Ma ei leidnudki sellist teemat siit foorumist. Kuigi need on mingil kujul olemas juba ammu, on mingil moel saadaval isegi üliodavas hinnaklassis ja neist vorbitakse üsnagi igapäevaselt uusi uudiseid.

https://www.accelerista.com/uudis/innovatsioon/vw-tegevjuht-
ennustab-esimesi-isejuhtivaid-autosid-2025-2030/

Paraku on tegemist teemaga, mida ma ise ei mõista. Mõistan seda, et kui tahan saata paki kuhugi Maardusse või Madridi, on minu jaoks pohlad, kas teenuse odava hinna kindlustab mulle rekkajuht, kaubikujuht või otsast lõpuni AI poolt juhitav pakirobot. Selles osas mulle meeldib väga Cleveroni lähenemine probleemile (kus AI ei pea kunagi otsustama, kes sureb, vaid võib ohtliku liiklusolukorra tekkides alati oma pakiroboti kraavi või kuristikku keerata, sest pakid on asendatavad erinevalt inimeludest). https://www.youtube.com/watch?v=jgBMMspyY0w

Aga milleks mulle isejuhtiv auto? Kui ise sõita ei saa (haige, purjus vm) või ei taha (väsinud, ei oska, ei meeldi jne), siis igasugused taxifyd ja yandeksid teevad seda asulate siseselt ja lähiümbruskonnas alati (tõenäoliselt veel üks-kaks aastakümmet) odavamalt, kui oleks endale täisfunktsionaalsust pakkuva isejuhtiva auto ostmine. See sihtrühm, kellele neid vaja võiks minna, ongi minu silmis needsamad taxifyd ja yandeksid, mis võiks siis sõita rahumeeli ööpäevaringselt ilma juhi puhkeajal seismata. Kuhugi kaugemale teise asulasse sõites eelistan pigem liiniliiklust, kus saab matka ajal rahulikult raamatut lugeda ja enne koju tulekut ühe (või üksteist) õlut võtta. Ma pole üldse vastane, lihtsalt ei saa aru, milleks on tänapäeval vaja isejuhtivat transporti, kui selle reaalne vajadus eksisteerib vaid mingis üksikus väikeses turunishis. Ilmselt samal põhjusel, miks ei saa ka aru neist, kes "vajavad" helistamiseks ja meilide lugemiseks 1K+ raha maksvaid iphonesid, lisaks mugavusele ka staatusesümbolina turundatavaid autobrände, mingeid rolexeid jne. Sellepärast näen seda pigem mingi luksu(mi)snishina kui reaalse turu jaoks vajaliku tootena.

Hind ja ohutus:
Inimene tahab kuupalka saada, isejuhtimine on vaid soetamismaksumus. Lisaks tööealise elanikkonna vähenemine "arenenud" riikides, kus migrantide juurdevool on takistatud.
Nii nagu lennukitel on autopiloot kasutusel turvalisuse parendamiseks, saab ta seda kunagi olema ka autodel.

Muudetud 08.12.20 13:05

Isejuhtimisega on siiski nii, et põõsas istub onu, kes seda "isejuhtivat" juhib.
Autopiloot lennukitel ja laevadel juhib seda masinat siiski sirgjoonelises liikumises ja arvestades hõreda liiklusega ka teiste liiklejatega.
Lennuki maandumisel autopiloodiga on see kordades dubleeritud ja andmebaas õhurõhu, tuule, raja seisukorra jms osas on sisestatud, ka lennuki kaal jms. Nii on see võimalik ja siiski vaid hetkeni, mil kusagil skeemis mingilt kivilt kaas pealt lendab ja suits välja tuleb- sellest hetkest võtab juhtimise üle inimene.
Autoliikluses on selline Browni liikumine, et siinkohal ma suhtuks sellesse "isejuhtimisse" pigem huumoriga.

Tulevik tundub ikka väga igav, mingi kleveron topib igasse vabasse auku ja metsa paki-toidu automaadi, autod sõidavad ise, tööd teevad robotid, roboteid parandavad robotid, kõik on digitaalsel kujul. Mulle tundub, et inimest polegi siis enam vaja tegelt, las masinad sahmivad omavahel igas mõttes. Kuhu me niimoodi jõuame? Ammu oleks aeg sellisele egoistlikkule lühinägelikule jamale piir ette tõmmata, kõigepealt kodanikupalk ja siis vaatab edasi, kes mis krdi kappi arendab ja mulle peale surub.

Eks need esimesed nn isesõitjad tulevad veel rooliga. Eks saavad linnas uutel tänavatel hakkama ja ka maanteel "heades" tingimustes.
Eks nad kindlasti arenevad, aga tänastel katsetustel on tõsiseid probleeme. Hiljuti sõitsin Tesla isesõitjaga. Ega ta aru küll ei saanud, kas olen tunnelis või tunneli peal 30kmh elamurajoonis ja teeb äkkpidurduse teiste juhtide rõõmuks. Samuti kui auto ei näe mingid X meetrit ette, nt väiksed tõusunukid, siis saamoodi sõidab "näitude" järgi. Paar korda oleks kurvist otse välja läinud.
Lisaks varem kuskil teemas juba küsitud küsimus: kuidas ma jõuan sinna, kuhu ma tahan? Ütlen autole? Kirjutan navisse? Aga kui see aadress on talvel jääpealneparkla, ja suvel hoopis 2km eemal tasku teepervel? Norra talviste teede päästjaid on vist kõik vaadanud. Kui auto lumme kinni jääb, mis ta siis teeb? Kui suur on automaatika nn valulävi, ehk millal ta loobub? Kas see on lumevaalus tee, porine tee, või talvel lükkamata tee, kus juht näeb teeäärte järgi, kui paks lumi teel jne jne. Ma olen ise suht skeptiline nende roolita autode suhtes.
Lisaks: kuna need autod tulevad tulevikus ja tulevik pidi olema elekter- kas siis auto ise vaatab, kus laadima hakkab ja kas auto seisab siis ilusti järjekorras, nagu täna norrakad?

