Mina üritan erinevalt teist realist olla. Seda, milline saab olema meie keskealiste ja tänaste noorte tulevik, saab suurepäraselt teada, kui googeldada jaapanikeelset sõna ,,kodokushi,, mis tähendab tõlkes üksikut surma. Matemaatika on halastamatu, demograafia eest ei pääse meist keegi. Tegin selle teie eest ise ära, need pildid on väga kõnekad! https://letmegooglethat.com/?q=kodokushi
Statistika järgi on Jaapanis sagenenud vanurite sooritatud pisikuriteod sellel põhjusel, et vanglakaristus tagab neile elementaarse arstiabi, peavarju ja söögi. On jah masendav, kuid kas Jaapani pensionär peaks süüdistama ainult oma riiki ja valitsust? Jaapani riigi võlatase juba on üks maailma suurimaid, kuni 260% SKP-st, Eestis on see umbes 24% SKP-st.

Muudetud 08.03.26 19:26

Ära doomscrolli nii palju ja vaata korraks ekraanilt õue läbi akna.

Igakuiselt oma raha turgudele investeerides pean paratamatult maailmas toimuvaga kursis olema, mitte piirduma ainult oma koduaknast nähtava pildiga. Meil siin ei ole täna tõesti elul eriti midagi viga. Selle üle tuleb rõõmu tunda. Saab minna palju hullemaks!

Muudetud 08.03.26 20:32

Doomscrolling (or doomsurfing) is the compulsive, excessive consumption of negative news or social media content, often leading to increased anxiety, depression, and poor sleep. Driven by a desire for control over uncertainty and a negativity bias, this habit is linked to social media addiction. It acts as a digital addiction that can affect mental and physical health, often triggered by the need to feel "informed" during crises.

Täpselt siia sa jõudnud oledki oma "kursisolekuga" ja papi taga ajamisega. Meil ei ole pekkis veel ainult inimeste tugevuse pärast, sarnasus tiblastaniga, et kannatame ära. Tegelikult on aga juhtkonna tasandil asi korralikul tagumikukursil. Tuletan meelde, et mind isiklikult ei koti endiselt kas maks on 20 või 26% a mina pole ülejäänud meie riigi rahvas.

Ikkagi optimist. Pessimist ütleks, et enam hullemaks minna ei saa, optimist ütleb, et saab küll.

Eesti elul ei ole viga mitte midagi. Igal pool on omad mured ja alati saab minna veel hullemaks, aga fdghfgh on lihtsalt üks õel ussike, kes on enda elujärje parandamise asemel pühendunud teiste elu jälgimisele. Aga jälgi terviseks. Hoian sind kõigega rõõmuga kursis. :)

Muudetud 08.03.26 21:39

##Igakuiselt oma raha turgudele investeerides pean paratamatult maailmas toimuvaga kursis olema, mitte piirduma ainult oma koduaknast nähtava pildiga.##

Miks Sa üldse välismaale investeerid, kui Eesti majanduskeskkonnas kõik nii hästi on? Kui jätta kõrvale (eelkõige bluffimisega seotud) aktsiate skyrocketid, siis oma ettevõttesse investeerimine peaks ju tooma alati rohkem raha tagasi (sh madalama riskiga;) kui mistahes võõrastele äridele oma raha jagamine? Ja "kursis olemine" tähendab siiski neutraalset lähenemist faktidele, mitte ainult endale meelepärast faktide tarbimist ja mittemeelepäraste analüüsimata jätmist:)

Võtan siit artiklist paar tsitaati teemasse. Põhjuste mittetunnistamine ja ainult tagajärgedega tegelemine ei ole viinud siiani kuhugi ega vii ka tulevikus. Erakondade osas pole mõtet illusioone luua, aga valida tuleb neid, kes ei valeta ja kes on valmis tegelema ka probleemide põhjustega. Kindlasti ei ole selleks aga põhjustajad ise.
https://www.err.ee/1609961384/juhan-parts-eesti-peab-leidma-
tee-ideoloogilistest-dogmadest-valja

##See ei ole olnud tavaline majanduskriis, kus käiakse põhjas ära ja siis liigub kõik taas üles, vaid meil on endiselt vinduv stagnatsioon. See on pärssinud nii-öelda pehmeid, kuid olulisi tegureid: üldist usaldust, kindlustunnet, riskijulgust ja koostöövaimu nii riigis, ühiskonnas kui ka ettevõtluses.

Kunagi ütles vist Jaan Kross nõukogude aja kohta, et kõige hullem ei olnud mitte hirm, vaid see, et sunniti elama vales. Inimese identiteeti see ei tapa, kuid inimene valib loomuliku kaitsereaktsioonina vaikimise.

Ei ole võimalik inimesi lihtsalt vaesustada – kuskilt tuleb alati vastujõud. Ja seda kõike me juba paljudes liikmesriikides ka näeme.##

Ametnikud vist surevad nälga pingelise tööpäeva jooksul.
https://majandus.postimees.ee/8429888/riik-ostab-mitmete-mil
jonite-eest-muugiautomaatide-teenus

Artiklit ei näe, aga üldjuhul maksab automaadi omanik renti ja tulu teenib müügisolevate asjade juurfehindlusest. Miski asi on jälle väga äraspidi läinud.

Seda mõtlesin minagi, et mille eest makstakse, aga artiklist see ei selgu. Tingimustes on kirjas: "Hooldus, remont ja paigaldus toimub teenusepakkuja kulul.
Hanke lepingu pikkus on 60 kuud ehk viis aastat. Hanke maksumus on 1,5 miljonit eurot."

See paraku ongi tänapäevase kollase ajakirjanduse puudujääk, et artiklid on pinnapealsed klikimagnetid.

Juba pealkirja puhul tekib küsimus, et mida siin riik üldse osta kavatseb? Riik saab müüa õigust ja põranda ruutmeetreid, et eraettevõtted saaksid ka riigiasutustes oma kaupa müüa ja sellelt kasumit teenida.

On väike võimalus, et masinates olev on valitutele tasuta. See oleks ,,rangel säästurežiimil" olevas riigis muidugi tõsine pärl.

Tasuta loetav värske statistika "korda tehtud" Eestis koos selgitustega.
https://majandus.postimees.ee/8430372/sunged-naitajad-eksper
t-toojouturgu-ootavad-ees-halvad-uudised

https://www.err.ee/1609963484/valitsus-arutab-neljapaeval-ak
tsiisitousude-arajatmist
Aktsiiside ärajätmine oleks majandusele positiivse mõjuga. Hinnalae kehtestamine, nagu leedukatel plaanis, on aga puhas populism, sest kui riik lihtsalt määrab maksimaalse hinna, võib see jätta mulje, et probleem lahendatakse kiiresti, kuigi tegelikud põhjused jäävad alles. Kui hinnalagi on madalam kui turuhind, võivad ettevõtted hakata kütust müüma kahjumiga või väga väikese kasumiga. Selle tagajärjel ei pruugi tanklad tahta nii palju kütust müüa, kütuse import võib väheneda ja välistatud ei ole järjekorrad või puudus. Vanemad inimesed mõletavad ilmselt ajaloost selliseid aegu. Turumajanduses peaksid hinnad kujunema pakkumise ja nõudluse järgi. Riiklik sekkumine hinnapiiranguga moonutab turgu.

kle nüüd, idealist-kapitalist- olukord on tegelikult selline, et keegi kuskil topib sitax pappi taskusse, samal ajal tavalised töösipelgad ainult vaesuvad. See pole ammu enam kapitalism ega idealistlik nõudluse-pakkumise majandus nagu see õpikutes kirjas, see on juba ammu tavaline röövimine, liigkasuvõtmine.
Ja kuna see riik sülitas toidu käibeka alandamisele, siis miks tuleb nüüd järsku arutada kütusemaksudega seotut? Äkki on hoopis valimised tulemas?
Kütusega on lihtne- kui on kallis, siis ei sõida. Või sõidad elektriga ja laed tööandja juures. Toiduga on keerulisem- süüa on vaja ja on vaja hästi, sest tühi kott ei seisa püsti ja näljane tööline ei suuda kapitalistile lisaväärtust toota. Paraku on see jama ka veel kaelas, et kallis kütus ajab poes hindu üles. S.tt seis igatepidi, aga kui mingi maksu alandamisega langeb kütuse hind 2 eurtsi pealt 1,90 jevroni, siis on megaodav vä?
Paljud kriisid on kunstlikult tekitatud, seega enamasti on vaja leida vaid vastus küsimusele- kellele on see kasulik.

"Riiklik sekkumine hinnapiiranguga moonutab turgu. "
Aga rohemögaga: "taastuv"energia toetused, el. auto toetused jmt võib?

Toidule KM erisuse tegemist mina ei poolda. Parem siis juba tõsta elatusmiinimumi vms. toetust, kui üks järjekordne laiapõhjaline meede, millest võidavad enim need, kellel toidu ostmiseks rohkem raha. Niipalju kui Euroopas reisinud olen, ei ole see toit mitte kusagil eriti odavam olnud, ükskõik kas on toidul madalam KM või mitte. Mina tööl näljas ei ole. Meil on soe toit tööandja poolt(ilmselgelt KM vabalt).

Muudetud 11.03.26 22:56

Tööandja kulul toit saab olla ainult km ja erisoodustustasuga.

Igal pool mujal on odavam kui meil enamus toitu. Mitte ainult poes vaid ka baaris või restos. Siinne 700 arve läks mul Saksas sama kvaliteediga kohas 400 aind, ära aja pska!

##Niipalju kui Euroopas reisinud olen, ei ole see toit mitte kusagil eriti odavam olnud##

Vähese elukogemuse ja kitsa silmaringi reklaamimine pole sugugi patt, vaid kuulub statistika hulka. Näiteks mina ostsin möödunud aastal süüa 9 erinevas Euroopa riigis, sellele eelneval paaril aastal veidi rohkemates. Autoreisid on lihtsalt mu hobi ja täidan statistikat teise äärmuse lähedal, kuid koos sellega tekib võimalus bluffimine läbi näha.

Seda, kas toidu KM erisus on põhjendatud või mitte, näitab ka teiste riikide praktika. See pole enam nii lihtne, et "minu arvates", vaid kui teised teevad, tuleb sellega arvestada mingil viisil. Need teised riigid samuti arvestavad, isegi kui selleks pole alati KM erisus (nt Taani), need on paratamatud suurde eurokolhoosi kuulumise rõõmud. Me räägime sellest toidu KM langetamisest just sellepärast, et riik loobin elektriautode, rohepesuskeemide jpt viisidel raha tuulde sellises mahus, et ühiskonna vaesem osa ei suuda seda laristamisorgiat enam kinni maksta. Loomulikult oleks õigem tegeleda probleemi põhjustega, aga nüüd on tagajärjed käes ja tuleb esmalt kustutada tulekahju. Praegusel hetkel on kõige olulisem, et ei tehtaks otsuseid, mis inflatsiooni veelgi suurendaks - juba seni tekitatud pasa lahendamine saab olema järgmise valitsuse jaoks ülikeeruline.

Teemasse: igal pool jagatakse nüüd seda artiklit, kus UU toob välja (muidugi omakasu huvides) olulise kitsaskoha. Nii palju, kui põllumehi tunnen, jagunevadki nad fifty/sixty, et ühed usuvad revolutsiooni ja teised, et kirjutame plakati ja äkki sellest midagi muutub. Ajalugu näitab, et revolutsiooni toimumiseks ei piisa sellest, et alamad klassid ei taha enam elada vanal viisil, vaid vajalik on ka see, et ülemad klassid ei saa enam valitseda vanal viisil (Lenin). Praegu veel saab, karistamatult, stiilis "peale meid tulgu või veeuputus".
https://uueduudised.ee/eesti-pollumehed-ei-usu-mitte-oma-jou
sse-vaid-usuvad-head-tsaari/

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120441426/hinnavordlus-ees
ti-vs-lati-kas-madalama-kaibemaksuga-tooted-on-poes-odavamad
Delfi ajakirjanikud võrdlesid kahe poeketi e-poodides värskete köögiviljade hindu, mille käibemaks on Lätis 12% ja Eestis 24%. Üllatuslikult selgus, et mitmed Eestile ja Lätile tüüpilised viljad on Lätis kallimad ka madalama käibemaksuga.

