http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/fotod-tallinna
-ringteel-on-libeduse-tottu-juhtunud-juba-mitu-onnetust?id=7
0521513

Järjekordne liiklusõnnetus, mille on põhjustanud libedus.

Sarnaseid uudiseid saame lugeda igal aastal hetkest mil tekivad esimesed musta jääga teelõigud kuni viimaste püsimiseni hiliskevadel.

Mis imeloom see libedus siis ikkagi on? Sõidad autoga, mitte midagi erilist ei toimu, kui äkki tuleb libedus ja sunnib sind keerama kraavi või veel hullem vastasuunavööndisse või kõnniteele.

Minul on õnneks läinud ja libedus pole kunagi sedasi rünnanud aga väike hirm on küll, et kas tõesti võib vesi/lumi/jää lihtsalt teepinnalt üles karata ja hakata autosid pilduma nii kuis juhtub?!

Oskab keegi ehk lähemalt selgitada seda müstilist loodusnähtust?

Mina olen siiani elanud teadmisega, et auto läheb libisema vaid kolmel võimalikul põhjusel:
1) liiga suur kiirus
2) liiga palju gaasi
3) liiga järsud liigutused rooliga

... või olen ma millestki lootusetult valesti aru saanud?

Ei ole midagi müstilist .Talv on ju!.Ei saa ju nõuda ,et iga sõiduki ees liivapuistur sõidaks.Ja kui libedaga hakkama ei saa ,ei ole mõtet ennast ja teisi ohustada.Müstiline libedus oleks pluss20 kraadi juures.

see müstiline libedus on suuremalt osalt tänapäeva nunnutatud noorte
jaoks! nojah..kui elektroonika ära kaob siis ju sõita enam ei saa..)

Suvel sõidetakse ka kraavi,kas siis on ka süüdi libedus?
Näiteks Soomes ei tarvitata eelmisest talvest paljudel põhimaanteedel libeduse tõrjeks midagi.Selleks pandi teede äärde sildid välja ,et soola ei panda. Risteedele visatakse kraniit kildu ja kõik. Teedel on kinnisõidetud lumi ja enamustel autodel korralikud naastrhvid.
Sõidetakse 70 ga ja avariisid on vähe.Kiirteid soolatatakse nüüd põhiliselt vaid.
Eestis aga sõidetakse iga ilmaga 100ga ja rehvideks on ärapeetud vanad Soomlaste rehviutiilid.Soomlasele rehv tundus vana 70 ga liikumiseks,Eestlasele .....

See kes ei tea et must jää on kõige libedam ja ohtlikum pole talvel ilmselgelt autoga sõitnud. Õnneks teda väga tihti ei kohta ,kuid kui on must jää siis mõnel on raskusi isegi 50ga otse sõites, ja 70 võiks üldse maksimum olla siis liikumiskiirus. Testida on väga lihtne libedust, rooliga ja piduritega `mängides`. Mida kergam rool seda libedam ja pidurdamine ilmselt loogiline. Must jää ehk kõige libedam on siis kui tee paljas ehk `asfalt` ja miinuskraadid.

Väga tihti on selle "musta jää" tekkes süüdi just sooladega libedusetõrje. Ehk siis õhtul puistatakse 0c juures soola, varahommikune -10c tekitab aga musta jää.
Peale selle soovin sellistes tingimustes palju õnne lamellrehvide pooldajatele ;)

Lamellrehvid+ rööpas tee+ must jää+ kiirus 70 km/h ja enam. Ongi müstiline libedus käes ja masinad lähevad ka sirgel teel vastassuunavööndi ja kui sealt tuleb keegi vastu, siis on eluohtlikult valus.
Kui nüüd teha ise midagi teisiti, siis on elu ohutum. Näiteks korralikud- uued naastrehvid ja tasasem sõit. Muu ei ole eriti valitav, kui just sõiduaeg.

See elektroonika ongi suuresti kurjajuur... tekitab lolli kindlustunde inimestes, et ei ole libe ja auto seisab teel..kuid elektroonika ragistab pidevalt sinu eest. Must jää ja jäävihm on kõige hullem asi. Siis võib juba tugevam tuul auto teepealt viia.

Kui seisvad autod teelt lihtsalt kraavi libisevad ja kohale saabunud politseinik samal teel jalagi püsti ei seisa, või vaikselt ringile sõites auto lihtsalt olematu tsentrifugaaljõu mõjul ringilt välja vajuvad, või Viljandi Viiratsi mäelt rekkad talvel ülesse ei saa, siis on see kõik puhtalt teehooldajate tegemata töö, mille kahjud peaks kinni maksma just see teehooldaja!!!

ddig-ile.punkt 4.telefoniga rääkimine.libedusega pole siin mingit pistmist.kui tuhanded suudavad teel püsida ja üks ei suuda,siis on see tolle lamba isiklik probleem.

Muudetud 09.01.15 16:46

See et kuskil seisev veok teelt ära libiseb on tõenäoliselt mingi 3 taseme tee kus maanteeamet ei telligi soolatamist. Ja üldiselt müüakse ka veoautodele talverehve. Paraku paljud kasutavad neid vaid vedaval teljel.
Tee hooldamisele on pandud kindlad tunnid mille jooksul peab olema roogitud .
Paljude arvates peaks lumesahk koguaeg neil ees vaid sõitma.Üldiselt on Tallinna ümbruses nii et kui lund sadama hakkab on ka sahad väljas,aga esimese paari tunniga nad igalepoole kohe ei jõua,siis saab ju jälle vinguda et ei hooldata teid.
Näiteks eile lumesajuga Tln- Tartu mnt sahati Järvamaal tihedalt .Parkisin ja vaatasin et sahk tuleb Tartu poolt ja varsti läks teises suunas tagasi. 3 tunni pärast oli auto juba uuesti samal marsruudil.

Tallinn- Tartu, Tallinn-Narva, Tartu-Viljandi mnt on erilised 3 klassi maanteed küll!!!
Alles paar nädalat tagasi vajus suur rekka lihtsalt põhimaanteelt kraavi.

Näita fakte kui nii oli.Suvel saab ka teepervel seistes külili vajuda kui teeserv pehme.

Metsavahe teed on hetkel täiesti kiilas ja rööpas. Juba 70-ga on tükk võimlemist, seda isegi tutikate naastudega.

Sõida siis 60 ga.

sahad on väljas küll,kuid neid ei kasutata.kasulikum on keemiat loopida,sest sahk maas võtab ju masin rohkem kütet

Küll on teehoolduse alal targad siia kõik kokku juhtunud. Iga olukorra jaoks on omad võtted. Kui olukord nõuab siis sahatakse, kui olukord nõuab siis visatakse keemiat. Aga rsk saage ükskord aru südatalvel jaanuaris ei saagi teeolud 24/7 suvised olla ja kui ei suuda autot juhtida siis sõitke bussiga või tellige takso. Oleks minu teha kehtestaks talviseks piirkiiruseks 75 kmh ja ohkige siis nii palju kui jõuate.

Ega paljudele on 70 ka palju talvel, eriti need kes 3mm rehviga üritavad sõita

...kõik õige....rehvid, auto veoskeem, libe tee, kõik mängib oma suurt rolli....kuid ärge unustage TALV ON JU.....aga see õnnetu muhvike seal istme, pedaali ja rooli vahel on ikka kõige tähtsam! Kuid see muhvike on end segi kuulanud/vaadanud meie niiiiiii turvalistest autodest ja veel turvalisematest rehvidest, ja omaenese tarkusest niiiiiii tulvil siis pole midagi imestada, et parimal juhul kraavis lõpetatakse.

tiit.seleta mulle ära,millistes olukordades pole sahka vaja,kuigi selle pasa kõrgus on vähemalt 15 cm.

