Majandusteemad, rohepesuteemad, liiklusteemad jpms on täis näiteid, mis on valesti ja miks me enam oma riiki ei usalda. Probleem ise polegi alati valitsejates, vaid tohutult kasvanud ametnikearmees, kes on näinud palju vaeva, et nad oleksid süsteemi toimimiseks edaspidi hädavajalikud ja et nende hulk kindlasti ei kahaneks. Tulemuseks on paljude tegevuste ülereguleerimine. Nii väikese riigi puhul, kus "kõik tunnevad kõiki", on võimatu mitte märgata korruptsioonikahtlusi. Üha enam ettevõtete juhte julgeb neid ka detailselt välja tuua. Et säästa teisi teemasid neist "halbadest näidetest", katsume need edaspidi siia koondada. Ikka konkreetselt ja võimalusel koos allikaviitega.

Teen otsa lahti prügimajandusega ja tutvustan mõne tsitaadiga probleemi sisu.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120332965/eesti-elanike-pr
ugile-pole-enam-vedajaid-eelviimane-suur-vedaja-naitab-turul
t-lahkumise-soovi

¤¤¤Aastaid tagasi oodati teenusena segaolmejäätmete vedu ja utiliseerimist, vahel ka jäätmejaama töö korraldamist. Realo loetleb, et nüüd on lisandunud vähemalt nelja jäätmeliigi kogumine ja vedu (peale segaolmejäätmete ka biojäätmed, segapakend ja vanapaber), jäätmete kvaliteedi hindamine (sisuliselt täiskohaga töö jäätmekonteinerite tühjendamisel ja jäätmete kaardistamisel), jäätmekonteinerite rent ning kohale- ja äravedu ning osas omavalitsustes ka aiajäätmete äravedu. Hangetes seda paraku arvesse ei võeta. Realo sõnul tuleb sisuliselt endiselt esitada viieks aastaks hind vaid ühe teenuse kohta, mis on kõigest üks osa teenustest. Ja samal ajal kasvab üha just teiste teenuste maht. See teeb tegevusriskide maandamise jäätmevedaja jaoks võimatuks.

Realo sõnul on Eestis 79 omavalitsust ja seetõttu ka 79 erinevat jäätmehoolduseeskirja, mis sätestavad, kuidas elanikud peaksid jäätmetega toimima. Samamoodi on igaühel erinevad nõuded hangetes. Kui kaugel teest peab olema prügikast selle tühjendamise päeval? Mitu meetrit tohib olla vahemaa, kuhu autojuht peab kastile järele minema? Kui pikk tohib või peab olema prügiauto tagurdusteekond? Kes kellele pretensiooni esitab, kui omavalitsus pole oma teedel lumetõrjet teinud ja jäätmevedu ei ole seetõttu võimalik?
/.../
„Tõeline hullus hangetesse kõikvõimalike nõuete lisamisel sai hoo sisse alles MTÜ lisandumisel hankijate hulka,“ lausub Realo. Tema sõnul jääb vägisi mulje, et tegemist on teadliku konkurentsiolukorra lõhkumisega. Mitme hanke puhul olevat selge, et selle võitja võtab piiramatu mahuga äririski või arvestab juba pakkumust tehes, et mitmeid lepingu punkte ei hakkagi kunagi täitma. Seetõttu pole Ragn-Sells mitmes hankes pakkumust esitanud. „Soovime olla oma tegevuses ausad ja nõuetekohased, mistõttu ei ole valmis sõlmima lepinguid eeldusel, et me ei kavatsegi neid kunagi täies mahus täitma hakata,“ ütleb Realo.
/.../
Hangetes tuleb lahutada vedu ja käitlus – igal veofirmal ei peaks olema käitlustehas ja igal biogaasijaamal veofirma. Need on erinevad ärisuunad ja tooks turule kindlasti laiema valiku teenuseosutajaid. Küll aga ei kujuta ta ette klienditeeninduse lahutamist jäätmeveo teenusest, sest kes teine oskaks vastata küsimustele „Miks prügikast jäi tühjendamata?“, „Millal saan tellida lisaveo?“ ja „Ups, unustasin, mis nüüd saab?“.

Jäätmevedu ei kuulu enam Ragn-Sellsi strateegia alla, kuid seda ollakse valmis siiski tegema. „Saame seda teha aga vaid siis, kui lõppeb olukord, kus hanketingimustega pannakse jäätmevedajate õlule määramatute riskide kogumik, nagu see praegu on praktikas kujunenud,“ esitab ta Ragn-Sellsi jätkamise tingimuse.¤¤¤

Muudetud 10.12.24 00:18

"Viimaks märkis Svet, et tema jaoks ei ole lõpuks oluline, et kas rongid veavad Rail Balticul reisijaid aastal 2030, vaid et projekt valmis saab."

https://www.err.ee/1609516525/aastaks-2031-ei-pruugi-rail-ba
ltic-reisijaid-vedada

Ühesõnaga kasvõi veri ninast välja aga peab tehtud saama.

Leiti üks käpiknukk linnavalitsusest, keda oli hea tanki panna- las rabeleb. See, et suvaline linnatasandi ametnik järjekordselt ministriks saab, näitabki ilmekalt mis meil siin toimub.

Väga hea teema tehtud. Mina näiteks ei usu seda raha pole juttu üldse nagu riik tahaks, et kõik usuvad. Tegelikult tõstavad makse, et saaks jätkata üha suureneva töötajatega. Kahjuks ei lõpeda seda jama keegi.

Fakte ei peagi uskuma, neid peab teadma.

https://www.err.ee/1609460462/tanavu-voib-riigieelarvest-taa
s-mitu-miljardit-eurot-kasutamata-jaada

Mõned miljardid jäävad üle ja siis leitakse veel paar miljardit unustatud tagitaskust.

https://www.err.ee/1609442222/riigikontroll-leidis-2023-aast
a-riigieelarve-seadusest-ulatuslikke-vigu

Kaja Kallase osalusest ettevõtetes:
https://i.imgur.com/mTv3dLV.png

https://www.postimees.ee/8129173/meretuuleparkidele-pealemak
smise-hadavajadus-pohineb-ohul-ja-topeltandmetel

Minule kui harimatule matsile paistab siit kerget korruptsioonihõngu aga see olen kõigest mina...

Kuigi kuupäevad ei kattu valitsuses olevate aegadega, seega võiks nagu JOKK olla, keegi võiks üle vaadata, et kas ta pesi käed firmadest täiesti puhtaks või jäi mingi läbi kolmanda isiku ikkagi sinna kuidagi tiksuma.

Muudetud 11.11.24 13:51

Valitsus tahab aastaks 2035 kasvatada Eestis elektritarbimise kahekordseks, 15,4 teravatt-tunnile aastas.
Praegu on Eesti aastane elektritarbimine 8,2 TWh, sellest tööstustarbimine u 2 TWh.

Et siis tarbimine kahekordseks? Kes tarbima hakkab kui tööstus tarbib kõigest 2Twh? Kuskilt tekib järsku meeletu tööstussektor?
Inimesed püüavad igatmoodi kokku hoida praeguste röövhindade juures.
Müüakse eestist välja?
Ja ikkagi- tuul ei puhu 24/7

¤¤¤Kuigi kuupäevad ei kattu valitsuses olevate aegadega, seega võiks nagu JOKK olla, keegi võiks üle vaadata, et kas ta pesi käed firmadest täiesti puhtaks või jäi mingi läbi kolmanda isiku ikkagi sinna kuidagi tiksuma.¤¤¤

See ei ole tegelikult oluline. Enese osaluse/kasusaamise varjamiseks on mustmiljonit viisi. Puhtalt enda tutvus- ja äriringkonna pealt saan öelda, et pikas plaanis on kasumi sõltuvus varasematest isiklikest kontaktidest alati suurem kui hetke partneritest, käigusolevatest projektidest ja lepingutest.

Ta on ju selles sektoris nii sees, kui üldse olla saab, tunneb kõiki, kõik tunnevad teineteise "luukeresid" (et mitte öelda täpset G-punkti asukohta). Selleks, et lõigata isiklikku kasu sõprade ja peretuttavate kätte mängitud võõrast (väga suurest!!!) rahast, ei pea olema neist kellegagi juriidiliselt seotud.

Päevaleht tegi just üleskutse, et teavitatagu neid sellest, kui ametnikud või inspektorid käitunud mõistuse piire kombates või neid ületades ning nemad avaldavad need juhtumid lehes, soovi korral ka anonüümselt!

https://epl.delfi.ee/artikkel/120335988/anna-teada-kiuslikus
t-inspektorist-ametnike-absurditeatrile-tuleb-teha-lopp

¤¤¤Parkimine ja põllumajandus on avaliku kuvandi järgi kohad, kus kiuslikke inspektoreid kohtab kõige enam. Kuidas parkimistrahv kirjutatakse välja enne, kui jõuad poodi kioskisse oma autonumbrit markeerima. Kuidas ametnik mõõdab üle rohumaal seisva veoauto, et tuvastada „pettus“ niitmistoetuse saamisel. Kuidas õigesse lahtrisse tegemata jäetud linnuke viib suure toetuse tagastusnõudeni.
/.../
Ta tõstis ümber oma välikäimla, sellest kõrgemaid instantse teavitamata. Tehti paikvaatlus, fotod, äkki isegi droonifotod (ei mäleta täpselt, pole ka oluline), mitu ülekuulamist – ja viimaks trahv. Kemmerg lubati alles jätta.
/.../
Näeme aga igal sammul, kuidas Eesti elu määravad üha enam inspektorid, ametnikud, mingi arusaamatu bürokraatlik tants, millega tihti lahendatakse kangelaslikult omaenda püstitatud probleeme. Ega enne midagi ei muutu, kui sellest ei räägi.¤¤¤

Just eelmine aasta remonditud(vist 12 mil €) Kanama ülesõit lasti õhku!
Mida veel?

# Pisut üle viie miljoni toetusrahast läheb Kanama viadukti toestuseks, et sõjaväetransport ja rasked veosed ei peaks enam sellest möödumiseks kõrvalteid kasutama.

allikas:
https://www.err.ee/1608597607/eesti-parandab-el-ilt-saadud-3
1-miljoni-eest-sojalise-liikuvuse-taristut

See peenraha meie riigis.

Ongi ju, kui tagi taskust tuli 2 miljardit välja.

jee.kim - Kanama viadukti talasid ja tekki ei ole põhjalikult remonditud. On mitu ringi lapitud katet (oli vahepeal ikka kole küll), tehti piirded ja märgid uueks. Aastat 7 tagasi tehti taladele kosmeetikat, et armatuur väga välja ei paistaks.

Suuremad tööd on olnud rambid, neid ju ei puututa. Ning kasutud "nutikad märgid".

https://www.err.ee/1609522507/janar-holm-konnad-ise-tiiki-ku
ivendama-ei-hakka

Tasuta loetav, kopeerin siia ikkagi valiku tsitaate, mis toimuvat tsirkust hästi iseloomustavad.

¤¤¤Ametnike asi on osutada poliitikutele, kus peituvad pika mõjuga valikute varjatud riskid, kuid poliitikute asi on anda ametnikele selge juhis poliitilise valiku ja rahvusliku huvi kohta
/.../
ettevõtja tahtis tegelikult mitte endale sobivat seadust, vaid tahtis saada ettenähtavat ettevõtluskeskkonda
/.../
Olen päris paljudel juhtudel näinud otsustamiseks esitatavaid dokumente, mis on pikad, aga ma julgen väita, et informatsiooni põhjal, mis seal sees on, ei ole võimalik üht või teistsugust otsust teha, sest puudub terviklik informatsioon otsuse tegemiseks või esitatakse alternatiivi nii, et üks särav Põhjamaa täht ja teine manduv Bütsants. Ja mis sa siis sealt valid? Ikka särava Põhjamaa tähe, kuigi tegelikult variante, mis selle vahel on, leiab veel kümneid ja kümneid.
/.../
kui ma aasta tagasi kritiseerisin riigieelarvet, siis sain rahandusministeeriumist vastuse, et ma stigmatiseerin avaliku sektori väärtusloomet toetavat süsteemi.
/.../
eelarve pole tegevuspõhine, sealt ei ole võimalik saada juhtimisinformatsiooni. Kas seda tehakse meelega, et seda peita? Arvan, et jah, sellega on võimalik peita oskamatust planeerida ressursse.
/.../
eelmisel aastal jäi igast sajast eurost 13 kasutamata (Ja see, et nii palju kasutamata jäi, selgus vähemalt ametlikult, valitsuse tasandil, mai lõpuks). // üks asi on raha, mis üle jäi, see 13 eurot igast sajast eurost, aga üle kanti tegelikult 8,5 protsenti, ehk natuke vähem. Ka 8,5 protsenti riigieelarvest on väga suur raha, 1,6 miljardit. Ka selle raha puhul tuleks jälgida, kas seda kasutatakse selleks, mida eelmisel eelarveaastal otsustati. Aga sisuliselt on võimatu jälgida, kas see läheb selleks otstarbeks, milleks ta tollal esitati, sihtotstarvet muuta ei tohi. Meil on 8,5 protsenti riigieelarve raha, mille kasutamise kohta me riigieelarvest informatsiooni ei saa.
/.../
näiteks üks ministeerium kinnitas 2023. aasta oma eelarve pool aastat pärast eelarveaasta lõppu, kui aruanded olid juba esitatud. Mõttetut mängu ja piinlikkust on siin palju.
/.../
30 aastat tagasi oli meil 70 korda väiksem eelarve, aga saime hakkama. Raha on nüüd rohkem, aga kuidagi on tunne, et ikka seda pole. Kui ma läksin riigikontrolöriks, oli minu meelest riigieelarve kulude maht 10,2 miljardit, nüüd on ta 18,2 miljardit, pluss investeeringud.
/.../
Meil oli siin nulleelarve protsess, mille mõte peaks olema, et vaatame üle, kas need asjad, mida me teeme, on mõistlikud. No kas me saime selle? Nimi on nulleelarve protsess, aga kas me tegelikult saime järjestuse, mis on oluline ja millega tuleb tegeleda?/.../selle metoodika üks suur viga oli see, et konnad ise tiiki kuivendama ei hakka.
/.../
üks tuntud ettevõtja ehitas oma õunaaia ümber tara ja siis tulid keskkonnaametist tara kontrollima neli ametnikku. Neli. Ma ei tea küll asjaolusid, aga tundub, et kui sellise asjaga tegeleb neli inimesi, siis on seal vähemalt neli inimest liiga palju.¤¤¤

