Täpselt selline peakski üks renditõuks välja nägema! Võlusõna on stabiilsus, mis tekib esiratta suuremast läbimõõdust, sealt tuleb ohutus ja kukkumised muutuvad haruldaseks.
Loomulikult tekib kohe ka ahvatlus kiiremini liikuda ja siis on seadusega suusad ristis. Ehk nopib mõni erakond siit valimisplatvormile tõstmiseks midagi. Tööpõld on lai, selles pole kahtlust.

Ma ostaks omale ka võibolla el. tõuksi, kui oleks olemas 24-26" esirattaga ja nii 20" tagarattaga norm., kerge mudel, kuid maailm kahjuks ei tunne sellist kaupa. Kahju, igat paarikildist otsa 300kw löristada pole ju kellelegi hea. Miski miniratastega kärakas ei tule isegi arutusele.

Kui soov on tugev ja raha eriti ei piira, siis sellise saab (lasta) teha üsna vähese kulu ja vaevaga.

On olemas täiesti normaalsed sõidukid, miks peaks mingil plangul kõõluma.
https://www.xn--tuksimaailm-ffb.ee/shop/talaria-xxx-tl2500-l
1e-black-edition-elektrimopeed-2025/

Panin kokku kaks pilti, mis peaks illustreerima hästi, MIS on valesti ja MIKS need rattateed meil kuhugi ära ei taha mahtuda, kuigi mujal maailmas samal ajal mahuvad. Mõnel pool mahuvad muidugi ka sellepärast, et sellega on linna projekteerimisel arvestatud, aga kui ruumi ei ole, siis see peaks olema lähtekoht. Mitte võtta eelduseks, et meil on ruumi palju, kuigi tegelikult pole.

Piltidel on näha, kuidas (lihtsustatuna) on arvestatud jalakäijatele 2m jalakäijatele ja 2m ratastele ja teisel pildil jalakäijatele kahes suunas 1,5m ja ratastele ainult ühes suunas 1,5m. Sellise joonimise ja asfaldisse kivideladumise tulemusena on saavutatud olukord, kus 4m või 6m tänavaruumist on enamuse ajast üldse kasutusest väljas!! See pole ju üldse see, mida vajavad jalakäijad või jalgratturid. Võib ju vaielda, kas ratta/kõnniteedel peaks olema liiklus ikka sama tihe kui autoteedel, aga praegune kontrast on juba häirivalt suur ja räägib hästi ka vajaduste kohta.

Ühele teeküljele surutud jalakäijatel ei olegi probleeme, nemad mahuvad sinna ära, aga ei tunne end kindlasti mugavalt, kui neist sentimeetrite kauguselt tuhisvad mööda kiirelt sõitvad rattad.

Jalgratturite probleem on selles, et kui jalakäija peaks tegema ühe vale sammu (komistama, kasutab käimiseks karkusid vm), on avarii vältimatu, sest TAL ON SEAL KITSAS. Teine olukord, kui kiirem tahab sõita mööda aeglasemast ja selle tegemiseks tuleb minna "jalgrattatee vastassuunda", kus liiguvad samuti kiired rattad ja oled samal ajal küünarnukikontaktis ka jalakäijatega (st see kontakt tekib kohe, kui inimene nt taskust telefoni võtab). Puht praktilisest kogemusest väidan, et see olukord tekib kõige sagedamini ülesmäge vändates, sest pensionärid teevadki seda aeglasemalt enamikest ja samal ajal tuhisevad mäest alla teised suurel kiirusel... niigi kitsal rattateel. Kui autotee äärde rattatee tegemine on debiilsus, siis sellisel kujul kõnniteede-rattateede omavaheline jagamine on veel debiilsus kuubis! Mitte lahendus ise, vaid see lahendus nõuaks ruumi, mida meil tavaliselt ei ole.

Mina harjusin sõitma nii, et jalakäijad (ja nende koerad jne) on tee servas ja rattad tee keskel. See on mugav kõigile, sest:
-- ohtliku olukorra tekkides astub jalakäija lihtsalt tee kõrvale murule,
-- koera huvid on kah muruplatsil, puudub ratastele ette jooksmise oht/põhjus,
-- ratturitel on tee keskel mõtteliselt jagatud ruum parempoolse liikluse loogikast lähtudes,
-- kui jalakäijaid pole, siis ratturid sõidavad reaalselt samuti tee servas, mööduvad jalakäijatest korraks kõnnitee keskele põigates ja keskelt pääsevad alati kiiremad mööda aeglasematest,
-- lai kõnnitee, ehk neli täpselt piiritlemata "käigusõidurada" on kõigile arusaadav ühine tee, mis enamjaolt on samuti tühi ja üksiku ratturi või jalakäija jaoks on seal alati ruumi, mahuvad kõrvuti ka mitu korraga ja ohuolukorras saab ruumi muru kaudu juurde (või juhitavuse/pidurite kaotades end sinna ka turvalisemalt kukutada). Selline lahendus ei nõua enam 6 või 8m ruumi, sest enamuse ajast oleks see tühi ruum. Ühises kasutuses lai kõnnitee saab olla samal ajal märkimisväärselt kitsam ja nii jalakäijad kui ka ratturid tunnevad end seal turvalisemalt ega sega teineteist.

Kusjuures ma ei mõelnud praegu välja, kuidas võiks olla, vaid kirjeldasin olusid, milles ma 7a jalgratast kasutasin ja mille järel ma ei taha Tallinnas rattakorralduse tõttu rattaga liigelda, sest ohuolukordade tekkimine on sellisesse reguleerimisse juba sisse kirjutatud. Ega ma ei väida, et Soomes need 7a kunagi ohtu ei tunnetanud: tunnetasin ikka, kui nägin, et tee on kilomeetri ulatuses tühi ja kiiruse mäest alla 70 kanti lasin. Ei kartnud endast kiiremini sõitvaid jalgrattureid, vaid siile ja oravaid, kes pidevalt tee ääres askeldasid ja kellega kokkupõrge sellisel kiirusel oleks ohtlik mõlema jaoks.

Lisaks avaldatud piltidele oli kiusatus teha linnas pilte ka nendest tõuksidest-tavaratastest, kus juht hoiab lenksust kinni ühe käega ja teisega lappab telefoni. Kui võtad eesmärgiks märgata, märkad neid ikka uskumatult palju. Imelik oleks olnud lihtsalt pildistada/häbimärgistada üksikuid, kui seda teevad paljud. Sellest nähtusest mööda vaadates on mõttetu rääkida sellest, nagu ratas või tõuks oleks ohtlik nii sõitja kui ka teiste jalakäijate jaoks. Ikka juht on, mitte ratas. Ühe sellise telefoninäppijaga (tavaratas) sattusin kokku ka kitsa koha peal, tal oli tegu et püsti jääda, päästsin ta päeva sellega, et astusin korraks sõiduteele... Ohutusest rääkides on siin teemas fookus vales kohas. Jutt käib pigem mugavuse ümber, igaüks kaitseb oma mätta otsast avanevat vaatenurka. Minul pole vaatenurka, sest ühistranspordiga pääseb pea igal pool trepist trepini, kõik teised liikumisviisid oleks tülikamad.

