduteel vabalt ju nendega hakkama, kiirendus on parem kui autol, tempot suudavad hoida autoga samas taktis, pole mitte mignit vabandust, miks ei võiks kõik jõulisemad mitterendikad saada mopeedideks regada, kiiver pähe, suunatuled on kerge probleem, isegi käemärkidega vehkimiseks tänu juba eelmainitud füüsikaseadustele kuid siiski tehtav. Mopeediga võis vanasti peale lubade tegemist juba 12 aastasena sõita, rattaga oli 10 piiriks. Autosõite jääks ka hunnikus vähemaks, sest vanemad ei tassi enam võsukesi mööda linna koolidesse laiali.
Ikka 12 ja 14 olid need piirid. Ja ega need ajudeta ei saa ju eeskirjade järgi ka sõiduteedel sõidetud. Siis hakkab igasugune vangerdamine peale ja mis iganes veel.
Jalgrattaga 12 ja mopeedi ehk võrriga siis 14 ja juhiluba pidi olema. Meie kandis sai neid teha pioneeride majas ja ühiskondlike autoinspektorite staabis. Kontrolliti olemasolu vähemalt Idas üsna tihkelt lisaks pidi liikur olema regatud ja numbriga. Kui kõike seda polnud läks asi ikka üsna nutuseks 10-15 rutsi trahvi oli garanteeritud. + muud jamad. Ja kui liikuril numbrit polnud ja olemasolu kohta loogilist seletust anda ei saanud siis konfiskeeriti. Miilitsa õue nurgas oli terve hunnik võrre ja jalgrattaid üksteise otsas hunnikus mis hiljem kõik vanametalli läksid. Tänu sellele oli vähemalt minu põlvkonnal liikluseeskiri varakult selge, tehnikas pea nokkis ja teedele tänavatele lolli mängima ei mindud.
Ärge pange tähele, Deus oli siis maakas, ta ei peagi teadma, seal oli kõik lubatud, sest maal kõik tunnevad kõiki:) ...ja kõik pidid ka vastutama oma tegude eest, SEST kõik tunnevad kõiki. Kusjuures jalgrattalubasid käisin isegi Tallinnas 12 aastaselt tegemas, õppisin igaks juhuks liiklusõpikust B-kat tasemel:) Ühed varastati koos riietega ära, käisin teist korda uuesti. Ei ole kunagi kontrollitud lubasid ühegi muu liikuri kui B-kat puhul, kuigi C ja CE-ga isegi tööd teinud... aga ajad on muutunud, lapsed ei lähe kuhugi kaugemale ilma rattalubadeta. Aitab offtopikust.
Lätis tuleb kiivrikohustus ka rendikatele. Ka Eestis peaks olema nii, ka tavalise jalgratta puhul. Inimese kolju on sama õrn olenemata sellest, kas tõuks on elektriline või elektrita, renditud või enda oma ja sama kiiruse juures olenemata sellest, kui kiireks see on projekteeritud. Ainus vahe ongi selles, et mida kiiremaks projekteeritud, seda väiksema tõenäosusega sõidad SAMA KIIRUSE JUURES kellelegi otsa või kukud ja sellepärast tulekski hakata reguleerima kiirust, mille valib juht (kes vastutab!). Mitte tegeleda asendustegevustega.
Tõukside number/kindlustus jne on kõik veidi suhteline, sest praktika (füüsika) taandab selle ohutuse kahele kitsaskohale:
- väike ratas,
- liiga kõrge raskuskese.
Nendest kahest tuleneb kõik muu, juhitavus, manööverdamisvõime, pidurdusmaa jne. Sellepärast on mõttetu rääkida 24kg vs 26kg juttu, kuna tõuks ise ei sõida kuhugi ja koos sõitjaga 124kg vs 126kg saavad kõik juba demagoogiast aru. Paraku just see määrab ära juhitavuse, manööverdamisvõime, pidurdusmaa jne. Mõistlik oleks nõuda suuremat esiratast, aga siis poleks see enam väike ja kompaktne KERG-liikur.
Probleemid:
1. Väikese rattaga tõukse ei saa suunata rattateedele, nende koht on kõnniteedel. Väikese ratta defineerimine on juba keerulisem ja peab lähtuma reaalsetest oludest, ehk siis autotee servas olevatest ebatasasustest, trammi/rongirööbaste "pragudest", veeäravoolu luukide avade kujust/läbimõõdust jne. Proovi erinevaid rattasuurusi ja kohe mõistad, kust piir jookseb, teoretiseerimine ei vii kuhugi, aga kuidagi tuleb see "teooria" ka seadusesse kirjutada. Poliitikud seda kah ei oska, asjalikke ettepanekuid võetakse loodetavasti kuulda, igaüks saab siin panustada.
2. Kindlustuse nõue on loogiline, aga see peaks puudutama juhti, mitte ratast (nii peaks olema see ka autode puhul!!), sest riske võtab ikkagi juht, mitte ratas. See ei ole proportsionaalne nõue enam, kui väike/aeglane tõuks eeldab registreerimist-kindlustamist, kuid kordades kiirem täismehhaaniline jalgratas ei nõua midagi. Lastelt vaid jalgrattaluba.
3. Reaalne ohutus/manööverdatavus sõltub peale ratta konstruktsiooni ka sellest, kui pikk/raske on juht, st tõuksi/juhi omavaheline sobivus. Seda on juba pea võimatu seadusesse kirjutada, kuigi see on üks olulisematest omadustest. Mu laste jaoks on "ohutud" paljud erinevad tõuksid, eriti need "eritikiired" just oma ehituse tõttu. Minu jaoks pole ükski, isegi mitte need kõigekõigemad, sest füüsika seab omad piirid. Seda parandaks veidike vaid luba tõuksil istuda (kükitamine on ju lubatud, irw), aga selle vastu polegi midagi teha, et täiskasvanu võib lennata "üle tillukese esiratta" pikali ja teeb selle vältimiseks alateadlikult olukorra ohtlikuks kellegi teise jaoks (nn seljaajurefleksi tasandil, see pole keelamise-käskimise teema enam). Selle vastu ei aita ka kindlustus, aitaks vaid sile tee, piisavalt väike kiirus ja ootamatuste minimeerimine (eraldatud tee, kus pole kasse, tuvisid ega jalakäijaid).
