Tooge siia fotosüüdistusi liiklusmärkidest, mis on paigaldatud ebaloogiliselt. See ei peagi tähendama alati "valesti", aga mõned kombinatsioonid on sellised, et märgi tähendus jõuab kohale alles siis, kui oled sellest juba möödas.
1. Sakus, mingi uus mõttetu "ringteekene", kus "anna teed" märk ilmub nähtavale alles vahetult enne ringteed, sest ülekäiguraja märk varjab teist märki. Jama on rohkem selles, et liiklusmärke vaadatakse eemalt, kuid madala sõiduautoga ilmub see märk nähtavale nii lähedal, et selle nägemiseks peaksid ajama pea kuklasse ja kui silmad püsivad teel, näed lihtsalt posti, mitte seda, et sinna kuhugi ülesse posti otsa on ka mingi märk paigaldatud. Kui seal on natukenegi lund, ei oska paljud seda asjandust üldse ringteeks pidada ja sõidavad otse, natukene raputab, aga sõiduautol ei jää isegi mitte sumps kinni. Juriidiliselt on muidugi kõik korrektne, oma süü, et märke ei näe.
2. Kusagil Tartus oli. Esimene mõte, et mida kuradit, miks siit enam paremale ei tohi keerata. Siis pidurdasin, et oih, see puudutab ju mind kah, kuna suurem haagis on konksu otsas. Järgmiseks vaatasin kella, et kas on juba 20.00, siis läks veel hetk aega, et selle märgi sisu koos kahe lisatahvliga igaks juhuks uuesti enda jaoks läbi mõelda ja siis lasi juba esimene kärsitu autojuht minu taga signaali:)
3. Tartus TÜ raamatukogu taga: kõigepealt võttis kukalt kratsima, enne kui aru sain, et keegi on omast arust nalja teinud ja lisatahvli teisele poole keeranud. See on paraku kivi liiklusmärkide paigaldajate kapsaaeda, mitte huligaanide süü, sest huligaanid ei kanna mutrivõtmeid taskus. Küll aga peaks peale näppudega mutrite kinnikeeramist need ka võtmega üle pingutama.
To: Kärss Nende väikeste ringteede mõte ongi ju selles et oleksid tähelepenelikum. Ma ei poolda neid mingil juhul, aga need siiski 50 alas ja tomivad liiklust rahustavalt. Ja Sinu pildi pealt näha selgelt ringliikluse märk. Siis selge ju ka kes teed peab andma?
väikese asula kiiruse pealt ei tohiks antud ringid probleemseks kujuneda. Samas sarnane varjatus on mu meelest palju hullem maantekiirusel - näiteks kui sõita Pärnu poolt Märjamaa tankla juures kehtivasse 70 piirangusse. Kui ei teaks, et seal ajalooliselt 70 on ja juba varem hoogu ei hakkaks vähendama oleks kolonni korral asi päris hull(mina ilma jõulise pidurdamiseta ei suudaks liiklusnõudeid täita kuna kiirusepiirangu märk ilmub nähtavale niivõrd hilja).
Liikluskorraldus peaks olema lihtsalt nii loogiline, et see on etteaimatav ka siis, kui märkide peale on lund tuisanud. Selles kohas aga sõidavad paljud talvel lihtsalt otse, tulemata selle pealegi, et seal oli ringtee.
Muide, mitte kõik ringteed ei ole anna-teed märgiga. Ise tegin load päris ammu ja võtsin enne ka ühe sõidutunni, ning õpetaja pidas vajalikuks lugeda mulle üles need erinevad ringteed Eestis, mida ei olnud tõesti palju. Samuti tean mõne aasta eest ühte tuttavat eksamil käinut, kellele samuti autokoolis loeti ette need kohad, kus ringristmikule sõitja ei pea andma teed ringil olijatele. Korra elus olen Eestis ka sellisele ringile jõudnud (ei mäleta enam kus linnas), rääkimata välismaal vastavatest kogemustest. Kui keegi mäletab veel autokoolist neid erandlikke ringteid, võiks nende asukohad ka siin üles lugeda, mäluvärskendus ei teeks endalegi paha.