##Ma ostaks omale ka võibolla el. tõuksi, kui oleks olemas 24-26" esirattaga ja nii 20" tagarattaga##

Tahtsin juba küsida, et miks Eestis müüdavad ei sobi, aga siis avastasin, et varasematel aastatel on neid küll olnud müügil, aga praegu esimese hooga ei leidnudki "kokuka" rattast (st 20" esirattaga) suuremaid, kuigi kui kõlbab jalgrattale, miks ei peaks kõlbama tõuksile?
https://kaup24.ee/et/elektritoukerattad/elektritoukerattad-e
lektriline-toukeratas-beaster-scooter-voyager-350-w?id=11027
703
Kuna varem müüdi ka Eestis, siis aegunud kuulutusi veidi ikka leiab. Praegu leidsingi müügist vaid ühe kasutatud 26" esirattaga elektritõuksi. Minust osavam otsija leiaks vast mõne veel, aga õnneks saab tellida ka piiri tagant, see ongi EU kaubandusliidu mõte;)
https://www.okidoki.ee/item/e-scooter-all-terrain-26-20-moto
r-48v-750w-max-1000w/13835880/

Kari lolle sai kokku: https://fishki.net/auto/5034667-aplodiruju-dvumja-rukami.htm
l

Kärss tõenäoliselt on Sinu ja pere praktilised rattasõidud olnud ja on > 10x kilometraaži mõttes lühemad kui mul. Läbisõitu saab hinnata ka igasugu kuluosade (kett, hammasrattad, käiguvahetaja kettad) kulumise järgi. tavaliselt ei ole inimesed kuulnudki, et jalgrattal vahetatakse kulumise tõttu ketti või hammasrattaid. ma vahetan neid iga-aastaselt.

üldiselt tuntumad rattarehvide tootjad annavad rehvide kohta info torkekindluse, veerevuse ja km vastupidavuse kohta. Mingit ühtset erinevate tootjate vahelist süsteemi ei ole.

Aga on tõsi, et sügava suurte vahedega mustriplokkidega rehv on graniidisõelmete ja ka väikeste klaasikildude suhtes suhteliselt immuunne - seal ei jää sõelmed või killud mustri vahele kinni ja ei söö pikapeale ennast rehvist läbi. Kui aastas juba tuhandeid km sõita, siis muutub jälle oluliseks, et rehvi veeretakistus oleks väike, eriti talvel talverehvidel.

Mis sul sellest veeretakistusest? Kui sa oled see vend, kes päevas laseb Tallinn Haapsalu otsasid, siis ei kuulu sa sellesse arutellu mitte kuidagi ja see siin on Tõuksi teema. Viimane hoiatus.

Roostes kette ja hammakaid võid sa iga kuu ka vahetada. Ja ka mingit odavat saasta.

Kettide ja hammakate vahetamine on tänapäevase moodsa kasvusurvega majanduse sund, nagu kõik muugi vähekestev, raha peab liikuma. Roostejutt on õige, lapsepõlves olid kõigil semudel püksisääred õlised, aga kette me ei vahetanud miskipärast....

Sest vanasti oli loks sees ja üledimensioneeritud ja seetõttu suurem väntamistakistus ja rummu laagrid olid ka kandilistema kuulidega ehk veeretakistus ka kehva jne jne, seda krdi Rallisõitja Magistriraikot ei tasu üldse lugeda ega kuulata. Sama tekst nagu minna miski IT mehe jutule, et tahaks oma Atom prosega läpakat elustada veebi surfimiseks, saad vastu, et alla 16 tuumalise protsessori ja 128 giga mälu ja gigabit internetita pole mõtet jutule tullagi, ei tööta, halb on, veeretakistus liiga suur. Reaalsusest kaugete inimestega või siis nimme sinna suunda sihtivate trollidega on täiesti mõtetu diskussiooni langeda. Sellise venna peale rohkem kui 3 lauset kulutada on elektri, interneti ja foorumiruumi raiskamine ja lisaks loetud rahalisele kulule, ka enda närvide ja aja. Närvid veel saab paika remontida kas käraka või karsklusega aga aega ei saa keegi enam tagasi.

##Roostes kette ja hammakaid võid sa iga kuu ka vahetada. Ja ka mingit odavat saasta.##

Nõustun siinkohal Matiga, sain oma vitsad juba 80ndatel, edasi muutus regulaarne ketipesu ning määrimine iseenesestmõistetavaks. Ei mingit välpa, sest ise tean, kus sõidan ja kui vajalikuks osutub, selleks on vahendid. Tallinna kontekstis näeb rattateedel kohati hullemat liivakihti kui rannakõnniteedel ja kõik linnainimesed ei saa seda liiva-õli sodi pesta rohu sisse nii, nagu mina seda maal teen. Ja olemegi tagasi põhjuste juures, miks linnas paljud OMA ratast kasutada ei taha, ammugi mitte autoteede servades olevatel rattateedel:) Samas ei näe ka ühtegi lahendamatut probleemi. Küll aga hunnikutes halbu lahendusi, mille tulemuseks on see offtopik.

##Aga on tõsi, et sügava suurte vahedega mustriplokkidega rehv on graniidisõelmete ja ka väikeste klaasikildude suhtes suhteliselt immuunne##

Terehommikust! :) Nagu ka autovalikute puhul, olud on ju ette teada ja need olud ka muutuvad aasta lõikes. Oleks sama hästi võinud valida ka teist tüüpi talverehvid, paljud teevadki nii, mina teen nagu endale mugavam. Ka tõukeratta puhul on valik, kas võtta üldse täiskummid, siledad õhukummid, karvased või paksu klotsiga maastikurehvid. Igaüks saab ka ise aru, et see on mis on hea suvel, ei ole parim talvel (ja vastupidi). Renditõuks on niigi kompromisside kompromiss ning selle lenksust hoiab vaid üliharva kinni inimene, kes peab lugu juhitavusest, oskustest ja tarkadest valikutest;) Aga pääseb ikkagi ühest paigast teise endale tõuksi ostmata.

Minu läbisõidud on kindlasti väiksemad selle "Jaanjalgratturi" omast, sellest olen üksjagu detaile avaldanud varem ka foorumis (mul oli juba 2002a GPS-iga Benefoni nutitelefon, mõõtsin üksikuid sõite, aga mitte igapäevaselt). Läbisõidud olid Soomes ikkagi tuhandetes mõõdetavad, nüüd hiljem pigem 500km suurusjärgus, aga kuna see pole enam asfalt/rattatee, vaid hardcore metsatrenn, siis tõuksiteema pole sobiv koht selleks offtopikuks.

Üks lastest on hetkel vahetusõpilasena Eestist kaugel soojal maal. Sain sealt just pildi nende kooli esisest. Mitut elektrilist liikurit märkate? ;)

Muudetud 29.04.26 12:04

vot need on normaalsed tõuksid jah, mida ise edasi tõugata. Endal samasugune ja mugav võtta bussi kaasa või auto pagassi, ning teha mõned kilomeetrid siis lõpp-punktini. Aga noh meie inimesele, valgele auto inimesele on see ju lihtsalt piinlik ja nõme :) Mõistus pole oma teha ja kogu nutimaailm viib kõik ajud napakateks ära (nagu ütleb ajuteadlane Jaan Aru).
Aga selle tavatõuksi jaoks on ikkagi vaja normaalseid rattaradu, et hambad suhu jääks.
Kärss - Soomes olen ka ise elanud liigelnud ja alati mõtlen, et kas meie poliitikutel linnaplaneerijatel pole aega ega sõita laevaga 80 km põhja poole ning vaadata, kuidas asju tehakse? Siis ei peaks debiilsusi leiutama pidevalt!

Erinev vaatenurk. Pange tähele ka artiklis olevat pilti, see erineb üsna palju Soomest, kuigi ka Soomes on suund sinna (kehv üldistus, eri suurusega linnades-piirkondades ongi vajadus erinevate lahenduste järele). Spekuleerin, et põhjuseks suures osas ka rattasõidukultuuri ajalugu. On suur vahe, kas panna niiviisi liiklema täiskasvanu, kes raiub kui rauda, et jalgratta koht on autoteel, või võtab noor inimene seda täiesti loomulikuna, sest ta nägi sel viisil ratastega toimetamist juba titevankris imikuna. Sellepärast ei saa ka kõike alati 1:1 üle võtta, vaid tuleb liikuda sammhaaval eesmärgi suunas ja vigu pidevalt parandades. Kommentaare lugedes tekib küll mulje, et Eesti vajaks praegusel hetkel kõigilt üle 15km/h liikuvate aparaatide juhtidelt mingisugust juhiluba (Liiklusseaduse tundmist).