4. Probleeme tekitavad juhid, mitte sõiduvahendid. Ei ole mõistlik teha selliseid piiranguid, mida kontrollida ei suudeta ja kriitiline mass (sh praegused probleemide tekitajad) nagunii täitma ei hakka. St ettepanekute/kriitika puhul tuleb lähtuda nõudmiste kontrollitavusest ja ressursist, kes peaks sellega tegelema hakkama. Muidu läheb ka edasi nii, et sõidan järgmisse asulasse kiirusel, mida piirab ainult enese alalhoiuinstinkt (minu pikkuse/kaalu puhul madalam seaduslikest piirangutest;) ja vahele jäämisel põgenevad kõik, sest kõik saavad seda teha.
Lisan pildi lihtsalt mõtteharjutuseks, et vasakul olevalt elektriliselt tõukerattalt nõutakse registreerimist ja liikluskindlustust, aga parempoolsega sõidetakse igal pool kiiremini, kuid sellelt ei nõuta mitte midagi (õhupüssilt nõutakse luba, aga jahipüssilt mitte). Sellist absurdi veel absurdsemaks keerates ei ole võimalik probleeme lahendada.
1. Väikese rattaga tõukse ei saa suunata rattateedele, nende koht on kõnniteedel - mis asi see on nüüd? Rattatee on sile ja 20-25 sõitev asi ei sobi sinna? Ma jah sõidan rattaga kiiremini küll, enamus kindlasti mitte. Koos elektriliste ratastega ja tavalistega sobib kenasti. See lahendaks kõik mured, ka rendikate puhul. Aga kuna võim pole ette näinud, et pealinn peaks olema avatud kergliiklejatele, siis on kena süüdistada kõiki enda ümber. Madridis nägin kenasti neid igal pool autode vahel, kiivreid polnud ja kõik said sõidetud. Dublinis just nägin tavaratast auto tee peal linnas, auto pidurdas alla 20 km/h ja KÕIK said taas hakkama! Tõuksid ja rattad tulebki tee peale ajada, siis saavad ka meie suure egoga autojuhid aru, et on veel liiklejaid ning on paremaid liikumisviide kui auto!
Aga see et olla peale 7 aastat tõukside nägemist lõhkise küna ees endiselt - see on tahtlik saamatus! Näpuga näidata, ilma ühtegi ideed omamata, on tase omaette ja meie inimesed võtavad selle kõik vastu! Ainuke roheline suund on vist olnud siiani roheline K mingil erakonnal :) või oli kohuke?
mulle tundub,et enamus tegelased siin on targutajad,kes pole kunagi el.tõuksiga sõitnud.proovige tõuksiga nt.Tallinnas sõita kasvõi üle autotee.seal on sellised kartulivaod,et max kiirus on 5 kmh,sest muidu võid kukkuda.autoteel ei ole võimalik sõita kasvõi sellepärast,et seal on meeletu tolm.kõnniteel oled natukenegi sellest tolmust eemal.pole mõtet eestit võrrelda riikidega,kus on soe ja naelad on keelatud.rattateed on mõeldud lihtsalt kulgemiseks, mis tavaliselt lõppevad ja algavad ei kuskilt .kui tahad sõita konkreetselt punktis a punkti b siis on ainuke võimalus kasutada kõnniteid
tundub et te pole sõitnud ühegi asjaga pealinnas? Ma olen seda teinud rattaga, elektrirattaga ja ka renditõuksiga. Tuule tõuksiga ka sulalume ja lobjakaga, kuigi siis oli parim koht trammitee :) Aga pidi ikka tagaotsa maha suruma et vedu saada.
Autoteel saab igal pool kenasti hakkama, kuna kiirus juba paljudes kohtades 40. Las hakkavad meie suured roolikeerajad ka teistega arvestama! Või on parem beebisid ja lapsi üritada alla ajada kõnniteel? Ja see punane istumisasendiga masin Lätist, mis on parema vedrustuse, paremate piduritega (ka seda proovisin jah) - sellega pole lubatud kõnniteel liigelda. Meie seadusemehed on niiii rumalad, et nutt kohe tuleb peale. Ja mingit kasutajate kogemust pole vaja ju võtta sisse, muidu võtavad veel töö tarkade käest ära. Aga muidu pealinnas need punased rattarajad aitavad kenasti ja nende olemasolul peaks iga liikur seal kõrval kõnniteel Keelatud olema! Aga selleks on vaja arusaamist! Ja poliitikud tuleks panna rattaga tööle käima kuuks ajaks, saaks kenasti asjad jooksma!
Rendikad on psk. Need võivad jääda kõnniteele aeglustiga, pole üldse vastu. Aga Äiksega siin sai lastud üle vaalude ilusti, ratas sama suur ju kui omal ajal mini/stella. Kuigi nood olid ka tegelt kökatsid Delta/Karpatõ kõrval. Füüsika vastu ei saa.
last mile concept - rendikas on selleks ja on geniaalne, pole vajagi suurt kiirust! See et pole nendega kusagil sõita, pole rentijate ega rendileandjate lahendamata mure: Kordama hakkab see plaat!
Bolt saaks küll kiirendada asja - ostku kõik Europark parklad ära ja lõpetagu see 6 euroga 24 tunni parkimine ära. SIis tuleb ka motivatsioon et midagi muud kasutada! Oma aju ja keha näiteks :)
Ostku ära… hahaaa. Just nägin siniselt ekraanil, et pole isegi 150€ kuus Võru linnale maksta. Äkki lõpetaks selle tänavate risustamise üldse ära kui seis nii halb :).
ehk on autod hoopis tänava risustajad, selle pilguga oled vaadanud? Linn oleks vaikne, tolmu ja p..a, s..a vaba ning inimesed liiguks trammiga, tõuksiga, rattaga, jalaga jne. Mehed liiguvad monowheeliga muidugi :)
##last mile concept - rendikas on selleks ja on geniaalne, pole vajagi suurt kiirust!##
Sellega 100% nõus. Ei soovi ka mina nende kadumist, kuigi nende talumine on tüütu ja ise pole kunagi kasutanud. Last mile on lihtsalt pool tõde. Teine pool on see, et see täidab hästi ka neid funktsioone, kus suurem-kohmakam ratas-elektriroller sobivad vaid osale inimestest. Minu jaoks on nt 15km selleks piiriks ühe päeva jooksul, mida ületada ei soovi ja ratta asemel tõuks just sellepärast, et võtad kaenlasse, viskad ka tillukese sportauto pagassi jne. Kui räägime 1-2km (last mile), võib seda vabalt ka jalutada või sörkida. Samas 5-10km vahemik on jalutades juba aeganõudev ja sörkides tahaks juba teisi riideid teksapükste asemel. Seal eristuvad terad sõkaldest tõukside osas ja ka teepind on erinev, millel see tõuks hakkama peab saama – otsene põhjus, miks väikese rattaga linnatõuksid on kõigest üks nish sellest, mitte kõik see, mida ongi mõistlik teha tõuksiga.
