Särtsuautode teemasse pidevalt tagasi tuleva kliimaofftopiku õige koht on edaspidi siin. Panin mõned pildid kah õli tulle valamiseks:P Esimesel kahel pildil on tuuleturbiinilabade surnuaed Casperis, Wyomingis North Platte jõe ääres peale oma 25-aastase tööelu lõppu (lõigatakse kolmeks tükiks, transporditakse ja maetakse) - see on üks paljudest rohelise energiaga seotud asjadest, millest "rohedikud" rääkida ei taha ja millega samal ajal roherevolutsiooni alles ootavad inimesed end samuti siduda ei taha. Eks mingi osa nii rohepesust kui ka selle vastasest liikumisest on väljamõeldised, mis peale avaldamist Internetis oma elu elama hakkavad. See siin on sobiv koht nende valede paljastamiseks, uute faktide avaldamiseks, arvutamiseks jpm jaoks, mis meid ehk natukenegi tõele lähemale võiks viia.

Arvestades sellega, palju tarbivad elektrit kõiksugu serveripargid, kus istuvad kõiksugu veebisaidid, kaasa arvatud siinnegi, siis on netikommentaatorid ühed suuremad reostajad. Aga üldiselt kogu reostus tuleb sellest, et meile meeldib tarbida- ostame ja viskame ära on kõige lihtsam selgitus kogu reostamisele.

See rohejura on meeletu pettus! Kui esitada küsimus "Cui bono", ehk kellele on see kasulik, siis jõutakse välja alati ühtede ja samade perekondade juurde.
Elektriauto on nii öko, et õnn võtab silma märjaks?
Aga- kaevandustes töötavad nt koobalti saamiseks lapsed, see pole mingi probleem, sest sellest ju sähmisaani omanik ei pea teadma. Samuti ei ole mina leidnud mitte kusagilt avalikku, tarbijale suunatud infot, et millisel moel see sähmisaan tegelikult toodetakse ja palju selle neli "ökoloogilist rehvijälge" seda maakera koormavad ja missugune on nendes kasutatavate materjalide tegelik tootmistsükkel, nende hilisem utiliseerimine jms.
Kuidas üldse saab võta tõsiselt neid ökoterroriste, kes vaimselt ja teab kuidas veel vägistavad Grete nimelist aspergerit!?
Sköölstreikida, jääda rumalaks ja lugeda maha ettekirjutet jura ja saada vähearenenute ikooniks ja ärikate marionetiks- see pole teabmis ilus elu ja perspektiiv arukale inimesele.
Siinkohal võiks esile tuua taas fakti, et ilma greetedeta, ilma ökofašistlike väljaastumisteta jms oli nt meie kohalik kliima veel 1500- 1000 aastat nii soe, et meri ei külmunud ja rannarahvas sai lääne pool kuni praeguse Marokoni aastaringselt röövimas käia, kevad- ja sügistormid graafikust välja arvatud. Okaspuid peaaegu polnud ja maad katsid lopsakad lehispuumetsad, nagu praegu nt Prantsusmaal, Lorraines, kus aprilli lõpus puud lehes ja lilled õitsevad.
Ja siis see "Väike Jääaeg" keskajal ja soojenemise algus jne... jne... Kunagi olid siin üldse liustikud!
Seega- väheharitud inimesele saab mistahes pahna pähe toppida, kraaksudes "homme te surete", "kuidas nad julgevad!" vms, varustada see korraliku eeskava ja etendusega ja nad maksavad selle pulli kinni, ise arvates, et nad saavad hakkama mingi üllaga.
Mina ostsin eile 1987 aastal toodetud tööriista, töötab senini, tehasevärvi all ja kaalu tuleb mõõta ühikus tonn nt. Samasugune kaasaegne sitanikerdis kaalub 3x vähem ja kestab5x vähem.
Külmkapid, plastikust kodumasinad, nt mõneaastase eaga õmblusmasinad (ka see mul 50 aastat vana ja kulumisjälgedeta TEXTIMA), mis ei ela üle mõne aasta- missugune ökoloogiline kahju ja kasum ärikatele.
Toimub prügitootmine vaking "kreetede" klaköörikoori saatel ja inimene ostab mingi "ökojunni" ja arvab, et sooritas mingi heateo?
Lugege energia jäävuse teemat, üks onu Albert võttis kokku kirjutada.
Kui masinat ajab ringi nt 3 kW mootor, siis see on 3 kW ökona ja mitteökona, võetakse summaarselt sama energiahulk, kui asendame selle "ökoma" 2 kW mootoriga, on jõudlus väiksem, seade nõrgem, kuid me kasutame tulemuse saamiseks ikkagi sama energiahulga kuid ärikas saab müüa nt kahe 3 kW mootori asemel kolm 2 kW mootorit, et sama töö saaks tehtud jne.
Matemaatiliselt asjad ei klapi, ökoloogia osas ei klapi, küll alati kasumlikkuse printsiibil.

Parandus: loeme lehtpuumetsad, mitte lehispuumetsad, kuigi "okkaline" lehis on lehtpuu ja väide oleks olnud osaliselt õige kuid mitte vastavas, soovitud kontekstis.
Ja eile soetet sedade on mitte 1987 aasta toodang vaid 1967 aasta oma.
Muide- kasutusel on isegi tööstustes veel eelmise sajani alguses toodetud "mitteökoloogilised" tööpingid, mis seni laitmatult toimivad- ka koht järelduste tegemiseks.
Tootkem prügi, et osta asemele uus prügi! Juhhei!

Olgem rohelised...
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/video-tesla-gigatehase
-ehitamine-toi-kaasa-massiivse-lageraie-ja-kohtuvaidluse-roo
majate-elupaikade-paastmiseks?id=92025199

Viimase aja (alates 1980) võidujooks söe kaevandamisel rohepesu valguses.
https://www.youtube.com/watch?v=ssQJnDHCBOw

CO2 emissioonid riikide kaupa, pikk 10min video alates 1880a
https://www.youtube.com/watch?v=yH1bD8IE6BU

Veel natuke "haudeerjuu" teemasse. Aga parem muudame ikka fossiilautosid rohepesu pärast janusemaks ja elukaared lühemaks, sest seal liigub raha, aga muus osas võib raiskavat tarbimist vabalt jätkata.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92539759/toidupanga-juht-e
estis-raisatakse-aastas-99-800-tonni-toitu-ja-pool-sellest-o
n-taiesti-soodav
Tsiteerin sealt lõiku:

"Kolmandik kogu maakera toidust visatakse lihtsalt ära. Aastas teeb see 1,3 miljardit tonni toitu, millest piisaks kolme miljardi inimese toidulaua katmiseks. Samal ajal sureb igal aastal nälga 3,1 miljonit last. 146 miljonit last on alakaalulised, 900 miljonit inimest virelevad näljas ja veel kaks miljardit inimest kannatavad alatoitumuse käes /.../ Euroliidus raisatakse igal aastal 88 miljonit tonni toitu.

Eestis raisatakse aastas 99 800 tonni toitu ja pool sellest on täiesti söödav /.../ raisku minevatest söödavatest toiduainetest 53% on pärit kodumajapidamistest, 19% restoranidest ja muudest toitlustusasutustest, 25% jaekaubandusest ja kaks protsenti tööstusest /.../

Toidujäätmed tekitavad 8,2% kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest, mida on peaaegu kuus korda rohkem kui lennunduse heitmeid. Kui toidujäätmed ja toiduraiskamine oleksid eraldi riik, oleks see riik maailmas suuruselt kolmas süsinikdioksiidi tekitaja."

Palju neid inimesi siis veel maakeral oleks, kui kõik toidetud saaks ja muudkui teineteisele pärast šokolaadikarva lapsi treiksid? Sest kui neil kõht täis sööta, siis oleks seks esimene asi, mis neile pähe tuleb :-)
Üksikindiviidi kohalt vaadates on tegemist tragöödiaga, aga suuremat pilti vaadates objektiivne reaalsus.
Või arvab keegi tõsimeeli, et "euroopa/usa" toidujäätmeid peaks nagu arvuti/it-jäätmeidki hakkama "ugandasse" vedama :-)

tegelikult on risti vastupidi ja see pole minu teooria, vaid ametlikult kinnitatud fakt- heal järjel olev valge inimene on eluga nii rahul, et ei viitsi lapsi eriti teha ja samas on ka rasestumisvastaseid vahendeid piisavalt käes ning voodielu on rohkem lõbu pärast, aga vaesem rahvas kolmandates riikides peab lapsi tegema, sest see on ainus võimalus tööjõu järelkasvule, kus juba lapsest saadik hakatakse seda vähest raha teenima ja perekonda toetama. väikeseks erandiks muidugi hiina, kus piirangud lastetegemisele.
seega vana valge maailm lihtsalt ükskord vaikselt hääbub ja asemele tulevad toonitud nahavärviga inimesed, sest ka heledam rahvas elab koos tumedamatega ja teevad lapsi ja nii see segunemine tasapisi käib.