Tsitaadina lihtsalt paar huvitavat fakti, mis loomulikult ei kehti Eestis.
https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120573236/rattasoitja-taan
is-lubati-rattateedele-kuni-45-kmh-liikuvad-soidukid-eestis-
aitaks-sama-koguni-iivet-tosta

###Kolmandikul juhtudel asendab kiirratas autosõitu. Kiirrattaga saab edukalt teha ka pikemaid sõite ja Taani kogemusele tuginedes on keskmine kiirrattasõidu pikkus lausa 18,4 km (võrreldes näiteks elektritõuksi 4,5 kilomeetriga).###

Torkas lihtsalt silma, et EestiRattarikkaks FB grupis on toodud välja täpselt samad kitsaskohad, millest siin äsja kirjutasin, et rajad on praegusel kujul liiga kitsad, ohtlikud, ei võimalda möödumist aeglasemast jne. Lingi alt leiab ka head illustreerivad pildid sellest, KUI absurdne see kõik üle lenksu vaadates välja paistab.
https://www.facebook.com/groups/rattarikkaks/posts/101646377
84053459

Sauel selline lahendus. Sealt rottisin ka pildi. Eeldasin, et peaks sobima kõigile, kes ohutust hindavad. Kommentaare lugedes... eksisin:)
https://www.facebook.com/Sauevald/posts/pfbid0ZfuH9kT4eYodpF
D2M2ewQm8vztgwx1nuaQFAzBoR9Ya8MSAKjFGgnoJebDMRh178l

https://www.err.ee/1610019562/ak-nadal-kus-peaksid-soitma-ja
lgratturid
Toon sealt välja vaid paar olulist mõtet lühendatud tsitaadina. Neist esimene vast kõige huvitavam, sest ma ei jõua ära imestada, kui korralikult mujal Euroopa riikides sellest kinni peetakse (ja kui nahhaalselt ratturid seda ära kasutavad). Üks hullemaid "tempel mällu" olukordi oli ligi nädala jooksul palju kordi sõita Poolas Osowa-Sopoti lõiku (ainult allamäge "mägedest" mere äärde), mida paksud turistidest pedaalinahhaalid väntavad mäest ülesse kõndimise kiirusega ja autosid mööda kah ei lase. See 5-6km (!) kolonn venib nii aeglaselt, et isegi esimene käik kipub kepikastiga kohati kiireks jääma ja ka kogu ühistransport liigub selles tempos. Ka mäest alla Sopoti suunal polnud olukord oluliselt parem, sest rattureid on lihtsalt palju, nende alternatiivsed rattateed on veidi kaugemal/metsas ja mingit kohustust neil autoteedelt sinna minna kah pole. Ja kui kõik poolakadki suudavad seal niiviisi venida, pole ka minul turistina moraalset õigust nende kohalike elukorralduse kritiseerimiseks, aga see olukord väärib mäletamist. Ajaraisk oli nii suur, et lapsed lugesid sel ajal raamatuid, muidu oleksid vist kakelnud igavusest omavahel:)

###Seadus kohustab ratturist mööda sõitma vähemalt 1,5 meetri kauguselt. Kui möödasõiduks nii palju ruumi pole, tuleb püsida ratturi sabas.

On levinud arvamus, et kergliiklusteel ei tohi kiiremini sõita, kui 25 kilomeetrit tunnis. Tegelikult sellist reeglit ei ole, aga rattatrenni tegemiseks kergliiklustee ei sobi.

Ka ei ole lubatud pundis sõitmine, maanteel tohib sõita kolonnis ja kõrvuti sõitmine on lubatud vaid möödumiseks. Ratturitele jääb see nõue arusaamatuks, sest suure grupiga trenni tehes venib möödasõidu distants väga pikaks.###

Maikol on oma üksrattast kah samal teemal suht värske video (eelkõige küsimuse, mitte propagandaga) üleval. Eks ta ise jagab kui tahab. Seal nõustun temaga, iga piirang peab olema põhjendatud. Ja kui ei ole, juhtubki nii, et "lähen siis parem juba autoga". Maal ei sega see auto kedagi, aga Tallinnas "lahendatakse" seda probleemi juba aastakümneid nii, et selle tulemuseks on üha rohkem ja rohkem autosid tänavatel.

Puhtalt tõuksiteemal veel oma laste koolikaaslastele mõeldes, sest politsei on nüüd jõudnud ka siia maakolkasse neilt neid 25km/h+ sõitvaid mänguasju ära korjama: reaalselt sõidetakse nendega tühjadel kergliiklusteedel (need on tõesti tühjad) pigem max 50-60-ga ja need 100+ kiirused on pigem vaid korra proovimiseks, see pole mugav, sellest tüdineb kiirelt. Aga nörritab just politsei käitumine, et kiirusega pole neile keegi vahele jäänud, sest keegi nendega üle 25km/h siin maal kusagil AVALIKUS KOHAS ei sõidagi. Kontrollitakse just neid, kes sõidavad kuni 25-ga nn täisvarustuses (lõuakaart omav kiiver, kaitsmed), mitte neid, kes sõidavad SAMA KIIRESTI palju halvemini juhitava odavama tõuksiga lihtsalt jalgrattakiivrit kasutades. Midagi on väga valesti, sest need, kes nüüd kannatavad, käituvad reaalselt ohutumalt nii enese kui ka kõigi teiste suhtes, aga seadus võimaldab neid kottida ja nad on tänu turvavarustusele ka kergesti äratuntavad. Isegi, kui nii ajuvabad piirangud on kusagil äkki õigustatud, siis üleriigiliselt selliste piirangute kehtestamine on igast asendist ajuvaba ametnikeriigi kätetöö, mis toob kaudselt vaid autosid tänavatele juurde. Jalgrataste kiirustest parem ei räägigi...

nende 50-60+km/h sõitvad elektritõukside ära korjamine on ka sõitja (tavaliselt nooruk) enda huvides mitte ainult kaasliiklejate huvides. ilmselgelt noored ei taju neid riske adekvaatselt. See, et kergliiklustee on tühi ja miks politsei seal kontrollib, ei ole mingi jutt. Sõitku jalgrattaga 25+ km/h või ka 50 km/h, kui jalga on.

Kas nüüd tuli salaja tunnistus, mida ma siin tagunud olen juba mitu lehekülge, et tõuks on ohtlik ja jalgratas ikkagi ohutum, hakkad endale vastu rääkima :)

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kärss kirjutas: nörritab just politsei käitumine, et kiirusega pole neile keegi vahele jäänud, sest keegi nendega üle 25km/h siin maal kusagil AVALIKUS KOHAS ei sõidagi. Kontrollitakse just neid, kes sõidavad KUNI 25km/h.

Maiko kirjutas: See, et kergliiklustee on tühi ja miks politsei seal kontrollib, ei ole mingi jutt.
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Miks trollid jälle? Tegin teksti sees spetsiaalselt isegi suureks, et AVALIKUS KOHAS nii ei sõideta ja KIIRUSEGA POLE KEEGI VAHELE JÄÄNUD. Politseil on võimalik kontrollida nagunii ainult avalikus kohas, st poe ees vm asula sees, kus nii EI sõideta. Siinsetel kergliiklusteedel pole kunagi mingit kontrolli tehtudki ja see oleks ka täiesti ajuvaba, sest maapiirkonna kergliiklusteed ei vii Tallinnast Sakusse, vaid iga mõnesaja meetri järel läheb ristuv poole meetri laiune teeke erinevate talude-külade suunas, kust inimesed ratastega tulevad-lähevad selleks, et kergliiklusteel üldse lähima kooli, poeni jne liigelda.

