mina vaatan infot Elering live leheküljelt. Täna oli Lätis ja Leedus elektri hind märksa odavam kui Eestis ja Soomes. Soomes oli päevastel tundidel hind kallim kui Eestis. Enamus ajast oli hind sama. Kui näiteks Estlink2 oleks rivist väljas olnud, siis oleks meil elekter päeval palju odavam olnud.
Leedus on rohkem ka taastuvelektri tootmisvõimsusi, eriti tuuleenergiat. Lätis tuleb ka Eestist kiiremini taastuvelektri tootmist juurde. hetkel on ka suurvesi ja hüdroenergiat Lätis korralikult. Täna oli Eestis tipptarbimine ca 1000mw, tipptootmine oli mõnel tunnil 1100MW. kui meil oleks 6000 MWh salvestusmahuga Paldiski energiasalv valmis, siis selleks.et sealt öösel kevadkuudel puudujäägi kaetud saaks, peaks 500-1000 MW tootmisvõimsust päeval tarbimisest üle olema, et energiasalv tühjaks pumbata.
Aga palun fikseerige enda elektri hinnad ära ja milleks närvitsemine ja pidev kahtlustamine. börsindus ei sobi nõrganärvilistele. samamoodi nagu põhikohaga ettevõtlus ei sobi nõrganärvilistele. ma ei räägi palgatöö kõrval hobiettevõtlusest.
Miks sa vaidled? Hommik 9 ja 10 mis oli 18 paiku vaadates ühtlaseim meiega kattuv kalleim periood on näha, et Soomes 4 senti odavam kui meil ja seda igal 15 minuti tulbas.
Ma saan aru, kui sa pokiitbroilerina üritad kuidagi tõde väänata aga sa oled kaks päeva juba lausvalesid kirjutanud. Lase jalga siit mõneks ajaks nüüd saba jalgevahel ja tule uue nimega tagasi, et me jumala eest ei saaks aru, et ikka sama tont sama keelekasutusega sama teksti ajamas vaid et oleks uus ja järelikult on rohkem kui üks ja kui juba mitu, siis tekib mulje, et äkki ma üksi saan siis valesti aru kuigi reaalsuses üks jääkide torust pärit mass lihtsalt lahustumas pinnale laili, et end suuremana näidata.
Sa troll ära muretse meie koduste elektripakettide pärast, muretse selle pärast, et poliitikute lubatud odav elekter meieni jõuaks. Meie saadame molekulid soome, neil odav. Leedu tõmbab oma odavad molekulid rootsist.
Ikka omavad "taastuvad" mõju. Iga tuugen ja PVpaneel, mis meile lisaks tuleb, küsib nii enda toetuseks raha kui eeldab samas vääringus kompenseeriva võimsuse ehitamist. Ehk maksame topeltsüsteemi kinni:(
Süsteem oleks mõistlik siis, kui me oleks oma tarbimist nõus tootmise järgi muutma. Me vist veel ei ole?
A kuule, mis oleks kui me odava jätaks endale ja kalli müüks edasi?
Pealkirja järgi on ju see võimalik täitsa sorteerida neid liikuvaid elektrone!
Keda need põhjused huvitavad? Lahendust on vaja! Ma olen enda tegelastele alati öelnud, jah, juhtus, mind ei huvita vabandused, ma tahan näha plaani, mille täitumisel enam nii ei juhtuks ja see plaan peab olema tehtud eilseks tänase seisuga.
Lisaks on toidukauplusi ülemõistuse palju ning sellel on tagajärjed. Palgad madalad, ei ela ega sure. Ja aina juurde tuleb, igasse suurema linna linnaossa vähemalt neli ketipoodi. Lollus.
Eks kindlasti kolitakse ka teise poodi, aga kindlasti on vähenenud korvi laotava toidu hulk/sortiment ja rohkem kui varem otsitakse soodushindu. Elementaarne ju, et kommunaalid, laenud, liisingud tuleb maksta ja auto töövõimeline hoida ning toit on üks neist asjadest, mille arvelt saab kokku hoida.
Selveris, eriti e-poes on viimastel aastatel olnud märgata, et suhtumine klienti on halvenenud. Vastuste ridade vahelt saab ka välja lugeda, et töötajad on ülekoormatud, aga mis see minu asi on? Kui ma ei saa seda, mille tellisin, siis peate teie selle korda ajama. Jutt, et vahetuse vanem helistab siis kui tal juhtumisi aega on, ei pane puuduvat toodet kotti.
Sellelt pinnalt võin öelda, et kahjum on ootuspärane.
See toidukaupluste arv... Ntks Võrus lugesin kiirelt 13 toidupoodi, eriline oskus oli 4 erinevat suure keti poodi 1ha peale mahutada. Paphoses Küprosel, mis on 2x suurem linn olen leidnud u. 7 toidupoodi. Kolm erinevat ketti seal ongi Lidl, Sklavenitis ja Alfamega.
kahjumiga nad vaevalt kauplevad.jutuks hea küll.kui oleks kahjumlik,siis ei ehitata,või pannakse kinni.
selveris ei käi enam ammu.kitsas,kui on mingid krd. laadapäevad siis ei mahu sees liikumagi.kell 17.00,ehk tipptunnil töötab 1 kassa jne.pointless
no kui tahta kasutada inimjõul töötavat kassat, siis oleks patt kasutada ka panga teenuseid veebis, peaks ikke käima pangakontoris ja andma tellerile täidetud maksekorralduse
Kallima elektrihinna põhjused Soomes - elektrit on, aga see asub "vales kohas". Artiklis räägitakse ka suurema elektrinõudlusega seotud investeeringutest. https://yle.fi/a/74-20219798
https://arvamus.postimees.ee/8453160/juhtkiri-salaotsus-halv
ab-energeetikat
Eesti rahva huvides see valitsus küll ei tööta. Kelle siis?
"Kui aastal 2024 importisime 36 protsenti elektrist, siis mullu juba 46 protsenti. See on väga tõsine haavatavus.
Kui veel aastal 2017 kaevandati põlevkivi rekordkoguses 22 miljonit tonni, siis viimastel aastatel on see langenud alla 10 miljoni. Kaevandatavaid varusid on aga alles veel miljardi tonni jagu. See on arvestatav ressurss."
Üks tädi, kes tegeles rohepöörde nime all Eesti energiajulgeoleku ja põlevkivienergeetika ning tööstuse lammutamisega on tänaseks ELis kõrgel ametikohal. Kui jamaks läheb, siis põgenevad ka need tänased lõhkujad turvalistesse ja pikema plaaniga riikidesse. Aga eks me ise ole valinud selle tänase seltskonna Eestit juhtima.
Soovitan vaadata ja selleks ajaks eelarvamuse välja lülitada kui keegi veel suudab. Nüüd on juba tekstina ka olemas, aga ma ei hakka üksikuid lõike kopeerima, see moonutaks pilti.
Kui uue elektrilaeva hinna (50 milli), särtsu-kütuse dotatsioonide (üle 20 miljoni aastas) jne peale ei mõtle ja ainult ühe laeva laristu maksab 10 miljonit, kui kalliks see sild siis lõpuks maksumaksjate jaoks läheb, kui eelnevalt nii palju raha lühiajaliste lahenduste peale tuulde loobitakse? https://www.err.ee/1609997311/uue-parvlaeva-laadimistaristu-
laheb-maksma-10-miljonit-eurot
Ise küsin, ise vastan: 340 miljonit https://et.wikipedia.org/wiki/Saaremaa_sild
Hein lubas teha 500 milliga. Sinna peaks lisanduma ka Saaremaa-Hiiumaa sild, mis on oluliselt lühem ja tehniliselt lihtsam.
###Eesti vajab rohkem noori emasid, aga selle asemel aitame inimestel venitada sünde fertiilse hea viimse hetkeni/.../tunamullu oli keskmine välja makstud nn jagatud vanemahüvitis 1585 eurot kuus, seejuures oli minimaalne määr 886 eurot kuus. 2023. aastal sai viiendik hüvitise saajatest seda miinimum- või alammääras, see teeb kokku üle 7500 inimese. Kolm protsenti ehk ca 1200 inimest sai hüvitise maksimumsumma, mis oli 4291 eurot kuus/.../Kui võtta arvesse, et riik maksis vanemahüvitisi 2023. aastal 350 miljonit eurot, sai see tilluke kolmeprotsendiline eliit endale lihtsustatud arvutuse kohaselt kogu potist lausa 17,5 protsenti.###
Raha eest riik lapsi ei osta, seda on Eesti helded peretoetused hästi näidanud. Vanemapalk on veel eriline raha raiskamine olnud algusest peale.
Ungaris proovis Orbani võim kõikvõimalikku, aga sünde see juurde ei toonud.
Senised peretoetused võiks Eestis tõmmata täiesti nulli peale, panna rõhk lasteaiakohtadele, tasuta huviharidusele, tegelikult toimivale vanema osakoormusega töötamise võimalusele (võib olla osaliselt ka palgavahe riigi poolne kate), tasuta arstiabile, mida saaks iga laps ja noor vastavalt vajadusele (pean silmas just vaimse tervise probleeme, kus abi sisuliselt Tervisekassa raha eest puudub), võibolla ka lastega perede eluasemelaenu intresside katmine riigi poolt vähemalt mingi periood. Ja kui räägime rahalisest toetustest (kui üldse), siis võiks see olla kõrge just esimese lapse puhul, et see esimene laps ära sünniks. Küll sealt tulevad ka järgmised, kui noored lapsevanemad näevad, et esimese lapsega hakkamasaamine ei ole raske.
