need kes juhtme otsa ei mahu saavad tanklas saia nosida ja lauataga turakat taguda.seltskond on suur ja saab moodustada võistkondi

Eks ta ole jah. Kõik justkui juba öeldud. Teema kipub sarnaseks, nagu vaielda, kas 4-kihiline tualettpaber on über alles või hoopis 1-kihiline kõige säästlikum.
Kui automaatkastid hakkasid Eestis levima, siis käis läbi "nali", et kes see ikka kogu linnasõidu ajal keppida viitsib. Teised jäid kindlaks manuaalkasti ülimuslikkusele. Ma olen pigem see loll, kes tahab lihtsalt jõuda punktist a punkti b ilma, et aju selle vältel peaks käiguvahetuse hetke arvutama - või taluma auto poolt valesti arvutatud käiguvahetuse jõnksu. Elekter on selles mõttes lihtsaim - sõida nagu autodroomil. Aga mul ei ole suvilat Võru taga, Eestis ringreise ei tee ning kaugemale löunasse sõidan lennukiga, ma saan nii hakkama. Teise tingimused on erinevad, teine vajab rohkem või vähem kihte paberirullile. Ehk siis, täna on elekter suht selge funktsiooniga elustiiliauto - vahet pole, mis ta kiirendus või pöördemoment. Vaidlemiseks põhjust pole, sest vaidlejate maailmad liiga erinevad.

###EV puhul on liikuma hakkamisel pedaalivajutuse viide olematu võrreldes ICE sidurimehhanisimiga. Vahe on ikka suur, kui istud DSG kastiga autorooli tagasi.
/.../
kes see ikka kogu linnasõidu ajal keppida viitsib. Teised jäid kindlaks manuaalkasti ülimuslikkusele.###

Aga jällegi on vastandumine veidi kohatu, sest paljud kasutavad paralleelselt väga erinevaid kütuseliike, erinevat tüüpi käigukaste jne. Ei ole ju nii, et üks või teine. Pigem ühes kohas üks ja teises kohas teine. Ja oleme ausad, et tonnine sportauto erineb sõiduomaduste poolest ikka väga palju pooleteist tonnisest, see omakorda 2t ja 2,5t sportauto(de dünaamikat võimaldavatest auto)dest. Neid sportautotüüpe valitakse omale erineval eesmärgil, nii oleks õige vaadata ka erinevate kaalukategooriate särtsuautosid.

Ilma vastandumata on aga just see minu silmis üks suuremaid eeliseid särtsu juures, sest mulle ei meeldi need automaatide "kummivenitamised", mida ei kompenseeri ka suur mootor. Kompenseerib natuke kasti seadistus ja mõningate "sportkastidega" on suudetud see lääg viia juba nii väikeseks, et ei häiri enam. See pole üldse enam nullist sajani teema, vaid seotud puhtalt mu oma vajadustega: vaja (parimal juhul 20x päevas:) "nõeluda" üle suht tiheda maanteeliikluse ja sellepärast on minu jaoks oluline just kiirenduse "esimene sekund". Teine kah, aga mitte enam see, mis juhtub hiljem (see on alati “piisav”). Manuaaliga ei teki seal küsimustki. Särtsuautodega ja paljude hübriididega samuti mitte. Enamike automaatidega pole võimalik saavutada seda, et "pool sekundit" peale gaasivajutust käib juba ratas alla ringi ja sellepärast ongi seal sageli juba pikk rodu neid "pereemaautomaate", kes ei suuda ohutult seda ühte kiirendust teha ja nii see rivi muudkui pikeneb, sest pikemaid auke liiklusvoolus tipptundidel eriti ei tekigi. Automaadiga saab nii, et hoiad korraga gaasi peal ja pidurit all ning vabastad piduri hetkel, kui tekib otsus et nüüd peaks olema ohutu... tra ma ei ostnud ju selleks omale automaati:))

Selle eelnevalt kirjeldatud olukorra kvintessents on veel see, et need, kes autot kasutada ei oska ja seal probleeme tekitavad, ei taipa oma automaatidel isegi Start-Stop-Süsteemi välja lülitada:))))

Kaader mainis DSG-sse tagasi istumist. Liiga heatahtlik olid veel, paljud DSG-d suudavad kiirenduse esimestel sekunditel käituda siiski adekvaatsemalt kui klassikalised momendikonverterautomaadid. Samas on DSG-de hulgas ka üksjagu neid, mis "ei suuda võtta vastu otsuseid" ei kohalt minnes ega paljud ka 80kmh pealt kickdowni tehes (see on enamike inimeste jaoks häirivam, sest möödasõidusekundeid on vaja lugeda juba kõigil).

Minu jaoks ei olegi sellepärast teemaks manuaal vs automaat, kuna elustiili tõttu on käiguvahetuste hulk mõlemal juhul üsna sarnane (loe: pea olematu). See "esimese sekundi kiirendus" on aga väga oluline ja särtsuka "automaat" on tõesti hoopis teine maailm... aga siin tekib juba uus probleem. Maanteel 4-realisel U-pööre tähendab lisaks kiirendusele ka väljapööratud esirattaid ja peaaegu pool aastat ka mitte enam ideaalset pidamist. Kui võimsa-raske tagavedusega saab seda U-pööret teha ka "stiilselt powerslidega", siis vähegi suurem-kohmakam esiveoline on juba kepikastigagi paras nuhtlus, automaadist rääkimata. Neliveoliste puhul on sõiduautol ja maasturil juba väga suur vahe, sest nelikud on niigi raskemad ja imestan, et Jeebil veel ühtegi rehvi niiviisi banaaniks pole sõitnud (enamuse möödunud talvest tegin need sõidud kepikasti omava Quattroga, mis tänu föönile ka kuival asfaldil powerslidega lõdvalt hakkama saaks). Kõigi seni proovitud särtsukate juures on aga häirinud sama nähtus, mida ei tahaks isegi alajuhitavuseks nimetada, vaid igasuguse suurema massiga kaasnev inerts, kus auto ei taha minna sinna, kuhu rattad suunavad ja see häirib ka nt kurvis pidurdamisel (ka mootoripidurdusel). Ootan huviga võimalust proovida neid igapäevaselt tehtavaid maantee-U-pöördeid ka mõne ülikerge (ideaalis taga- või nelikveolise;) särtsukaga. Teoreetiliselt võiks need käituda seal ideaalilähedaselt. Teema kontekstis on seda siiski natuke liiga vähe, mis õigustaks igapäevaliikurina pereautomõõdus särtsukat, kuigi Iraani sõja venimisel Ukraina sõja pikkuseks muutuks ka nende valikute kulupool kardinaalselt.

Muudetud 10.03.26 07:58

Donut Labs kolmas test näitas, et tegu ei ole superkondekaga. Ülejäänud mustrid viitavad endiselt nagu oleks tegu kodukootud NMC keemiaga akuga kui seda poleks "ümber lükanud" teine test, mis oli reaalses kuumuses testimine. Ei plahvatanud, ei lõpetanud töötamist, mis on kõige rohkem huvi pakkuvam osa sest praegune levinud NMC oleks juba keenud molekulideks ja mitte mingit voolu samal ajal enam välja andnud. Samas BYD oma Blade2 akudega juba astub kannale ja hetkel saab tegelt isegi liitiumivaba autot BYD'lt soetada, Naatriumakudega versioonid olemas, kuigi mahutavus on hetkel selline nagu ma eelpool kirjeldasin, kaks korda väiksem kui liitiumist "konkurentidel". Numbriliselt 175Wh kilogrammi kohta.

Muudetud 10.03.26 12:12

Kas kõik Donut Labsi testitud seadmed on üks ja seesama seade?
NMC puhul on oluline, missugused elektrolüüdi lisandid on ning kui vana (tsüklite arv) aku on. See, mida kannatab aku esimeste tsüklite aegu on midagi muud, kui peale 100 tsüklit.
Ilma pikaajalise avatud testimiseta ei ole siin midagi, mida uskuda.

Lõppkokkuvõttes pole ju vahet, kuidas... kui toode vastab tõesti reklaamitule. Siis jääbki vaid küsimus, et mille arvelt... et see ei juhtuks lühema elukaare või omaduste kiirema kadumise arvelt. Enamikku inimestest ei huvita kuidas - piisab teadmisest, et
X kg lisaraskust,
Y km lennukaugust,
Z km elukaart ja
$ rublat rahakotist.
See pole keeruline valem ja seda pole ühegi teise kütuseliigi puhul keeruline "arvutada" (sh viia end kurssi "nüanssidega", kuidas seda Z ka mitmekordistada või välistada kõlbmatuid).

Värske uudis ka Daciatest
https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/dacia-laiendab-mudeliv
alikut-dziibilik-universaal-striker-ning-neli-uut-elektriaut
ot/
See Striker meeldib, sest praegune seitsmekohaline on kitsavõitu salongiga, kuid nt tänasel tankimisel makstud 27,68e/704km (alla 4e/100km) jääks ka suurema kere puhul tõenäoliselt kättesaamatuks...

Samal lehel veel teine uudis, kus on tabav pealkirjaga haakuv võrdlus. Soomest olen kuulnud selle kohta paljudelt. Ega ma praegu saagi täpselt aru, kumb kasvab kiiremini, kas särtsukate hulk või laadimistaristu/toimivus.
https://auto.geenius.ee/eksklusiiv/laadijal-voimsust-on-aga-
katte-seda-ei-saa/

##Kujutage kütuse puhul ette olukorda, et tahad oma sisepõlemismootoriga autole ainult parimat, valid kõige kõrgema hinna alt tankimispüstoli, kust peaks paaki voolama tootja sõnul rohke hea kraamiga paremaks tehtud kütus, ning oled nõus ka rohkem maksma. Püstolist niriseb aga välja kõige tavalisem, kuid premium-kütuse hinnaga bensiin ja see on täiesti normaalne.##

No ega su auto sellest halvemini ei sõida, kui laadimiskiiruse eest tühja maksad.
Prob on pigem selles, et enamik särtsujaid tangib enamasti kodus ja siis see hinnaprobleem ei ole piisavalt tülikas, et sekkuda. Ja muidugi on see probleem et enamik tangib kodus ja müüja jaoks prob, sest investeering ei tasu ära...
Donuti teemaga... Kui ettevõttel ei ole piisavat inimressurssi ja teaberessurssi, siis sealt midagi tulla ei saa. Kuid nende idude teema tavainimest väga ei kõiguta, sest nende investeeringut ei vajata ja isegi toimiva tehnoloogia puhul läheks aega tootmiseni aastates. Aga ega unistamine ei ole keelatud...
Palju reaalsem teema oleks talvesaabas, mis ei näeks kole välja, mida sool ei tapaks ja mis kontsa tuppa ei tooks...

Absurditeatrilt ilus kokkuvõte, sõnastaksin selle esimese lõigu ümber pigem nii, et probleemidepuntra tulemusena saab oma rahale vastavat teenust vaid see, kes laeb kodus ja omab selliste parameetritega liiklusvahendit, et (sel hetkel, kui kõigil on järsku korraga vaja) mingite ootamatute lisalaadimiste järgi vajadusi ei tekigi. Nii muutub see nish kahetsusväärselt kitsaks, kui teised peavad maksma üle.

Hinnaprobleem on selles, et kui tarbimist ei ole mingil põhjusel võimalik väga täpselt juhtida, võib börsipaketi puhul keset päeva mõni tund pöörata kahjumiks kõik need muul ajal juhitava tarbimise (ebamugavusega) kaasnevad võidud. Soomes mitu sõpra vahetasid äsja oma börsipaketid just sel põhjusel püsihinnaga pakettide vastu, sest enne praegust talve polnud ka nemad harjunud nii valusate kõikumistega, mille puhul muutub börsihinna keskmisest rääkimine juba mõttetuks. Talv on muidugi kõige ebasobivam aeg sellisteks lepingumuudatusteks:) See on siiski paratamatus, sest boileril võid juhtme sabast võtta, aga kuller või transfeeritaksojuht ei saa oma tööd lihtsalt õhtusse lükata. Isegi mitte ühel päeval nädalas. Puudutab nii hinda kui ka kiirust, olenevalt sellest kas kodus või eemal.