Muudetud 12.03.26 01:08

Mine ise kohale ja ära aja jama! Isegi Riias on odavam kui meil Haapsalus või Pärnus ja ma ei liigu odavamates kvartalites!
Poodidest, siis on ilgelt mugav jah võtta rimi ee ja lv lahti ja kõrvutama hakata aga see ei näita reaalsuses midagi, e-poodide hinnad ja letihinnad ei ole sünkroonis peaaegu mitte kunagi.

Hispaanias on 4% maksumääraga leib, jahu(eriti leivajahu), piim, juust, munad, värsked puu- ja köögiviljad, kaunviljad, teraviljad, kartul ja muud mugulad ja oliiviõli.
10% on maksustatud pasta, seemneõlid, mitmed töödeldud või valmistoidud, liha ja kala. Ise filmisin Hispaanias. Kolm kuud tagasi. Mõni asi oli pisut odavam(jah kohalik puu -ja juurvili on odavam), mõni asi jällegi pisut kallim, keskmiselt sama hind: https://www.facebook.com/share/v/18L2w54Xg4/

Muudetud 12.03.26 01:54

Täitsa prsses kodanik ikka... Ma ütlesin sulle, reisi ise läbi, mitte ära doomscrolli ja leia täiesti suvalist jama netist! Ütle lihtsalt: Ma ei usu!
Ma lepin sellega aga millega ma ei lepi, kui sa hakkad tõestama siin selliseid asju läbi kellegi viienda pilgu, kes vb valis kõige kallima keti ja jalutas sinna sisse et tiblapropat filmida? ERITI KUI sa üritad teha seda inimestele, kes siin pidevalt kas hobi korras või töö asjus enamusi riike kas läbi sõidab ja/või lendab!

Muudetud 12.03.26 01:55

Need pood/e-pood hinnavõrdlused on nii palju meediast läbi käinud teema, et selle õnge minek tundub juba kummaline. Või siis tahtlik. Samuti on igal ketil eri riikides erinevad müügistrateegiad (vrdl Prismad Soomes ja Eestiski) ja loomulikult valin Saksas ja Poolas samuti poeketti vastavalt hetkesoovile, täpselt nagu ka Eestis. Ja ega kõike ei ostagi.

Ei oska sellist vaidlust väga jätkatagi, sest ma pole kordagi elus e-poest toitu tellinud. Hindu olen võrrelnud ja sellepärast ikkagi päris poodi (ja pigem Soomes:) külastanud. See, kes armastab e-ostlemist ja ujub erinevate e-poodide vahel nagu kala vees, oskaks kindlasti ka e-kaubanduses targemaid valikuid teha. Ainult et kuni seda infot saladuses hoitakse, tulen ka järgmisel korral Soomest, Rootsist, Lätist vm mujalt nii, et auto on toitu täis, sest toitmist vajavaid suid on palju ja märkimisväärsed hinnavahed on suuremate koguste puhul ikka väga suured.

https://www.facebook.com/share/v/18L2w54Xg4/
Millest sa räägid Deus? Ma ise filmisin selle Hispaanias olles toidupoes. Jagan oma enda isiklikku Facebooki linki. Käisin teistes poodides ka, see mida filmisin, on täiesti keskmise hinnatasemega.

Muudetud 12.03.26 02:19

Piinlik, inimene ei oska käänata sõna õlu: "Õlle on pisut odavam. Täna proovisin sushirestos isegi Jaapani õllet."
Aga asi ei ole selles, mis mujal maailmas toimub, asi on selles, kuidas meie valitsus jamadega hakkama saab, vähemalt püüab midagi teha, mõtleb kodanike hakkamasaamisele. See, kui pärast hinnad ikka ei lange, suunab rahva tigeduse juba kauplejate suunas, kes pisarsilmi muudkui väidavad, et nemad liigseid kasumeid ei teeni.
Aga uusi kapulusi meeldib neile miskipärast ehitada küll.
Kuid postilehes ilmus huvitav artikkel- keegi vist tegi elu avastuse või kirjutas bakatöö.
https://majandus.postimees.ee/8431562/paljud-kukuks-pikali-k
ui-seda-teaks-eesti-inimeste-palk-on-tegelikult-palju-suurem

Kõik Eestis teavad oma netopalka – seda, mis kuu lõpus kontole laekub. Samuti teab enamik ka oma brutopalka – ehk palka koos maksudega. Kuid tegelikult on Eesti inimeste teenistus palju suurem… seda lihtsalt ei näidata inimestele.Kuigi lõppude lõpuks tuleb kontole sama summa, on inimestel ehk huvitav teada, kui palju nad tegelikult riigile maksavad. Eestis on valitud tee, mis võimaldab inimestele kunstlikult näidata väiksemat maksukoormust.See käib nii: kui inimene teenib 2500 eurot bruto kuus, saab ta, sõltuvalt pensionisammastest, kätte 2033 eurot. Maksukoormus tundub päris hea, ainult 18 protsenti tuleb ära anda.
Kui sama inimene läheks nüüd külla Saksamaale või Taani, peaks ta sõpradele ütlema, et ta teenib 3345 eurot bruto. See ongi tema Eesti palk, lihtsalt koos kõikide töötaja pealt makstavate maksude, ennekõike sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmaksega – neis riikides ongi kombeks brutopalka nõnda näidata. See tähendab ka, et tegelikult võetakse Eestis inimese palgast ära ligi 40 protsenti.
Eestis nimetatakse seda tööandja kuluks, aga praktikas sellist asja ei eksisteeri – sisuliselt on see inimese väljateenitud brutopalk, sest ka needsamad maksud on seotud konkreetse inimesega, tema pensioni ja haigekassaga, mitte mingi abstraktse tööandja kuluga. Lõppude lõpuks laekub pangakontole sama summa, aga inimesed lihtsalt näevad ühel puhul kõike, mida nad riigile ära andma peavad (vahet ei ole, kas ülekande teevad nemad või tööandja) ja teisel juhul nad kõike ei näe.Kogu palga näitamist propageerib näiteks ettevõtja Oleg Gross.Miks seda Eestis ei muudeta? Poliitikud ütlevad, mida nad asjast arvavad.Reformierakonnast vastas riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Ta ütles, et ta ei oska välja mõelda ühtki sisulist argumenti sotsiaalkindlustusmaksu arvamiseks brutopalga sisse. «Nimelt on Eestis otsustatud, et on tulemuslikum, kui töötamisega seotud makse arvestavad, tasuvad ja deklareerivad tööandjate raamatupidajad, kellel on selleks vajalik väljaõpe ning maksuametiga seotud palgaarvestusprogrammid. Minu meelest on see tark ja praktiline otsus, mis rakendub maksumaksjale võimaluses täita tulumaksudeklaratsioon mõne minutiga, kui ei ole palju muid tulusid. See, et Saksamaal on teistsugune traditsioon, ei tähenda, et meil ei võiks olla oma traditsioon. Leetu või Saksamaale tööle minna soovija oskab küllap ise välja arvutada, kui suur on netopalk nendes riikides. Statistikudki oskavad riikide palgatasemete võrdlusteks netopalka välja tuua,» ütles Akkermann. "

Ja tegelikult on veel üks asi, mille peale tavaline tööinimene ei tulegi- ta teenib palka ka kogu kontoripersonalile. See mees, kes päev otsa haamriga vehib, maksab kinni kõigi mittevehkijate palgad.

Kui siia lisada veel kättejäänud raha kulutamise pealt maksustamine ja kohati ka topeltmaksustamine, aktsiisid ja ms., siis tegelikult jääb inimesele u. 25% asjade näol ja riik koorib 75% erinevate maksudega. Kui ei kuluta, on seis parem.
Loomulikult muidusööjatele see jutt ei meeldi ja kisub lipsud viltu ning näod krimpsu. Tahad ühte õuna, pead riigile kolm andma, ja kõht on neil ikka tühi. Kolme ja poole miljardi eest Iklasse aeglase rongiga ongi meie tase, lätlaste oma ka.

https://majandus.postimees.ee/8431562/paljud-kukuks-pikali-k
ui-seda-teaks-eesti-inimeste-palk-on-tegelikult-palju-suurem
Lisamegi sinna käibed, aktsiisid, tulu jm maksud siis olemegi enamuse riigile andnud...

Imestan, et see üldse kellelegi üllatusena tuleb. Või siis see, et Stockmannis on toit kallim kui Grossi poes. Suvel Hispaanias sai teisel päeval selgeks, et Lidli asemel tasub osta hoopis kohalike väiketootjate toodangut. See ongi oma tootjaid eelistav majanduspoliitika. Ka Eesti ja Soome Lidli valik on väga erinev, sest riigid on seadnud võõrkettidele erinevad raamid. Õigemini kõigile poekettidele, aga see seab piirangud just võõrfirmadele, et nad ei saaks tulla kohalike arvelt koort riisuma ja neid hinnadumpinguga turult välja suruma.
Edit@näpuviga

Muudetud 12.03.26 14:35

Teemaväliselt, vanasti oli kriisis.ee hea leht selliste asjade otsimiseks, praegu on kujunenud https://ostukorvid.ee/
Äkki kellelegi on kasu, et teha hinnavõrdlus meie kettide vahel või vähemalt saada aimu, kuidas hinnad liiguvad.
Mis sellesse Videosse puutub, ma ei suuda kuidagi ei ümber lükata ega ka kinnitada, et see sinu tehtud on või järjekorde youtube shorts maha tõmmatud, kus murikamaalased sama asja teevad. Hispaania kohta mäletan eelmise majandussurutise ajal enne ja pärast muutusi, hind oli samaks jäänud aga 7 käigu asemel sai ainult 5 käiku, sama resto. Hispaanias on keskmine palk 600 euri suurem, mediaanpalk ~300 võrreldes meiega.

Ostukorvid.ee (tänapäeval äpp tarbi targalt jt) vastuväiteks sobiks see Grossi intervjuu, et liiga palju inimesi on muutunud sõltuvaks allahindlustest (sh realiseerimistähtaja ületanud tooted). See, kes hindu vaatab ja mäletab, käitub nii juba alateadlikult. Nende hulka ei kuulu tõenäoliselt ei Kallased ega ka Helmed.

Maiko argumenteerimise taseme juures hakkavad kõrvus mängima millegipärast Jaak Nähud vs Anna Viina laulusõnad “spetsialistide maine pole kiita, oskame vaid kümne piires liita, bemmide peal on pangalaen jne”. Leiad kusagilt kõrged hinnad ja hopsti ongi tõestatud! Hispaania 4% paistab hästi välja siis, kui võrdleme meie Grossi ja Selveri erinevusi Hispaanias "grossi-selveri" erinevustega. Vahe on tegelikult suurem, aga see ongi pikaaegne stabiilne poliitika, mis toetab oma väiketootjaid. Eestis on need töökohad loomata või koondatud, selle mõju tervikule on suur, nende najal seisab enamike riikide majandus. Mu pere on Hispaaniasse vurades sama suur kui koduski, nii et väga hea võrdlus oli kõigile, mitte lihtsalt hinna poolest, vaid mida selle hinna eest vastu saime. Üldistada kah ei taha, sest selle pildi löövad segi piirkondlikud tarbimise eripärad. Meestele hea näitena: õllevalikus olid ale tüüpi õlled vähelevinud ja selle tõttu ka (sama) kallid. Ei ole mõistlik minna sinna õllejoomise eesmärgil, kui peale ale muu ei kõlbagi. Isegi Prantsusmaal, kus "pidi kõik väga kallis olema" (toidu KM 5,5%), sai kõike vähemalt selle käibeka erinevuse jagu odavamalt. Igas piirkonnas, igas poeketis ja iga toitu poleks kindlasti ka saanud. Praegugi on üks lastest vahetusõpilasena kodust eemal, näen nende igapäevakulusid (snäpis jagavad oma steigi- ja burksipilte:), paljude EL riikide kohta oleks üsnagi detailne võrdlus välja pakkuda, aga see pole selle teema point.