100 000 tonni aastas läheb toitu raisku. See on umbes 200g päevas. Kodus pool sellest ehk 100g. Pool on sellest söödav ehk siis 50g. See on 2 viilu saia või pool väiksest õunast. Peab hakkama taldrikuid puhtaks lakkuma,et maailma näljahädast päästa.

Teisalt kui kuivalt numbreid vaadata, siis kodune toiduvalmistamine tuleb ära keelata, samuti restoranis söömine. Tuleb sööma hakata tööstuslikku kuivtoitu. Toiduraiskamine väheneks 50 korda ja süsinikuheitmed väheneksid pea 8%.

Numbrite võlu on natuke ikkagi koolis käinud, aga kuna numbrites on võlu, siis tuleb ju numbritega mängida.

Küsimus võlule, mille poolest riknenud toidus ära viskamine parem riknemata toidust? Riknema on sel lastud minna sellepärast, et seda toitu pole siis veel ära söödud, kui ta veel kõlbulik oli. Ei saa ainult vaadata ja öelda, et ainult riknemats toit on raiskamine. Ikka on mõnusam ja maitsvam poest toodud värsket saia haugata kui veits vanemat saia. Kes viskab vanema saia kohe ära, kes alles siis kui see köögis vastu jalutab, aga põhimõte on üks. Korralik toit on raisku lastud. Nõude puhtaks lakkumisest pole keegi rääkinud.

P.S. sinu 200g on per kärss. Neljaliikmelisel perel juba 800g. Ja nii iga päev. Ikka tühised 2 viilu saia või pool õuna?

Muudetud 16.02.21 15:05

Kodune majapidamine ja ära viskamine on tingitud suuresti linnainimeste realiseerimise tähtaja ületamise probleemid(st. ei kõlba enam), kaldun mina arvama. Minu majapidamises on pigem toidu defitsiit, sest koer, kass kanad ja muud lojused tahavad ka oma osa saada. Restoranid proovivad sulle kõik mis vähegi kõlbab sisse sööta, peamine, et see kraam ei lehkaks veel.

Ka minu kodus ei visata üldse toitu ära. Kohe üldse mitte (prügikast täitub kah eelkõige tee servadest korjatavast prügist, 240L/kvartalis on leping ja hea kui pool prügikastist täis saab). Poest ostame pigem just tähtaja ületamise lähedal olevat toitu, kuna kõik saab kasutatud ära ja koduloomad söövad kõik ülejäägid. Lakuvad taldrikud kah nii hästi läikima, et pole pesta vajagi:P

Pidurit on vaja tõmmata ikkagi tarbimispeole, kus inimesed tarbivad midagi, mida nad ise eriti ei väärtustagi. Nii visatakse ära kergekäelisemalt ja tarbitakse seda, millest väga rõõmugi ei osata tunda. Riiete kiirmoest mingi "surres arvel kõige rohkem pappi" võidujooksuni.
https://www.iflscience.com/technology/bitcoin-mining-now-use
s-more-electricity-than-argentina/

Jah Looder, sul on õigus. Tegemist ei ole 200g'ga ega ka 800g. Tegemist on siiski 7 000 000 000 000 grammiga ühe põlvkonna Eesti inimeste peale kokku.

Ei mina tea, kuidas toidu ära viskamise number kokku on saadud. Millalgi oli kuum teema, et 30 000 last on söövad lepalehti. Kõvemad pakkusid 60 000. Natuke pakkus huvi tulemuse saamine. Minu leitud allika järgi küsitleti koolilapsi, kas nad on kunagi tühja kõhuga magama läinud. Ka minu lapsed saavad seda väita. Seega kuuluvad lepalehtede sööjate hulka. Kui nüüd raiskamise numbriteni on sama moodi jõutud, siis jätavad need numbrid mind külmaks. Aga seda sa vist ei küsinud.

Kas riknenud toidu ära viskamine on parem kui riknemata toidu viskamine? Pisut küsimuse rõhuasetust väänates ütleks, et jah, tervisele kasulikum.

Aga seda sa jälle ilmselt ei mõelnud. Juhtisid tähelepanu sellele, et toit ei peaks üldse halvaks minema.

Eks seal on küsimus, kas toitu osta defitsiidi arvestusega või varuga. Kehakaalu keskmist kasvu arvestades võiksid inimesed osta defitsiidiga, aga seda ei saa ka lõpmatuseni teha. Koduses majapidamises ära visatud 100g (oletame, et riknemata, ei ole kartulikoored, õunasüdamed jmt) on sõltuvalt toidust energiasisaldusega 100-300 kCal. See tähendab ca 10% päevasest normist. Poes olles ei suuda mina küll nii täpselt planeerida. Eriti värske ja kiiresti rikneva toidu puhul. Täiesti nõus, et söödava kraami ära viskamine on arusaamatu. Tõsi ka see, et vahel hakkab sai varem oma elu elama kui arvestanud.

Samuti kogemus paari päeva tagusest, kus ühe päeva lahti olnud ja külmkapis seisnud poole kilone juustupakk läks lihtsalt hallitama. Seejuures "parim enne" oli paki peal märtsi lõpus.
Olen ma nüüd siis toiduraiskaja või mis?!
Üldiselt proovin samuti jälgida, et midagi üleliia poest ei ostaks ja ka midagi nii lihtsalt ära ei viskaks. Samuti aitab jääkide likvideerimisele kaasa ka pidevalt näljane koer. :-)
Aga jah kui veidi arvutama hakata, siis 200 g per nina päevas meie perekonnas küll mingit toitu niisama lihtsalt ära ei visata. Tundub päris suur number.

Muudetud 17.02.21 20:12

Loomulikult ei saa sellise asja vastu, kui toidu pakendamisel tekib praak ja toit rikneb juba avamata pakendis või värskelt avatud pakendiga. Mul omal hakkas paar päeva tagasi ostetud avamata pakendis kilo juustuviile külmikus elama. Säilivusaeg veel mitu kuud. Seda ei nimetagi raiskamiseks. Raiskamine on see, et ostad uue paki juustu ning avad selle, kui eelmisest pakist veel mõned järgi ja lased need ära kuivada või elama hakata ja siis viskad minema. Mis iganes toidu lased ise riknema.

Suuremat sorti pidevalt näljase lemmiklooma ökoloogiline käpajälg on sõiduauto suurune.
Hallitama läinud juustu vastu aitab see, kui maksta 20 prossa kõrgemat kilohinda ja osta 3x väiksem pakk.

Kui hallitab avamata pakendis, on tootja praak. Avatud pakendi puhul oleks mul piinlik rääkida oma külmkapi kehvast hügieenist. See ei tähenda, et juba kuu aega kapp pesemata peaks olema, aga hallitusjuustud on oma olemuselt seened. Lahtiselt hoitud sinihallitusjuust tähendabki seda, et kapis lendlevad seeneeosed ning varsti avaneb võimalus leida kapist ka sinihallitusvorsti ja -võid.

# Eestis raisatakse aastas 99 800 tonni toitu ja pool sellest on täiesti söödav /.../ raisku minevatest söödavatest toiduainetest 53% on pärit kodumajapidamistest, 19% restoranidest ja muudest toitlustusasutustest, 25% jaekaubandusest ja kaks protsenti tööstusest /.../

# Aga jah kui veidi arvutama hakata, siis 200 g per nina päevas meie perekonnas küll mingit toitu niisama lihtsalt ära ei visata. Tundub päris suur number.

Minu jaoks oleks päris huvitav teada, kuidas isegi teoreetiliselt on võimalik 200 g toitu per kärss ära visata iga issanda päev. See on neljaliikmelise pere kohta 800 grammi ehk peaaegu kilo. Mission impossible!

päevaga avatud pakendiga juustu hallitama minek ei tähenda külmkapi halba hügieeni. seal pidi olema tootja praak. sai koju transportimisel sutsu sooja ja voilaa, elu hakkas käima. minu kinnine pakk oli ka külmikus ainult päev või paar, kui seal hakkas vohama tõeline elu. juust oli kaetud musta hallitusega. saab transpordi käigus veits sooja (soe auto ja koju jõudes ka kohe külmikusse ei viska) ja piisab, et reziim rikutud ja elu möllab. kohe kindlasti ei ostnud ma poest musta hallitusega kaetud juustu. muidugi tootja kompenseeris selle juustu mulle.

marita, sinu jaoks mission impossible, teise jaoks mission possible. tegelikult on selliseid inimesi väga palju, kes viskavad toidu ära ainuüksi kuupäeva kukkudes, sõltumata sellest, et see on veel täiesti kõlbulik. ka minu naine oli selline meie tutvumise alguses. kõike tahtis kohe ära visata nii kui kuupäev kukkus. algselt oli vaidlusi, aga sai ümber koolitatud. samas ise oli väikestviisi keskkonna aktivist/tegelane, kuid toitu oli varmalt prügikasti viskama, aga teisalt on tema nii mõneski asjas mind koolitanud.