Sellepärast ei toimiks ka siin varem välja käidud idee, et iga pistik tunneb mu ära ja pakub särtsu mu enda lepingu järgi (nagu mobiilse andmesidega). Kodulaadija puhul on osa lahendusest ikka see liberaalide kuritegelik skeem inimestelt raha kättesaamiseks, et oleme viimaseid riike EL-s, kus ei lubata kasutada (veel) korraga-paralleelselt mitut elektrilepingut.

auto24-s üleval 2014 aasta leaf, millel 12 pulka 12-st alles https://www.auto24.ee/soidukid/4287211 , siin isehakanud spetsialist kunagi väitis, et 8 aastat ja aku on surnud, kasuta või ära kasuta, taaskord faktid elust enesest räägivad teooriajumalale vastu nagu ikka. Seal ei saa olla väga hiljem uuem aku ka pandud, kuna neid 24 kwh pakke tehti ainult kuni 2016 aastani ja müügikuulutuses pole ka mainitud, et uus aku pandud, mida tavaliselt ikka tehakse, kui nii peaks olema. 12 aastat vana aku ja endiselt vägagi heas seisus, toreetikud myazzz ytleks selle peale.

2024 oli autol avarii, majanduslikus mõttes hävines, hüvitati kahju üle 4000€. 03.03.2025- 03.02.2026 oli taksoveo kaart, seega peale üleskolkimist sai temast takso.
23.04.2024 Omanikuvahetus
15.04.2024 eelnimetatud avarii
Seega piisavalt segase ajalooga auto, et ostmata jätta ja praegune müüja võib kuulutusse kirjutada midaiganes. Pilt kellaplokist ei näita kuskil mingit 12/12

näitab küll ju, pilt 12 pulga ja sobiliku läbisõidunäiduga on igatahes seal piltide valikus olemas, muus osas ma ei tea selle masina kohtam idagi ja soovitusi ka ei jaga, lihtsalt aku näite täin sisse, et ei saa olla uuem aku kui 2016 toodang, pigem siiski originaal ja 2014 seal ning 12 pulka endiselt

Ilma isiklikuks nimetamata ei oskakski midagi öelda sellise fantaasia maha kirjutamise peale.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120366198/uus-probleem-ele
ktriautode-akud-kestavad-liiga-kaua

Küsi, kes selle uudise kinni maksis, sest muidu sa seda tasuta lugeda ei saaks :)

FB-s oli kunagi isegi kasutute faktide grupp olemas. Pole ju reaalselt kusagilt selliseid "imeleafe" võtta. Deusi käes oli just hiljuti üks mu 2011a toodetud originaalakuga Samsungi läpakas, mis näitas aku kestvuseks peale täislaadimist mõnikord isegi üle 8 tunni. Ainult, et kui seda kasutada, saab ikka 4-5 tunniga tühjaks (mis on ikkagi üle mõistuse hea tulemus sellise relikti kohta). Samasugune täiesti kasutu fakt, millele toetudes ei saa saata kedagi omale kasutatud läpakat otsima ja ega see 8h fakt ise ju kah tegelikult ei kehti, see on liialdades valetav numbriline prognoos.

Ka see artikkel on täiesti haige bluff - puhas sisuturundus, kui esitletakse seda nii, et 500km lennukauguse puhul tähendab 80% 400km. Kus on need REAALSE 500km lennukaugusega särtsuautod, millega ma saan tavalisel legaalsel kiirteekiirusel ka talvisel ajal -30 juures kordagi laadimata soojas autos Hki sadamast sõita näiteks 500km kaugusele Kärsamäele (Kärsämäki)? Fossiilautode puhul ei tekiks selliseid küsimusigi ja ka need -30/soetuba oleks samasugune iseenestmõistetav mugavus, mis kuulub tavapärase auto tarbimise hulka. Hea, et ei kirjutatud, et 1000km lennukaugusega särtsuka puhul tähendab 80% 800km. Neid iga ilmaga 100km lennukaugusega särtsukaid on turul rohkem kui 500km, ausate kavatsustega autor oleks kasutanud ennemini seda näidet.

... ja pärast imestatakse, miks paljud ei usu sellist bluffi ja miks paljud bluffi uskujad lähevad lähevad mõneks ajaks veel tagasi fossiilautode peale.

Muudetud 15.03.26 21:38

Nii oli. Paberi järgi oleks pidanud see ikka väga küpse olema aga ei hakanud lahti ka kakkuma, et müstikale pihta saada, et mis keemiaga pulgad tehtud olid.

Kärss, see näide pole kuidagi kohaldatav, sest sinna ei sõida just ülepäeva :) No näiteks mul pole vaja sõita igapäevaselt autoga, mis mind igaks juhuks hästi kaugele sõidutaks. Kunagi ka Smarti pidi iga 300 km tagant tankima, kuidagi ei häirinud.
Ja eks neid nõudmisi tule kogu aeg peale - Tahan Tartu mmm, ei nüüd tahan tagasi ka kohe (nagu keegi sõidaks nii kunagi). Ok aku suurem, tahan Võrru mmmm, nyyd tahan ikka et kohe tagasi ka saaks. See on lapsejutt ja niisama põhjuste otsimine.
Palju Soome artikleid näiteks toodud siin - võtame mõne positiivsema näite ka sealt. On kiva mennä aina lämpimään autoon, eikä koskaan ole ongelmia esimerkiksi käynnistymisen kanssa, Jaakko kertoo. Midagi rumalamat, kui veesärk ja jahutussüsteem talve kasutuseks, ei anna välja mõelda salongi ja klaaside soojendamiseks. Ja sedasi 100 aastat juba :)

Parmule: haugud vale puu all, sest see polnud minu näide. See näide toodi artiklis, mille lugemisõiguse eest on juba propagandisti poolt makstud. Ma juhtisin lihtsalt tähelepanu. Mh sellele, et näitele vastavaid autosid pole ju sisuliselt (veel) olemaski.

Me kõik vaataksime viltu sellele, kui keegi hakkaks sarnast kallutatud ja reaalelulistel valedel põhinevat propagandat tegema järsku fossiilautode kohta, isegi kui tähti närides mingi fakt on täpselt sobivasse konteksti tõstetuna (ja täpselt õige tähtede seisu ajal) tõene.

Foorumil kaob mõte ära, kui ühelt poolt tuleb kinnimakstud reaalelukauge propaganda ja selle vastukaaluks "rikkis fossiilautodel võivad tekkida käivitusprobleemid" tasemel tõeväänamine. Räägiks siis äkki kõigist rikkis autodest või kõigist mitterikkis autodest?

PS: kahjurõõmustajatele annan teada, et mul õnnestus kogeda taaskord fossiilauto süttimist nii, et viskas korraks leegi ikka üsna kõrgele ja õigesse kohta paigaldatud tulekustuti päästis sellest, et kahjudeks jäi vaid mahapestav tahm... ja üks juhtmejupp. Ehk siis süttis fossiilauto, aga süttis elektrisüsteemis ühe relee oksüdeerunud kontakti tõttu. Seda näeme tulevikus, kas 30a vanused särtsuautod süttivad sarnastel põhjustel sagedamini või harvemini sama vanade/suure läbisõiduga fossiilikatega võrreldes.

Ma lugeda ei saa aga mitte kõik pole korras Norras...
https://majandus.postimees.ee/8433373/norra-elektriautode-ed
ulugu-varjutavad-vead-esimesed-mudelid-toodi-turule-liiga-to
orelt

https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/kui-hasti-peab-elektri
auto-eestis-vastu-esimesed-tulemused-parast-300-000-km-kaes/

ei tea kas ka mingeid uuemaid artikleid on, aga need olid ju kõige esimesed Leafid ja kõige viletsamad nö? Või hoopis parima akukeemiaga :)??

Eespool on kirjas nii Leafi keemiad põlvkondade vahel kui ka välja toodud laadimiste arvud vastavatele keemiatele, kas peab kordama hakkama?

PS! Nad ei sõida enam Leafidega.

Muudetud 16.03.26 09:29

Norras pole suurt häda midagi, vaid töökojad hakkavad kuivale jääma. Aga positiivne seegi- iga toodetud liiter mootoriõli ja vana õli utiliseerimine (põletamine) saastab maailma.

Nii tarbijaorganisatsioonid kui ka autode edasimüüjad ütlevad, et eriti esimesed turule jõudnud mudelid olid tehniliselt liiga toored. Norra suure edasimüüjate ja remonditöökodade keti Mobile’i tegevjuhi Ole Grangaardi sõnul on probleem seotud sellega, et uusi mudeleid tuuakse turule liiga kiiresti.
«Põhjus on ilmselt selles, et uusi automudeleid tuuakse turule liiga vara, enne kui neid on piisavalt põhjalikult testitud. Selle all kannatavad nii kliendid kui ka meie, automüüjad,» ütles Grangaard Norra Autoliidu ajakirjale Motor.
Mobile’il on Norras 30 edasimüüjat ja 20 remonditöökoda ning ettevõte müüb ligi 20 automarki, nende hulgas näiteks Volkswagen, Škoda, Renault, Hyundai ja BYD.
Norra Tarbijanõukogu esindaja Thomas Iverseni sõnul esineb eriti palju probleeme esimese põlvkonna elektriautodel.
Autoväljaanne Bilnytt on varem kirjeldanud neid mudeleid kui «poolküpset» toodangut, mis jõudis turule enne, kui tehnoloogia oli täielikult valmis. Bilnytti peatoimetaja Atle Tuverudi sõnul pidid esindused sageli juba müüdud autosid parandama.
«Kui tehased saatsid Norrasse poolvalmis elektriautosid, jäi brändiesindustele palju lisatööd juba klientidele üle antud autode remondiks,» ütles Tuverud. Tema sõnul oli paljude umbes viis aastat tagasi turule tulnud elektriautode operatsioonisüsteem tootmise alustamise ajal alles poolik. Kui varem olid autode nn lastehaigused peamiselt mehaanilised ja suhteliselt kergesti parandatavad, siis elektriautode puhul on probleemid sageli seotud tarkvaraga.
USA liiklusohutusameti andmetel kasvas tarkvaraga seotud autode tagasikutsumiste arv aastatel 2023–2024 umbes 35 protsenti. Sellised vead võivad olla kasutajatele väga häirivad, kuid edasimüüjatel on neid sageli keerulisem tuvastada ja parandada. Norras on varajaste probleemide poolest tuntud näiteks Tesla Model 3 ja Tesla Model S esimesed versioonid. Samuti on varasematel mudelitel probleeme esinenud autodel nagu Volkswagen ID.3, Volvo XC40 Recharge ja Škoda Enyaq.
Norra Autoliidu esindaja Benny Christenseni sõnul on olukord viimastel aastatel siiski paranenud. «Nii Tesla kui ka Volkswageni kontsern on oma autosid viimastel aastatel märkimisväärselt täiustanud,» ütles ta. Kuigi esimesed elektriautod tekitasid palju garantiiremonte, on olukord nüüd kiiresti muutumas. Autotootjad on tarkvara järk-järgult täiustanud ning paljusid funktsioone saab uuendada ka juba kasutusel olevates autodes.
Samal ajal on remonditöökodadel tekkinud uus probleem – tööpuudus. Norra autopark on kiiresti täitumas elektriautodega ning traditsioonilised hooldustööd, nagu õlivahetus, on nende puhul suuresti kadunud.
Seetõttu seisavad paljud teenindused nüüd silmitsi ülevõimsusega, sest elektriautod vajavad märksa vähem regulaarset hooldust kui sisepõlemismootoriga sõidukid.

Kuna Taanis müüakse uutest sõiduautodest alla 10% ICEsid, siis ennustatakse, et 5 aasta pärast on pooled kasutuses olevad sõiduautod EVd.
Ma nii optimistlik ei ole, sest EVdel on suur maksusoodustus ja seda ilmselt hakatakse vähendama, kui EV osakaal suureneb.