Olen ise sakulane ja neid ringteid on seal palju, iga ristmik on ringtee. Kuskil kasemetsa kandis maanteel peaks ka ringtee olema ja üldse kõikjal sakku sissesõidule on ringteid topid, pidi liikluse ühtlasemaks muutam, võtta kinni kas oli just õige otsus. Kui pidevalt ei sõida sealt kaudu, siis jälle kipun ringtee olemasolu äraunustama ja vanast harjumusest on tahtmine ikka vasakule keerata. Pealegi täistagasi pööre sellel ringil on ilge ****
to akustik: loe Kärsa postitust, sealt saad vastuse.
Venemaal on ring kõrvaltee ja ringile sõitja peateel näiteks, aga jah eestis pidi küll selliseid kohti olema, kus ring ei ole kõrvaltee, nii et tuleb sõita selle järgi mida märk näitab.
See küll imelik asi. Minule õpetati autokoolis et ringteel sõitja alati peateel. Kas siis tõesti kuskil on selliseid ringteid eestis, tahaks teada, sest enam kui kindel et seal sõites ma avarii põhjustan.
to tartsx
Ega väga ei saa õpetuse järgi sõita, tuleb nii sõita nagu märk näitab(kuigi väga palju ei tasu teeäärseid märke passida ;), muidu sõidad veel kellelgi tagant sisse), kui ringi märgist üleval pool on anna teed märk, siis nii käitudki, et annad teed, ja kui ei ole ja midagi muud ka ei ole, siis võid arvestada sellega, et sina oled peateel, kuid alati tasub ka veenduda ega keegi teine ei sõida õpetuse järgi ja märki ei vaata.
Isegi kui ma olen ringil(peatee), siis ma veendun(vaatan siis paremale korraks), et kas see, kes ringile sõidab, ikka on mind märganud või paneb küljepealt sisse. Tipi ringil on nüüd paar päeva järjest olnud avariid, kuna keegi sõidab valelt realt maha või kellelegi ette, eile oli üks õpekas kellegagi kokku saanud ja täna siis veel keegi....
to primeratibi.
Ma sinu jutuga nõus. Küsimus selles et mina pole kuulnud et selliseid ringteid eestis oleks, ja tahaks väga teada kus neid võib olla, sest ega ikka alati neid märke ei vaata. Kui sa sõidad sellest ttü ringist läbi järgmise ringtee juurde, kus peab teed andma ringil sõitjale, siis juhtub seal väga suure tõenäosusega avarii. Ja nagu sa teema algatusest nägid, pole neid märke alati võimalik näha.
Kui ringteeristmiku ees puudub märk "Anna teed" , tuleb juhinduda parema käe reeglist. Ja kuna meil on ringteed vastupäeva- suunalised, siis seega ringteel liikuja peab andma teed ringteele tulijale. Nagu Venemaal. Ringtee on tegelikult ringikujuline ühesuunaline tee. Ongi kogu ooper, juhindu sellest.Automaatseid eeliseid ringtee teiste teede suhtes ei oma.
Märkide paigaldusest veel niipalju, et märk peab leidma juhi, mitte juht ei pea märke otsima. Seega märk peab olema paigaldatud nii, et normaalolukorras on see juhile nähtav. Kui on märk mingil moel varjatud(puuoksad ehitised ja muud), tuleb märgipaigaldaja suunas näppu viibutada.
kahjuks pole eestis kommet selliseid silte üles riputada,aga arvestades meie maal elavate põmmpeade hulka,oleks sarnaseid teadetetahvleid hulgem vaja. ja kui korra tema autoga midagi sellist on ära tehtud,siis kaob tal ehk igaveseks soov eirata normaalseid parkimisnorme
Selline vahva liiklusmärk on Valgas juba mitu aastat. Kohalikus ajaleheski ilmus sama pilt, kuid kuna linnaviletsus... oih, st linnavalitsus midagi muutnud pole, ju siis linnavalitsus mingisuguste ubade väljastamisega ikkagi tegeleb :D Kahjuks pole aega olnud neid ubasid lähemalt uurimiseks paluda.