Ka mind autojuhina pole juriidiliselt võimalik karistada poe parklas seistes ega asulas 50-ga sõites selle eest, et mu autol on piiraja 250km/h peal, kui ma KIIRUSE ÜLETAMISEGA EI jää vahele.

See tõuks vs tõuks erinevus ja sellega kaasnev ohutus on sama erinev nagu Zaporožets vs S-klass. Seadus surub meid tõukside puhul Zaporožetsitesse selle arvestusega, et Zaporožetsiga on isegi legaalsed kiirused juba ohtlikud (ka jalakäijate jaoks!) ja ohutumaks liiklemiseks mõeldakse välja piiranguid, mis ahvatleb vaid eelistama autosid tõukeratastele.

Deusi kommentaari juurde: tõuks ega ratas kumbki pole ohtlikud. Ainult juht saab seda olla. Ainult.

Füüsika siiski seab omad limitatsioonid ja tõuks on kordades ohtlikum seetõttu hoolimata juhi headusest. Vihjeks mu ammu kirja pandud güroskoobi jutt siinsamas teemas.

Deus, mitte lihtsalt juhi headusest, vaid ka juhi valikutest. Nagu ka auto roolis. Mis mõte on võtta eelduseks, et tõuksi kasutatakse nagu ratast ja vastupidi? Need lenksud ei lähe kunagi kogemata omavahel segamini.

Keeran natuke vinti peale: kui hakkaksin väitma, et tahan kasutada kaubiku ja veoautoga sama sõidustiili nagu oma sportauto või bikega, oleksid need tööloomad ohtlikud kõigi jaoks ka legaalsetel kiirustel. Keegi seda ei tee, nagu ka ratta/tõuksi puhul. Reaalselt tuleb selle bike puhul karta isegi üle tee sibavat siili, sest see võib kustutada peale siili ka enda ning asjaolude kokkusattumisel ka mõne vastutulija eluküünla. Seesama siil on kriitiliselt ohtlik ka legaalsel kiirusel sõitva tõuksi ja tavalise jalgratta jaoks. Ärme unusta, et elektrimootorita tõuksi ja ratta jaoks on legaalne ka 70-ga mäest alla tuhiseda... igast asendist jõuame tagasi juhi tehtavate valikute juurde ja kuni see pole prioriteetne kontrollorganitele, on kõik muu lihtsalt kasutu butafooria, sest jalgratas/tõuks (kui füüsiline ese) ei õpi enda ega teiste tehtud vigadest.

Me oleme sellel teemal juba vaielnud, ma jään endale kindlaks, tõuks oma füüsikast tingitud puudustega on ohtlikum hoolimata juhi headusest. Juhi headuse alla kuulub ka osahulk valikutest.

abimootoriga jalgratastele, pisimopeedidele ja kergliikuritele on seatud konkreetsed tehnilised nõuded ja politsei kontrollib neid. Pole üldse tähtis, kas keegi nendega kuskil kiirust ületab.

Kas sa ei mõista, et nendes põhjendamata nõuetes ongi mure? Kabedama ehitusega, suuremate ratastega aparaat ei viska nii kergesti küljeli, see on ometi arusaadav?

ma arvan, et need tehnilised ja muud nõuded kergliikuritele ja sealt edasi mopeedidel ja mopeedautodel on täiesti põhjendatud. Mida kiirem ja võimsam liikur, seda suuremad nõuded on juhile, liikuri registreerimisele, tehnilisele kontrollile ja sellele, kus sõita tohib.

Üks Riigikohtu lahend: - kui tõuks on kiirem ja võimsam, siis peab juhil olema juhtimisõigus ja sõiduk registreeritud.

https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-kiire
mad-ja-voimsamad-elektriliikurid-nouavad-juhtimisoigust

No tere hommikust! Kõik teavad ju seda ja see ongi probleem, et kui pannakse valima halva/ohtliku või kulukama/keerulisemate regulatsioonide vahel, mõtlevad paljud, et nah mul seda üldse vaja on sõidavad hoopis autoga. Õigemini istuvad ummikutes, aga vähemalt on mugav istuda ja muusikat nautida.

Sellepärast tõingi näite, et ma ei sisene mikrobussiga kurvidesse sama kiirusega nagu bikega ning võtan arvesse, et selle mikrobussi pidurdusmaa on oluliselt pikem kui sportautol. Ohutus on juhi kätes: selles, kui palju juht arvestab füüsika piiridega, mitte füüsika enda seatud piiri täpses asukohas.

Kui nüüd võetakse vastu täpselt sama ajuvabad seadused autode puhul, et maanteedel ei tohi sõita üle 900kg kaaluvate sõiduautodega, jäävadki maanteedele ainult Zaporožetsid, Trabandid jms – st inimesed hakkavad teadlikult tegema neid halbu valikuid (nagu praegu elektritõukside puhul). Kas 90km/h (ja suviti 110km/h) maanteeliiklus muutub sellest nüüd ohutumaks?

Pildi rottisin lõustikust. Lihtsalt hea näide, mis saab siis, kui "ajudeta" inimestel lubatakse kasutada renditõukse. Millegipärast lubatakse, rendifirmad ei näe selles üldse probleemi.

Muudetud 13.05.26 19:05

ma ei saa aru, mis probleemi see lahendaks, kui me lubame kergliikurina kergliiklusteele need >=50 km/h liikuvad tõuksid ja tekitame probleemi alles siis kui nad 25 km/h kiiruspiirangut ületavad?

võimsamad tõuksid saab ju arvele võtta ja sõita siis kiiremini juba sõiduteel, omades vastavat juhiluba ja kandes vastavat turvavarustust.

muidu tekib küsimus, et miks mootorratas ei või kergliiklusteel sõita, kui ta ei sõida kiiremini kui 25 km/h - ruumi ta ju rohkem ei võta.

Masside erinevus. Tuntud põhikooli füüsikast ka Massi ja Kiiruse ruudu korrutisena jagatud kahega ehk kineetilise energia hulgana. Või kui see ei meeldi, siis massi ja kiiruse korrutisena ehk impulsina.

Vahet pole, millist mürki sa valid pakutustest, kiiruse samaks jäämisel on suur vahe kas jääd 100 kilose kolaka ette või 20 kilose. Juht on mõlemil sama raske.

###mis probleemi see lahendaks, kui me lubame kergliikurina kergliiklusteele need >=50 km/h liikuvad tõuksid ja tekitame probleemi alles siis kui nad 25 km/h kiiruspiirangut ületavad###

Lahendaks mida? :)) See on juba praegu nii, selles probleem ongi!

Koera kasvatamisel on kah esimene reegel see, et jätad keelamata need asjad, mille keelust kinnipidamist ei suuda ise tagada/kontrollida, sest koer õpib väga kiiresti ära selle, et kui sõnades keelad ja tegelikult lubad, pole vaja enam järgida üldse mitte ühtegi keeldu. Tõuksimajandusega olemegi täpselt selles kohas, et pointless on mõelda välja keeldusid, piiranguid jne, kui neid ei täideta, sest neid ei suudeta kontrollida. Nii jääbki ainsaks selline poe ees laste ahistamine politsei poolt, mis ei muuda laste käitumist (tegelikult muudab, jätavad tõuksid nüüd poe taha, aga mitte kunagi koju) ja ei võeta politseinikke tõsiselt enam ka muudes kohtades, sest neile peale surutud kohustustega mitte hakkama saamisel on saanud neist kahjuks saamatuse etalonid tõuksiratturite silmis.