Artikli lõpus on paar lauset sahkamise ja soolamise kohta otse praktikast.
http://www.postimees.ee/3034615/maanteeamet-klaassiledast-ta
llinna-narva-maanteest-oleme-olukorda-tosiselt-analuusinud

Autode teelt väljasõitude ja avariide põhjustajateks libedaga on naastrehvid ja elektrooniline stabiilsusprogramm.

tiit.nad peavadki musta valgeks rääkima.katsu aru saada.ei pea eriline majandusteadlane olema,et aru saada kumb on kasulikum.sõita sahk maas ja kulutada rohkem kütust,või müüa tonnide viisi materjali,mida saab arulagedalt maha külvata.siin mängus on rahasummad niivõrd suured,et nad oskavad igasugust ila suust välja ajada!

Veoautodele müüakse talverehve kuid need ei ole Eestis kohustuslikud ja väga vähesed ostavad veoteljele MS rehvid. Me ei ole Norra kus on kohustuslik kõikidel telgelde talverehvid(kaasaarvatud haagis?)
Sai CE kategooria sõidukiga poolteist kuud tagasi 1 kategooria maanteel uisutatud ja tuulepoolt "sõidutatud" tervelt 350km vältel ja selle aja jooksul 3 teehooldus masinat, nendest 2 olid asulas. Üsna masendav on see meie "teehooldus".

Jutust kumab läbi, et libeduse taha on tegelikult peitunud hoopis pahatahtlikud teehooldajad, kes autosid kraavi lükkavad!?

Kas see käib siis nii, et sõidan autoga, tee on hästi libe ja hooldamata, pidamist eriti ei ole ja üldse on väga libe, mind aga see ei morjenda - mis minuga ikka juhtuda saab. Äkki aga tulevad teehooldajad mingisuguse spetsiaalse eritehnikaga ja lükkavad auto kraavi?

Või oskab keegi paremini seletada, kuidas teehooldus on seotud kraavi sõitmisega?

#Mina olen siiani elanud teadmisega, et auto läheb libisema vaid kolmel võimalikul
#põhjusel: 1) liiga suur kiirus, 2) liiga palju gaasi, 3) liiga järsud liigutused rooliga

Kui vaadata seda, milline on keskmine tänaval sõitev auto, siis võiks lihtsustatult taandada need põhjused ka ainult kiirusele. Füüsikaseadustest üle ei hüppa ja liiga suure kiiruse juures viib keskmise tojootakorolla kraavi ka kurvi saabudes jala gaasilt tõstmine ning rooliga mittemidagi tegemine - ohutut liiklemist võimaldav kiirus muutus liiga suureks alles peale pidurdamist :)

Kraavisõit ei ole üldse halb valik, kui kiirus+pidamine+pikivahe võrrandi üle juureldes muutuvad hoopis liiklusolud ning kraav tundub teele jäämisest ohutum. Lugege Delfist, sageli hüppas siil ette või veeres jänene üle tee, teisel läks elektroonika rikki täpselt gaasi vajutamise hetkel jne. Kui nüüd keegi just selle koha pealt tee ka libedaks tegi, siis kraav on kindlasti ohutum koht elu üle järelemõtlemiseks kui maanteel mingite hullude kihutajate vahel.

Delfis tuleks sellest mustast jääst soiguvad ajakirjanikud üldse koondada, isegi autofoorumis suudavad juba mingid mudilased nimetada tavalisi talviseid liiklusolusid mustaks jääks. Hoiduge nakkusliku ajukahjustuse eest!

Keegi siin juba soovis musta jää esinemise korral lamellimeestele õnne. Õnne on muidugi elus vaja, samas liikluses ellujäämiseks oleks kainet pead ja olukordade lugemise ning hindamise oskust rohkem vaja. Olles korduvalt lamellidega ootamatu musta jää peale sattunud, ei saa tagantjärgi järeldada, et olukorraga toimetulemise ning õnnefaktori vahel oleks mingisugune otsene seos olnud.

Üleeile alles imestasin hommikul tööle sõites, kuidas libeda kõrvaltee peal ca 5...8 autost koosnev kolonn rõõmsalt üksteise sabas olematute 5-10m pikivahedega kulges. Sama trall kestis edasi ka pisut paremate sõidutingimustega peamaanteel liigeldes. Ise tiksusin kolonni lõpus ca 50-100m vahega ning ei pidanud vajalikuks mööda tõmblema hakata.

Ristmikul peatudes hakkas silma asjaolu, et vähemalt eesoleval sõidukil olid all korralikud naastud ning masin ise oli 4veoline. Samas sõiduvõtted tundusid juhil olevat sellised, mis ohutuse seisukohast nullivad ära igasuguse 4wd ning naastu kasutamise eelise lamellrehvide ees (olematu pikivahe, järsud kiirendamised ning pidurdamised jne).

Siinkohal kasutan võimalust ja soovin õnne enesekindlatele naastumeestele, kelle jaoks naastrehvi kasutamine on ainus ja õige garantii ohutuks liiklemiseks :)

Kärss, oled tugeva tuule, kiilasjää ning poolhaake kombinatsiooniga sõitnud ?

Eile üks idioot oma Maasturi moodi Subaruga mõtles ,et on mingi ralliäss ja võtab ristteel kurvi suure hooga .Aga järgi oli pikk järelkäru . Käru hakkas aga libisema ja viskas külje ette . Käru niitis lumehange nii et pask lendas ,hea et ristteel ei olnud foori taga ühtegi inimest .
Onn ikka idioodid loodud .
Ja öelge et viga oli libedas tees.

...mina olen poolhaakega, tugevas külgtuules, kerges koormas, -10 külmaga sõitnud üle Riia elektrijaama tammi, kui tuul pihustas vett teele.......enam ei tahaks seda kogeda aga elus olen, ja masina tõin ka tervena Tartusse!

Miskipärast on suurema lumesaju korral teeäärsed kraavid selliseid "naastrehvide ja neliveo" mehi täis. Tudengina sõitsin jäitesajus Pärnust Tallinna Masteri lamellrehvidega ja sain probleemideta kohale samas kui nn heade naastudega autod vedelesid 3-4 kaupa kraavis.

Täna 12:15 startisin Tallinnast Viljandisse ning koos mõneminutise peatusega Imaveres olin 13:50 kohal.

Tagasiteed alustasin ca 16:05 ning 18:15 olin Haabneemes. Õhtusel tipptunnil läbi linna sõitmine oli aeganõudev ja sitaprits (soolapuistur) suutis Anna lähistel enda taha süüdimatult mitmekümnest sõidukist koosneva kolonni tekitada, millest õnnestus peale mõnda kilomeetrit siiski mööduda.

Terve tee näitas termomeeter +2 kraadi ning minnes oli teekate märg.
Tagasi tulles õnnestus peaagu kõikidel möödasõitudel mõningast libisemist kogeda ning enne Imaverest oli tee päris jäine - kardetud must jää siis.

Enne sõidu algust imetlesin oma sõiduki (tagumisi) rehve, mis on 2013 sügisel alla pandud kõvad lamellid (Continental TS810) ning kuna suvel sai ohtralt sõiduki kiirendusvõimet katsetatud, siis mustrijääk on paremal juhul 4mm lähistel.
Tunnistan, et on tüütult libe sellistes oludes sõites. Eriti kui ei tea, kas järgmisel meetril või tee keskosas meeldivalt läikiv asfalt on jää või vesi aga sitapritsid võikisd minu poolest teedel olemata olla.