"Autopiloot lennukitel ja laevadel juhib seda masinat siiski sirgjoonelises liikumises.."

Lennuki autopiloot on 3D juhtseade (liigutab lennukit kolmes mõõtmes), auto puhul on 2D piisab. Hävitajatel on kiirused ja kiirendused reisilennukitest suuremad, seal osasid manöövreid ongi võimalik sooritada vaid autopiloodi poolt, inimene pole võimeline orienteeruma ja reageerima. Ka toob autopiloot sõjalennuki koju, kui piloot annab otsad, kuid lennuk säilitab lennuvõime. Kommertslennukitel on see eelis, et standardsed "elektroonilised liiklusmärgid" kasutusel, maapealses liikluses pole nende evitamisega vist veel alustatudki.
Kas autopiloot seisab järjekorras jne: autopiloot teeb seda ja ainult seda, milleks ta progetud on - seisab järjekorras või siis trügib ette. Mul on süsteem progetud vaid soovitama, kuhu laadima minna, kui kodus laadida ei saa või taha.

Eufooria isejuhtivate autode osas lahtus paar aastat tagasi. Õnneks pole Waymo (Google) teemat unarusse jätnud ja on usinasti probleemidega edasi tegelenud. Phoenixi eeslinnas on nad lubatud ilma juhita sõitma.

https://www.youtube.com/watch?v=z5eaOo-2eJM

Vaadates kaamerate ja lidarite hulka Waymo auto küljes, siis tekib küsimus, kui kõrge selle auto hind võib olla. Samuti, mis saab lume ja mustuse korral, kui mõni kaamera ei näe hästi enam.
Igatahes on olukord lootusrikas, et paarikümne aasta pärast teevad suurema osa sõitusid autod ise ära.

Haakub Sulli kommentaariga, lppes uue auto mahakandmisega.
https://lounaeestlane.ee/kindlustus-auto-juhiabisusteemi-eks
imus-toi-kaasa-75-000-eurose-kahju/

###Õnnetus juhtus, kui kiirusega 110–120 km/h liikunud maasturi sõiduraja jälgimise süsteem arvas, et põhitee pöörab paremale ja pööras sõiduki automaatselt paremale mahasõiduteele hetkel, kui juht vaatas korraks kõrvale. Tundes, et sõiduk pöörab järsku teelt kõrvale, pööras juht rooli järsult vasakule, mistõttu auto kaotas juhitavuse ja sõitis teepiirdesse.###

Ilmselt on see "abiline" olnud juhil kogu aeg aktiivne, aga kas siis senini ei ole trikitanud? Tark juht saab aru, et taolisest asjast on rohkem tüli kui kasu ning lülitab välja. Seega kas roolis oli vähekogenud või auto nii uus, et veel ei ole need abilised närvi mustaks ajanud. Aga juhile õppetund edasiseks kindlasti.

Meenub, kui ma siin eelmine aasta esimest korda 2023 KIA'ga tulistasin 180'ga ja asi käitus kuidagi imelikult, roolist tunda. Mõtlesin, et äkki pikkivaalud, sellisel kiirusel annavad tunda aga siis avastasin, et joonejälgimine sees. Sai välja lülitatud ja sai ka Ceedi 1,5 puhuri 207km/h tippkiiruse kätte. Õnneks enda masinatel peab seda asja nimme sisse lülitama, mitte pole automaatselt peal, veel hullem, kui on automaatselt peal peale igat käivitust. Mulle meeldib USA'kate käitumine, pole uurinud, kas see on neil regulatsioonis vms aga peale 150 lülitatakse isegi püsikas välja, pead ise autot juhtima. Vb tänapäevastel enam seda pole ka. Üldiselt minu arust väga hea turvanõue, et tahad kihutada, õpi sõitma, mitte ära vajuta nuppu ja looda parimale.

ilmselgelt see maasturijuht ajas jura.rajahoidmissüsteem jälgib maha joonistatud triipe.kui triipe pole,või on kehvasti nähtavad,siis lülitab süsteem ennast välja.
kui auto hakkas suurelt teelt maha sõitma ja juht ei pannud seda tähele,siis järelikult juht tegeles roolis muude asjadega,mitte auto juhtimisega.milleks üldse oli vaja järsult rooli rebida. süsteem saab aru,kui juht soovib mujale suunduda,siis laseb seda kergelt rooli pöörates juhil teostada.

Libedaga võib lolliks minna ka kõige labasem ESP, piisab külgtuulest ja tee külgkaldest ja "auto valib" juba uue sõidusuuna.

To 63amg: sageli näha, et ristmikel kuluvad esmalt need triibud, millest rohkem autosid üle sõidab. Mitte selle järgi, kas otse või tee pöörab. Iga kord viib see mõttele, kuidas küll juhiabid seda tõlgendaks, aga pole neid kunagi katsetamiseks ka sisse lülinud, kui selline võimalus on olnud.