Huvitavad märgid igaljuhul. Mafioosol paistab uhke auto kah õuepeal.
Tegemist on siis sageli veekogude ääres elavate röövpüüdjatega, kes ei taha lasta kalamehi kallasrajale, kuna nende landid takerduvad märgistamata võrkudesse.
ALA: Prügi mahapanek keelatud
Mida see märk siis tähendab? Kas mitte seda, et ALATES sellest märgist on prügi mahapanek keelatud? Kuna märgi mõjupiirkond algab siiski märgi tagant, mitte märgi eest (see eeldaks lisatahvlit) ja ALA rõhutab seda veelgi, et jutt käib ainult märgi tagusest piirkonnast, siis märgi ees järelikult tohib prügi maha panna? Kas keegi on näinud märki "prügi mahapanek keelatud" -ala lõpp? Mu postitus on tõesti demagoogia, aga kes küll suutis välja mõelda niivõrd juriidiliselt ebakorrektse märgi?
See märk on tehtud inimestele, kes oskavad lugeda ja mõelda. Samas sellised inimesed prügi maha ei pane, seetõttu pole märgil nagu mõtet.
Järelikult on kasu sellest ainult teoreetiline:
- oskad lugeda/mõelda, siis pole märki sulle vaja
- ei oska lugeda/mõelda, pole märgist jälle kasu, kuna ei saa aru, misasi see seal püsti on
Tartu poolt Võrru sissesõidul on 20 m vahedega kolm märki.70 piirang;asula algus ja jälle 70 piirang.Ma ei tea kas keegi sõidab ka nende märkide järgi ja laseb kiiruse korraks 50 ne pele?Mina pole seda siiani kordagi teinud.Politseil hea vahelevõtmise koht igal-juhul.
Otepää ja Pühajärve vahel asulate piire tähistavate märkide vaheline ala 25-50m. see koht ühe minu sõbra lemmik :D saaks nagu kiirendada ja samas ka ei saa :D
kusagil valgamaal kahel asulal vahet 0m. asula algust ja lõppu tähistavad märgid ühel joonel :D
selle Virumaal paikneva märgi juures on karm laskmine toimunud, arvatavasti toimus mingi arvete klaarimine märgi ees kuna märgist mööda ju ei lubatud minna
Aga jah hr. Kärss kuda sa ise julgesid seal maffiooso õue pääl pilte klõpsata ja veel nagu ikka tõsine al capone teema must-valged pildid ja puha :)
Siiski kõige originaalsem märk on see 3D märk sai ikka kõht kõveras naerdud
Niiet lisage aga hoogu, jään põnevusega uusi märke ootama.
Kui tahetakse keelata bensiinivingu tekitavate asjade liikumiskeeldu,siis võiks ju näiteks "telliskivi" ette panna, aga siis tohivad ju jälle jalgrattad sõita... Kuidagi imelik on see märk koos lisatahvliga. Jääb arusaamatuks,mida need kohalikud siis teha võivad?