Sellises olukorras igasugune reeglite karmistamine töötab täpselt iseendale vastu. Reeglid peavad olema sellised, mille täitmist on ka päriselt võimalik kontrollida + seda ka reaalselt tehakse. See aeg pole kaugel, kui sõitsime autodega ringi ilma lubadeta, sest milleks load, kui iga aasta lubade puudumise eest makstavad altkäemaksud olid odavamad, kui autokooli minek. Olen teinud seda varemgi ja ka möödunud suvel aitasin sõpra paar nädalat ilma CE kategooriat omamata, sest ta usaldab mind rohkem kui teisi tuttavaid CE omanikke ja minul puudus igasugune hirm vahele jäämise ees. Noorena tegin ise ühel hetkel load lihtsalt eksternina (kuigi paljud sõbrad/klassikaaslased ostsid omale kõik saadaolevad kategooriad umbes autokooli maksumuse eest). See pole mitte minu võitlus, vaid riigi kui terviku huvides ei peaks olema koolitada välja seadustest kõrvalehiilimist kui elustiili. Ometi seda tehakse üha rohkem ja inimesed harjuvad sellega ära. Minagi harjun:)

Siia üks "tõestus" (tahtlikult jutumärkides) lisaks vandenõuteooriale, et praegune reformivalitsus "sööb Bolti omanike peost ja teeb neile õhtuti postitantsu".
https://www.facebook.com/anastassiakov/posts/pfbid0hDWdqkZs4
ZqvYCXiGjVSUudHqD1kBFUQ8LxURetaV9R5miKhjRtLCwgXUn8AP6yhl
Siin on tegemist päris lahendusega (mitte, et sellest mööda ei saaks hiilida) ja see lahendus on suunatud rendiäri ühe kõige olulisema probleemi suunas. Loomulikult vähendaks see märgatavalt rendifirma kasumeid (ei meeldiks ka täiskasvanutele, kes põhimõtteliselt näotuvastust ei kasuta) ja seda teha ei taheta. Aga selle eest on lastel võimalik õppida enda tehtud vigadest:))

Deusile: see vahe % muutub kohe väikeseks, kui räägime reaalsest elust - mitte 20kg vs 100kg, vaid liikumas on meil ikkagi ca 100kg ja tõuksist eraldi rääkides pigem 25kg vs 28kg (siit ka vandenõu, miks seda just Bolti seaduseks nimetatakse). Tee nüüd sama arvutus uuesti 100kg vs 103kg...

Selle 100/103kg vahe puhul muutub määravaks hoopis juhitavus ja sellest, kui suur erinevus on nende stabiilsuses ja manööverdusvõimes, pole vaja kogemust isegi mitte 10 erineva tõuksiga, piisab kahe äärmuse proovimisest. Ei pea olema isegi mitte päris äärmused.

Naljaga pooleks: ma sõidan tõuksiga üle 100km/h täpselt sama tihti, kui 300km/h võimaldanud autoga sõitsin 300-ga:) St need on 100% juhi valikud mitte lollusi teha.

Sa panid kuskil valesse suunda nüüd plagama…
Äike T 20kg
Tuul T 30 kg
Yamaha TZR125 100kg
Yamaha R1 200kg
Küsitud oli, miks, vastus on põhikoolist juba antud kuid anname andeks, et maiko peast kaalusid ei tea.

Kui legaliseerida võimsamad tõuksid, millega sõitmisel kehtivad samad nõuded mis täna kergliikuritele, siis tekib neid kergliiklusteedele juurde ja sellega kaasneb ka rohkem probleeme. Ja kui Sa Kärss ütled, et neid võimsaid tõukse on nagunii palju ja politsei ei suuda neid kontrollida, mida sa siis üldse taotled? Sinu vaatest ju probleemi ei ole. Sinu väitel totter nõue, mida eiratakse nagunii ja mille eiramist ei kontrollita. Kas probleem on selles, et politsei ikka vahest kontrollib nõuete täitmist?.

Piirkiiruse ületamist teedel ju ka politsei peaaegu ei kontrolligi ja kiirust ületatakse palju. Mis me peame nüüd siis kiirusepiirangud ära kaotama või, kuna nendest kinnipidamist ei suudeta tagada või?

Kuidas saab olla nii, et loetust aru ei saa? Või tõesti ei loe?

Mersu on palju kiirem auto kui maanteemuhk, aga inimesed ei eelista Mersusid maanteedel ega linnades üldse mitte sellel põhjusel, et need on kiiremad, vaid hoopis teiste omaduste pärast. Täpselt samuti eristuvad teineteisest ka tõukerataste põhjakiht ja "tõukemersud" ning liiklus on meie kõigi jaoks turvalisem tänu sellele, et seal on vähem Zaporožetseid ja rohkem Mersusid.

Alles eile õnnestus pealt näha, kuidas ühe kiirust mitteületava lapse käest võttis politsei poe ees sellise "mersu" ära (seisis, ei sõitnud, sellepärast ei saanud ka trahvida, aga sai keelata edasi sõita). Ootasid koos, kuni lapsevanem järgi tuli ja laps läks jalutades koju. Poolteist tundi hiljem, kui teist last trenni viisin, nägin teda juba sama tõuksiga 13km kaugusel teises asulas sõpradega hängimas.

Selle tsirkuse tulemusel tunnevad kõik, et neid on ebaõiglaselt karistatud ja:
-- lapsed ei austa politseid,
-- lapsevanemad ei austa politseid (sest normaalne lapsevanem ei osta lapsele ohtlikke "zaporožetseid"),
-- politsei raiskas suure hulga aega oma tööpäevast inimese peale, kes ei kihuta, ei tekita probleeme ega ka muuda oma käitumist,
-- need, kes päriselt kihutavad ja kellega tegelemine muudaks liiklust ohutumaks, on endiselt lindpriid, nende vastu ei tunne politsei isegi huvi (sest nad sõidavad eest ära politseil puuduvad vahendid nende püüdmiseks),
-- meie maksame selle lolluse kinni maksurahade eest ja vaidleme nüüd selle üle, kas see on liikluse ohutumaks muutmisel tõesti kõige efektiivsem rahakasutus:))

Igas ühiskonnas on lapsevanemaid, kes on enesekesksed, ülbed ja trotslikud igasuguste reeglite ning nende kehtestajate suhtes. Nad kannavad selle suhtumise üle ka oma lastele. Sellised vanemad kompenseerivad oma ebakindlust lapsevanemana sellega, et püüavad pakkuda oma lastele (tihti on neil vaid üks laps) „parimat“ materiaalsete asjade kaudu. Sageli on oluline ka see, et oleks naabrist parem.
Teatud vanusest alates on selliste vanemate lapsed harjunud kõike saama ning vanemad on nende jaoks justkui tallaalused. Enesekindel lapsevanem suudab oma lapsele selgitada, miks mingid reeglid on kehtestatud, ega osta talle lihtsalt sellist sõiduvahendit.

Teha meelevaldne järeldus, et see väike probleem mõjutab oluliselt lapsevanemate ja nende laste usaldust politsei vastu, ei ole adekvaatne.

Ma väidan, et kui kaotada võimsuse ja maksimaalse kiiruse piirangud registreerimata kergliikuritele ning sealt edasi ka rohelise numbriga mopeedidele, siis muutub liiklusolukord märgatavalt ohtlikumaks.

Niinimetatud „sapaka ja mersu“ näide on samuti kohatu – võrrelda tuleks kahte tänapäevastele turvanõuetele vastavat autot. Tõenäoliselt näitab ka õnnetuste statistika, et raskemate õnnetuste põhjustajaid leidub rohkem võimsamate ja kiiremate autodega liiklejate hulgas, kuna nad rikuvad sagedamini reegleid. Sama oleks tõuksidega, kui meil ei oleks kergliikluses osalemisel liikuritele tehnilisi piiranguid, tuleks neid "mersu" tõukse juurde kergliiklusteedele, kiirused kasvaksid ja õnnetusi hakkaksid suhteliselt rohkem põhjustama need "mersud"

Kirjutasin pika teksti koos seletuste ja näidetega ja siis kustutasin ära.
Minu TÜ saadud paberilipakas noorte kasvatusteadustes ütleb, et sa kirjutad puhast jama, mis klapi ei raamatu- ega elutarkusega.