Mis ja kus need "OTHERS" on? :)
Mitte lihtsalt vesinik, vaid meil on ka erinevad gaasid, mis nõuavad täiesti erinevaid toitesüsteeme mootoritele ja mis on mõnes piirkonnas ikkagi väga levinud. Järelikult mitte Taanis. Umbes selline peakski hakkama nägema välja üleminek fossiililt särtsule kõigis maailma riikides. Iseasi, kas just sellises tempos (joonis sisaldab ka prognoosi!). See juhtub ka ilma propagandata, ilma survestamata ja mõnest tehnoloogilisest verstapostist möödumisel võibolla kiireminigi.

https://forte.delfi.ee/artikkel/120442771/video-ameerika-ins
enerid-votsid-byd-elektrimootori-osadeks-ja-leidsid-sealt-ul
latuse
Ameerikas tegutseb insenerifirma Munro & Associates, mis tegeleb tehnoloogia analüüsiga. Kui nad võtsid lahti Hiina autofirma BYD elektrimootori, siis leidsid nad mitu ootamatut detaili, mis aitavad selgitada hiinlaste kiiret edu elektriautode turul. Insenerid uurisid 250-hobujõulist IDM-210 jõuallikat ning panid esimese asjana tähele selle väga väikest kaalu ja kompaktseid mõõtmeid, mis võimaldavad mootorit kasutada väikestes sõidukites. Mootori ehitust hinnati üldiselt kvaliteetseks ja hästi läbimõelduks, eriti arvestades, et BYD mudelid on sageli konkurentidest odavamad. Suurim üllatus tuli välja mootori seest leitud komponendist, millel oli USA autoosade tootja BorgWarner logo. See näitab, et vähemalt osa tehnoloogilistest lahendustest on välja töötatud koostöös lääne partneriga või põhinevad nende arendustel. Inseneride hinnangul võib see olla üks põhjusi, miks BYD suudab pakkuda madala hinnaga, kuid tehniliselt konkurentsivõimelisi elektriautosid. BYD ja BorgWarner on juba aastaid teinud ametlikku koostööd ning neil on teadaolevalt ka tehnoloogia- ja tootmislepinguid.
Lisaks tõid analüütikud esile mitu nutikat konstruktsioonilahendust, sealhulgas suure ülekandeteguri, lihtsa, kuid tõhusa vaheldi ning laagri- ja korpusesüsteemi, mis aitab kulusid vähendada. Ameeriklaste tähelepanu pälvis ka rootoris kasutatud haruldaste muldmetallide suur sisaldus, mis võimaldab mootoril töötada kõrgel temperatuuril ilma keeruka jahutuseta. Inseneride hinnangul on tegu hästi projekteeritud ja töökindla jõuallikaga, mis näitab, et BYD edu taga on nii inseneritöö, väliskoostöö kui ka Hiina tugev positsioon toormaterjalide turul.

no kuidagi on vaja seda hiina paska ju maha parseldada.keda huvitab mingi mootori detalilide materjalid.3-5 aastat peavad nad kõik nagunii vastu

"hiina pasaks" on seda päris karm nimetada. Uuena on väga hea koostekvaliteediga, olen seda omaarust siin ennegi maininud. Ainuke, mida ei ole saanud testida, on ajale vastupidavus ehk ei tea, kas päike sulatab 3 aastaga või alles 10 aastaga katted paneelide küljest lahti ja kuidas plastikud meie temp muutustele vastu peavad. Eelmise aasta BYD hüljes on vaiksem kui 10 aastat vana mersu. Ei arvesta mootorit siia sisse, puhtalt kui uks kinni tõmmata, kui vaikseks salongis jääb. Ja kordan ennast, hiinlastel on EU jaoks eraldi tehas, nende kohapealne kvaliteet pole EU jaoks tehtud kvaliteet.

amg nüüd panid küll pange, tõsiselt ei saa üldse enam su juttu lugeda!
BYD tegi alguses BMW'ga koostööd, eks sealt ka midagi saadi head :)

mis vahet seal on kellega koostööd tehakse.inimesed on erinevad.kui rattad veerevad ja uksed kinni käivad ,siis ollakse rahul ja kiidetakse taevani neid hiina käkke

No kuule, tõmba nüüd paar tooni vähemaks, hakkad kostuma nagu need elektri raiujad siin. Võiks ikkagi adekvaatseks jääda hoolimata pimedast vihast mingi tootja suunas. Ma saan aru, kui puhtalt põhimõttest ei astu pilukate masinasse aga siis pole ka kohe kindlasti õigust kobiseda. Ma ütlesin, et vaikne on! Hülgest vaiksem on ainult Mersu EQ!

eCLA-le on tulemas huvitav konkurent. Tuleb suure kiiruga, sest peagi on oodata ka eC-d.
https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/fotod-bmw-i3-soidab-ak
utaiega-900-km/

EDIT: tõestatud, et kattes auto paneelidega, saab laadida päevas omale sõiduulatust 7 miili jagu... eeldusel, et laadimise ajal liigutad ka autot optimaalsesse suunda Päikese suhtes, 50 senti nagu maast leitud!
https://supercarblondie.com/us-ev-owner-installs-solar-panel
s-on-tesla-model-3-roof/

Muudetud 20.03.26 13:31

See auto külge paneelide panek on huvitav asi, mida erinevad startupid on katsetanud, samas Tesla on välistanud vähemalt seni. Leafile sai vist tellida 12v aku laadimiseks tagatiivale pandud paneeli.
See lisab autole massi ja muudab autot seetõttu veidi ebaefektiivsemaks.
Samas meist 1000 või 2000km lõuna pool on paljudes kliimades väga tavaline igapäevane päike. Kindlasti mingile hulgale inimestest oleks juba ainuüksi väide "Iselaaduv auto" (aga mitte Toyota vastav eksitav lause) hea ostuargument.

Tehases juba kügedele, kapotile ja katusele pandud paneelid, mis laevad ka siis, kui teisele kohale paistab vari, võivad anda pigem isegi suurusjärgus 20km läbisõtu heal juhul. Põhjapoolkera pikkadel suvepvadel isegi rohkem.

Paistab, et see "elektripööre" tehakse ära ühtegi fossiilauto omanikku riiklikul tasemel rohkem ahistamata:)) Raske ette kujutada, et Trump ei teadnud ega arvestanud sellega sõda alustades (mitte, et ma selle vajalikkust kahtluse alla seaksin)... ninanips Elonile pärast seda, kui ta oma fookuse Teslalt muude projektide poole suunas? :))
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120443799/cnn-kutusehindad
e-langust-ei-pruugi-tulla-veel-mitu-aastat

Selle tantsu mõju ei ole mitte niivõrd, et elwktriauto on järsku mottekam, kuivõrd, et tuleb uus inflatsioonilaine, mis seekord viskab osa inimesi päriselt vaesusesse.
Nafta on 200 aastat teinud inimeste elu kergemaks, alustades mootorikütustest ja lõpetades toidu (maa harimine + väetised) ja riietega (polüester jne). See kõik hüppab kallimaks ja mõju lööb eelkõige vaesemaid ühiskonna kihte. Auto omamine, kui selline on nn põhiõiguseks olnud alla 100 aasta. Eestis pigem isegi alla 50 aasta ja suund läheb tagasi sinna, et vaese jaoks on ühistransport ning autojagamine. Kui sul on valida kastiratta ja täis kõhu või teiselt poolt auto ja nälgimise vahel, siis see ei ole tegelikkuses isegi valik enam. Bensujaamad hakkavad ära kaduma, sest miks neid vaja, kui ühe paagitäiega saad 1000 km sõita - ja kui tanikjaid endid jääb väheks.
Muide, veel paarsada aastat tagasi oli ka lääne riikide vaesema rahva pidev näljas olek normaalsus. Vaat see võib taas normaalsuseks saada.

Murikamaalased tegid säärase testi ja võrdluse:
https://www.consumerreports.org/cars/hybrids-evs/real-world-
ev-range-tests-models-that-beat-epa-estimates-a1103288135/

Vägev! Kõige parem auto maailmas on Chevy kastikas! Oli seda V8 ajal, on ka elektri ajal!

Heh, hea pole ju mitte see, et on "palju" või "rohkem", vaid hea on see, et täidab või isegi ületab antud lubadusi, mille järgi inimesed omale autosid ostavad;) Chevy kastikas ei suutnud ju lubadusi täita, paljud seevastu suutsid.

Alles hiljuti panin siia Soomes talvised reaalelulised maanteetestid sellest, kui kaugel on teineteisest lubadused ja tegelikkus.

Chevi sõiduulatus tuleb ühest väikeautost, mida ta kogu aeg kaasa tassib-1300kg aku!
1500l kütusega saan ma ikka õige mitu aastat sõidetud...

tassib, siis tassib, mis see sinu asi on :)
autosid on erinevaid - kui kaal on ainus argument, siis siin on üks sobilik auto:

https://www.ebay.co.uk/itm/277803697917

"Saab küll" inimestele kirjutatud Delfi elektriauto omamise järjejutu järgmine osa. "Ei saa" inimesed ei pea lugema :-)
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120448515/elektriauto-nait
ab-0-laetust-kas-aitab-ainult-puksiir
"Peamine järeldus on lihtne: universaalset lahendust kõigile ei ole. Valiku tegemisel tasub lähtuda oma rahakoti võimalustest, tegelikest vajadustest ja sellest, kui mugav on auto just teie igapäevaelus. Mõnele jääb parimaks valikuks bensiiniauto, mõnele hübriid, mõnele elektriauto."

Sellele järeldusele oleme me siin foorumis juba ammu jõudnud- kui sobib, siis sõitku. Taolised artiklid on kirjutatud autokaugetele inimestele, kes mõlgutavad küll mõtteid, aga veel ei julge elektrikat osta, kuid lehte lugedes näevad, et teised ju sõidavad, küllap siis minagi saan sõita. Kui mõnetuhandene sissemakse pluss 300 kuus liisingule pluss kasko jms tuleb odavam kui jätkata senisele autole vedelkütuse ostmist, siis miks mitte autot vahetada.

Elektriauto sooritusest - tuleb valida selline mudel, mis ei valeta sulle suvalisi numbreid làbisóidu kohta.
Olen omanud pistikhybriidi, mis oli ylitàpne ja pigem sóitis rohkemgi ning ka praegune elektrikas sóidab kenasti selle mis lubab, kui just kiirteele ei kipu kogu sóiduks - selleks pole see masin ettenàhtud!
Maksumusest - hetkel 100 km làbimise hinnavahe juba 6-7 kordne vórreldes bensiini ja diislipóletajaga minu nàitel.

Ära tee naftapõletajate meelt tusaseks!

Kuidas tõe rääkimine tusaseks peaks tegema?

Ühte väravasse mängimisest: iga fossiilikaid puudutava süttimise üksikjuhtumi pealt üritab meedia kasumit lõigata, kuid särtsukate massilisest tagasikutsumisest teavitatakse isiklikult ilma suurema kärata. See ületab uudisekünnist ainult mingites mittetõsiseltvõetavates uhhuukanalites. Kui lugeda uudise sisu... kas me võime olla kindlad, et nende süttimise oht ei suurene ka siis, kui need autod on juba 20-30a vanused?
https://eestinen.fi/2026/03/volkswagen-kutsub-elektriautod-k
ontrolli-kuna-neil-on-suttimisoht/

##hetkel 100 km làbimise hinnavahe juba 6-7 kordne vórreldes bensiini ja diislipóletajaga minu nàitel.##

Väide pole ju otseselt vale (4L/100km Octavia 2e/L = 8e/100km), mõne Octavia suuruse särtsukaga saab ehk tõesti sõita 1.2e/100km. Eriti tänaste kütusehindade juures ja kui Octaviale veel ka õli+filter 30e lisakulu iga 15tkm tagant juurde liita.

Ühtlasi tsiteerin iseennast (12.03.26):

##praegune seitsmekohaline on kitsavõitu salongiga, tänasel LPG tankimisel sai makstud 27,68e/704km (alla 4e/100km)##

Kütuse hind oli eile tankides täpselt sama, eile mahtus paaki kopikas vähem 630km kohta. Kui jätame nüüd välja need 7 istekohta, reaalse lennukauguse ja minu pärast kasvõi auto mahukusegi, siis millise särtsuauto kilomeetrihind tuleb 6-7x odavam?

Küsimus on loomulikult retooriline ja vastust ei oota, sest väide oli ju diisli-bensiini kohta ja gaasist ei tohi nüüd enam rääkida;) Kadestajate rahustuseks lisan, et tankisin küll gaasi, aga täna sõitsin ikkagi teise "vägakiire" kütuseröövliga, sest täna ei olnud vaja kolme istmerida ja inimelu on liiga lühike igavate autodega sõitmiseks;) Homme on vaiksem tuul, "hoian kokku" ja sõidan tsikliga 2L/100km, ei ole kah nii igav kui mahtuniversaal...

Point on ikkagi selles, et see, kelle jaoks on raha kokkuhoid oluline, seisab mistahes fossiilkütuste puhul väga laia valiku ees, et leida sealt oma vajadustele sobivaim. Kasvõi särtsuga kombineerides. Seda ei saa rebida kontekstist välja nii, et särts on lihtsalt odavam. Ei saaks ka siis, kui arvestame sinna sisse auto ostuhinna (nii uue kui ka vana puhul) või uute puhul ka erinevuse hinnalanguses.