##proovige tõuksiga nt.Tallinnas sõita kasvõi üle autotee.seal on sellised kartulivaod,et max kiirus on 5 kmh,sest muidu võid kukkuda##
##Rattatee on sile ja 20-25 sõitev asi ei sobi sinna?##
Sain just teada, et ma käin täiesti "vales Tallinnas", nagu ka 63amg. Muidugi tunnen aukartust igasuguste supervõimete ees, eriti kui need pole kaasasündinud, vaid treenimisega saavutatud, kuid väikese rattaga tõukeratas on juba 20-25km/h kiirusel ohtlik. Ja kui "parmutallinnas" on rattateed siledad, siis kõigi teiste inimeste Tallinnas on need kitsad rajad täis peale liiva ka puude lehti, veeloike, lohu sisse vajunud kaevukaasi, murenevat asfalti jne. Kui rattateega risti olev trammitee on mõistetav, siis diagonaalis ületaval rattateel kukuvad isegi suurte ratastega jalgratturid (vähemalt Delfist jm käivad sellised uudised aegajalt läbi). Ja kui selle diagonaalse trammirööpa asfaldiservi kõrvalt mureneb... Isegi kõige siledam osa sellest rattateest tähendab kanalisatsioonikaevude ja vihmavee äravoolude luukide rida, mis niiskuse-puulehtedega libedaks lähevad. See kõi on vabalt sõidetav tavalise jalgrattaga, elektrimopeedidega ja suuremate tõukeratastega. Väikeserattalisi seadus ei erista, kuid eristab massi ja tippkiirust...
Võtsin lihtsalt mõned pildid google streetviewst, kus selliseid kohti meelde on jäänud uudistest või enda linnas käimistest. Suurim debiilsus selliste rattateede juures on hoopis see, et seal kõrval on ka autorajad tehtud nüüd kitsaks ja praktikas tähendab ka tavalise jalgrattaga kukkumine seda, et oled teel risti ja peadpidi auto rataste all. Need inimesed ei ole peast päris korras, sellise jama välja suutsid mõelda. Või siis erakordselt eluvõõrad. Sellepärast sõidan linnas käies ka tavalise jalgrattaga mööda kõnniteid – sellise kiirusega, et ei kohta ühtegi vihast pilku jalakäijatelt ega ka näpuvibutusi jalgsipatrullide poolt. Eks see on ka üks põhjustest, miks olen seisukohal, et kõige kriitilisem on seal ikkagi juht ja mõistusega inimesed mahuvad alati kõrvuti liiklema probleeme tekitamata. Sellepärast peaks ka pöörama tähelepanu just probleemide tekitajatele, mitte et kulutame ressurssi nendele, kelle "sugu, nahavärv või seksuaalne sättumus" ei meeldi.
Ohoh, kusagil on mõistusega inimesed hoobade juurde pääsenud, kes saavad aru ka põhjus-tagajärg seostest! Väga lahe, et tehakse ka probleemsele kontingendile suunatud kampaania... iseasi, kas nad svaipides-skrollides neid tänavareklaame üldse märkavadki:))
see on Tartu tundub ratta järgi - nemad on pealinnast valgusaastate kaugusel kogu oma kergliikluse ja ühistranspordiga. Väga hea eeskuju, aga seda ei saa kasutada, nõme oleks ju :)
Ikka on asju tee peal ja nii renditav kui ka iga teine ratas tõuks suudab nokk tõsta ja seda tulebki teha! Ja nii on ka natuke põnevam sõita :) Aga noh mulle meeldib see lihstalt ja eks neid siledamaid lõike ka piisavalt.
Need kes tegid punased rajad - 20 aastat oli aega teha ja mõelda, võtta eeskuju (sõida laevaga Soome) ja siis visati punane värv maha. See on ka midagi, aga see ongi meie tase. 20 aastat liiga hilja ja mitte mingit erilist läbimõtlemist ega plaani. Aja siiani lõppevad nagu noaga lõigatult projekti piiri juures need arendused. Vaadake uue Tondi raudteesilla juurest 500m eemale, siis on näha. Aga eks vaikselt saab ja kui tuleb keegi veel kellel on mõni selgroo jupike ja julgeb meie autokultuurile ei öelda, siis võib midagi paremaks saada.
Naelrehvid keelustamine linnas alates 1 aprill (mitte nali), annaks juba ise kena efekti :)
Sa Parm oled oma tõuksidega ja autodele ei ùtlemisega kahe kuuga kiviajas tagasi. Elu jääks seisma, hakkad lambaid pidama linnas, või arcad et tuleb mingi tume poiss rattaga ja toob sulle porgandeid? Kùll aga ei juhtuks mitte midagi erilist peale tõukside kadumist. muidugi mõni ùlekaaluline tiinekas viriseks aga see on suva.
Ka lennukid võiksid maandumisrajal arvestada ainult siledama lõiguga, nende auklike lõikudega pole lihtsalt vaja arvestada. Kaineid juhte, lubatud kiiruse mitteületajaid ja ausaid poliitikuid on kah piisavalt, järelikult need probleemid ongi juba lahendatud.
piigitajad linna äärde parkima ja siis saavad kõik neid siledaid teid proovida. Nii kaua kui aga sõidab teid roopasse ja kergliiklus ning punased plätserdised on tyhjad, ei muutu palju.
See punane andis nii palju, et autojuhid näevad ka värve maas esimest korda ja mitte kordagi pole olnud probleeme mul ka kiirema rattaga, mis ligi 40 km/h saab hakkama üle keskmise pingutusega. Ja sellega saab kenasti olla liikluses ja enamus kohtades ka autodest kiiremini liikuda. Aga peab proovima, siis saab ju kogemust ja pea niisama pakkuma :) Onju!