Automaatika puhul teab ainult selle kirjutaja, kuidas miski käitub ja kui midagi viltu läheb, siis teab, kust viga otsima hakata. Meie kasutajatena saame teha ainult teste ja edasi anda tootjale testide tulemused, kust tehakse järeldused. Raudpoltkindlalt ei saa midagi väita, liblikas vastu radarit, kaamera porine jne, kõige peale on mõeldud tõenäosusi arvestades ja tolerantsidega. Nii väga, kui ei tahaks ka uskuda, et auto ise mõtleb asju välja või siis noh, tegelikkuses arvuti, siis ta ei tee seda, ta teeb täpselt nii nagu talle on öeldud. Käitumist antud hetkel reguleerib info sensoritest (ka kaamera on tegelikult ju sensor). Minu arust on suisa hämmastav, kuidas tänapäeval isegi kulunud jooni suudetakse välja lugeda, mida varasemad kaamerad ei suutnud ja sealt veel miskit infot välja arvutada. Juhiabi vaatab kaameraga ette ja külgedele, ta saab väga hästi aru 50+ meetri ulatuses, et millal joon katkeb ja millal edasi läheb, vaatab ette, vaatab kõrvale, joonistab joone enda jaoks pikalt ette. Piisab kui vasta sedasama kaamerasilma miski hea tiivuline lendab, mis ei põhjusta piisavalt head plekki, et "hädaväljalülitus" läbi suruda vaid põhjustab optilise illusiooni ja nii me võssa panemegi. Kõige lihtsam seletus ilam müstikata. Kinnitada ei saa, sest ei näe ju "logi" et mis päriselt juhtus ja mida masin nägi tollel hetkel, mitte ei arvanud vaid nägi.

Tegelikult on ju teed täis neid abidega autosid ja vaevalt et kõik juhid enne sõitu lüliteid näpivad. Seega miks just see auto otsustas mujale sõita?
Ehk siiski juht tegeles tol hetkel pagan teab millega (ja kirjas ju oli, et vaatas mujale), seega võis ju kindlustuse jaoks mingi ilusa legendi välja mõelda küll.
Seega tuleks kasutusele võtta hoopis salongikaamera, mis jälgib juhi tegemisi ning mille salvestis säilib näit 24h enne kui kustutatakse ehk siis vahetult peale mingit intsidenti on võimalik juhi tegevus tuvastada.

Kärsale: väga leidlikult tõlgendavad. Nagu ka kaldseid järske ja kitsaid puude varje õhtusel ajal.

Mul on olnud vajadus viimase paari aasta jooksul pruukida kümnekonna autovalmistaja produkte ja mitte ühegi puhul ei ole üle paarikümne kilomeetri suutnud nende "abistamist" taluda. Ikka leiab kunstmõistus, et minu pandud kurss silmaga tajutavat teed mööda ei ole mitte ohutu ning tuleb keerata kuhugi parallelmaailma rajale. Jube tüütu ja lõpeb varem või hiljem süsteemi väljalülitamisega. Millest on kujunenud juba refleks:)

Kui nüüd safjoor oli nutijoobesse langenud ning tehismõistuse tehtud korrektsioon talle ootamatult esiklaasist paistma hakkas, siis ähmiga tehtud ülekorrigeerimisele kipuvad jeebuselised üsna kergesti reageerima seliliheitmisega.

auto ju annab sellest teada,kui ta mingi hetk ei suuda jooni lugeda.samamoodi annab teada,kui jälle suudab.toimib see süsteem loomulikult kõige paremini mööda bahni sõites.näitad suunda ja auto vahetab ise rida jne.
meie lehmaradadel pole erilist pointi.

Aga mis siis, kui suudab jooni lugeda? Kui natukenegi oled optikat torkinud, siis saad aru, et pisike kriim läätse peal või vaateväljas vms võib igasugu huvitavaid illusioone tekitada. Küsimus on ainult, milla masin otsuse vastu võtab, see on talle aga progrejate poolt ette öeldud.
Seda ma ütlesingi ülevalpool, et masin ei mõtle, masin teeb nii nagu öeldud! Kui tema näeb joont, siis ta jälgib joont, tema jaoks pole vahet, kas see on õige kujuga õiges kohas kärbse koib või päriselt joon tee peal. Rõhutan ka veelkord sõna TÕENÄOSUS.
Selleks, et masin arvutaks välja, et ta peakaamera ees on mingi stt, mitte pärisasi, on tal tagavarakaameratest infot vaja. Kraavist pääsemiseks võib siis hilja olla. Samas kui liiga vara reageerida, siis võib hoopis suvaline mustus sind lihtsalt kraavi keerata. Tuleb leida lihtsalt kesktee, mis on parem keskmisest juhist ja see sisse progreda.

Kahjuks on video kehva heliga. Ja ega vga palju näha polegi. Kuid siiski..

https://x.com/PicturesFoIder/status/1832802993751699695

Autopiloodil olev Tesla. https://www.msn.com/de-de/video/nachrichten/im-autopilot-unt
erwegs-tesla-kracht-auf-autobahn-in-absperrung/vi-AA1s06XR?o
cid=entnewsntp&cvid=4bca78125f2c4ae492ee461cfd7bc4e2&
;ei=40

Milliste masinate autopiloot (cruise control) on teile parima mulje jätnud? Kas Tesla on ikka teistest tootjatest põlvkonna jagu ees?
Hiljuti sai ühe uuema Toyotaga sõidetud ja selle autopiloot toimetas küll hästi. Seda ei saa öelda VW grupi masinate kohta, mille reahoidjad rohkem segavad kui aitavad.
Ma sõidan autopiloodiga nii palju kui võimalik, nii et auto ostu puhul üks olulisi omadusi, mida vaatan.

cruise control on üks asi ja isesõitev teine asi. Püsikas on bro asi, aga rajahoidja täiesti mõttetu vidin- kas ise ei suuda oma sõidurajal püsida?