Lisaks tean inimesi, kes ei söö eelmise päeva toitu. Teeb perele õhtusöögi, jääb järgi, siis lendab see prügikasti. Kui täpselt sa ikka oskad teha, et järgi ei jää.

Muudetud 18.02.21 06:51

Räägiks sellest esimesest pildist, millest "rohelised rääkida ei taha":
Palju selle 25 a. jooksul need, kes seda elektrit tarbisid, sünteetilisest materjalist riideid ja jalatseid ära viskasid? Palju autorehve, mdf-plaatidest mööblit jne? Mitu tonni süsihappegaasi iga tuuliku laba kg kohta õhku sokutamata jäi? Pilt oli rõve, aga see seal on tühine kogus jäätmeid, kui vaadata "suurt pilti". Maha maetakse neid labasid, kuna selle eest ei trahvita. Ka pliiakud viidi kunagi prügimäele. Siis avastati, et plii saastab, sunniti neid ümber töötlema ja voila - kui tehnoloogia olemas, selgus, et nende ümbertöötlemine on majanduslikult tulus - vanade akude eest hakati raha pakkuma.
Õnneks armeeritud termoplastik on keemiliselt neutraalne ja looduses halvasti lagunev - muidu nad ei peakski 25 a. vastu. Nad ei saasta põhjavett, eraldavad vähem gaase, kui kasvõi massidele mõeldud mööbli jaoks kasutatav mdf. Seda materjali saaks edukalt kasutada täiteainena, kui kedagi tehnoloogiat välja töötama sunnitaks.

"Teadlased märkisid, et kuigi puidu põletamine on praegu kõige levinum taastuvenergeetika vorm, on biomassi kasutamisel ilmnenud ulatuslikud negatiivsed kaasmõjud elurikkusele ja kliimaeesmärkide elluviimisele."

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/kliima/sajad-eesti-ja
-maailma-teadlased-kutsuvad-energiaks-puidu-poletamist-piira
ma?id=92608697

Öko teemadel on oma ringlus. Igasugu sünteetika, plastik võeti kastusele selleks, et loodust säästa. Saaks rohkem maapinda kasutada toidu kasvatamiseks ja metsade maharaiumise koormust vähendada. Nüüd soovitakse jälle ökotamiseks palju põllul ja metsas kasvatatavat kasutada. Teisalt jälle sajatatakse paha metsaraiet ja põldude kurnamist ühelaadsete taimedega.

Ökosüsteem on piisavalt keeruline, et seda keegi üldse hoomata oskaks hoolimata väga enesekindltest seisukohtadest. Ka teadus areneb, teadmised kasvavad. See mis täna tundub õige võib tulevikus karuteeneks osutuda.

Endal on töö selline, kus teeme tehastele, erinevatele elektrijaamadele, laevadele jpm erinevaid filtreid, puhastussüsteeme, katalüsaatoreid jms. Klientuur on üle planeedi ja sellega seoses on ka piisavalt reisida saanud (no viimane aasta aega on reisimine praktiliselt olematu) ning nähtud igasugu vaatepilte. Kus näiteks mingi mineraali kaevanduse käigus on terve mäeahelik pihta pandud. Asemele jäänud sõnuseletamatu songermaa, "nakkuslik" pinnas, kus pinnase saatudes paljale ihule võib krt teab mis reaktsiooni esile kutsuda jms.
Igasugune teadlikus puhastuse ja filtreerimise järele on kasvanud, kuid juba tehtu on ikka ütlemata mõõtmatus skaalas, et selle kõigega läeb aega (ja tundub, et just seda aega väga palju pole).
See, et ühel pool planeedil saaks puhtalt autoga liigelda, peab teispool planeedil olema s*tamaja. Ja nii hetkel ongi. Ning siis, kui seletasin Yongdengis (Gansu provints, Hiina) ühes tehases tüüpidele, et mu maja kõrval kraavis on täiesti joodav vesi, arvasid kärpsed, et hooplen niisama ja, et sellist paradiisi pole tegelikult olemaski. Sellegipoolest kordas mu tõlk üle, et ma ainult pudelivett jooksin ja mitte kuskilt lahtis vett ei võtaks. Kohalikud olla nö immuunsed, aga ka ei tarbi lahtist vett eriti joomiseks, kuid pisut enne mind tolles samas tehases käinud sakslane oli kuskilt külge saanud kõhuhäda. Oli asi nõnda hulluks läinud, et too toimetati Lanzhou`sse haiglasse.
Juhtus see kõik kõvasti enne karuuna pandeemiat...
Nii, et jah. Kuskil peab sel planeedil s*tamaja olema, et kuskil mujal saaks igati ökolt elada.

Täitsa õige jutt. Me peame siin euroopas nahast välja varsti pugema, et ellu jääda. Aga samas mujal käib selline saastamine. Kohati on tunne, et rohelised arvavad, et meil on kuppel peal.

seda ma olen koguaeg püüdnud selgeks teha.see nn. kliima jutt käib ainult seal,kus on võimalik raha välja pumbata

Vaatasin mingi aeg venelaste dokumentaali kliimast ja soojenemisest jne.
Väga hea näide oli Neegrimaa kohta: kui kümmekond aastat tagasi vibutasid nad oda, hüppasid kõrgele õhku ja laulsid, et kliima meil ei muutu, siis nüüd näitavad näpuga valge mehe poole ja nõuavad, MAKSA MEILE, kliima ju muutub, meie kannatame....
Asi on $ € £

Paistab tõesti, et mõnel siinsel eurooplasel on kuppel peal: Hiinas paigaldatakse paigaldatakse rohkem päikesepaneele, kui kuskil mujal,5x rohkem, kui Saksamaal. USA on teisel kohal (3x rohkem, kui Saksamaal). Kolmas on India, neljas Jaapan, alles siis tulevad EU riigid.
https://www.weforum.org/agenda/2019/06/chinas-lead-in-the-gl
obal-solar-race-at-a-glance/

hiinast need paneelid tulevad.kui nad ükskord siia jõuavad on vahendajad mitusada protsenti juurde hinnale keevitanud.kõik saab alguse rahast

samas on hiina ka maailma suurim s***auk ehk saastaja.

suurim saastaja on see, kes seda hiinas toodetud kräppi ostab- elektroonika, riided, igasugune mõttetu pudipadi- kui vähem tarbiksime, siis hiina ei toodaks nii palju, ei reostaks nii palju jne, aga tee ülejäänud maailmale selgeks, et liigne tarbimine ongi asja pekki keeranud. küsin ei tasu käest, et mitmes nutitelefon juba käes on?

Arvake ära, kas inimkond on nõus taas koriluse juurde tagasi pöörduma?
Tsivilisatsioonid tulevad ja lähevad, praegune pole mingi erand!

rohenatsid on nigu eided - alati keegi teine süüdi. ei käsi euroopa pisikestel hiinlastel maailma saastaga katta - seda teevad asiaadid tänu oma ahnusele ikka ise.

sa ei saanud ikka aru? valge maailm ostab aasiast seal toodetud kaupa ja ostab natukene liiga palju. ostetaks vähem, ei toodaks aasia nii palju kaupa ja reostaks vähem. kui pole ostjaid, pole ka tootjaid. on see sulle mõistetav?
muidugi teine mure on see, et see miljard seal tahab süüa, aga kui valge inimene raha sisse ei too, siis tuleb näljaga midagi välja mõleda ja valge inimese toidulaualt midagi võtta.

https://digitark.ee/kui-palju-reostab-keskkonda-uks-netiotsi
ng/

"E-kiri. Ühe e-kirja saatmine toodab süsinikku neli grammi, kui kirjal aga on küljes pilt, kasvab süsiniku kogus juba 50 grammini. 65 e-kirja saatmine on süsiniku tootmise poolest võrdne ühe kilomeetri autoga sõitmisega. Ühe aasta jooksul terves maailmas aset leidev e-kirjavahetus toodab sama palju süsinikku kui teedel sõidaks lisaks olemasolevatele veel seitse miljonit autot!"

Jep- keskkonnale on kasulikum, kui saadaksime vana hea kiriümbrikmark sõnumi!

to: jee.kim
See viimane lause sealt tsitaadist on natuke kahtlane. Sealt jääb mulje, et arvestatud on ainult nende 7 miljoni auto kasutamise käigus tekkiva CO2-ga. Õigem arvutus oleks siiski autode tootmisest + nende kasutamisest tulenev CO2.
Aga noh siis ei saaks ju seda ilusat 7 miljonit sinna panna... :-)

Pigem on asi selles, et eelpool mainitu on meie suuresti tehnoloogiale toetuva tsivilisatsiooni nö "hind" ja seejuures on minu meelest tegu hea tulemusega. Vaadakem alternatiive. Tiguposti kasutamise ainus eelis oleks vast spämmi vähenemine ja 2019.a. andmete järgi on kogu ülemaailmsest kirjavahetusest spämmi ehk rämpsposti osa 28,5%, noo ümardame selle sinna 30% peale.
Samas, logistika ja keskkond ei peaks isegi ilma spämmita taolisele tiguposti kirjavahetuse mahule vastu - mõtle, kui palju lisa paberit ja lisa transpordivahendeid oleks vaja toota, tööjõust rääkimata. CO2 eraldumine kasvaks mitte protsentides vaid kümnetes ja sadades kordades.
Järeldus: e-mail jääb kuna ta on varem olnuga võrreldes tunduvalt parem lahendus.
Ainus enam-vähem lahendus on tarbida mõistlikumalt ja vähem, me ei saa saastamist lõpuni ära hoida, aga saame seda vähendada.
Muidugi kui Hiinas või Indias praegusel ajal sihukest juttu rääkida, siis naerdakse see välja, aga ju sealgi hakkab asi muutuma paari põlvkonna pärast. Siis lükatakse kogu "räpane" tootmine mujale, tõenäoliselt Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse jne jne. Kiiresti ei juhtu siin miskit.
Ja inimlik ahnus on siin algpõhjuseks.