See oleks täiesti aktsepteeritav lahendus, mis jätaks hundid terveks ja lambad söönuks. Aga üleskutse ise on samal tasemel "kõigi maade proletaarlased ühinege" jms soustiga, sest piik ei pane vajuma rattateedel olevaid kaevukaasi (rattatee on üldse viimane koht, kus kaevukaanterida peaks olema!) ja lahendust on vaja kohe. Mitte teoreetilises tulevikus, kui äkki hakataksegi naastukasutajatel kesklinnas liiklemist piirama/keelama.
Neid punaseid radu pole vaja 40km/h sõitvatele jalgratastele, need liiguvad nagunii kiiremini, kui autodele lubatud:) Ja juba olekski sõidurajad laiemad ning liiklus ohutum. Selle vastu pole keegi, et kõnniteid AEGLASELT LIIKUVATE rataste jms jaoks laiemaks tehtaks või jalakäijatest eraldataks. Seal puuduks ka tõukeratturil oht kukkudes auto rataste alla sattuda ja kiirust saab piirata tõuksidel nagu ka mootorsõidukite puhul - liiklusmärgiga!
See kontrollist teavitamine oli sama ajuvaba kui kiirusemõõtmisest teavitamine. Põõsast võib mõõta teavitamata, kolmjalast peab teavitama, poeparkla rehvimustrikontrollist ei pea jälle teavitama jne:)) Absoluutselt kõik on teadlikud rikkumised = riskid ja arvestad ka vahele jäämise riskiga. Niisamuti ka kiirema tõuksiga või elektrirattaks maskeeritud A-kat mootorrattaga. Kõik riskivad igapäevaselt liikluseeskirju rikkudes ja nüüd mõni üksik vajab erandit? Lasteaed:))
Ühiskonna ootused on lihtsalt seal, et politsei suunaks oma niigi piiratud ressursid sinna, kus on selle efekt kõige suurem. Kõige suurem probleem liikluses on juba pikka aega nutijoove, mitte need pseudoprobleemid (võimalus rikkuda, mitte rikkumine ise). Näiteks Poolas on keelatud isegi jalakäijatel nutijoobes ülekäiguradade ületamine ja selle eest trahvitakse ka reaalselt. Hea teada ka turistina, kes on kodumaal harjunud telo skrollides kakerdama ristirästi kõiki teisi segades ja ümbritsevat mittemärgates. https://www.polskieradio.pl/395/7784/Artykul/2744924
Isegi autoroolis telo skrollijate probleem pole kuhugi kadunud, sest politsei ei tegele sellega. Tegeletakse, kui juba väga silma juba torkab. Link Soomest, aga harva Tallinnat külastades tundub see probleem ikka massiline, eriti tipptunnil ummikutes igavlejate puhul, kes ka ummikust pääsedes skrollimist jätkavad ja üle ridade autoga sujuvalt "ujuvad". https://www.stara.fi/2024/03/09/poliisi-pysaytti-helsingissa
-80-km-h-ajaneen-matkaisi-sakot-alinopeudesta/
Mäletate, kui kiiresti lõppesid helepunasega üle ristmiku tuhisemised (mis on nüüd tagasi tulnud!) ja sebra eest peatumised (mis ongi juhtide käitumisse edukalt sisse juurdunud)? Kust võetakse eeldus, et nutijoobega kampaania korras tegelemine sama kiirelt tulemusteni ei viiks? Ja sama küsimus jalakäijate ning tõukeratastega ekraaninühkijate puhul, et kui mitte lihtsalt trahv pole suur, vaid ka vahele jäämise tõenäosus, kaoks see loll komme ka massidest. Jääksid tegema seda üksikud "superinimesed", kellest paljud oma vitsad varsti kätte saavad ja teised, kes äkki tõesti suudavad oma tähelepanu sama palju liikluses hajutada, kui eeldab praegu Tallinnas kehtiv liikluskorraldus KÕIGILT:))
meie politseil puudub idee, selge arusaam ja ka tahe. Kindlasti pole neil ka ressurssi, AGA see tähendabki, et peaks ühe asja enne lõpule viima ja siis saab tegeleda ka muude asjadega. Kui tegeleda Kõigega natuke, siis pole ju mingit tolku.
Soomes - autojuhid saadi bussiradadelt lihtsalt minema. Kuu aega tehti kõigile 300-400 eur trahve ja peale seda pole hingelistki seal! Ei taha keegi oma rahakotist seda anda!
Aga sama idee käid meie suurtele politsei asjatajatele välja, siis ei usuta, et see toimiks!( olen kunagi saanud laua taha 4 suurema tegelasega, oli huvitav :) Aga endal igasugu pilt puudub, mida teha ja millegipärast arvavad, et meie rahval on mingi moraal jne :)
Alkoholikontrollidest siis antakse ka arvan edaspidi teada nädal ette ja ka kindel tänavalõik :) Siis on ikka aus, las inimesed saavad oma roolijoomarlust ajastada, muidu ahistamine!
Minu pakkumine selleks aastaks - üks nogamann sõidab oma vanemate ostetud 40+ kiirusega liikuva tõuksiga väiksele lapsele kõnniteel otsa ja selle lapse isa lööb vennikese mättasse. Ja seda need seaduse tegijad ja politsei ootavadki! Ise väidavad vastupidist, kui neile seda mainid!
Tegelikult nii ongi, et karistus peab mõjuma ja teist korda rikkuda ei taha. Lihtsaim mõjutusvahend ongi raha ja kui raha ei ole, siis ühiskondlik töö või kui see mõnele siidikäpale ei sobi, siis rootsi kardinad. Meil aga ninnunännutatakse- rahunemispeatus maanteel...