Oleneb, kui palju km seljataga on. Peale 1500't on väga abiks asi. KIA Ceed'l töötab väga hästi, Peougetil töötab väga hästi, 2023 Octaviaga on väga ebameeldivad kogemused, reageeris suvalise veelombi peale nagu oleks kohe vastu seina sõimas. Marita57'ga sai sellest räägitud, temal sellist kogemust ei tekkinud selle aparaadiga samas, vb sain vigase asjanduse.
Autopiloot on siiski asi, mis ise sõidab sinu eest, mitte lihtsalt tavaline püsikas või natukene edasi arendatud püsikas.
Minul on püsikale üks nõue veel, et saaks panna vana hea lihtsalt kiirusehoidja peale, mis ei sõltu radarist. Kui talvel radar jama täis või päike ära pimestab fotosilma, siis ei saa üldse kasutada, nendel hetkedel tahaks kasvõi ilma abita püsikat kasutada. Ceedil seda teha ei saa näiteks, ainult anduritega või üldse mitte.

¤¤¤Püsikas on bro asi, aga rajahoidja täiesti mõttetu vidin- kas ise ei suuda oma sõidurajal püsida?¤¤¤

Mitte et ei suuda, aga miks peaks, kui seda teevad mõnes olukorras päkapikud palju mugavamalt? Sama lugu ka automaagilise käiguvahetamisega, stardiabiga, mäestlaskumisabiga jne. On asju, mida elektroonika saabki teha paremini inimesest (nt pidurdada vajadusel neljast rattast ainult ühte) või mida inimene küll saab teha, aga elektroonika saab kriitilise olukorra tekkides sellega inimesest hakkama paremini-kiiremini. Ma sellepärast pooldan igasuguseid "abimehi" eeldusel, et nende sekkumise saab kiirelt välja lülitada. Parim näide on vast ABS, sest on olukordi, kus on olulisem juhitavuse säilitamine ja olukordi, kus on olulisem juhitavuse säilitamise asemel hoopis kiiremini pidama saada - seda elektroonika veel otsustada ei oska (?), millises olukorras kumb neist olulisem on.

Saan tuua värske näite BMW 745Le koha pealt, mis on keskmisest laiem auto ja millega lasin äsja Soomes igapäevaselt alla 100km otsasid väikestel teedel. See tehnoloogia paar aastat vana "premium" BMW peal peaks olema tõesti tehnika viimane sõna. Ei õnnestunud testida, kas sellel ka "kraavikeeramise funktsioon" on olemas laupkokkupõrke (st nurgaga kokkupõrke) vältimiseks (nt Polestariga, millega suvel sõitsin, sellel on see olemas ja omaniku sõnul oskab ka arvestada vastutulevate autode liikumise suunaga).

Igal juhul minu reaalsus oli see, et kui neil kitsastel asfaltteedel tuli sõiduauto vastu, siis mahtusime mõlemad teele kenasti ära. Kui lasin teel servajoonele liiga lähedale, hakkas auto vastu kangutama ja kui jõuga tagasi ei keeranud, hakkas vastutulija vilgutama vms, sest kui mina polnud piisavalt tee ääres, sundis see hoopis teda teepeenrani liikuma, kuigi ilma elektroonika sekkumiseta oleksime mõlemad kenasti teele ära mahtunud. Vastutulevate veoautodega oli aga probleem tõsine, sest seal pidin jõuga keeramagi ratastega tee serva tähistava joone peale ja mõnes kohas ratastega teepeenralegi minema. Seal ajas kangutamine närvi, sest kui oleksin leppinud auto valitud sõidujoonega, oleks vastutulija pidanudki kraavi sõitma. Selle koha peal mul küsimus tekkiski, et kuna veokas "igaks juhuks" kraavi kindlasti ei sõida, kas siis oleks BMW valinud kokkupõrke või ise kraavi keeranud? Kahtlustan viimast, sest oli olukordi, kus auto sellele absoluutselt vastu ei puigelnud, kui ma maanteekiirusel teepeenralt lisa võtsin. Aga see oli pigem erandlik olukord kui reegel. Reaalselt aga on minu jaoks neid samu teid olnud sama stressirohke sõita ainult veoautodega, aga nende roolis olen ma alati arvanud, et mingid lumehelbekesed ei julge autoga tee serva tõmmata, mitte et nad samal ajal auto reahoidjaga üksteisevõidu rooli kangutavad:) Isesõitja roolis häiris eelkõige ikkagi see, et olenevalt olukorrast käitub elektroonika täiesti erinevalt, sh ka minu sekkumise osas. Mitte fakt ise, et elektroonika autot juhib.

Üldiselt on tehnika ikkagi usaldusväärsem inimesest. Need mõned korrad, kui pikemalt (veits alla nädala) isejuhtijaid (st oma sõidurea ulatuses) saanud kasutada, on kõige ohtlikum moment olnud pärast mõne vanema auto rooli istudes, kui avastad, et pead hakkama linnas foori taga ise pidurdama:)) Kujutan ette, et veelgi ohtlikum oleks selline olukord, kus samal autol unustad ära, et kõik need elektroonilised abimehed on hetkel välja lülitatud või mingi rikke tõttu ei tööta (olgugi, et sõitu alustades aktsepteerisid auto antud veateadet "OK" vajutamisega).

Jeerum küll, ei ole vaja seda rajahoidjat nii ületähtsustada- lihtsalt vidin, mis püüab korrigeerida mõned juhi eksimused kui näiteks miniseelikus rattavahetajat liiga kauaks passima jääd ja auto valge joone poole suundub. Arvata, et selle abil saab muretult sõita, on täielik jama.