Ehk siis tervitused lamellimeestelt. Pistke p***** oma naastrehvid :-)

Tere. ddig. Tee kõigepealt selgeks omale mis on lamellid. Nimelt on kõik eestis kasutatavad MS märgistusega rehvid lamellid, naelad on lisa. Ja näiteks mina kasutan naelasid kuna pean liiklema hooldamata külavaheteel kus tihti sulaga vesi lainetab peegelsileda jää peal. Kui sõidaks üksnes suurtel trassidel või linnas siis võiks vist tõesti ilma naelata hakkama saada. Aga lamell on niikuinii.

Need on lamellid
https://encrypted-tbn1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcT29huD
TA08BSvFpVQOjzJwEch-rb-gm5mNhzxTYOh2Plt-lxeV

Need on ILMA LAMELLIDETA M+S rehvid.
http://terenoweopony.pl/p/2013/10/opony-insa-turbo-at-ml698-
ranger-205-70r15-4x4-3646099992_1_orginal.jpg

Minu maasturil on all täpselt sama mustriga uued Insa Turbod, mustrit on mitme sõiduauto rehvi jagu, lamelle pole ollagi (üksikud sisselõiked ei käitu lamellina), jäisel teel ilma neliveota on sellisega sõita täielik porno. Õnneks sõidab maastur üle 50% ilma kõvakatteta või üldse teedeta maastikul - just selle pärast sinna sellised rehvid ongi ostetud ja seal töötavad need roomikud muidugi suurepäraselt. Aga seadus lubab millegipärast sellise asjaga ka tänavale sõitma tulla.

Need Continental TS810 lamellid tunduvad suhteliselt kesk-euroopa lamellid olevat - http://gumiabroncsfelni.hu/gumiabroncsok/mintazatok/TEL_CONT
INENTAL_TS810.jpg.

Ise kasutan Falken Espia EPZ- http://www.avtoshans.com.ua/wp-content/uploads/2014/10/mqpg4
eAel89DIo4xHLhQhLQ.jpg

Mu isiklik arvamus on, et need Continentalid tegelikult peakski libedates oludes sõites olema varustatud naastudega. Samas sellise juhi puhul, kes oskab olukordi ette näha ja on muidu adekvaatne ei ole ka nende nn kesk-euroopa lamellide kasutamises midagi hullu.

TS810 ongi kõva nn kesk-euroopa lamell. Vanasti nimetati selliseid aastaringseteks (all-season) rehvideks.

Kõva ja pehme lamellrehvi tunneb kaugelt ära selle järgi, et esimesel on servad ümmargused nagu suverehvidel, teisel on kandilised nagu talverehvidel.

Reaalselt on mu kuuest autost igapäevaselt liikluses viis ning rehvivalikus on lisaks äsjanimetatutele veel Continental VikingContact5 (pehme lamell), Continental IceContact (naast), Gislaved NordFrost5 (naast). Ehk siis saaksin iga ilmaga sobiliku rehvivalikuga teele minna aga sellepärast, et teekonnal on mõni libedam lõik ei pea ma veel vajalikuks naastudega mööda maanteed krõbistada või tingimata pehme lamelliga sõitma. Tõsi, viimane oleks päris mõistlik alternatiiv kõvadele lamellidele aga minu sõidustiiliga ei peaks need kuigi kaua vastu ilmselt :-)

Ja jutu jätkuks:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/fotod-sundmusk
ohalt-riukalik-libedus-lukkas-jarvamaal-kraavi-neli-liinibus
si-paastjad-ja-teehooldajad?id=70558675

Ja taas:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/narva-maanteel
-joelahtmel-on-13-soidukiga-liiklusonnetus-neli-nendest-on-v
eoautod?id=70557811

Touareg´i rehvidele võib ka tähelepanu pöörata. Aga no ilmselt on siiski süüdi libedus.

Muudetud 14.01.15 10:49

ddig, muidugi on meeletult libe kui mingite 4mm pasteldega ringi lased:D! Osta omale rehvid(NAAST) ja sõidad nagu valge inimene!

Kes süüdi?

To kanapee - Touaregi kõrval parkival taksol on NAAST. Pargib, nagu valge inimene. Tundub, et kanapee nimi räägib enda eest :)

Touaregil on just selline MS, millest Kärss siin paar postitust tagasi kirjutas.

kanapee´le siit maksimaalsed stiilipunktid.

Kirjutasin just, et mul on autopargis olemas mitu naastrehvidega autot ja saan selle peale soovituse osta omale naastrehvid.

Cool :-)

isegi kui ma 99,9 % sõidan TLN kesklinnas kus puhas asfalt ja 0,01 % sõidan linnast väljas kuskile maale või metsavaheteedele, siis ma ikka eelistan naastu, just selle 0,01 % sõidu pärast.. talve jooksul ikka leiad mõne koha, kus puhtalt lamelliga hakkama ei saa

Ja ega küll küllale liiga tee. Jälle libedus!

Lihtsalt võttis ja viskas veoki kuidas tahtis. Veokijuht tegelikult oli parkas ja magas kui libedus kallale tuli. Ta ei teinud absoluutselt mitte midagi.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/delfi-fotod-vi
ljandi-maanteel-libises-rekka-tee-piirdesse-ja-kraavi?id=705
58801

Tore on ka see, et tegemist on Viljandi maanteega. Olen elus kümneid, kui mitte sadu, kordi Viljandisse sõitnud aga pole ühegi silla/viadukti alt küll läbi sõitnud. Äkki on tegemist Tallinna ringteega !?

Tervitused delfibiilikutele!

Selle 0,01% jutu peale küsikin, et kas on siis tõesti nii raske valida selle tühise osa jaoks teeoludesse sobilikud sõidumaneerid? Või on auto nii kehv, et ilma kuidagi ei saa?

Mis te olete kõik teehooldusfirmadest või? Üks magab parklas, kellelgi on nelja milli asemel kolm jne jne. Makse maksate? Mina maksan ja tahan, et selle raha eest oleksid teed sõidetavad ja ma ei peaks muretsema, et mingi rekkavend, kes "parklas magab", mulle külg ees sisse sajaks. Siin ühe lingi peal on praktiliselt seisev buss kraavi vajunud. Kas bussijuht ei valinud õiget seismis kiirust või siiski on tee väga halvasti hooldatud?

Muudetud 14.01.15 16:00

Kui sild on katki, kas sa siis üritad ikkagi (raskeveoki/bussiga) seda ületada?

Maksud on makstud, mida mul karta!?

Kui üle oja läheb purre ning see on vihmast libe ja vette kukud, siis on kes süüdi? Metsavaht? Ansip?

Maksan küll makse ja seda enam käib närvidele, et naastumehed niigi katkiseid teid oma naastudega 0,01% sõitude pärast 99,99% sõitudega asjatult lõhuvad.

Samuti olen mõtlev inimene ning annan endale aru, et vahet pole, kui palju makse maksta, suviseid teeolusid ei ole võimalik talvel tagada. Ka näiteks Norras mitte...

Meil on väljas talv. See tähendab, et tuleb arvestada libedusega. Olen nõus, et teehooldus võib paremal tasemel olla, aga ma ei näe isegi mitte teoreetiliselt võimalust, et keegi saaks garanteerida libeduse puudumist. Haapsalu maantee oli täna hommikul täislibe. Maal oli tee põhjas kinni sõidetud lumi jääks muutunud ja sulast märg. Libe kui kurat. Varase töölesõitja riskid - eks päeva peale maantee soolatakse ära ja sulab üles, külavahe libeduse likvideerib ilmselt kevad.