Tõesti arvavad, et peale seda toimus uuestisünd ja enam kiirust ei ületa? Miks pole siiani veapunktisüsteemi tehtud? Ilmselt sellepärast, et siis kuivaks ära stabiilne trahvikaev, kust saab riigieelarvesse korraliku lisa.
veapunkti süsteem töötab ikka koos trahvidega.300.- trahvi ja üks punkt.2 punkti aastas ja load läinud kuuks.nii on süsteem saksas.
asi pole ainult kiiruseületamine trassidel.kui ma sõidan trassil 20-30 üle lubatu ja teisi ei häiri,siis pole see probleem.suurem oht on ikkagi linnas nt. koolide ja lasteaedade juures.seal sõidavad enamasti naised ja premakäe reeglist ei tea nad midagi.isegi 20-30 meetrisel jupil kiirendatakse gaas põhjas.politseid pole sellistes kohtades kunagi näha
Meil on ka 10g kanepi omamine samal pulgal 10 kilo koka vedamisega. Narkokuridetegude puhul, nagu ka pedofiiliajuhtumine ja pikema nimekirja erandite juhul ei eemaldata su nime kohtulahendist iialgi sest kuriteol pole aegumist. Tassid 10g muru sõpradele ja endale nädalavahetuse sumisemiseks ja ka 30 aastat hiljem saab su nime riigiteatajast lugeda - kas see on nüüd ikkagi vajalik... Isegi mina kui täieliku narkovastasena saan aru, et "vigu sai tehtud".
See jutt nüüd on mõeldud sissejuhatuseks lausele: Seadused peavad muutuma ja kohanema oludega - mida nad ka tegelikult on teinud.
Tekstid on keerukad, vahtu on palju ja seda seepärast et välja tuua kõik agad ja välistused ja kaasamised et miski huiar ei saaks kinni hakata ühest sõnaehitusest ja sellega pääseda.
##karistus peab mõjuma ja teist korda rikkuda ei taha##
Siin on veel selline väike nüanss, et karistatav peab ka tundma, et teda karistati õiglaselt. On küll subjektiivne, aga paremini juhitava tõuksiga 5km/h sõitmine ei ole päris sama kaalukategooria rikkumine, kui b-kat õigust omades poolhaakega linnas keerutamine. Kui karistus ei vasta rikkumisele, tekib loomulikult küsimus, et miks ma ei peaks põgenema, kui mind nagunii kätte saada pole võimalik? Enamus tsikliga rikkujaid mõtleb ju samuti ja ajakirjandusse jõuavad vaid üksikud klounid, kes sõita ei oska või panevad hullu ja kes tulebki liiklusest välja korjata. Aga tagasi jälle samas kohas, et probleem on alati juhis, mitte masinas, mida mõned vaenavad.
Asi on detailides ja loomulikult ei saa kõigile ühe malakaga virutada, aga eks siin olegi oma osa ka politsei mõtlemis- ja kaalutlusvõimel. Eks ole trahvidki diferentseeritud rikkumise raskusastme järgi, kuigi kiretu seadus ütleb üheselt, et vot siit maalt on rikkumine. Aga samas me ju rikume teadlikult kui näiteks seieri 96 peale paneme, sest spidoviga pluss radari viga seda võimaldavad. Ennekõike tuleks siiski lähtuda rikkumise ohtlikkusest kaaskodanikele või avalikule ruumile. Tühjal teel kiiremini sõita- ohtlik? Nojah, sõltub kiirusest ja juhi võimest sõidukit ohjata. Nüansse on nii palju, et mida siis teha- mingil juhul pigistame silma kinni, kuigi seadust ju rikutakse, teisel juhul vääname täiega? Vbl on siiski mõistlikum hakata vähendama kõiksugu liikurite juhtide loomingulisust ja paljude puhul ka hoolimatust ning hakata karistustega natukene karmimalt mõjutama. Täna 5 km rohkem, homme 10, ülehomme 15- kõik saavad varsti aru, et kui (mõjuvat) karistust ei järgne, saab suurema ampsu võtta.
Veel üks nüanss asja juurde. Kõnniteel on suht võimatu jalutada koeraga, sest loom ei suuda pidevalt mööda jutti käia ja ei oska karta, et mingi tatt tast tõuksiga üle lendab. Päris perses on see asi meil ja olen sama meelt, et varsti mõni madallendur haiglasse lüüakse pikemaks ajaks.
Koertega peab olema nii, et õpetatud ja suukorvistatud koer kõnnib omaniku parema jala juures ja ei tuia pika 10m rihma otsas siia-sinna ning ei nuusi kõike, mis meeldib, kaasa arvatud teisi jalakäijaid. Ma saan aru, et koeraomaniku jaoks on tegu maailma sõbralikuma peniga, kes kunagi kedagi ei hammusta ja haugub vaid rõõmu väljendamiseks ja rõõmus on ta kogu aeg, aga koera mitteomavad inimesed ei pea aksepteerima kõiki koeraomaniku vaateid elule ja ühiskonnale.
koeraga on ju lihtne.kui koer läheb nt. paremale ,siis liigub talitaja paremale poole kõnnitee serva,mitte ei jää vasakule töllerdama.kas pean sörkimisel kasutama sõiduteed,kuna kõnnitee on hõivanud koeraomanikud?
Soovitaks teil veidi Euroopas ja põhjamaades ringi reisida, pooltel koerad, keegi ei tuiska mingi tõuksiga inimeste vahel. Vaadates veidi maailmas ringi on eesti ikka suht persses koht omadega. Mingid vihased tõusikud oma suure laenukoorma otsas, loomad on mõttetud ja naabrist peab ”parem” olema kasvõi läbi ussi emmi. Haa, irvitan laia lõuaga selliste üle, minge oma kohustuslikule tööle, ma lähen kalale…
Oh neid koeraomanike. Ükskord lasin kella kui jalgrattaga tagant lähenesin - rihm oli pingul terve tee ulatuses nagu ikka. Ai sa raisk kus sain sõimata. Koer veidi ehmatas ja jooksis omaniku jalge vahele, omanik see-eest puhta pöörane tahtis kallale tulla mulle selle pärast. Ei tea kes keda seal jalutas.
Liikluse eesmärk ei ole selles, kellel on õigus, vaid et kõik tervetena sihtpunkti jõuaksid. Mitte ainult tõukurid ja koerad, vaid ka koeraallergia all kannatavad inimesed, kellel poleks midagi nt nuuskiva hobuse vastu. Su kommentaar tabab väga täpselt olukorda, mida näeb sageli parkides ja paneelmajade vahel, aga kusagil Rapla ja Kehtna vahelisel kergliiklusteel, kus ei kohta pool tundi ühtegi hingelist ja mis on teisel hetkel rahvast täis, on ajuvaba keelata ööpäevaringselt koertel nuuskimist või (tõuke)ratastel sõitmast üle 5km/h. Ja kui keelatakse, siis tehakse ikkagi, sest inimesed rikuvad ikkagi reegleid nii tehniliselt kui ka moraalselt. Täna ainsad seal nähtud inimesed lasidki seal kergliiklusteel kiiremini kui mina 70 alas.