See on juba kõrgem tase, süvariigi ja poliitikute koostöö.

https://www.postimees.ee/8147325/kliimaminister-tombas-riigi
kogu-haneks-uuritakse-vaid-rmk-aegunud-tehinguid

¤¤¤Seaduse järgi saab riik ise keelatud riigiabi tagasi nõuda kolme aasta jooksul, Euroopa Komisjon kuni kümne aasta jooksul. Minister Alender tõenäoliselt teadis, et ajab riigikogule kärbseid pähe ja selle analüüsi tulemusel kelleltki midagi välja nõuda ei saa. Analüüsitavate lepingute sõlmimisest on möödas üle kümne aasta. Kas Alender lollitas riigikogulasi teadlikult? Postimees küsis Alenderilt, miks ta sellise lause ütles. Alender jättis vastamata/.../RMK oli ligi viie aasta jooksul müünud puitu kestvuslepingutega arvutuslikult kokku umbes 52 miljoni euro võrra odavamalt võrreldes sama aja oksjonihindadega. Kui neid auditeid RMK nõukogus arutati (25.08.2022), kuulus nõukokku ja koguni RMK auditikomiteesse ka Alender. Seega oli ta auditite sisuga kursis/.../Revolutsioonilise muutuse tõi kaasa kestvuslepinguhindade avalikustamine 2024. aastast. Kui ettevõtted teada said, kui palju konkurendid sama puidu eest RMK-le maksavad, kadusid nagu nõiaväel senised kuni 40-protsendilised hinnakäärid eri ettevõtetele puidu müümisel ja odavhindade asemel hakati RMK-le puidu eest maksma turuhinda või isegi üle selle (lisalugu).¤¤¤

Kuidas on üldse võimalik, et selline inimene ei istu juba trellide taga ja tohib üldse veel kunagi avalikus sektoris töötada?

Kui vaadata neid summasid, mis nii väikeses osas nüüd avalikuks tulid, tekib omakorda küsimus jälle ühe erakonna ning mõne majandussektori omavahelises seotuses... ja ühtlasi ka selles, kuhu kadus see raha, mille "õigesse kohta haihtumise" tulemusel kõigi ausate inimeste/ettevõtete peal röövmaksustamist hakati rakendama. Aga see on juba teise teema jutt.

Sel teemal tuli riburadapidi artikleid – täiesti ideaalne näide sellest, kuidas lolliks läinud ametnikkond kiusab neid, kes päriselt tööd teevad ja tagatipuks kiusamise eest lausa arveid tohivad esitada. Artiklid sellest, KUIDAS täpselt see kiusamine käib, mille eest ennast kaitsta tuleb. Mõned tsitaadid artiklitest, neist esimene on vast ülevaatlikuim.

https://majandus.postimees.ee/8126583/kanadel-pole-heinamaal
-allapanu-ehk-kuidas-ule-volli-nouded-tapavad-vaikepollumaja
ndust

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120334274/amet-otsustas-et
-vabalt-siblivate-kanade-elu-ja-tervis-on-ohus

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120335014/tarbija-petmine-
liiga-suured-munad-voivad-talunikele-saatuslikuks-saada

¤¤¤¤¤
Kontrolle ja nõudeid väikestele talunikele on ebaproportsionaalselt palju. Ahisilla talu kasvatab lisaks rohumaakanadele lõikelilli ja maheköögivilja ning ühtekokku on talu sellel aastal külastanud viis erinevat kontrolli. Kaks on kontrollinud mahetingimusi ja kolm kontrolli on olnud seotud kanade pidamise või munadega. Kusjuures kanapidamist ja munade nõuetele vastavust käivad hindamas erinevad ametnikud/.../Nii võib pärast PRIA kontrolli tulla PTA kontroll, kes kontrollib sarnast asja. Talunikele on see aga suur aja- ja rahakulu, kuna osa kontrolle peavad nad kõigele lisaks ka ise kinni maksma. Keskmiselt on ühe järelevalvetoimingu hind taluniku jaoks olnud 100 eurot, kuid see oleneb sellest, kui kaua on kohapeal külastus aega võtnud ning kui palju on menetlemise ja aktide/otsuste koostamisele hiljem aega kulunud.
/.../
Ahisilla talus kasvatatakse rohumaakanu, kus kanad saavad iga päev värske rohumaa peal putukaid ja meelepäraseid põllutaimi nosida ning mullavanne võtta. Vegetatsiooniperioodil käib kanade portsjonkarjatamine, talvisel hooajal on kanad ilmastikuolude eest kaitstud suures kasvuhoones. Juba kontrolli tehes oli selge, et neil on ametnikuga erinevad arusaamad asjadest, kuid suur oli talupere šokk, kui nad said PTA kontrolli kokkuvõtva aktiga. «See oli koostatud nii, nagu elaks kõik meie kanad päevad läbi karjatamiskuutides kinni. Tegelikult käivad nad seal ainult magamas ja munemas. Kuna tegeleme portsjonkarjatamisega, on kanad iga paari päeva tagant uue maa ja värske rohu peal,» selgitas ta. PTA ametnik aga pani kirja, et kanade paiknemistihedus on üle üheksa kana ühe ruutmeetri kasutatava pinna kohta, mistõttu risk kanade tervisele on suure paiknemistiheduse tõttu väga suur. Tegelikult on Talvingu sõnul iga kana kohta vähemalt 1,5 ruutmeetrit kasutatavat pinda. Lisaks olevat ametniku hinnangul kanade tervist niimoodi juba pikalt ohustatud ja seda ei olevat võimalik kuidagi leevendada. Niisiis märgiti akti, et toetust tuleb selle rikkumise tagajärjel 100 protsenti vähendada. Kuid see pole veel kõik. Akti märgiti ka, et kanadel puudub allapanu, mille tõttu vähendatakse toetust veelgi 25 protsenti. Kokku märgiti aktis 125 protsenti toetuse vähendamist.
/.../
Kuidas kasutada rohumaal allapanu? Ahisilla taluperel tekitas eelöeldu totaalse abituse tunde, sest kuidas saab kasutada rohumaal allapanu, kuna selles kontekstis rohumaa ongi allapanu. Ametnik sellise lähenemisega nõus ei olnud ja nõudis rohumaakanade allapanuks turvast, põhku, saepuru või muldpõrandat.
/.../
„Põllumajandusministri määrus nr 59 ütleb, et munakanale peab olema tagatud vähemalt 250 cm2 allapanuga pinda kana kohta, kusjuures allapanu katab vähemalt ühe kolmandiku põrandapinnast,“ osutas ta. „Seega ei oma tähtsust asjaolu, et linde lisaks karjatatakse. Määrus ei anna võimalust eristada väljas pidamist.“
/.../
Kõige uskumatuma tõi Kelli Talving välja olukorra, kus nende talupoes müüdavate munade kontrolli käigus tuvastati, et karpi pandud munad on veidi suuremad, kui karbil kirjas. „See on tarbija petmine, oli ametniku resoluutne seisukoht,“ kirjeldas perenaine. Lisades, et kui ta pakkus lahenduseks panna karpi kogukaalu klappima saamiseks paar väiksemat muna, siis öeldi talle, et selline tegevus toob kaasa kaks rikkumist ja ettekirjutust/.../Ma ei tea, mis see lahendus siis oleks? Linnud ju ei mune kindlas suuruses mune.
/.../
Ühelt talunikult küsiti tagasi 40 protsenti toetusest, kuna too oli ametniku mõõdistuse järgi niitnud kogemata pool hektarit rohkem kui oli tarvis. Või teine olukord, kus ametnik viitas autotee ristmiku vahelisse nurka jäänud niitmata alale ja vähendas toetusi, kuigi kuue meetri laiune niiduk ei mahtunud seal manööverdama ja ülejäänud põllud olid kenasti tehtud. Sellised tähenärimised tekitavad tema sõnul talunike seas suurt nördimust.

Säärane bürokratism tekitab neis korralikult stressi, kuid nad ei ole valmis mütsi nurka viskama. Jagame oma talupidamisest palju toredaid hetki, tahame innustada ka teisi inimesi maal elama ja põllumajandusega tegelema, kuid frustratsioon on hetkel tõesti suur ja õiglustunne korralikult riivata saanud.
¤¤¤¤¤

Lisan siia lõppu ka 2 pildilinki, milline näeb praktikas välja “rohkem kui 8 kana ruutmeetri kohta”, kellel pole allapanu.

https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/7f5ff0a5-
03d5-4d08-97af-acc5f5f8c619.jpg?noup&w=1200

https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/209d23d0-
44ad-4735-ae31-f945d55fd60f.jpg?noup&w=1200

PS: minu kanad on elanud oma pikad elud samuti rohumaal, karjatamiseks-kaitsmiseks karjavalvekoer, aastaringiselt vaba pääs õue (mida nad on kasutanud lühidalt ka kõige käredama pakasega), kõik tingimused allapanust jooksvate õrremeetriteni vastanud alati nõudmistele. Aga ühtegi toetust pole ei looma-, metsa-, rohumaa- ega põllupidamisele küsinud. Sellise bürokraatia ja kontrollide rõõmuks nööri mööda käimisele tundub mõistlikum elada vaesemalt ja magada rahulikumalt – see ongi põhjus, miks põllumajandus Eestis ei suuda kunagi konkureerida riikidega, kus toetused on suured, kuid ametnikud tegelevad kiusamise asemel ainult sisulise tööga (sõbrad üle EL-i, “natuke” kursis mujal toimuva osas).

# Aga ühtegi toetust pole ei looma-, metsa-, rohumaa- ega põllupidamisele küsinud. Sellise bürokraatia ja kontrollide rõõmuks nööri mööda käimisele tundub mõistlikum elada vaesemalt ja magada rahulikumalt...#

Kõige rahulikumalt saaks magada siiski päris ilma loomapidamiseta...! Asi selles, et kohustused ja nõuded kehtivad loomade (lindude) pidamise puhul sõltumata toetuse küsimisest. Aga kontrollid võivad hoovi sadada kasvõi kadeda naabri vihje peale nt. Ning kui neile midagi ei meeldi, tuleb halvemal juhul kukrut ikkagi kergitada.

Tõsi on see, et (otse)toetuste maksmisel kaasnevad peaaegu alati lisatingimused ja -kohustused/nõuded. Ja need tuleb endale võimalikult palju selgeks teha ENNE toetuste küsimist, et hiljem arusaamatusi ei tekiks. Entusiasmiga täna põllul/laudas kaugele ei purjeta.

Kärsa viimasele lausele kirjutan kahe käega alla. Täiendan vaid nii palju, et paljudes vanades EU riikides pole ka selliseid sarnaseid ettevõtlust kägistavaid piirangid kui meil. Meile veidi sarnane on nt hoopis UK. Keskkonnaalased nõuded, omavalitsuse kehtestatud, ütleme - ehitustingimuslikud nõuded jne. Üsna hästi kajastas teemat Clarkson, kui ta oma farmisaadet tegi. Muidugi tegi seda talle omaselt aga kes teemat valdavad, said kindlasti tundma korralikku Deja-vu -d.

...ja nõudis rohumaakanade allapanuks turvast, põhku, saepuru või muldpõrandat.
Seda nõuet on muidugi võimatu kommenteerida, aga mis asi on ikkagi muldpõrand- ehitad põllule laudadest platsi ja katad selle mullaga? Loomulikult tuleb sealt edaspidi ka tärkav umbrohi eemaldada.
Kuidas üldse on võimalik, et sellised ametnikud, st niivõrd ajukääbikud inimesed kuskil töötavad ja võimu omavad?

Asi on selles, et meie kantseliitlik ametnikkond oskab lugeda tähthaaval ja tõlgendab määrusi ALATI tootja kahjuks. Antud juhtumil pole nende jaoks õuespidamine ette nähtud ja nõutakse ettenähtud (sise)tingimuste loomist 365 päeva.

See oli mingi kümmekond aastat tagasi, kus suitsusauna ehitanud turismitalunikult nõuti KORSTNAPÜHKIMISE akti. Ja siis hakkas pihta :D

johhaidii mis teema on siia tehtud :).

Üksikuid lollusi ja üle võlli mingite normatiivide täitmise kontrolli leiab ikka. Ka kuskil tootmises ettevõtte siseselt.

Niipalju kui ma ise olen turismitalude suitsusaunades käinud, siis paljudel on tänapäeval tõmbekapp-korsten saunaahju kohal, et seda suitsu satuks lavaruumi täpselt parasjagu, mitte nii, et kõik on tahmane ja silmad kipitavad.

Võiolla ametnik vaataski: saun köeb ja korsten on katusel, suitseb. Kus on akt?

Nu ja mitteturismitaludel, kel saun veel eelmise sajandi algusest on, polegi seda auku ei laes ega seinas, käib ukse kaudu kõik, ka neile tahetakse sama piitsaga uhada. Me siin ei räägigi ju hetkel ettevõtete elik teenusepakkujate eeskirjadest vaid suisa eraiskute omadest. Kanad ei tohi ka vabalt ringi joosta, peavad kaetud olema, muidu linnugripp kohe kallal. Jne regulatsioonid.