Alternatiivselt võiks nõuda, et iga auto ees käiks mees punase lipukesega. Enamus liiklusõnnetused jääks ära.

Kuulge, ärge hakake siin mingitest katkistest sildadest ja mustadest kassidest rääkima. Seda demagoogiat aetakse igal tasandil ja iga jumala päev sadadest hääletorudest meile pähe, et jumala eest ei peaks seda tegema, milleks end seatud on.

Kas ma saan R.K. jutust õigesti aru, et kui libedal teel kraavi sõidetakse, siis on igal juhul keegi teine selles süüdi, mitte autojuht?

Sa saad väga hästi aru, mida ma silmas pean, aga ok, lase aga samas vaimus edasi. See ju siinne stiil ja mitte ainult siinne.

No aga kes siin nüüd demagoogitseb. Mis stiil see siis on? Äkki on tegemist hoopis elementaarse sooviga ellu jääda ja turvaliselt kohale jõuda ka siis kui keegi on midagi tegemata jätnud või ei ole veel jõudnud oma ülesandeid täita.

Kust tuleb selline suhtumine, et minu hädades on keegi teine süüdi?

Nagu eespool juba kirjutati, siis ükski teehooldus ei taga libeduse puudumist. Kas see tähendab, et võib tuima näoga gaasi litsuda ja seakisa teha kui ei suuda autot teel hoida?

selle rehvi peal on kiri M+S. kes teab, see teab, et tõlkes on see pori (muda) ja lumi. selliste rehvidega ronida meie talvistele teedele, kus kohati laiutab jää, on ikka natukene liiast. isegi korralikku vee äravoolu selline muster ei taga. aga eks need teatud maasturitegelased olegi kohati rohkem sellised kurruvaba ajuehitusega.

Kuule, ma võin täie veendumusega öelda, et 75%, kui mitte rohkemgi, ei oska tegelikult autoga sõita. Nad ei saa isegi aru, kui esirehv on tühi, mis veel mustast jääst rääkida. Autotootjad on sellest ammu aru saanud ja on hakanud kõiksugu lisasid autodesse toppima kuni sinnani välja, et auto sõidab ise meie eest. Ja tead mis puhul? Et säästa elusid. Elementaarne ju. Aga huvitaval kombel pole sellest teehooldajad aru saanud. Nende töö on tegelikult elude säästmine. Minu jaoks ei ole küll vaja teid hooldada, saan niigi hakkama, aga seda sel juhul, kui kedagi test samal teel liikumas ei ole. Kui sa nüüd oled nii kõva vend, et suudad nendele hulljulgetele ja äpudele selgeks teha selle, mida sa mulle üritad, siis müts maha. Aga seni, kuni need sellid suvalisel ajahetkel võivad oma juhitamatu mürsuga mulle sisse lennata, seni ma tahan, et teed oleksid hooldatud, põhimaanteed. Mingitest külavahe teedest pole vaja rääkida, räägime põhimaanteedest. Ma tahan turvaliselt ja terve nahaga koju jõuda. On seda palju palutud? Kui ei, siis keegi võiks tööle hakata ja seda mulle võimaldada.

Ma pigem panustaks sellele, et iga inimene võiks eelkõige ise oma elu säästa ja omadega hakkama saada. Sinna alla kuulub ka kaalutletud valikute tegemine, kui ikka ei tunne ennast talvel sõites turvaliselt, siis ei ole vaja iga hinna eest ennast libedale pressida. Ühistransport sõidab, tihtipeale on taksoga odavam sõita, kui suurte õnnetuste tagajärgi kinni maksta.

Ma tahan ka turvaliselt ja terve nahaga koju jõuda, eelkõige palun ma seda iseendalt, kui riigilt või jumal teab kellelt veel.

Õpitud abitus pressib niigi uksest ja aknast sisse...

to ddig :
Ei kujuta ette kui palju sul seda staaži on, kuid jutt on küll nagu noorel kukel, silmad ruutus, tagument märg, peaasi, et kõigist oma tranduletiga mööda saaks, sest stoper ju jookseb.
1,35 tunniga Tallinn-Viljandi. kas see on mingi näitaja?
Ise kulgen ka tihti sama teed 1,40 on norm, kui kiirust eriti ei ületa.
Kui üksi sõidaks oleks 1,10 käkitegu, kuid ma hoolin oma lähedastest ja valin ohutu kiiruse, mitte ei aja siin lolli möga.
Mine kuskile jäärajale ja mõõda seal oma ringiaegu, arvan, et keskpärane juht teeb sulle igas kurvis silmad ette.

to V8:
Minu isik ei ole antud juhul teemaks ja oma arvamuse minu kohta võid endale meelepärasesse kohta pista. Kui väga vaja siis ma võin meiliaadressi anda ja saada mulle, siin ei ole vaja selle üle arutleda.


Vahemaade läbimiseks kulunud ajad tõin välja selleks, et illustreerida normaalse liiklemise võimalikkust kirjeldatud vahenditega kirjeldatud olukorras. Ehk siis kõva lamellrehviga sõitmine ei tähenda liikluses venimist, vaid mõistlikult toimetades püsid samas tempos nagu "keskmine juht" misiganesrehvidega. Nooremas põlves on ka oluliselt pikemaid vahemaid lühema ajaga läbitud, kuid see ei ole eesmärk omaette ja pigem räägin siinkohal mõistlikust kaasliiklejatega arvestavast liikluses osalemisest.


Jäärajal oleks ikka piinlik lugu küll kui naastrehvidega sõiduk kulunud lamellidega autost aeglasem oleks aga ma selle peale siiski väga ei loodaks :-)


Eks mulgi on varasemast elust igasugu näiteid tuua. 1996/97 talvel olen suverehvidega sigulliga kraavi sõitnud libedal teel. Tulin öösel Haapsalust peolt ja esimene lumi tuli maha ning kusagil Taebla ja Palivere vahel on üks lauge kurv mille alguses on tees kerge truubi koht (ka täna on). Sellest truubist viskas auto libisema ja väsinud peaga (ning oluliselt väiksema kogemusega kui täna) reageerisin üle ning lasin auto "pendlisse" ja lõpetasin kraavis. Auto sai väiksemaid kahjustusi, inimesed mitte.
Võiks ju süüdistada teeehitajaid või hooldajaid aga ei tulnud nagu selle peale ...

Jutu jätkuks taas:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/joelahtme-ahelav
arii-sundmuspaika-hooldama-pidanud-ettevotte-selgitus-jaime-
15-minutit-hiljaks?id=70561743

Selline ongi elu. Asjad toimuvad alati väikese viivitusega ning otsuse teele minemise/jäämise kohta peab langetama autojuht. Sama olukord juhtub varem või hiljem uuesti ja kui oled tuima näoga makse makstes oma õiguseid üle tarbinud, siis tuleb lihtsalt peeglisse vaadata.
Debiilik võib sulle ka soolamärjal teel 200km/h otsa põrgata. Ma eelistaks, et ta enne seda libedal väiksema kiirusega kraavi sõidaks.

Soovita neile ka midagi.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-tall
inna-tanavad-on-nii-libedad-et-tuleb-seintest-tuge-otsida?id
=70561171

R.K. võiks nüüd oma tarkuses siis öelda, milline peaks olema teehooldus? Kas 1 baasauto (sahk+puistevõimekus) 5 või 7 km peale? Või siiski 15 peale? Mitu ennetavat ringi tunnis peaks säärane auto tegema? 3 või 4? Ning palju ta oleks nõus talvise teehoolduse säärase taseme jaoks peale maksma?