See teema tüürib pidevalt selles suunas, et keelame aga kõike, mis mulle ei meeldi või mis piirab peale minu asemel just teisi. Kui me kasutaks kõiki õigusi, mida seadus lubab, häiriksime üksteist uskumatult paljudes asjades, aga enamus inimesi seda ju ei tee. Mõni üksik teeb. Üks teeb linnas bussiradade abil ja teine jalakäijana oma õigusi kehtestada püüdes, kolmas lihtsalt hajameelsusest. Ainuüksi neile keskendumisekski ei ole politseil piisavalt ressurssi. Aga et kehtestada juurde reegleid, mida keegi isegi kontrollima ei hakka (või vastupidi, mida kehtestaksegi vaid selleks, et neid on lihtsam kontrollida, kuigi see probleeme ei lahenda)... milleks? Liikluskorraldamise imiteerimiseks?
Ühiskonna normaalseks toimimiseks peame järgima ka kirjutamata reegleid, mitte ainult seadusi. Selle toimimise lööb rööpast välja mõne indiviidi arvamus, et tema võib rohkem kui teised ja sülitab kirjutamata ja kirjutatud reeglitele. Kõike oleks ju tegelikult võimalik seadustega reguleerida, aga see viikski tõenäoliselt vaid politsei- ja karistusriigini. Seega ülilihtne kirjutamata reegel- arvesta ka teiste inimestega. Ja lihtne käitumismudel- ära häiri teisi oma kihutamisega ja hoia koer lühema rihma otsas. Vali koht, kus kihutada ja vali koht, kus koer vabalt joosta saab. Pole ju keeruline.
See lause käis siit foorumist läbi juba päris algusaegadel (kui veatult liiklevad isehakanud miilitsad moraali kukkusid lugema), et tee liikluses mida tahad, aga tee nii, et see tegevus oleks kõigi kaasliiklejate jaoks üheselt arusaadav ja et nad selle peale tõstaks (mõttes) pöialt, mitte keskmist sõrme. Kehtib nii koerajalutajate kui ka (tõuke)ratturite kohta. Reeglid on rikkumiseks! ;)
See pole kindlasti parim ega ka lõplik lahendus ja sisaldab üldse palju veidrusi (põõsad-lilled autoteedel), aga jääb mulje, nagu uue hingamise saanud pealinna otsustajate ringist oleks käinud keegi vahepeal kusagil välismaal ja seal jalgratast pidanud kasutama. Praegu maha määritud punase plastikuga kaetud radadel sõidavad vaid üksikud fanaatikud, aga kui rattur tunneks end turvaliselt ja autodest eraldatuna, hakkaksid paljud neid teid ka reaalselt kasutama. Laiem kõnnitee, mille servas on punane rada, oleks kõigile paremini hoomatav (praegusi liiklusmärke, kummal pool peavad olema jalakäijad ja kus ratturid, ei jõua nutijoobes inimesed nagunii jälgida). Ohutum ka kukkumishirmus jalgratturile ja autojuhtidelegi, kelle tähelepanu sellisel viisil vähem hajutataks. Tänava pind tervikuna sellest ei muutuks. Muutuks vaid haljastuse paiknemine. Saab teha väga halvasti ja saab teha ka win-win olukorra, milles kaasarääkimise kutse juba kusagil (FB?) silma torkas. https://www.err.ee/1609997419/pildid-tallinn-kavandab-keskli
nnas-parnu-maantee-loigu-umberehitamist
Rottisin sealt ka mõned pildid, et oleks silme ees, millest jutt käib. Sellistele rattateedele poleks sugugi keeruline panna ka lihtsaid-odavaid kiiruskaameraid, mis teavitavad rattureid sõidukiirusest - rikkuja häbimärgistamine kohapeal, kelle näopilti poleks sugugi keeruline kuvada näiteks seal samas suurel ekraanil;) Saaks ilma trahvideta ja inimressurssi liigselt kasutamata heal juhul kriitilise massi mõistlikult liiklema. Kriitilisele massile järgneb üldjuhul juba enamus, vähemalt õnnestusid samast loogikast lähtudes ületeejooksmiste, ülekäiguradadel teeandmise, helepunase fooritule jpt kampaaniad.
sellised pildid on nagu muinasjutust.kõik on puhas ja pole tolmu.millegipärast pole pilte kui on talv,kui on läga ja lumehunnikud.sellel talvel oli Tallinna kesklinnas Tartu mnt.isegi spets talvesaabastega raske liikuda,rääkimata mingist rattaga turnimisest
##kui rattateed on punaseks värvitud,siis ei tähenda see automaatselt seda,et teed on läbitavad tõuksidega aastaringselt##
Kas praegu siis on läbitavad? Kõnniteega liidetud rattateed on lihtsam puhtana hoida, sest seal ei sõida autod, mille rataste alt kogu sodi tee äärde rattateele lendab (vt teine pilt).
Rattaradade nihutamine pole tehniliselt keeruline, seda tehakse pidevalt ka autoteedega, et koorem mulda ja põõsad asfaldi asemele. Vahe tuleb sisse sellest, kas maa-alustele kommunikatsioonidele ligipääsemiseks tuleb hakata lõhkuma asfalti, laduma uuesti betoonparketti või tõsta kõrvale põõsaid. Kõik variandid on kasutuses.
Kus võetakse üldse eeldus, et tõukerattaga peaks saama sõita aastaringiselt? See on sama ajuvaba eeldus, et kelgutada peab saama aastaringselt. Või saama elektriautoga sõita järjest 1500km. See on teine nish, samas oluline nish kasvõi selleks, et need, kellel pole otseselt vaja linnas autodega rehvitolmu tekitada, omaksid alternatiive ka trajektooril, mis on risti ühistranspordiliinidega. Teine äärmus on paljud (filmidest kõrvale jäänud!) piirkonnad USAs, kus pole isegi kõnniteid. Linnade planeeringus on arvestatud, et neid pole kesklinnast kaugemal enam vaja ja kõik inimesed sõitku autodega parklate-koduhoovide vahet.