Ja võiksid ikka oma rallisõitjaveejoomise nime juurde jääda.

Muudetud 10.12.24 15:41

Ametnik ongi selline- ta vaatab, aga ei näe. Näeb vaid eeskirja, seadust, määrust läbi prillide, sest ta on lühinägelik ja pilk piiratud prilliraamidega. Seda, et korsten pole kerisega ühendatud, ta ei näe.

Mu vanaema juurde tuli sisse päästeameti tibi. Kus on suitsuandur, küsis, näitas siis vanainime, et siinsamas köögi ja magamistoa vahel. Minu pojapoeg ise pani selle vingugaasi anduri hiljuti, ütles talle. See aga vastu, et andur peab olema lakke kinnitatud! No mis vanainime ikka vaielda oskab, kutsus naabri ja se pani vinguanduri lakke... Juhendis oli kirjas paigalduskõrgus 140- 170 cm. Toa kõrgus seal oli 240. Kivimaja. Keskküttega.
Küsisin, et kas ta oma nime ka jättis, tahaksin temaga veidi vastelda, ei jätnud. Mainsin veel, et kui seesama tibi tuleb tagasi kontrollima, äiga talle märja põrandalapiga. Mul tõusis veri pähe tookord, olin nii häiritud sellest. Aga meediasse kirjutasin ikkagi. Ja päästeametnikega(meestega) samuti rääkisin. nad imestasid ka, et kas tõesti oli nii? Me peame ju erinevatel anduritel vahet tegema.

Tore positiivne näide ametnikeriigist, mis algas "pallipõrgatamisega", aga millele leiti üllatavalt kiiresti siiski ka lahendus. Mulle isiklikult meeldis väga selline JOKK lähenemine, et mis saab siis, kui 7-kohalises autos eemaldada viimane istmerida ja teha teine istmerida 4-kohaliseks, sel juhul ei suurendata reisijate arvu ja ARK ei pea arvet, mitmendas istmereas mitu kohta täpselt on. Lasterikkaid peresid see otsus kindlasti rõõmustab. Artikkel on tasuta loetav.

https://accelerista.com/uudis/paevakajaline/neljakohaline-tu
rvatool/

¤¤¤PPA on asunud nii Transpordiameti kui ka Kliimaministeeriumiga ühisele seisukohale, et antud turvaseade on Eesti õigusega kooskõlas ja lähtuvalt rahvusvahelisest kokkuleppest on selle kasutamine lubatud.¤¤¤

Samas näiteks võtad kasvõi saharalaxist kaks istet välja ja lähed ülevaatusele ning saad ov, sest istmete arv ei vasta teh passis kirjas olevale.

Seda on põhjendatud nii, et osade istmete turvavööd jäävad kontrollimata.

See raudteefeiliartikkel puudutab nii paljusid teemasid. Siin nüüd 2 head näidet, kuidas koheldakse võõraid omadega võrreldes ja kuidas raisatakse teadlikult raha, st see on kasulik prokektiga seotud eraettevõtetele, mitte ei täida tellimuse täitmise eesmärke.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120344256/teedeinsener-rail-ba
ltica-riskitase-on-nii-korge-et-seda-voiks-vorrelda-kasiinos
se-minekuga

¤¤¤Esimene leping RB põhitrassi projekteerimistöödeks sõlmiti 2019. aastal Hispaania ettevõttega Idom. Idom kaasas töösse osaliselt ka Eesti projekteerijaid, aga projekteerimine tervikuna ei kulgenud tempos, mida oli eeldatud ning mahajäämus mh ka avalikkusele välja reklaamitud ajakavast suurenes. Lahti tuli öelda lubatud tähtajast ja tõdeda, et raudtee siiski ei valmi 2026. aastaks. Infovahetuses tõid RB esindajad välja, et lepinguline projekteerimispartner on küll lepingu tähtaegu rikkunud, aga sanktsioneerida pole teda mõistlik – vastasel korral jäävad projekteerimistööd võibolla üldse pooleli. Ehk, kuna nii palju raha ja aega oli juba kaotatud, siis justkui tuli samamoodi jätkata. Siinkohal peab märkima, et üldine valdkondlik praktika avaliku sektori töödel on teistsugune – lepingulisi tingimusi järgitakse pigem punktuaalselt ja sanktsioone töövõtjate suhtes rakendatakse üsna aktiivselt.
/.../
Projektijuhtimise, töökorralduse, majandusliku otstarbekuse ja keskkonna aspektidest lähtuvalt oli ökoduktide rajamine ilma põhitrassi ehituseta selgelt ebamõistlik tegevus, kuna iga ökodukti jaoks vajati sadu tuhandeid kantmeetreid täitepinnast, mis veeti kohale kaugemalt – põhitrassi ehitustööde käigus oleks täitematerjali saanud välja kaevata põhitrassi alt rajatiste vahetus läheduses. Ebamõistlik tegevus oli vajalik, et näidata mingitki progressi.¤¤¤

Kui poleks äsjast kaablitelõhkumist, siis ütleks, et viimaste kuude üks kõige olulisemaid uudiseid... aga miks peab selliseid asju lugema kusagilt uutestuudistest, mitte ERRist, mis julgeb kirjutada ainult Lätist, mitte Eestis lokkavast riigikorruptsioonist? Jah, see oli retooriline küsimus, aga ajakirjandust, mis ei hammusta teda toitvat kätt, ei saa ka nimetada vabaks ajakirjanduseks, vaid see on partei propagandakanal (nagu need uueduudisedki).

https://uueduudised.ee/latis-selguvad-rail-balticu-kihvakeer
ajad-mis-juhtuks-eestis-kui-keegi-seda-teemat-torgiks/

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120344180/otsitakse-meeleh
eitlikult-millega-karistada-ametite-kontrollid-on-toidutootj
ad-vait-sundinud

¤¤¤„Ma ei saa midagi kommenteerida. Kui natuke kriitiline olen, on mul kohe kontroll õue peal ja otsitakse meeleheitlikult, millega karistada!“ Nii on viimase aasta jooksul ajakirjaniku küsimusele vastanud mitte üks ega kaks, vaid kümned talunikud ja väiketootjad.

Ametnike ja määruste lausa kiuslikuna tunduv paindumatus on viinud mitmed toidutootjad meeleheitele ja nad on otsustanud sellele vastu astuda. Praegune süsteem, kus toidutootja peaks olema justkui jurist, raamatupidaja, suhtekorraldaja ja veel kõige enam – eeskujulik andmete sisestaja, nörritab kõiki, kes sooviks keskenduda hoopis Eesti riigi toidujulgeoleku tagamisele.¤¤¤

Haakub eelmise postiga, ehkki peaks tegelikult julgeolekusse postitama.
Ehk siis - see ametnikkude tegevus (näpuga nõuetes järje ajamisel) on üks peamistest põhjustest (loomulikult mitte kaugeltki ainus), miks väiketootjad pille kotti panevad. On küll ka uusi, alustavaid entusiaste aga neid on ikkagi vähe.

Üks fakt. Veel aastal 2023 oli terve Eesti peale kokku - pange tähele: 78600 lihaveist. Sellega oli enam-vähem tagatud riigi isevarustatus. Seisuga 01.01.2025 on PRIA andmeil järgi jäänud 64700. Veiste koguarv vastavalt: 246521 ja 232745. Päris drastiline kukkumine, ja just lihaveiste arvelt. Keskkonnaentusiastid muidugi löövad rõõmust käsa kokku. Pole hullu ütlevad poliitikud. Mercosur riikidega ootab leping kinnitamist....
https://www.err.ee/1609418197/el-i-ja-mercosuri-voimalik-lep
ing-teeb-euroopa-pollumehed-murelikuks

Kahjuks pole loomapidamine meie põllumajanduses ainus valdkond, mis kahaneb. Mahetootmises pindala justkui statistiliselt suureneb, paraku saagikus väheneb. Koolid muretsevad, et tooret ei jätku:
https://www.err.ee/1609562326/mahetoitu-pakkuvad-vorumaa-koo
lid-kurdavad-kohaliku-tooraine-nappuse-ule
Kusjuures Võru maakond oli METK 2022 aasta aruande järgi Eestis suurima mahetoetuse saajatega (13% koguhulgast).

Toidujulgeolek ei ole täna väga populaarne teema. Liidelist saab odavamalt kui ise kasvatades.
Kui aga teemasse tulla siis vägisi jääb mulje, et kontrollijatel oleks nagu tulemustasu. Ilmselt ongi.

¤¤¤Ametnikkude tegevus (näpuga nõuetes järje ajamisel) on üks peamistest põhjustest (loomulikult mitte kaugeltki ainus), miks väiketootjad pille kotti panevad.¤¤¤

Nõustun väitega, aga see pole probleemi juurpõhjus, sest näpuga järje ajamine ongi ametniku ülesanne. Kui seda ei teeks, oleks see korruptsioonihõnguline ametiseisundi kuritarvitamine. Juurpõhjusteks on:
- ülereguleerimine, neid ridasid, kus peab näpuga järge ajama, on kordades rohkem kui vaja oleks,
- karistused: mittekuritahtlik eksimus ei tohiks mitte kunagi võtta ettevõtjalt ära toetust sellises mahus, mis välistab äritegevuse jätkamise. Mitteolulises kohas puuduva "linnukese" lisamine on statistiline väärtus, mida poleks üldse põhjust karistada. Ametniku ülesanne ongi juhendada, abistada, paljudel ka õnnestub selline ametnikuroll väärikalt välja kanda.

Jah, toetustesüsteem on nõme, aga kuna me elame ärikeskkonnas, kus konkurendid teevad seda (niigi rohkem kui Eestis), siis tuleb mängida kaasa seda mängu.

Anarhia pole samuti alternatiiv. Mina ajan kah näpuga järge. Alles oma kanapidamist euronormidele vastavusse viies sain teada, et mul on nii siseruumide põrandapinda kui ka õrremeetreid üle 5x rohkem kui vajalik ja paljud kanade jaoks päriselt olulised asjad on üldse reguleerimata. Teavitasin sellest ka naabertalude omanikke (kes samuti ühtegi toetust pole kunagi küsinud), et nende loomad elavad liiga heades tingimustes;)

Isiklikust kogemusest lisan, et kõik sõltub ikkagi ametnikust kui inimesest. Osadel inimestel lööb kusi pähe ja hakatakse näitama oma võimu, teised on lihtsalt laisad ja tegelevad oma tööülesannetega vaid näiliselt, aga kolmanda inimese saabumisega sellele ametikohale kõik probleemid järsku kaovad. Kogemus näitab ka seda, et need inimesed ei jää sinna kauaks... ja olles kuulnud mõne sellise käest, kui masendav (demotiveeriv) oli tema jaoks kolleegide suhtumine oma töösse ja piirkonna inimestesse, ei saa sealt lahkumist (või teiste poolt "väljasöömist") neile kuidagi ka pahaks panna:(

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120348881/kas-oled-kogenud
-halduskiusu-oiguskantsler-ulle-madise-sellist-kiusamist-on-
eestis-liiga-palju

¤¤¤Mitte ainult kohalikus omavalitsuses, vaid ka riigiametites, kellest sõltub, kas inimene saab oma ettevõtlust edendada või oma talu pidada, kasvõi oma maja ümbrust korras hoida – siis inimest muudkui üllatatakse uute nõuetega. Ei öelda täpselt, mida ta siis tegema peab selleks, et näiteks vajalik luba või toetus saada. Inimene muudkui pingutab, aastad lähevad/.../seda me siin ise võtamegi kokku sõnaga „halduskius“. Mulle tundub, et sellist kiusamist on Eestis liiga palju. Et ametnikud, kes hoolitsevad nõuete täitmise eest – olgu see siis loomapidamine või põllupidamine –, et nad oleksid inimese poolel.¤¤¤

Artikli lõpus on üleskutse anda kommentaarides teada sellistest olukordadest.

Ilmaasjata pole sõna ametnik muutunud sõimusõnaks.

Võtke näiteks prügi asi näiteks. Sorteerid kõik ära ja siis tahad olmeprügi intervalli vähendada kuna seda ei teki eriti enam. Aga ei saa, sest seadus on selline. Ehe näide sellest kuidas tegelikult on riigil kõigest suva, peaasi, et pappi tuleb.