ringteedega selline lugu, et kui ringile minnes "anna teed" märki ei ole, siis kehtib paremakäe reegel. ehk siis ringil olija peab alati teed andma. selline ring on näiteks astangul (vähemalt aasta tagasi oli)
jah, aga kes kuuluvad kohalike elanike alla- kas siis kõik seal väikelinnas elavad inimesed? tegemist elvaga-kõik tunnevad kõiki ja kõik on kohalikud:)
Siin on pilt Tallinna Keskturu väravatest. Paremal üleval on märk "fotografeerimine keelatud". Jällegi sama teema, et iga märgi mõjupiirkond algab selle tagant. Kui on väravad kinni, siis on sõnum ühene, et kui ronid üle aia, siis pildistada ei tohi. Pildil on aga väravad lahti, väravatest sissetulija ei näegi seda märki, kuna see pole isegi mitte tema poole. Panin selle pildi siia, kuna mul omal oli kunagi sarnane konflikt, ainult et sel juhul oli värava peal sissesõidukeelu märk. Tegemist oli tehasehooviga ja mul oli sinna asja. Kuna väravad olid lükatud lahti 180 kraadi vastu betoonblokkidest aeda, siis jäi mul sisse sõites väravate olemasolu üldse märkamata ja osaliselt põõsaste varju jäävat "telliskivi" avatud väravate küljes oleks saanud näha vaid tahavaatepeeglist. Ajasin oma asjad ära, kuid enne autosse istumist tuli mingi kohalik tegelane ja kukkus sõimama, et ma sõitsin märgi alt sisse. Mina olin muidugi surmkindel, et mingit märki ei olnud, kuna selliseid "pisiasju" on kombeks siiski märgata. Ähvardas mind politseiga ja puha, ei viitsinud temaga kraagelda ja siis territooriumilt välja sõites sain muidugi aru, millisest märgist ta rääkis. Moraal on selles, et kui ise oma valdustes mingeid piiranguid seate ja märke paigaldate, siis pange need väravaposti aga mitte värava külge, eriti kui neid väravaid alati või suurema osa päevast lahtiselt hoitakse.
PS: turul pildistamist keelavast märgist võiks teha lausa omaette teema. Ma viin välismaalastest ekstreemsusi otsivaid turiste/sõpru alati just selle pärast turule (mitte ainult Keskturule, ka nt Baltijaamaturule jm), kuna nii avalikult tegutsevat maffiat, kus nahktagides sellid avalikult kümnist käivad kogumas ja kerjusteks maskeerunud tegelased neid lillasid ja päris suuri raharulle koguvad ja edasi transpordivad, ei näe mitte igal pool. Võib kolm korda arvata, kas keegi jätab hõlma alt filmimise/pildistamise võimaluse seal kasutamata või mitte:)
Kes kurat selliseid märke küll ülesse paneb: nii kui märgi alt läbi sõidad, oled juba "sõlminud lepingu". Märk ise asub ühesuunalise teelõigu peal, tagasi minna pole kah võimalik ja nii pikka teksti ei saa ka läbi lugeda liiklust segamata. Kas sellest lepingust ka taganeda on võimalik? Järjekordne JOKK. Aga me mäletame seda ja oleme järgmine kord KOV valimistel targemad:P
Eelmisele: ei ole see asi ikka päris nii lihtne. Näiteks järelhaagisega sõiduauto tuleb parkida kahele järjestikusele parkimiskohale, eirates sisuliselt ka parkimisreegleid (sundlepingut). Loomulikult pole sellest reaalselt ehk ka probleemi, aga juriidiliselt - ma saan sellest teada alles siis, kui olen haagisega selle märgi ees (eeldusel, et panen pooleks minutiks liikluse kinni ja selle teksti ikka läbi viitsin lugeda) ja taganeda pole enam kusagile. Mida Sa ise teeksid sellises olukorras näiteks turistina Lätis: kõigepealt silt et parkimisala ja siis igavene pikk tekst kohalikus keeles, millest mõhkugi aru ei saa. Olukord on sama absurdne, nagu linna sisse sõites leiaksid eest liiklusmärgi, et juba tund aega varem linnapiirist sisse sõites olid nõus bla-bla lepinguga ja kohustusid maksma nt teemaksu ning nende autode omanikud, mida ristmikel olevate kaamerate numbrituvastuse süsteemid ei leidnud makstud teemaksuga sõidukite registrist, saavad posti teel trahvikviitungi. Hea meelega oleks ju kõik selle ära maksnud, aga saad teada sellest siis, kui oled sisuliselt juba seadust rikkunud. Teine näide: sõidad hoovi sisse, mingit märki ees ei ole, aga välja sõites avastad väljasõidul märgi, et hoovi sisenedes sõlmisid lepingu ja kohustud maksma x summa maaomanikule. Vinti ülekeerates võiks olla ka nii, et kohustud kinkima oma liiklusvahendi selle kinnistu omanikule:). See viimane märk on vormilt ja sisult sama, lihtsalt tekst on teine.