Ma ei arva, et meie praegune seis on ideaalne. Aga mul puudub kindlus väita, et asjad on valesti.

Tulin täna hommikul tööle tavapärase 28 minuti asemel 32. Sest Pärnu maantee küngastel oli nii libe, et püsikiirusehoidja enam peal ei püsinud. Eks õige ka - minu päraveduse pereuniversaali all pöörlevad Michelini lamellid on sõitnud vähemalt 20 kkm ja jõudnud kulumisega talvise mustrisügavuse indikaatorjooneni (4 mm). Ometi ei määranud minu sõidukiirust mitte tee libedus ise, vaid vajadus püsida kaugel tõmblevate idiootide grupist, kus käis pidev rebimine esikoha pärast. Paar äärmiselt huvitavat tuledemängu pakkunud möödasõitu päädisid kogu rivi liikumiskiiruse olulise aeglustumisega. Paiguti kuni 40 km/h minu jaoks, rivi viimastele ilmselt pea seiskumiseni. Kaugelt vaadata oli huvitav, kuid õudne. Siiski kulus mul 29 km läbimiseks vaid 4 min kauem... Huvitav, kui kiire oli sel idioodil, kes end esimesena palgiveoki stangesse riputas? Ning mida küll mõtles endast tema urruagus sõitnud tegelinski?

Juhtimisõigus on privileeg, mitte elementaarne inimõigus. Mitte igaüks ei pea seda omama, vaid seda tuleb anda vaid selleks sobivaile. Oskus kiiresti sõita pole ainus kriteerium sobivuse hindamisel....

Me oleme varem teemaalgatajaga erinevate maailmatunnetuslike küsimuste üle üsna tuliselt vaielnud. Aga siinkohal ma ühinen tema urahdusega: tervisi lamellimeestelt.

Mis aga puudutab kõrvalteid: selleaastane talv on jälle üks neist, kus osa kõrvalteid muutuvad normaalselt sõidetavaks alles kevadel. Pratamatult ei jõuta neid puhtaks sahata ja kinnisõidetud lumi jäätub. Säärasele pinnale liiva või sõelmete viskamine aitab vaid järgmise külma tulekuni (siis on need küll kenasti läbi sinetava jää näha, kuid mitte tunda) või päikesepaistelise päevani (mil need kenasti jäässe sulavad). Ilmselt järgmiste päevade jooksul saavad kõva vati tappteradega rasked maisnad. Aga jällegi - neid on piiratud arv ja nende töö on aeglane. Seni on juhi ülesanne otsustada, kas ja kuidas säärasel teel liigelda nii, et tervena kohale jõuda.

Miks ma peaksin siin midagi veel ütlema? Siin ju piisavalt targemaid, kui mina.;) Edu.

Üht võiksite huvi pärast uurida- kuhu kadusid teehooldusele mõeldud rahad, sest nii hullu olukorda pole ammu meie teedel olnud, kui selle viimase kuu pooleteise jooksul.

Üks asi veel- piisab ühest ennetavast ringist, kui seda tehakse õigeaegselt ja kasutatakse õigeid vahendeid. Nii lihtne see ongi.

Rohkem ärge minu poole selles teemas pöörduge, olen oma arvamuse öelnud. Ja piisavalt selgelt. Kui aru ei saada, eks süüdistage kedagi.

mina ütleks, et sellist talve pole ammu olnud, kus õhtul -10 ja järgmisel hommikul +2, ühel õhtul tuiskab lund, järgmisel hommikul sajab vihma või jäidet. inimeste mälu on lühike, aga soov kellegile ära panna suur. ei kipugi arvama, et teehooldus meil 100% toimib, aga no kõike ei maksa ka nüüd nende kaela ajada. elame need paar koledamat kuud üle ning varsti jälle kevad ning talv unustatud.

Ei tasu siin solvuda midagi: Vaadates kommentaare, siis R.K. teab, kuhu rahad kadusid ja mida peab kasutama ennetaval ringil. Me tahame ka teada...

Mina kahtlustan, et kevadkollektsioon kasutas rahasid teeaukude asemel eelarveaukude lappimiseks ja sügisel tuli tõdeda, et libeduse tõrjeks ette nähtud rahadega on juba tõrjutud majandusraskuste tonti.
Seda tasub siis märtsis meeles pidada, et mitte sama reha otsa jälle astuda;)

Aga vat teehoolduse korraldamisest ei tea ma küll s*ttagi. Loeks isegi huviga, kuidas peaks.

Muudetud 14.01.15 17:04

#Üht võiksite huvi pärast uurida- kuhu kadusid teehooldusele mõeldud rahad, sest nii
#hullu olukorda pole ammu meie teedel olnud, kui selle viimase kuu pooleteise jooksul.

Ma arvan, et süüdi on ikkagi see müstiline kuritahtlik libedus. Kes siis on enne näinud, et talvel libe oleks või see libedus talve alguses üllatusena ei tuleks.

"Mina kahtlustan, et kevadkollektsioon kasutas rahasid teeaukude asemel eelarveaukude lappimiseks ja sügisel tuli tõdeda, et libeduse tõrjeks ette nähtud rahadega on juba tõrjutud majandusraskuste tonti."

Talihoolduses see veel ei kajastu, et teatud erakonnad võtsid kütuseaktsiisist laekuva teedele mõeldud raha ära ja jagasid selle niisama laiali ja tagusid "korras ning tasakaalus rahanduse" nimel seda raha teeaukude asemel riigieelarve aukudesse ning populismi sisse. Teehoolduslepingud on tehtud pikaajalised ja raha peab seal igaljuhul olemas olema.

Mõju tuleb alles uuest aastast kuna ei ole raha uute remondiobjektide avamiseks. Jääb tegemata taastusremont katkisel ja pragulisel teel, jääb mõni kruusatee tolmuvabaks muutmata, jääb mõni liiklusohtlik ristmik ümberehitamata, jääb mõni sild või viadukt remontimata jne jne.

hmm...raha on ka üks müstiline asi :) kaob jah alati.......
Üks küsimus on jäänud tegelikult.........huvitav, miks suvel autod juhitavuse kaotavad ja kraavi- ja üksteisele külge sõidavad? Kas ka "müstiline libedus"?
Usun, tegelt ikkagi seda, et on kehvaks muutunud see muhvikene seal kusagil pedaali ja rooli vahel, ta kärbuv ajuke on turvalisuse jutust hämar ja omaenese tarkust jääb ülegi ja enesealalhoiu instinkt on kadunud.
Tühipüksid muidugi süüdistavad kõiki teisi aga alustuseks ÕPPIGU SÕITMA MITTE ÜKSI, VAID TEISTEGA ARVESTADES MAANTEEL.
ÄRGE UNUSTAGE, KEEGI KUSAGIL OOTAB TEID, JÕUDKE TERVENA KOJU!

Ärge muretsege, olukord läheb ainult hullemaks, sest noor põlvkond õpib autokoolis ainult rooli keerama, see kuidas auto ehitatud on ja kuidas toimib jääb saladuseks.

Lisaks õpitakse sõitma kõikvõimalike kolmetäheliste abimeestega, mis võtab ära reaalse auto tunnetuse ja annab liigset kindlust. Ja kui siis saabub pidamise piir, kustmaalt enam elektroonikal pole võimalik sind teel hoida, saabub kiire lahkumine kraavi suunal. Pärast hea reporteri kaamera ees silmi klõpsutada ja öelda et teemehed on süüdi, libedus tuli ootamatult, mina ei saa isegi mitte aru, miks see auto kraavi läks.