Ma ei tahaks näidata ei pättide ega ka riigi suunas olukorras, kus pättusi tehakse mingi konkreetse (korrumpeerunud?) ametniku heakskiidul. Laiem probleem tekib ikkagi sellest, kui ühe ametniku volitused on nii suured, et risk/vahelejäämine on ametnike jaoks ikkagi rahaliselt tasuvad. Üldjuhul ka ei lammutata valmis hooneid (erandid), aga kui keegi sellist korruptsiooni peatada üritab, maksab selle otseselt või kaudselt kinni ikkagi maksumaksja (mitte olukorra võimalikuks muutnud ametnik isiklikult). Lingile tasub klikata selleks, et näha pilti, milline näeb välja "kahe pere elamu". Kinnisvaraarendaja juristi vastused on kah tase omaette... mida ei saa ka pahaks panna, sest see on tema töö seaduslikus keskkonnas, mis on loodud kõrgemalt poolt.
https://tartu.postimees.ee/8175826/jurist-tavatult-suurest-k
ahepereelamust-koigile-oli-ju-teada-mis-maja-ehitatakse

¤¤¤Paarismaja elamispinnad jagunevad kaasomandis kuueteistkümne usaldusühingu vahel. Usaldusühingute omanik on OÜ Candlepro, mis kuulub Albatreki juhile/.../Hoone vastab detailplaneeringule ja sellele on väljastatud kasutusluba/.../OÜ Albatrek ei saa aru, miks peaks naabrid olema pettunud, kui arendus on läbinud planeerimismenetluse, kõigile oli ju teada, mis maja ehitatakse¤¤¤

Palun vaadake veelkord pilti "kahepereelamust":)
Kui see on seadusega lubatud seal, on see lubatud igal pool, st võib juhtuda meie kõigi naaberkrundil.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120352095/vandeadvokaat-kiusav
ad-ametnikud-peab-vastutust-tundma-panema

¤¤¤Haldusmenetluse põhieesmärk ei ole ametniku kaitsmine, vaid selleks on füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitse tagamine haldusmenetluses haldusorgani (kohaliku omavalitsuse, ametkonna jne) omavoli eest. Teisisõnu kohalike omavalitsuste ja teiste ametiasutuste ametnike tegevuse eesmärk haldusmenetluse läbiviimisel on isikute igakülgne abistamine ja seeläbi nende õiguste kaitse tagamine¤¤¤

Seejärel riburadapidi näiteid stiilis /Ametnik keeldus mõistmast, et tal puudub igasugune õiguslik alus või mõistlik põhjendus sellise nõudmise esitamiseks. Õnneks lahenes antud olukord siiski kohtuväliselt, kuid aja ja muu ressursi kulu ei hüvitanud isikutele keegi/

¤¤¤Eestis on olemas ja kehtib riigivastutuse seadus, mille eesmärk on tagada isikutele nende õiguste kaitse ja õiguste rikkumise tulemusena tekkinud kahju hüvitamise alused ja kord. Ehk kui halduskiusu tagajärjel on isikule tekkinud kahju, siis peaks omavalitsus selle kahju hüvitama. Jah, riiki ei tohiks vaeseks „trahvida“, aga eesmärk ei olegi ju vaeseks „trahvimine“, vaid tekitada vastutustunnet ja seeläbi jõuda haldusmenetluse ülesande täitmiseni ning lokkava halduskiusu lõppemiseni¤¤¤

Omavalitsus maksab... st ametnik endiselt ei vastuta ja maksumaksja peab sisuliselt maksma kinni ametnike poolt teistele maksumaksjatele tehtud kahju...

https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120352320/fotod-mart-vork
laeva-rost-venis-lausa-kolme-tunni-pikkuseks-margatav-osa-pu
blikust-lahkus-enne-urituse-loppu

Võrklaeval alles oli nn. keelatud reklaami keiss ... mis nüüd ...

Kas maksuamet ikka jälgib, et honorari ei laekuks ...

Süvariigiteema rohepesu kontekstis. Tegemist on väga väga kõva teadlasega Eestis, kui keegi äkki tema tegemistega kursis ei ole.

https://teadus.postimees.ee/8180536/tartu-ulikooli-professor
-lahkus-paevapealt-ametist-pohjus-murettekitav

¤¤¤Loogi sõnul soovis ta Eesti mõistes kopsakat teadusrahastust – 2,5 miljonit eurot – tagastada. Ülikooli rektor otsustas Loogi väitel selle projektiga jätkata ja ta eemaldati selle juhtimisest põhjusil, et ülikoolil on seda raha vaja. Tegemist oli tänaseks Eestiski korralikku lootuse lainetust tekitanud puidukeemiat puudutava arendusprojektiga.
/.../
Uued tehnoloogiad arenevad tihti läbi haibi-tsüklite (ülespuhumistsüklite). Kui projekti kirjutasin, siis olime haibitsükli tipus. San Franciscos ja Bostonis investeeriti samasse teemasse miljardeid. Samuti Taanis, kes olid meie partnerid ja kellelt kopeerisime nende väljakujundatud suured ideed. Ega me ei osanud targemini mõelda kui maailma tipud. Siis aga mull lõhkes. Lõhkes ka rohetehnoloogiate mull, mis oli osaliselt meie teemaga seotud.
/.../
Kui realiseerus üks ennustatud risk ja siis küsisin, et kas poleks oleks õige ja aus raha enne projekti algust tagasi anda? Selle peale rektoraat võttis väevõimuga selle mu enda poolt kirjutatud projekti kaaskoordineerimise minu käest ära, sest ju neil oli rahast kahju loobuda ja minu aus ülestunnistus välispartnerile, et projekt on teostamatu pidavat kahjustama Tartu ülikooli. Noh, ma ei tea, ma arvan, et aus tõdemus oleks just meie reputatsiooni toetanud.
/.../
Peamine sõda aga algas kui ma julgesin kritiseerida suurejoonelist ja üledimensioneeritud uue maja ideed. Küsisin, et kas on plaanid ja riskianalüüsid aparatuuri rahastuse osas, kust tulevad uued grupijuhid, sest maja valmimiseks on paljud juba pensionil, kas on olemas nende värbamiseks planeeritud summad jne? Mind hakati rektoraadi poolt süüdistama projekti pidurdamises, sest esitasin küsimusi, ka üleüldisi, et kas meile ikka on nii suurt maja vaja?¤¤¤

Esimese asjana: artikkel pole mitte tuulikute vastu, vaid korruptiivse asjaajamise vastu.
https://arvamus.postimees.ee/8183611/urmas-reimann-tuulikute
-jalgi-ajades-kuidas-avastasin-tagaaeda-rajatava-tuulepargi

¤¤¤Olen tahtmatult sattunud sündmuste keerisesse, mida veel mõni aeg tagasi ei osanud uneski ette näha/.../emal külas pliidi alla tuld tehes sattus mulle kätte huvitav voldik, kus kirjutati rajatavatest tuulikualadest Lääne-Virumaale Vinni valda. Voldikul oli ka kaart tuuleparkide aladega, kuid ei olnud täpsemaid orientiire, kus need asuvad. Samuti jäi selgusetuks voldiku koostaja ja saatja. Tuli kasutada maa-ameti kaartide abi, et olukorrast ülevaade saada. Selgus, et voldikul märgitud Vinni valda planeeritav TU7 tuulepargi ala jääb minu kinnistust 500 meetri kaugusele. Oman Lääne-Virumaal Vinni vallas Rahkla külas metsa ja põllumaa kinnistut, mille ostsin pangalaenuga ca 10 aastat tagasi ja kuhu olen rajanud oma kulu ja kirjadega elektriliini ja puurkaevu ning kuhu planeerisin pensionipõlves rajada kodu. Ka ema polnud tuulikutest midagi kuulnud. Kõrval asuv kinnistu, samuti metsa ja põllumaaga, kuulub minu 79-aastasele emale/.../Helistasin läbi ümbruskonda jäävad elanikud, kuid keegi polnud midagi asjast kuulnud.
/.../
Koosoleku päeval helistas mulle naaberküla mees. Mees oli murelik ja ütles, et ega siin telefonis ei tohi enda muredest rääkida ka, võidakse pealt kuulata. Avaldasin kahtlust, et kas asi on siis ikka nii hull ja lohutasin – kui midagi ebaseaduslikku ei tee, siis ei ole ju midagi karta. Vestluskaaslane paistis selgitusega mitte rahule jäävat ja lisas: tead Urmas, ma olen selles Eesti riigis nii pettunud.
/.../
Oma eelneva ameti tõttu paljudes kriisiolukordades viibinuna olin ausalt öeldes pahviks löödud osade kohale tulnud inimeste agressiivsusest ja ebaviisakast käitumisest/.../Koosolekul said elanikud vastuseks, et kus te siis olite, kui valla üldplaneeringut arutati. Tegelikult ei olnud elanikke õigel ajal piisavalt informeeritud ja ilmselt ei andnud nad endale aru teema olulisusest. Võin öelda, et koosoleku formaat oli tavakodanikule üle jõu käiv.
/.../
Kavandatavatele tuulikuparkidele lähedal asuvate inimeste probleem on päris ja inimesed tunnevad ennast riigi poolt reedetutena. See on väga suur probleem riigile endale, kui keegi sellest veel aru ei ole saanud. Rahva meelsuse seisukohast ei ole enam väga isegi vahet, kui ohtlikud need tuulikud tegelikult on/.../Mäletan veel selgelt pronkssõduri aegu, ainult et siis oli Eesti riigil vastasseis ühte teist keelt rääkivate isikutega. Nüüd on loodud konfliktolukord eestlaste endiga, mis on hea vundament ekstremistlikele jõududele.¤¤¤

See läbib paljusid teemasid viimaste valitsuste ajal, kus kodanike õigustest demonstratiivselt suure jõuga üle sõidetakse, sest kui reedad kedagi, siis oled reetur ja oled automaatselt mitteusaldusväärne ka nende jaoks, keda see reetmine otseselt ei puudutagi.

Riigiamenik esindab siiski riiki ja kui riik reeturit vastutama ei suuda panna (ega tema tekitatud kahju tagasi pöörata), ei ole mitte kuidagi võimalik enam ka riiki usaldada. Nii mõtleb just selline inimene, kelle jaoks see maa ja rahvas kallis on (üks kõigi ja kõik ühe eest). Seejärel puudub ka riigil moraalne õigus nõuda kodanikult aus olemist ja ausalt öeldes ega pole enam väga soovigi, just riigi vastu, kui näed, et makse makstes muutud ise kaasosaliseks sellistes OMA KODANIKE VASTU suunatud korruptiivsetes skeemides...

EDIT:
Tsiteerin osaliselt Peeter Ernitsa värsket lõustikupostitust

¤¤¤Eelmisel pühapäeval leppisid need kolm poliitikut omavatel kokku milline saab olema Eesti energeetika tulevik. Miks just nüüd ja nii äkki?/.../Eestis on parasjagu käimas suurejooneline rikkuste ümbermängimine, kus maksumaksjate raha peab edaspidi ühtlase voona ja väga suurtes kogustes taastuvenergia ärimeeste taskutesse jõudma. Võimuerakondade juhtidel oli seega tuli takus. Ameerikast puhuma hakanud kurjad tuuled ähvardavad meie rohepesu lossid purustada.¤¤¤

Muudetud 01.02.25 14:09

Puudutab servapidi teemat.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120355543/andrus-alber-ettevaa
tust-terav-nuga-burokraadi-meelest-kaotab-inimene-toole-joud
es-motlemisvoime

¤¤¤Suurim väljakutse on aga eristada vajalikke regulatsioone ebavajalikest. Selle välja selgitamiseks on abiks kaks lihtsat kontrollküsimust. Esiteks, kas regulatsiooni kasud ületavad kahjusid? Ja teiseks, kas just riik peab konkreetset valdkonda või tegevust reguleerima?
/.../
Tööinspektsiooni esindaja külaskäigu järel valmisid soovitused panna kööki sildid sõnumitega „Terav nuga võib lõikamisel vigastada“ ning „Ärge jooge kohvimasina puhastusvedelikku“. Kas inimestel on ka kodus sellised sildid või eeldatakse, et tööle minnes inimeste vaimne võimekus kukub 90%?
/.../
Eestis on üle 30 sellise laenuandja, kelle bilansi kogumaht on paarsada miljonit eurot. Seega jälgib paarisaja miljoni euro korrektset kasutamist 30 siseaudiitorit. Samal ajal jagavad riigi mitmed ametkonnad miljardeid ja omavad kokku vaid paari siseaudiitorit. Kus on siin loogika?
/.../
Esmapilgul lihtsaim lahendus ehk riigiametnike vähendamine ei ole siin aga tegelikult kuigi tark lahendus. Eriti olukorras, kus ebamõistlikud reeglid ja piirangud ise jäävad paika. Nii saame tulemuseks veelgi aeglasema bürokraatiamasina, sest samu piiranguid peavad jõustama vähemad inimesed.
/.../
Prantsusmaal on hinnatud, et liigne bürokraatia läheb maksma 4% SKP-st – pea kaks korda rohkem kui on riigi kaitsekulud. The Economist mainis viidatud artiklis Eestit kui positiivset eeskuju, kus pea kõik valitsuse teenused on muudetud digitaalseks, hoides sellega kokku 2% SKP-st. Samas ei peaks see olema ettekääne, nagu meie ei saaks bürokraatia vähendamisel tempot tõsta. Peaksime alustama just kõige ilmsematest ja ebaloogilisematest regulatsioonidest – need on ammu teada, nüüd on aeg need ka kõrvaldada.¤¤¤

Tsiteerin lõiku, mis selgitab hästi, miks meie pikk ja sügav majanduskriis töökohtade kadumise statistikaga silma ei torka... lisandunud ametnikearmee maht on igal juhul muljetavaldav.
https://arvamus.postimees.ee/8192701/juhtkiri-eesti-vajab-om
a-heraklest

¤¤¤Mitmed tuntud ettevõtjad, olgu selleks reedeses Postimehes kirjutav Ain Hanschmidt või ka Eesti Ekspressile intervjuu andunud Jaanus Otsa, ütlevad selgelt, et riik laristab maksumaksja rahaga.

Sinna juurde tuleb lisada laupäevase lehe uudis, et kui erasektoris hõivatute hulk vähenes aastaga 8000 inimese võrra, kasvas avalikus sektoris hõivatute hulk 10 000 inimese võrra.¤¤¤

Seda võiks iga keskmiseltki haritud inimene teada, et avalik sektor ei koosne ainult ametnikest. Valdav osa sellest on hoopis õpetajad, politseinikud, tervishoiutöötajad, päästjad jne. Viimaseid arenguid vaadates kahtleks üldse selles, kui hea mõte on pidada kõikvõimalikke ärimehi automaatselt parimateks spetsialistideks riiklike probleemide lahendamisel.

Päästjaid jääb järjest vähemaks, politsei on muutumatu, medõed on baaris teenindajad... Ilus mõelda nii aga mis on reaalsus? Ilusale jutule pane ikka numbrid ka sappa.
FSB poolt kinni taotud seemendaja on halb näide igast küljest.