Ega toidu KM langetamine polegi kogu lahendus, vaid ainult üks (sh väga vajalik) osa sellest. Selle arvelt ei saa neid teisi lahendusi tegemata jätta. Eesti/Soome Lidli näite puhul kasvõi kodumaiste toodete osakaal. Seda vist isegi ei tohi nõuda riigipõhiselt (EL kaupade vaba liikumise nõue), aga saab nii, et X% sortimendist toodetud max 50km raadiuses, Y% sortimendist max 150km raadiuses vms. Reeglid kehtivad kõigile, rohe-eesmärgid on arvesse võetud, dumpinghinnaga mahutoodetele on vastukaal kohaliku majanduse elavdamise näol olemas. Paistab hästi välja eri riikide tootevalikust praegugi;)

Kogu pensionisüsteemi, sotsiaalsüsteemi, toidu KM erisused, töötukassa jms. kaotaks negatiivne tulumaks. Jah, palju ametnike jääks tööta, aga üks, lihtne ja üheselt toimiv maksumuudatus toimiks kõigi jaoks.
https://et.wikipedia.org/wiki/Negatiivne_tulumaks

Muudetud 12.03.26 14:53

Iseenesest huvitav, kuidas erinevad riigid kallite kütusehindadega võidelda üritavad.
Sakslased kaaluvad energiafirmadele kasumimaksu:
https://www.err.ee/1609972073/saksamaa-voib-kehtestada-energ
iafirmadele-kasumimaksu
Sommid hakkavad sõitma aeglasemalt ja suunatakse võimalikult paljud kaugtööle:
https://www.kauppalehti.fi/uutiset/a/79ad9b19-c330-4b9f-86f3
-9e1a98c247d9
Lätlased leiutavad skeemi kütsile 1,8e hinnalae hoidmiseks:
https://www.err.ee/1609973679/lati-valitsus-otsib-voimalusi-
kutuse-hinnatousu-leevendamiseks

Polegi saanud aru, kas Eestis üldse otsitakse mingeid lahendusi või läheb nagu pangamaksuga, hasartmängumaksuga jne, kus tagantjärele nendime, et nüüd pole enam midagi parata? Väikese riigi paindlikkus peaks ju endiselt alles olema? Vähemalt vigade tunnistamisel ja poliitilise vastutuse võtmisel;)

Praegu toimuv näitab taaskord, miks on vajalik hoida mune erinevates korvides ja soodustada riiklikult alternatiivide omamist, et neid saaks siis kasutada optimaalselt. Autode registreerimise karistusmaks tuleks kohe kaotada. Gaas on odav (iseasi, kui kauaks), aga diisleid tankima ei kibele ja bensiiniautodest valin kah praegu ökonoomsemate vahel (rohkem kilomeetreid olemasoleva kütusega). Nagu õpikunäide, et indiviidid võivad küll vajada, aga massid ei vaja mitte 1000km sõitvaid särtsukaid, vaid suvalist odavat elektrilist "ostukäru" pere kolmandaks autoks, millega saaks teha oma igapäevaseid hädavajalikke sõite nii kaua, kuni mõne fossiilipõletaja pidamine jälle särtsukast odavamaks muutub (st sõita praegu fossiilikaga ainult neid "fossiilispetsiifilisi" harvemaid sõite nagu raskete haagiste vedamine jms). Alternatiivide puudumine läheb kalliks eriti neil, kelle juurde ühistransport kunagi sõitma ei hakka (st kelle käest korjatud maksudega doteeritakse ka ühistransporti), kuid auto on eluliselt vajalik.

Pankade maksustamisest loobumise hind on pildil. Ju siis oli maksumaksjate huvides.

Üks maksulangetustest loobumise argument bluffival valitsusel jälle vähem. Kuigi Soome näide tegelikult ei välista, et pankroti piiril virelev kaupmees Eestis valib ka teise tee... ja siis on hea süüdistada juba kaupmeest, mitte majanduse pankrotipiirile viinud REF+E200+Sotse.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120443915/toit-pole-luksus
kaup-soomes-joudis-toidu-kaibemaksu-langetamine-pariselt-hin
dadesse

Energiahinnakriisist.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120448486/raivo-vare-riigi
kogus-gaasihinnad-voivad-tousta-20-korda-ja-viia-elektri-hin
na-lakke-kus-on-kriisistsenaarium
Miks? Kõigil riikidel on plaan, kõik tegutsevad praegu aktiivselt, kasutavad ära paindlikkust just neile sobival viisil. Aga Eesti on lihtsalt “korras”, sest majanduses on kõik nii hästi. Kus on siis kriisistsenaarium? Ei olegi olemas. Seda piinlikku keerutamist riigikogus on vast näinud juba kõik, keda poliitika huvitab.

Kui siin mõned väidavad, et statistikaga ei vassita, siis uusi fakte lisandub pidevalt.
https://majandus.postimees.ee/8437454/eesti-unustas-euroopa-
komisjonile-oelda-et-oleme-mitu-korda-makse-tostnud

##Ühe kütusefirma tähelepanekust kasvas välja segadus, kus mitu ministeeriumi veeretab vastutust kütuseaktsiisi andmete pärast. Miks on Brüsselile esitatud numbrid aastast 2020 ja mida see tegelikult Eesti mainele ja poliitikale tähendab? ##

Siin võetakse 8 minutiga kokku palju detaile, mida oravad püüdlikult varjata üritavad.
https://www.facebook.com/watch/?v=966907866016606

Siit artiklist võtan lihtsalt ühe väga ilusa tsitaadi. Eestis on olukord keerulisem, sest parteideks pole jagunetud niiväga maailmavaate järgi, vaid toiduahelate ja korruptsioonitasemete järgi. Kuidas selliste vahel "maailmavaateülene" koostöö välja peaks nägema?
https://www.err.ee/1609976799/taani-peaministri-vasakblokk-v
oitis-valimised-kuid-jai-enamuseta

##Løkke ütles juubeldavatele toetajatele, et soovib näha blokiülest koalitsiooni, mis sarnaneks Frederikseni alates 2022. aastast võimul olnud pretsedenditu vasak-parempoolse valitsusega. "Me ei tohi olla lõhenenud. Me ei tohi olla punased (vasakpoolsed) ega sinised (parempoolsed). Me peame tegema koostööd," sõnas Løkke.##

Ilmaasjata pea kõigile saadetud sõnumi probleemi on täna lagatud piisavalt, pattugi kahetsetud ja lubadusi antud. Huvitav oleks teada, et kas teksti ka kavatsetakse muuta? Selline palve riigi poolt on ju täiesti küündimatu ja tagajärjedki nähtud - häirekeskus umbes, oh imet! Ise te ju palusite helistada....
Käib mingi tühi rabelemine ka sel teemal, kus iga samm peaks olema detailideni läbi arutatud. Natuke järele mõeldes ei ole ju vaja ühegi drooni pärast kuhugi helistada, sellest ei ole vähimatki kasu.

mina ei saanud mingit teavitust.asukoht Tallinn.ilmselt ma pole teatud seltskonnast

Kõik said teavituse, sellest jama pihta hakkaski. Kui sa ei saanud, siis õnneks või kahjuks ei tea riik sinust nii palju, et sulle edastada. Nuputelefoni mehed said sõnumiga, eesti.ee progre omajad said selle kaudu.

Huvitav, kui paljud kodanikud üldse selle teavituse said? Ma loen alles praegu, et kusagil mingeid teavitusi kellelegi jagati.

Mina ka ei saanud. Aga huvitav on see, et viimasel ajal on siin päris mitu korda neid sireene testitud ja muud kammajaad tehtud, aga kas tõesti ei olnud selle aja jooksul võimalik välja töötada taoline lahendus, et sõnumi saab see piirkond, kus probleem on, mitte üle eesti ja midagi umbmäärast, et kui drooni näed, lidu keldrisse ja helista 112. Mida see 112 mulle siis tarka ütleb? Millal keldrist välja tulla?
Ja siis peab pärast taro vabandama, et sry vaan, oli mis oli, aga me teeme nüüd uue ja parema. Ja kogu see ametnikearmee töötab juba aastakümneid stiilis "tahtsime, et parem saaks, aga välja kukkus nagu alati."

Enne igat sireenitesti tuli hunnikutes teavitusi telefoni ekraanile terve päeva jooksul, et testi tehakse.

Vaadake kaarti, vahemaid ja droonide kiirust. Igasugune hoiatussüsteem on hea, kuid Tartuni lendab droon otse venemaalt alla 10 minuti. Narvakad ei jõua ärgatagi. Selle ajaga juhtub heal juhul ainult paanikas inimeste laialijooksmine, päriselus pakitakse alles kallimat kraami ja kasse. Tegelikult peaks töötama luure ja koostöö jenkidega, kes taevast pilte näevad. Ohtu on vaja näha pikemalt ette, muidu pole suurt kasu sellest sõnumi saatel drooniga vastu pead saamisest. Tallinn on ka liiga lähedal tegelikult kui aus olla. Palju suurem küsimus on kuhu üldse minna??? Soovitaks Hiiumaad.
Suured poisid põletavad miljonite tonnide viisi naftat taeva poole, meie euroopas püüame peenosakesi ja lõhustame molekule auto väljalaskes. See ei tekita häid tundeid. Kes arvab, et jääme sellest jamast mis inimesed on siin maakeral korraldanud puutumata, eksib. Kahjuks on terve hulk idikatest poliitikuid maakeral sattunud elama ühte aega. Ja seda mitmel poolel. Ahtisaari on ka surnud kahjuks, Tsahkna ärplemine on muidugi muljetavaldav.

https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120457172/anne-applebaum-k
oik-peale-trumpi-enda-saavad-aru-mida-ta-on-teinud

Väga soovitatav lugemismaterjal. Halastamatult aus ülevaade situatsioonist trumpi tegude võtmes.

https://www.ohtuleht.ee/1154196/leedust-juba-pikalt-maas-var
sti-on-eesti-vaesem-kui-rumeenia
Kes meil siis 2021 juhtimist alustasidki?

Olles Rumeeniat korduvalt külastanud, kinnitan, et nad on Eestist kilomeetri ees kui silmad lahti teha. Teed on ülihead, puhtad, mäed, loodus, inimesed sõbralikud, röömsad, vanalinnad uhked, turistidest pungil, sadu kohvikuid, butiike jne. Hinnad mõistlikud igal pool. Palju losse ja muud huvitavat. Hmmm. Mis meil oligi…..Kõrged hinnad, tigedad võlgades inimesed, üks plats mis ka pooltühi. Minu meelest pole siin midagi rõõmustada

Rahvaarv 19 milj vs 1,3 milj, teatud määral olulisi maavarasid jne räägib siiski rumeenia kasuks. Loomulikult sõltub ka riigijuhtidest, kas ja kuidas nad tahavad riiki arendada.