Püsikatest:
Endal on 2022a Passat, millel originaalis oli vaid ACC ning siis sai valida, et kas võtad koos radariga või ei võta üldse. Sai läppar külge pandud ning siis selgus, et hunnik vahvaid vidinaid ei olnud üldse aktiveeritud. Nii sai ka nö tavaline püsikas menüüs nähtavaks toodud. Ja rajahoidja on Passatil ikka ülinõme. Esmalt: olles aktiivse rajahoidja välja lülitanud, on see raip tagasi, kui masina uuesti käivitad ja... kuram, valikut, et ma ei taha rajahoidjat, masin omale mälusse ei jätnud - iga kord pidid nuppu vajutama, et mai taha seda rajaleidjat. Läppariga menüüs sai ka see valik aktiveeritud. Teiseks: rajahoidja tõmbles iga väiksema kui asja peale ja leidis joont ka seal, kus seda pole ning võimalik, et mitte kunagi ei tulegi.
-
Kunagi oli mul Põhja-Norras objektil töömasinaks mingi Kia (täpsemalt enam ei meenu, milline). Sellel ei leidnudki, et kuidas rajahoidjat saaks välja lülida. Ja kuramuse jäärapäine oli kah see hoidja - üle keskjoone ikka naljalt ei saanud. Paned suuna sisse, siis pold probleemi.
Siinkohal tekkis mõte, et kui vastassuunast peaks masin sulle otse peale sõitma (no tekib siuke F1 situatsioon, kus kõik toimub alla sekundi) ja valikus oleks pääsetee ainult üle keskjoone. Instinktiivselt tahaks vasakule haarata, a auto kuram punnib vastu. Ja no, kellel oleks siis aega seda suunda näidata..... Kas siis oleks mats?

Nagu siin juba paar postitust on räägitud, siis see reahoidja võib kohati päris ohtlikke olukordi tekitada. Eriti ohtlikuks läheb asi siis kui on lühirendiauto ja abimehe olemasolu tuleb välja alles liiklussituatsioonis, kus üllatusi ei soovi. Endal tuleb kohe meelde juhus, kus võtsin Bolt Drive auto ja selle abimees põrgatas mind joone pealt tagasi otse jalgratturi suunas teele. Ei ole meeldiv olukord kui see üllatusena tuleb.

Või nt. ConnorFlinti küsimuski.. kui suurema hoo pealt selline olukord tekib, siis OK, õnnestub vast jõuga keerata üle keskjoone, aga siis mingi suvaline hetk abimees otsustab, et "oleme üle joone, oht möödas" ja ei punnita enam vastu. Juht aga ikka väänab meeleheitlikult nö. mõtte inertsist rooli vasakule ja võib vabalt kraavis lõpetada. Ma usun, et keegi ei läheks vabatahtlikult sõitma autoga, millel roolivõimendi lõpetaks (vähemalt mingites olukordades) etteaimamatul hetkel töö. Paraku aga just sellist asja direktiivid peale suruvad, st. kogu abimeeste kompott on by default sisse lülitatud.

Proovige järgi kõige pealt, hetkel kõik ennustavad õuntega. Minu masin timmib kogu aeg ennast aga kui järsku liigutust teha, siis ta laseb ikkagi juhil otsustada, mul siis Nissani loogikaga.
Hea oleks, kui 150+ kiiruse pealt üldse need asjad välja lülitataks automaatselt, sest maru kehva oli 200 peal KIA'ga avastada, et nügib rooli ja võiks selle jama välja lülitada üldse.
Igatahes, igal tehasel on oma loogika ja nüüd peate ise mehed olema, millise tootja loogika teie jaoks parim on. Bolt Drive pole autotootja.

Kärss kirjutas: Üldiselt on tehnika ikkagi usaldusväärsem inimesest.
See on mõnes mõttes üsna loll arvamine, sest nagu Deus mainis, siis kõik on tegelikult ühe-mõne programmisti kirjutatud kood, igas tehases oma seltskond, katsetati seda kuskil testrajal või tavaaoludes rahulikult liigeldes ning anti roheline tuli- noh, töötab vist kah. Aga just situatsioonides, mis kipuvad käest minema, tuleb juhil endal tegutseda ja mõelda ning nullida selle vidina tuim rida realt koodi järgimine. Üldselt ta muidugi käsi ei vääna ja juhtimist lõplikult üle ei võta, aga piisavalt on kogenematuid juhte, kellel võib teatud situatsioonis juhe kokku joosta, samas tehnika toimetab oma programmi järgi edasi, sest ta ei tea, mis tegelikult toimub.
Võtame kasvõi käest läinud teslad- vinge tehnika jooksis lihtsalt kokku. Neid näiteid vist piisavalt.

FCA kohta lihtne kokkuvõte:
https://sonastik.autokutse.ee/docs/eesliikujaga-kokkuporke-v
altimise-abisussteem-fca/

Äkki keegi osavam googeldaja leiab mõne lingi ka nende keerulisemate süsteemide kohta, mis arvestavad lisaks eessõitvatele autodele ka vastutulevate autodega, jalgratturitega jne? Tahaks isegi teada, sest olen sõpradelt kuulnud mõnikümmend olukorrakirjeldust erinevate tootjate erinevate süsteemide toimimisest, aga ega nad keegi ei tea seda, miks auto neid kummalisi otsuseid ise vastu võtab või millises olukorras tasuks need pigem välja lülitada ja millises mitte. Tundub mõistlik harida end selles osas, sest, tahame või ei taha, see on paratamatult autonduse tulevik lumehelbekeste planeedil.