Tõukside ja jalgrataste eristamine rattateede kontekstis on mittevajalik, olgugi tegu tõuksiteemaga, sest kergliiklusteed on neile ühtsed ja mõlemate hulgas leidub mudeleid, millega saab ka talvel sõita. See on juba omaette teema, et talvesõiduks kõlbulik ja kiire jalgratas on kosher, aga talvesõiduks sobilik aeglane tõukeratas läheb juba välja nende seaduste alt, mis soodustavad kergliikurite kasutamist ja neilt nõutakse nt kindlustusi (mis pole vale, lihtsalt fookus on vale, nutijoobes jalakäija või tavarattal kihutaja on ohtlikumad kultuurselt liikuvast ja renditõuksist paremini juhitavast ja 2kg raskemast tõukerattast).
Kogu see hektiline tõmblemine iga huvigrupi kraaksatuste peale taandub lõpuks ikkagi teaduses kasutatava loogikani, et probleemide efektiivseks lahendamiseks on vaja:
- defineerida probleem võimalikult täpselt,
- otsida võimalikud lahendusvariandid,
- nende lahenduste plusse-miinuseid kaaludes ja eri lahendusi kombineerides leida parim võimalik lahendus täpselt defineeritud probleemile,
- otsida vahendid. Kui ei leia, siis optimeerida lahendusi, aga lähtuda tuleb ikkagi täpselt defineeritud probleemist, mitte lobistide huvist kallutada lahendusi enda huvides.
Kogu diskussiooni absurdsust näitab juba see, et probleemina defineeritakse 1-2kg kergemat või raskemat tõukeratast ratta-sõitja ~100kg kogukaalu juures. Ei, see kilo sinna-tänna ei ole probleem, see on ühe korruptsioonipesa ostetud seadus enda turuosa huvides, mis on lobistide abil suudetud müüa ühiskonnale maha valetavaid loosungeid kasutades. Ja mõned usuvadki, et kõige olulisem turvalisuse komponent tõuksijuhi otsuste juures on seotud nende mõne kiloga.
näha on et inimesed lihtsalt trollivad siin.te ilmselt pole kunagi kõnniteel liikunud ei jala,ega rattaga.kui tuleb talv ,siis uhatakse kõnniteedele ohtralt teravaid kive mis lõhuvad rattarehve ja jalanõusid.ise sa pasundad siin pidevalt kuidas soomes sõidetakse aastaringselt rattaga.eesti on justkui lõuna pool ,aga siin järsku on see vastunäidustatud.sa kärss oled ehtne kremlitroll
Kui 63amg foorumisse jõudis, siis olid käitumisreeglid juba kirja pandud ja kohustuslikuks tehtud. Neid peab järgima ka praegu!
Eneseteadvus/hinnang on sul alati kõvasti üle keskmise olnud, aga nüüd hakkab käest ära minema, milleks?
Ja ära kuluta seda kremli trolli ära nüüd, see sõna devalveerub nii väga kiiresti ja on vaja mingi uus sõnakombinatsioon tiblastani palgaarmee vastu välja mõelda.
Lollidemaal:
"Teine äärmus on paljud (filmidest kõrvale jäänud!) piirkonnad USAs, kus pole isegi kõnniteid. Linnade planeeringus on arvestatud, et neid pole kesklinnast kaugemal enam vaja ja kõik inimesed sõitku autodega parklate-koduhoovide vahet."
Vähemalt vanasti, kui vastik (legaalne)õppur tee ääres jalutas/käis, pidas kohalik auto kinni ja küsis:"kas kõik on korras?" :D
Jalgratast siis tänaval ei näinudki, olid ainult lapsed oma blockis...
Aga see võis piirkonniti erineda.
##te ilmselt pole kunagi kõnniteel liikunud ei jala,ega rattaga##
Oh muidugi mitte! Neid kremlikommentaare ei saa kirjutada tõuksiteemas ju ometi kaine peaga?
Soomes on kõnni- ja rattateed täis neid "teravaid" graniidikivikesi ja talv ise on oluliselt pikem. Minu rattal on tänagi all need rehvid, mis 1999a Soome kolides sellele just talveks ostsin - rehvid, mida kasutasin Soomes 7a AINULT talveperioodil ja Eestisse kolimisest alates on see ratas mul ainult maastikul sõitmiseks (nende samade "talverehvidega"). Asfaldil kulutamiseks olid suvel teised kitsad rehvid (neid on ikka hunnikute viisi lõpuni kulutatud). Ei ole rehvid ega jalanõud kunagi nende "teravate" kivikeste pärast kannatada saanud. Jalanõudele mõjub sool, rattarehvide kohta ei tea midagi arvata, pole soolakogemust nendega. 63amg elab teises paralleelreaalsuses või lihtsalt luuletab.
Päris huvitav oleks teada kui palju Kärss reaalselt rattaga seal Soomes elades km läbis või kui palju ta sõidab Eestis ning mis rehve kastutab.
minu kogemus Tallinnas ütleb, et need graniitsõelmed on põhjus nr üks, mis jalgratta rehve lõhuvad. Kui ei vali korraliku torkekindlusega rehve, siis läks mul talve jooksul 6-7 korda rehv katki ja põhjus oli pea alati rehvist läbi tunginud graniidi kild. Suvel sama lugu klaasikildudega (aastane läbisõit linnas vahemikus 4000-5000 km). Korraliku torkekindlusega rehvidega pääseb üldjuhul väheste rehvi purunemistega. 1999. aastal torkekindlaid rehve kindlasti ei olnud.
ilmselgelt ebausutav on ka see hunnikute viisi lõpuni kulutatud asfaldi rehvide lause.
Mul retro maanteerattal, millel on 23mm siledad rehvid, kestavad need 9000-11000km (Continental Grand Prix 5000) . viimase 9 aastaga ja 27000 km on läinud 3 jooksu rehve. Tavalisel jalgrattal kestavad suve- ja talverehvid märksa kauem, kui mustri kulumist vaadata. Pakun, et 20000 km. Mina olen vahetanud lihtsalt talverehvid (Continental Top Contact Winter II) kuskil 10000-13000 km läbimise järel ära, kuna hoolimata torkekindlusest ja mustri korralikust jäägist hakkab ka neil kummitama see graniitsõelmete põhjustatud rehvipurunemised.