Kuni järgmiste valimisteni on riigijuhtimine erakonna reitingu nimel jäle seisma pandud. Nii nagu see seisis KaKa ajal. Riigi jaoks kaotatud viisaastak ja tuleb ka kaotatud kümnend, mis nüüd hakkab üha enam kajastuma ka rahvusvahelise statistika võrdluses. Ligist ei hakkaks üldsegi rääkima, teised riigid otsivad võimalusi, et inflatsiooni pidurdada ja hinnatõusus kontolli all hoida, siis Ligi paneb lihtsalt tuima edasi ja kahjustab niimoodi majandust, inimeste hakkamasaamist ja riigi konkurentsivõimet.

Pilt on sellest, kuidas me järjekordse edetabeli tippu oleme jõudnud ja edestame järgmist "konkurenti" enam kui kahekordselt. Kui see on kriis, siis selles ma tahakski elada;)

Valitsemise teenus on meil liiga kallis.
https://www.err.ee/1609977489/kattai-kui-midagi-otsustavat-e
tte-ei-voeta-kasvab-riigivolg-vaga-kiiresti

##Et eelarvet saada kontrolli alla, on kaks varianti – kas me suurendame maksusid, mida on poliitiliselt väga raske teha, või me vähendame avaliku sektori kulutusi, seda on ka poliitiliselt väga raske teha.##

Miks? Väga head näited sellest, kuidas maksumaksjate raha kasutatakse. Ta on üllatavalt osav selliste süvariigi sigaduste väljanuhkimisel ja avalikustamisel, palju häid videosid tal sellest.
https://www.facebook.com/reel/1459661431919793

Muudetud 29.03.26 21:43

Riigil puudub tahe ja võimekus kiiresti reageerida allakäigu tingimustes. Kui norm pere annab liisinguauto tagasi, kui enam raha pole, siis riik seda ei tee. Pigem laenatakse juurde. See on põhimõtteline vahe kui suurt pilti vaadata. Maksutõus on selline teema, mida nüüd peale kaja sigadusi valvatakse kullipilguga. Sellise jutuga saaks valitsusse vaid numbreid võltsides, mis pole tõene nii massiliselt. Seega jääb siiski üks variant, mida ma olen aastaid rääkinud. Riik on paks, laisk ja ülbe. Seda tuleb kärpida igalt poolt kõvasti. Miljon inimest ei saa lubada endale sellist läikivat ja rikast riiki( loe, ametnikke). Huviga ootan, kahju on aastast, mis jälle lörri läheb ja teha pole nagu midagi, sest riigimehi meil pole, vähemalt hetkel. Ligi juttu on valus kuulata, ta peab end targemaks kui edukad ärimehed..no kammoon, jürgen. Vaata peeglisse.

Soovitaks vaadata terevisiooni täna hommikul, see, mida Kristina Kallas suust välja ajab on teemakohaselt lihtsalt piinlik. Hakkab jälle kuhjaga tühje lubadusi tulema, vanad reitingud ja teod ei loe.

Eks nad mängivad jälle sellele, et valija on loll ning jääb lubadusi uskuma. Arvan, et valija on nüüd lõpuks natukene targemaks saanud ja hakanud teri sõkaldest eraldama. Kindlasti nad mingi koguse hääli saavad, sest uskujaid või fanaatikuid siiski leidub ja kaldun arvama, et ületavad ka künnise, aga kas keegi nad omale kampa võtab, on kaheldav. Tegelikult on suht absurdne, et sellises pisikeses riigis on üle kümne erakonna.

meie kui siin elav rahvas võtame vastutuse, et sellised inimesed meie riiki juhivad ja esindavad! Mis peab juhtuma, et meil inimesed tänavale tuleks ja seisaks millegi eest?

Minule üksikisikuna tundub, et lihtsam on ELis otsida omale teine riik töötamiseks ja elamiseks. Keskmine eesti valija ei ole eriti tark ega analüüsivõimeline.
Milline inimene annab oma hääle valimistel näiteks Ligile?

Me oleme valimistel kaaskodanikega võrreldes täpselt samas seisus nagu näiteks autoturul- ühele meeldib üks tootja, mudel, mootor, kütus jne, teine ei vaata sinnapoolegi. Ja eks sellepärast olegi ühe maailmavaatega inimesed koondunud ühte erakonda, neil omad valijad, teistsuguse arvamusega inimesed teises erakonnas, kolmandad kolmandas jne. Ja mõnele sobis ka ligi, sest muidu ei oleks teda ministriks määratud.

fdghfgh

Milles see valijate seekordne loodetav suurem tarkus väljendub?
Kas täna populaarsuselt top 3 parteid annavad seda lootust või?

nädalavahetusel oli Isamaa volikogu - endine Respublica äraostmatu Reinsalu lubas mõned tänase valitsuse algatused tagasi keerata, konkreetsemalt :
a) välisvangide Eestisse paigutamine (kui see tuleb), b) rändepoliitika muutmine (kui seda tehakse, c) loobumist kliimaseadusest (ei sõnagi, mida ta selle all mõtles - kas üleraiume metsa veel rohkem?) d) loobume automaksust.

ja siis umbmäärane jutt: Nullpunkt on riigi rahanduse korda tegemine, valitsemiskulude vähendamine. Palun nimetage kasvõi 1 valitsemiskulude vähendamise ettepanek Urmas Reinsalu poolt, mille mõju oleks > 10 miljonit EUR. Mitte midagi. 2015, 2019, 2023 aasta Riigikogu valimisteks ei olnud Isamaal mitte ühtegi olulist lubadust, mis ei oleks sisaldanud maksumaksja enda raha eest inimestele "kingituste" tegemist. Ei ole lihtsalt reaalne, et sellest parteist mingi positiivne muutus tuleb.

Tallinna linnavalitsus koos Keskerakonnaga on hea näide - veel rohke igasugu omasid jopesid igale poole linnasüsteemi kohtadele, investeeringud maha ja rohkem raha ametnike palkadeks ja kingitusi linnarahvale - täielik absurd. ja enne lubati, et alustame Tallinnast riigi majanduse käima tõmbamist :)



, mis tema sõnul on "terve autosektori hävitanud".

See vangide näide on hea näide, et mis probleemi me selle lepingu lõpetamisega me lahendame ning kas riigil on siis raha ülearu, et hoida tühjasis vanglaid ning anda ära renditasu?

Mäletan väga hästi seda kisa, mis läks lahti, kui Tartusse plaaniti (26a tagasi) vanglaehitust- siis pidada kogu veel vabaduses olev kriminogeenne seltskond koonduma Tartusse, vanglast vabanejad jäävad linna kaela, jätkavad oma kriminaalset elu, hakkab vohama narkommania jne. Nüüdne retoorika on täpselt samasse auku- tulevad rootsist pätid ja siis pole linnas enam mingit rahu. Kõik see populism (ka muudel teemadel) on nii tülgastavalt läbinähtav, et peab tõesti olema poolearuline kui selle õnge lähed. Isamaa (reinsalu) on küll väga ladna jutuga ja olemisega rahvamees, aga ei tule ka tema suust muud kui üldsõnalisi loosungeid. Mäletate veel jestidvesti kunagist hüüdlauset- kui on probleem, tuleb leida lahendus. Miskit taolist vist oli. Mitte keegi kunagi ei ütle, milline see konkreetne ja hea lahendus on, aga kõik on kogu aeg valmis midagi muutma. Praegu paraku pole ka targast valijast suurt abi- olukord on muutunud selliseks, et valida pole kedagi ja täiesti mõttetu on jätkata vanal viisil, kus kõik erakonnad saavad mingi väikese koguse hääli ja siis klopsitakse jälle kokku mingi hädapärane koalitsioon, mis järjekordselt ei suuda millegagi hakkama saada ja kõik püüavad täita oma valijatele antud "lubadusi". Viimased kohalikud valimised näitasid ilmekalt, kuidas isamaa suutis enda kaardid täiega maha mängida nii mõneski omavalitsuses. Ühesõnaga me oleme ummikus. Populismiga ei jõua me enam kuhugi, maksutõusud ja üldse maksudega mängimine on meid viinud viimase piirini, seega mis edasi? Tark valija võiks nüüd aru saada, kes lubab roosamannat ja kes on võimeline tööd tegema ja olukord võiks tulevikus muutuda selliseks, et erakonnad hakkavad aru saama ühest asjast- kui tööle ei hakka, siis järgmine kord kaod pildilt. Paraku meie valimisseadus on nii üles ehitatud, et ilmselt status quo säilib.

Lennart Meri on kunagi ütelnud: "Iga poliitik, kes näeb poliitikuks olemises äriprojekti iseendale, peaks kohe ära minema"
Meil on nüüd 20a. hiljem täpselt vastupidi. Terved toiduahelad vohavad süüdimatul moel, kahjuks.

Eestis on 2 parteid, kellel on olemas märkimisväärne toetus ja kes ei ole populistlikud: Parempoolsed ja Sotsid.

Jah sotside eesotsas on samuti poliit-broiler nagu EKRE, Isamaa, Reformi ja Keskerakonna eesotsas ja no sotsid on paljude jaoks nagu punane rätik, aga tuleb tunnistada, et neil on mõtlevaid inimesi omajagu.

Parempoolsetesse on läinud Isamaa helgemad pead.

Mis puudutab maksusid, siis üldist maksukoormust keegi tagasi alandama ei hakka - see on täiesti kindel - võetakse automaks ära, aga midagi keeratakse kuskilt juurde jne. Tuleb maksuküür tagasi vms

Irw, kõige rohkem mõtlevaid inimesi (teadlaste %) on vist siiani veel hoopis roheliste hulgas, aga nad on passiivsed ega soovi end seostada lillade väärtustega, millesse rohelistel ei peaks tegelikult üldse asja olema. Lihtsalt hea näide sellest, mida võõraste huvide eest seisvate sponsorrahadega väikeriigis teha on võimalik.

Parteide puhul pole mõtet otsida seda "õiget". Vajalik on nende vaheldumine. Muidu tekitavad toiduahelad. Oma inimeste "sokutamine" nõukogudesse, juhatustesse jne on paratamatu, sest riiki pole võimalik valitseda nii, et hästimakstud ametnikearmee sinu vastu töötab ja hoopis teist jumalat teenib. Sellepärast tervitangi igasuguseid toiduahelate lõhkumisi riigi igal tasandil ja kõigi parteide toiduahelate puhul, see on osa poliitikast ja hädavajalik demokraatia toimimiseks!

##Mitte midagi. 2015, 2019, 2023 aasta Riigikogu valimisteks ei olnud Isamaal mitte ühtegi olulist lubadust, mis ei oleks sisaldanud maksumaksja enda raha eest inimestele "kingituste" tegemist.##

Minu teada pole ühelgi parteil ega valitsusel OMA raha, vaid kõik on meie käest eelnevalt ära võetud raha. Palun too siis mõni näide, millise partei lubadused ei põhine maksuraha eest kingituste tegemisel:))

Küsimus on vaid sellel, kellelt võetakse ja kellele antakse. See skeem, et võetakse vaestelt (proportsionaalselt) rohkem ja antakse see raha rikastele, on kaval skeem, sest kogu oravagängi "lootuste üleskütmine" põhineb sellisel blufil, et "varsti te saate rikkaks ja siis rikkana maksustame teid vähem", ainult et vaestelt võetakse ära nii palju, et nad kunagi rikkaks ei saakski ja seda nad teile kunagi ei ütle (tundmatu autori ammune parafraseering, mis briljantselt tõeks on osutunud).