¤¤¤Kärss kirjutas: Üldiselt on tehnika ikkagi usaldusväärsem inimesest. See on mõnes mõttes üsna loll arvamine¤¤¤

¤¤¤aga piisavalt on kogenematuid juhte¤¤¤

Eelkõige seda pidasingi silmas, et kogenematuid juhte on rohkem kui programmeerimisvigu:))

Autole võib panna külge ükskõik kui palju andureid, aga nende signaalide pealt tehtud otsus ei sisalda nagunii kunagi kogemusi, mis on just sellel konkreetsel teelõigul omandatud ka aastakümneid enne igasuguseid "isejuhtimisi" ja kõigi muude olukordade üldistamine selle ühe (juhtumisi just kriitilise!) ohtliku teelõigu kohta ei saagi olla parim võimalik. Aga on tõenäoliselt ikkagi parem kui "kogenematu juhi" otsus (heaks näiteks erandi kohta on vast mu bemari huumor, kus tee laius-kurvid-mäed vahelduvad ja tänane "juhtimise segamise abide" tipptase ei suuda nendega veel arvestada). Me näeme ju praegu AI võidukäiku, kus tehisintellekt õpib peale tarkuste ka inimlikke lollusi. Eks see toimub ka autonduses, kus tulebki arvestada sellega, et inimesed teevad vigu ja järgmised inimesed teevad neile vigadele reageerides omakorda veel hullemaid vigu:)

"Äkki keegi osavam googeldaja leiab mõne lingi ka nende keerulisemate süsteemide kohta, mis arvestavad lisaks eessõitvatele autodele ka vastutulevate autodega, jalgratturitega jne?"

https://scholar.google.com/ märksõna "adas camera"
Sealt leiab palju lugemist teoreetilise köögipoole pealt. On ka täitsa tasuta alla laetavaid artikleid. Erinevate autotootjate poolt kasutatavaid algoritme ei leia, aga kui teema huvitab, siis lugemist kindlasti.

hmm.poleks uskunud,et mõnel automargil ei saa püsikat kasutades rajahoidjat välja lülitada.see rajahoidja on tegelikult ikkagi mõeldud suurte trasside peal sõitmiseks.auto vahetab ise rida,kui suunda näitad jne.rajahoidja on tegelikult ohtlik libedal teel sõites.mul mersul saab kõik abid välja lülitada ja seda ei pea tegema peale igat käivitust mis oleks äärmiselt tüütu

AI saab sõidukit juhtida ainult olemasoleva toetava infrastruktuuri najal, mis pole sugugi odav tegelikult! Seniks oleks odavam pigem nn "kaugjuhitav sõiduk" :)

Lõbus video teemasse.
https://www.facebook.com/reel/1562173378024767

https://www.iltalehti.fi/palat/d548624f-e715-4e33-8155-6409b
a008180

Siin on üks oluliselt vähem lõbus video. Kes soomet ei tönka, siis tekst väidab, et korrigeerimise tegi autopiloot. Kui see peaks tõsi olema, siis on need vigurid ikka väga heale tasemele jõudnud.

Lisan siia lingi teise teemasse, mis väga otseselt ka siinsega haakub, sest osa neist probleemidest tekitatakse sama info töötlemise tulemusena. Ega ka eelmise video puhul on võimalikud mõlemad variandid, et auto juhtis end sel hetkel ise või siis juhtis ikkagi juht, aga auto tegi iseseisvalt ainult selle liigutuse, mida keegi oodata ei osanud. Kehv lugu mõlemal juhul.

"Kogemused ohtlikuks osutunud juhiabidega"
https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?mod=1&tid=174459

Lidar vs kaamera isejuhtivatel autodel.
https://www.thedrive.com/news/tesla-autopilot-fails-wile-e-c
oyote-test-drives-itself-into-picture-of-a-road

¤¤¤The final test draws inspiration from the famous Wile E. Coyote versus Road Runner cartoons—meep, meep! The wall stretches the entire width of the road and it blends in surprisingly well with the landscape surrounding it. It hopefully can’t fool a human driver, however, and it doesn’t fool the lidar-equipped Lexus, either. The prototype detects that it’s speeding toward a wall and stops without drama. The Model Y starts driving toward the wall, reaches 40 mph, engages Autopilot, and crashes right through the wall.¤¤¤

Kerisin video "õige koha peale" valmis. Keda teema rohkem huvitab, võib lugeda läbi kogu artikli, kerida video algusesse ja nautida seal teisigi tehtavaid teste (postituse juures olev pilt on teaser).
https://youtu.be/IQJL3htsDyQ?t=914

Edit: nüüd ka eesti keeles
https://tehnika.postimees.ee/8212798/video-vaata-kuidas-tesl
a-autopiloot-taiskiirusel-vastu-seina-porutab

Muudetud 19.03.25 11:07

:))
https://www.facebook.com/reel/979913794016973

Igal pool võõramaa foorumites jagatakse pidevalt videosid erandlikest olukordadest (näiteks avarii, tagaajamine, operatiivsõidukid vm), kus liiklusoludest aru saavad inimesed taipvad tõmmata ise tee serva, kuid isejuhtiva auto või pakiroboti jaoks on see lihtsalt tühi tänav - liikuvate sõidukite puudumine on arvutile "arusaamatu" ja sõidab siis ette neile, kelle jaoks just tänav või maantee tühjaks tehti. Suvavideo:
https://www.youtube.com/shorts/4BFrHnwkT9Y

Teine "lõbus" näide on olukorrast, kus isejuhtiv takso laseb kliendil väljuda keset politseioperatsiooni, sest masina jaoks oli taaskord tegu lihtsalt tühja tänavaga:)
https://www.instagram.com/activeprogrammer/p/DR1ZQPIDH5o/