üldiselt annavad need kolmetähelised enda töölehakkamisest märku. kui mu autol ESP tuli juba vilkuma hakkab, siis selge, et võta vähe vaiksemalt. võib olla mõned lihtsalt ei jaga matsu, et mis seal armatuuris põleb. kiilasjääl võib tegelikult nö sujuvalt otse sõites päris hästi hakkama saada ega saa arugi, et jää rataste all- ei lähe see auto kuhugi. alles pidurdamisel või järsemal roolipööramisel hakkab asi metsa kiskuma. ka ei oska paljud kuulata rehvide poolt tekitatud heli- märjal asfaldil on oma hääl ja kiilakal hoopis teine- müra kaob. eks see kõik kogemustes kinni.

paljud inimesed on roolis nii krampis,et nad ei näegi armatuuris mingeid vilkuvaid tulukesi.

Pole kuskil uudistes näinud, aga kuritahtlik libedus oli nädalavahetusel ühe suure poolhaakega kaubaauto (selline, millega enamasti riigisiseselt kaupa poodidesse laiali veetakse) lausa rattad taeva poole visanud. Paldiski maanteel, peale Klooga raudteeülesõitu Paldiski poole mõni kilomeeter seal järsu kurvi peal. Masin ise siis katusel, haagis külili. Polegi enne nii suurt autot katuse peal näinud...

Antud juhtumi teeb imelikuks asjaolu, et kui selliste autode proffesionaalsed juhid ei suuda hakkama saada, siis tuleks liiklusväljaõppesüsteemis midagi karmimaks keerata. Sõidan tihtipeale seda teelõiku ja enamasti just öösiti, kus see teelõik on miinuskraadide ja järskude ilmaolude muutustega musta jääga kaetud. Kas tõesti profesionaalsed sohvrid ei oska selliseid välditavaid õnnetusi ära hoida? Ma saan aru, kui kits hüppab kraavist täpselt esituledesse, seal ei ole enamasti midagi ära hoida, aga libedusega mitte hakkamasaamine on puhtalt tihendi viga.

Muudetud 19.01.15 09:38

teretus Reixmees,et sa oma küsimusele ammendava vastuse saaksid..soovitaksin sul otsida keegi kellega saaksid natuke kaasa sõita..) ehk ka kusagil suletud territooriumil tiba kääri ka lasta..)

Mu jutu point oli see, et professionaalne sohver PEAB oskama igasuguseid käärilaskmise olukordi ENNETADA.

Konkreetsel juhul oli teelt väljasõidu algpõhjus teeoludele mittevastav kiirus kurvi sisenemisel. Ohutu kiiruse valib juht. Kui ta ole ole võimeline nendest lihtsatest tõdedest kinni pidama, mis elukutseline juht ta siis on? Sama ebapädevate elukutseliste juhtide probleemi ilmestas ka see Peterburi maantee ahelavarii. Konkreetselt oli näha vastassuunavööndi pardakaamerast, et teel on mitmesajameetrine autodekolonn paigal seismas. Ja ikka suutis sinna täislastis veokas sisse sadada. See oli ju ammu näha, et teel on takistus. See oli teada, et auto on koormatud. See oli samuti teada, et tee võib olla libe. Kui raske on varem pidurdama hakata???

Kaalutletud ja ohte hindavatele valikute langetamise oskusele tulebki väljaõppes rohkem rõhuda. See, kas mina kusagil kellegagi kaasa sõidan või kääri lasen, ei muuda olukorda teedel ohutumaks.

Täna hommikul käisin rehvitöökojas, sest olin suutnud esimesse rehvi ühe naela kusagilt korjata.

Selgus, et minu pealiskaudsel vaatlusel hinnatud 4mm mustrijääk tagumistel rehvidel oli ilmne liialdus ja kulumispiir 3mm on saavutatud. Tellisin uued rehvid ära, ikka samad TS810 aga neid peab mõned päevad ootama, sest seda mudelit Eesti laos ei ole. Seni saan siis üliturvaliselt naastrehvidega autoga ringi klõbistada :-)


Professioonaalse juhi ebaadekvaatne kihutamine oli ka minu viimatise Viljandi otsa puhul väga selgelt näha, sest palgikoormaga metsaveok, millest jõuliselt möödasõidule minnes mul esimest korda auto libisema läks, võttis ikka märkimisväärselt hoogu vähemaks peale seda episoodi. Sinnamaani polnud ilmselt põhjust libedust karta :)

Libeduses on süüdi naelrehvide reklaamid mis lubavad pidamist nagu kännu taha. Tõsi, vahest see isegi toimib, kui tee ääres või kraavis on känd :)

ddig, pigem üritas metsaveok tekitada distantsi enda ning enda arust superjuhi vahele. koormatud 6x4 ei lähe teelt kuhugile, aga igast ettekujutajatest hoian mina ka ennast võimalikult kaugele, eriti, kui neil liiga lihtsalt näpuvahelt juhtub minema

reixmees, teoorias oled tubli, otse poliitikasse! peale mõningasi korrektuure grammatikas küll.

Mul pole au olnud nii rasket sõidukit ise roolida aga oma kogemuse pealt kaalutledes küll ei arvaks, et neid suhteliselt suure kaldega jääga kaetud teel mingi võluvägi paigal hoiab. Raske auto on kindlasti rahulikum aga libisemised ka selle võrra pikemad.

Minu auto puhul mingist käestminemisest ei ole põhjust rääkida. Möödasõidu alguses kasutasin paari sekundi jooksul kogu rajalaiuse ära ja sellega ekstreemsused piirdusid. Koos metsaveokiga möödusin sama manöövriga veel kahest sõidukist (mingi kaubik ja mingi Volvo).
Ma lihtsalt naudin autosõitu ja sageli lähen ca80km/h kiiruselt möödasõidule kolmanda käiguga, sest siis on tõmme õite magus. Ratastele rakenduv moment on tänu vanakooli turbomootorile sellisel juhul üsna tajutav :)
Mitte nii entusiastlikult lähenedes saab ka viienda käiguga möödasõidud kenasti tehtud ja libedal üldjuhul ongi sedasi mõistlikum. Sõltuvalt olukorrast on aga kasulik möödasõit sooritada võimalikult lühikese teekonna jooksul ning siis on käigu allavahetamine soovitatav.

Minu auto libisemise kohta võib veel lisada ka seda, et ega ta ikka päris ise libisema ei lähe. Ka kirjeldatud rehvidega mitte.

ise pole sõitnud aga järeldused missugused :))) kahjuks sellega võibki kokku võtta sinu ja teiste raskekujulise nartsissismi ning grafomaania segu all kannatajate tuhandetähemärgilised postitused.

oled tubli, viska endale viis. see on see tunnustus, mida sa siit otsid aga reaalselt leiad ainult peeglist?

TS810 on ju kumerate külgedega. Olen saanud proovida kumerat talverehvi tagaveolisel, edaspidi kasutan ainult terava servaga kumme. Laulab, kuid hoiab külge paremini.

professorihärrale suured tänud, olen meelitatud, et minu püüdlikult sisestatud kirjutistel kellelegi nii suur mõju on :-)
Kahjuks kõlab küll väga kibestumusena aga eks igaüks vaata oma peegelpilti ja tea ise paremini.