Isamaa on ainus erakond, mis on teinud igal aastal "alternatiivse riigieelarve", et kuidas nemad teeksid. Täiesti avalikult, nii et ka sealt on võimalik valitsusel noppida välja parim ja lükata kõrvale sobimatu, aga kuna valitsuse eesmärgid on teised (erinevad sponsorid), siis SEALT loomulikult neil midagi võtta polegi. Eeldan, et iga inimene, kes päriselt poliitika vastu huvi tunneb, on neid alternatiivseid eelarveid IGAL AASTAL oodanud ja ka lugenud, sest muidu ei saa nende vastu oma seisukohtagi kujundada. Kahjuks on need alternatiivsed eelarved liiga üldsõnalised ja kajastavaid vaid põhimõtteid – sõna "eelarve" kasutamine nende puhul on kohatu. Selle "liha luudele" arvutamisega tegelevad nad vist ainult osaliselt ja tilgutavad siis oma arvutusi jupphaaval SoMes, et nende jälgijatel ka midagi lugeda oleks. Aga teised parteid ei tee sedagi, vaid ootavad, et me annaks neile oma hääled teadmata, kas nad äkki kunagi hiljem praegusest paremat eelarvet tegema plaanivad hakata...

Taaskord klassikuid tsiteerides, et valitsusvastutust saab usaldada vaid neile, kes opositsioonis "kõige vastu olemise" asemel päriselt tööd on viitsinud teha.

https://www.err.ee/1609981494/laanemets-jargmine-peaministri
partei-on-sotsiaaldemokraadid-voi-isamaa

##"Teised peaministri erakonna konkurentsis ei osale," oli Läänemets kindel. Ta lisas, et see on väga põhimõtteline valik Eestile ja see ei ole lihtsalt küsimus, kas valik on sotsiaaldemokraatlik või konservatiivid.
/.../
"SDE-l on Reformierakonnaga väärtusruum päris sarnane, kui rääkida avatusest, demokraatiast ja inimeste põhiõigusest. "Ja vabalt võib-olla Reformierakond selles valitsuses. Sotsiaaldemokraadid ei välista erakondi, see pole tark. Tõsi, me oleme alati öelnud, et EKRE-ga me ei kujuta ette, et me koalitsiooni tegema läheme."##

Isamaa alternatiivse eelarvega võid Kärss endal tagumikku pühkida.

Senikaua kui ei ole öeldud konkreetselt, millisest kohast valitsemiskulude vähendamine toimub sadade miljonite võrra, on see lihtsalt tühi jutt.

II samba riigipoolsete maksete peatamine konventeeruks Isamaa targal juhtimisel populistlikeks erakorralisteks pensionitõusudeks õige pea ja kokku midagi ei hoitaks. Korra on nad juba II samba lammutamisega tulevaste pensionäride olukorda halvendanud, nüüd tahaks sama teed jätkata.

maksuküüru ära jätmine oli selles mõttes ainuke riigieelarve tasakaalu parandav ettepanek, aga RE poolt oli see valimislubadus, mis võttis ära keskmise palga saajalt kõige suurema tööjõumaksu koormuse. oli ju täiesti jabur, et 2000-2100 brutopalgaga inimene oli kõige suurema maksukoormusega tööinimene Eestis. see maksuküür oli värdmoodustis algusest peale ja Isamaa oli selle üks autoritest.

Kokkuvõttes oli see Isamaa alternatiivne eelarve täielik populism ja mitte kuidagi ei näidanud see mingi sisulise töö tegemist opositsioonis. Ma saan aru, et Kärsale on Isamaa sümpaatne, aga enda isiklikud poliitilised eelistused võiks jätta argumentatsioonist kõrvale.

##Senikaua kui ei ole öeldud konkreetselt, millisest kohast valitsemiskulude vähendamine toimub sadade miljonite võrra, on see lihtsalt tühi jutt.##

Just kirjutasin ja võin kirjutada veel palju kordi, et kui poliitika huvitab, siis jälgid KÕIGI parteide avaldatavat infot ja vaatad üle ka koonddokumendi taga olevad arvutused, mida on kokku nii palju, et seal on raske järgegi pidada. Kui ei huvita ja isegi ei loe, siis vali neid teisi parteisid, kes isegi ei avalda ja lihtsalt loosungeid AINULT VALIMISKAMPAANIA AJAL esitada armastavad:)) Ära oota, et keegi Su enda tegemata tööd Sinu eest tegema hakkaks. See ongi demokraatia, arvamuste paljusus - inimeste info läbitöötamise võime/huvi on erinev, nagu ka parteide motivatsioon erinevates nishides konkureerida. Ma ei usu ühtegi muinasjuttu ega sooviks kindlasti näha Isamaad sellises positsioonis, kus on praegu oravad. Samas hullemat populismi, kui praegu sotsid teevad, on üldse raske ette kujutada, seniseid tegusid-juttu võrreldes ei erine just palju "lugege huultelt" tasemest:)

##Korra on nad juba II samba lammutamisega tulevaste pensionäride olukorda halvendanud##

Lõpeta oma vastupropaganda tegemine. Inimestele pakuti valikuid, see on alati positiivne igas valdkonnas ja oleks nii IGA partei poolt tehtuna. Edasised valikud tegid juba inimesed ise, seda ei teinud Isamaa ja seda võimalust kasutas üleüldse väga väike osa inimestest (nagu selgus, siis paljuski pangavõlgnevuste likvideerimiseks, laenujääkide kustutamiseks jms - st see raha jäi Eesti majandusse, mitte ei viidud skeemitades intressikasumitena välja võõrastele). Sellestki on nii palju linke (ametlikku statistikat), et otsi ise või ära lahmi.

Kuna poliitika vajab vaheldumist, siis majanduse hävitanud REF+E200+Sotsid vajavad alternatiivi. Loeksin huviga, millist kombinatsiooni alternatiivide vahel keegi kuidagi põhjendada suudaks. Ise ei oska küll ühtegi "päästjat" nendes valikutes näha.

PS: ma ei käi pruuti valimas, et keegi peaks üldse sümpaatne olema, vaatan kõiki pragmaatiliselt. Isamaal puudub sisuline keskkonnaprogramm, sellega kaob ka kogu sümpaatia nende vastu.

Keegi ei ole II sammast lammutanud, see on poliitiliste vastaste sisutühi loosung.
Küll aga tekkis pankadel garanteeritud rahavoo asemel motivatsioon pensionikogujate vara ka päriselt kasvatama hakata. Lõppokkkuvõttes tulevased pensionärid võitsid sellest.

Kui sa nüüd seda mainisid, siis ma läksin oma sambaid vahtima ja tõesti eelneva miinuse ja nulli ja kerge + juures on päris korraliku hüppe teinud kõik erinevad sambad mul peale.seda kui suurem osa enda raha välja krabas...

Muudetud 30.03.26 19:28

##seda kui suurem osa enda raha välja krabas##

Et keegi siit nüüd "suurema osa" väljendist midagi muud välja ei loeks, siis lahkujaid oli ca viiendik, kelle hulgast paljud vahetasid selle lihtsalt mõne paremat tootlust pakkuva rahakasvatamisviisi vastu. Suurem osa ei lahkunud. Praegu on teises sambas pensioni "kogujaid" ca 600.000 (enne reformi oli 765.000), kolmandas sambas ca 200.000.

Droonialarm Virumaal.

Kui keegi jälle teavitust ei saanud.

Kaitsevägi: 31.03 Vöimalik uus öhuoht Rapla-, Pärnu- ja Harjumaal. Drooni nähes varjuge. Olge valvsad. Lisainfo kriis.ee ja 1247

Tiit pensionisammastele andis hoo sisse Tuleva, kes tõi madala haldustasuga indeksfondid ja lõpetas pankade "aktiivselt" juhitud fondide pealt koore riisumise ainuvõimaluse. nüüd on indeksfondid ka kõikidel pankadel. See juhtus ammu enne II samba vabatahtlikuks muutumist.

Ja Kärss hindab ikka ja jälle üle valitsuse mõju majandusele ja alahindab ettevõtjate enda mõju enda äri paremale korraldamisele. Paraku on meil liiga palju selliseid ärimehi, kes ajavad äri ühte moodi niikaua kui saab - lõpuni, midagi olulist ei muudeta. Ka see metsa üle-raiumine on hea Eesti äriajamise näide - millist lobi on tehtud aastaid, et saaks kõik lagedaks raiuda ja puit odavalt kuskile välja müüa. PAraku sama suhtumisega on ka RMK olnud. Meil on palju selliseid väike- ja keskmisi tootmisettevõtteid, kus tootmisprotsess on ajas 20-25 aastat maha jäänud, liiga suur tööjõuvajadus, liiga suur tundlikkus igasugusele sisendhindade kõikumisele. Lisandväärtus töötaja kohta on meil olnud madal kogu taasiseseisvumise aja ja see ei ole sisuliselt paremaks muutunud. Kes selles süüdi on? maksumaksja ei saa üksi kinni taguda T&A kulusid, sest siis ei jõua innovatsioon majandusse (arenenud riikides ammu kogetud), ettevõtjad peavad ise ka panustama ja mitte vähe, aga seda ei ole tehtud. Loomulikult on meil palju tublisid ettevõtjaid, aga üldpildi muutmiseks liiga vähe. Kokkuvõttes sellise majanduse struktuuriga ja innovatsiooni tasemega järgmist hüpet ei tee. Käibemaksu alandamine või automaksu kaotamine majandusimet ei tekita. Olukord saab tänasel tasemel minna ainult hullemaks, sest ülalpeetavaid tuleb ainult juurde ja nö fikseeritud kulud riigieelarves aina kasvavad.

Isamaa saab kindlasti 2027 võimule, tehakse mõned kiired populistlikud otsused, kui nende mõju lahtub ja reiting hakkab kukkuma, mis valitsuses olles on täiesti tavaline, siis hakkab reitingu hoidmine ja vähegi pikema vinnaga otsuseid enam ei tehta. Kõlvart justkui ei ole lühikese reitingu hoidmise plaani mees.....aga eks aeg näitab.

Kõige aluseks on odav energia ja see on riigi teha, et siia odava energia tootjad sisse tuua investeerima. Edasine su tekst on hülgemöla ja oleksoloogia.
Kuniks baasvajadust pole täidetud, ongi kõik seismas, olgu seda ärihinge kui tahes.
Läksime tootmise asemel teaduse teed 90'tel. Siit sinusiguste trollikeste pealt näha, et ei tasunud ära, ei tule piisavalt riiki sisse selle haruga lisasissetulekut

Selline "hülgemöla" on vägagi tervitatav, kui see "lobistamine" on nii hästi läbinähtav. Seda paremini mäletatakse seda ka järgmiste valimiste ajal;)

##Kärss hindab ikka ja jälle üle valitsuse mõju majandusele ja alahindab ettevõtjate enda mõju enda äri paremale korraldamisele. Paraku on meil liiga palju selliseid ärimehi, kes ajavad äri ühte moodi niikaua kui saab - lõpuni, midagi olulist ei muudeta.##

Oeh, ärimees investeerib pidevalt, igal aastal, küsimus on vaid selles, millesse täpsemalt? St miks "investeerib" sama ärimees Eestis mingi X6/GLSi liisingumaksesse, aga Soome keha all kasutab 15a vanust Volvot, aga on rahul mõlemaga ega kavatsegi neist kumbagi äri hingusele saata?

Vastus: riik seab raamid, mille sees tuleb KÕIGIL oma positsiooni eest võidelda. Ma olen mitmes asjas võidelnud end tippu, kust kõrgemale enam ei pääse, st pääseks vaid "külgsuunas" (efektiivsuse vähenemise hinnaga)... siis ei oleks enam aega keset päeva foorumis kommenteerida:)) Aga mis see eesmärk nüüd oligi, kas vähema ajaga rohkem raha või rohkema ajaga vähem raha? Või lihtsalt rohkem ja rohkem raha nii kaua, kuni pangaarve täis saab? ;) Ma pole sel põhjusel tahtnud väga kritseerida ka neid töötajateta/naljamaksudega ärisid, sest iga äri eesmärk ei ole teenida kasumit just selle firma kontole. Mõni äri tehaksegi vaid selleks, et luua (kahjumit tootes) keskkond/eeldused mingi teise tasuvama äri jaoks. Paljud teevad nii ja seal on omakorda skeemid, kuidas end mitte neis kõigis omanikuna näidata, aga see pole praegu oluline - need ongi riigi seatud raamid, mille sees kõigil mängida tuleb. Teistsuguste raamide sees mängiksin Eestis kindlasti teisiti, Soomes mängingi.