Muudetud 19.02.25 00:45

Need lisandunud AMETNIKE numbrid on juba nii paljudest muudest allikatest läbi käinud, et ei pidanud siin haritud inimeste seltskonnas vajalikuks hakata uuesti üle kordama, kust meile lisaõpetajate tarvis nii palju lapsi viimase aastaga juurde on tulnud, kuidas uute päästjatega üha uusi tuletõrjekomandosid mehitatakse jne.

Parafraseerin lõigukesi sellest, kuidas Sotsiaalkindlustusamet sihilikult oma kliente kiusab.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120358146/soraineni-advokaadid
-puude-tuvastamisel-kiusatakse-nagu-ikka-koige-haavatavamaid
-mulje-on-et-meelega

¤¤¤Nagu ikka kõige hullemate kiusajate puhul – kiusatakse kõige haavatavamaid. Ja kõigil ei ole kvaliteetset õigusabi, et kolme ametniku ja sügavate taskutega ameti vastu ennast kohtus kaitsta.
/.../
Kui inimene esitas SKA-le vaide (inimesele odavam viis ja ametile võimalus viga kuludeta tunnistada), jäeti see pikema jututa rahuldamata. Kui esitasime kohtusse kaebuse koos väliste ekspertarvamustega, võeti kaebus omaks. Aga see tähendas kaebajale juba arvestatavat lisakulu, millest osa jäi SKA-lt välja mõistmata/.../Meile avanes meie väärtushinnangute põhiselt SKA esindajate ülimalt küüniline suhtumine ja vaade maailmaasjadele, kaaskodanikele ja inimlikkusele tervikuna. Aga esmalt tuli ületada ootamatu takistus – kuna puude määramise asjades on juttu inimese tervisest, olid lahendid selle kaitseks salastatud. Aga sellega kaasnes ka fakt, et kaotuste õiguslikke põhjuseid polnud võimalik näha ega nendest õppida.
/.../
SKA esitab kohtule oma ekspertarsti arvamuse. Võiduks peaks kaebaja leidma teised eksperdid, kuid tihti ei tule kaebaja lihtsalt selle peale. Nii ongi kohtul olukord, kus otsuse saab rajada ainult sellele tõendile, mille amet on ise oma hierarhia kaudu loonud. Ja see tõend on loomulikult ameti kasuks.
/.../
Nii selgus dokumentidest ja tunnistajate ülekuulamisel, et SKA andis arstile (mitte AT) 5 tööpäeva asemel vaid ühe tööpäeva. Arst leidis, et see on piisav. Nii tunnistas arst kohtus, et diabeedilapse seadmetes olevad andmed võinuks olla olulised, kuid „Mul ei olnud võimalik neid küsida, kuna mul oli vaja anda arvamus kindla kuupäeva jooksul.“ Andmete puudumine ei olnud SKA hinnangul otsuse tegemisel takistuseks. Kuhu SKA-l kiire oli, ei selgunudki. Kuna arvamust nõuti ühe päevaga, ei vaadanud arst last, vanematega ei rääkinud, „pumbaandmeid“ ei küsinud, kuigi need olnuks relevantsed ja diabeedi kontrolli all hoidmise eest vastutava arstiga ei vestelnud. Arst kiikas e-tervisesse ja tegi selle põhjal järelduse, et diabeedilaps saab endaga hakkama küll. Kiirabi pole käinud, haiglasse pole sattunud. Olukord on paranenud? Raske diagnoosiga inimesed ei sõida igapäevaselt kiirabiga ega käi perearstile kurtmas, et jälle kaotasin teadvuse. See on igapäevase elu osa ja pere või abiline tuleb sellega toime. Diabeedilapse tervise parimad andmed on tema vanemate peas ja tema külge paigaldatud aparaatides. SKA seevastu tugines haldusmenetlust läbi viies vaid tervise infosüsteemis (TIS) dokumenteeritud andmetele.
/.../
Ka teiste diagnooside jaoks jätkus SKA-l üleolevat suhtumist. Hüdrotsefaalia diagnoosiga (nö vesipäisus) inimene tunnistati „terveks“ ehk puude raskusastmeta inimesteks. Kuna inimese enda poolt esitatud vaiet ei rahuldatud, tegime taas kohtule kaebuse, millele lisasime koheselt ekspertarvamuse. Koheselt tegi SKA uue otsuse, kus otsustas kaebajale määrata keskmise puude. Ilmselt ei soovinud uut kohtupretsedenti. Kliendi toimetulekus polnud kohtusse pöördumise eelsega võrreldes midagi muutunud. Riik riigis?
/.../
Me pole veel kordagi näinud kaasust, kus SKA kaasaks protsessi ekspertarste, kes on ka konkreetse haiguse asjatundjad. Samuti selgus kohtulahingus, et SKA hinnangul ei nõua seadus, et eksperdid oleks SKA-st sõltumatud või omaksid eriteadmisi konkreetse puude osas. Ühtlasi võivad sellised eksperdid olla SKA enda töötajad. Kas seal on huvide konflikt või mitte, on tänaseks läbi analüüsimata.
/.../
Läbiva nimetajana tuleb kokkuvõtvalt esile üks muster. Suletud süsteem tegutseb ilma tõhusa järelevalveta/.../No ja siis jäävad need menetluskulud, mida kohtud mõistavad sageli välja üksnes osaliselt. Aga, kui puudega inimene satub teda ennast kaitsma mõeldud ametnike trio vastu kohtusse ja seal võidab, oleks õiglane tema kulud täies ulatuses siiski välja mõista.¤¤¤

https://www.err.ee/1609608498/ministeerium-restoran-naidaku-
mis-riigist-kana-supi-sisse-sai
Kuidas me küll oleme üle 30a niimoodi pimeduses elanud ja suust sisse ajanud liha, mille päritolust pole aimugi olnud?

https://www.err.ee/1609610645/joks-mullune-halvima-seaduse-n
aide-on-maksukobar

¤¤¤"Maksude eesmärk riigieelarve täitmiseks on igati üllas, aga see, kuidas seda tehti ja kuidas valimiste eel välditi maksuteemat, ei ole hea õigusloomega kooskõlas. Maksumuudatused on tekitanud väga palju halduskoormust nii maksuametile kui ka inimestele. Maksukobar sai halvima seaduse tiitli sellepärast, kuidas seda tehti, mitte miks seda tehti," nentis Jõks.

Pretendente halvima seaduse tiitlile oli rohkemgi. Näiteks tõi Jõks raamatupidamisseaduse muudatused, millega erinevate kestlikkusaruannete sajad leheküljed juhendmaterjali tuleb ettevõtetel läbi lugeda, et veelgi paremaid aruandeid teha kellelegi, kellest pole teada, kes nad on ja mis sellest võidetakse.

Jõks sõnas, et bürokraatia levib Eestis vähkkasvajana. "Teeme aga muudkui piiranguid juurde. See iseloomustab möödunud aastat seadusloomes."/.../Teine asi on asendustegevus, sest ametnikud peavad ka suutma näidata, et nad midagi teevad – kõigepealt tekitavad probleemi ja siis hakkavad maksumaksja raha eest seda kangelaslikult lahendama."¤¤¤

Vaadates ”valitud” poliitikuid, toiduahela ametnikke oma geniaalsete mõtetega, tohutuid makse, et see riik üldse saaks toimida nii suurelt, siis mulle tundub, et eestlased ei väärigi enam oma riiki. Vanasti olid riigimehed suure algustähega, nüüd on ainult raha, ärapanemine, kättemaks, mahhinatsioonid, võimupositsioonilt ülbamine ja arrogantsus, rahvale vastandumine jne. Ja kui keegi julgeb kobiseda, on kohe putinisti silt seljas, onju.
Äkki peaks hoopis läti, leedu, eesti ühinema, saaks enam-vähem riigi kokku ja halduskulud alla :). Veresegunemist oleks ka hädasti vaja siia siniste supikanade regiooni..

Valitsusevastasus pole riigivastasus ja putinisti tiitel tuleb siiski natukene teismoodi.
Reval ja Livoonia uus tagasitulek oleks muhe mõneti tõesti :)

Kui palju meil üldse puhtatõulisi eestlasi riigis on? Eri rahvuste ja kultuuride segunemine on ammu toimunud. Eriti hästi tunnevad ennast Eestis venelased. Ega ukrainlastel ja muudel rahvustel ka halb pole, kui võetakse avasüli vastu. Olgem ausad..., eestlus on peaaegu välja surnud ja seda rahvuslikku õiget tunnet enam peaaegu polegi. See, et toimuvad laulu- ja tantsupeod on tore traditsioon aga lõpuks kaovad ka need ja tulevad uued traditsioonid. Riigikogulased, kes on eluaeg hästi elanud, ei saagi ette kujutada, mida tunneb vaesemad inimesed aga nad võiks püüda rohkem mõista. Automaks, mis tuli ei lahenda rahaprobleemi ega ka muud tulevased maksud. Kui raha on piisavalt aga ei tulda rahaliselt välja, siis on midagi valesti tehtud ja mitte selles osas, et makse on liiga vähe. Lihtinimene elabki riigi seaduste järgi ja maksab ennast lolliks või otsib võimalusi makse mitte maksa.

Tore artikkel selles osas, et mõlema poole arvamusi eraldi võttes on jutt kõik loogiline. Tõenäoliselt ka õige, sest äri tähendabki seaduse raamides surve avaldamist. Aga põhjus, miks selle artikli just siia teemasse panin, et kuidagi ei saa nendest "70%-faktidest" mööda vaadata ja kui lennujaama blufib musta valgeks rääkides ühe asjaga, oleks päris rumal eeldada, et kõik muu jutt on sulatõsi ja 100% usaldusväärne... äkki on samuti vaid 70% usaldusväärne:))
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120358683/ryanairi-korge-j
uht-delfile-oleme-valmis-veel-lende-tuhistama-teil-on-uks-er
akordselt-halvasti-juhitud-lennujaam

See lugu on palju vastikum. Jutt siis sellest, et "enamus poolt" kehtis nii kaua, kuni tekkis kellelgi küsimus, et kes need tuugeneid pooldav enamus siis on, kui keegi ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi... mitte ainult pooldajaid, vaid isegi neid, keda oleks küsitletud sellises väikeses ja tihedalt suhtlevas kommuunis, kus selliseid asju salaja vast väga teha ei õnnestukski.
https://www.postimees.ee/8196550/tuuleparkide-arendajad-keel
asid-tuuliku-kusitluste-tapsete-tulemuste-avaldamise

¤¤¤Justkui oleksid tuuleparkide vastased vaid üksikud rändprotestijad, kõigevastased ning suurem osa kohalikest tegelikult poolt, selline järeldus ilmus ajakirjandusse jaanuari lõpus. Järeldust võimendas Antropoloogia Keskuse ja Norstat Eesti koostöös korraldatud kaheosalise Vinni valla rahvaküsitluse esitlemise viis.
/.../
Savisaar ignoreeris palvet saata ametlikud küsitluste kokkuvõtted või siis anda luba küsitlusfirmadele need saata. Järgnes mitmepäevane tagaajamine: Savisaar telefoni vastu ei võtnud, tagasi ei helistanud ja kirjadele ei reageerinud, kuigi teised vallaametnikud kinnitasid, et vallavanem on majas ja kindlast kellaajast vaba. «Oleme arendajatega otsustanud, et usalduse puudumise tõttu me ei ole nõus edastama Teile uuringu üksikasju,» vastas vallavanema asemel tuuleparke arendava Sustainable Investmentsi planeeringute ja operatsioonide direktor Liisi Hallikma lisaks ka Eveconi ja TMV Greeni nimel. Need firmad olid Savisaare kinnitusel tasunud tuulikuküsitluste eest, kuigi tellijaks oli Vinni vald¤¤¤

Pidage ikka järgmistel valimistel meeles, mis erakond ja milliseid mänge mängib;)

EDIT:

Majanduseteemasse sobiks see kusagilt kopeeritud lõik paremini, aga kuna liigkasuvõtmisega tegeleb riik palju rohkem kui erasektor, peaks sobima siiagi.

xxxxx
Keskaja õigusmaailmas algas alatu liigkasuvõtmine juba 13% tulust, mida teeniti mõne teenuse osutamise pealt. Rooma õigus ja varakeskaja germaani rahvaste seadused lubasid kuni 12%-st liigkasu aastas ning 11. ja 15. sajandi vahel pidi saama lubatud piiriks 13,5% intressimäär, sest just sellise määra surusid Prantsusmaa kuningad Louis VIII (1223) ja Louis IX (1230, 1234) peale juudi liigkasuvõtjatele. Veneetsias kõikus intressimäär tavaliselt 5% ja 8% vahel. Aga oli ka tõelisi ahnuse tippe. Näiteks Austrias ja Firenzes jäid intressimäärad kõige sagedamini 20–30% piiresse, samas Pistoias ja Luccas võisid nad tõusta 40%-ni. Aastal 1284 tõi kohus päevavalgele Lombardia rahalaenutajate 34–266% intressimäärad, lombardlasi aga samastati juutide, see tähendab liigkasuvõtjatega. 150–266% intressimäärad viisid keskaja ühiskonnas juba pankurite tapmisele, aktiivsetele juudipogrommidele, sest teenimatult jõukas inimene äratas kadedust ja pahatahtlikkust, tema aususes ja kohusetundlikkuses kaheldi sügavalt. On selge, et panganduse ühiskondlik maine oli juba keskajal väga halb.
/tsiteeritud Ivar Tröner, Eesti kultuuriajaloolane/
xxxxx