Kui kommentaari sisu on samasugune soperdis, nagu kõik erinevate nimede all tehtavad sõnavõtud mujalgi teemades, tekib paratamatult küsimus, kust Sa oma hinnangute jaoks infot hangid? Ei ole ka minu ungari keele oskus kelkimist väärt, aga olen jälginud regulaarselt mõningaid nende kohalikke allikaid juba Orbani eelsest ajast (st enne, kui google lehti tõlkima hakkas) ja julgen esitada vastuväite, et need meetmed hoidsid ära suurema katastroofi ja kuna meetmed on sisulised, mitte lihtsalt raha külvamine, siis peamiseks piduriks seal oli majanduslik ebakindlus tuleviku suhtes. Orban võttis osa sellest maha. Eestis on kasutuses teised ja vähemefektiivsed meetmed, majanduslik ebakindlus on tohutu, demograafilist katastroofi ei tunnistatud pikalt ja sellega ei tegeleta siiani. Vaatamata sellele on paljud asjad lahendatud hästi (lausa eeskujulikult) ka siin, ainult et see ei kompenseeri inimeste ebakindlust nii oluliste otsuste tegemisel.
Teine suur probleem, millest üldse rääkida ei taheta: fertiilse ea lõppu lükatud lastesaamisel on iga lapse "hinnalipik" riigi jaoks kõrge mitte ainult kõrgemate palkade (toetused) pärast, vaid ka meditsiiniliselt ja neljakümbine esmasünnitaja, kes saab oma esimese lapsega kogemuse, et "see on ju nii lihtne, miks ma küll varem juba jne", ei planeeri enam viite last. Ja kui planeerikski, ei saa üle ega ümber sellest kallimast hinnalipikust. Madissoni fookus noortele emadele on ainuvõimalik tee demograafilise kriisi lahenduseks. Edasi tuleb rääkida sellest, et kuidas täpsemalt, kui noorelt jne.
Rahalisi toetusi ei saa kaotada, sest 5 kasvavat last vajavad igal aastal uusi riideid, uusi jalanõusid (sise- ja välisjalatseid, spordijalatseid, uiske, suusasaapaid jm), kõigile nende viie klassi (~150-le!!) lastele tuleb osta igal aastal sünnipäevakingitus ja käia nendega koos teatris, klassiekskursioonil jne... ja kõigi nende puhul, kes ei ela linnas, lisandub ka igapäevane transpordikulu suhteliselt suure ja mitteökonoomse(te) auto(de)ga. Alles sealt edasi on mõtet hakata kirjutama sellest, et lasteaed, trenn, huviharidus jne tuleks maksta solidaarselt kinni kõigi maksumaksjate poolt (suures osas makstaksegi). Viie lapse puhul oleks tohutu abi juba maksusoodustestki (nagu Ungaris), "iibepuudelised" seda ei mõista.
Ei ole ka Ungaris probleemid nüüd "paha kuninga" troonilt kukutamisega kadunud, sest nende süvariik on sama "sügav" ja liiga kallis maksumaksjatele ülalpidamiseks nagu liberaalide ehitatud süvariik Eestiski. Seal tekkis inimestel nüüd vähemalt lootus. Eesti kaotab VEEL ühe aasta, sest lootust ei ole ja kõik kardavad, et enne valimisi juhtub järjekordne "lugege huultelt", slavaukradina või fabritseeritud prigozhini muinasjutt ning kriitilist mõtlemist mitteomav kaalukeeleks olev valijategrupp kolib viimaseid loosungeid uskudes järjekordsete ebaausate inimeste seljataha (sest kui me poleks valetanud, poleks te meid ju valinud @K.K.).
Ka süvariigi lammutamine on protsess, mitte nii, et laseme lihtsalt "tiksujad" lahti (loe siit: https://www.err.ee/1609999228/mari-liis-jakobson-ungari-para
st-orb-nit-murrang-voi-vaheaeg ). Seda ametnikearmee vastutöötamist nägime suurepäraselt EKREIKE ajal ja need inimesed on VAJA välja vahetada teiste vastu (risk, et 5-10a pärast tekivad uued toiduahelad, kui võim taaskord ei vahetu). Lootust ei saagi tekkida enne, kui naeruvääselt väikese toetusega riigikodanikke ministrite jt suu läbi solvav punt on võimult kõrvaldatud. Alles siis on võimalik alustada tehtud vigade parandamisega, kuid tulemusteni jõudmine võtab omakorda veel palju aega. Aga kui kaob hirm, milline nuga järgmiseks selga lüüakse, tekib vähemalt lootus ja julgevad ka kohalikud hakata investeerima taas oma Eestis riiulisse pandud firmadesse, nii see majandus siis vaikselt kasvama hakkabki.
##Teadlase sõnul on segaduses ka Fideszi valijad, sest nad on saanud aastaid kallutatud infot. Nendele söödeti valesid, kuidas vastaspartei toetajaid on vähe, meeleavaldused olid inimtühjad. paljud valijad ei olnud enne valimisi näinud päris intervjuusid Péter Magyariga, vaid ainult AI-ga moonutatud materjali. Ta lisas, et opositsiooniliidrit ei kutsutud pikalt riigimeediasse esinema. Uue valitsuse ees seisavad tema hinnangul keerulised otsused. "On palju inimesi, kes ei olnud pädevad ametnikud, vaid täitsid lihtsalt käske," sõnas ta. Samas rõhutas ta, et kõiki ei plaanita välja vahetada, vaid eesmärk on leida professionaalsed ja sõltumatud ametnikud.##
##Palju asju ära kadunud. Vein läks ära, mahlad läksid ära, no mis meil on siin veel? E-piim pani uksed kinni, nüüd läheb sinep ka ära.##
...mille peale ütleb Ligi, et te ei peagi makse maksma, minge kasvatage maal ise omale toitu... ja selline on parim inimene terves võimuliidus, ministrikoha täitmiseks. Kes need ülejäänud siis veel on? Küsin tõenäoliselt ühel hetkel sarnase küsimuse (uuesti) Helmede kohta, aga kui sellistel inimestel on võimalik tõusta süsteemis nii kõrgetele kohtadele, on probleem süsteemi enda struktuuris, mitte enam inimestes, kes süsteemi nõrkusi ära kasutavad. Pole ka nagu kuulda, et opositsiooni eestkõnelejad seda süsteemi ringi lubaks ehitama hakata, sest eestkõnelejadki on tõusnud oma kohtadele sama süsteemi puudusi ära kasutades...
See näitab kui hämar see elektriturg üldse on ja keegi ei suuda midagi ette prognoosida, ei mingit stabiilsust. Aga kuna tegu vahelduvvooluga, siis kõigubki üles-alla...
Kuid sogases vees oskavad mõned kena kala püüda.
Neli päeva tagasi müüdi päeval miinushinnaga, ööpäeva keskmine oli 0,6 senti kwh, täna on keskmine 7,6 senti.
Põneva paketi idee pole iseenesest paha, küll aga peaks juures olema võimalus ilma leppetrahvita tarnijat vahetada. August on tegelikult piisavalt varane aeg talvise hinna teadasaamiseks.
Jutt turu hämarusest on õige. See on üks pimedamaid kohti.
Aitäh tuuleärikad võimule aidanud SALKi süstemaatilist rohepropagandat tootva lobisti artikli eest, oskasid panna selle väga hästi õigesse teemasse;)
Mittelobistid peavad üheks oluliseks põhjuseks pigem Eesti praeguse valitsuse otsust lükata viimase hetkeni edasi EL-i nõuet lubada mitut elektrilepingut. Ikka inimestelt raha kätte saamiseks (et me ei saaks kaudseid makse makstes süüdistada huultelugejaid järjekordses otseses maksutõusus).
Hinnajutt on sama, mida Sa ise teed paljude nimede alt siin oma elektriauto (ja jalgratta jne) propagandat tootes – jutt odavast hinnast on demagoogia täpselt sellest hetkest alates, kui odava hinna eest tuleb hakata maksma rohkem. Vahet pole, kas see arve muutub suureks rohemaksude, ülekandetasude, teistest riikidest kõrgema käibeka (elektriauto suurema hinnalanguse, kallima kasko või ostuhinna) või misiganes põhjusel, aga see raha, mis inimeselt ära on võetud, ei jõua riiki ülal pidavate väike- ja mikroettevõtete toode-teenuste tarbimisse (loe: majandusse), vaid selle eest suurendatakse jälle ametnikearmeed, maetakse Jordaaniasse jpt toredad maksuraha laristamise skeemid, millest see ja paljud teised teemad koosnevadki.
###"Leedu on teinud juba sellises mahus taastuvelektrit, mis suudab kogu Baltikumi üle ujutada. Läti liigub praegu päris heas tempos samamoodi edasi ja Soome juba on päris kõvasti eest ära läinud. Me ei ole kuidagi eraldiseisev siin. Eesti on juba üle ujutatud soodsa elektriga, taastuvenergiaga, mis ei ole kuidagi seotud Eesti enda otsustega," sõnas Kilk.
Aaviksoo ütles, et peamiseks probleemiks on siiski tervikliku energeetikaplaani puudumine. Minu jaoks on see loomulikult mõistlik otsus, et fossiilidest väljuda, isegi obligatoorne, aga selle tempo tuleb valida mõistlik. Jõukohane ja mõistlik ning selles osas, ma arvan, me targasti talitanud ei ole.###
mina ei ole erinevate nimede all kommenteerinud.
mõnusalt etteaimatav oli selle elektri hinna põhjuste analüüsi autori Kaido Keerma kohta Kärsa reaktsioon :)
Ja nagu Kärss ikka teeb, lisaks tsitaatide kontekstist välja rebimisele, muudab isegi tsitaatide sisu :) . Kuna ma Kalle Kilki isiklikult tunnen ja tean tema seisukohti hästi, siis loen siin Kärsa kopeeritud tsitaati ja mõtlesin, et midagi on siin valesti ja allikas (see sama, millele Kärss viitab) ongi lõigu mõte teine :)
Kalle Kilgi tsitaat, mida Kärss muutis oli originaalis: "Eesti on juba üle ujutatud soodsa elektriga, taastuvenergiaga, mis ei ole kuidagi seotud Eesti enda otsustega, aga Eesti ise on suutnud kahjuks ainult väga väikese osa lisada. See on meie konkurentsi mõttes isegi halb olnud, et me täna tegelikult oleme naabritel lasknud arendada taastuvelektrit," sõnas Kilk.