# suurim saastaja on see, kes seda hiinas toodetud kräppi ostab- elektroonika, riided,
# igasugune mõttetu pudipadi- kui vähem tarbiksime, siis hiina ei toodaks nii palju, ei
# reostaks nii palju jne /.../ küsin ei tasu käest, et mitmes nutitelefon juba käes on?

Sul on põhimõtteliselt kindlasti õigus, aga see kõik on veidi keerulisem. Viga on tõesti peas, inimesed tarbivad kiirmoodi ja väärtust ei nähta mitte heas ja vastupidavas asjas, vaid selles, et oleks odavam ja uuem mudel. Seda paradigmat muutes hakkaks pilukate suunalt tulema meile ülikvaliteetset kraami ja ainult natuke kallimalt (sest juba praegu toodavad samad tehased ka ülikvaliteetset kraami, millele lüüakse peale teine firmamärk). Pudipadiga (puuriteradest mütside, maskide ja maaharimisseadmeteni) on see häda, et sisuliselt olen valiku ees, kas tellin ise odavamalt või ostan siit kohapealt samas tehases toodetud asja kordades kallimalt ja saan ikka täpselt sama hea/halva kvaliteedi. Kumb variant saastab rohkem? ;)

Telefonid on samuti hea näide, paljudel vanainimestel on siiani kasutuses 20 aastat vanad Nokiad. Mina kasutan igapäevaselt 2007a mittepuutetundlikku telefoni (Nokia E65), kui sellega midagi juhtub, võtan sahtlist E52. Minu elu esimene puutetundlik nutitelefon (HP Ipaq) aasast 2003 või 2004 (ei mäleta enam) on samuti alles ja täiesti töökorras, isegi aku peab veel napilt päeva vastu (uuena pidas nädala kanti). Aga kõigist vahepeal ostetud nühitava ekraaniga telefonidest pole täisfunktsionaalsena alles midagi, sest kui ei surnud ära sisse ehitatud aku, sai op-süsteemi uuendustega täis mälumaht ja muutus telefon kasutuskõlbmatuks. Vana HP on väliselt nii lõpuni kasutatud, et paha vaadata, aga ei lääga, on mälu piisavalt... sellepärast neid enam ei tehtagi, et pole otseseid probleeme, mis sunniks ostma uut. Kui auto puhul öeldakse, et vana saastab rohkem, siis telefoni puhul seda ometi öelda ei saa. Miks te ostate just selliseid uusi, mida iga paari aasta tagant vahetama peab? Vajadusest? Iinlane lihtsalt täidab tühja nishi, pakub täpselt seda, mida te soovite ja mille eest olete valmis maksma.

Soovitan vaadata huvitavat dok.filmi toiduraiskamisest. Ainuüksi toidujääkide lagunemisest tekkiva metaani tõttu (metaani kasvuhooneefekti tekitav mõju on üle 20x suurem kui CO2-l) on sellel väga otsene mõju kliimale ja selle raiskamise arvelt tootmise vähendamisel oleks lisaks veel tohutu mõju ka ökosüsteemidele. Paar fakti filmist, et toodetavast toidust visatakse ära umbes kolmandik, selle väärtus on olenevalt statistikasse võetud andmetest vahemikus 680 miljardit kuni triljon taala igal aastal ning kui USAs jõuab äravisatud toidust prügimäele üle 90%, siis L-Koreas on see % nulli lähedal. Aga poliitikud räägivad parema meelega autodest, sest neid on kergem maksustada ja saastamine jätkub (mida rohkem saastavad seda rohkem saab raha küsida).

Igaks juhuks hoiatan, et tegemist on üsna intensiivse ning mõttega vaatamisega, aga sobib vaadata ka koos perega, kui lapsed juba subtiitreid lugeda jõuavad.

https://jupiter.err.ee/1094154/lugu-toidu-raiskamisest

No katsu sa toitu maksustada- saad sellise rahva viha osaliseks, et igasugune isu kaob ära. Aga vaadates poes neid lõputuid riiuleid kilesse pakitud viilutatud ja mitteviilutatud kaubaga, siis tundub küll, et eestile piisaks ühest lihakombinaadist, mis teeb viite erinevat vorsti-viinerit-sinki ja sellest piisab.

To . . Nõus sinuga. Olles väljakoolitatud müügiesindaja, siis olen kursis oma kauba pealesurumidega iga hinna eest ja ka siis kui keegi huvitatud polnud... Aga pidi müüki näitama. Poekettide nuhtlus on iga kaubakategooria möögiesindajad, kes nõuavad oma müügipinda kaupluses, nähtavust ja läbimüüki. Mingil hommikul on korraga poeketi ostujuhi ukse taga oma 7 müügiesindajat. Igal ühel omad eesmärgid, mis siiski sarnased. Igalühel omad kampaaniad, allahindlused jne, jne.
Pole kõike seda ülevoolavat kaubandust vaja, niipalju peavad poed päeva ja kuupäeva lõpus kaupa "kõrvale"(loe- prügikast) panema.

"Roheline" energia ja Texase surmad:
https://eu.usatoday.com/story/opinion/2021/02/22/renewable-e
nergy-part-cause-texas-blackouts-column/6772677002/

Võrk on rohelise energia puhul eriti oluline, see võimaldab vähendada salvestamise vajadust. Muidu jääb sageli kuskil puudu ja samal ajal on kuskil üle.

Aastaid tagasi elasin mingi aeg Hiinas, Weifang`s, Shandong provintsis. Elupaigaks oli korter, eestlase mõistes pilvelõhkujas.
Midagi sellele sarnast: https://www.google.ee/maps/@36.7223053,119.0595245,3a,46.1y,
161.31h,112.7t/data=!3m8!1e1!3m6!1sAF1QipNAaYthfe2aV20F4FgZV
iWkOEF1MNGulvv6TZxy!2e10!3e11!6shttps:%2F%2Flh5.googleuserco
ntent.com%2Fp%2FAF1QipNAaYthfe2aV20F4FgZViWkOEF1MNGulvv6TZxy
%3Dw203-h100-k-no-pi-10-ya268-ro0-fo100!7i10240!8i5120
Terve Hiina kohta ei oska ütelda, a kui vaadata kasvõi antud piirkonda, siis valdav enamus kõrgeid kortermaju on ehitatud pikuti ida-lääne suunaliselt, nii, et pikemad küljed jäävad põhja-lõuna suunaliselt. Seda sellepärast, et lõunapoolne külg on täis tipitud päiksepaneele ja katusel on vee soojendamiseks "pudelid". Uuema põlvkonna pudelid on varustud termoautomaatikaga, st, et antud piirkonnas on talviti ikka ka miinus kraadid. Siis laseb automaatika mingist temperatuuri alanedes vee pudelitest nö välja. Teisisõnu - pudelid tarvitatakse tühjaks ja uut vett enam sinne ei suunata.
Kui nüüd vaadata nimetet piirkonda, palju on seal neid kortermaju, ja no pea kõikidel suurtematel majadel oli lõunapoolne külg paneele täis, siis mis kena kogus seda powerit tuleb. Samas kulutavad nad seda elektrit ka mõnuga. Ja nii palju, kui silma märkas, olid kõik tänavavalgustus paneelide peal... ja töötasid, funksioneerisid.
Oi kui palju on neid elektrivõrre. Ja seal ei maksa need ka teab mis palju. A paned sealt võrri posti, tood EU-sse, saad kohe nagi kaele - tea, kas ongi pointi sedapsi üksiti tuua...
Ja need võrristid on "nutikad" - et suuremat kilometraaži saada, ei panda tulesid põlema. Seda isegi pimedas. Nii võibki juhtuda, et üle tee minnes, ja olles veendunud, et mingit masinat ei tule, võid tondiga pihta saada. Sest neid el.võrre kurivaime ju ei kuule...

Ega ConnorFlint praegu Tartus ei ela? (kahtlaselt tuttava elulooga)

Ei ole Tartu. Suht kaugel linnadest (nii kaugel, kui see Eestis üldse olla saab) ja inimmassidest. Ühest küljest kuused, teisalt heinamaa...