Muudetud 22.02.25 01:40

Pikk artikkel, tsiteerin sellest vaid olulist teemaga haakuvat sõnumit.
https://arvamus.postimees.ee/8201237/ahti-kallikorm-kus-olid
-eesti-silmad-euroopa-hakkab-paberkotiga-tanki-vastu-minema

¤¤¤Mind paneb siiralt imestama, kuidas alles siis, kui järjekordne idiootsus on Brüsselis juba õigusaktiks vormunud, saame meie, tavalised Eesti kodanikud jahmatusega aru, mis jälle on kokku keeratud. Ometi on meil Eesti valitsuse ja ministeeriumite esindajad meie oma Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures iga päev tööl, suurusjärgus poolsada pluss töötajat. Sealt leiab isegi kaladiplomaadi näiteks. Lisaks lähetatakse spetsialiste ministeeriumitest pea iga nädal kõikvõimalikele konsultatsioonidele Euroopa Komisjoni ja muude institutsioonide juurde. Seega on meie ametnikud kogu aeg kõigi seadusandlike ideede sünni, kasvamise ja arengu juures, mis võtavad aega enamasti aastaid. Eesti esindajad Euroopa Liidus osalevad koos teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni esindajatega ühistel aruteludel ja annavad õnnistuse uutele õigusaktidele. Lõplik heakskiit tuleb enamasti Eesti ministri või tema volitatud esindaja tasandilt. Suurematest ohhoo-momentidest meenuvad lähiminevikust ennekõike kestlikkusaruandluse ehk ESG direktiiv, ettevõtete kestlikkuse alase hoolsuskohustuse direktiiv (ettevõtete kohustus tagada, et tema sisendtooted pole saadud loodusressursse hävitades või muul ebakohasel viisil; kuidas seda teha, on ettevõtte enda mure), vilepuhujute direktiiv, rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemist käsitlev raamotsus ehk nn vaenukõne kriminaliseerimise algatus jne. Ikka saabub teadmine juba jõustunud lollustest tagantjärele, siis, kui enam midagi muuta ei saa. Olen uurinud seda fenomeni mõne tuttava poliitiku käest ning olen saanud üllatava selgituse: meie ministeeriumite ametnikud on selles konsultatsioonide perioodis näost näkku üle laua Euroopa Komisjoni vastava direktoraadi suurte ninadega, kellele on kõige kasulikum alandlikult pugeda ja lasta end välja paista väga-väga komisjoni poliitikat toetava Eesti ametnikuna, sest suure tõenäosusega mingi aja pärast kuulutab see sama direktoraat mõne järgmise ametikoha konkursi välja. Siis on aga meie väikesel pugejal suur võimalus saada Komisjoni palgale. Kuigi meie esindajad on meie maksumaksjate poolt heldelt tasustatud töötamiseks Brüsselis, on Komisjoni palgad hoopis teises skaalas.¤¤¤

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120360146/ametnikud-menetl
esid-vaikefirmat-kahe-lause-parast-uheksa-kuud-e-kaubanduse-
liidu-juht-see-pole-erand-vaid-reaalsus

¤¤¤President Alar Karis lausus oma vabariigi aastapäeva kõnes, et bürokraatia üleküllus koormab Eesti majandust. „Oleme jõudnud riiki, kus kontori köögis tuleb seebi kõrvale kirjutada „seep“ ja nõudepesuvahendi juurde „nõudepesuvahend“. Ja nende siltide olemasolu käib mitu ametnikku kontrollimas.
/.../
Viimase aasta jooksul on paljud ettevõtted kurtnud ka keeleameti, terviseameti ning tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalveameti üle, sest firmade hinnangul nõuavad need ametid liiga palju. Näiteks jõudis Eesti e-kaubanduse liidu lauale üks menetlus, mis venis üheksa kuu pikkuseks, sest üks amet nõudis toote kirjelduses kahe lause muutmist. „See pole erand, vaid kurb reaalsus,“ nentis liidu juht Tõnu Väät.
/.../
Näiteks nõuti teiselt väikeettevõttelt nõudepesugeeli koostise märgistusel „5–15%“ asendamist väljendiga „5% või rohkem, kuid alla 15%“. Ka see menetlus venis üheksa kuu pikkuseks. „Muidugi müüvad konkurendid samal ajal oma tooteid kas üldse ilma vastava märgistuseta või kasutavad täpselt sama protsendivahemikku, mille kasutamise eest [seda ettevõtet] nuheldi,“ märkis Väät.
/.../
Miks nõutakse kohalikult väikeettevõtjalt juba kiuslikult palju ja tihti arusaamatut ilma arusaadava põhjenduseta, kuid suured rahvusvahelised Aasia kaupmehed ei täida ühtegi reeglit?
/.../
2017–2022 võttis Euroopa Liit vastu 850 uut ettevõtjatele suunatud kohustust, kokku 5422 lehekülge. See teeb keskmiselt 12 õigusakti ja 75 lehekülge uut infot kuus.¤¤¤

Lõpetuseks veel üks erakordselt jäle teema...
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120356259/evelyn-sepp-ole
n-oma-lapsepolves-nainud-praktiliselt-koike-mida-ukski-laps-
ei-peaks-nagema

¤¤¤Nendest kaasustest, mis meieni jõuavad, nähtub, et mitte keegi ei tee järelevalvet lastekaitseametnike tegevuse üle. Eksperdid kirjutavad kohtutele massiliselt tõendeid ühe vanema tellimusel teise vanema kahjuks – viimasega sageli isegi mitte kunagi kohtudes. Kohtud võtavad neid tõenditena alati arvesse ja menetlevad. Jõukas pool ostab kohtule sobiva tõendi eksperdi käest/.../Lapsevanemad püüavad tõestada, et seda tõendit ei saa arvesse võtta. Huvitaval kombel hakkavad sellistes kaasustes välja joonistuma väga kindlad advokaadibürood, eksperdid, lastekaitsjad ja kohtunikud.¤¤¤

Kui ametnikul võimalus, siis ta seda ka kasutab.
https://www.err.ee/1609622210/ministeerium-soovib-annetatava
le-toidule-taiendavat-burokraatiat
Nimelt on regionaal- ja põllumajandusministeeriumil idee kehtestada lahtiselt müüdava toidu näiteks nagu salatid, supid, pannkoogid, jne annetamisel nõuded, välja tuua toidu nimetus, allergeenide info, annetaja juriidiline nimi ja mõnel juhul ka kontakt,

Kui mõnel su lähedasel oleks n: pähkliallergia, siis sa saaks aru, mis see vajalik @fdghfgh

Muudetud 05.03.25 11:07

Siiani sai see allergik kuidagimoodi hakkama. Või ei saanud?

Ma tõmban siin enda jaoks joone maha, et kui sul on puuded, siis pead ise hoolitsema kahjulike asjadega mitte kokku saamise eest, mitte ei pea igale poole peale suruma, et palun nüüd kogu jama letti laduda. Allergikud küsivad alati, et kas pähkleid on sees? Ja kui ei küsi, siis on see natukene nagu tema viga või mitte? Ideeliselt selle sildiga saaks USA idikate eest ennast ainult kaitsta, kellel vaja öelda manualis, et kassi mikrouuni ei topita kuivatamiseks! Et siis ei saaks mõni allergiku elukaaslane sind kohtusse kaevata, et näe, polnud olemas hoiatavat silti.
Kuigi meie söögikettides on see asi jumala lihtsalt lahendatud, silt on: Toit võib sisaldada allergeene, küsida lisa teenindajalt!
Laadalised saaks sama asjaga minema tegelikult aga ükski normaalne mõistus ei tule selle peale, et käputäie vähemuse pärast peaks nüüd kõike ringi tegema hakkama.

Täpselt. Artiklis kirjas: "Hetkel annetamise korral kauplused lihtsalt korjavad mingid tooted kokku ja saatelehega antakse siis need üle, kas Toidupangale või kellega iganes see koostöö on ja seal on lihtsalt tooted ja nende kogused kirjas. Kui nüüd hakata sinna juurde nõudma seda, et kauplus igale tootele tooks eraldi välja ka oma kontaktid, siis need tuleb ju sinna toodetele ühekaupa peale kleepida eelduslikult, eraldi välja tuua allergeenid. See tundub täiesti ebavajalik lisakoormus, lisatöö. See võib viia selleni, et kauplus mingi hetk avastab, et sellel asjal ei ole mõtet, et ta ei hakka üldse annetama, et seda tegelemist lihtsalt vältida," rääkis Peil.

Ühel hetkel lihtsalt keegi lööb käega ja kallab toidu prügikasti, sest ta ei viitsi seda meeletut bürokraatiat kogu aeg järgida. Tal ei ole kohustust annetada, ta teeb seda vabatahtlikult ja kui see vabatahtlikkus muudetakse kuskilt otsast kohustuseks, siis lõpuks tüdineb ka kõige heasüdamlikum inimene. Ametnik aga naudib oma töö vilju, sest usub, et päästis kellegi allergiasurmast.

Kui saaks korruptsioonist, onupoja poliitikast ja nõukaaegsest valitsemise mentaliteedist lahti, siis oleks isegi lootust. Aga hetkel eriti ei usu.

Ka sellel medalil on mitu külge. Kui oled elanud ühiskonnas, kus "kõigil on midagi häda", oled ka harjunud küsima kõigilt külalistelt üle juba külla kutsudes allergiate-talumatuste kohta ja arvestad seda toitude valmistamisel. Kasvõi needsamad pähklid koogitaignas, võid neid lisada või lisamata jätta. Eestis inimesed pole harjunud selle peale mõtlema, sest probleeme on palju vähem.

Heaks näiteks on see levinud "gluteenitalumatus", kus paljud neist ei tea ka ise, et tegu on hoopis gliadiinitalumatusega, mis võimaldaks juba palju valikurikkamat toidulauda katta, aga lihtsam on tegeleda gluteeni välistamisega, kuna sellega välistatakse ka gliadiin ega ole vaja seletama hakata, et tõeline gluteenitalumatus on üleüldse haruldane haigus, mis lihtsalt tohutu lobitööga uueks tööstusharuks on tehtud.

Enamus ei saa aru sellestki, et talumatus ja allergia on täiesti erinevad mõisted, mille taga on erinevad mehhanismid. See kõik tundub aga sissemurdmisena lahtisest uksest, sest igale pakendile on ju peale kirjutatud, mida see sisaldab (koostisosad), lisaks mida võib sisaldada (kui on allergeenidega kontaminatsioonioht valmistusprotsessi eripärade tõttu) ja allergik oskab seda nagunii üle kontrollida (sest kuidas ta siis siiani hakkama on saanud;).

St see teema ise on oluline, see kõik on juba olemas ja bürokraatia lisandumisel pole mingit õigustust. See pole üleüldse annetaja probleem, kuid sellega oleks mõistlik tegeleda annetuste jagajal, sest kui terve pere on ikkagi gluteenitalumatusega, pole väga mõtet jagada neile annetatud nisujahutooteid ning gluteenivabad jagada neile, kes neid nagunii ei taha ega vaja.

Peaminister Kristen Michal (RE) on ministeeriumi plaani osas kriitiline. Michal kirjutas sotsiaalmeediaplatvormile X, et iga kuu uus idee maksudest ja uutest nõuetest pole mõeldav. «Mõni asi murrab kannatlikuma kaameli selgroo. Valitsust tehes oli kokkulepe – asjad lihtsamaks, kiiremaks, vähem bürokraatiat, kargem, kasinam riik,» ütles Michal. «Midagi peab muutuma, aitab,» lisas ta.
https://www.postimees.ee/8204445/michal-laidab-ministeeriumi
-burokraatia-plaani-midagi-peab-muutuma-aitab

Aga huvitav, kas see mõte tuleneb mingist euronõudest või on puhtalt meie oma idiootametnike vaimusünnitis?

Mis reffid hakkavad nüüd siluma enda juba üles küntud teed, et ära unustataks kogu nende kokku keeratud jama, et järsku mõistusehäält kuulda võetakse?
Aga kärsa seisukohast ma ütlen nii palju, et ei, ei ole vaja. Nii nagu mul pole vaja küsida ukse peal, et kas oled homo, laktoositalumatu, laktoosialeergiline, ründehelikopterina registreeritud sõbralikus riigis, pähkliallergiline, gluteeniallergiline, ei ole mul vaja teada ka tema toidueelistusi, kui neid pole ette teatatud. Ma ei jõua sedagi meeles pidada, milline mul eksidest ei söönud küüslauku, milline seeni, milline sibulat ja milline mitte ühtegi neist. Kui on ruumi, vb saab midagi kõrvale teha pannil, mis pole searasva näinud ja lõigatud noaga, mis on ainult köögivilju näinud, kui pole, siis parem olgu oma söök kaasas...

Kopipasteerin siia avaliku postituse täismahus. Keda huvitavad detailid, siis postituse juures on pilte, kommentaarid jne.
https://www.facebook.com/evelin.liiva/posts/pfbid0hZFqVELYqJ
b7FnmyPX3bcGVB2ti8X1v3euGKigPKKezdAG9CdLorgd6Rdg7MRr9tl

¤¤¤Pakkuge, palju tuleb kahe aasta jooksul riigile sunniraha maksta sellise tekstiga dokumendi puudumise eest?

“Kinnitan, et olen saanud väjaõppe: klientidega suhtlemine, kastide tõstmine, kääride kasutamine, põranda pesemine, tolmulapi kasutamine, arvutiga töötamine. Kinnitan, et töötan eraldi poes ja ei saa olla teistele töötajatele töökeskkonna volinikuks, sest puudub teiste töökeskkondadega igasugune kokkupuude.” (Seadus ei nõua töökeskkonna voliniku valimist, aga töötajad soovi korral võivad endi seast valida esindaja.)
Õige vastus on 19600€, jah õigesti lugesite, see summa on ligi 20 tuhat eurot.