Kärss jättis ühest Kalle Kilgi lausest poole välja, kus oli just oluline point ja viimase lõugu lause jättis üldse ära, aga lõppu pani ikka - sõnas Kilk, et lugejale tunduks terve mõte Kalle Kilgi originaal :))))
Lase Kärss samamoodi edasi. Ei imesta kui nüüd minu kommentaar kustutamisele läheb :)))
Ah ära seleta. Üks RaikoMaikoMagisterRallisõitjaJaan puha nagu me oleme siin kõik Markokärsadeus sinusugusele.
Ja mida see kärss valesti tsiteeris? Mõte on sama - mida me selle lisatuulepargiga teeme? Oleks enne naabreid teinud, siis Leedukad oleks vaadanud, et oi oi, Eestil olemas, me ei tee endale? Pommi ei taha hüpata sellise targutuse peale? Ja endiselt, kuhu sa paned selle lisapargi tootlikuse? Keerad Läti ja Soome kraani kinni ja lased siin maasse? Börs nagu sellist asja mitte ei keela? Miks ma küsin üldse sellise trolli käest asju?
Tsiteerin alati lühendatult ja lühendades, et vältida postituste venimist veelgi pikemaks. Mõte ei muutunud absoluutselt. Kui see täiendus lisada, oleks sama hästi võinud juba ka tervest artiklist kopipasteedi teha. Milleks, kui inimesed, keda see huvitab, lugesid nagunii TERVE ARTIKLI läbi ja teavad väga täpselt, mida ja kus mõeldi... ja mis eesmärgil kirjutati;) See on ikka tase süüdistamisel, kui kõrval on link, kust saab 100% mahus väidetut lugeda:)
Selles ongi suurim vahe, et erinevalt artikli kirjutajast pole minul muud eesmärki kui tõe moonutamise väljatoomine. Olenemata sellest, kas moonutab tõde orav, sots, ekre, koos, e200, kesk, respublika, parempoolsed, enefit, railbaltika, bsh, puidumees või kalamees. Ma pole neist kellegi poolt. Ainult aususe ja avatuse poolt olen ja lobitöö kõrval peaks olema alati märge "sisuturundus" või "sponsorreklaam". Muidu kaob rahva usaldus. Me kõik teame, kui suur hulk rahvast usaldab praegu oravaid või peaministrit. Ei vaja isegi linki selle tõestamiseks;)
Kärss õige, ega head kinnismõtet ei saa lasta faktidel rikkuda :)
Kalle Kilgi mõte oli, et meil peab olema endal piisavalt tootmist, sest ühendused on ebapiisavad ja ühendused võivad katkeda. Tulemus on see, et Eestis on elekter kallim kui Soomes ja Leedus.
Elektritarbimine kasvab ja normaalse keskmise hinna tagavad hetkeseisuga just need lisandunud ja lisanduvad päikesest ja tuulest tootmisvõimsused. Gaasijaamu (neis saab kasutada ka diislit ja tõenäoliselt mingites variatsioonides ka põlevkiviõli) on vaja kui ühendused on puudulikud, taastuvatest allikatest elektrit ei ole.
Kui tuumajaam valmis, siis on näha, mis on tarbimine ja kasutusea lõppu jõudnud tuulepargid uuendamist ei vaja.
Erinevalt tuulikutest saab paneelid põllu pealt lihtsa vaevaga kokku korjata, kui pole ennast sidunud miskite toetuste ja kohustustega uskudes müügimehe mesijuttu, tuulikuid ei saa. Äärmiselt lühinägelik oled kogu selle vestluse kestel olnud, viimane lause taaskinnitas seda.
ja jah - nüüd on see tuulikute lammutus mingi ületamatu raskus, mille taha pugeda ja parem üldse mitte ehitada - ja maksame kõik rõõmsalt elektri eest rohkem, kirume valitsust, makse, rohepööret, elektriärimeeste kasumiahnust ja elektribörsi :)
Ja kui küsida mis see lahendus siis on: vastus on ainult mökitamine, venitame töövõimetute põlevkivikatelde eluiga, mis ei ole reaalsuses võimalik ja et teeme tuumajaama kunagi. Väga hea, teeme, aga mis järgmisel minimaalselt 15 aastal saab enne kui tuumajaam valmis?
Mingeid kõiki osapooli rahuldavat lahendust ei ole olemas, et jaurame lõputult infrahelist, kellegi vaate ära rikkumisest jne - mingist hetkest tuleb hakata asju ära tegema. Meil on see sobiv hetk juba ammu möödas. Kui tänane parim teadmine on see, mis Elering on välja arvutanud ja Eleringile on pandud vastutus normaalse elektri hinna tagamise eest, siis mida siin vaielda on? Ühiskondlik huvi kaalub siin üksikisikute individuaalsed huvid kuhjaga üles.
Veel hullem, sa pole isegi seda foorumit lugenud, mis probleemid nende lammutusega on ja tuled nii lahmima? Olukord on veel hullem kui siin kirjeldatud, reaalsuses! Ühiskondlik huvi on odav elekter saada, et saaks tootmiskulud alla ja välifirmad sisse tuua, seda aga ei saagi tekkida praeguses olukorras, pane nii palju tuulikuid kui tahad.
Konteinerreaktorite püstitusaeg on 3 kuni 5 aastat MAX, kui ei jokutata mingi bürokraatia taga. Saab samamoodi hajusalt teha nagu gaasi omad ja erinevalt gaasi omadest on sul valida, kas tuua kütus tiblastanist või mõne sõbralikuma riigi käest.
Ma tean Saksamaa kogemust tuulikute lammutamisel, lammutamise ja utiliseerimise hind on 2-5% püstitamise kulust. ja ma tean väga hästi, mis on taaskasutatav ja mis ei ole. toodetud elektri hulga kohta ei ole mittekasutatavate jäätmete hulk suur.
neid moodulreaktoreid, mida Fermi Energia soovib Eestisse püsti panna ei ole reaalselt veel elektrit tootvana kuskil töös. Ma olen Fermi Energias investor aastaid ja tean selle BWRX-300 rajamise lugu Kanadas hästi. See protsess algas seal 2006 ja 2029 lõpus loodetakse, et jaam hakkab elektrit tootma. Me teame siin juba kõik, et 3,5 aasta pärast see jaam tööle ei hakka reaalsuses. Eestis kogu see protsess vähem kui 15 aastaga kindlasti ei realiseeru.
Fermi Energia ajab õiget asja, aga meil on vaja enne tuumajaama realiseerumist ka elektrit ja seda veel kasvavas nõudluses.
Teine teema on hind - tuumajaama rajamine on võimsusühiku kohta kallis - juba selle rahastusskeemi paika panemine (moel või teisel peab riik olema osanik või midagi garanteerima) võtab paar aastat aega.
Deus sa ei tea suurprojektide realiseerimisest mitte midagi. Sa ei ole isegi mingit väikest Kalamaja 5 korteriga maja renoveerimisprojekti vedanud. ja räägid, et see reaktor pannakse meile siia Eestisse 3-5 aastaga püsti :). naljamees.
Saksamaa ei kehti meil siin, pinnase erinevus ja sellest tulenevalt pole ümbertöötlust meil isegi ette nähtud vaid ainult ette valmistatud pinna (raudbetoon tihedama terassõrestikuga kui mujal) taaskasutus ja tuulikute väljavahetus kuid mitte kunagi pinnase taastust. Ära kekka siin oma investeerimisega, sa ainult istud ja vahid ekraani samal ajal kui ma reaalselt osalen ehitustel. Nii siin kui välismaal.
Su aastaarvude kohta: Kanadas alustati ehitust 2025, valmis peaks olema 2030, peaks. Praegu me ootame kuni Kanada oma valmis saab ja ära testitakse enne kui ise hakkame neid paigaldama. Ja sa viilid kogu aeg vastusest kõrvale, kuhu sa meie mittevajaliku elektri paned? Müüd Leedukatele?
Küsin uuesti Maikolt, kas Sa oled debiilik? Siin on ju link. Igaüks, kes tahab, loeb seda. Tsiteerimise mõte on tuua välja see osa, mis on oluline, mis on vale, mis on huvitav või mis väärib misiganes muul põhjusel väljatoomist tekstist, mida NIIGI KÕIK JUBA LUGESID.
Aga midagi olulisemat majanduse teemal... kes on meid "lõhki laenanud" ja mis on selle laenuralli (milles pidevalt hoopis konservatiive on süüdistatud) tulemus? Heaoluriik, korras rahandus ja kindel tulevik? :)) Tsiteerin lühidalt, sest artikkel on tasuta ja loeb see, keda huvitab. Iseasi, kas neid Pahandusministeeriumi prognoose tuleb võtta sama suure huumoriga nagu varasemaid maksutõuse õigustavaid prognoose. Pigem vast mitte, sest see pole enam naljakoht, pigem nutukoht, palju õnne meile kõigile! https://www.err.ee/1610016484/madis-muller-riigi-volakoormus
e-kasvu-pidurdaks-laiapohjaline-kokkulepe
###Eesti riigi võlg on viimase kuue aastaga neljakordistunud. Kui veel 2019. aastal oli see umbes 2,5 miljardit eurot, siis 2025. aastaks oli see kasvanud kümne miljardi euroni.