Enda jaoks lolle otsuseid ei tee vast keegi ja otsuseid ei saa võrrelda "minu vs sinu otsus", sest minul on üldse 90%+ maatee/maantee sõidud ja keegi teine kasutab autot ainult linnas ühistranspordi vältimiseks, loomulikult teemegi erinevaid valikuid. Või peaksin kadestama kedagi sellepärast, et tal on väiksem pere ja saab seetõttu odavamalt hakkama? :)))) Ja vaatame nüüd vahelduseks tänavapilti: umbes 90% inimeste jaoks ei ole raha kokkuhoidmine isegi mitte oluline, vaid nad maksavad hea meelega rohkem mingite omaduste eest (nt mark või fun faktor), mida neile vaja pole ja mida oleks täiesti ajuvaba hakata kritiseerima ratsionaalsetest kaalutlustest lähtudes. Ometi jätkub siin teemas see mäng ühte väravasse lõputult, kus särtsukaid üritatakse nii otseselt kui kaudselt määrida pähe fossiilikate kasutajatele, kuid kordagi pole keegi üritanud fossiilikat määrida pähe neile, kellele särtsukas paremini sobib... eks seegi näitab, kes oma valikute rohkem rahul on;)

Lugupeetud "naljahammas" ei saa vist aru auto kaalu ja soorituse suhtest, las siis proovib jalutada 25kg seljakotiga ja siis 125 kilosega, vaatame, kuidas tundub...

Kärsa kommentaatiks, ei usu, et keegi, kes elektrikatega tuttav (enamik siin on ju tuttavad), kadestaks siiralt üht või teist meetodit.
Kaalusuhtest... Mis vahet sellest kaalust, kui auto on disainitud selle kaaluga hästi sõitma?
Elektriauto omanik oleks täis opakas, kui siiralt rõõmustaks kas kõrge diislihinna või kõrge EURIBORi üle. See kõik tuleb ju kaarega oma rahakoti kallale. Eks elutervet aasimist on Eesti aladel alati tehtud.

Tuleb tagasi kerida siis siin foorumis ja vaadata üle, mis kaalu kohta on kirjutatud. Kordamine on tarkuse ema jne.

Muudetud 26.03.26 10:16

##Elektriauto omanik oleks täis opakas, kui siiralt rõõmustaks kas kõrge diislihinna või kõrge EURIBORi üle. See kõik tuleb ju kaarega oma rahakoti kallale.##

Nii ongi, kuigi kahjurõõmust saab siin teemas lugeda juba algusest peale, kui lollid on muude valikute tegijad:) Kütusehinna tõusust rääkimise kontekst on vale, see on eelkõige majanduslik probleem, isiklikult on inimestel palju valikuid olemas. Kui neid hinnatõususid vaadata, siis numbrid võivad ju hirmutada, aga protsentides teeb see sama välja, nagu suviti Octavial alla 4 keskmine kulu asendada talvise 5-le läheneva kuluga... traagika? Aga teine inimene ostis omale auto, millega ei saa isegi suvel alla 6 hakkama. Tema kritiseerimine selle eest oleks sama ajuvaba, kui kritiseerida tema kallimaid jalanõusid või suuremat maja korteris elamise asemel.

Teine siin teemas pidevalt häiriv demagoogiavõte on igasugustest postihindadest rääkimine, olgu see siis särtsu, gaasi või vedelkütuste puhul. Vaatame ikka reaalseid arveid, mis lõpuks maksta tuli. Neid on tõenäoliselt ehk mõni üksik %, kes ostab kütust postihinnaga (niisamuti ei osteta ka elektrit ilma võrgutasudeta ja valitakse kellaaega, millal see on odavam). Postihind ei ole reaalne hind, lisaks on mustmiljon võimalust valida ka postihindade vahel isegi sama tanklaketi piirides ja MITTE tankida seal, kus see on kõige nähtavam (seal reeglina ka kallim). Eile õhtul olid näiteks sellised postihinnad (miinus kliendisoodustus!) nagu siin pildil. Teine pilt on hetkeseisust (juba aastaid on neljapäeviti kütus kõige kallim ja hind kukub kolmapäevani, tarneva seotud sisseostu iseärasused, millest ajakirjanduses palju räägitud). Lähipäevil jälle uued hinnad, midagi soodsat leiab igaüks ka kodu lähedalt. Ei nõua just palju planeerimist, kui seda tuleb teha alles 1000-1500km tagant ja pole mingi küsimus tankimist ka 4-5p edasi lükata. Postihindasid vaadates on särtsukaomanikul lihtsalt hea endale sugereerida, kui kallis on neil teistel ja kui odav on mul (kui hea autoostu ma ikkagi tegin!), kuigi tegelikkuses optimeerivad kõik, kellele see on oluline, olenemata "kütuse" liigist. Tegelik erinevus tuleb välja vaid neil, kes kasutavadki vajaduspõhiselt/paralleelselt mitmeid erinevaid lahendusi.

EDIT: üks teemasse puutuv lõbus link särtsutankimisest
https://www.facebook.com/groups/elektriautodeestis/posts/439
6586650573679

Muudetud 26.03.26 17:11

üks kena asi veel siia tulle visata - nimelt kui autoga linnas sõidad, siis nii bensiin, kui ka diisel hakkavad natuke rohkem kütust kulutama, kiirendused pidurdused jne. Aga elektrikas hakkab oluliselt vähem kulutama, läbisõit enam ei kahane, kuna just need olud on elektrikale meelt mööda kõige enam. See efektiivsus ja praktiliselt kadudeta liikumine on kohe tunda istmes :)

Ma ei tea, kui mitu aastat ma olen siin öelnud, et elektrikas on ideaalne linnakas. Tore, et nüüd kohale jõudma hakkab. Kaal on küll problemaatiline nagu ka rehvitolm, tänapäevastega õnneks on ka piduritolmu vähem. Ei saa aru, et mida siin tulle visati, sest V8 inimene on seda juba ammu juba öelnud.

Parm kirjeldab täpselt seda, miks mulle tööautona elektriautot kasutades see kohe meeldima hakkas ja miks tahaks ka omale, kui nendega seotud kogukulud vähegi mõistlikuks muutuvad. Linnas sõites on särtsuga lihtsalt erinev "mindset" kui fossiilikaga, pidurdamisse tulebki hakata suhtuma teisiti. Ja teine nüanss on see, et vajutad ja kohe läheb. Ei ole mingit hüdrokonverterkastile omast kummivenitamist ega moodsa auto "startstop kõigepealt käivitame mootori ning ootame, millal turbo rõhu ülesse puhub" huumorit, millega praegu massiliselt kõik tegeleda armastavad. Mõte, vajutus ja juba oledki seal. Mul on olnud elu jooksul ainult üks fossiilauto, millega sõites on sarnane tunne, et nagu sõidaksid mingis teises dimensioonis kui muu liiklus. Isegi kepikastiga V8 Mustang oli selle kõrval aeglane ja kohmakas (rääkimata automaatidest). Aga selline auto peab olema paratamatult väike ja kerge, sest mass=kohmakusega jääb alles vaid kiirendus, kuid kaob fun faktor. Selliste autode valik on veel väike. Mingi kerge-hästijuhitava Miata elektriline vaste võib vabalt tulevikus hitt-tooteks kujuneda, kui seda rahvaautode hinnaklassis suudetakse pakkuda.

Elektri-Miata oleks ideaalne linnaauto, võttes arvesse ka muutumas demograafiat (üksikuid täiskasvanuid on rohkem, kui varem - või lapsepõlv on pikem). Viskad oma läpaka kõrvalistmele ja lähed. Üksiku inimese poekoti ikka mahutad kuhugile ära ja pole hirmu, et kui kaaslasega sugulaste sünnipäevale lähed, peaks pärast vanaema ära viima. Aga seda kõike saab bensukaga ka teha ja kuna auto on kerge, ei ole see linnaliiklus ka eriline asi. Start-stop süsteemid muidugi on tüütud.
Elektriline Mini Cooper (> 2024) annab samuti sarnase asja kätte (SE või JWC). Talvel libedaga ilmselt teine lugu, aga noh, "linnaauto", sellel pole väga vaja päris libeda peale minna.
AGA... näiteks Facebooki Eesti elektriautode grupi aktiivsemale osalejale on mõlemad võimalused välistatud, sest autod on väikesed ja liiga "odavad". Kui sa autot ikka liisingusse võtta ei saa, siis pole autol mõtet ju...

Täitsa nõus. Teie väikse sportliku linnaautona, millega väga pikki sõit tavaliselt ei tee, on eletrikas ideaalne kui on oma laadimisvõimalus olemas. Sellest ka Renault 5 suur edu:
https://cleantechnica.com/wp-content/uploads/2025/01/France-
BEVs-December-2024.png
Kui nüüd need nati odavamaks ka läheks võiks täitsa endale kaaluda.

Huvitav pikem akujutt, loodetavasti lähitulevik.
https://novaator.err.ee/1609979985/timmis-liitiumioonaku-tal
us-kumneid-tuhandeid-laadimistsukleid

Osaliselt isegi mitte lähitulevik, vaid olevik. NMC akusid tasub igapäevaselt opereerida vahemikus 30-70%, välistab anoodi/katoodi murenemise (25-75% on tegelikud piirid). Kui on piisavalt suure akuga elektrikas, on täiesti võimalik nii teha.
Satelliitide liion akusid laetakse sarnastel põhimõtetel, kestavad tuhandeid ja tuhandeid tsükleid sisuliselt kulumata.

##NMC akusid tasub igapäevaselt opereerida vahemikus 30-70%, välistab anoodi/katoodi murenemise (25-75% on tegelikud piirid)##

Siin on nüüd selline "väikene" nüanss, et kui kasutada oma auto akumahust ära ainult ca 50%, siis praktikas muutub 300km lennukaugusega auto 150km lennukaugusega autoks. Kuna pea kõigil särtsukatel on needki andmed bluffitud suuremaks, pole sedagi lennukaugust reaalselt olemas. Ja siis saabub talv ning seegi kukub veel omakorda 30-40%.

See meenutab kangesti katkise bensiinipaagiga sõitmist, kus paak võib ju olla 60L, aga kui üle 25L tankida, siis hakkab tilkuma ja tanklasse peab jõudma kah alati bensiiniaurude peal:). See pole kusagilt otsast ratsionaalne käitumine ega ka normaalne ootus uut autot ostes, kui peab ostma 2x suurema akuga lihtsalt sellepärast, et see kestaks, mitte sellepärast, et seda päriselt vaja oleks.

Nähtus ise on igati OK. Ka minu mobla on pandud samal põhjusel laadima ainult kuni 80%-ni, aga ma ei saa siis käia valetamas teistele, et aku kestab 4p, kui selle piirangu tõttu pean tegelikult ülepäeviti laadima, olgugi see 4p teoreetiline võimalus ju ikkagi olemas ja ka reaalselt kasutatav aku kiirema hävimise hinnaga. Nimetame lihtsalt asju õigete nimedega. Nii nagu oleme siiani harjunud ja fossiilautode omanikud teevad.

Kui sa laadid kodus, igapäevaselt sõidad mingi 100 km ja oskad natukenegi ette planeerida, siis vabalt tehtav (ja see 100 km on ju reaalselt mingi 2h autos istumist, rohkem ei soovi kuidagi, elus muid asju ka teha). Esimesed Eesti Nissan Leafid oma 24 kWh akudega on sõitnud üle 150 tuhande km - ja ma ei räägi siin taksodest... Pean tunnistama, et ma oma eelmise autoga sõitsin 10 aasta peale alla 100 tuhande. Aga tuhatoosid said täis ja tekkis soov uue järele. Puhtalt oma sõiduvajadusi hinnates tundus piisavalt suure akuga väiksem elektrikas täiesti adekvaatne. Ei ole mul vaja vedada ämma, väikeseid lapsi, koera ega külmkappi... Aga takso on Tallinnas ikka veel mitteusaldatav tipptundidel (no lihtsalt ei saa), mistõttu auto on veel vajalik (kui sul on vaja või sulle meeldib jõuda kohale täpselt või liikuda siis, kui tahad). Põhimõtteliselt see stsenaarium, mida ülal korduvalt viidatud - linnaautona ideaalilähedane.
Kui sõidad liisitud autoga, mille plaanid tagastada peale perioodi lõppu, siis puudub muidugi igasugune mõte mingitki komponenti säästa.

Aga puht vastus Kärsale, kui selle sama autoga aeg ajalt Võru taga käia, siis saab ja tuleb ikka 100-ni laadida (kasvõi cell balancing)... Ega see, kui bensiiniauto paaki iga päev täis ei küta, ei võta temalt ära seda võimet täispaaki kasutada

Omaette teema, et kas vähesõitval bensiinikal hoida paaki tühjana või täiesti täis - esimesel juhul kogumeb paaki niiskus, teisel juhul vananeb kütus (detonatsioonikindlus kahaneb).