Isegi Kanada Greenpeace endine pealik ei usu seda hirmujuttu:
https://www.youtube.com/watch?v=CY3IJx8mVbY

Kahel Saksa liidumaal olid kohalikud valimised. Mõlemas oli siiani pikalt võimul olnud konservatiivne CDU, nüüd tegid hoopis rohelised hea tulemuse, ühel isegi võitsid valimised - rohepesul on Saksas laialdane toetus. Siinsed koerad veidi klähvivad, aga karavan liigub edasi, tõenäoliselt senisest kiireminigi.

Kui lugeda süüdistusi stiilis "no kui me ise ei ostaks seda kräppi, ega nad seal seda ka ei toodaks nii palju". Toon lihtsa näite. Tuli minu autole veake, nimelt hakkas "sülitama" juhipoolne aknapesu düüs. Jah auto veel esinduse garantiiga, aga selline suht väike töö võtab ikkagi pool päeva vähemalt, ei saa ju ka kohe homme jne. Läksin läbi, et osta see düüs. Arvasin, et mis ta ikka, mingi 3e. Aga öeldi hoopis 21. No põhimõtteliselt ei ostnud. Kiiret ka ei olnud, ilmad päikselised ja tellisin erinevaid düüse Aliexpressist. 6tk läks maksma u10 euri. Valisin sealt ühe ja pritsib hästi, jääb tagavaraks ja saab naabreid aidata Naeruväärse raha eest. Välimuselt ja toimelt originaali lähedased. Miks meil on selline olukord tekkinud? Värvi paksuse mõõtja saab Eestist kõige odavama 40e. Netist 10.60, jälle väike vahe sees eks. ma läheks hea meelega poodi, näpiks asja...ostaks, aga miks mind peletatakse hinnaga? Tean, et ma ei ole esimene, kes seda teemat siin lahkab. Mõne üksiku vidina saab Eestist mõistliku hinnaga ainult.

Artiklile päris alla kirjutada ei julgeks, aga huvitav mõttekäik igal juhul. Sama asi võiks olla alati arvutatud läbi nii üksinda kui ka nt 3 ja viieliikmelise pere puhul. Korra ka ise autoga seal käinud, täpsemalt mööda seda skeemil kõige kõrgemal olevat joont (ainult algus Stockholmist, edasi Hamburg, Pariis, Bordeaux, Vitoria-Gasteiz, Sevilla, Cadizi sadam). Artiklis olevaid hindu väga tõsiselt võtta ei maksa, sest teoreetik suutis unustada ära kena koguse kiirteemakse, laevapiletite hinnad sõltuvad kümnest pisiasjast mitmekordselt jne. Need reisimise viisid ei ole tegelikult päris võrreldavad, sest nt mul on nii elamusi kui fotosid teekonnalt rohkem kui kanaaridelt:) Aga reisi eesmärk oligi elamus, mitte ruttu sihtpunkti jõuda, et seal siis veidi sooja ja niisket õhku hingata.
https://kliimaaktivist.ee/kliimafitness/jalajalg-reisimine/

Üks link, kus saab oma jalajälje teada. https://jalajalg.positium.ee/

Isikliku tulemuse järgi peaks maakera olema 3 korda suurem. Samas kui pisut numbritega mängisin, siis kui elada üksi 50 ruuduses korteris ja teha kõiks sõidud bussiga, siis looduse päästmiseks korterit enam kütta ei võinud ja söögist sai ainult unistada.

https://ilmajaam.postimees.ee/184935/anto-raukas-kliima-muut
ustega-voitlus-on-arulage?utm_source=facebook.com&utm_me
dium=social&utm_campaign=share-buttons&utm_content=1
84935&fbclid=IwAR0y2ieYqL0uPx_wqN4tcov_pUB-ye-CnXN--mw6e
MPmWPsu4IRHY5kIhvc

Ja viide:
https://ilmajaam.postimees.ee/184880/eesti-teadlane-inimeste
-suul-kliima-kull-ei-soojene

Naljakas on see, et biomassi nime all tõmmatakse metsad maha nii mõnegi riigi territooriumis ja siis tutvustatakse 10 aastaga süsinikku sidunud küttepuud, mis mõne hetkega korstnast läbi lastakse kui süsinikneutraalset käitumist, mis siis, et lasti korstnasse 40 kuni 100 aasta jooksul kogutud süsinik. Lisaks ei taheta seda arvutada kokku, et kui palju mets süsinikku eraldab põletamise teel, sest väidetakse, et see oleks topeltarvutus, sest noh, süsinik on ju kasvuga seotud.
Päiksepaneelid peavad väga puhtad olema, et töötada maksimaalse jõudlusega, mereveega neid pesta ei saa mitte kuidagi, pigem peaks suisa dest veega pesema, mille tegemiseks teatavasti on energiat vaja aga kui isegi destvett ei kasuta vaid allika-/järve-/jõevett, siis magevee kogusele see endiselt hästi ei mõju. Meil siin eestis on magevett veel lademetes aga meie päiksepaneelide hulk maailmas on kaduvväike protsent. Enamus paneele istuvad ikka kuskil tolmu käes keset kõrbe, kuhu peab ikkagi fossiilse kütusega selle vee kohale tassima. Kui süsinikneutraalne see käitumine on?
Paneelide toomisesse kuluvast energiast on jahutud küll ja veel ja ega keegi täpselt ei teagi, palju kulub ühe paneeli toomiseks energiat, fakt on see, et liiv selleks peab olema ülipuhas, 99,8% ja loodusest nii puhast liiva ei leiagi, peab ikka ahju soojaks ajama ja seal natukene seda liiva puhastada muust jamast. Ehe näide oli Prantsusmaa ja nende päiksepaneelist kiirtee tegemine. Ei jõutud sellega kuhugi aga selle projekti jaoks kulutati väga palju maavarasid, raha ma ei loegi, sest raha on ebaoluline kuid pesapaikade kadumine miski kaevandusega seoses on natukene tähtsam minu silmis.
Kui palju vaske, terast, betooni jne maavarasid läheb ühe tuulepargi või hüdrojaama tegemiseks vaja? Vask ei vedele maa peal, et seda korilase kombel kokku koguda reeglina, ainult mõnes väga üksikus piirkonnas maamunal ja siis saad ka kahe päeva korjamise järel endale ühe pronksist kirve meisterdada.
Tuulejaamad tapavad linde ja nahkhiiri, kas meie mugavuse üleval hoidmine on nii vajalik, et peaks liike hävitama? Nahkhiired muide on ilgelt osavad oma kajalokaatoritega, saavad tiivast mööda aga kuna tiivik on suur, siis tekitab ta rühuerinevusi ees ja taga ja kui nahkhiir mööda saab tiivikust, siis ta kopsud lihtsalt lõhkevad. Linnu panevad lihtsalt tiivikusse. Lisaks kogu selle vase töötlemine ja kohale tarnimine on omakorda fosiili peal.
Uut tüüpi päikeseelektrijaamad on lahedad, hunnik koonuspeegleid, mis suunavad päikse ühte punkti kokku ja seal on kuumpunkt, mille kütmisega tekitatakse elekter. Kõik on tore aga see on koht, mida mitte ükski loom ei näe, sisuliselt lendavad nad lihtsalt "laserisse" sisse ehk kuumakiirde ja saad hunniku küpsenud kanu maapinnalt kokku korjata nagu siis, kui olid analoogjaamad väga võimsate antennidega, mille eest said grillitud linde kokku korjata, sest kuhugi suunas vaatas mitme kilovatine põhimõtteliselt mikolaineahi.
Hüdrojaamade vee soojendamise ja kalade kudemisteede ära lõikamisest teame juba ammu, seda pole vaja üle rääkida.
Elektriautod on kuum sõna, kui palju energiat kulub ühe elektriauto tootmiseks ikkagi? Sinna sisse arvutada siis fossiil, millega maa seest välja kaevati ja ära tarniti vajalik metall, ahjud, kus see puhastati, tehased ja nende vaheline transport, kus seda töödeldi jne jne. Keegi ei oska öelda seda.
Suur hala nüüd räägitud kuid viimaseks lisan veel ka sellise huvitava nüansi, et hoolimata meeletutest tuuleparkidest, päiksepaneeliparkidest ja mõnest hüdrojaamast ka, ei ole kinni pandud mitte ühtegi tuumajaama, fosiilse kütuse jaama ega biomassijaama. Mitte ühtegi. "Taastuvenergia" elekteri pealt tulev tulu investeeritakse mitte uude tuuleparki vaid selle sama miskisse muusse harusse, vana jaama ei korista mitte keegi ära enne kui see täielikult amortiseerinud on.
Tootjad lükkavad vastutuse tarbija kaenlasse, pange tähele, sõna tarbija, mitte inimene. See tähendab, et puhtalt tootja silmis ongi kõik tarbijad ja tema peab tarbijale kõik ette kandma ja kui vaja loodust säästa, siis peab tarbija vähem tarbima lihtsalt, mis siis, et globaalses skaalas see, kui eestlane siin loobub plastikõrtest ei muuda mitte kuidagi seda, et Aafrikas ja Aasias lükatakse lihtsalt sahaga kogu rämps ookeani, endiselt ja tehakse vabalt edasi, keegi ei saa takistada. Kui tarbija ja tootja konseptsioonist on raske aru saada, siis näiteks Facebooki jaoks olete te kõik tarbijad, kelle kasum tuleb puhtalt sellest, et teid kasutada. Jah, teie ei kasuta facebooki, facebooki silmis olete teie ikkagi kasutatavad.
Kui mina ja mu pere loobub palmiõli kasutamisest, mis on väga väga roheline õli ju, siis ei kaota see palmiistandusi ära, millede rajamise nimel lükatakse meie saarte pinna suurusid platse puudest lagedaks, et need palmidega asendada.
Maavarade puudusega seoses on vaadatud nüüd ookeani poole. Tahetakse ikkagi ookeanipõhjas kaevama hakata, siis keegi ei näe, rikume ära planktonite elukeskkonna, kes toodavad meile kordades rohkem hapnikku, kui ükski maapealne mets seda suudaks, kui mälu ei peta, siis suisa 70% maakera pealsest hapnikust. Muhedad vennikesed muide, neid näiteks merevee soojenemine ei koti väga, vähemalt veel mitte.