/.../
Kui 2022. aastal tuli intressideks maksta 28 miljonit eurot, siis 2030. aastal ulatuks see summa juba umbes 650 miljoni euroni###
Deus oluline on kogu tuumajaama rajamise protsessi pikkus ja Eestis tuumajaama rajamise protsess ei saa olema lühike, isegi kui ehitusetapp ise sellest on 3-5 aastat.
kui tuulepark demonteeritakse, siis kogu betoonvundamenti ja ühendusteid ei pea üles korjama. Samamoodi ei korja keegi üles vanu raudteetamme või maanteede muldkehasid (ainult siis kui need millelegi uuele ette jäävad), vanu sildu ka keegi üles ei korja senikaua kui need varisemiohtlikud ei ole või uuele ette ei jää. inimtegevusel on jälg, see on paratamatu . Karjäärid, kaevandused, jäätmemäed, prügihoidlad, tühjaks jooksnud asulad, maha jäetud hooned.
Ja taastuvenergia tootmisallikaid peab alati olema korraliku ülekattega, võiks olla nagu elementaarne mõista?? - või ei ole??. Selleks, et tulla toime sealhulgas ületootmisega on energiaturul reguleerimisteenuse pakkujad, agregaatorid ja bilansihaldurid. Kui ilmaolud on soodsad ja on ületootmine, tarbimist (näiteks salvestamiseks) tõsta ei saa, siis vähendatakse tootmist, näiteks osa tuule võimsust reguleeritakse alla.
Ma usun, et tuumajaam(ad) Eestisse tulevad 15-20 aastases vaates ja mitte 500MW nagu siin räägitakse vaid tõenäoliselt natuke pikemas vaates palju suuremas mahus.
Milline osa mu tekstist sulle arusaamatuks jäi, et sa ise mind üle pead kordama?
Ei pea korjama on äärmiselt loodusevaenulik lähenemine, rohelised avaldavad su sellise sõnavõtu peale praegu halvakspanu.
Otsusta ära nüüd, mis leeris sa siin paukuda tahad, praegu pole ei kala ega liha.
Ülekate on alati hea kuniks keegi maksab ülekatte eest. Minu alal on ülekate hinna sisse kirjutatud, teadlikult makstaksegi selle eest aga investorid pisaraid ei usu, nemad tahavad võimalikult odavalt ja tootvat ja kasumlikku.
###kui tuulepark demonteeritakse, siis kogu betoonvundamenti ja ühendusteid ei pea üles korjama. Samamoodi ei korja keegi üles vanu raudteetamme või maanteede muldkehasid###
Ei pea jah. Iga põlluomanik lihtsalt aktsepteerib tulevikus tema põllul olevaid raudbetoonvundamente ja sinna juurde rajatud hooldusteid. See ongi keskkonnasõbralik maakasutusviis. Sama lugu ka rabades, kedagi need seal ei häiri, jätame selle prügi lihtsalt loodusesse maha. Teised inimesed korjavad külavahelt ära mitte lihtsalt maha visatud suitsupakud, vaid isegi konid. Mulle meeldib see paralleelreaalsus rohkem.
Kui keegi soovib, siis siit saab lugeda ühe ametniku eneseõigustusi. Huvitav on pigem selle poolest, et need (igati tõesed) üldistavad väited, millele ta oma demagoogia on ülesse ehitanud, on siin foorumiski üksipulgi tükkideks lahti võetud ja vaadatud niiöelda faktide sisse, et millest see koosneb. Mitte ainult see, kui suure tüki toetustest söövad ära kõige rikkamad (ei pea silmas ka maksuküüru kaotamist) ega oma poiste vahel lüpsilehmade skeemide või panganduse hiigelkasumite maksustamise ärajätmist "erasektori toetamiseks" nimetamist, vaid demagoogiline on juba küsimus ise, nagu me oleksime ise soovinudki neid nähtusi ja avastaksime alles nüüd, kui vaesed peavad rikaste pidu kinni maksma, et me ei jõua sellist riiki üleval pidada. Kui isegi autofoorumist leiab tohutu hulga majandusteadlaste hoiatusi, et kui teeme nii, siis juhtub nii ja nüüd ongi juhtunud, ei ole see ootamatus ka tema jaoks. Ka intressikulude tõus 28M pealt 650M peale toimub kahjuks "lihtsurelike" jaoks eriti midagi vastu saamata, sest said hoopis need teised, kes ei hakka ka tulevikus oma püksirihma pingutama ja võivad seda pidu jätkata. Ei saa ka panna pahaks, et tema peab nüüd selle kollektiivse kobarkäki teerullipoliitika puhul mustaks valgeks rääkima, sest kui poleks tema, oleks keegi teine... https://www.err.ee/1610018302/raoul-lattemae-kuhu-on-kadunud
-riigi-raha
Tuumajaamadest on viimasel ajal üsna palju uudiseid, need minireaktorid sõidavad varsti juba treilade peal...
Minu silmis väga ebasümpaatne tüüp, aga kirjutab olulistel teemadel ilustamata ja kindlasti mitte ka erapooletuna. Need paar lõiku võtavad majanduse probleemid ja võimalused üsna hästi kokku. Minu arvates jätab ta ridade vahele, kuid otse välja ütlemata ühe väga keskse probleemi, et meil on reguleeritud "liiga palju" asju, mis tegelikult reguleerimist ei vaja, kuid iga reguleerimisega kaasneb ka reguleeringu haldamise, kontrolli, rikkumiste jne kohustus (ametnikearmee kasv), mis teeb riigi kui terviku haldamise palju kallimaks. https://www.err.ee/1610019943/jaak-aaviksoo-eesti-ei-pea-lep
pima-jouetu-paigaltammumisega
###Paradoksaalselt on 2021. aastal püstitatud ambitsioonikas siht tõsta Eesti tööviljakus 2035. aastaks 110 protsendini EL-i keskmisest samast aastast hoopis langusesse pööranud. Madal tööviljakus on omakorda olulisel määral tingitud odavatele sisenditele ehitatud ärimudelitest, mida iseloomustavad inimkapitali, tootmisvahendite ja tööstusomandi, sh intellektuaalomandi madal kontsentratsioon. Teisisõnu: väikesed ettevõtted, madal mehhaniseerituse-automatiseerituse-digitaliseerituse tase ja toimetamine väärtusahela alumistel korrustel ilma konkurentsivõimet kasvatavate tootmisklastriteta. Neid struktuurseid probleeme ei lahenda odava tööjõu sissetoomine ja tööhõive kasv ega ka alusuuringute rikkalikum rahastamine ja doktoriõppe edendamine. Esimesed taastoodavad vanu ärimudeleid ja teistel puudub pinnas juurdumiseks. Lahendust tuleb otsida sihikindlast riiklikust (tööstus)poliitikast, mida arendatakse koostöös ettevõtlus- ja akadeemilise sektoriga ning kooskõlas hariduse ja teiste sektoriaalsete poliitikatega, sealhulgas läbi suunatud väärtuspakkumiste välisinvestoreile.
Osa meie lihtsast ent jäigast maksumudelist ei lase meil teostada ka paljudes arenenud riikides tehtavat mõistlikku majanduspoliitikat. Rahanduse korrastamine pole võimalik ilma maksupoliitika sisulise revisjonita, käsitledes sealhulgas ka vara- ja tööjõumaksude tasakaalu, ettevõtte tulumaksu taastamise ning astmelise tulumaksu plusse ja miinuseid. Ja seda vaatamata maksufestivali järgsele õigustatud igatsusele maksurahu järele. Enne maksude kasvatamist tuleks aga leida võimalusi kulutusi vähendada ja seda kahes suunas. Esiteks tuleks silmas pidada toetuste vajaduspõhisust ja teiseks vähendada valitsussektori halduskulusid elik suurendada tööviljakust.###
###Taastuvenergia tasu vähendamine aitab leevendada energiamahukate ettevõtete kulusurvet, parandab nende konkurentsivõimet ning loob paremad eeldused uute investeeringute Eestisse toomiseks. ###
Tänapäevaste vahendite juures ei saa sellise koha elektritarbimine olla vabandus. Vaatasin seda uudist ja kohe tuli silme ette kõik saneerimisele ja pankrotti läinud firmade jutustused, et nüüd riik ei toeta ja pekkis, tegelikult on aluseks olnud hoopis midagi muud, rahadega ise kas halvasti või valesti ringi käimine või midagi muud sellist.
Kasvuhooned on üks koht, kus saadakse olla täiesti tuimalt energiasõltumatud, ainuke sõltuvus on vesi. Kasvuhoonete kütmine vaakumtorude ja paneelide peale, lihtsalt investeerida on vaja. Samuti ei saa kuidagi "heaks kiita" lähenemist, et toetused = toomine. Minu silmis iseseisvus = tootmine. Riiklik toetus võiks olla ainult esmainvesteeringu suunas, mis on rahakulukas kuid pikas plaanis hakkaks tagasi tootma, võib võtta seda kui "pangalaenu" ehk riik toetab selle nimel, et tulevikus maksuraha selle toetuse ära nulliks ja kasumisse jookseks. Avamaa tootmine on natukene teine tera, seda ei tasu siia sisse segada, seal me konkureerimine lõunanaabritega ja EU toetused ongi selleks, et tasakaalustada meil puudu jäävat kliimat - Saksamaal juba esimene saak koristamisel, lätlased paar kuni kolm nädalat ees kasvuga jne jne, see on EU toetuse eesmärk, paremini teenivate tuludega tasakaalustada kehvemate olude tootmist, et oleks ühtlaselt suur tootmine kogu "ühistus".