Kui võitled nõrgalt, võtab konkurent üle selle turunishi. Kui konkurent kah lati alt joosta üritab, tullakse väljastpoolt konkureerima. Aga väljast tullakse sageli ka turule dumpingut tegema, et suretada esmalt välja omamaine teenus/tootmine ja seejärel võõra raha toel hinnad ülesse lüüa ja suuremat kasumit teenida (ja pärismaalastelt rohkem raha ära võtta, mida mõni poolpime majanduses efektiivsusena näeb). Sellest on siin teemas nii palju näiteid, linke jm, imelik on seda uuesti siia kirjutada.

Teemasse veel: Anastassiast võiks kohe iga päev siia videosid riputada. Oleks nad siis kõik seal erakonnas sellised...
https://www.facebook.com/reel/4184152551796450

FAKT: Elektrihind võrreldes muu Euroopaga Eestis väga hull ei ole
https://countryeconomy.com/energy-and-environment/electricit
y-price-household?year=2025

Elektri hinna olukord peab muidugi paranema aga see asi liigub nagu ta liigub. Vastuseis iga uue tootmisvõimsuse arendamiseks on ju meeletu.

FAKT: Eesti majanduse lisandväärtus tervikuna on madal (madal ka töötaja kohta) ja seda selgelt ka eraldiseisvalt tootmises. See eristab meid Põhjamaadest jt jõukamatest riikidest. Ja selles osas ei ole edasiminekut olnud.

IT sektori osakaalu kasv majanduses on olukorda parandanud ja AI võimaldab IT sektoris lähiaastatel kindlasti lisandväärtuse kasvu kiirenemist, aga tööstus/tootmine sörgib sabas ja kui Eestis selles osas olulist edasiminekut ei tule, siis unustame ära jõukamaks saamise.

Kas sa tyhmä ükskord aru ei saa, et meil ei ole mõtet rääkida ainuüksi elektri hinnast, me peame rääkima kõigest sellest, mis elektrile lisandub igasugu maksude ja tasude näol, seega see 23 senti muutub hoobilt 50 sendiks. Lisaks peab rääkima ka meie mediaanpalgast võrrelduna muu euroopaga. Tavaline töölkäiv inimene tarbib just neid hommikusi ja õhtusi hinnatippe ning see, et päeval päike sulatab hinna, teda suurt ei mõjuta. Paraku pole ka viimastel päevadel eriti tuult olnud, seega taaskord peame tõdema fakti, et tuulikutest saame väga heitlikku toodangut, aga ikkagi maksame kinni nende olemasolu.
https://www.err.ee/1609982916/elektri-hommikused-ja-ohtused-
hinnatipud-ulatuvad-tavatult-korgele
Kui vaadata viimaste päevade elektrihinda Nordpooli börsil, ilmneb, et õhtused ja hommikused hinnatipud olnud väga kõrged, näiteks esmaspäeva hommikul kella 7.30 ja 7.45 vahel maksis megavatt-tund üle 800 euro ning õhtul kella 21 ajal lähenes hind 400 eurole.

palun vaata siit, siin on võrdlus koos kõikide maksudega olemas - see ei muuda üldpilti, kuna Eestis on elatustase madalam, siis on ka elektri kohaletoimetamise hind (võrgutasud) madalamad ja Eesti positsioon teiste Euroopa riikidega võrreldes isegi parem.
https://ec.europa.eu/eurostat/web/interactive-publications/e
nergy-2026

ja fdghfgh
ära piina ennast nende börsihindadega, need ei ole nõrganärvilistele.

Samas nagu Te ise ütlete, oluline on see, mida inimene reaalselt kasutatava elektrienergia KWH eest maksab, liidad aastas elektri eest makstud summa kokku ja jagad tarbitud elektri KWH ja kätte ühiku hinna. See on ju oluline. Kui börsielekter annab väiksema tulemuse kui fikseeritud pakett, siis mis tähtsust on nendel tipuhindadel. Teie aga ei saa sellest aru.

sa viskad mulle ette mingi ülipika lehekülje, kust ma pean mingit iva hakkama otsima? koomik...
Ja ei huvitagi- seda, mille eest maksan, näen ka kohaliku elektrifirma poolt saadetud arvel ja seal kenasti kirjas, palju tahetakse puhtalt elektrimolekulide eest ja palju muude molekulide eest.

Erinevalt neist, kes saavad fixhinna abil elatud, saan mina suurepäraselt börsihinnaga hakkama, sest suudan suuremaid tarbijaid käima lülitada vaid siis, kui päike särab ja tuul puhub. Sajaprotsendiliselt see muidugi alati ei õnnestu, elu teeb vahel korrektiive, aga üldkokkuvõttes olen ma siiski plussis fixiga võrreldes. Seega mina enda pärast eriti ei vingugi, lihtsalt see see demagoogia, et meil on kõik s.tax odav ja elu kui lill, viskab üle.

pane Ctrl + F ja sisesta "Electricity and gas prices" ja leiad interaktiivse joonise, saad vaadata eraldi kodumajapidamiste ja mittekodumajapidamiste elektri ja gaasi hindasid Euroopa riikides. 2025 aasta I poolaasta on viimased andmed.

Soomega on üks oluline erinevus - kui kodumajapidamistes on meil Soomega sama hinnatase, siis ettevõtetele on Soomes elektri hind palju odavam. See on kindlasti probleem ja seotud otseselt Eestis kohapealsete tootmisvõimsuste vähesusega. Samas Eestis on ettevõtetele elektri hind Euroopa riikidega võrreldes isegi konkurentsivõimelisem kui kodutarbijatele. Aga igal juhul ei pea paika see, et Eestis on elektri hind kuidagi erakordselt kõrge - tugevalt alla Euroopa riikide keskmise nii kodu- kui äritarbijatele,

Eesti eelarvepuudujääk.

See tabel selgitab kenasti, et ainult valitsemiskuludelt kokku hoides ei ole võimalik eelarvemiinust vähendada.

● 4,3 % SKT'st on eelarvepuudujääk sel aastal.

● 1,9% eelarvest on valitsemissektori kulu.

Ainult hobuse unenäos on võimalik tünni parandada august hulga väiksema punniga.

P.S. Vaadake ka Ungari arve.

Populistid väidavad, et valitsuskulude kärpimisest piisaks, sest rahvale ju meeldiks , kui valitsuses ainult miinimumpalgagalised töötaksid. Keegi ei julge aga rääkida sotsiaal- ja ravikuludest. Selles ongi vahe. Eelarvemiinus hakkas kasvama osaliselt juba enne covidit, selle ajal ja järel, Ratta valitsemise ajal. See ongi see, mida ei julge kahuks inimestele ausalt öelda ei Reform ega ka ükski teine poliitik, et puudutamata neid kulusid, millest saavad osa kõik pensionärid, riigipalgalised ja tegelikult ikkagi suur(em) osa meie inimestest, ei ole võimalik asju jonksu saada. Mis mulle Reformi seletuste juures ei meeldi on ka "süü" veeretamine kaitsekuludele, mis on minu meelest sügavalt ohtlik, sest tekitab inimestes illusiooni, justkui oleks tasemel x tagasi jõudmine a) võimalik ja b) lahendaks kõik probleemid. Valitsemiskuludesse kokkuhoidlik suhtumine, pidev optimeerimine on elementaarne hügieen ja raisata ei tohi. Kaaluda tuleks ka negatiivse tulumaksu rakendmist, aga ainuüksi valitsuskulude kärpimine on tilk meres.

Kena jutuke taaskord, aga kui isegi ei proovita neid kulusid vähendada, mis rahvale pinda käivad, kas siis ongi sihker? Isiklikust kogemusest riigiasutustega viimasel ajal võin öelda, et itibande ei oska tööd teha ja maanteeameti klienditeeninduses on lollid. Ilma igasuguse süümepiinata panen selle siia kirja. Kui riik ei märka, et mu meiliaadress, millele on tulemas teise inimese oluline kiri, koosneb kahest üksteise otsa kirjutatud aadressist, siis on midagi valesti. Kui ark tibile on vaja kaheksa! kirja et selgitada veelkord esimese kirja esimest lauset, siis on ka midagi valesti.
Sellist viha tekitavad inimesed ei vääri oma palka. Pigem olen nõus Bolt foodi lollaka robotiga piike murdma, seal vähemalt tean, et midagi head pole nagunii oodata.

PS ühe teise, suht piiripealse mure lahendamisest keeldumisest teavitamiseks HELISTATI. Arvatav põhjus muidugi jälgede peitmine.

Muudetud 04.04.26 02:38

Jah, tulebki igaltpoolt kärpida, vahet pole, kui valus see ka pole. Tuleb tagasi pöörata otsused, mis on valesti tehtud, sotsiaalabi saab anda niipalju, kui on töörahvale jõukohane. Valitsussektorist ei viitsi enam rääkidagi, need ju tõstavad veelgi oma palkasid, mis on peenelt indekseeritud. Teine variant on tuimalt panna edasi, kuni on asi puhta pees mitmes mõttes. Tuleks selgelt välja öelda, et valik on kas palkade pensionite vähendamine või siis külmutamine näit. kolmeks aastaks ja siis vaatame mis seis on. Ainuke erand on riigikaitse ja seda tuleks ka targalt teha. See, et kõik õpetajad ja politseinikud minema jooksevad on vale, Nad on harjunud hea ja kindla palgaga ning pole joosta ka kuhugi sest erasektoris pole lihtne.Praegu saab pool Eestit rohkem raha, kui tohiks tegelikult saada, see on vist lihtsaim tõde millest kõik aru saavad. Ja a,la siurud ja muu selline hea aja betoonist kraam peab ootama.

Ma pole väga poolt õpetajate, pääste, meditsiini ja politsei kärpimise poole peal. Kindlasti on sela ülearuseid ametikohti kuid meil on nende number niigi kriitilise piiri peal välike, mis tõttu abipolitseinikele tahetakse õigusi juurde anda. Vanad õpetajad surevad nii kui nii eest ära ja uusi juurde ei võeta, kui pole vaja, see sektor reguleerib ise ennast vastavalt vajadusele. Meditsiini koha pealt, seadmed on kallid ja rohud on kallid. Võtke oma arsti külastuskäik lahti ja vaadake, palju haigekassa tegelikult maksnud on selle eest. Sinule tasuta olnud kontroll läks haigekassast kümnetes tuhandetes maksma. Meil pole küll päris USA hinnad aga ega need odavad ka pole.
Heleniusel oli plaan teha eraldi meditsiinimaks püsitasuga aga e200'ga läks nagu ta läks.
Ma saan aru täiesti, et vaja on kärpida kuid need neli ongi see, mis meie riigi on turvaliseks elamiseks teinud, te ei taju ise mitte kuidagi, kui turvaline meil tegelikult elada on, sisserändajad, nii jõukamad kui vähemjõukad kui ka tavalised tegelased, kes siin ennast üles töötavad, räägivad seda ühest suust, et siin on väga ohutu võrreldes kodumaaga (ei räägi sõjatsoonidest).Meditsiin on meil tipptasemel ja kättesaadav (eriarstide teemal ei taha sõna võtta), maksavad meil siin oma tervisekindlustuse kuumaksu ja bueno.