##Ma väidan, et kui kaotada võimsuse ja maksimaalse kiiruse piirangud registreerimata kergliikuritele jne##

Selles asi ongi, et see pole mitte "kui väide", vaid tänane olukord, milleni on viinud seni tehtud otsused.

Reaalne piirang sisuliselt puudub, kui just ei kavatse tõuksiga "poodi" minna (tekib võimalus vahele jääda). Kas see ongi nüüd seaduse eesmärk, et inimesed käiksid tõuksi asemel poes autodega?

Kui sapaka näide ei meeldinud, võta siis selle asemele tänapäevane moodne ja "juhitamatu" mopeedauto, millest samuti paljud on pandud liikuma ca 70-ga (aga neid ei kontrolli keegi mujal kui liikluses kiirust ületades;). Rootsis lihtsustati just selleks EPA-traktorite sõidukiklassi (Soome liigub samas suunas), et need, kellel on vaja, ei peaks sõitma ohtlike mopeedautodega, vaid saaksid teha oma kooli-poe-jne sõidud normaalselt juhitavate ja pidurdavate turvaliste autodega. Kui oled mopeedautodega sõitnud, peaksid teadma, kui kaugel on need Sinu enda Smartist vaatamata sarnastele mõõtudele.

ma arvan, et Kärss Teie mõttekäigud on mingi teine level. Tundub, et Te olete ise ideaalne inimene, kes hindab riske adekvaatselt, ei eksi ise mitte kunagi aga Te ei mõista, et enamus inimesed ei ole ideaalsed. Enamus inimestel tuleb pidevalt ora tagumikus hoida, et nad midagi üldse teeksid ja/või mõistlikult käituks. Viisakamalt öeldes, neid tuleb motiveerida.

See rollerauto on turvalisem kui 50+ km/h liikuv "mersu" tõuks või kahe-rattaline roller. Mis me siis nüüd peaks tegema? - suunama kõik autodesse, kuna autod on turvalisemad? - või suuname tõuksiga ja rolleriga liikujad rollerautodesse ja rollerautodega liikujad pärisautodesse, millega toodame natuke turvalisust juurde? Kui kaugele me selle turvalisuse tagamisega päeva lõpuks minna saame?

Ma ei tea, kui palju turvalisust, kui kaugele jne. Tean vaid seda, et iga sellise artikli puhul, kus räägitakse epistli pidamise stiilis turvalisusest, kuid millel turvalisusele mingit mõju pole, inimesed lihtsalt naeravad, sest iroonia ajab naerma olenemata sellest, on see tahtlik või tahtmatu. Kui keelud-piirangud pole tõsiseltvõetavad ja kontrollitakse korrarikkujate asemel lihtsalt rikkumisi mitte toime pannud masinaid, kõrvaldades sellega liiklusest just neist kõige turvalisemad, siis äkki see ongi üks põhjustest, miks vilistatakse neile piirangutele vaatamata ora perses hoidmisele? ;)

Sõitsin täna käänulist kitsast teed haagisega ühe elektrilise tõuksi järel mõned km, mille sisse jäi erinevaid (kuni 50km/h) kiiruspiiranguid. Tema lasi viisakalt tee servas oma korraliku motikakiivriga, juhi vanust ega juhtimisõigust oletada ei oska, aga minul oli väga mugav vastavalt piirangutele tema sabas lasta, mingit vajadust möödumiseks polnudki. Sama tegi tema ees ja ka minu järel ühe Tallinna maanteetrassi poole liikuv autodekolonn. Ei taha mõeldagi, kui palju ohtlikke olukordi oleks tekitanud see, kui ta oleks sõitnud 25-ga ja kõik need autod oleks temast seal kitsal teel mööduda soovinud, mida oleks legaalsetel kiirustel olnud vastutulijate hulka arvestades juba ohtlik teha. Kuidas selline olukord liikluses veelgi turvalisemalt oleks saanud sujuda? Miks luuakse seadusi ja kulutatakse ressursse sellise olukorra muutmiseks ebaturvalisemaks? Miks üldse seadus sellises kohas sekkuda soovib? Vanasti öeldi selle kohta, et "не мешай механизму работать".

Vaata nüüd mu viimast siia teemasse pandud pilti. Lisan juurde netist rotitud pildi, mis iseloomustab suurepäraselt seda, et tegeleda on vaja konkreetselt korda rikkuvate juhtidega, mitte sõiduvahenditega. Rendikate puhul saaks seda ülesannet delegeerida vähemalt rendifirmadelegi, sest kui sellisele tahtlikule liikluse blokeerimiseke järgneks nt 5000e trahv, küll siis Bolt selle ka oma klientidelt välja nõuaks – see kliendiinfo on neil olemas ja ilma rendifirmadel ora perses hoidmata ei kao ka rendikatega seotud probleemid (need moodustavad "päris" probleemidest niigi enamuse).

Päris hea. https://unews.pro/news/150884/

Sarnaseid postitusi tehakse üsnagi igapäevaselt, kommentaariumis areneb tavaliselt midagi selle teema kordusetenduse sarnast. Ikka nii, et sisu asemel seadused, mida rõhutavad just need, kelle teisi postitusi mujal nähes tundub domineerivaks iseloomuomaduseks olema kadedus sellepärast, et lastel on lõbus ja nad on homme milleski osavamad kui täna:)
https://www.facebook.com/reel/960402659939987/

Samal ajal näeb ka politsei kõva vaeva selle nimel, et saavutada sellise osatava noomimisega olukord, et kõik, kes me sõidame üsna palju ka sellise (nt raske-)tehnikaga, mille juhtimiseks kategooriaid napib, end sellepärast süüdi ei tunneks. St see tuule püüdmisele raisatav ressurss illustreerib hästi, kui suure osa politseinikest võiks koondada ilma, et see mõjutaks liiklusohutust. Koondamise asemel oleks muidugi mõistlikum nad panna püüdma hoopis neid, kes korda rikuvad.
https://www.facebook.com/tartupolitsei/posts/pfbid02JerCGcA3
rVBZwXGAGRzvtcyowgETBU3kY6XxjMnhcuAH4LA4DFQtcBnB7mnmUuP5l

Ei lähe päris teemasse enam, aga kõik portaalid on nüüd täis uudist, et kaalutakse mootorratturite lubamist bussiradadele. Ühe sellise juurest on pärit ka teine pilt;) Ühelt poolt irvitatakse pooletoobiste tõukerataste omanike üle, aga samas on nende hulgas piisavalt ka ääretult osavaid, mõistusega ja baigimeestest karmimaid surmapõlgureid. Kolmas pilt on juba vana meem:))

https://www.ohtuleht.ee/1158290/video-elektritoukerattalt-ko
omasse-kukkunud-tudruku-isa-arge-ostke-oma-lapsele-midagi-mi
s-voib-tappa

https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120585462/toukerattaonn
etus-viis-12-aastase-tudruku-koomasse-isa-ukski-vanem-ei-toh
iks-midagi-sellist-kogeda

Kaks sisutut manitsevat artiklit. 12aastane tüdruk sõitis sõbra tõuksiga 55km/h ja kukkus nii, et koljumurd ja ise koomas 3 päeva. Sisetunne ütleb, et seal oli mõlemate laste vanematel midagi tegemata. Ei ole võimalik igale rollerile patrulli sappa panna ja ega see aitakski, kõik algab kodust niiehknaa.