Kasvuhoone siia viimase mainitu alla ei kuulu põhimõtteliselt, sest tegu on alati kontrollitud keskkonnaga ja "eritootena" saab esitada "vabas õhus kasvatatud" tomateid ja kurke kuid mass peaks siiski tulema kontrollitud keskkonnast, mis on kontrollitavad enda vahenditega, olgu selleks siis pelletiahi, elekter, väetis ja/või vaakumtorud.
Värske kurk ei ole esmatarbekaup, mida peab riiklikult toetama. Pigem tuleb vähendada igasugu bürokraatiat, et tekiks "vaba turg", et saaksid oma kurke turul müüa ka need, kes koduses majapidamises juurikaid kadvatavad ning neile ei lendaks kaela kümme ametnikku, kes igasugu tõendeid ja tunnistusi nõudma hakkaks. Luunja kurk on alati olnud üks kallemaid, aga muus osas kurk nagu kurk igal pool. Vähendada tuleb igasugu idiootlikke eurojaburdusi nagu näiteks see. https://majandus.postimees.ee/8468705/euroopasse-voib-tulla-
taiesti-uus-bensiiniklass-kuid-sellega-kaasneb-uks-suur-oht
jeebusele: Mine ja räägi seda juttu soomlastele. Nemad seal maksavad mingil põhjusel oma katmikaladel kasvatajatele m2-põhiseid toetusi, mida meil siin ei maksta. Sellest johtuvalt on Soomes kasvuhooneid nii palju, et sealne kurgisaak ületab kaugelt kohalikku vajadust. See ja see põhjus (lisaks muidugi soomlaste insenerleidlikud lahendused) annabki Soome kurgile odavama hinna kui nt Luunja omal.
Kas sa ise oled kodus juurikaid kasvatanud ja neid turul müümas käinud üldse? Tead rääkida sellega kaasnevast bürokraatiast? Kirjuta siia ka, palun!
See bensiin pole eurojaburdus nii kaua, kui sellega ei kaasne millegi muu keelustamist. Tervitan alati seda, kui suurendatakse valikuid, see aitab alati rohkem optimeerida ja parandada efektiivsust. Piiramine seevastu muudab ebaefektiivsemaks ühiskonna toimimist.
###Üksik lasteta inimene, kes teenib riigi keskmist palka, seal varieerub tulumaksumäär 2025. aasta andmete kohaselt Poola 6,6%-st Taani 35,3%-ni. Eesti paigutub selles võrdluses üllatavalt kõrgele kohale. Meie 21,6% maksumäär ületab nii Euroopa Liidu (17,2%) kui ka OECD (15,5%) keskmist. Eesti on selles arvestuses „kallim“ kui näiteks Soome (21,1%), Iirimaa (21%) ja Norra (20,4%). Kõige vähem maksustatakse üksikuid töötajaid Poolas (6,6%) ja Tšehhis (9,7%).
Enamikus Euroopa riikides on maksukoormus palju väiksem, kui peres kasvab kaks last ja tulu toob koju vaid üks vanem. EL-i keskmine on sellisel puhul 11%. Näiteks Slovakkia tulumaksumäär on sellise pere puhul –6,5%. See tähendab negatiivset tulumaksu ehk olukorda, kus riik maksab perele tulumaksutagastuste ja toetuste kaudu raha juurde. Saksamaal sellisel leibkonnal maksumäära peaaegu polegi, see on kõigest 0,7%. Eesti on aga ses osas erandlik: meie tulumaksumäär jääb ka kahe lapsega pere puhul 21,6% juurde, olles sellega Soome (21%) ja Islandi (20,4%) ees üks Euroopa karmimaid maksustajaid.
Suur vahe tuleb sisse ka süsteemi ülesehitusest. Eestis kehtiv ühetaoline tulumaksusüsteem tähendab, et maksumäär on sama olenemata leibkonna struktuurist. Astmelise tulumaksuga riikides on aga paindlikkus suurem, võimaldades madalama palgaga või lastega leibkondadel märksa vähem makse maksta.###
Ja keda majandusteemad ei huvita, soovitan lugeda ühe kirjandlusteadlase artiklit, mis on juba otseselt seotud turvalisusega, kodumaaga, isamaalisusega, patriootlikkusega, põlisrahva rahvusliku identiteedi asendamisest riigiidentiteediga (nn nõukogude inimese identiteediga). Siinkohal saab ERR ausalt väljateenitud tunnustuse kätte, sest avaldatakse teadlase vaatenurk sellest, mida liberaalid Eestis sõgeda järjekindlusega lõhkuda üritavad. https://www.err.ee/1610020075/maarja-vaino-eesti-riik-eitab-
eestit-kui-rahvusriiki
Kui siin mainiti kurki. Eile oli vaja osta kolm pikka kurki (läks ühte retsepti sisse). Prismas maksis eesti luunja kurk 5€ kg, aga soome kurk 2€ kg. Soome kurk on sama maitsega mis luunja (tegemist pole odava hispaania import kurgiga). Räige hinnavahe. Tallinna inimese jaoks helsinki lähemal kui tartu.
See, et ühes ketis artikli hind nii kallis on, näitab ilmselgelt ainult seda, millise marginaaliga toodet poes müüakse, mitte seda, mis hinnaga toode tootja (kasvataja) juurest lahkunud. Ammugi mitte toote omahinda.
Eile oli Coopis ka kohalik 2.99 ja Soome oma 2.55. Kuid soome kurk oli imelik heleroheline, justkui oleks pimedas kasvanud. Polnud küsimustki, kumba valida.
Kurk on kurk, üle 90% on vesi nii kui nii!
Nüüd tehakse mingi draama selle üle...
Sama on maasikaga, kui korjajaid Ukrainast ei tule, on eesti rahva lõpp ja langus!
WACK!
Kui vaid vesi siis tarbigi vaid vett. Milles küsimus?!
Siiski-siiski, kurk nt sisaldab nii mõndagi kasulikku, mida tavaline joogivesi ei sisalda. Sama käib maasika kohta.
Kuid - asi pole kurgis ega maasikas kui niisuguses. Asi on kauplusekettide hinnastamispoliitikas. Kui ei ole poodide kokkuostutingimustega kokku puutunud, ei ole mõtet sõna võtta. Esimene, kelle sissetulek kampaaniates kannatab, on esmatootja. Maja (e poekett) ei kaota kunagi. Köögivilja kasvatajad võiksid pikalt kirjeldada suht, no ütleme viisakalt siis - ühepoolsetest lepingutingimustest. Eriti ''silmatorkav'' selles osas on üks punase kirjaga välismaine kauplusekett. Ühest küljest justkui tarbija võidaks, teisest küljest suretab selline orjastamine kohaliku (väike)tootmise välja. Ja tõepoolest, statistika ei valeta: kogu köögiviljasektor ning ka aiandus-marjandus on Eestis allakäiguteel. Muidugimõista aitab sellele kõigele kaasa riigi tegematajätmised toetuste-, maksude- ja regionaalpoliitilises vaates.
Üks müüt taas kummutatud, nagu alkoholi mugavam kättesaadavus paneks rohkem jooma. Soomlasi vähemalt ei pane. Igaks juhuks täpsustan, et ei muutunud mitte hind vaid ainult kättesaadavus, st sama kuni 8% joogi, mille pärast pidi varasemalt arvestama Alko lahtiolekuaegadega/asukohtadega, saab juba paar aastat kätte ka tavalisest toidupoest. Tootjad töötasid samal ajal täiega vastu sellele tervishoiupoliitikale, sest toidupoodidesse sigines juurde kõvasti uusi kangeid õllesid jt jooke, mida varem polnud olemaski (sest Alko kaudu poleks neile piisavalt turgu olnud), kuid alkoholi tarbimine on langustrendis vaatamata sellele. https://arileht.delfi.ee/artikkel/120584040/pisut-kangema-al
koholi-toidupoodidesse-lubamine-ei-pannudki-soomlasi-senises
t-rohkem-jooma
###Eesti suur stagnatsioon: kas me juhime riiki või karjääripoliitikute vanadekodu? /.../Tuttavate nägude karussell/.../Süsteem, mis on loodud ustavuse, mitte tulemuste jaoks/../Ebapädevuse kõrge hind/.../Väljaspoolse asjatundja kasutamata potentsiaal/../Meritokraatlik alternatiiv/.../Filtri lõhkumine/.../Valitsus rahvale, mitte parteidele.
/.../
Praegusel mudelil on olnud aastakümneid aega end tõestada. Korduvad korruptsiooniskandaalid, poliitiline ebaselgus ja halduslik triiv viitavad sellele, et see ei toimi nii hästi, kui me teeskleme. Eesti on ehitanud oma maine sellele, et teeb asju teisiti – heidab kõrvale päritud piirangud ja loob süsteeme, mis tegelikult toimivad. On aeg rakendada sama mõtteviisi valitsuse enda suhtes.###
hoolimata peavoolu meedia ja alternatiivsete kanalite hädaldamisele viimased 5 aastat, on elu läinud Eestis ikka paremaks. Võib arvata, et kui hädaldamist oleks vähem, siis oleks veel parem, vähemalt inimeste enda meeleolu oleks parem.
ja veel üks tähelepanek ühelt majandusanalüütikult:
"Kesiste majandustulemuste taustal nihkub aina lähemale päev, mil töötlev tööstus kaotab oma positsiooni Eesti suurima majandussektorina. Võttes aluseks viimase 10 aasta keskmise kasvu, saabub see päev aastal 2028. Endalgi kummaline mõelda, kuidas kunagisest nišisektorist info ja side on saanud Eesti majanduse uus alustala."
iseenesest loogiline, Eesti ettevõtted on füüsiliste toodete tootearenduses pigem tagasihoidlikud ja allhanketootmine üksi on muutunud ammu juba kalliks. Tootmise automatiseerituse tase on samuti pigem tagasihoidlik Järelikult see sektor saabki majanduses ainult väheneda. Kui midagi taga nutta, siis seda, et jama, et meil palgad on kasvanud numbriliselt teiste lääneriikidega võrreldes palju kiiremini ja et nii mõnigi ettevõtja, kes ajaga kaasas käia ei suutnud, on pidanud mingi tootmise kinni panema.