PS: tekst, mis sinna kirjutatud, on igati õige ja eramaa omanikul on õigus kehtestada oma territooriumil ükskõik milliseid reegleid. Aga ei tohiks olla õigust sundida kedagi oma maale sisenema ja neid reegleid peale suruma võttes võimaluse "lepingust" taganeda
kui sa ikkagi ei suuda inimesele reegleid üksüheselt selgeks teha,siis pole ka pärast mingit hüppamist- kui lätlane tahab teemaksu,siis kuulutagu seda ka rahvusvahelistes keeltes- näiteks suvaline hollandlane EI pea oskama läti keelt (ja me ei saa eeldada,et ta ka inglise keelt oskab) ega lätlane eesti suvalisi tahvleid tõlgendada. kui on aga rahvusvaheliselt mõistetav liiklusmärk, siis ei tohi kellelgi mingit kobinat olla- see on kogu maailmale üheselt mõistetav. ses mõttes ongi need lisatekstid juriidiliselt täiesti kõlbmatud, sest asja reguleerib ikkagi liiklusmärk.
ja kui mingi vend on oma traataiale põõsaste taha samamoodi mingi märgi pannud,mida vaid autost väljudes ja oksi kärpides näeb, siis samamoodi pole tal mingit kobinat- tehku ennast kõigepealt üheselt arusaadavaks ja siis hakaku hagema.
Leedus pidas politsei mind kinni just ühe täiesti Eestist erineva liiklusmärgi pärast ning kukkus õiendama, et kui võõrasse riiki minna, siis tuleb selle riigi seadused(liiklusseadused nimelt) läbi lugeda ja nende järgi liigelda. Ei saa väga eirata liiklusmärke. Kui ei tea, ära topi oma nina sinna sisse!
Pakun et leedus oli selleks märgiks nn. musta augu märk. Punane kolmnurk, tipp ülespoole ja must täpp keskel? Eestis asendab täppi hüüumärk ja märgi nimi peaks olema "muud ohud"
Megairw! Mul läks kah paar sekundit enne kui ära tabasin, et parkimine peaks olema ikka territooriumi valdaja loal, mitte VÄLJA ARVATUD territooriumi valdaja loal:). St praegu tohib vist parkida igaüks?
Tallinnas on nüüd uus mood ringteede tähistamiseks. See pilt on tehtud sadamas Kruiisiterminali juures. Idee on lihtne, ringteele sõites on igaühel "anna teed" märk (nagu ka igal normaalsel ringteel), kuid ringtee märgi asemel on ringi keskel igast suunast tulijale parempööret kohustav märk ning ringil valetpidi sõitmise vältimiseks vasakule poole vaadates alati "telliskivi". Kõik need detailid peaks ka siin pildil arusaadavad olema. Pildi vasakus servas paistab siis "uutmoodi ringtee" märk:). Praktikas on tegemist täiesti tavalise ringteega. Päris suur osa autojuhte on muidugi parajas kimbatuses seda halekoomilist liiklusmärkide rägastikku enda ees nähes ega oska võtta seisukohta kuidas sõita, paljud unustavad "anna teed" märgi olemasolu sootuks selles liiklusmärkide virrvarris ja avariide ärahoidmiseks tehakse seal päris palju äkkpidurdusi. Sellise tsirkuse mõte?
> See küll imelik asi. Minule õpetati autokoolis et ringteel sõitja alati peateel.