12 aastane laps ei oska ise riske hinnata. Ka palju vanemad lapsed ei oska. Kui ollakse sõpradega koos, siis ununevad väga lihtsalt ka vanemate õpetussõnad. Selleks see elektritõukerataste kuni 25 km/h tehniline piirang on kehtestatud, sh ka vanusepiirang ja kiivri kandmise kohustus alla 16 aastastel. Lisaks see, et ainult sellise elektritõuksiga võib liikuda kergliiklus- ja kõnniteedel.

See nõue on oluline ka selleks, et kaitsta lapsi rumalate vanemate eest, kes soovivad teha surmaaparaatide ostmisega oma lapsed "õnnelikuks“.

Kärsa näide sõiduteel sõitvast kiirest tõuksist, kelle sabas ta sõitis ei puutu kuidagi hetkel asjasse. Sellised tõuksid registreeritakse, neile rakendub liikluskindlustuse ja TÜV kohutus, sõitjal peavad olema juhiload, tuleb kanda korralikku kiivrit ja kõik on ok. Aga see seisukoht, et sellised tõuksid võiksid olla võrdsustatud nende kuni 25 km/h (kuni 1kw võimsusega) ja lubatud ka kergliiklusteedele kui piloot peab kinni kiirusepiirangust, no see on jama.

Artikklites pole infot, et midagi analüüsida. Sinu tuim piirangute propa ei aita ka kuidagi edasi. Võrril võis mingi rike olla või ei mõistnud sohver gaasihooba või misiganes.
Üldjuhul saab 12aastane aru küll, et 55ga kihutamine t-särgi väel ilma varustuseta on mittesoovitav, selle info peaks lapsevanem kinnistama....
Lapsel on võimalik ka legaalne 70ga sõita suutev roller/tõuks hankida proovisõiduks, seda muidugi juhul kui selle omanikul (või vanematel) kõigest suva on.
Kahju tüdrukust. Seltskond, tõestamisvajadus, mingi tobe väljakutse ehk jne jne, me ei tea seda ja niisama oletada pole tarvis.

Iga päev võiks lisada siia selliseid auto pardakaameravideosid, mõnel päeval lausa kümneid. Selliseid tõukse on lubatud müüa, on lubatud kasutada mujal kui teeliikluses (piiratud territooriumil), neid on lihtsalt nii palju, et neid KIIRUSEÜLETAJAID oleks kergliiklusteedel sama lihtne püüda kui autodega kiiruseületajaid, aga seda ei saa tõesti teha mugavalt autos istudes ja patrulli ei saa ka süüdistada selles, et neile ülevalt poolt keegi sellist käsku pole andnud. Selliseid nähtusi nimetatakse vaikivateks kokkulepeteks, millest kiirtõukside omanikud täidavad oma osa lepingust ja politseinikud oma osa sellega, et rikkujaid ei puuduta ja ahistatakse AINULT neid, kelle kiiruseületamist politseinikud isegi näinud pole ja kellest paljud pole seda kunagi teinudki.
https://www.facebook.com/100001665141045/videos/pcb.27069833
942655411/1509286687395856

Ja siis iga päev teeb keegi kusagil mõned sellised "manitsevad" postitused...
https://www.facebook.com/groups/460954704027575/posts/264270
89266987430

Soovitan lugeda ka kommentaare, sest igale poole jagub neid kremlimeelseid, kelle unistuseks on käsitleda vastutustundlikult käituvaid ja turvalisemate (kuid illegaalsete) tõukside omanikke korrarikkujatena, sest "nende auto 250km/h kiiruspiiraja võimaldaks sõita sama kiiresti ka linnas". Võibolla kõik ei olegi politseiriigi pooldajad, vaid tegu on selle aju analüüsivõime pandeemilise langusega, mille eest hoiatati juba koroona alguses, et see jõuab aastate pärast massidesse... Ei ole ju kärsa arvamus, vaid teadlased hoiatasid, et nii kindlasti juhtubki. Juhtuski.

Kuna see ei kordu mitte päevast päeva, vaid ka aastast aastasse ja probleem ainult süveneb, siis tehes seda, mida oleme teinud siiani (st võidelnud rauaga, selle asemel et püüda korrarikkujaid), oleks erakordselt naiivne loota, et jõuaksime probleemi süvenemisest erineva tulemuseni.

Saame näha, kui palju lapsi või pooletoobiseid täiskasvanuid otsustavad liiklusohutuse eest vastutajad ohverdada enne, kui hakatakse tegelema probleemi ainsa põhjusega – ohtlikult käituva korrarikkujaga.

Aga võibolla see ongi eesmärk, et niiviisi mõtlemisvõimetut biomassi ühiskonnas likvideerida ja elundidoonoriteks suunata. Kurb, sest sellega koos läheb ka osa lastest, kes on just vanuse tõttu erakordselt õppimisvõimelised ja kellele õpetatakse hoopis politseinike eest põgenema-varjuma ohutu liiklemise asemel. Ja siis varsti imestame, kust küll sellised autojuhid tulid...

Kärss ma soovitan korjata Sul kokku enda liiklusturvalisust puudutavad väited
a'la: vastutustundlikult käituvad turvalisemate (kuid illegaalsete) tõukside omanikud, illegaalsed tõuksid on turvalisemad jne ning ettepanekud a'la MITTE käsitleda illegaalsete tõukside omanikke korrarikkujatena jne ning lase kasvõi AI-l teha nendele väidetele ja ettepanekutele süvaanalüüs.

Sama soovitan teha Sul ka enda väidete ja ettepanekute kohta mis puudutavad näiteks Eesti majandust, ettevõtlust, avalikku haldust ja ka energeetikat.
Tulemus võiks päris huvitav olla - kasuta kindlasti mitut erinevat AI tasulist mudelit.

Saad tagasisideks kui vastuolulised ja kohati üksteist välistavad su väited ja probleemidele pakutud lahendused on.

Sul on olnud võimalus kõigi nende siin teemas kasutatud erinevate nimede alt kirjutada mulle kasvõi üksainus vastuargument, miks suurendab mittesõitvate tõukside püüdmine kaupluste parklates liiklusohutust rohkem kui igapäevaselt ja süstemaatiliselt kiiruse ületajate püüdmine liikluses. Eriti veel olukorras, kus see tegevus(etus) on viinud tõukside kiiruseületamised nii tõsiselt massidesse, et lihtsalt mine ja nopi. Sama lihtne, nagu oleks linnas autodega kiiruseületajate ja moblasvaipijate kokkurehitsemine.

Täpselt sama udu ajad ka majandusteemas, et majandusteadlaste (mitte kärsa!!) argumentide põrmustamise asemel toodad ainult paljude eri nimede alt mingit 12% rahva toetust omava valitsuse toetusevahtu, üritades jätta muljet, nagu Sul oleks siin veel mõttekaaslasi:)))) On ikka tahtmine mõnel ainult sellel eesmärgil AUTOfoorumit külastada...

Ja enne kui vastuplõksimine tuleb teemal"Ei ole teinud ja ei ole", oled küll. Mingi aeg sai ülevaadatud kõik erineimelised trollikesed, kes koondusid paari-kolme nime alla. Ei viitsi enam seda kokkuvõtet ülesse otsida.

Muudetud 22.05.26 21:29

Kärss, Kalmer johanson, kelle tõuksitajast filmitud videot sa siin jagad, on ise ka liikluses autoga eriskummalisi tegevusi harrastanud. Näiteks siin: https://www.postimees.ee/3615267/turvakaamera-video-kalasada
mas-soitis-auto-kailt-vette
Jah, mingid reeglid peavad liikluses olema, aga pean vajalikuks märkida, et kõik ei saa ja ei või autot omada. Eriti mitte A8-t, millega Johanson merre sõitis. Auto omamine käib paljudele inimestele üle jõu ja see on suur ning koormav kohustus. Alternatiivide olemasolu on vajalik!