##see 100 km on ju reaalselt mingi 2h autos istumist, rohkem ei soovi kuidagi, elus muid asju ka teha##

Oeh, miks me ei võiks arutada ilma demagoogiavõteteta? Ei ole mõtet isegi screenshotti lisada, sest pannes google mapsi esimene Pargi-Reisi-Parkla ja mõõta vahemaa sealt 100km kaugusele, tuleb sõiduaeg mistahes suunal, kellaajal või aastaajal plussmiinus 1h/100km. Täpselt nii kasutan mina (iga meie pereliige) autot, see (PP-parklani) on vastutustundlik autokasutusviis ja see on enamikele tegelik eluline vajadus. Sealt edasi on juba mugavuskasutamise õigustamine (erandid). Kõigiks muudeks juhtudeks doteeritakse meie maksude eest ühistransporti ja linnas 2h autos istumine on juba kulleri- või taksojuhitöö (kes on selle omale vabatahtlikult valinud), kuigi linnaski sõltub kõik sellest, kuhu, mis kellaajal jne.

Sellised näited on täpselt sama ajuvabad, nagu võtta bensiiniauto bensiinikulu eelduseks näiteks 20L/100km, mis pole kah otsene vale, sest ka nii on ju võimalik, juhtub endalgi lumetormide ajal, kus enamus ajast kulub üldse hädaliste sikutamisele, et sõitmiseks tee vabastada. Räägime Võru taga käimise äärmuste asemel ikka sellest, milleks siin teemas juba 15a särtsuautosid on promotud - need 50+50km igapäevased pendelrändajad, kelle jaoks alternatiive polegi ja peavad autode vahel tegema mingi jätkusuutliku valiku. Taksojuhi ootused autole on loomulikult erinevad, seda pole mõtet kolmekümnendat korda tõestama hakata.

Samamoodi eksitav on ka selline eeldus, et auto ostetaksegi seisma või vähesõitma, sest inimene, kes seda (teadlikult!) teeb, võtab seda arvesse ja ostabki särtsuka või kasutab diisli puhul vetikate kasvamist takistavaid kütuselisandeid või bensiini puhul detonatsioonikindlust jm parandavaid lisandeid. Kulu paagitäie kohta on märkamatu, lihtsalt tüütu lisategevus, mida vähe sõitja ka üliharva tegema on sunnitud. Või kasutab selleks üldse surugaasi, mis lisaliigutusi ei nõua (vedelgaasiga kaasnevad sarnased probleemid, st ainult gaasi pealt sõites kipub bensiin paagis vananema, kui midagi selle vastu ette ei võta, kuid suurt bensiinipaaki päris kuivana kah hoida ei saa).

##Puhtalt oma sõiduvajadusi hinnates tundus piisavalt suure akuga väiksem elektrikas täiesti adekvaatne.##

Äkki tutvustaksid lähemalt oma sõiduvajadusi, nagu mitmed teised särtsukate jm autode kasutajad siin on teinud. Siis oleks ka lihtsam mõista, miks võibolla täiesti heast südamest kirjutatud näited teistele äärmusena tunduvad. Ma pole teinud saladust enda kasutusprofiilist, et pole kunagi ostnud/liisinud omale isiklikku autot eeldusel, et sõidan sellega alla 30tkm aastas. Läheb pigem 40tkm ligidale, muidu ei näe uuel autol üldse põhjendust. Peaaegu teist samapalju jaguneb "kümne" muu auto vahel ja räägin praegu pere vajadustest, mitte enda isiklikust juhiistmel veedetud ajast, sest meil sageli ongi nii, et mina olen ühe lapsega võistlustel Eesti ühes otsas, naine teisega teises, kolmanda transpordiks samal ajal tuleb paluda juba vanavanemate või võistkonnakaaslaste lapsevanemate abi jne. Sama lugu ka igapäevase koolitranspordiga, sest valikuid ju pole, liigseid "igavusest kruisimise" kilomeetreid meil ei teki (automatkamise hobi on erand, aga samal ajal suure perega odavam ikkagi mistahes muust transpordiliigist). Särtsukas mahuks täitma sellisest kasutusprofiilist märkimisväärset osa, aga excel jookseb üsna kiiresti kokku, sest oo-üü-tamiseta ausalt asju ajades tuleb arvestada elektrihinna asemel reaalseid kogukulusid. Seejärel võrdled seda olemasolevate kuludega ja "elektriauto mõttekus" jääb juba nii piiripealseks, mis ei õigusta ebamugavusi, "igaks juhuks" 2x suurema aku hinnalisa jms.

millest see väide, et kõik elektrikad valetavad läbisõitu? Mul kenasti autol üks läbisõidumõõdikutest nullib end ära peale laadimist ja alati võrdlen, mida lubab, mida saan. Siiani väga täpne, ka talvel, sest kulu on ju juba teada. Kui sõita umbes 50/50 maantee linn, siis teeb linnas selle kõik tagasi, mille kiiremal sõidul kaotas ja algne lubatu tuleb kenasti kokku. Puhtalt maanteel sellega ei sõida eriti, sest ei ole selleks see lühimaa pill mõeldud, aga saab ka kenasti Tikupoisi söögipausiga Tartus käia kui vaja.

##millest see väide, et kõik elektrikad valetavad läbisõitu?##

Leiad siit teemast mitukümmend linki sellest, kus tootjad lubavad asju, mida reaalne auto täita ei suuda. Mitte kõik. Enamus.

Mu oma tutvusringkonnas need, kes särtsukast loobunud ja tagasi fossiilikate juurde läinud, tegid seda paljuski just sel põhjusel, et süstemaatilise valetamisega meelitati autovõhikud ostma omale autod, mis sobisid neile vaid paberi peal, aga mitte reaalses elus. Ei saa ka süüdistada ostjat, et ta ei võtnud autot proovisõiduks nii suvel kui ka talvel, sest kunagi varem pole selleks vajadustki olnud. See on lihtsalt nõme mäng ühte väravasse, kus räägitakse headest omadustest, aga puuduste eest, mille peale klient ise ei tule, ei hoiatata ja isegi paljud kasutajad siin üritavad neid pisendada. Kasutatud autode müügiäris selline puuduste varjamine ja autode "ilusamaks" valetamine siinse foorumi inimestele millegipärast ei meeldi;)

nojah imelik, et siis füüsika ja muu heidetakse kõrvale kui midagi lubatakse. Ka bensiinikas ei sõida enam sama kaugele kui lubati peale kiirteele minekut. Minu vana diisel sama, saan linnas meelitades ja hea tsükliga 6 sajale, aga maanteel see suurem ja vanem masin enam alla 8 ei võta. Külmalt kiirteele, siis alguses üldse alla 10 ei tule. Elektrikal eelsoojendus tehtud, siis üllatusi rohkem eriti pole. Aga eks jah need läbisõidud yhe paagiga nö on ikka ka väga erinevad maailmad.

Elektriauto kohta antavad lubadused on siiski oluliselt rohkem kiivas kui dislavennale ammuilma teada olevad erinevused. Meil siin põhjamaades asi võimendub veel, kuna vale kehtivusaeg on otseses seoses keskmise temperatuuriga õues. Veelkord kirjutan - mulle oleks elektriauto sobinud tarbimise ja laadimisvõimaluse põhjal ka 30 aastat tagasi.
Suurem probleem on see juhtmetega sahmerdamine. Iga krdi odav niiduk ja tolmuimeja suudab end ise dokkida ja laadima hakata, elektriautol sellist võimalust ei ole ja pole ka ette näha, et tekiks. Mõistan küll, et ohutustehnikud saaksid krambid kui neile selgitada, et kaks esistangel olevat plekitükki osalevad 400 või siis 800 voldise aku laadimises, aga need on võimalik ohutuks võluda ja auto positsioneerimine pole ka tänapäeval enam eriline peavalu.

Noh, ilmselgelt sõidan vähe ja sõidan linnas, kui 10 a ja alla 100 000 oli. Samas viitasin, et Eesti Nissan Leafid on sõitnud oma aeglaselt laadiva 24 kWh akuga müstiliselt > 150 000, mis on 62 km igal tööpäeval aastas. Ehk siis ideaalne töölkäimise auto Tallinna äärelinna inimesele.
Keskmine sõidukiirus on Kose vallast kesklinna käival inimesel ilmselt erinev Viimsist Mustamäele vms käivast inimesest.
No ilmselt ei ole elektrikas parim valik igapäevaselt Tallinnast Pärnu haiglasse tööl käivale inimesele, kuigi hõlpsasti tehtav.

Ammu tehtud ja olemas, aga ei tea kus toppavad, ju siis pole võimsust neile saanud taha?! Aga juba peaaegu 10 aastat tagasi toode olemas.
https://www.drive.com.au/news/bmw-first-to-market-with-wirel
ess-charging/

No robotmuruniitja point on tegutsemine ilma inimeseta - kui sa autot juhtida tahad, ehk saad selle kaabli ühendamisega ka hakkama, ehk siis autotootjad kujutavad (alusetult?) ette, et kes suudab juhtida, see suudab ka selle kaabli ühendada. Ja küsimus pole mitte võimekuses vaid nii auto + laadija hinnas kui ka vastutuse delegeerimises võimalike jamade puhul.

Lõppkokkuvõttes on igaühel võimalus kodu tekitada robot, kes läheb ja ühendab kaabli autoga. Kujutan ette, et selline bespoke robot maksab ehk teise auto hinna juurde, aga naabrimees oleks kindlalt kade. Lisaks võiks robotit ju suveõhtul õlle serveerimiseks kasutada (kui ei ole liiga täpselt laadimisfunktsioonile ehitatud). Ja vaat see robot siis võiks küll ise laadijasse minna pärast.

Aga reaalsemalt, elektripaigaldus, mis vajab mõnd amprit voolu vs 32 A vooluga on suhteliselt väljaspool tavainimese elektrioskuseid ja kui hetke kodulaadija paigaldus maksab mõni tuhat, siis wireless ilmselt oluliselt rohkem - kui see kaadervark välitingimustes turvaline peaks olema (https://evcube.net/porsches-8k-wireless-ev-charger-shocks/; https://pluglesspower.com/). No ei ole nõudlust lihtsalt masstootmise mõttes.

Ma ei saa aru, kuidas peale kõiki neid lehekülgi tekste akude keemiatest, arvutustest jne endiselt on müstiline närune 150k lennukaugus? LMO keemia, 1000-1500 tsüklit, ajaga selgus, et kui seal 20 ja 80 vahel pendeldada, saab kuni 3000'ni välja ajada selle ja kasuks tuli ka meie jahe kliima, mis meeldib LMO'le rohkem kui kõrbekuumus, muudeti natukene . 150k on NORMAALNE nähtus.
Miks sellist "ulme" ja "kosmos" ja "huvitav kuidas" teksti siia toota, kui see on juba eelpool ära seletatud?

Ma just äsja kirjutasin, et talvel lisandub fossiilikal paagitäie keskmisele kulule neljandik-viiendik, aga see on kõigest rahaline kulu ja me oleme sellise fossiilauto eripäraga harjunud lapsest saadik. Pole isegi mitte fossiilauto omadus, vaid kooliparklas lastakse autol tuksuda, et lapsi oodates soe oleks (nagu ka särtsukas kulutab samas olukorras lisaenergiat). Jutu mõte on hoopis selles, et meie elu sellest ei muutu, kui lennukaugus kukub 1500km pealt 1200km peale (või 800km pealt 600km peale), ükski sõit ei jää sellest poolikuks ega tegemata. Seda, mis toimub linnalähedastes laadimiskohtades siis, kui on külm/tuuline/lumine, oleme kõik piisavalt näinud – see ongi omadus, aga kuna see tuleb nii paljudele üllatusena, on ka pettunuid nii palju. Mida rohkem oleks seal ausust, seda vähem oleks ka pettujaid.

Ja jõuamegi siia, et tuleb maksta rohkem ja osta nii suur aku, mida on vaja ainult erakondolukordades, millesse need autod veel ei sobi. Võib kõlada veidralt, aga lahendus oleks just (fossiilsete) alternatiivide pidamiskulude (mitte sõitmiskulude!!) alandamine. See peab olema valitsuse eesmärk ja lahendusi on seal seinast seina, nii kergemaid kui ka agressiivsemaid. Muidu jääb lihtsalt väga palju särtsuautosid ostmata.

##62 km igal tööpäeval aastas. Ehk siis ideaalne töölkäimise auto Tallinna äärelinna inimesele. Keskmine sõidukiirus on Kose vallast kesklinna käival inimesel ilmselt erinev Viimsist Mustamäele vms käivast inimesest.##

Viimsist Mustamäele meil selliseid probleeme ei eksisteerigi ja selleks on üldse doteeritav ühistransport.