Tänases Kuku raadio Keskpäevatunnis arutatakse sama teemat ja pigem targad mehed raadios tahaks näha kärpeid ja tõdevad samuti, et näha saab, kas on julgust seda välja öelda mõnel erakonnal... Ega ma ise ka ei usu seda.

Kärpimine kärpimiseks, aga lõppeks tuleb leida võimalusi sissetulekute suurendamiseks. Võrreldes näiteks mõne eraisiku või perekonnaga, ei ole võimalik lõputult elada kärpereźiimis- inflatsioon sööb pidevalt su nappi sissetulekut ning lõpuks oledki oma eluga vaesuspiiril. Ei saa ka riik lõputult kärpida kui kuskilt raha sisse ei tule. Nojah, saab ju trükkida... Nagu öeldakse- ära karda suuri väljaminekuid, karda väikseid sissetulekuid.

Ja sissetulekutega on meil kehvasti, energia kallis, hektiline maksupoliitika peletas investorid eemale, tööjõud pole enam odav ja ühtegi tehast ei lase keegi ehitada. Vanad tehased on amortiseerunud, ei tasu enam taastamist, kes veel viitsib tegeleda, see ehitab lihtsalt uue, teised teevad cash out ja lähevad pensionile või kolivad stabiilsemasse riiki üle.
Käibemaks 16 või 18% peale tagasi mingisuguse garantiiga, et seda ei näpita uue valitsuse poolt ja oleks hea algus. Samas me nägime maamaksuga, kuidas väga head röövelluse vastased kindlustus- ja kaitsemeetodid uue bande poolt tühistati. Nii nagu meeleheide on number 1 peletaja kui uut naist tahad, on ebastabiilsus samasugune riigi puhul.

##Käibemaks 16 või 18% peale tagasi mingisuguse garantiiga, et seda ei näpita uue valitsuse poolt ja oleks hea algus.##

See on nn lihtne lahendus. Ei tea, võibolla ongi parim. Pole aga näinud ühtegi head põhjust, miks ei võiks luua käibekaerisusi nagu on enamikes EU riikides. Liberaalid on meid sisuliselt lõhki laenanud lihtsalt enda tekitatud eelarveaukude lappimiseks (ja süüdistasid konserve, et kui nemad saavad võimule, hakkavad nad seda tegema:)))) ja need majanduses kaotatud aastad tuleb kah maksumaksjatel kuidagi kinni maksta – mitte uute laenudega praeguste intressikulude teenindamiseks. Saab olema kindlasti paras pähkel tulevastele valitsejatele ja lihtsaid lahendusi siin nagunii pole. Kuid majandust pärssivad ja vaesema+keskklassi ostuvõimet pärssivad maksud tuleb nagunii kaotada/leevendada, ka sellest pole pääsu. Saame näha, mis jäetakse ja mis võetakse.

Järgmistel valimistel on keeruline ülesanne juba see, et riigi majanduse hävitanud oravad+E200+sotsid tuleb elu hinnaga võimust eemal hoida ainuüksi sellepärast, et vaheldus on ainus lootus süvariigi kombitsate piiramiseks. No kuidagi ei julge valida neid, kes ei anna konkreetset lubadust, et selle kolmikuga koos koalitsiooni ei tee. Sotsid on hea näide – nad juba ütlesidki välja sisuliselt selle, et kui valite meid, saate oravad tagasi:)) Aga see, mis neist üle jääb, on kah... nojah. Mõttetu on rääkida parteidest eraldi, kui neist ei õnnestu panna kokku toimivat koalitsiooni. Lõpuks ongi nende hulgas üks "rikas pruut", kes kaalukeelena määrab selle, kas jätkub stagnatsioon või äkki ikkagi tekib võimalus ka edasi liikumiseks.

Keegi ei saa ka välistavaid lubadusi anda, sest keegi ei tea, kas see "rikas pruut" on EKRE, sotsid, parempoolsed või äkki hoopis E200, ERK või rohelised (ligi aasta veel aega ju!) ja reaalselt tuleb teha valik selle järgi, kes kõige vähem nõuab stagnatsiooni, rohepesuhulluse jms jätkumist.

Kõigi maailma asjade kõige suurem spetsialist ja analooge mitteomav rahandusämbriteminister ajab täpselt vastupidist poliitikat EU riikidega. Oravad ajasid täpselt sama joont ka pankade maksustamisest hoidumisega. Kõik on hästi, kui partei sponsorid ja sellest tulenev käitumine on etteaimatav.
https://www.err.ee/1609986600/el-i-riigid-nouavad-energiafir
made-ulemaarase-kasumi-maksustamist

Lisan juurde huvitava pildi, mis ei tõesta midagi ja näitab Eestit pigem heas valguses (odav on rentida, kommunaalkulud on juba teine teema:). Lihtsalt huvitav, eriti kui mõelda nende regioonide taga olevale seadusandlusele, kliimale, miks ühes regioonis elatakse "putkades" ja teises "mõisates" jne. Kulutasin üle veerand tunni taustsüsteemiga tutvumiseks, sest käinud-näinud neist ikka väga paljusid, aga pole selles valguses osanud nähtut enda jaoks lahti mõtestada.

Autor on erapoolik, jutt toetab loomulikult tema enda äri. Samas toob ta välja kõik selle, millest räägiti juba väga ammu (kui algas Ossinovski maksudsõidavadLätti), et kui me teeme nii, siis juhtub see. No loomulikult juhtus! Juhtub tänase päevani, kuigi väiksemas mahus, aga ka seda "väikest" raha (110M) meie riik nagu ei vajakski. Alkoholist sõltus ka sajandeid tagasi Eesti rikkus või vaesus. Nüüd on see majandusteema kaaperdatud ideoloogide poolt, kes majanduse kui terviku eest oma naha ja karvadega ei vastuta.

Mul tekib kohe küsimus, et kuidas turismi arengukava eesmärki siis saavutada plaanitakse, kui KÕIK võimalused räägivad selle vastu? Kas on üldse veel peale meie oma maksumaksjatelt rohkema raha äravõtmise mõni viis olemas, millega seda välisraha meie majandusse õnnestuks meelitada? Tasuta loetav, tsiteerin fakte: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120565915/alkoholipoe-juht
-eesti-on-teinud-ennast-turistidele-kattesaamatuks

##Ajalooliselt kuulsate linnadega konkureerimiseks peab hinnatase kutsuvam olema/.../Alkohol ei ole olnud pelgalt eraldiseisev tarbekaup, vaid tõmbefaktor, mis on motiveerinud Eestisse tulema ning millega on kaasnenud ka teiste teenuste tarbimine, olgu selleks majutus, toitlustus või spaa/.../Konjunktuuriinstituudi uuringute kohaselt moodustas aastatel 2006–2016 Eestis viibinud välisturistide poolt ostetud ja tarbitud alkohol ligikaudu 40% kogu riigis müüdud alkoholist. Pärast alkoholiaktsiisi järske tõuse on see osakaal langenud 15–20 protsendini. Sellel arengul on olnud otsene mõju riigi maksutuludele. 2016. ja 2022. aasta võrdluses teenis Eesti välisturistide poolt loodud alkoholiaktsiisi ja käibemaksu arvelt 110,9 miljonit eurot vähem. Samas on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi turismi arengukavas seatud eesmärk kahekordistada 2035. aastaks turismist laekuvad tulud 4,3 miljardi euroni.
/.../
Praegu on teenuste käibemaks Eestis 24%, samal ajal kui Soomes on see 14% ja Hispaanias 10%. Meiega sarnase suurusega riigis Taanis on õlleaktsiis 6,53 eurot liitri puhta alkoholi kohta, kui Eestis on see 14 eurot. Eestis on Euroopa viies kõrgeim alkoholiaktsiis, meist on ees vaid karmide piirangute ja riigimonopolidega põhjala riigid. Naaberriikides Lätis ja Leedus on õlleaktsiis vastavalt 9,8 eurot ja 10,97 eurot. Turistide jaoks on hinnatase sageli otsustav tegur ning seda hinnatakse lihtsate ja kõnekate võrdlusmõõdikute abil. Õlleklaasi hinnaga paistab Eesti Euroopa kontekstis silma kui üks kallimaid riike.##

Ma pole samuti erapooletu, sest mingi osa sissetulekutest sõltub just välisturistidest, aga alkoholi osas olen küll erapooletu, ei tarbi alkoholi iganädalaselt ja selle vähesegi ostan mujalt riikidest. Eestist ostangi ainult selle ühe õlleklaasi pitsa kõrvale, millest artiklis juttu oli, aga aitab sellest teemast.

Tunnelvaatega raamatupidaja siunab siin neid teadlasi ja analüütikuid, kes ühe arvutuse asemel rohkem on viitsinud teha. TaastuvenergiaFOOBIA on nende sildistamiseks muidugi uus tase. Siit edasi tekib aga loogiline küsimus, et oravate (liberaalide) kampaaniad on alati põhinenud kellelegi vastandumisel. Täpselt sama muster nagu Orbanil jt sama parteikooli kasvandikel. Viimane kord vastandusid põhjuste puudumisel lausa valetamisega (Prigozhini rahade jutt osutus bluffiks, samal ajal kui Lehtme slavaukradina jm vargusteemade avalikustamisega venitati pikalt ja täpselt valimisteni). Puht statistiliselt üle 80% ühiskonnast loodab, et valitseva jõugu päevad on loetud, aga see ei tähenda, et nad isegi ei üritaks ja kampaaniast loobuks. Huvitav, millest tuleb järgmine kampaania? Automaksust? Astmelisest tulumaksust? Tuugenite/põlevkivi vastandamisest? Või söödetakse jälle avalikkuse ette anonüümseid väljamõeldisi ja loodetakse, et piisav hulk inimesi neid uskuma jääb? Hetkel sotsid "tõusevad" ja kui nad teevad seda piisavalt, saame oravad kindlasti tagasi (nad juba "lubasid" seda). Ja alternatiiviks on... :))
https://www.err.ee/1609989498/ligi-me-peame-taastuvenergiafo
obiast-lahti-saama

odavama alkoholi korral tuleb arvestada ka tervisekahju, mitte vaadata ainult seda, kui palju aktsiisi jääb saamata või turiste ja nende raha Eestisse tulemata. Lisaks on oluline see mida teevad turismisektoris hõivatud, kui töökohad kaovad, kas liiguvad kõrgema palga peale (väga tõenäoline) või jäävad töötuks (pigem mitte).

Panen viited kahele intervjuule:
mõlemas on intervjueeritavad doktori kraadiga energeetikud, üks töötanud ligi 30 aastat energeetikasektoris, teine olnud teadlane, ilma praktilise kogemuse ja vastutuseta.

Kumba peaks uskuma? Kuna Kalle Kilgi intervjuu on maksumüüri taga, siis panen mõned nopped:
-Kui investeeringud on õiged, saame hinnakasvu kontrolli all hoida.
-Hinda aitab alla tuua tuuleenergia.
-Eurostati andmetel on väike- ja keskmise suurusega leibkonna lõpptarbimise elektrihind Eestis ja Soomes umbes sama. Probleem on Eesti väiksem ostujõud.
-Tulevikus vajame kombinatsiooni: taastuvenergia + juhitavad jaamad + võimalik tuumaenergia.

1. https://digileht.ohtuleht.ee/1153238/ol-tv-kerge-uurib-elu-e
leringi-juht-kalle-kilk-elekter-odavamaks-ei-lahe

2. https://youtu.be/zgHO6JEPxYE?si=9UO4DFd4cLAw274T

PS: uued gaasijaamad võiks olla võimelised (hanketingimustesse sisse) maagaasi puudumisel töötama kohaliku põlevkiviõliga (alternatiivina diisliga nad nagunii töötavad). Sellega lahendaks selle väliskütusest sõltumise ära kriisi korral. Eeldus on, et põlevkiviõlitööstus püsiks.