Muudetud 23.05.26 01:35

Jälle sama udutamine! Teemast mööda rääkimine, sõnumitooja ründamine, need on vanad tuttavad tehnoloogiad, aga siinsete oponentide peal ei tööta kahjuks.
Mõistlik alternatiiv autole on talutava juhitavusega tõuks, mille sangas on ajudega inimene!

Muudetud 23.05.26 02:03

Kui ma Bingo loto numbreid sama täpselt paika paneks kui täpselt ma ennustasin Maiko40 siia välja ilmumist + eelmised korrad samamoodi, oleks ma miljadär nüüdseks.

Marko, ma läheksin veel kaugemale ja küsiksin, miks lapsevanemad ise oma võsukestele eeskuju näitavad ja autos esimesel võimalusel tüütud juhiabilised, mis kiiruseületamisest märku annavad, välja lülitavad?

Loodetavasti hakkab selles ka midagi liikuma, registreerimata võimsate tõukside konfiskeerimine: tsitaat artiklist: "Politsei on samal ajal esimest korda taotlemas lubatust kiiremini sõitvate kaherattaliste konfiskeerimist"

https://www.err.ee/1610033293/lubatust-suurema-kiirusega-soi
tnud-elektritoukerattalt-kukkunud-laps-langes-koomasse

See oleks kindlasti tõhusam abinõu, tõenäoliselt ka olulisel määral ennetav (tõuksid jäävad ostmata) kui lihtsalt reeglitele vilistava lapsevanema noomimine, kes enda lastele "parimat" soovivad.

Ja need, kes võtavad need võimsad tõuksid kenasti arvele ja sõidavad sõiduteel, nagu Kärss kenasti kirjeldas, neid ei ohusta ju miski. huvitav on see, et kõik peavad normaalseks, et rollerid ja rollerautod on arvel, et nendega liiklemiseks peab teatud sünniaastast alates olema juhiluba, et neid liiklemisvahendeid peab kindlustama ja nendega peab käima tehnilisel ülevaatusel ja nüüd äkki leiab Kärss, et kohati palju võimsamad ja kiiremad ja kindlasti ohtlikumad tõuksid (istuv sõiduasend rolleril, millel on suuremad rattad, on kindlasti turvalisem) võiks olla lubatud kõikidele ja poltsei peedistagu ainult siis kui kiirust ületatakse, ja laseme neil sõita ka kergliiklusteedel - täielik absurditeater.

Su isiklik vingumine hakkas pinda käima, võta puhkust.

Üsna ootamatu avastus, et mõjub see, kuidas reaalselt sõidetakse, aga mitte see, milleks masin võimeline on:) Samas ei saa ka selle vastu, et kiire masina ostjate hulgas on liiga kiiresti sõita soovijaid kindlasti rohkem kui aeglaste hulgas, aga sõidab ikkagi selle juht, mitte vaenamise sihtmärgiks sattunud ohutuma juhitavusega masin. Saame näha, millised tehnilised vahendid käiku lastakse, et reaalseid liikumiskiirusi ohupiirist madalamale tuua... kiiruskaamerad, lamavad politseinikud, elusad abipolitseinikud, tsikaanid...?
Siit Tln volikogu lingilt (kogu tekst).
https://www.facebook.com/watch/?v=2201225420642952

###Aastaga on kergliikurite kannatanuga õnnetused 26% vähenenud. See on mu arust väga hea tulems. Politseiprefekt Ats Kübarsepa sõnul saab väita, et eelmisel aastal Tallinnas kehtestatud kiirusepiirangud on positiivset efekti andnud. Parkimisega ja õiges kohas sõitmisega tuleb minu hinnangul küll veel palju tööd teha. Õnnetuste osas annavad tooni aga aina rohkem isiklikud tõuksid. Nende puhul on kiiruspiiranguid ka märksa raskem rakendada.###

Politsei: kui elektritõukeratas ei vasta nõuetele, siis see konfiskeeritakse
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120586117/politsei-kui-ele
ktritoukeratas-ei-vasta-nouetele-siis-see-konfiskeeritakse
Artiklist kahjuks ei selgu mis alusel konfiskeeritakse.

Seda tegevust peaks ilmselt õiguskantsleril laskma hinnata. Seadus ise on vilets ja rakendus kisub täiesti kiiva.

Paras huumor, sest isegi artikkel algab sellega, et probleemiks on kiiresti sõitmine:)) Ja edasi läheb nagu eluvõõraste ja vastavate sõidukitega kogemusi mitteomavate ametnike puhul oodatav. Just sellepärast peabki olema keelatud kiiresti SÕITMINE rauavaenamise asemel. Muidu juhtub nii, et konfiskeeritakse seisvaid või 15km/h liikuvaid masinaid, aga mäest alla ilma elektromootorita tõuksi või jalgrattaga 70-ga sõitmine on seaduse järgi kosher. Ka paljud kiiruspiirajaga tõuksid liiguvad mäest alla kiiremini lubatust (kui puudub automaatne pidurdamine). Kui keegi äkki ei tea, siis kusagil 70km/h läheduses asub see piir, millest tuuletakistus kiiremini vabaveeremist enam ei võimalda, täpne piir oleneb paljudest "nüanssidest". Midagi sarnast saab lugeda ka siit artiklist, et süüdi on kõik teised, aga mitte oma laps, kellelt pole nõutud oma tegevuse eest vastutamist. Või on nõutud liiga vähe või valesti ja kes ei saa sellega hakkama, sest ta on alles laps. Samal põhjusel pannakse laste eest tikud kapi otsa. Mitte ei keelata ära tikkude omamist ega nendega ohutult ringikäimist puupliidi süütamisel.
https://www.err.ee/1610036536/raskesse-onnetusse-sattunud-tu
tre-isa-elektriliste-toukeratastega-peab-midagi-ette-votma

Veidral kombel on isegi see tsikliuudis seotud tõuksiteemaga, sest üks väljavalitud tõukerataste tüüp on seotud ka selle taotletava seadusemuudatusega. Mõte pole ju halb, sest mootorratas on üldjuhul kiire, neid on vähe, nad ei segaks eriti busse-trolle. Probleem tekib aga seal, kus bussirajad kattuvad rööbastranspordiradadega ja kuhu on seaduse erisusi pea võimatu sisse kirjutada. Isegi külgkorviga mootorratta võtab tavaline kitsas trammirööbas vänderdama. Rääkimata kõigist teistest, millel all veelgi kitsamad rehvid ja siin pole enam vahet sõidukiiruses, sest suurem sõidukiirus võib nii päästa kukkumisest kui ka tekitada kukkujale suuremaid vigastusi. Erinevalt mootorrattaks kvalifitseeruvatest elekrtilistest tõuke- ja jalgratastest kantakse tsikli puhul seljas-jalas reeglina ka väga kallist ja kvaliteetset turvavarustust, aga seadusega pannakse needki ühte patta. St tervikuna hea idee, mida oleks vähemalt osaliselt ka mõistlik teostada, aga selle peale oleks siis pidanud mõtlema juba palju varem ja võtma arvesse.
https://www.err.ee/1610027347/riigikogu-toetusruhm-tahab-lub
ada-mootorratturid-bussirajale

https://www.err.ee/1610040682/raske-traumaga-loppenud-touker
attaonnetustesse-sattunud-laste-arv-on-kasvanud

Lapsevanematele soovitaksin suunata lapsi rohkem jalgrattaga liikuma. Elektritõukeratas on tervele lapsele pigem ebavajalik mugavusvahend.

Kui lapsel on huvi motospordi vastu, siis motokrossiga tegelemiseks on Eestis võimalusi omajagu. Sõitmine toimub seal kontrollitud radadel, korraliku turvavarustusega ning treeneri juhendamisel.