Võtame nüüd 30km/päevas asemele poole rohkem, näiteks Loksa või Ardu või Turba ümbrus, kust pendelränne Tallinna suunal on meeletu, aga inimesed on ostnud/ehitanud/taastanud omale elamised just sinna, sest kaugus võib ju olla suur, aga suures osas 120-ga sõidetav "kiirtee" võimaldab seda teha kiiremini, kui oleks tööl käimine linnapiiride sees teisest linnaotsast (milleks on ideaalne sõiduvahend särtsuauto näol nagunii olemas, ainult et terve Põhja-Eesti ei mahuks Tallinnasse ära). Aga ka paljudel linnainimestel on lisaks veel mingid sõidud: käib nädalavahetuseti Lõuna-Eestis sporti tegemas või poole lähemal suvilas/maakodus jne. Selline autovõhik valibki selle järgi, et kui maakoju on 80km, siis edasi-tagasi on 160km ja kui tootja lubab 300km, peaks sellest olema küll ja veel. Aga siis tuleb välja, et tootja lubatud 300km on tegelikult 250km, vastutuulega veel vähem ja kui saabub talv ja pool energiast kulub sellele, et akendest üldse välja näeks, tuleb hakata niigi mõttetult lühikese otsa pärast kusagil tanklates mingeid pirukapeatusi tegema (Eesti enda särtsutestide parafraseering). Just need on inimesed, kes oma autodes pettuvad, aga kus oleks turul särtsukatele siiski üsna palju ruumi. Pettuksid samuti ka fossiilautodes, kui neil oleksid 300km kütusepaagid, mis külma käes veel poole väiksemaks tõmbuvad:) Need km vahed on üsna väiksed: 60+60km päevas on tehtav veel paljudele, 80+80km hakkab isegi uute puhul talvisel ajal piir häirivalt lähedale tulema. 100+100km Rakvere-Paide-Haapsalu (kust toimub samuti suur pendelränne!) pole isegi mitte "Võru taga" stiilis demagoogia, aga need autovalikud on juba vägagi piiratud ja ka kallid. Samas on just neil pikkadel otsadel nii diisel kui ka vedelgaas omas elemendis ja isegi rahakulu ei tule kõrgem särtsust (eeldusel, et elektrit ei saa tasuta:).

Ukraina sõja algusest peale räägitakse pidevalt kriisivarudest. Mis saab siis, kui üle piiri lendab täpselt sama palju odavaid droone, kui meil on tuugeneid ja paneeliparke? Neist MITTE ÜHELGI pole ju õhutõrjet. Näiteks minu kodused kütusevarud ulatuvad kusagile suve teise poolde, aga elektrivarusid ei ole üldse. Kui midagi tõsist juhtub, viime külmikutest toidu maakeldrisse ja elektripliidi asemel kasutame ainult puupliiti. Soojuspumbast pole väga lugugi, see nagunii jaotab see pigem ahjude tekitatud soojust ühtlasemalt maja peal laiali. Elektrivaru oleks aga olemas, kui oleks omal mõni ventilaator püsti ja katus paneelidega kaetud - nii palju pole enam vaenlasel droone, et IGA KODUOMANIKU hoovini jõuda (see väide on eksitav, Ida-Ukrainas just seda tehaksegi, et küla-küla järel hävitatakse maakohtades külasid maja-haaval, et põliselanikud sinna enam ei naaseks, sellega hakati tegelema alles kolmandal sõja aastal, info neilt ukrainlastelt, kellega ise regulaarselt suhtlen).

See on ka minu eesmärk, siis saaks hoida kodus palju vähem vedelkütust ja ega mune on alati mõistlik hoida mitmes erinevas korvis. Ma ei mõista hästi, kuidas teevad seda need, kes põhimõtteliselt ühest kütuseliigist täielikult loobuvad või veel propageerivad seda, et panna kogu riigis HÄDAVAJALIK transport sõltuma ainult ühest kütuseliigist (kehtib ka kõigi fossiilkütuste kohta!).

Vaata, sinul on maainimese mõttelaad ja see on väga õige mõtlemine. Eriti tänases maailmas. Aga linnainimesel tihti ei ole väga kuhugile sõita ja nii see on.
Muidu linnast välja või linna sisse sõitmine tipptundidel tundub mõnikord üllatavalt kauakestev olema. Mu enese sõidud on valdavalt väljaspool tipptunde ja alati, kui satun neisse "ummikutesse", imestan, kuidas inimesed seda regulaarselt taluvad.

Eks need ummikutes istuvad inimesed ongi suures osas"maainimesed"- need ju ka, kes omale kuskil põllule tekkinud uusarendusse elamise ostnud. Teised maainimesed on linnalähedastest asulatest ja küladest tõmbekeskustes tööl käivad inimesed. Fakt on ju see, et maaelu on välja suretatud ning töökohad kolinud eelmainit tõmbekskustesse või nende ümber tekkinud tööstuspiirkondadesse. Meie regionaalpoliitika haisvad viljad.

millal neil maainimestel piikidega sõitmine ära keelatakse linnas? Kuu aega kuiv ja soe aga ainult krabistavad ja kraabivad igal pool. Ja siis nutame et teed lagunevad ja keemiat pritsib teedest välja :) Kõik jätku oma hobused linnaveerde ja edasi ühistranspordiga, nagu Kärss teeb. Kui ei suuda rattaid vahetada, siis sõidad trammiga, sel pole rehve :)

Eilses postilehes oli küsitlus ja 11 753 vastajat ning 58% pole veel suvekaid alla keeranud. Eks nende hulgas kindlasti ka lamellitajaid, aga klõbinat on tõesti häirivalt palju.

https://tehnika.postimees.ee/8443676/iraani-soja-tagajarjed-
korge-kutusehind-raputab-soome-autoturgu-kasutatud-elektriau
tode-muuk-loob-ajaloo-rekordeid

Arvata võib, et see oli tõuge neile, kes niigi plaanisid oma senise auto maha müüa. Soome elektrihinnad on ka üldjuhul madalamad kui meil, seega saavad odavamalt sõita.

"Nettauto ärijuht Erno Kalalahti sõnul võib heaks müüginädalaks pidada keskmiselt 1300 müüdud elektriautot nädalas. See piir ületati nüüd koguni 500 elektriautoga: 12. selle aasta nädalal oli see tervelt 1800 autot.
Kasutatud elektriautode müük hüppas lühikese ajaga 35 protsenti, kuigi nõudlus nende järele on juba mõnda aega tõusuteel olnud.
Eelmine aasta oli elektriautode müügi jaoks juba suur aasta. Aga eelmisel nädalal nägime tõelist pesapallikurika efekti, kus müük võttis järsu tõusu, ütles Kalalahti Iltalehtile. See trend on jätkunud kogu aasta esimese poole jooksul. Jaanuari ja märtsi vahel kasvas täiselektriliste autode müük 35 protsenti 15 000 ühikuni.
Kasutatud hübriidmudelite müük kasvas vaid 2 protsenti, esimese kolme kuu jooksul registreeriti 22 000 müüki. Sisepõlemismootoritega autod saavutasid numbrite poolest häid tulemusi. Osteti 58 000 bensiinimootoriga mudelit ja 32 000 klienti ostsid ka diiselautosid. Kasutatud täiselektriautode otsingud internetis järgisid märtsis sama järsku tõusukõverat nagu kütusehinnad. Elektriautode otsingud on selle kuu algusest hüppeliselt tõusnud 100 protsenti. Kui veebruaris tehti keskmiselt 20 000 otsingut päevas, siis nüüd läheneme 40 000 piirile päevas, ütleb Kalalahti. Ta nimetab otsingumaailma kaotajaks diislikütusel autode teemat. Hübriidmudelite otsingud on Iraani sõja eelse tasemega võrreldes praktiliselt seisma jäänud. Mõnevõrra üllataval kombel näib bensiiniautode populaarsus otsingute maailmas isegi aasta esimesel poolel suurenenud olevat.

Jah ei pea elektri saamiseks väinasid läbima. Kui veel paneelid ka on, siis puhta niisama.
USA sõjavägi ammu liiguv EV suunas, erinevaid häid asju on seal küllaga, aga üks põhilisi oligi ka tankimine, et sul on tankimisjaam kaasas (paneelid, genekas jne) Ei pea vedama tonne kütust ja sõltuma sellest. Sama on elektrirattad Ukraina sõjas, vaikne kiire ja põhimõtteliselt kuluvaba.

Ei pea vedama tonne kütust ja sõltuma sellest.

Nomaiteanüüd, kas see elektritanki "tankimine" diiselgeneka abil on ikka niiväga sõltumatu kütusetonnidest või teeb genekas ikka veel seda mida vanasti- kilovati genereerimiseks kulub ka mingi mahuühik kütust. Ja ilmselt pole ka sõjas aega oodata, millal aku täitub kui voolikust saab paagi kordi kiiremini täis. Aga kuna ma usa sõjaväeelust halligi ei tea, siis niisama heietasin.

Ma kahtlustan, et see oli aprillinali...

See on jah aprillikas, ei liigu seal midagi full EV suunas!
Aga nt uus MBT Abrams hakkab praeguse seisuga olema hübriid, samuti vaatab mõni merevägi hübriide..

ei ole jutt tankidest, need väga ei hiili midagi :)
Ja ei olnud aprilli nali. Robert Downey jr tegi ka yhe oma autosaate sellest. Oli ka päris yllatav, samas igati loogiline. Oleks meil paneelid ja jagatavad võimalused (erinevad kohad kus laadida, eriti päikesepaiste ajal :), saaks ju rattaid ja autosid iga põllu ääres ja maja juures laadida. Aga noh kogu aeg on tähtsamaid asju teha. Näe soomes jooksevad tormi, ummikud jaamades, kui kütusehind tuli alla 2 EUR.

Kui vaatad elektriauto tehaseandmeid (WLTP), siis reaalseks pildiks jaga talvel see number kahega ja suvisel maanteesõidul lahuta neljandik. Kõige ausamad andmed leiad tegelikult EV-Database lehelt.
Aku kulumise pärast ära liialt muretse, aga arvesta u 1,5% aku mahtuvuse vähenemisega aastas. Seda saad aeglustada, kui hoidud tavapäraselt vahemikku 20–80% (v.a LFP-akud, mis armastavad täislaadimist) ja pikemaks seismiseks (enam kui kuu ja võibolla siis ka vooluvõrku kui tootja lubab) jätad aku 50–60% peale tiksuma.
Eesti siseselt on see kõik imelihtne, aga Lätist lõuna poole reisides tasub võtta veidi rohkem aega planeerimiseks. Teistmoodi peakuju pole vaja, lihtsalt uusi harjumusi!

Sangarile: mul on siiski väikesi kahtlusi, et kui on soov, et aku elus püsiks ja kasutaks seda 20-80% vahemikus (ainult 60% mahust!), tuleb sealt tehaselubadustest ka suvel lahutada maha rohkem kui veerand ja talvel rohkem kui pool. Muidu olen ikkagi dilemma ees, et kas ostan auto sõitmiseks või seismiseks, sest akut tapmata lisanduvad kohe sõidupiirangud, millest keegi rääkida ei taha ja mida Sa isegi praegu tegelikkusest ilusamaks moonutad.

Kui fossiilikatel on need seaduspärasused ammu teada, milliste autode-mootoritega ja millistes tingimustes on võimalik sõita miljon, kaks või ainult sada tuhat km remontimiseta, siis särtsukate puhul paistab see aku mahu + läbisõidu + aastate + SOH suhe nii hästi välja, et kui keegi neid andmeid (nt AI abil) ilusaks viitsib visualiseerida, võiks kõigile näitamiseks ka sellise (pahatahtlike moonutusteta!) kõverad joonistada kõigile vaatamiseks. Lühidalt siis kehtib just see seaduspärasus (nagu pistikhübriidide puhul juba ammu tõestatud), et mida väiksem osa akumahust päeva jooksul maha sõidetakse, seda kauem aku kestab (st mida rohkem ostes aku on vajaduste suhtes üledimensioneeritud) ja sealt tulevad juba päris head ostujuhised, et kui aku on x mahuga ja auto y aastat vana, ei tohiks see olla sõitnud rohkem teatud piirist. Miks sellest üldse kirjutan: fossiilikate puhul on inimesed harjunud ostma läbisõitu. Särtsuautode puhul see ei kehti – aga keemia/füüsika kehtivad. Siin vist tulebki hakata ostma läbisõidu/akumahu suhet, mitte läbisõidu/vanuse suhet. Eksin?