Tegelikult on asi palju lihtsam ja hullem. Tarbimine on maas, inimesed koguvad igaks juhuks mammonat arvetele, väljas söömas käivad vaid armunud ja turistid. Potensiaali ei nähta kuhugi raha paigutada. Hullunud maailm arvab, et edaspidi süüaks bitte ja baite, talunikud, kes on heas lootuses ostnud omale millised masinad, on kahvlis... See on olukord, kus midagi peab juhtuma, muidu edasi ei saa ja keegi sööb meid ära.
Väga raske on näha Eesti jaoks head lahendust
Kogu artikkel on kirjutatud selles võtmes, et "viie rikkaima riigi hulka" ja "kui see on kriis, siis selles ma tahakski elada". Nende jaoks ongi nii. Enamuse jaoks mitte, sest parafraseerides majandusteadlasi: keskmine inimene ei tarbi keskmist toitu, ei ela keskmises majas ega sõida keskmise autoga, vaid ka keskmine inimene teeb igas kategoorias erinevad individuaalsed valikud oma vahendite-võimalustega toimetulemiseks. See, mida Maiko üritab igal võimalikul juhul sildistada hädaldamiseks, pole seda üldse ettevõtjate jaoks, sest kellegi äri ei põhine hädaldamises ja nende asi on teha vaid jätkusuutlikke valikuid. Nii olen ka mina väljastanud sel kuul arveid veidi rohkem euroliidu siseselt kui väliselt ja kuu lõpus esitan ühe arve ka Eestisse... mille maksab kinni maksumaksja:)) Peaks iseloomustama suurepäraselt Eesti enda inimeste tarbimisvõimekust, mis oli alles üsna hiljuti sellisel tasemel, kus tööd oli nii palju, et ei jõudnud ära teha ega teistele ette anda. Nüüd on aga vastumeelne viia välismaalt teenitud raha poodi, mille pealt makstakse makse, kui selle saab viia ka otse tootjate kätte taludesse jm. Kui terve riik mõtleb nii, tuleb kodanike süüdistamise asemel küsida, miks see on nii ja mida tuleb teha teisiti, et see muutuks.
Siin on tore tasuta lugemine majandusest. Päris majandusest, mitte kusagilt kõrgemalt korraldatud butafooriast. Ühtlasi ka põhjus, miks maal toimib see, mis linnas ei toimi ja miks üritatakse iga hinnaga raiuda läbi maalt pärit inimeste juuri, sest just kogukond on see, mis on igal ajastul riigist tugevam majanduse garant ja ohustab oma tugevusega ka mugavustsoonis istuvaid ametnikke. https://www.err.ee/1610029138/rein-sikk-appi-eestis-otsustat
akse-koike-tutvuste-kaudu
See, et Kärss sind tõmbavad täiesti neutraalsed arvulised faktid nii kettasse, näitab juba midagi. Sul on mingi pime viha ühtede tegijate vastu ja samas mingi naiivne kindlus, et mingid teised tegijad toovad õnne maapeale. Kogu postituste sisu lähtub sellest.
Mind ei tõmba üldse kettasse eriti miski. Lihtsalt puudub isiklik huvi bluffimisele kaasa noogutada ka siis, kui keegi süstemaatiliselt autofoorumit AINULT blufi levitamise eesmärgil külastabki.
Nende tegijatega on keerulisem, sest kõik nad on kellegi poolt valitud ja peaks omama õigust osaleda valitsemise protsessis. Praegu tehakse teerulli ja olematu toetusega gäng on majanduse põhja lasknud teistega võrreldes. See, kui üle 80% ühiskonnast ei toeta neid majanduse põhjalaskmise otsuseid, ei ole demokraatia.
Ma olen reformi pikalt valinud. Kui nad sõõrukat upitasid Tallinnasse, siis tekkis küll kõhklus.
Seekord kaalun Parempoolseid valida või siis ikka reformi. Peamine põhjus on ikka majanduslik platvorm, mis on reformil vähemalt mingil kujul olemas, aga teistel erakondadel üldse puudub.
* Sotsid jagavad raha laiali, aga seda ei tea, kust see tuleb.
* Isamaa eesmärk on paigal tammuda ja mitte midagi muuta
* Keskerakonna plaan on korruptsioon
* EKRE eesmärk on perekonna riigikogus hoidmine
* E200 on sama nagu reform, aga neil pole inimesi
* Parempoolsed toetavad kõige tugevamini ettevõtlust
Teine mõõde on igasugused isikuvabadused ja läbipaistvus, milles EKRE ja Isamaa on mustad lambad.
Jälle on keegi A24-a postitanud midagi, mis ei toeta "peatselt saabuvat helesinist" tulevikku. Kohe kahju kärsast :-(
"Ma ei maga, ma ei söö. Ja ma ei taha teha tööd"
Esiteks Eesti majandust ei ole keegi põhja lasknud, sest see töötab, annab stabiilselt normaalse tööpuuduse taseme juures inimestele tööd ning nominaalselt on majanduse mahu ja sissetulekute kasv olnud kiire. Need kes välismaal käivad, saavad eriti hästi aru, et Eesti inimene ei ole enam reisides näljarott.
Teiseks on naiivne seostada Eesti majanduses toimuvat üksühele valitsusega. Kui valitsus lähtuks enda tegevuses valimistevahelisel ajal jooksvatest reitingutest, milleks neid valimisi siis üldse teha on vaja ja mis on 4 aastase valimistsükli point? võiks 1 kord kuus vastavalt reitingutele riigikogus kohad ringi mängida, valitsust vahetada jne.
Ainuke asi, kus valitsuse mõju on otsene olnud on automaks ja selle mõju 2025 aasta uute autode müügi turule (ja ka järelturule). 2026. aasta senine algus ei luba hetkel öelda, et see mõju käesoleval aastal jätkub. Samas kui räägitud on uute autode müügi kukkumisest 2025, selle mõjust registreerimistasu laekumise vähesusele ja käibemaksu laekumise vähenemisele uute autode pealt, siis see on ainult mündi üks pool. alles nüüd hiljuti on ka ajakirjanduses olnud juttu, et kuna uute autode müük on kukkunud, siis autode remont nii esindustes ja just väiksemates autoremonditöökodades on oluliselt kasvanud. Seal on tööhõive ja teenuse mahud kasvanud, laekub rohkem tööjõumakse ja käibemaksu. Suures pildis jäi võibolla automaksu mõju 2025 aastal riigieelarvele ikkagi positiivseks. Seda ei ole aga keegi välja arvestanud. Igal juhul jutt Eesti majanduses autosektori hävitamisest on vale.
Häda ongi selles, et Sa Kärss viid enda narratiivides kõik pisikesed teemad küll suurte järeldusteni välja (a'la elektri-tõuksi kontrolliv politseinik viib lapse ja vanema silmis politsei maine alla ja kokkuvõttes ohustab sellega Eesti sisejulgeolekut) aga majanduslikult on sinu narratiivid kõik utoopilised ja kontekstist välja rebitud. Räägid, et kõik on vaesed ei tule otsotsaga kokku, aga samas süüdistad valitsust, et turismisektoris on töökohti vähenenud, samas tead väga hästi, et seal on kõige madalamad palgad ja mida suuremaks turismisektor Eesti majandusest muutub, seda rohkem on meil inimesi, kelle majanduduslik hakkamasaamine on halb, või tekib tugev surve välistööjõu järele. just IT ja SIDE sektori osakaalu kasv on see, mis annab juurde normaalse palgaga töökohti Eestis. Seega selle sektori järjepanu kasvamine on olnud Eestis väga oluline trend. Aga sellest Kärss ei räägi enda pajatustes.
riigil pole küll mingit võitu sellest,et autosid remonditakse rohkem ja uusi autosid müüakse vähem.pigem kipume liikuma venemaa standardite poole.uued autod on turvalisemad.kui õnnestub tänu turvalisusele mõned inimelud säästa aastas on see tunduvalt tulusam,kui mis iganes automaks.
Kaader, reformarite igikestvat vaeste kulul riigi ülesehitamist ei saa kuidagi pidada majandusprogrammiks. See "ei maksa vaeseks vinguda!" on alumise poolsaja kodanike suhtes lihtsalt sigadus. Jõukam ja lihtsam osa rahvast muidugi valib nii ilusti valetavaid klanitud nägusid ikka ja jälle. Ning nende võitu tsementeerivad need vastutustundetud nahad, kes valima minna ei suvatse. Teie hääle puudumise tõttu ongi meie riigis eesotsas sotsiopaatilised küünikud.
Pabervalmisel saab anda vastuhääle - rikud sedeli. Kuniks meid on mõnituhat, see süsteemi ei kõiguta. Aga kui ühes EL liikmesriigis kolmandik valijatest laseb kasti rikutud sedeli, tekivad tülikad küsimused...
v6sa ära muretse, peale 2027. aasta valimisi tuleb võimule messias Reinsalu koos venestaja Kõlvaritiga ja toovad vaesemale osale rahvale lunastust. Suurimas tuleviku vaesusriskis vene emakeelega õppivad lapsed ja noored saavad lunastust eestikeelsest haridusest nagu Tallinnas peale 2025 KOV valimisi nägime. Kuna keskerakonna toetus pigem tõuseb veel, mis paneb nad jõupositsioonile, siis tuleb ka klassikaline astmeline tulumaks.