Pakkuge, palju tuleb riigile maksta siis, kui inspektor nõuab talle meelepärase sisuga dokumendi koostamist, vaatamata sellele, et seadusest tulenev nõue ise on täidetud?
(Töötajal on jalas turvajalanõud ja ta on nende kättesaamist kinnitanud, need ise Würth`i esindusest ostes ja allkirja andes.)
Õige vastus on 9800€, jah ligi 10 tuhat eurot.

Pakkuge, palju tuleb riigile maksta, kui sa ei ole esitanud dokumenti (riskianalüüs), mille olemasolu ettevõtte tööd kuidagigi ei mõjuta ega muuda midagi turvalisemaks või paremaks?
(Jutt on inglikujusid ja käevõrusid müüvatest poodidest)
Õige vastus on 9800€, jah, ligi 10 tuhat eurot.

Saite õigesti aru, nende paberite puudumise eest on riik määranud sunniraha 39200€, jah, sisuliselt 40 TUHAT EUROT ja meie ettevõte on selle summa riigikassasse ka tasunud!

Ettevõttes on kõik parimas korras, kõik töötajad on hoitud ja juhendatud, keegi ületunde ei tee, peavad puhkepause, oskavad kääre kasutada ja kingapaelu siduda. Aga…
Paberid on puudu. Õigupoolest on puudu paberid, mis Tööinspektsiooni juhtivinspektorile sobivalt koostatud on.
Teate küll seda uudissõna HALDUSKIUS.

Vot see on nüüd ideaalne õpikunäide, mida see halduskius tähendab – ca 40 000€ selle eest, et sa ei murdu ametnike survele koostada dokumendid, mis õigutavad nende ametikoha olemasolu.

Aastal 2022 saatis Tööinspektsioon kirja, et ai, ai, ai, teie ei ole meie iseteenidusse riskianalüüsi üles laadinud. Tehke kohe või muidu…!

Meie ei teinud, sest seadus ei kohusta ettevõtjat seda iseteenindusportaali kasutama, kuigi inspektsioon seda igal pool raiub. Tööinspektsioon täiesti teadlikult valetab.
Edasi tuli kiri, et kuna dokumenti üles laetud ei ole, tulevad nad inspekteerima, vaatavad meie Kastani pst maja Rakveres üles.

Tulidki, kohtudes meie töötajatega, kelledel me ise palusime inspektoritele maja näidata. Nägid ühe töötaja jalas turvajalatseid, teiselt kuulsid, et neid juhendatakse igapäevaselt nii kirjalikult kui suuliselt ja ka seda, et igaüks töötab igapäevaselt üksinda oma poes, mitte ühe kollektiivina sama katuse all. Majas oli tore õhkkond ja töötajad hoitud.
Edasi aga tuli kiri, mis väitis, et korras pole siin midagi, PABERID ON PUUDU!

Ma ei hakka hetkel siinkohal ligi kolm aastat kestnud saagat kirja panema, kuigi see on väga väga värvikas näide, kui ülbelt ja jõhkralt Eesti Vabariigi ametnikud oma võimu igapäevaselt kuritarvitavad.

Inspektor ei küsi kordagi ühegi töötaja ametijuhendit, ta ei tea, millised töötajad millistes hoonetes ja kus täpsemalt töötavad, tal puudub igasugune ülevaade sellest, mida üks või teine töötaja tegelikult teeb, milliseid tööülesandeid täidavad ja kes ja kas üldse peab kasutama isikukaitsevahendeid.

Ta ei külasta teisi poode, ei tunne huvi mitte millegi muu vastu, kui ainult see, et ma talle sobivas sõnastuses paberid arvutis koostaksin.

Kui ma sellele korduvalt viitan, et te tegelikult ju ei tea, mida keegi meil teeb, saan inspektori ülemuselt võikalt ülbes toonis kirja, et kui me kohe ei tee nii, nagu nad käsivad, nad alles hakkavad meile kohta kätte näitama. “Me pole teiega veel alustanudki!” – on lause, mida loen ja kuulen veel korduvalt. Nii inspektsiooni juristilt kui inspektori ülemuselt.

Ma keeldusin neid pabereid kokku klopsimast, sest ma soovisin saada kogemust ja näha, mis siis õigupoolest juhtub. Kogemus just selle kohta, et mida riik siis teeb, kui sa käsu peale ei koosta pabereid, mis on tühi bürokraatia, mitte midagi muud. Oi, see on olnud hindamatu kogemus, mida ma kindlasti hakkan jagama nii õiguskantsleri, kohtu kui ajakirjandusega.

Hetkel on meie vaidlus inspektsiooniga veel pooleli, sest nad pidasid oma sõna: nad alles alustasid meiega...

Hetkel tuleks meil tellida radooni mõõtmine Rakvere maja tarvis ja Tallinna Valli tänava poe tarvis ja seda vaaatamata asjaolule, et majadel on keldrid.
(Esimese korruse äripindadel peab radooni mõõtma, kui majal ei ole keldrit.) Miks meie siis peaksime, vaatamata keldrite olemasolule? Aga sellepärast, et inspektor otsustas visuaalse vaatluse ja Google maps`I põhjal, et nendel majadel keldrid puuduvad.

Kas inspektor enne sunniraha (1000€) hoiatuse määramist küsis meilt keldrite kohta?
Ei, ei küsinud, vastasel juhul me oleks öelnud, et on keldrid olemas ja neid soovi korral suisa näidanud.

Ma kutsun üles kõiki ettevõtjaid, kes on kogenud halduskiusu, jagage oma kogemusi!
Tehke oma hääl kuuldavaks, näidake, millega ametnikud päevast-päeva tegelevad. Kuhu kulub maksumaksja hoolega teenitud raha ja kui võikalt koormav ning ebaõiglane on selline pehmelt öeldes arulagedus. Kas meil on vaja hästi ja sujuvalt toimivat ettevõtlust või meil on vaja paberit selle kohta? Kas keegi Eesti Vabariigis tegelikult üldse omab ülevaadet ametnike hulga kohta? Millega nad tegelevad, mida "menetlevad"? Kas keegi üldse hoomab, kui kontrollimatult suureks on selliste menetluste hulk kasvanud, milliseid mina kirjeldan? Kas keegi hoomab, kui tohutud summad riigi rahakotist voolavad selliste jaburduste korraldamiseks, üleval pidamiseks?¤¤¤

Siia võib veel lisada biojäätmete veo värgi. Kaks nädalat on intervall. Jäätmemees viis vist päris suure kilekoti krabisevaga, et see läbi suruti. Hullult roheline on ikka, et suur veok viib 10 banaanikoort ära.

Täna hommikul esitas omapoolse nägemuse juhtumist tööinspektsiooni peadirekor:
https://vikerraadio.err.ee/1609616668/vikerhommik-kirke-ert-
ja-taavi-libe/16e7b75ec0698093aa07caebb5df4a71

Kuulasin ära. Väga üldsõnaline kahjuks. Oleks siis kasvõi selle radooni ja keldri selgeks rääkinud, oo ei! Tavaline ametniku jutt ja näited kardinaalselt teisest, oluliselt karmimast otsast.
Tavaline ametniku käitumine.
Jah muidugi, pooleliolevat menetlust ei saa eetris lahti harutada, aga mõnegi nn vale oleks võinud küll välja tuua, oleks usutavam jutt.

Sildi panek "Viimane trepiaste on kõrgem" ei vähenda kukkumiste arvu vaid vabastab majahalduri vastutusest, mitte tööandja vaid majahalduri.
Enamus tema välja toodud asjade kohta saab nii öelda. Olles ise kõrgtööluba omanud ja ka seal 100m kõrgusel kõõlunud, võin öelda, et ükski tööinspektor ega regulatsioon ei päästa sinu elu, ainult heal juhul ettevõtjat vastutusest. See on muidugi tore, et sa oma surmaga ettevõttele jama ei keera aga sina oled ikkagi surnud :)
Tolmud ja õlid ja muud huvitavad asjad... Põhjustavad viljatust ja vähki.
Isegi suitsuvorst põhjustab vähki ületarbimisel, ülejäänust ei tasu rääkidagi.
Saagede näitest ei saanud aru, mis saed need seal siis ilma kateteta olid ja millised need nüüd näppe maha lõikavad? Et kui kate on peal, siis loomulikult ei lõika näppu maha, võin käsi südamel tunnistada, et lauda ega plaati see saag ka siis ei lõika. Seisev saag, olgu ta kattega või ilma, ei lõika samuti kellelgi näppe maha, heal juhul kriimustab.
Kummalised lood...

https://epl.delfi.ee/artikkel/120363963/carri-ginter-naitame
-ometi-et-me-ei-ole-rumal-trahviuhiskond-vaja-on-vabaduse-ta
gasivotmise-seadust

¤¤¤Põhiseaduse preambula kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Ma ei tea, kuidas teil, aga mul on kõrini uutest ja vanadest ideedest, kuidas riik saaks järjest rohkem sinu uksest ja aknast sisse ronida, et sind siis õigesti elama õpetada ja kontrollida, kas sa ikka õigesti elad. Vabaduste kaitsja asemel saab riigist järjest rohkem oma kodanike järelevalvaja. Seejuures unustatakse ära, et uued reeglid ja nende järelevalve nõuavad riigilt järjest rohkem ressursse, mis paratamatult saavad tulla ainult kodanike taskust. Nii palkame endale üha uusi ja uusi kupjaid.

Näiteid ei ole raske leida. Hiljuti saime teada, kuidas kohalik omavalitsus tegeles olulise küsimusega, kas laps saab koolilõuna soodustuse või ei. Ametnikud nõudsid välja terve pere kontoväljavõtted, suhtlesid naabritega ja tegid palju muud. Kas keegi proovis asetada skaalale koolilõuna soodustuse suuruse ja selle ressursi maksumuse, mis menetlusse maeti? Mis oleks kõige hullem, kui menetlus oleks jäänud läbi tallamata? Laps oleks asjatult tasuta koolis süüa saanud. Mina suudaks selle riskiga leppida.

Me ei ole nii rikkad, et saaksime endale sellist toreduslikku ja ülereguleerivat riiki lubada.

Aeg on teha otsustav pööre. Lihtne ettepanek. Teeme „Vabaduse tagasivõtmise seaduse 2025“ ja sama 2026, 2027 kuniks sellest saab Eestile traditsioon. Igal korral otsime üles mõned sellised piirangud, ilma milleta saaks ka. Ehk küsimus ei ole ainult see, kas piirangul on mõte, vaid selles - kas ilma saaks ka ilma, et midagi väga katki läheks.

Heaks näiteks on hiljuti soomlaste poolt elluviidud muudatuste pakett, kus lubati veepiirile saunade ehitamine, ehitada 30 ruutmeetriseid lisahooneid ja alla 30 meetriseid tuulikuid ja paljut muud ilma erilubadeta. Kujutage ette, kui palju ametnike aega vabaneb sellest, et nad ei pea kõiki neid lubasid menetlema?

Jaburate ja haldusressurssi nõudvate piirangute leidmine ei ole kontimurdev. Parimaks näiteks on siin abielude lahutamine. 2025. aastal on ilmne, et abiellumiseks piisab sellest, kui oled täiskasvanud ja teovõimeline inimene ja tahad seda teha. Lähed ametisse ja kirjutad paberid alla. Kas sa teadsid, et kui üks abikaasa pole nõus, lahutada nii lihtsalt enam ei saa?/.../Kohus lahutab teie abielu igal juhul – aga see võtab päris palju aega ja riigiressursse. Milleks meile seadus, kus lahutada sooviv inimene peab käima kohtus, kust saab tulla ainult üks lahend - „lahutada“? Keda me sellega kaitseme ja milleks me sellele kohtu väärtuslikku ressurssi kulutame?

Rootsis ei trahvita jalakäijat, kui ta läheb punase tulega üle tee? See, et sind ei trahvita, ei tähenda, et sul on õigus, kui sa peaksid õnnetusse sattuma. Kas sulle on tundunud mõnikord, et seisad punase tule taga tühjal tänaval lihtsalt sellepärast, et peab, mitte sellepärast, et see on turvaline. Mis juhtuks, kui valiks Rootsi eeskuju – jätaks keelava fooritulega tänava ületamise õigusvastaseks aga ei kulutaks politsei ressursse seal trahvide väljakirjutamisele?

Politsei raporteerib regulaarselt tabatud roolijoodikutest. Ometi hoidutakse järjekindlalt selle avaldamisest, kui suures ulatuses oli tegemist „tõsiste“ juhtudega ja kui suures hulgas vähemolulistega. Kas on olemas selline asi nagu väheoluline juhtum? On küll! Joovet 0,5-1,5 milligrammi veres loetakse kergeks joobeks. Joovet 1,51-2,5 loetakse keskmiseks joobeks jne (väljahingatavas õhus joobe määramisel tuleb see number sisuliselt jagada 2,1ga). Ometi menetletakse kõiki juhtumeid täie aparaadiga ja kulutades neile täpselt sama haldusressursi.

2014 aasta alguses oli paadikaptenil lubatud kerge joove 0,8 milligrammi. Ometi otsustas keegi selle 0,3 milligrammi vähemaks keerata. Andmeid, et see 0,3 milligrammi oleks kuidagi õnnetusi põhjustanud, ei leidu. Veeteede ameti andmetel on vee peal mullu hukkunud kaks ja tänavu neli inimest, ükski õnnetus ei olnud seotud laeva või väikelaevajuhi alkoholijoobega. Nii on tegemist ideaalse näitega sellest, kus vabadust keerati vähemaks ilma, et selleks esinenuks mingigi vajadus. Soome lahe teisel kaldal on soomlased, kes kipuvad paadiga ka üle lahe sõitma. Soomlastel on paati juhtides kerge napsitamine lubatud. Autoroolis lubatakse Soomes 0,5 milligrammi alkoholi veres. Paadis on lubatud 1 milligramm alkoholi veres.