Olen korduvalt toonud siin teemas välja, et kuna pere on suur ja vaja vähemalt 6-kohalist autot, siis särtsukate seas viimaseid uusi autosid valides reaalsed valikud sisuliselt puudusid. Kunagi kirjutasid nime regulaarselt vahetavad trollid, et peaksin ostma Tesla Model X:)) Täna pole see isegi halb soovitus, odavaim Model X on praegu saadaval 14K eest. Raske öelda, kas sellel on ressurssi järel vähem või rohkem võrrelduna vaid veidi kallima tuliuue gaasiseadmega Joggeriga (mille km hind pole sugugi kallim), aga kui aastate eest see polnud tõsiseltvõetav alternatiiv, siis praegu kindlasti juba on, sest ega seal on autot kah rohkem. Kuulutusi sirvides tuli aga üllatusena see, et ka Model S oli saadaval ka 7-kohalisena. Pilt kah juurde, kui kuulutus kunagi kustub ja keegi seda juttu hiljem aprillinaljaks hakkab pidama. Imestan, et isegi suured särtsukafännid mu postitusi S-i osas korrigeerida ei teadnud. Endamisi mõtlen, et kuidas seal valepidi istudes see tunne võiks olla, mida kõik ülejäänud autos olijad "istmesse surumisena" üsna muljetavaldaval viisil tunnevad... head ohurihmad peavad seal taga olema:))))
https://www.auto24.ee/soidukid/4290849

PS: minu suureks rõõmuks on ometi kord tagasi ka avatavad katuseluugid.

Siin 7-kohaline, neile kes vähemalt kuuekohalist pardlit otsivad
https://auto.pub/peugeot-e-5008-ruumi-jagub-moistust-jagub-n
uppe-voiks-rohkem-olla/

Tundub, et kõige odavam 47k

Kasutatud auto puhul ostad seisukorda, vahet ei ole mis mootor või mitu või kui suur aku. Kasutatva aku maht on igapäevaselt 20-80% nagu nimetasin (mitte LFP) kuid kui tead pikemat sõitu, siis laed 100%-ni. Aga sa tead seda niigi. Keskmisest erinevate nõudmistega autosoovide korral ollakse alati piiratud valikus ja siis kas teed mingeid mööndusi või mitte. Need tagurpidi istmed on ju olnud ka 90-ndatel Volvol ja teisteski suuremates universaalides. Ilmselt on nüüd Euroopas perekonnad väiksemad, rahvastik vananev, turvanõuded suuremad ja sellist lahendust väga ei kohta. Pigem oli juba siis see laste sõprade mahutamine lühikesteks vahemaadeks.

##Siin 7-kohaline, neile kes vähemalt kuuekohalist pardlit otsivad##

Neid oli tollal üksikuid teisigi ja nüüd on veelgi rohkem. See on lihtsalt üks nish nende jaoks, kellele vaja. Jätkusuutliku iibega riigis peaks igaühel (kes just linna/ühistranspordi piirkonnas ei ela) teatud eluetapis neid vaja olema. Ka mittelasterikastes peredes on olemas vanavanemad, kes ei peaks oma elupäevade lõpuni eraldi autodega igal pool ringi sõitma.

Teooriast praktikasse minnes tuleb aga hakata tegema reaalseid otsuseid ja valida reaalsete valikute vahel. Meie peres kasutatavad 7-kohalised on aastatest 2023, 2019, 2004, 1996 ja 1993. Ei ole palju, kui arvestada sellega, et sõitjaid on 3. Ja ega igas olukorras pole vaja ka nelikveolisi või üle 2t tühimassiga "ühepereelamuid" - kõige rohkem sõidabki neist kõige pisem/kergem "ühelirune piimapakk".

Kui tahaks vahetada neist midagi särtsuka vastu ja lepiks sama marki poolikuveolisega, saaks maksta kohe aastas üle 300e omamise karistamiseks mõeldud maksu:
https://www.auto24.ee/soidukid/4264864
Kui valiks praegu samasuguse mõned aastad värskema MB esiveolise elektriversiooni, saaksin ametlikult kraesse ligi 500e aastamaksu!
https://www.auto24.ee/soidukid/4291151
Kas pole loogiline küsida, et miks ma peaks? Loomulikult ei peagi. Need näited lihtsalt illustreerivad, kuidas ja millises suunas riik meie valikuid nügib. Nügib jokitama:)

Huvitav uustulnuk autona neile, keda ei häiri edevuseparaadil osalemine.
https://www.mercedes-benz.ee/new-models/glb-electric/

honda E järgi matkitud 3 ekraani sees. Hondal parem lahendus, ei jäta nii odavat suure ekraani muljet. Enne neid masinaid mersu sisedisain oli mu lemmik. Peale suurte ekraanide saabumist, on disainerid kinga saanud. See on nagu kuubikamaja planeerimine - näe, siin on kingakarp!
Elekter ja maksumus - arvutasin natuke täna ja elektrirattaga 100 km läbimine umbes 20 senti!

Vaatasin ühe ühe video ära:

https://www.youtube.com/watch?v=ZJaP8i4-ACk

Minu (kui diletandi) jaoks elektriauto plussid-miinused "inimlikult" lahti seletatud, miks nt tegelikkuses läbisõit ühe laadimisega võib enamgi kui poole väiksem lubatust olla ja näited toodud ka meile lähedalt ehk Lätist.

Vaatasid ühe video... vaata siis mõned veel. Ilma irooniata. Kasuta lisaks ka teisi allikaid. Näiteks selliseid, kus inimesed otsivad oma muredele lahendusi, mitte ei tee propagandat.

Kui jätta bullshit detektor välja lülitamata, on see neutraalsena näida üritav video pesuehtne demagoogia ning labane varjatud propaganda. Tõsi, varjatud keskmisest hoolikmalt. Ei tähenda ka seda, et faktid ise valed oleks, vaid kuidas faktide paista laskmiseks pidevalt taustsüsteemi moonutada püütakse.

Video algab "faktiga", et on pooldajad ja vastased, aga neid vahepealseid nagu polekski. Kui kõige valjuhäälsemaid linnahipstereid ja kastirattamagistreid mitte arvestada, on klassikaliselt särtsuauto kõrval peres ka fossiilauto ja mingi poolte valimine pole üldse teemaks. Särtsukas pole enam staatusesümbol, see aeg sai ammu ümber.

Tehnika keerukusel valitakse illustratsiooniks üks erakordselt "keeruline tehnika" (Land Rover), aga igaüks, kes teema vastu huvi tunneb, teab suurepäraselt, mis maksab kasvõi selle sama S mudeli veermiku ""hooldus"" ja kuivõrd sageli see tähelepanu nõuab (see pole lihtsalt särtsuautode "omadus", vaid illustreerib faktide kallutamist). Selline madal S sõidab samas vaid asfaldil, kuid fossiilikaid kasutatakse kõikmõeldavatel "lehmaradadel". See veermikukepp oleks nii hinna kui ka "välba" tõttu vastuvõetamatu kindlasti enamikele fossiilautode omanikele. Lihtsalt suvanäide ühest 125tkm läbisõiduga S-st (äsja arve 2369e) https://www.auto24.ee/soidukid/4289122

Kuluarvestuseks võtab ta juba järgmise fossiilika: diisli, mis kulutab 9L/100km, aga mitte sellist, mille paagitäie keskmiseks võiks olla 20L/100km või 4L/100km., sest... põhjusteks tõestamisvajadus, mitte praktiline vajadus, nagu tõestaks margikogumise ülimuslikkust malespordi ees. Land Roveri mahategemisega jätkamine oleks siin olnud tõesti liiga läbinähtav:)

Tesla "tasuta" laadimise puhul jätab sujuvalt mainimata, et selle tõttu erinevad sama läbisõiduga samade mudelite SOH-id teineteisest mitmekordselt ja selle maksab kinni (üle)järgmine omanik. Kui keegi räägiks fossiilika puhul hooldusvälpade pikendamisest raha säästmise eesmärgil, vaadataks teda nagu debiilikut, aga särtsuauto puhul tohib lause teise poole vabalt ka rääkimata jätta.

Kiidab "nurgataguseid" hooldusi, kuidas ta säästis sellega tuhandeid... ja imes pastakast välja fossiilikate "probleeme", mis ei ole mitte fossiilikate, vaid konkreetsete mudelite probleemid. Ei pruugi olla isegi pahatahtlik, sel juhul on eluvõõras.

Puuduste juurde jõudes puudutab vaid neid, mida algul üritati avalikult varjata, kuid mida tänaseks nagunii kõik teavad (ja pisendab neidki väiksemaks kui avalikes testides!). Samas särtsuautode lõustikugruppidest leiaks vähese vaevaga ka 10x pikema listi reaalsetest probleemidest:)) Samasse auku läheb ka jutt lõpus, et ära osta särtsukat "so obvious" põhjustel, jättes olulised põhjused mainimata. Aga kõlas ju neutraalselt, kui mingid puudused ikkagi välja toodi? ;)

Bullshit detektor ütleb, et tegu on kas teadliku demagoogiaga või sama rumala inimesega, nagu keskmine lits, kes kiidab oma v###u... no kelle teise oma ta siis kiitma peaks? Mis vahet sel video vaataja jaoks on, kummaga tegemist?

Kurb on just see, et tegu pole üldse mitte nii halva autoga, mis selliste meetoditega kiitmist vajaks. Sellepärast lähebki paratamatult mõte loogilises suunas, et inimene kulutas palju raha, hakkas tahtma uut ja tegi nüüd 2a hiljem avastuse, et särtsukate hinnad kukuvad kivina. See ei kuulu loomulikult ka halbade omaduste hulka ja sellega pole särtsukat ostes vaja arvestada, autod on ikkagi sõitmiseks;)

Video näib olevat tüüpilise venekeelse jõmmi video, kelle tavapublik vastab esinejale nii vaimselt võimekuselt kui ka teadmiste hulgalt...

Aga see auto hinna kivina kukkumine... Esiteks, ära osta asju, mille täielik häving su hingerahu purustaks. Teiseks. Eks osta auto, mis meeldib ja hoia seda 10 aastat, siis vaata edasi. Selle ajaga oleks iga auto amortiseerunud ja lõppküsimus on vaid, mis on net amount kaotatud (kui tegelikult 10 aasta peale huvitab).
Muidugi on autosid, mis ajas kallimaks lähevad. Aga kas tegelikult lähevad, kui sinna sisse nende hooldused arvestada (erilistel autodel enamasti kirvevõitu).
Ühe asja ütleks elektriauto omanikuna. Kui kõik on sinu jaoks paigas (läbisõit ühe laadimisega jne), siis mingil hetkel ei paku enam huvi sellest rääkimine. Sõidad oma autoga, naudid selle omadusi ja elad oma elu.

Absurditeatrile: ei vaidlegi mitte millegi vastu. Ka kiire hinnalangus on korraga positiivne ja negatiivne nähtus. Negatiivne uue(-mapoolse) särtsuka ostjale, aga kellel on raha "liiga palju", tema jaoks polegi see oluline - ta sai vastu midagi, mida maksmata ei saa. Positiivne aga kasutatud autode ostjatele, sest nüüd on need 4-5sek/sajani autod just tänu kiirele hinnalangusele jõudnud tasemeni, et kes üldse omale mistahes uut autot saab lubada, võibki vabalt valida ka sellise "raketi" ja saab kaubapeale isegi natuke luksumisetunnet, seda kõike isegi üsna värske väljalaskeaastapuhul. Kirjutan ka ise juba päris ammu seda, et fossiilimaailmas pole juba mõnda aega sellele midagi vastu panna ja üha nutusemaks läheb. Ainult et see kõik pole enam "soodne km hind" ja enamuse jaoks on küsimus selles, et kui palju on selles nt 80K pealt 15-25K peale kukkunud särtsuraketis tulevikku vaadates autot järel. Ja ma ei pea praegu silmas ainult SOH-i.

Teiseks, pane end nüüd autovõhiku rolli, kellele tegelikult sobiks paljud särtsukad paremini kui fossiilauto. Kuidas ta peaks jõudma selle valikuni, mida just kirjeldasid (vastab vajadustele, ise rahul jne)? Siin esineb mitu probleemi korraga:

1. Tootjad valetavad, tootjad pole isegi süüdi, aga nii on kõrgemal pool otsustatud (WLTP) ja tootjatel on vaid võimalus valetada kliendi ootuste osas rohkem või vähem ja seegi oleneb kontekstist (nt millise kliimaga turule mudel on projekteeritud).

2. Sisuliselt valitseb ka siin teemas "sõjaudu": üks pool valetab, teine pool korrigeerib, uus vale, uus korrigeerimine, siis tuleb väike vale ja korrigeeritakse vinti üle keerates, kuni tuleb keegi kolmas ja ütleb, et te räägite teineteisest mööda 3a tagusest ajast, vahepeal on palju muutunud. Ja ongi, päriselt. Eestis näeb seda "sõjaudu" rohkem kui mujal, siin on auto ikkagi vähem või rohkem staatusesümbol, mujal pigem igav tarbeese. Mujal ollakse ka puuduste kirjeldamisel avatumad. Kuidas peaks sellist tarbeeset otsiv autovõhik selle udu seest just temale sobiva auto leidma?