Põhjus miks just TS810 valisin seisneb selles, et suurem osa minu igaastasest läbisõidust tuleb ikkagi põhi- ja tugimaanteedelt ning tänu massilisele soolakasutusele on need (kahjuks) enamasti soolamärjad. Kõva lamell on sellistes oludes parim välik. Konkreetse mudeli valisin seetõttu, et mulle sümpaatsete Nokiani ja Continentali/Gislaved´i kohapeal pakutav valik sisaldab vaid kalasabamustriga mudeleid ning need mulle ei meeldi.
Pehme lamellrehvi müra ei ole otseselt probleemiks aga märjal asfaldil on kõval lamellil parem pidamine ning ei kulu nii kiiresti.
Lisaks pakub kõva lamellrehv ka lisamugavuse, sest pole vaja muretseda rehvivahetuse pärast. Tavaliselt ostan sügisel uue jooksu ja sõidan nende rehvidega kaks aastat. Aasta pealt tuleks esimesed ja tagumised ringi tõsta. Ilmselt laiskusest jätsin viimasel sügisel selle tegemata ja nüüd tulebki poole talve pealt uued osta.

eks igaüks ostab sellised rehvid nagu talle meeldib, peaasi, et nendega teistele ohtlikuks ei muutu. ise eelistan siiski põhjamaadesse välja töötatud rehvimudeleid ja arvan, et kui tootja on neile sisse pressinud kalasabamustri, siis nad ilmselt teadsid minust paremini, mida teevad. kalasaba surub vee ja lörtsi siiski natukene paremini välja. laisk inimene jah sõidab samade rehvidega (mitme)aastaringselt, väheke hoolsam juht eelistab kahte veljekomplekti. seal eespool oli temaks pilt, kus touaregi all mudarehvid- MS küll, aga mõistlik inimene selliseid talvesõiduks ei vali, aaastaringselt muidugi mugav küll ringi lasta. valikute küsimus.

To ddig: libedal igasuguseid "võimalikult lühikese teekonna" liigutused pole mõistlikud. Pole eriti ime, et terve raja laiusel uisutajast mõistlikumad juhid eemale hoiavad. Kes teab, millal raja või tee laiusest väheks jääb.

ddig sinu postituste mõju minule on täpselt nii suur, kui et saan järjekordselt tõdeda - issanda loomaaed on suur ja kirju.

peab mahnoga nõustuma, eriti, kui need võimalikult lühikese teekonna tagaajajad sõidavad laiskusest plastmassrehvidega. gramm veel ja 66kw a4 on maailma parim auto jne :)

Libedus on hull asi, sain uue audi quatro ja sain tunda mis tähendab kui elektroonika hakkab libeduse üle kontrollima, olin kaks korda teel risti, asfaldil oli must jää ja lumerööpad, õnneks polnud kiirus suur ja eurokraav jäi puutumatta, hiljem lülitasin automaatika välja ja sõitsin nagu vaja!

Küsimus ei ole veljekomplektide arvus, neid võib ka igaks aastajaks eraldi komplekti tekitada.
Òlen valinud just täpselt sellise rehvi, mis minu vajadustega kõige paremini sobib ning kui on vaja ääremaadele (kõrvalmaanteedele) pikemalt seiklema minna, siis võtangi pehmete lamellidega või naastrehvidega auto.

Ja mis on siis ikkagi mõistlik? Kas sõita mööda maanteid selliste rehvidega, millel on 99% tee ulatuses parem pidamine (kõvad lamellid) või sellised millel on 1% ulatuses (pehmed lamellid või naastud)?


Kalasabamuster kindlasti ei ole ühegi rehvi puhul kohustuslik omadus, sõltumata rehvisegust.


Ma saan aru, et kui teemasse midagi lisada ei ole, siis on väga põnev kellegi isiku ümber üritada intriige punuda. Mina olengi omamoodi hull ja ei tunnegi vajadust, et kõik ümberringi mind normaalseks peaksid. Ehk siis professorihärra võib kalendrisse ristikese ära teha ja selle peatüki lõpetatuks lugeda.
Omamoodi stiilne on muidugi see kuidas vajadus oma mingit ängistust välja elada on nii suur, et täiesti vabalt võib normaalseks pidada jäisel kitsal maanteel täislastis 80-90 km/h kihutavat suverehvidega metsaveokit. Klapid peas ongi lihtsam elada - tean omast kogemusest :-)

mhm, olen aru saanud, et siia teemasse "millegi lisamine" on teemaalgataja arvates ainult kaasakiitmine ja õlalepatsutamine. miks mõni inimene soovib oma elu nii pikalt ja laialt avalikkuse ees lahata ning feimi ja sulli otsib, ma ei tea. ju siis on kuskilt midagi vajaka, ennegi nähtud.

metsaveoki suhtes ajad sa jällegi puhast mulli - väga suur enamus neist on siiski väga heade talverehvidega (välja arvatud firmad, kus omanik laisk ja eelistab plastmassrehvidega "teed tunnetada") ning kuna veoauto puhul on mass see, mis tekitab kontakti teepinnaga, siis ei ole jäisel maanteel täislastis naastrehvidega veok liikur, mis peaks venima, kuna mõned jutupaunikud ei tea füüsikast mitte emmigi.

jah, mul on väga igav ja pole hetkel targemat teha, kui oma hääle kõla imetlejatele teed kätte näidata.

Korralik komöödia taas. Illustreerivad näited kellegi autosõidust, et arutleda vahelduvates teeoludes kohalejõudmise võimalikkuse üle, on siis pikalt ja laialt elu lahkamine. Ei kõla just värvikalt.

Kui professorihärral on teemast arusaamine raskendatud, siis püüan veel korra selgitada - minu isiku üle spekuleerimine ei ole teemasse millegi lisamine. Ka ei pea kellelegi meeldima minu eelistused auto ja selle tarvikute valikul.
Kui teema sisuliselt ei huvita, siis ära osale. Mind jäta palun oma isiklike probleemidega rahule!

aga siin pole ju arutlust :))) siin on esimesest postitusest särav enesereklaam, kus ddig räägib, kuidas tema ei näe libedust süüdlasena liiklusõnnetustest, kuna tema on nii hea juht. neid häid juhte on paraku väga palju, aga nemad ei näe põhjust seda ka teistele korrutada. sama hea, kui minna ameerikasse ja kelkida, et vaadake matsid kui hästi ma manuaaliga sõita oskan. missest, et manuaaliga oskavad sõita paar miljardit inimest veel, lihtsalt natuke mujal.

endaarust ma ju küll viitasin sellele, et ddig teadmised veoautosid teel hoidvatest jõududest on kergetlöeldes lonkavad, see, kui räme kriitika siia teemasse ei sobi või? eino tubli oled, mis ma oskan ütelda :)))

Reixmees..ja ikkagi soovitan sulle veokiga tiir teha...lisan,et juhte on erinevaid,nii suurtekui väikeseste peal.

Tekitad siin suurt poleemikat kuna mõned veokad aiaiai seisundis kuid PALJU ON tekitanud probleeme amatöörid??

http://www.reporter.ee/2015/01/20/vali-oige-soidukiirus-ja-s
aasta-inimelusid/

Reix on vist veoautot näinud, vaevalt teda isegi tuppa lastud on. TEad, väga halbade juhuste ja ilmastikutingimuste kokkusattumisel võid kasvõi teeapeal seistes leida ennast hetk hiljem pooleldi kraavis (tuulesuund on nord :D)

80-90km/h seisab auto teel, seisma jäämine võib olla kilomeetri küsimus ja auto juhtimine. HEa kui on võimalus valita aerinevaid autosi selle järgi mis rehvidega autod on, kuradi hea. Reaalne elu on aga teistsugune sõidad sõidukiga X aastaringi ja igalpool ning parimal juhul veoteljel MS rehv. Pean silmas veoautosi, B-kat sõidukijuhtide hädaldamine libeda puhul ajab tegelikult muigama.