Lõpmatult investeerida ei saa, investeering on sisuliselt laen, mis on vaja tagasi maksta lõpuks.
Tuuleenergia pole siiani toonud alla seda hinda, ei too ka edasi. Investeeringud on tasunud ainult ühiskasssast nimega EU saadud rahadest. Mina nimetan seda röövimiseks, Ungari aga rahade ümberpaigutuseks.
Me võime hinnad samaks panna ka Šveitsiga aga probleem on endiselt väikem palk.
Tulevikus vajame iga maja omaette energiasaarekeseks, kes suudab ka naabrit toetada, hetkel võimatu.

Pöördudes tagasi esimese sinu kirjutatud teksti peale: mis aineid sa tarbid, sest ma tahaks ka neid.

Meil ei ole Eestis seda tuuleenergiat piisavalt - mille põhjal Deus väidab, et see ei ole/või see ei saa hinda alla tuua? mingi 700 MW kõigest on tuulegeneraatorite nimivõimsust. Ja elektri hind ei ole Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes kuidagi eriliselt kallis. Ja seda aastakeskmiselt reaalselt inimestele ja ettevõtetele kätte toimetatud kwh hinna näol.
Ja kui alati hakatakse rääkima, et kogu see taastuvenergeetika põhineb ainult toetustel, siis need toetuste summad ei ole ju mingi saladus - 2025 kulus nendeks suurusjärk 70 miljonit - see on see hind, mis tarbijad maksid, et turule taastuvenergia võimsused tekiks ja toodangut annaks. Et keegi võtaks investeerimise riski. Ettevõtlusekauge Deus ei saa sellest muidugi aru.

ja meenutuseks - me maksime 2022 tänu puuduvale päiksele ja tuulele kogu ühiskonna peale kokku 900 mln elektrienergia eest rohkem, kui 2021 aastal. koroona eelse 2019. aastaga võrreldes 1,2 mld rohkem. Oleks meil 2022. aastal olnud kasvõi ainult need tuulikud ja päikese võimsus püsti, mis täna Eestis, ei oleks mingit erilist hinnasšokki olnud.

ja teine teema: Eestis on kõige madalamate palkadega majandussektorid põllumajandus, majutus ja toitlustus, muu teenindus. Kui põllumajandus välja jätta, siis kõik on seotud turismiga. Kui sealt töökohti vähemaks jääb ja inimesed töötuks ei jää pikalt, siis pigem hakkavad nad peale teatud ümberõpet saama suurema lisandväärtusega sektorites rohkem palka.

turismisektori kasuks räägib ainult see, et tihti on see noortele esimeseks töökohaks, sh õppimise kõrvalt töötamse võimalus. Muidu ei aita see turistide Eestisse meelitamine mitte kuidagi kaasa sellele, et Eestis üldine jõukus tavainimeste jaoks tervikuna tõuseks.

Jaanuar-veebruar oli meil põhiliselt fossiilne (aga täiesti juhitav) elekter, nüüd "päike, tuul ja vesi ..." (enamuses täiesti juhitamatu, välja saab aga sisse mitte) - hinna graafikuid vaadates on vahe täitsa tuntav.
https://www.upload.ee/image/19233878/260409_Elekter_eestis_0
1...04.26.jpg

vaata Maaks sina ei juhi ju neid juhitamatuid võimsusi ja ei juhi ka juhitavaid võimsusi. Deus ka ei juhi. Kui need kes juhivad, arvutavad välja, mis on käegakatsutavas ajaperioodis kõige optimaalsem kombinatsioon, et elektrienergia hind oleks konkurentsivõimeline ja varustuskindlus piisav, siis ei maksa kriitikute üldteoreetiline jutt midagi.

Palju on siin foorumis räägitud, et Eesti elektrivõrk on ehitatud suunaga Ida-Viumaalt mujale Eestisse laiali jaotus ja et ei saa üle Eesti hajali tootmisvõimsuste energiat vastu võtta jne jne - ammu ammu see suures osas enam ei kehti, sest nii põhivõrku (110kv, 330kv) kui keskpinge (10kv, 35kv)- ja jaotusvõrku on väga palju juba ümber tehtud ja järgmiseks 10 aastaks on Elering ja Elektrilevi leppinud kokku ühise elektrivõrgu investeeringute kava, kuidas lõpptarbijale kõige optimaalsemalt investeeringud teha.

Mitu päeva tuul puhunud ja päike paistnud aga elektri hinnas nagu ei kajastu. Ärge tulge seda juttu ajama, et oi meil ikka vähe neid päikese- ja tuuleparke.
Siililegi selge, et asi ei toimi. EU rohepoliitika on (osaliselt) läbi kukkunud projekt meie kui tavakodanike jaoks.

Sel nädalal on hind tõusnud hoolimata päikesest ja tuulest. Igasugune loogika puudub.

Suht ebaloogiline on arvata, et kui kana ja kala ja kaalikad on kallinemas, siis liha on ühtäkki odav. Seda ei juhtu.
Sama on energiaga, kütustega. Mingeid piike võib graafik visata korraks aga kokkuvõttes tuleb ikaa samasse auki

Mind kah juba huvitab, mis aineid Sa tarbid ja kes neid müüb?

##odavama alkoholi korral tuleb arvestada ka tervisekahju, mitte vaadata ainult seda, kui palju aktsiisi jääb saamata või turiste ja nende raha Eestisse tulemata.##

Tervisekahju ei teki odavamast alkoholist. See tekib AINULT alkoholi joomisest. Aga nii otsene kui ka kaudne (mis on kordades suurem!!) maksuraha jääb kõik Eestisse tulemata ja selle all ei kannata mitte ainult turismisektor, vaid restoranid, kohvikud, kosmeetikud, spaad, hotellid jne. Lõpuks kaob ka nende sektorite kompetents. Keegi ei räägi ka sellest, et kalli alkoholi tulemusena läksid metanooli tõttu kunagi parmudele lisaks ka kõrgharitud inimesed, kes ise poleks kunagi ostnud, aga kellele pakuti peolauas. See, mis pikema aja jooksul juhtus, ei jõudnud vist isegi statistikasse, sest siiani räägitakse vaid ühe episoodi/piirkonna numbritest. Ühiskond maksab seda kõike kinni ja selleks on vaja makse, mille me kingime juba kümme aastat Lätile. Liigjoomise põhjuseks ei ole odav hind, see on puhtalt psühholoogiline (psühhiaatriline) probleem, millest suure osa moodustab ka majanduslik ebakindlus. Võrdle riike, kus on alkohol PALJU PALJU odavam ja palgad samas kõrgemad.

##Kui investeeringud on õiged, saame hinnakasvu kontrolli all hoida.##

Irw@kui:) Aga KUI pooled investeeringud on õiged ja pooled on valed, mis nullivad ära ka õigete investeeringute tulemuse? Tulemus on näha elektriarvetelt. KUI riiki juhivad rohepesuga seotud elektritootjate sponsoreeritavad lobistid (viimaste valitsuste seosed tuuleäri nõukogude jm rohepesuga on korduvalt linkidena välja toodud), pole neil mingit motivatsioonigi teha "õigeid" otsuseid, vaid ainult NEILE (mitte meile) rahaliselt kasulikke otsuseid. Seni on teinudki (veelkord need reaalsed elektriarved). Kui tulevikus midagi muutub, siis AINULT juhul, kui rohepesule pealemaksmine lõpeb. Sellega seotud liberaalparteid, kes seda siiani pole lõpetanud, ei tee seda kindlasti ka tulevikus. Neid "õigeid" investeeringuid saab hakata tegema alles peale korruptsiooni peatamist (ja kurjategijate vastutusele võtmist), siis saab hakata tegema ka hinda alla toovaid otsuseid ja jääb ka skeemitamiseks kuluvad toetustemiljonid riigi rahakotti alles.

##turismisektori kasuks räägib ainult see, et tihti on see noortele esimeseks töökohaks, sh õppimise kõrvalt töötamse võimalus.##

See on võimalus, mitte sektori töösuhte iseloomustus. Noored võtavad laenusid selleks, et saada atesteeringud, sest ilma nendeta sisuliselt tööd ei olegi. Aga tööd peab olema selleks, et neid samu atesteeringuid hoida, uuendada, käia koolitustel (muuseumides iga suurema uue näitusega kaasneb uus koolitus), iga liigutus maksab ja mitte vähe. Mu abikaasal on näiteks üle 20 erineva atesteeringu ja tema kah arvutab, et milliseid neist tasub hoida ja millistel minna lasta, sest terve sektor on põlvili surutud (osaliselt ka koroona ja osaliselt sõjaga kaasneva hirmutamise tõttu). Ilma atesteeringuta jääb alles lihtsalt võõrkeelte oskus ja võimalus madalaima hinnaga sisuliselt turgu solkida. Praegu vaatan google esimeste vastuste pealt, et isegi juristi konsultatsioonide hinnad on odavamad kui atesteeringuid omava giidi tavalised tunnihinnad, aga Sina blufid siin VEEL kõrgema palga peale minekust, kui giid töötuks peaks jääma... mis point on pidevalt sellist solki siia foorumisse toota?

Kui turismitalus tööta jääd, kobi eisasse.
https://majandus.postimees.ee/8449213/eisa-keskmine-palk-tou
sis-kaugelt-ule-3000-euro

miks täna elektri hind nii kõrge?
sellepärast, et Soomes see kõige uuem tuumajaam on rivist väljas ja Soomes on elektrit puudu.

täna on liikunud elekter Lätist Eestisse ja Eestist omakorda Soome enamvähem ühenduste läbilaskevõime piires ja see tõstab ka meil hinna üles. Soomes on täna elektri hind kallim. Oleks meil tootmisvõimsusi rohkem, siis oleks meil täna elekter odavam, sest Soome lihtsalt Estlink 1 ja Estlink 2 kaudu rohkem elektrit läbi ei mahu.

Raiko, sinu jutt on nii armsalt segane, sa nagu töötaksid elektrimüügi alal :)

Seega kõik seni eestisse tehtud tuulikud ja paneelid ei oma meie elektrihinnale mingit mõju.
Kas peame jätkuvalt uskuma poliitikuid, kes laulavad ühendkooris- rohkem taastuvat, odavam hind...

Jah, tuleb nii välja, et me oma päikse ja tuule tipptootmisega (täna hea tuul ja hea päike) ei mõjuta turu hinda mitte kuidagi, sest ise omadega ei suuda Estlinke täis laduda ja Lätist võtame juurde ja kuna sealt kallim, siis meie hind ka kohe kallim. HEA!

Soome: https://thingler.io/et/country/Finland
Eesti: https://elektrihind.ee/borsihind/ (lülitage 15 min)


Eriti hea, et meil on ikkagi Soomest kallim ja palk madalam... jutuks hea küll..

Vanasti mõeldi välja käibemaks selleks, et kompenseerida raudtee kulusid, no näiteks läbi Prantsusmaa läks rong ühest riigist teise kaubaga ja peatust ei teinud, Prantslased ei saanud mingit pappi sellest. Siis tuli käibemaks, et transiidiriigina mingi kopikas peale kukuks. Nüüd elektril laseme tuimalt läbi käia ja maksame peale. Ma küll ei ole kasuahne tropp ja ikka aitan naabri hädast välja aga seda juhul, kui mul omal hästi läheb ja üle jääb, mitte ei maksa lihtsalt tuimalt peale.

Muudetud 09.04.26 18:55

Esmaspäev, 6 aprill, eestis vastik vihmane ilm, päeva keskmine 7,93€MWh, teisipäev, 7 aprill, vihmane ilm, keskmine 27,39, neljapäev, 9 aprill, päike särab, tuul puhub, keskmine 92,19.
Naudime taastuvat...