3. Särtsuautode ühte patta panek sama võhiklik nagu diisel- või bensiiniautode panek ühte patta. Seal pole ainult erinevad tootjamaad, veoskeemid jms, vaid täiesti erinevad autoklassid, mis eristuvad teineteisest palju enama kui välismõõtude järgi. Fossiilikatega on meil sellest kõigest mingi arusaamine siiski olemas. Särtsukatega pole kellelgi piisavalt palju võrreldavaid kogemusi ja need vähesed testijad, kellel on, neil pole jällegi vastuseid ühele autoostja põhiküsimusele, et kuidas see peale garantii lõppu järgmised 10a vastu peab? Me oskame fossiilikatega üsna hästi alustada konkreetsete mudelite/tehnika välistamist, kui vaja autot 10+ aastaks (see 10+ on pigem "garantii", et autol ka siis veel mingi väärtus alles on). Särtsukate puhul ei oska seda suurimad entusiastidki. Oskavad need vähesed, kes neid remondivad ja näevadki hommikust õhtuni tervet seda assortiid, kus erinevad jamad lahendamisi ootavad.

Ja siis sõidab keegi kusagilt kõrvalt sisse ja teatab, et ainuüksi elektrimootori pärast on nüüd IGA särtsukas ülimuslik kõige muu suhtes ja kes ei nõustu IGA särtsuka osas kaasa noogutama, on automaatselt vastane:)

Mäletate veel neid aegu kui elektriga sõitsid vaid trammid ja trollid ning foorumites arutleti selle üle, mis auto osta, et hiljem müües saaks head hinda? Siis olid mõned tootjad, mida tungivalt soovitati ja et ei tasu osta plank versiooni jne. Nüüd siis aksepteerime elektrika suurt hinnalangust ja hea meel selle üle, et teine omanik saab vinge auto odavalt kätte.
Ajad muutuvad, põhimõtted muutuvad.

Kui elektriautosid veel ei olnud ja võrdlust sai teha buss vs troll/tramm, aku kahveltõstuk vs diiselkahveltõstuk, diiselrong vs elektrirong, siis kehtis ALATI see, et kõik, mis käis elektri pealt pidas oluliselt kauem vastu ning jooksev hooldusvajadus oli väiksem ja odavam.

ja nüüd elektriautode puhul leiutame siin nagu uuesti jalgratast :)

Tõsi, aku oli ainult kahveltõstukil ja see plii/happe aku oli seal kõige nõrgem lüli.

Asjatundmatu kommentaar, mis ignoreerib detailide tootmise vanust. Esimestel Tesladel oli aku viimane asi, mis ära suri, vahepeal sai palju muud välja vahetada. Lastehaigusteks nimetatakse neid asju ja max pöördemoment 1RPM juures tõi neid esile kamaluga.

Vaata, f, alati on olemas vaesed ja rikkad. Me tuleme n.liidu ajast ja kunagi olime kõik ühtmoodi vaesed. Välja arvatud tippkommunistid, nemad ei olnud vaesed ja on edasi rikkad.
Kärss tõi välja paar head punkti. Ma ise tagantjärele mõtlen autovaliku peale, et "vedas". Näiteks automaksu osas teeb aku kaal CO2 sõiduki täiesti konkurentsivõimeliseks. Kiirendusvoimelt on päris suur osa särtsu keskpärased. Sõiduulatusest on eespool palju räägitud. Tegelikust sõidumaksumusest väljaspool kodupistiku piirkonda ka.
Et siis, mul vedas, et mulle meeldivad väikesed kiired autod ja et minu tänased vajadused on selle segmendiga kaetud. Aga mitte mingi valemiga ei oska ma näha kasu suure kerega auto juures elektriajamist. Puhtalt kabiini kütmine talvel muudab selle mõttetuks.
Hinnast, tõesti,pole siin midagi rääkida - sama raha eest saab CO2 autot päris palju. Kodupistiku paigaldamine on kallim, kui CO2 auto mitme aasta kütuse kulu kõrgete hindadega .
Ja siis mõtled, et esimesed mobiilid ei olnud samuti tasuvusobjektid.... Üldjuhul.

Raiko, räägin kogemustest tõstukitega. Elekter vs vedelkütus. Reaalses elus esineb just akutõstukitel kõige rohkem probleeme- iseenesest kaovad kalibreeringud, rikked igasugu juhtplokkides ja kontrollerites, andurite valeandmed, liitiumakude elektroonika kui tuvastab mingi pisikese kõrvalekalde, lülitab masina täiesti välja ja ise pole enam võimalik teda liikuma saada. Isegi rooli tuleb aegajalt ülekalibreerida. Pliiakudel on vaid klemmide oksüdatsioon probleemiks. Liitiumakuga masinat ei saa külmaga laadida. Pidevalt peab tehnik oma tarkvaraga kõrval seisma. Diiseltõstukil eriti kui on käsikangid ei juhtu mitte midagi- mootor juhib pumpa ja kangid füüsilisi klappe. Rool roolivõimu pumpa. Isegi joistikul puudub füüsiline kontakt- pole midagi kuluda. Käikukast on tavaline Aisini automaat. Midagi pole eriti kalibreerida.

Ants maalt - probleem pole mitte energiaallika tüübis vaid tootjas. Ei ole seal liitiumakus midagi nii müstilist, et peaks kogu aeg lihtsalt välja lülitama - selle konkreetse mudeli tootja lihtsalt ei oska seda tehnoloogiat heaks tooteks kokku seada.

Ohutus ennekõike siiski, kui see peaks termosse lendama kasvõi 100x200 suuruses ruumis, on kahju suurem kui Eesti eelarve kohati. Aga see kehtibki ainult akude mure kohta, ülejäänud on puhtal kujul tootja viga.

Maiko vs Absurditeatri juttu kokku pannes: fossiilikate puhul me millegipärast ei imestanud, et 80K maksva auto remont on kulukam kui 40K maksva oma ja uuena 20K hinnaklassi auto pidamine ongi üks turu odavaimaid (seal on palju erandeid). Nüüd imestame sama asja üle, kui 80K maksev särtsuauto on muutunud vanaks ja 20K maksvaks. Kes on ostnud juppe vanale S-le või S8 hobiautole, ei imestaks üldse, aga just nendega neid Teslasid võrdlema peakski... ja jutt, et neid tasub osta just odavaks tarbimiseks, on naerukoht, sest neid ei tehtud selleks.

Minu lingitud Tesla kuulutuse ca 2500e sillaremont ca 100tkm ideaalseid asfaltteid näinud autol ei ole erandlik ja on samas 80K maksva auto ostja jaoks mitteoluline väljaminek. Sellepärast tehaksegi "daatsiad" teisele sihtgrupile, et need ka poole suurema läbisõidu juures kruusateedel veel lagunema ei hakkaks, mis on tänaste autode keskmisi vaadates ikkagi tulemus, mida on põhjust nimetada kvaliteediks. Mittekvaliteetne on seal selle eest miski muu. Need on erinevad ja igati loogilised turunishid, kus odavsärtsukate osas meil veel kogemus puudub. Kehvade teede jutu juurde käib ka aku kaitsmine, mis mind just eriti skeptiliseks teeb, sest meile harjumuspärane kõvakattega teede kvaliteet on EU-ski üle keskmise, rääkimata muust maailmast, mida elektriautode abil päästa üritatakse. Pean silmas seda, et ka fossiilikate puhul näevad täpselt sama kliirensit omava parketika ja pärismaasturi põhjaalused välja kardinaalselt erinevad.

##Kodupistiku paigaldamine on kallim, kui CO2 auto mitme aasta kütuse kulu kõrgete hindadega##

Hakkasin just mõtlema, et kodulaadimislahenduse on üsnagi suures tutvusringkonnas rajanud omale vaid mõni üksik. Enamus kasutab tavalist kolmefaasilist pesa + üleminek ega tunnegi, et vajaks igapäevaselt rohkemat.

Huvitav ja pikk postitus inimese enda kogemustest ja mõttekäigust, kuidas ta omale elektriautot valis. Tsiteeritud lõik on vaid väike offtopik sealt, mis haakub samas siinse teema ühe suurima blufiga. Soovitan kindlasti varuda aega ja lugeda läbi kogu sealne jutt.
https://www.facebook.com/groups/elektriautodeestis/posts/441
9192238313120

###Meie Ioniq 5 oli sõitnud 30 000 km, uuena maksis see auto 60 000 € ehk eelmine omanikule maksis 1 km = 1 €, mis on elektriautode suurim miinus üldse ja põhjus, miks ma siiani elektrika ostmisega venitanud olen. Need maksavad uuena palju ja kogu jutt säästust bensiin vs. elekter on puhas rohepöörajate lobi. Kõik õnneks muutub, kui auto on mõni aasta vana ja oma esimese 50% hinnast ära kukkunud.###

Igaüks saab vast isegi aru, et siin kehtivad täpselt samad reeglid nagu fossiilimaailmaski: uuena 15K maksnud Dacia Spring ega ka 30K maksnud Leaf ei kaota esimesel aastal ega ka 30tkm sõitmise järel oma hinnast 30K:))

###Kiirendusvoimelt on päris suur osa särtsu keskpärased.###

See on üsna huvitav kogemus kõigile, kes varem särtsukaga pole sõitnud. Keskmiselt ju kiirendataksegi "keskpäraselt" igasuguste autodega:) Fossiilikate puhul on see keskpärane kiirendus kuidagi loogiline, sest neil mootoritel on omad jõu/väändekõverad ja see keskpärane kiirendus on käikusid (manuaalselt või automaagiliselt) vahetades samuti loogiline ning ettearvatav. Kehvalt/keskpäraselt kiirendav särtsukas jätab samas mulje kui "jõuetu", kuigi selle algus võib olla üsnagi terav. Sellepärast mulle need alla 5sek särtsukad meeldivadki, et seda jõuetuse tunnet ei teki kunagi, särtsu kulub ikkagi reaalse kasutamise järgi ja kui on paar korda aastas vaja seda head kiirendust, siis selleks ei ole tarvidust omada topeltturbosid, palju silindreid ega arutult suurt kubatuuri.

Kusjuures ise jälgin juba mõnda aega särtsukate turgu selle pilguga, et millised uued/vähekasutatud särtsuautod on võimelised sõitma vähemalt 500km järjest legaalsetel maanteekiirustel ka talveperioodil ja seda mitte ainult ostes, vaid ka 200tkm hiljem. Ei pea silmas mitte -40 talve (erandlikes oludes võibki lahendada neid liikumisvajadusi erandlikel viisidel), aga -20 ei ole põhja poole minnes enam kindlasti erandlik. Neid autosid on, aga veel vähevõitu ja hetkel veel "liiga kallid", et mingist rahalisest tasuvusest rääkida saaks. See on mu enda silmis lihtsalt see "põhi", millest allapoole tulla ei tahaks, sest... milleks? Aga muutub just selle piiri juures nõrgaks ka argument, et diisliga saaks ka 1500km... samuti milleks? Jah, mugavus, aga mitte enam nii oluline osa mugavusest. Need kuni 100km kodu ümber tiirutamiseks mõeldud särtsukad on teine teema, selline "ostukorv" täidaks mul teist ja samuti praktilist nishi. Ja kui on majas juba mitu särtsuautot, tekib küsimus, kuidas me mitme autokasutaja vahel seda laadimisvõimekust jagama peaksime hakkama ja sealt veel öötundidel mingit säästu tekitama:))

Head mõtted.
Igaüks, kes COVID-19 alates on maailma majandust jälginud, saab aru, et süsivesinike turul ei ole suuri puhvreid. Neid puhvreid on (täna veel) võimalik luua, aga see võtab alati aega. Iga suvaline suurem konflikt toob kaasa volatiilsused naftaturul, mis kajastuvad postihinnas.
Nüüd Iraani sõda mu meelest isegi midagi hullu ei ole tegelikult teinud (võrreldes eelmise aasta hindadega), sest tundub, et USA valmistus ürituseks varakult (Venetsueela näib olevat osa sellest plaanist). Aga siiski, iga järgnev kriis juhib tähelepanu, et ehk on elektriautodel siiski veel turgu ees (kuigi tehnoloogilist arenemisruumi on veel küllaga).
Muidugi, kaalu teisel poolel on andmekeskused jms, mis odava elektri ära söövad.
Huvitavatel aegadel elame...