Mis lahendus oleks? Miski padulooduskaitsja ma ei ole, kaugeltki mitte, arvuti võiks olemas olla ja tahaks ikka mõnda ägedat nuga ka omada nii köögis kui matkal, õhtune teleri vaatamine on ka juba õpitud mugavus juba lasteaiast ja toiduahelas ma eelistan olla ikkagi tipus.
Ei ole teadlane aga minu talupojamõistus ütleb, et mõni tänapäevane Mitsubishi või mõne muu mikrojaama tegelase tuumajaam konteineri kujul õue peale linna toitma ja siis sellest saadava elektriga vesinikku toota liikuvate asjade toitmiseks ja koheselt ära lõpetada kogu see päiksepaneelide ja tuuleparkide nimelised ökokatastroofid!

Muudetud 16.05.21 17:18

# kas meie mugavuse üleval hoidmine on nii vajalik, et peaks liike hävitama?

Kõige olulisem küsimus siin teemas üldse! Järgmiseks, et millised peaks olema aktsepteeritud viisid selle mugavuse tagamiseks ja kus on punased jooned, kus inimese mugavus ei peaks enam kaaluma ülesse kellegi teise õigust elule ja elukeskkonnale.

Mulle see "tarbija" väljend meeldib. Mulle endale meeldib olla enamat, palju enamat just loomise võtmes. Aga ka tarbida saab mõistlikult, panen teist korda uuesti sama pildi siia.

EDIT: link (siiski sisuturundus) just auto kütustega seonduvalt jäi siia panemata.
https://epl.delfi.ee/artikkel/93446765/neste-turundusjuht-ri
igi-majanduspoliitika-ei-toeta-keskkonnasaastlikke-kutuseid

Muudetud 16.05.21 23:04

Kõige lollim olend maamunal on inimene ja ta tapab siin nagunii KÕIK ära, ka iseenda loomulikult! See on ainult aja küsimus. Mis on siis aegade algusest muutunud, ehk progress? Ainult tapmise kvaliteet, nii kaudselt kui otseselt.

Tuumajaamu on suletud küll, ka euros. Leeduski nt. Samas tehakse uusi juurde ka. Kõige kurioossemat näidet fossiilsete elektrijaamade sulgemise tagajärgedest nägime alles tänavu talvel Texases, kus ka suure hurraaga mindi taastuvate jaamade toitele üle. Kui aga ilm otsustab mäkra mängida, nagu seal juhtus, kannatab energiajulgeolek. Tagajärjeks nendesamade nn. tarbijate (tegelikult ''klientide'') surnukskülmumine. Nagu ikka sel puhul: vastutajaid pole.

Siinkohal on aus ära märkida, et olulise panuse Teksase jama tekkele andsid nendesamade kiidetud söejaamade toitesüsteemid, mis polnud labaselt mõeldud töötama nii äkilise külma tingimustes.

Sedasi juhtub, kui süsteemid optimeeritakse töötama mitte "viimaste üheksate" tingimustes, vaid rahuldutakse enamesinevatele tingimustele vastamisega.

sellisel laiuskraadil, nagu TX, esineb nii ekstreemo* ilmaolusid kord mitmekümne aasta jooksul. Aga vaatame, kus me asetseme ja, no vast oleks õigem õppida teiste vigadest, mitte meil ka varustuskindlust nii piiri peale ''viilida''.

# vast oleks õigem õppida teiste vigadest, mitte meil ka varustuskindlust nii
# piiri peale ''viilida''

Alustada tuleks mitte varustuskindlusest vaid energiasõltuvuse minimeerimisest, et hädavajaliku varustuskindluse piir viia nii alla kui võimalik. Rohepesu eestkõnelejad jõuavad juba nädalaga kaoseni, kui mobiili laadida ei saa, linnas "kaevust" iseseisvalt vett kätte ei saa, ühtegi alternatiivset kütteallikat majas ei ole, oma sõnniku sisse uppumise peale isegi ei mõelda... mis toimus koroonakriisi alguses? Peldikupaberit on siiamaani imelik ostma minna, aga just nii kaugele lumehelbekesed kriisi ajal mõelda suudavadki, sest kui rullist paberit kätte saab, siis järelikult kõik probleemid ongi juba lahendatud. Ainuüksi viimase saja aasta jooksul tehtud vigadest ja kogetud kriisidest on õppida tohutult. Aga jääb mulje, et õppimise asemel neelavad tarbijad konksu koos suurkorporatsioonide poolt pakutava söödaga üha sügavamale, sest maitsev on, see hetkenauding, võimalus tunda end rohkem tarbides väärtuslikumana...

Nüüd siinsest teemast sujuvalt edasi minnes, jõuame nende maailmalõpuks ettevalmistujate juurde. Mis õigemini mulle selle juures pisut huumorit teeb, et on neid exteme survival õpetlasi, coach', kes siis üsnagi korraliku oiro eest õpetavad tänapäevaseid, kuidas total blackout korral ellu jääda. Klass kuulab kenasti õpetlase näpunäiteid ja isiklike üleelamisi, ning salvestab õpitu läpparisse ja koopia pilve... No nii igaks juhuks, kui peaks olema laialdasem el.katkestus... :)
Endal säherduse õpetluse järge vajadus puudub, kuna oma lühikese elu jooksul olen üht ja teist õppinud ja läbi/üle elanud. Saan primitiivses oludes vägagi häste hakkama...
A humoor-nukralt oli üht sellist kursust kõrvalt kaeda, kus teooria toimub klassiruumis ning praktika juba ava-looduses... Kus siis näidatakse, kuidas kuivanud oksi korjata, kuidas tuleaset teha ja sinna tuld jne jne...
Oh ei, see ei toimunud Eestis, vaid ühes teises ühiskonnas, kuid vaadates üldist inimkonna arengut, üldse ei imesta, et sellised "kursusi" hakatakse ka Eestis viljelema...

Teen google tõlgitud kopipasteedi ühest Soomes avaldatud arvutusest, mida keegi seal väga vaidlustama ei kipu. Ise puusalt vaidlustada ei oska ja täpsemaks arvutamiseks aega pole. Kas vähemalt suurusjärgud on õiged? Sellega muidugi nõustun, et ka autode osas on jäetud osa emissiooni allikatest mugavalt vahele, aga üldpilt sellest päris suurusjärgu võrra kah muutuda ei tohiks. Vigane ja lühendatud tekst:

"Uue sõiduauto heitkogused on ligikaudsed 120g/km. Bensiini tootmine ehk naftatööstuse heitkogused ja transport ca 720g/liiter. Liitriga saab veidi alla 20 km, seega heide 158g/km.

Alternatiiv on rattasõit, kuid see pole emissioonivaba. Keskmine jalgrattur sõidab 17km/tunnis, tarbimine 580kcal/h.

Taimetoit põllult taldrikule, arvestades poode, transporti, külmlette ja tootmist on ligikaudu 1g toitu, heide 2g co2.

Liha 1g = 27g co2, kana 1g = 6.9g co2. Lihas on rohkem energiat. Rattasõidu tarbimine arvutatakse vastavalt toidu energiale 284g/km ehk peaaegu kahekordne autodega võrreldes. Soome normaalse toiduga jääb heide ikkagi veidi alla 300g/km.

Autopõhiste heidete järgi on auto koguheide 173g/km. Igal juhul palju vähem rattasõidu heitkogustest."

tegelikult lisandub auto poolt tekitatud heitmele ka juhi ning kaasreisijate täis kõhud, st enne autosse istumist on juba need liha-kana-leib-sai co2-ks muudetud ja pikema reisi puhul muudetakse veelgi kabanossi ja burgerit järades. jalgratturi puhul siiski fossiilkütuse reostust ei teki, küll aga seda väävelvesinikku, mis sadula vahelt välja immitseb.