Väga otsene vastus küsimusele, "mis saab Eestist" - st valikud, mille vahel tuleb teha teadlikke valikuid ja millest sõltub otseselt ka majandus. Või mis juhtub siis, kui valime minnalaskmise tee. Artikkel võtab kokku raporti, millele pääseb ligi artiki all/lõpus. Teadlaste mudeldatud statistilised numbrid ilma emotsioonideta. https://www.err.ee/1610036533/madal-sundimus-ja-ranne-kahand
avad-rahvast-sajandi-lopuks-ligi-poole
Lisan omalt poolt siia juurde pildi, vasakpoolsel teljel on nende nähtuste esinemissageduse protsendid. See aitab paremini mõista, miks peavad sündima lapsed siis, kui naised on veel noored, mitte alles pärast majandusliku, sotsiaalse jne stabiilsuse saavutamist - need % näitavad, kui paljude jaoks on siis juba liiga hilja, mille tõttu jäävadki osad lapsed sündimata ja maksumaksjate jaoks tõuseb iga lapse hind.
Mina lähen selles pidevas muutuvas ja arenevas maailmas järjest rumalamaks-tunnistan ausalt!
Antud kodanik meenutab juba maailmakuulsat ja maailma parimat riigijuhti....
Teised ümberringi on lollid ja teevad valesid otsuseid, aga tema(Ligi) on eksimatu!
Aga eks ta ise ka tunnistab, et enne valimisi võib miskit muutust tulla.
Midagist..
"Toiduainete hinnad poodides on kasvanud kuue aastaga 59,4 protsenti. «Ilma käibemaksu tõusuta oleks võrreldav hinnatõus 53,3 protsenti. Toidu tootmise ja tarbijahindade vahet seletavad nii vahendajate kulud kui ka kasumid,» märkis Uusküla.
«Käibemaks on regressiivne maks, seda maksavad proportsionaalselt rohkem väikesema sissetulekuga inimesed. Toidu osakaal on madalama sissetulekuga inimestel suurem, ning seeläbi ka võidavad madalama sissetulekuga inimesed rohkem toidu käibemaksu alandamisest,» kinnitas Uusküla.
«Kuna suurem osa toiduaineid on kohalikku päritolu, siis on käibemaksu alandamisel positiivne mõju kohalike toodete tarbimisele ja tootmisele. Tegelik mõju sõltub aga väga sellest, milliste toiduainete käibemaksu alandatakse. Samuti sellest, kas käibemaksu alandamisest soovitakse säästu tarbijale või lisatulu tootjale,» kommenteeris Uusküla.
«Käibemaksu saab alandada eesmärgiga anda tootjatele paremad tingimused, nii nagu paljudes riikides langetati restoranide käibemaksu koroonakriisi ajal, kus öeldi otse välja, et ei oodata hindade langust,» märkis Uusküla. «Aga käibemaksu võib alandada ka tarbijale odavama hinna pakkumiseks, mispuhul suunataks tähelepanu sinna, et poes hinnad langeksid.»"
ehk siis alates 2019 on hindade kasv olnud mega suur, aga palkade kasv (sh netopalga kasv) on hindade kasvu edestanud.
Aga no keda need kuivad faktid ikka huvitavad. moodne on olla rahulolematu. Ei taheta aru saada, et kui me kõik oleme nautinud palkade kasvu, siis see paratamatult kajastub ka Eestis hindade kasvus, kajastub ka eksporditavate kaupade ja teenuste omahinnas, kui me just lisandväärtuses töötaja kohta ei ole hüpet teinud.
Ja ka sellest ei taheta aru saada, et kui me käime reisimas ja näeme nendes riikides, kus palgad ei ole numbriliselt nii palju kasvanud , kui Eestis, et seal on hinnad meist odavamad, siis on see normaalne sest nende sisendhinnad ei ole nii palju kasvanud.
Ikka leitakse, et midagi on mäda Eestis, et see 4 protsendipunkti käbemaksu on süüdi, et meil on hinnad 5 aastaga 50+% tõusnud.
Eesti Keskmine palk (Bruto) 2100
Taani Keskmine palk (Bruto) 6100
Eesti keskmine toidukorv 250 ehk 15,5%
Taani keskmine toidukorv 315 ehk 7,5%
Kuu lõpus jääb kätte peale elamiskulusid jne asju umbes
Eestis 310
Taanis 1750
Paberi järgi on Taani kõrgema maksuga kui meil aga see on näiline, seal maksab inimene ise enda tulumaksu, mitte ei ole "tööandjakulu" jne ja sellest tulenevalt on SKP protsendid täielik jama võrdluseks ja kasutame siiski reaalseid asju võrdluseks...
Kui kogu oma palga eest ostad kütust, siis saad Eestis
Eestis 900L
Taanis 1800L
Vorsti saaks (pole aktsiisi-käibeka kombinatsiooniga huiamist)
Eestis 215kg
Taanis 365kg
Aga võtame seda siis positiivselt nagu sinusugustel juba kombeks on, riik hoolib rahva tervisest ja loodusest, ei lase nii palju sõita ja loodust reostada, ei lase kulakuteks kätte ära minna ja pensionipõlveks säästusid koguda, ei lase paksuks minna ja ebatervislik olla (naer saalis, me teame, mis rämps odavtoidus sees on).
JA palgatõus ei ole mitte mingi ettekääne hinnatõusule!!! Pigem peaksid hinnad langema, sest tarbimine tõusis! Kaupmeeste ahnuse ja nutu üle, et neil raske, ma ei taha väga vestelda, mõttetu.
4 protsenti tõusu on lumepalliefektiga nagu on ka aktsiisitõusud ja kõik tõusud. Protsendiga mängimine on üks kõige geniaalsemaid lüpsmise viise. See on mõneti arusaadav, sest majanduslik ringkäik kogu rahale on ka lumepalliefekt, poest läheb kallimaks, riigi palgal olev medtöötaja tahab rohkem palka, sest toit läks kallimaks ja tema/temakese palk tuleb otse meie maksust, nõiaring.
Kuidas sellest nõiaringist välja saada? Miks väga paljud teised on edukamad kui meie, kes me oleme vabaduselt, inteligentsuselt ja suht kõikides edukust soosivates näitajates maailma tipus? Vastus on aga seal mäe otsas ja nende idiootlikes otsustes, mis raha impordi kinni on keeranud...
Lihtsalt täpsustuseks:
Taanis jääb sellest 6100 palgast netona kätte ca 3500 eur. See sõltub Taanis paljudest asjadest, aga suurusjärk on selline.
Eestis 2100 brutopalga korral on netopalk 1733 (II sammas 2% määras)
Ai ai ai, selline ämber nüüd kohe. Ma lasen sul endal välja mõelda, kus sa rämedalt pange panid praegu, sest sa võrdlesid siga ja kägu hetkel.
Lihtsalt täpsustuseks.
panin enne pusse - Taanis jääb 6100 eur palgast kätte ca 3900 eur, ehk rohkem kui kõhutunde pealt pakkusin - näppisin läbi kaks Taani palgakalkulaatorit ja tulemused tulid ühte auku. kirikumaks on sees, kuna enamus taanlased maksavad kirikumaksu (73%), piirkonnast sõltuv maksumäär ca keskmine 25%
no siis on parem võrdlus selline
kui Eestis on brutopalk 2100 + sotsmaks = ca 2800 eur, siis neto 1733 eur, kohta, mis kätte saadakse on maksukoormus ca 38%
Taanis 6100 eur palga korral, kus kätte saadakse 3900 eur, on maksukoormus 36%
Taanis on aga varamaksud - maa eest hinnangulisest väärtusest 1,5 - 3,5%,
kinnisvara eest 0,5%, mingist väärtusest alates juba 1,4%,
Käibemaks on ca sama, mis Eestis.
Sa võid neid siia ju laduda jutti nii palju kui tahad aga fakt on endiselt see:
Kuu lõpus jääb kätte peale elamiskulusid jne asju umbes
Eestis 310
Taanis 1750
Ehk! säästumäär on protsentuaalselt rohkem kui topelt suurem!
See aga näitab, et meil läheb iseenda elushoidmiseks kõvasti rohkem vaja kui neil.
Alati saab sisse tuua veel riike, kus kõik on ägedam ja parem jne aga ma ei ela mujal, ma elan siin. Need näited on puhtalt iseloomustamaks, kuidas meil vigaselt majandatakse juba riiklikul tasemel ja ühtlasi tühistab see ka sinu etteheite, et palgad tõusid, järelikult hinnad peavad ka järgi tulema, no ei pea. Kui tarbimine suureneb, siis kaup peaks jääma kas sama hinnaga või langema aga meil riiklikult tehakse see võimatuks.
###Kuigi Pevkur kinnitas, et ARCA hakkab tootma moona, mida kaitsevägi kindlasti vajab ( ERR 11.02.2026), ei esitanud RKIK türklastele isegi vastavat nõuet.
Selle asemel, et hankida juurde Pasi soomukeid, mida evivad meie naaberriigid ja mis on end hästi õigustanud ka meil, millel on logistika ja remondibaas kohapeal olemas, osteti Türgi soomukid. Nende valikul oli olnud just kättesaamise kiirus otsustava tähtsusega. Ägedale väljanägemisele vaatamata on need väidetavalt viletsad, lagunevad ja seisavad varuosade puudusel, türklastest tootjatega on remondi osas raske isegi kontakti saada ning neisse ei mahu täisvarustuses sõdurid õieti sissegi./.../President Alar Karisega Soome riigivisiidil olles küsisin Patria juhilt, kas nad oleksid nõus Eestit projekti tagasi võtma. Vastus oli jah. Kuid väited, justkui oleks Paside kättesaamine kestnud kauem kui Türgi soomukitel, ei vasta tõele. Nende tootmisvõimekus on piisav ning nad oleksid suutnud Eesti tellimuse täita laitseväe soovitud ajaraamis.###
###Praegu suudab Eesti end ise varustada esiteks teravilja (300%) ning teiseks piima ja piimatoodetega (170%). Seevastu näiteks linnuliha ning kala ja kalatoodete puhul on isevarustatuse protsent 50, köögiviljade puhul kõigest 20 ning puuviljade ja marjade puhul ainult 15.