Kärsa jutus on seega suur vastuolu sees - ühest küljest graniitsõelmed tema rehve ei lõhkunud, mis viitab vähesele sõitmisele, aga teisest küljest hunnikute viisi läbi sõidetud suverehve, mis viitab amatöörsportlase läbisõitudele iga aasta.
Kust ma seda teadma peaks, kui palju ma km sõitnud olen jalgrattaga? Elektritõuksil on muidugi spidomeeter ja odomeeter, aga tavarattal pole ju midagi, oleks pidanud kaardilt arvutama ja sõidupäevikut pidama? :))
Torkekindlusega pole kursis (mingi märge rehvil?). Lisasin pildid neist 1999 ostetud (st tõenäoliselt veelgi varem toodetud) rehvidest, esimesel pildil esiratas ja teisel tagaratas, viimati täna käisin sellega oma metsas (kasutangi seda praktilise vajaduse pärast, mitte lõbutsemiseks). Ära visatud suvekatest loomulikult pilte pole, aga need kõik on olnud sama tüüpi rehvid, nagu kolmandal pildil vasakult lugedes teisel (laste)rattal. Lumi/jää/muld rehvi ei kuluta, nagu autodelgi, mis asfaldil ei liigu. Sõitsin Soomes 7a jooksul tööle 2km kaugusele (autoga olnuks 3km) keskmiselt 2-3 päeval nädalas aastaringselt (st mõnikord ka 7p nädalas, aga -35st jahedamas pigem harvem) pluss metsatrenn tööpäeva järel, lisaks õhtuti linnas/poes/pubides jne käimised. Peale seda sõitsin 6a jooksul Tallinnas väga kaootiliselt (aasta keskmiseks arvestaks max korra nädalas) Kadriorust Mustamäele ca 12km. Tallinnas töötav abikaasa kasutab viimased kümmekond aastat jalgratast samuti probleemideta (sh rehviprobleemideta), aga mitte talvel, pargib auto Tallinna serva ja rattaga edasi. Olen seda kõike ka varem kirjutanud. Siselohve olen loomulikult vahetanud, aga mitte torgete tõttu (nõuka ajal ja 90ndatel oli see samas iga-aastane tegevus). Soomes kulusid suvekummid väga kiiresti, sest need 2km olid mäest alla (olenemata sellest, kas linna suunas või töökoha suunas) ja kui ei pidurda, oli kiirus kohe ~70. Tänu sellele vahetasin ka piduriklotse kõriauguni, hiljem Eestis pole kordagi vahetanud, reguleerimisest on piisanud.
Sealt tuleb ka see kogemus, et ühiskond toimib suurepäraselt ka ilma igasuguste mahamärkimata rattaradadeta, kus rattaga mõned sõidavadki 60km/h+, jalakäijad on sellega arvestanud, jalutavad enda pool kõnnitee servas, ratturitel on ruum tee keskel. Selle aja jooksul oli ainult üks intsident tutvusringkonnas, kui just sellisel "kiirel laskumisel" sõitis auto eest läbi ja juht unustas ära, et tal on kerghaagis sabas, mis jäi risti üle kõnni/rattatee. Oli õnnelik õnnetus ratturile (kiiver!), raud kannatas kõvasti.
Meenutan juba väga mitmendat korda, et Soomes kasutatakse jalgratast ka umbjoobes, see on igapäevane (igaöine), seda aktsepteeritakse ja ka see ei tekita probleeme. Samas linnas on mu sõbrannal nüüd oma rendielektritõuksiäri, pole neid probleeme mis Tallinnas, sest inimestel on seal harjumus käituda vastutustundlikult. Vbl Hki-s on teisiti, pole kursis.
Kle Rallisõitja, sul on aeg jälle kivi alla tagasi roomata mõneks ajaks ja siis uue nimega tulla, äkki me siis ei tunne ära sind. Sa oled isegi trollimisega alla käinud, masendav.
ratastele on ammu olemas tubeless rehvid, keefir käib ka sisse :) Need parandavad ise aasta jooksul umbes 10-15 auku ära, kui just ribadeks ei lõika. Talvel ja tegelikult üldse peale õhukummita rehvi peale pole ühtegi puru saanud.
troll on troll.ilmselgelt mingite ainete mõju all.meil on tõuksi teema ja me räägime tõuksidest.tegelane näitab pilte maastikuratta rehvidest.hea,et atv rehvidest pilte ei tee
Sellise sõnavõtu peale, mis ei suuda eristada, kes kellele ja miks vastas, ei oskagi muud öelda kui et äkki paneks prillid ette ja loeks uuesti üle? Ma rohkem ei hoiata.
Jah, läks trolli tõttu off-topicuks korraks aga seda juhtub meil kõigil. Sinu sõnavõtt on aga rämedalt pusse pandud praegu.
63amg väga tähelepanelik :)
Täna sõitsin rendikaga pealinnas, Tuule tõuksiga. Sikupillist Pärnu mnt Sparta lähedale. Kergliiklustee, kruusatee, liiva ja hypekaid. Väga mõnus ja ainult et sirgel asfaldil natuke aeglane. Ja ka sigakallis võrreldes Citybee autorendiga. Samas aega säästsin palju ja põnev oli ka :)
Kergliiklusteed on seaduse järgi nii rataste kui ka (elektri)tõukerataste jaoks. Nii jääb see arvatavasti ka tulevikus. Küsimus on vaid selles, kas kergliiklusteid jagatakse autoteedega või kõnniteedega ja ka see pole mustvalge, sest olenevalt kohast võivad mõlemad lahendused olla parimad, mõnikord ka ainuvõimalikud. Kogu see vastandamine on puhas huvigruppide omavaheline kisma, sest paljudes riikides-kultuurides need vastuolud puuduvad ja mahuvad kõik ära samale sõiduteele või kõnniteele ilma seda rattateeks nimetamata või plastmassiga üle võõpamata.
##me räägime tõuksidest.tegelane näitab pilte maastikuratta rehvidest.hea,et atv rehvidest pilte ei tee##
Lisan ämbrite kolistaja silmaringi avardamise huvides mõned pildid siis samas mõõdus tõukeratta rehvidest ja meenutan, et alles 3 nädalat tagasi panin siia sarnase pildi sarnasest elektrilisest tõukerattast. Mõnikord oleks kasulik ka lugeda, mitte ainult kirjutamisega piirduda.