Üle pika aja isegi üks hea uudis: https://www.err.ee/1608250617/ft-brussel-tahab-eemaldada-vaa
rtuslikuma-puidu-taastuvenergia-tootmisest

Nullib minu eelpool kirjutatud hala osaliselt vähemalt.

https://majandus.postimees.ee/7276698/eesti-firma-ostab-26-m
iljoni-dollari-eest-kru-ptokaevandamise-seadmeid

Eriti roheline värk...
Meeletu kogus elektrit, mis selle kaevandamisega kulub.

# Komisjon soovitab liikmesriikidel mitte põletada kõrge kvaliteediga puitu
# energia tootmiseks enne, kui kõik muud võimalused on juba ära kasutatud.

Ma loen siin paraku välja, et mingeid kohustisi ei kaasne (ainult soovitused) ja sisuliselt midagi ei muutugi, sest "kõik muud võimalused" on piisavalt ebamäärane termin mahutamaks selle alla midaiganes. Lisaks on ridade vahele kirjutatud, et süsinikuheide on kaugelt olulisem kui ökosüsteemid, mis tervikut vaadates just süsinikku peaksidki siduma.

Üks lihtne pilt võtab jube hästi kokku planeedi atmosfääri temperatuuri tõusu tegelikud põhjused, mis on valesti linnades, maanteede planeerimisel, metsanduses-põllunduses jne. Erinevalt taimedest ei suuda kivid seda energiat kuidagi teisendada ja kütavad õhku edasi ka öösel nagu ahju soemüür. Praegust suunda jätkates saab meie planeedist samasugune kivikõrb nagu siin mõned teised.

Teine pilt on lihtsalt illustratsiooniks sarnasest loogikast ranniku kaitmisel taimede poolt natuke teistsuguste "lainete" eest.

/wb: "Paistab tõesti, et mõnel siinsel eurooplasel on kuppel peal: Hiinas paigaldatakse paigaldatakse rohkem päikesepaneele, kui kuskil mujal,5x rohkem, kui Saksamaal. USA on teisel kohal (3x rohkem, kui Saksamaal). Kolmas on India, neljas Jaapan, alles siis tulevad EU riigid...."

Hiina paneb tõesti kõige rohkem, vahepeal pooled kõigist maailma paneelidest aastas pandi üles Hiinas ja lähiajal vist jälle.
Aga sellest neil ei piisa, et Eestile per nuppi järele jõuda... nina peale on meil ikka paneele vist 2 korda rohkem kui hiinlastel ..
Meil arvatakse olema miski 400-500 MW, hiinlastel vist 230 GW.
Sealjuures pole Eesti numbrit vaevutud Wikipeedia vastavas tabelis üldse ära mainima.

Tuuleelektriga sama asi ... hiinlastel on vaja kahekordistada, et Eestile järele jõuda...

ÜRO Julgeolekunõukogus aga on meil mõlemal võrdselt 1 hÄÄl. Hiinlastel kül ka vetoõigus...

miks on linnades suurte hoovihmade ajal nii palju uputusi- sest muru- ja mullapinda, mis vee endasse imaks, on nii vähe järgi jäänud ja vesi pahisebki mööda kive ja asfalti tänavaid mööda kuni leiab mingi pisikese kanalisatsiooniaugu, kuhu kõik korraga ära ei mahu.
igaüks, kes endale kuskile mingi kipsmaja ehitab, teeb esmajärjekorras kividest sissesõidutee ja majaesise.

"Meil arvatakse olema miski 400-500 MW, hiinlastel vist 230 GW."

Meil on Elektrileviga liitunuid 208 MW, need pisikesed, kes omatarbeks pusivad, ei lähe statistikasse ei meil ega Hiinas.

https://elering.ee/taastuvelekter-moodustas-esimeses-kvartal
is-235-protsenti-tarbimisest

"..Toetust saavate päikesepaneelide omanike arv kasvab endiselt. Selle aasta esimeses kvartalis oli päikesepaneelide abil toodetud ja võrku antud elektrienergia kogus 18,6 gigavatt-tundi ning päikeseenergiast toodetud ja võrku antud elektri eest maksti toetust üle 910 000 euro. Lisandunud päikesepaneelide toel on see näitaja kasvanud aastases võrdluses enam kui poole võrra. Päikesest elektrienergia tootmisseadmeid on Eleringi hallatavas taastuvenergia infosüsteemis praeguseks registreeritud ligi 12 000 summaarse võimsusega ligikaudu 465 megavati..."

Eelmise aasta 118 GWh toodang vastab jämedalt 118 MW võimsusele + omatarve muidugi pealeselle. Kuid omatarbed tegelikult pole suured, kui just tööstusettevõttega pole tegu.
Eleringis on registreerunud need, kes toetust tahavad. Kas 208 on see number mis tol hetkel olid tootmist alustanud? Seega samapalju ja rohkem on veel neid mis mullu valmis ehitati kuid pole veel tootma saanud hakata?
Pluss veel need, mis tänavu lisanduvad, kuid ei kavatsegi ennast Eleringis registreerida, sest toetust enam nagunii ei saa...

Ma arvan, et Eleringiga on liitunud need, kes oma elektrit vähemalt vahel müüa tahavad. Kui endale oma kohalik elektrivõrk ehitada, siis pole liituda vaja.
Võrdluseks Hiina tootis 2020.a. 261TWh päikeseelektrit.

aga sageduse hoidmine on juba teine teema

Palju vett kulutate oma paneelide pesuks, et nad ikkagi võimalikult efektiivselt töötaks?

Mul on 92 m² paneele praegu.... 45 ° nurga all.
Seega vett kulub umbes 45 m³ aastas....
osa sellest tahkel kujul (lumi) ...
Arvan, et see paneelidelt mahavalguv pesuvesi on puhtam kui vanasti eterniidist asbestiosakesi väljauhtuv vesi..

Eks see vee kogus sõltub suuresti sellest, kui "räpasesse" piirkoda paneelid on paigaldatud @Deuse. Pärnu ja Viljandi tunduvad olema ühed hullematest :-)
http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/

Tegelt ma teadsin seda juba isegi aga küsimus oligi manipulatsiooniga rohkem segatud. 43 kanti puhast vett (see samuti otsa saav "maavara")... see on mul pea 10 kuu veekasutus koos kaasaga.

oot tõesti mõni arvab, et paneele pestakse kaevu- või trassiveega?

Kas tõesti mõni arvab, et aind vihmaveega pestakse?

mul nad juba poolteist aastat ja pole veel kätt koos lapi või harjaga ligi pannud. et nad maapinnal, siis näen väga hästi kui puhtad nad on. et asi siiski metsa vahel, siis ilmselt linna- ja maanteetolmu seal pole, aga minu teada ei pesta neid kuskil käsitsi, sest selleks tarbeks vihm loodud ongi.

Teiseks "unustatakse" ära paneeli tootmiseks raisatud vee hulk.....
Lisaks veel ökomökole:
" The most widely used and generally reliable form of renewable energy we use is absolutely the worst in terms of water wastage. Hydroelectric power uses 440,000 gallons of water per megawatt-hour and wastes 9,000 gallons of that total, generally by way of evaporation from the surfaces of reservoirs backed up behind dams. That's about 18 times as much wasted water from clean hydro as from dirty coal."

vinmavesi pole mitte maavara vaid taevavara...
maavaraks muutub see alles peale paneelkde pesemist..
Seega , deus , sinu kraanist tulev joogivesi on nüüd taaskasutatav paneelipesuvesi...

jee.kim-i viidatud hüdroenergeetika veeraiskamise vältimiseks tuleb veehoidlad aurustumise vältimiseks millegagi kinni katta.. näiteks ujuvate PV jaamadega...

Mõtleme ikka oma pisikese lombi võtmes ja arvame, et kogu meie autopesuvesi läheb läbi mulla, paasi või liivakivi ja põhjaveeni jõudes ongi puhas. Kahjuks väga suured päiksepatareid ei ole mitte meil siin puude varjus vaid keset kõrbesid ja nagu ma juba olen kirjutanud, puhas vesi viiakse nendeni masuudipressidega, see on fakt. Vihmaveega paneele pesta on sama nagu võiks hommikul nende peale põit kergendada, efektiivsus ei ole maksimaalne, sest soolade täpikesed lihtsalt takistavad seda. See vihmavesi jõuab ilma paneelideta ka maasse.

Vihmavesi on sisuliselt destvesi ja praktiliselt soolavaba.

Vahel su sõnavõtud löövad nii sõnatuks, et tekitab kahtluse haridustee katki jäämises kuskil 7'da klassi juures, kui sellist jaburdust rääkida.... Mul endal hakkab häbi, et ma üldse reageerin sellisele tekstile.