Veelkord, need pole mitte poolt-vastuargumendid, vaid tehisarul on lihtsalt veel nii palju õppida inimloogika jäljendamiseks. Tutvusringkonnas on paraku olemas ka kogemus, kus juht kaotas sõites teadvuse ja avarii jäi toimumata just tänu auto oskusele inimestele mitte otsa sõita. Ma ei teagi, mis oleks juhtunud siis, kui oleks olnud inimeste asemel tegu näiteks orava või rebasega, sest selles riigis on põdrast väiksema looma ettejooksmisel äkkpidurduse tegemine just liiklusohutuse huvides keelatud, kuid selline riigispetsiifika seadusandluses peaks kajastuma ka isejuhtivate autode käitumises. See on üsna kindlasti võimalik lihvida ka usaldusväärsemaks kui turistide otsused, sest me ei tea võõral maal turistidena rendiautode roolis vist kunagi selliseid nüansse ega ka kohalike tüüpilist käitumismudelit sellistes ootamatutes olukordades, mille olemasolustki kuulnud pole. Ehk siis käituksime seal kohalike arvates sama ajuvabalt, nagu troopilisest kliimast tulnud turistid meie juures autoga kiilasjääl külglibisemisse sattudes:))

Neid juhte, kes taipavad ruumi teha, jääb paraku kogu aeg vähemaks. Minu õigus, minu rida, minu kiirus, minul oli roheline ja mind ei koti on muutmas peavooluks vast juba. Eriti torkab silma selles riigis, kus kassi päästmine keelatud on. Seda viimast ütlen küll kahjuks videomaterjalide põhjal, seal käin harva.
Kuna liiklusse on pääsenud ja kohati sunnitud (valglinnastumine) inimesi, kes rooli taha ei sobi, siis neile oleks suureks abiks auto, mis oskab õigeid lahendusi genereerida no vähemalt sama kiiresti kui me ise teeme.
Põnev oleks kui aluseks võetaks põhimõte - kui keegi peab minu tõttu pidurdama, suunda muutma või kiirendama (ka jalakäija) siis on programmis ikka veel mingi viga....

Muudetud 13.12.25 23:04

Ma üldistaksin pigem niipidi, et mida kaugemale meist lõunasse (rääkimata Aasiast:), seda rohkem on inimestel harjumus sõita pilk peeglites ja see annab kohe võimaluse reageerida kiirelt ebatüüpilistele olukordadele (Aasias pigem ei reageerita operatiivautodele, küll aga liiklusele). Meie kontinendil aga, kui sireen on kuulda, ei mõelda sellele, kust suunast see võiks tulla, on autod kohe tee ääres. Pole isegi arvet pidanud, kui paljudes riikides ka ise niiviisi operatiivautorida tekitada olen saanud.
https://www.youtube.com/shorts/uk3iGYoK2bE
Isegi poolakad suudavad:)
https://www.youtube.com/watch?v=OmyNBEM3RlM
Seda on märgata juba Leeduski. Lätis pole selliste olukordade keskele sattunud, kuigi juba vahetult üle riigipiiri minnes tuleb KOHESELT kohanduda sealse liikluse eripäradega, millega ka Eesti numbreid kandvate autode juhid kõik hästi hakkama saavad.

Sellist häireolukorra käitumist ei peaks olema üldse keeruline õpetada isejuhtivatele liiklusvahenditele, sest väliste mikrofonide kaudu saab otsustada kiirelt, kas sireen läheneb või kaugeneb. Mittekabriolettkerega autodes pole inimesel võimalustki sellest sama kiirelt aru saada.

Midagi on toimumas.
https://novaator.err.ee/1609903306/nvidia-juht-lubas-lahenda
da-isejuhtivate-autode-vead-uue-kiibiga

##Meenutagem mõne aasta tagust traagilist õnnetust, kus isejuhtiv auto surmas jalgratast käekõrval lükanud inimese. Auto tehisintellekt ei suutnud olukorda lahendada, sest tarkvaras puudus stsenaarium juhuks, kui inimene ei sõida rattaga, vaid kõnnib selle kõrval.
/.../
Ligemale 99 protsenti tähistab seda osa liiklusest, mis kordub ja on etteaimatav. Ühel hetkel paigutatakse aga tee serva ajutine liiklusmärk, algab torm, sõiduteele veerevad prügikastid ja inimesed liiguvad ettearvamatult. Eksitav on petta end võltsturvatundega, mõeldes, et need juhtumid on haruldased. Paraku on nende valik lõpmatu. Inimesed elavad samuti iga päev. Lõpuks tekib olukord, millega nad ei saa hakkama.

Ent piirdudes liiklusega, pole ka inimesed ise seda pika saba probleemi lahendanud. Nad põhjustavad igal aastal tuhandeid inimohvritega eksimusi. Me aktsepteerime teiste inimeste ebatäiuslikkust. Tulevikus selgub ,millist ebatäiuslikkuse taset nõustume aktsepteerima masinatest juhtide puhul. Nvidia samm tähendab muu hulgas sedagi, et vastutus ei lasu edaspidi tarkvara arendajal, vaid iseseisvalt arutleval autol.##

Auto isejuhtimine ei on natuke laiemas mõttes kõige tavalisem tarkvara. On mingisugune hulk sisendeid, mille järgi tehakse otsuseid. Seega kehtivad ka kõik tarkvara arendamise juures kogetavad probleemid alatates lihtlabastest "bugidest" kuni selleni, et tekib olukord, mida tarkvara looja ei suutnud ette näha. Ainus erinevus tavatarkvarast on see, et ühel juhul jääd sa ilma natukesest tööst või teeb arvuti restardi, siis teisel juhul võid lõpetada piparkoogina teeäärse kase küljes.

Lennuki autopiloodiga võrdlus on mõnes mõttes asjakohane, aga lennukid opereerivad väga palju standardiseeritumas keskkonnas, kus on spetsiaalne taristu, süsteemid on mitmekordselt dubleeritud ja sellegipoolest on erihariduse ja treeninguga spetsialist pardal olemas ja valmis lendamist üle võtma. Seejuures piloot on läbinud erikursuse just selle lennukitüübiga lendamiseks, läbib regulaarselt kontrolle ja koolitusi jne. Erinevalt autojuhist, kes võib peale autokooli lõpetamist kuni surmani autoga sõita ja ainus kontroll on perearst 10 aasta tagant.