> Kas siis tõesti kuskil on selliseid ringteid eestis, tahaks teada
> asi ju lihtne, kui enne ringteed annateed märki ei ole, siis kehtib
> paremakäereegel ja ringil sõitja peabki ringile sõitjale teed andma
Sel suvel olen teetööde tõttu tekitatud pisikestel ajutistel ringristmikel (nagu nt Lenska mnt-l) sattunud juba kahel korral sellisele ringile, kus ühest suunast tulijad olid eelistatud olukorras ringil olijatega võrreldes, st ringile sõidul puudus "anna teed" (ainult!) ühe suuna puhul see kolmnurkmärk. Neist üks oli just Lenska mnt-l, kuid tegu oli tõenäoliselt eksitusega, sest õhtuks oli ka see puuduv "anna teed" märk sinna paigaldatud. Teine oli kusagil kaugemal Tallinnast. Vahet pole, kas tee andmist kohustav märk oli unustatud panna või meelega panemata jäetud, aga selline olukord on paljude jaoks eksitav ja avarii korral on süüdlase leidmine üsna lihtne. Olge tähelepanelikud!
tundub,et ka eesti inimesed hakkavad heaoluühiskonna tasemele jõudma ning iseseisev mõtlemine hakkab tasapisi manduma.
kui mingeid märke kuskil ei ole, siis kehtib kasvõi parema käe reegel. rääkimata sellest, et kui sul märki pole, siis pead arvestama sellega, et võid asuda kõrvalteel ja sul on teeandmise kohustus. võõras linnas sa ju ei tea, kas on metallikratid öösel märgi pihta pannud või on kohalik omavalitsus suutmatu.
aga paljud "juhid" mõtlevad, et kui nemad sõidavad otse (näit. parklates), on neil eesõigus. või kui nemad on mingil ringil, siis on neil eesõigus, sest mujal eestimaal on ju ringliiklus niimoodi korraldatud.
võta inimesel liiklusmärk eest ära ja ta on täiega ämbris.
need on need nn heaoluühiskonna märgid, kus inimestel puuudub iseseisev mõtlemine ja kõik tuleb punasest puust ette teha. eks varsti on ka eesti omadega sealmail.
23:45 31.07.2009 postitatud foto Ülemistes (parklasse sissesõitmisega sõlmitakse leping autoomaniku ja parkla omaniku vahel jne) tekitas siin veidi vaidlust. Nüüd on sarnase asja üle vaieldud ka kohtus.
Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis oma tänases otsuses, et parkimise võimaldamine ei tähenda iseenesest, et parkla omanik ja parkija on sõlminud lepingu.
Tsiviilasja asjaolude kohaselt parkis isik sõiduauto Tallinnas asuvasse parklasse, kuid jättis parkimise eest maksmata. Parkla sissepääsu juurde oli kinnitatud teade, et parkla on eramaa ja parkimine maksab 1000 krooni kord. Parkla omanik vormistas parkimise eest tasumise kohta protokolli. Parkija vaidles parkimisarvele vastu ja jättis arve tasumata.
Võlaõigusseaduse § 9 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
Seega on parkimislepingu sõlmimiseks vaja nii parkija pakkumust kui ka parkla omaniku nõustumust. Ringkonnakohus leidis, et parkija ja parkla omanik sõlmisid parkimislepingu, mistõttu on parkija kohustatud parkimise eest tasuma. Ringkonnakohus leidis, et parkla sissepääsu juurde kinnitatud teade on üleskutse teha pakkumus lepingu sõlmimiseks, parklasse sissesõitmine on parkija pakkumus ning parkimise võimaldamine on parkla omaniku nõustumus.
Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis, et tariifide avalikku väljapanekut tuleb eelduslikult pidada pakkumuse esitamise ettepanekuks, kui ettepanekutegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Riigikohtu hinnangul jättis ringkonnakohus aga kindlaks tegemata, kas parkla omanik andis nõusoleku sõlmida leping, st kas ta väljendas nõusolekut otsese tahteavalduse või teoga või kas nõustumuseks saab kokkuleppe või pooltevahelise praktika alusel lugeda parkla omaniku tegevusetuse (parkimise võimaldamise).
Harju maakohus jättis parkla omaniku hagi rahuldamata. Tallinna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Nii heas kui halvas mõttes huvitavaid liiklusmärke, pildid tegin 2011 Poolas, Rumeenias, Austrias ja Serbias.