Lisaks B kategooriale on mul ka A ning C kategooria load. Pigem ajab muigama elukutseliste mantra, et kõik teised on süüdi (kaasa arvatud tuul, kuritahtlik libedus jms tegurid). Ma ei ole kordagi väitnud, et veokaga sõitmine lihtne on, olen toonitanud seda, et kui oled elukutseline, peab sul olema kordades suurem vastutus- ja ohutunne, kui B katiga pereemadel.

To professor_sammaljalg - tänan poliitikasse siirdumise soovituse eest. Millegipärast tundub, et sa oled seal ühes mõjuvõimsas K tähega erakonnas juba koha sisse võtnud, aga kahjuks ei ole netikommentaatori auastmest suutnud kõrgemale murda :)

Reixmees..jutu järgi sul koguni C kat..noh,seda enam soovitan sul PÄRIS massinaga üks tiir teha....

ma võiks sul siin 10 lehekülge juttu vesta mida kõike ma olen ära teinud ja mida mitte ,et hoiduda fataalsetest tagajärgedest aga..eks sinule see ju lihtsalt loba...)

võiks lõpuks aru saada, et autojuhti ei tee mitte ABCDE... juhiloa peal ega aastakümneid roolis istumist, vaid ainult isikuomadused- kes ka tavaelus paljudest asjadest, sealhulgas kaasinimestest, ei hooli või teeb kõiki asju ülejala, sest paremini ei suuda, ei taha, ei oska, ei muutu ka rooli taga ingliks. kui sõimatakse teiste sõiduoskusi, siis tuleks esmalt peeglisse vaadata ja küsida, et kas ma ise olen samasuguseid vigu teinud. kui jah, siis mokk maha. kui oled teinud, aga nendest aru saanud ning oskad vältida ka uusi vigu, siis võid juba midagi kommenteerida. tark õpib teiste vigadest, loll jätkab samas vaimus.

teemaväliselt..aga ka libe... vaadake viimast videot! kvaliteet kehvake aga aru saab..

https://www.youtube.com/watch?v=iiun9pDB1n0

Ja mida me sealt peale juhi ignorantsuse (või lihtlabase lubade ostmise tõttu puudulikuks jäänud liikumismärkide tundmise) peaksime nägema? Enne sillale viivat kurvi on 40 märk. Oinas sõidab kurvi nii 70 kandis... Pole just ootamatu, et füüsikaseadused ta tuukrikursustele saadavad.

Tänavune aasta on selles mõttes vastik, et talvise aja kohta ülihea pidamisega soolamärg asfalt võib mõnekümne meetriga asenduda ligalibeda jääga. Kui juht pole sel hetkel ärkvel või on lihtviisiliselt rumal, siis ongi tulemus statistikas vaid vormistamise küsimus.

Ning kõrvalteedel leidub kohti, mida polegi võimalik ilma eelnevalt liivatamata läbida. Sääraste äratundmine autoroolist eeldab aga olulist kogemustepagasit ja mõningase mõtlemisvõime olemasolu. Eriti seda viimast napib, ja seda igal kõrgusel oleva juhiistme peal.

Mis aga puutub veomasinate paremasse pidamisse, siis see on suuresti müüt. Jah, haardejõud on tänu massile parem. Aga selle kompenseerib kenasti suurem inertsjõud. Millest on palju abi sirgel avastatud libeda lõigu läbimisel, kuid mis vääramatult viib väliskurvist välja pöördel.

Rääkimata kaldes teel ette tulevast äravajumisest, mille vastu teatud oludes ilma kettide/liivata ei saagi... Neid aga kabiinist sõidu pealt ei rakenda (kui pole just vastavaid lisaseadmeid paigaldanud).

Paljud end rekkameheks nimetavad naljamehed aga ei teagi, kuidas tõsiselt libedal kõrvalteel sõita. Rääkimata oskusest ennetavaid meetmeid rakendada.

Teemaalgataja rehvivalik on selgituste valguses küll mõistetav, kuid siinkohal on paslik teistele lugejatele meelde tuletada, et libedal nigelat pidamist omav rehv jäägu siiski oskustega inimese teadlikuks valikuks. Kel pole just hädavajalik pidaval pinnal hoogsalt liigelda, võiks valida midagi jääpidamist pakkuvate rehvide valikust.

Samas on mainitud TS810 väga hea vihmarehv nullilähedastele asfaltpindadele.

Muudetud 21.01.15 14:01

Tegelikult võiks teema lõpetatuks lugeda kuna kõik on kõigile ära pannud :)

v6sa, palju sina veoautoga sõitnud oled? veoauto tühi- ja täismassi vahet võib arvestada kordades kuid kontakt teepinnaga on sama, tühi veok on üks väga kehva pidamisega asi. inerts mängib seda väiksemat rolli, mida tugevam on surve teepinnale. just sõitsin piki e6 oslost välja, -1 ja lumesadu, sõidukad venisid 50-60, mina teises reas täie lauluga, 30t alumiiniumi seljas. ühel lauge paremkurviga tõusul hakkas sudima, lasin abisilla padjad tühjaks ja sama lauluga edasi..

oh jeerum...võsa või kesmis sa oledki...niipaljukest siis huumorist! selliste tõsiste meestega ei saa ju rallit sõita ega luurele minna!

nooojah..tõeliselt näed sina ainult ühte punkti ja olekut,seda märki..mis kõigile niigi arusaadav..) kuid juttu mis sealt kuulda võib ning mille eesmärk oligi selle lingi riputamine ..sinuni siis ei jõudnudki...schade. ära ainult ütle,et vene keelt ei oska..)

ja võsa...või v6sa..vahet pole,kui sa pole ise jäisel-kurvilisel teel TÜHJA poolikuga kiirelt sõitma pidanud..kuna logistikutel alati kiire kiire siis ära siin arvusta..muidu pakuks välja duelli,,,kes meist seda gunssti..paremini valdab..)

Oota nüüd Reix, elukutselisel on suurem vastutus ? Ühesünaga "amatöör" CE juht võib teha avariid aga kutsekoolituse läbinud juht seda teha ei tohiks ? :)
Oled käinud kutselise koolitustel ? Ilmselgelt mitte, klassiruum topitakse rahvast täis, vuristatakse seadused ette (töö-puhkeaeg, seadused, koorma kinnitusvahendid ning viisid jne) pärast tehakse nö. test sinu teadmistest, millest EI OLE VÕIMALIK LÄBI KUKKUDA. Kui on valed vastused või ei tea, tullakse sinu kõrvale ja öeldakse ette või suunatakse õigele teele. Autokoolid ja muud teenusepakkujad...neid ei huvita absoluutselt sinu teadmised, oskused või kas midagi meelde ka jäi ning tulevikus järgid neid, vaid neid huvitab lihtsalt raha mida igaüks maksab. Lisaks B, kategooriale on mul kõik muud kategooriad, välja arvatud D.
Mingi suvaline sõiduautojuht kes kehvemal juhul hilineb tööle kui tee ning ilmastikolud on halvad, veoautojuht ei jõua kehvemal juhul laadima/laevale-ning siis on kogu edaspidine reis natukene nihkes.