Muudetud 05.07.21 01:08

Kogu see ökomöko päikesepaneeli pargid(ja ka ülejäänud pealesurutud "roheline") on toetustele ülesehitatud ÄRI! Säästmisega ei ole siin midagi pistmist.
Võiks ju kogu selle paneelibuumi aja Eestis ringi sõites märgata kasvõi ühte pesemist või hooldust, aga vähemalt mina ei ole, isegi talvel ei viitsita lund maha ajada...
Ilmselt loodetakse, et küll tuleb see destilleeritud vihm ja peseb.
Ja isegi kui pestakse, siis millega see vesi sinna põldudele saadakse-ikka vana hea fossili jõud.
Kodutarbijal on rohkem huvi oma asjade eest hoolt kanda

Mnjah, raske kommenteerida sellist lapsikut kommentaari...
Märksõna aurustumine- destillatoris, looduses- on sel protsessil erinevusi laboriseadmes või looduses?

Teadmiseks:
Vihmavee pH on kuskil 5,3, dest. veel 7,0

Mina olen Eestis korra näinud üle-eelmisel suvel. Ei mäleta isegi asukohta, aga mäletan fakti ennast, kuna polnud varem pesemise peale mõelnudki. Eeldatavasti siis pesti, sest muud seletust mahutile käru peal naljalt ei leia. Sellesse muidugi ei süvenenud, mida täpsemalt tehti, kas survega või harjadega või hoopis kasteti (mürgitati?) rohtu?

Viimastel aastatel on probleem selles, et suvel ei pruugi mitu kuud üldse vihma tulla või kui tulebki, siis pigem natuke seenevihma. Kuid kevadel on õhus kõige rohkem õietolmu, selle vastu pole kah midagi parata. Mis oleks elektri tootmise seisukohast kõige mõistlikum, kas lasta püsida tolmusena kuni augustikuu vihmadeni? Pesta? Mingi vahataoline pinnakate (et tuul tolmu ära viiks) tundub ebareaalne arvestades neid ruutmeetreid ja seda, et just Päike selle vaha ära rikubki. Seenevihm või üksikud piisad teevad tolmu lihtsalt ebaühtlasemaks, aga maha ei pese. Ja seda, kui palju seda õietolmu tekib, kui palju klaasi läbipaistvust vähendab või kui palju vihm maha peseb, näeb absoluutselt igaüks, kellel on hoovis sarnase nurga all klaasist kasvuhoone, läbipaistev terrassikatus või kasvõi mõni suvel seisev nn talveauto. Aga kui pesemine pole oluline, kui palju see üldse tootlikkust mõjutab nt 2-3 suvekuu kohta? Kindlasti on paljud selle teemaga tuttavad. Minul on ainult väikesed paneelid eri hoonetel valgustuse toiteks (madalas seina peal) ja pole raske puhtaks teha, aga mingi põllupealse päikesepargi või terve katuse pesemine on nii suur töö, et "igaks juhuks" seda küll tegema ei hakkaks. Aga kui toota elektrit võrku müümiseks, omab see kõik juba tähtust ja sellepärast oleks väga tore näha seal kõrval konkreetset numbrit, et kas ongi pseudoprobleem või väärib seda tööd.

.....Mnjah, raske kommenteerida sellist lapsikut kommentaari...

See oli sul enesekriitika või?
Sa oled kinni ainult aurustumises.
Võiks mõelda sellisele "pisiasjale" nagu sadamine.
Vesi võtab endaga kaasa kõik teele jääva sodi (tolm, saaste jne.).
Ja kui sa juba "nii tark" oled, siis ei tohiks ju olla sulle teadmata ka selline mõiste nagu happevihm!

Ehk tulevikus arvatavasti kasutatakse paneelide puhastamiseks (ehk isegi pisiremondiks) mingeid selliseid asju
https://kaup24.ee/et/kodumasinad-kodutehnika/kodumasinad/akn
apesurid/f/all/akende-puhastusrobotid

Rohevastastel on päris häda käes, kui pesemise õlekõrre abil püütakse end vee peal hoida.
Auto saab vihmaga tolmust puhtaks, aga paneeli jaoks on vaja dest.vett.. ja selle pesemise tõttu (mis sest, et enamus sellega ei tegele) on vaja fossiilelektri juurde tagasi pöörduda!

Tolm, sodi, happevihm... mul peaksid siis paneelid ammu paksu sodikihi all olema ja alumiiniumraam läbi ussitanud. Aga no kui tahad oma lõputus tarkuses juuksekarva saagida, siis kes keelata saab.

Jälle kostab harimatus läbi, kui öelda, et nii nõrk hape suudab rubiinikihist läbi tungida, mis alumiiniumi pinnale tekib minutitega.
Mõnes maailmajaos on muide aluseline vihm, nii üldharidusmõttes, oleneb, kui vulkaaniline piirkond on. Ülejäänud aga on tõesti nii nagu ülejäänud tegelased ütlesid, kõik mis taevasse läheb, tuleb sealt ka alla, koos sinna kogunenud destveega.

Tegelikult on nüri see kui vägisi püütakse peale suruda oma "haritust" ja vaieldakse lihtsalt vaidlemise pärast. Nagu meil siin solksolk oli. Pane omale puhas anum räästa alla ja vaata peale vihma, palju seal liiva, mulda ja killustikku on. Ehk siis lihtsalt kaalumise ja filtreerimise töö. Lisaks tee veeanalüüs ja anna teada, palju soola sees on. Ajaviiteks võid ka ph ära mõõta.

https://epl.delfi.ee/artikkel/93923509/ragnar-roos-elektritu
ulikud-ja-paikesepargid-aitavad-teise-kaega-kliimasoojenemis
ele-kaasa

....Tegelikult on nüri see kui vägisi püütakse peale suruda oma "haritust" ja vaieldakse lihtsalt vaidlemise pärast. ...

Seda kirjutasid peale peeglisse vaatamist?

....Pane omale puhas anum räästa alla ja vaata peale vihma, palju seal liiva, mulda ja killustikku on. ....

Mnjah.Kus kandis sa elad, et seal mulda ja killustikku sajab???

# Mnjah.Kus kandis sa elad, et seal mulda ja killustikku sajab???

Vist kusagil vulkaanilises piirkonnas:) Tegelikult siiski kadestan seda paralleelreaalsust, kus ühessegi teemakäsitlusse pole süveneda tarvis ja piisab anonüümsest lahmimisest igal pool, et end kõigeteadjana tunda.

Tsiteerin sealt artiklist paari lõiku, mis oli arvatavasti paljude elektrivõrguvõhikute (sh minu) jaoks uudisväärtusega.

# Mida rohkem elektrivõrk detsentraliseerub ehk mida rohkem tekib elektritootjaid, seda
# rohkem on vaja ka lüliteid /.../ mis elektritootja või -tarbija vajadusel võrgust lahti ühendavad.

# SF6 on väga stabiilne inimtekkeline gaas. See on nii püsiv, et püsib atmosfääris
# umbes 3200 aastat ja selle soojendav efekt on 23 500 korda suurem kui süsihappegaasil.
# Ühe kilo SF6 vabanemine atmosfääri on umbes sama suure ökoloogilise
# jalajäljega kui 93 000 km sõitmine keskmise sõiduautoga.

# Roheenergia tootmine sellise lahenduse toel on nagu joogikõrtest loobumine, kuid
# vaid selleks, et igale joogile lisada väike plastikust vihmavari. Nii nagu vihmavari
# on mõnes olukorras asendamatu ja teises ebavajalik, on ka elegaasiga. SF6 on
# asendamatu kõrgepingelülitites – see suudab ainsa olemasoleva lahendusena
# blokeerida elektrikaare tekkimise kõrge pinge juures.

Eks see kõiketeadmine on omane paljudele kes siin targutavad, asjast halli aimugi omamata.
Sellised anonüümse kärsa tsiteeritud artiklid on parim vahend kaasakaagutajate tekitamiseks- gaas, kõrgepinge, lüliti, individuaaltootjad, 3200, 23 500, 93 000... oomaigaad, küll me ikka reostame...
Ja nüüd läheb anonüümne kärss oma elektriliini pidi alajaamani, kustkohast ta oma elektri saab ja vaatab, kus see lüliti seal asub. Vihjeks nii palju, et see rauakolakas on posti otsas ja lukustatud lülituskang on toodud mööda posti alla inimese kõrgusele ja mittemingit gaasi peale tavalise välisõhu seal ei ole. Need gaasid, millest juttu, asuvad sellistes kohtades, kuhu lihtsurelikku üldiselt ei lubata ja on hermeetliselt suletud korpuses kogu muu kolaga ja ei oma individuaaltootjatega erilist seost. Ja pinged on seal sellised, et lihtsurelik ei kujuta seda ettegi- 100- 200- 300kV ei ole just koduse pistikupesaga võrreldav. Paluks nüüd üks vastukaagutus hunniku trellidega, sest ega eestlasel pole enam kombeks tsitaate jutumärkidesse kammitseda. Hässtääg ruulib!