Rumeenia on küll suhteliselt metsik koht ja keegi neist märkidest kinni ei pea, aga iseenesest huvitav, et väga paljudes kohtades on sõiduautodele ja veokitele erinevad kiirusepiirangud, seda nii linnas kui maanteedel.
Austrias kipuvad oma märgirohkusega jälle üle pingutama. See pilt peatumiskeeldudest pole just kõige markantsem, kuna rooli tagant kahjuks ei jõudnud alati pilti teha. Aga oli kohti, kus ca 1km järjest on iga kümnekonna meetri järel (umbes 2 autopikkust) uus samasugune märk kas sama või erineva lisatahvliga. Algul ajas naerma, pärast enam mitte. "No Camping" muuseumide väravate läheduses on kah tase omaette.'
Serbia peaks olema Euroopa kõige tolerantsem riik erinevate rahvuste ja keelte suhtes. Isegi poes kõlbavad neile nii eurod kui dollarid. Kõik sildid-tänavanimedki on piisavalt mitmes keeles, et iga seal riigi osas elav või suurema tõenäosusega läbikäigul olev turist ikka oma emakeeles neid silte lugeda saaks. Kui nad veel inglise keelt kah mõistaks...
Stammer-mida tähendab mootorkelgudebiilikud? Kõik seadused lubavad talvel igal pool mootorkelguga liikuda.Kui maaomanik tahab eramaal liiklemist keelata siis tuleb teritoorium aiaga piirata ja vastavate märkidega tähistada.
TO qp: ei maksa unustada, et kui on tegemist eramaaga, peab see olema vastavalt tähistatud/piiratud. Ehk siis need enda maad, kuhu ma mootorkelgutajaid, lohetajaid jne ei taha, on piiratud ja nendel, kus sõitmine ei häiri, on piiramata/tähistamata. Üldse ei mõista hästi, miks nimetati siin eelnevates postitustes mootorkelgudebiilikuteks inimesi, kes kelguga metsa välja vaevad, kalal käivad vm tööd teevad, mida saab teha vaid ühel aastaajal ja kelgu alternatiiviks on sisuliselt vaid traktor (kalameestele ka maasturid ja karakatid), mis lõhub loodust oluliselt rohkem. Ma pole ühele oma metsale nt 2 aastat ligi pääsenudki, kuna lumi tuli varem maha ja maa läbi ei külmunud, sula maaga ei vea palke ka mitte kelgu järel.
Kelguga matkamine ja töötegemine on üks asi, suur kari võõraid kelgutajaid üle äsjaistutatud okaspuuistikute latvade sõitmine aga teine. Ei poolda aedade tegemist ega erametsades liikumise piiramist, kui terve istanduse ära sõkkumine lihtsalt nalja pärast... sõnu enam pole.
Teine märk on huvitav selle poolest, et sama märgi peal on toodud välja kaks kiiruste vahemikku, mis jääteele sobib (resonantsi tekkimise oht).
Aga qp, me vist räägimegi natuke erinevatest asjadest. Mina näiteks olen vedanud päevade viisi üle (oma) kuusenoorendiku metsast palke välja. Kevadine lumi kannab hästi, kuused ei paistnud väljagi, mõnel juhul jäi mõni kuuselatv kelgujälje põhja, järgmisel ringil sõitsin lihtsalt sealt kõrvalt. Praeguseks on need kuused juba nii suured, et paistavad lumest välja ja näen, kust vahelt sõita tuleb. Mõistlik inimene enne nagunii ei kelguta, kui lumi kandma hakkab. Aga see, millest Sina räägid, need on vist samasugused idioodid, kes parklates sihipäratult kummi käivad põletamas ja teiste samasuguste töllide ees sellega respekti kogumas.
lühidalt:
parkimisekeeluala, v.a. veoautod ja autorongid. veoautod ja rongid võivad parkida parkimiskella olemasolul 6h. nt. laeva sõiduks parkimine. korraldustele mitte allujad teisaldatakse.