Huviga sõidaks täna linnas mõne isejuhtiva autoga. Pole jooni, pole sõiduradu, pole õiget nähtavust, midagi on jääs, äärekivid ja saared on peidus jne. Me ei ela Hispaanias, seda tahaks meelde tuletada ka igasugu lollakate saarekeste ehitajatele. Hoidke need siis ka puhtad, kui suudate. Tohutult velgi on rikutud, hullemal juhul kõver sillajooks.

90ndatel olevat autokoolides õpetatud noori nii, et kui sa ei tea, kellel on õigus, mida peab tegema vms, siis ära lahku oma reast, jää seisma ja ära tee enne midagi, kui sa oled kindel, et su tegevus on ohutu. Raske on mõista, miks ei saa seda sama loogikat õpetada isejuhtijatele, et kui on bugi, error või olukord, mida tarkvara lahendada ei suuda, siis jääb auto seisma ja/või liigub edasi ainult tingimusel, et juht võtab juhtimise üle. See välistaks märkimisväärse hulga neid AI tehtavad lollusi ebastandardsetes olukordades. Samuti pole AI-le keeruline õpetada, et kui satud segadusse, pane ohukad peale juba enne seisma jätmist. Siis kõik näeksid, et liikluses tekkis probleem, mis võibolla laheneb või siis vajab lahendamiseks äkki kaasliiklejate mõistmist.

Samal ajal suudab see isejuhtijate AI minna paanikasse heinamaal isegi üksiku pikema rohukõrre pärast ja lüüa siis pidurid blokki:))

Viimaste päevade ilm illustreerib suurepäraselt, et olukordades, milles tänapäevane automaagia pole võimeline orienteeruma, ei peaks olema zooroopa seadusandjatel ka õigust nõuda sellises regioonis müüdavatelt autodelt neid debiilseid "imbetsillilisasid" alates ABS-st kuni kõikmõeldavate rajaleidjateni. Paljud inimesed oleksid õnnelikud, kui need oleks nö tasuta lisavarustus või siis väljalülitatavad. Sellest hetkest, kui AI-automaagia suudab nende auto põhja kraapivate roobaste ja kapotikõrguste tuisuvaaludega inimesest paremini hakkama saada, on alles põhjust need kohustuslikuks muuta. Sama kehtib ka sisepõlemismootorite rohepesuseadmete kohta, mis külmas kliimas ei tööta, ei tööta piisava efektiivsusega või töötavad selle arvelt, et lühendavad mootori/auto kasutuskõlblikku elukaart.

Lihtsalt üks lühike videojupike isekulgejatest pilukate juures. Selliste ratastel pakirobotite kohta peaks veel eriti hästi kehtima see, et kuhu neil krt nii kiire on?
https://www.facebook.com/watch/?v=1843027089673285

Huvitav lugemine praktilistest kogemustest Eestis.
https://www.facebook.com/groups/elektriautodeestis/posts/443
2591880306489

Kui see uudis äkki mõnel autohuvilisel veel kahe silma vahele on jäänud:
https://www.err.ee/1610042365/eesti-lubas-teedele-isejuhtiva
d-autod

###Niin on kindel, et tulevik toob meile autojuhtide rolli vähenemise ja täielikult automatiseeritud tarkvaral põhineva juhtimise suurenemise, seetõttu võiks Eesti hakata juba ka seaduseid selleks ette valmistama.###

Kui juhtimine on TÄIELIKULT automatiseeritud, on "autojuhi" mõiste kasutamine juba koomiline ja miks peaks selliselt inimeselt, kes ei juhi ja võiks vabalt ka pime olla, eeldama üldse juhtimisõigust?

Uudis, mis levib igal pool tehnoloogiavastaste kanalites, on tegelikult libauudis - mitte buss ei kräshinud, vaid tramm sõitis bussile otsa. Aga vandenõuteooeriitikute jaoks oli juba ots lahti tehtud:)

Põhjus, miks selle libauudise siia üldse panin, tuli välja erinevate some kanalite kommentaare sõeludes ja see järeldus on minu arvates üsnagi asjalik. AI-buss ei pruukinudki midagi valesti teha, vaid isesõitvate masinate (isegi pakirobotite) käitumine liikluses on inimeste jaoks sageli ebaloogiline. Me pole lihtsalt harjunud sellega, milliseid otsuseid masinad vastu võtavad. See on tulnud välja ka mitmetest teistest isejuhtijate avariide analüüsidest. Me peame nendega lihtsalt vaikselt harjuma hakkama. Nagu ka kiiresti sõitvate (tõuke)ratastega.
Pilt võetud siit.
https://www.facebook.com/fossbytes/posts/pfbid02EbjBny1HsKLR
tG8uB8t64NwBaKMJfW9WnY9c6BT8Uz1oeoCsQHTnM5tawbVFwR4Ll

Sellest isejuhtimise algusaegadest oleme igatahes jõudnud hulgim samme edasi.
https://www.youtube.com/watch?v=aNi17YLnZpg

Siin saab näha hulgim isejuhtivate autode poolt tekitatud lõbusaid ja ka täiesti wtf olukordi. Neid on ikka palju, kus tekib küsimus, et mida ma ise sellises olukorras teeksin või mis saaks siis, kui neid isejuhtijaid oleks mitu korda rohkem - arvatavasti jookseks inimestel juhe kokku:)
https://www.youtube.com/watch?v=ukLgCJUeBuI