Eesti põllumajanduses võiks potentsiaali olla rohkemaks. Kui Euroopas tuleb ühe inimese kohta keskmiselt 0,3 hektarit põllumajandusmaad, siis Eestis üle kahe korra rohkem, 0,6–0,7 hektarit.###
Toidujulgeoleku kriitilised faktorid reastas ta nii: energiajulgeolek, ressursijulgeolek/bioturvalisus, ilm, tarneahelad (nt Hormuzi väinaga seotu, sarnane probleem 2021 Suessi kanalis), riiklikud strateegiad ja seaduseloome.
###Värnik pidas toidujulgeoleku ja varustuskindluse tugevdamise nimel oluliseks, et Eesti tarbijad eelistaksid Eesti tooteid, sest see aitaks kaasa siinse toidutööstuse arengule. Sama soovituse esitas ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse asekantsler Triin Kõrgmaa, kes on varem töötanud suurte toidutootjate eesotsas. «Tarbijana peame samuti panustama Eesti toidujulgeolekusse ja ostma Eesti toitu, mitte odavaid importõunu, sest siis liigub raha välja,» ütles ta.###
###Täna ei kaasata seadusloomesse enam Eesti parimat ajupotentsiaali ega professuuri. Seadused on muutunud valitsuse käes pelgalt direktiivse juhtimise meetodiks, kus igal aktil on tempel "vastavus Euroopa õigusaktidega".###
Väide: "palgatõus ei ole mitte mingi ettekääne hinnatõusule!!! Pigem peaksid hinnad langema, sest tarbimine tõusis!” Misasja?
tegelikult, kui nõudlus kasvab, siis hinnad kipuvad ka tõusma, eriti kui pakkumine ei kasva sama kiiresti. Ning Eesti puhul, palgatõus mõjutab otseselt ju ka kaupmeeste enda sisendkulusid.....
Aga las see olla - ega tavainimesel ongi lihtsustatud arvamus majandusest.
Oluline on olla rahulolematu, see aitab elus edasi. Või ei aita vist ka, kui endaga ollakse rahul ja süüdi on alati keegi teine :)..
Ma ei tea endiselt, millest sa räägid, oled vist eelmise nuhtluse unustanud, kus sa minu suunas samasse rehasse astusid.
Tarbimisvõime tõus pole nõudluse tõus.
Kaupmehed püüavad hindade tõusu abil kompenseerida vähenevat käivet ja kasumit. Iga loll saab aru, et kasulikum on müüa sada asja ühe euro eest kui ühte asja saja euro eest- käive on see, mis kasumit toob. Mida suurem nõudlus, seda rohkem on vaja toota, seda rohkem töötajaid on vaja, seda rohkem kasvab tööhõive, seda rohkem kasvab majandus ja riik saab rikkamaks ja ei pea ka maksma igasugu toetusi kasvõi registreeritud töötutele ja näiteks kasvõi nende töötute ravikindlustus on üks osa kuludest. Rääkimata kõiksugu toimetulekutoetustest jms. Eesti palgakasvust rääkimine on nonsens- enamus rahvast vaid unistab sellest.
Keskmist palka või enam teenib vaid kolmandik töötajaid, enamiku tasu jääb alla 2135 euro.
Eestis on suur palgalõhe: Harjumaa kõrgetele palkadele vastandub teiste maakondade väike töötasu.
Kõigepealt erineb palk maakonniti väga palju. Kui Harjumaal oli keskmine palk tänavu I kvartalis 2405 eurot, siis Valgamaal 1564 eurot. Kui Tartumaa välja arvata, jäi kõigis teistes Eesti maakondades keskmine palk alla Eesti keskmise. https://majandus.postimees.ee/8482968/keskmine-palk-tegi-tug
eva-tousu-kui-paljud-meist-uldse-teenivad-keskmist-palka
Keskmine brutopalk kasvas Eestis 5-6 protsenti, kõrgeim on see endiselt Harju- ja Tartumaal.
Üle 3000-eurose keskmise palgaga paistsid silma info- ja side-, finants- ning energiasektor.
Palk kasvas enim energia- ja põllumajanduses, mediaanpalk tõusis 1753 euroni.
Vaikmets tõi välja, et keskmine brutokuupalk ületab 3000 euro piiri kolmel tegevusalal. «Kõrgeim keskmine palk oli 2026. aasta esimeses kvartalis info ja side tegevusalal (3821 eurot). Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3608 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (3132 eurot),»
Kõige kõrgem brutokuupalk oli esimeses kvartalis jätkuvalt Harjumaal (2405 eurot), kus töötasu kasvas aastaga 6,3 protsenti, ja Tartumaal (2129 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,3 protsenti.
«Kui vaadata eraldi ka Tallinna näitajaid, siis pealinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk kasvas 2538 euroni, aasta varem oli see 2384 eurot,» märkis Vaikmets.
Madalaimat keskmist palka makstakse jätkuvalt majutuse ja toitlustuse (1337 eurot) ning muude teenindavate tegevusalade töötajatele (1389 eurot). «Samas on ka neis valdkondades näha ligi neljaprotsendilist palgakasvu,» lisas Vaikmets. https://majandus.postimees.ee/8482411/keskmine-palk-tegi-jar
su-huppe-millistel-elualadel-oli-tous-koige-kiirem
Ehk siis lihtsustatult- mingi osa eestist, jämedas laastus kolmandik, saab seda müstilist keskmist, ülejäänud elavad ikka nagu varem, heal juhul saavad midagi näpuotsaga juurde.
Info, side, finants, kindlustus, energia- need peamised palgakasvu vedajad- kas need on tootvad ja eksportivad sektorid või elatavad endid vaid rahva taskust võetud rahaga?
Ja nüüd üks lihtne näide, kuidas info- ja sideteenuste turul raha liigub.
On mul üks telefoninumber, lihtsalt kõneteenus, ei mingit internetti ja muud kama, ainult rääkimiseks. Mõni aasta tagasi sai selle kuumaksuks räägitud 1€. Justnimelt- üks pisike euro. Tänaseks maksan ma selle numbri eest 5€ kuutasu. Midagi pole muutunud, number on ikka ainul lihtsalt number, aga hinnatõus viiekordne.
Muinasjutte on tore uskuda ja levitada, aga lisan veelkord pildina selle kainestava fakti.
Näide: kui riigis elaks paar maailma rikkaimat inimest, siis nende paar liigutust majanduses, mis ainult neile isiklikku kasu toovad, kajastuksid statistikas koheselt ja võiks viia meid just statistika parameetrite järgi maailma tippu, aga seekord hoopis edukamas otsas. Eestis elava "miljoni" elujärg sellest ei muutuks. Nagu ei muutunud ka praegune statistikas positiivsena kajastatav (kuid paljuski laenurahal põhinev) laristamine jooksvate kulutustega, mida me ise järgnevatel aastatel kinni peame hakkama maksma. Sellepärast ilmutab Delfi jms meedia pidevalt ka lojaalsete autorite artikleid, mis seda muinasjuttudesse uskumist võimendavad ja kritiseerite väljatoodut moonutavad või sealt tähelepanu kõrvale juhivad. Muinasjuttudel alati ka õpetlik lõpp, me ei tea veel, milline. Seda teame küll, et liiga ahneks muutunud hunt lõpuks ära upub.
Teiselt poolt: mida rohkem seda p@ska avalikustatakse, kasvõi alternatiivmeedia kaudu, seda vähemaks jääb muinasjuttudesse uskujaid (inimlik kadedus lööb välja:) ja seda vähem julgetakse kasutada nahhaalsust sellises maksuraha laristamises. Läti RB saaga on hea näide, avalikustati vähem, rahvas polnud teadlik ega osanud kritiseerida, nüüd ujus see vaht pinnale natuke liiga hilja ja sealt artiklist saab lugeda juba edasi, milliste valikute ees nad seisavad. Eesti on siin vaid võrdlusmomendiks, mitte eeskujuks, sest ka Eesti valis RB ehitamiseks väga väga VÄGA kalli lahenduse (leiad ca kümmekond analüüsi alternatiivsete lahenduste majanduslikust poolest, avalikustatud kulude kasvust ei räägigi) tänu sellele, et RB lahendusviis oli poliitiline otsus, mitte majanduslikult kasumlikuim lahendus. Ühtegi eraettevõtet pole võimalik pidada nii halvasti, kui peetakse Eesti riiki ja siin pole paremat lahendust, kui raha kuritarvitamise avalikustamine ja kogu süsteemi muutmine võimalikult läbipaistvaks. Läbipaistvuseta pole võimalik midagi avalikustadagi. https://www.err.ee/1610044225/lati-maksab-rail-balticu-pohit
rassi-eest-kaks-korda-rohkem-kui-eesti
Meeldivat majandushuumorit näeme praegu ka Ungaris, kus peaminister vähendas oma palka ja koos sellega vähenesid tema palga järgi indekseeritud ametnike palgad kaskaadina. Puudutab tohutult paljusid inimesi, see on meeletult suur kokkuhoid riigi jaoks. Lisaks vähendas ta kohe kuluhüvitisi 2x väiksemaks (mis jäid endiselt suureks). See on hea näide ebapopulaarsetest otsustest, mida meil keegi teha ei kavatse, sest "oma nahk on ihule kõige lähemal" ja miks peaks, kui peale meid tuleb nagunii veeuputus?