Lugu, et igal soomlasel on püss ja pikk puss padja all idanaabri külaskäiku ennetades, on legendi staatuses. Tõesti on raskem rünnata naaberriiki, kus kogu rahvas on selle ründega arvestanud ja ka relvi varunud. Aku Soraineni sõnul Eesti politsei „...on eriti viimase kaheksa aasta jooksul üritanud realiseerida oma seisukohta, et mida vähem on elanikel tulirelvi, seda turvalisemalt tunneb ennast elanikkond tervikuna.

Nii jahimehed kui relvaomanikud kurdavad järjest sagenenud kontrollide ja piirangute üle. Nii ei tohi padruneid jätta jahivesti külge ja käsirelva puhul käiakse kodus üle lugemas, et sul ei oleks rohkem kui kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta. Arvestades soovi hirmutada idanaabrit meie kaitsetahtega võiks 10 000 padrunit olla tõhusam. Ja mis oleks siis see tõsine riigisisene oht, mida me selle lubamisega tekitaksime? Ja kui inimesel on 200 padruni asemel 210, on see päriselt mure, mida politsei tööajal menetleda võrreldes näiteks varaste püüdmisega?

No ja lõpuks minu isiklik „suur lemmik“ - täiendavate trahvikaamerate keelamine või nende arvu piiramine olemasolevatega. Põhiseadust rahvahääletusel vastu võttes leppisid eestlased kokku ühiskonnas, mis põhineb vabadusel ja isiklikul vastutusel. Samm sammult on see asendumas riigiga, kes soovib teostada järelevalvet sinu harjumuste üle ja sind järjest rohkem käituma nii nagu parasjagu riiklikul tasandil moes on. Selle trendi taustal on meie tänavad täitunud erinevate kaameratega, mis ikka ja jälle meie turvalisust „tõhusamalt ja kiiremini“ tagavad. Me ei ole sellises kaameraühiskonnas rahvana kokku leppinud.

Neid muudatusi tegemata jättes jõuame ühel päeval välja stsenaariumini, mida 1993. aastal kajastati filmis „Demolition Man“.¤¤¤

Kuivõrd ma olen siiski tänavate turvakaamerate pooldaja, siis üljoontes tema loogika ei ole üldse mööda.
Meil oli tööl üks koosoleks tulemas arutlemaks, et kas vahetada välja üks seade või loota vana peale edasi.
Astusin siis koosoleku saali sisse ja ei põhjendanud mitte midagi vaid lugesin näpuga inimesed üle, korrutasin nende palga tunnitasu selle 2 tunniga, mis oli koosolekuks ette nähtud ja ütlesin, et see koosolek jääb napilt alla seadme hinna. Läheme laiali ja ostame ära ja ärme enam lollustega tegele, eks?
Peale seda meil õnneks pole nö rumalaid koosolekuid väga olnud, mille paaritunni sisu saaks kokku võtta viie kuni seitsme realise e-mailiga.

Opereerin nii Eestis kui Norras, siis võin rahulikult öelda, et Norras on paber sama palju jumal kui Eestiski. Eriti on masendav olukord väikefirmadele, kus pole eraldi "bürokraati" istumas igapäevaselt kontoris. Aeg-ajalt kukub suu lihtsalt lahti ja loed mõnda asja mitu korda, et kas mina olen imbetsill või selle nõude saatja või see ametnik, kes tegi selle kunagi kohustuslikuks. Saaks kirjutada samasuguseid värvikaid jutte, nagu siin eelpool juba kirjas.
Ametnikud on ametnikud igas riigis.

Saksamaa on veel hullem. Seal ongi aind paber ja heal juhul fax.
Kuid see, et mujal sama hull või hullem on, pole õigustus sellele, et meil parem võiks olla või vabandust, PEAB olema!
Ginteri kahjuks räägib see, et ta alati viskab sae käima parasjagu populaarse asja peale ja unustab vana, st ei lähe vanaga lõpuni. See muidugi ei muuda tema teksi põhimõtet mitte kuidagi, mis siis et igal seminaril laseb sama asja juba 10+ aastat nagu lindi pealt muusikat.

Muudetud 17.03.25 17:40

¤¤¤Saaks kirjutada samasuguseid värvikaid jutte, nagu siin eelpool juba kirjas.
Ametnikud on ametnikud igas riigis.¤¤¤

Oleks igati tänulik, kui viitsiksid seda, teha, nii tekiks võrdlusmoment;) Aga viimast lauset parandaks omalt poolt - ametnikud on ametnikud täpselt nii palju, kui neil lastakse seda olla.

Tsiteerin lõustikupostitust
https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid02uYG
jffgvG7RVeRAkvyKE34JrV18su9hhC4T8QBYGCtuBr5LZkZ6UNUxjKnh6dg5
Wl&id=1346066903

----
Argumendid, mis viitavad, et RMK 24 000 euro eest tellitud riigiabi analüüs salajaste lepingute osas on õigustühine ja sisutu. Tõstatasin seda ka tänases Riigikogu infotunnis.
- lähteülesanded olid valitud sobivalt RMK-le, et õigustada salajasi lepinguid.
- 57-st lepingust analüüsiti vaid kolme lepingut.
- lepingud käsitlesid vaid madalakvaliteetset puidumüüki.
- lepinguid analüüsiti vaid nende sõlmimise hetkel, aga mitte tervet nende kestvusaega ega seda, kuidas need võisid mõjutada turgu.
- jäeti analüüsimata kõige olulisem, mis puudutabki riigiabi – kas on võimalik, et teised ettevõtted said nende salajaste kestvuslepingute tõttu kahju. Erikomisjoni istungil ka tunnistati – seda küsimust polnud isegi lähteülesandes!
- Lisaks analüüsiti RMK-d kui tavalist ettevõtet, andmata endale aru, et tegemist on riigile kuuluva asutusega, mis haldab Eesti olulisimat loodusvara ning peab seda tegema heaperemehelikult.
- Erikomisjoni istungil tõid analüüsi koostajad välja, et juhul, kui oleks piirdutud vaid õigusliku analüüsiga, ilma finantsilise pooleta, oleksidki nad jõudnud vastupidise järelduseni ning tuvastanud ebaseaduslikku riigiabi!
- Ja mis kõige olulisem – siiamaani ei ole vastust küsimusele, kust need salajased lepingud alguse said, mis inimesed olid sellega seotud ja kus need inimesed praegu on?
Peaminister ütles hiljuti, et majanduse hüvanguks soovitakse kasutada rohkem loodusressursse ja vähendada looduskaitsepiiranguid. Valitsuses valmib uus määrus puidumüügi osas. Tuleb hoolikalt jälgida, mida sinna sisse kirjutatakse. Kas võimaluse jätkata salajaste kestvuslepingutega või selliste lepingutega, kus eelistatud ettevõtjatele lubatakse puidumüüki alla turuhinna? Kahjuks minister ei osanud infotunnis anda konkreetseid vastuseid ega näinud analüüsis probleeme, samuti ei soovinud ta tellida erikontrolli, et selgitada kõik need asjaolud välja.

Muudetud 17.03.25 20:20

https://www.err.ee/1609635740/riik-kavandab-ule-eestilist-na
o-ja-numbrituvastusega-valvekaamerate-vorku
No kui me juba näotuvastusega tegelema hakkame, siis olemegi jõudnud totalitarismi.

Ametnikeriik on seegi. Väike füürer sai võimu näidata.
https://elu24.postimees.ee/8213502/moodulint-pagasnikusse-vi
ljandi-naisele-teeb-tuska-parkimistrahvi-toonud-protsess-ja-
kontrolori-pohjendused

Üks teema muidugi see jabur 20cm nõue, mis ühena teiste jaburate nõudmistega liiklusseaduses kirjas, aga kui guugli pilti vaadata, siis parkimiskohad on teist värvi kividega markeeritud ja kui auto otseselt ei asu nö sõiduteel, siis miks juuksekarva lõhki ajada. Aga kuna võim on ametnikule antud, siis saab sellega juhte keberneerida. Loomulikult on linnavalitsus rõõmus eelarvesse lisanduva raha üle.
https://maps.app.goo.gl/y6Z49iVnToUkKdd97

Võtsin kõne Viljandi linnavalitsusse ja sealt sain kontrolöri telefoninumbri. Alustasin juttu viisakalt ja tundsin huvi, mille eest 40 euro suurune trahviteade. Teispool telefoni ärritunud vanem naisterahvas: «Mis te mulle sellest parkimiskellast räägite. Võtke lahti liiklusseadus ja lugege, kaugele äärekivist pargitakse. 20 cm, aga teil oli 50 cm.» Selgitasin talle, et ma ei takistanud liiklust ja ausalt ma ei vaadanud, kas oli 20 cm või 50 cm äärekivist. Küsisin, kas proual oli mõõdulint kaasas ja fikseeris selle ära. Vastas ta mulle, et 20 cm on ikkagi 20 cm ja viskas kõne ära.
«Olen peale trahviteate saamist suhelnud Viljandi linnavalitsusega. Sain kantseleist kontrolöri telefoninumbri, pöördusin tema poole ja küsisin, kas tal on olemas foto ära fikseeritud mõõtmisest. Proua ütles, et ei ole, kuna silma järgi on seal rohkem kui 20 cm äärekivist. Ootan pilte, mis ta lubas mulle saata, kümne tööpäeva jooksul. Ta tegi pildi autost, kuid mõõtmisest mõõteriistaga tal pilte ei ole,» üles Jane ja lisas, et tõepoolest ei kontrollinud ka tema autost väljudes ja umbes 15 minutiks panka sisenedes, kui kaugel auto täpselt äärekivist paikneb.

(1) Mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja:
1) mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat,
------ Kuidas siis kontrolör kehtivat Mõõteseadust ka täitis??

Põhimõtteliselt põrmustab selle kontrolöri vaevata, sest ühtegi tõestavat fotot tal ei ole, aga muidugi võidakse mängida sellele, et ametnikul on alati õigus ning vaidlus venib pikaks ja võib autoomanikule lõpuks ka õigusabi kulusid tähendada. Kesse viitsib jaurata. Samas tähendab see edaspidi, et hakkabki mammi fotoka ja (taadeldud) mõõdulindiga ringi käima ning 20,1 cm tähendab trahvi.
Kuna meil neid parkimisreegleid niigi küllaga, siis võiks lähtuda näiteks sellest, mis määrab 3m kauguse nõude pidevjoonest autoni- kui sellisel väikesel tänaval jääb 3m auto ja vastaspoole äärekivi vahele, siis on kõik korras, olgu auto või meeter enda poole äärekivist eemal.
Aga istus kunagi mingi ametnik tugitoolis, peeretas ja vaatas oma pisikest emmi ning tuli hiilgavale ideele- paneme max 20cm, see on hea number.

Sinna see taandubki. Kuigi ma ise oleks ka tige selle poole meetrise vahe peale, siis tegelikult on asi väga lihtne, kontrolör fikseeris olukorra, pani paberi kojamehe vahele.
Kodanik helistab ja küsib tõendeid, tõendeid ei ole.
Viletsus tühistab trahvi ja noomib ise kontrolöri, et järgmine kord pildid kaasa.
20cm kohta ei oska arvamust avaldada, siiani olen osanud parkida, kui üldse midagi, siis lähtuks ameerikamaa mõõdustikust tuntavast jalast ehk siis keskmine jalalaba pikkus.

Täiesti WTF uudis - kuidas on üldse võimaik, et selline olukord on tekkinud nii, et MITTE KEEGI ametnikest seda isegi ei märka ja selle jama eest vastutusele ei võeta? Positiivse poole pealt leidis järjekordne süvariigi lollus mõistliku lahenduse.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120361574/loomapidaja-oluk
ord-oli-absurdne-pidime-veised-muuma-oosel-uhe-sekundiga

¤¤¤Ernits selgitas, et maakarja kasvatajate esindajatel õnnestus eelmisel aastal pikkadel läbirääkimistel PRIAga muuta üht määrust, mis oli suhteliselt elukauge/.../Gošovski selgitas, et saavutada üht muudatust määruses, eelnes sellele pikem kirjavahetus nii PRIA kui regionaal-ja põllumajandusministeeriumi ametnikega, samas silmast silma PRIAga kohtumas käisid maakarjakasvatajad vaid ühe korra/.../„Aastaid kehtis selline kummaline olukord, et tegelikult sa said tõuloomi müüa ainult ajalise seisuga 00.00 ehk täpselt ühe sekundi jooksul uusaastaööl.“ Ta lisas, et inimesed müüsid vajadusel oma loomad küll varem ära, aga need tõuloomad pidid müüja nimekirjas olema kuni aasta lõpuni. Alles järgmise aasta 1. jaanuaril sai need üle kanda uuele omanikule.¤¤¤

Jääb mulje, nagu mingid võimu kuritarvitamisest eufooriasse sattunud ametnikud trolliksid teadlikult ettevõtjaid ja vist veavad omavahel kihla, kui kaua kulub aega selleks, et nende trollimine tasalülitatakse.

"instachick" ei oska parkida ja ikka teised süüdi - kas tõesti pole kusagil peeglit võtta või telos peegli äppi :-)
Kõik "geenjusparkimise" tolerastid võiksid proovida külgboksi parkimist/ väljumist (need ei ole kunagi liiga avarad kui sa just smardiga ei sõida) kui ees/ taga sõiduk ei ole tee servas vaid "jäetud kese teed"! Ja siis kirjutage siia ...
PS Milline määrus reguleerib tõendite kogumist Viljandis väärparkimise korral?

Muudetud 20.03.25 15:27

Ja maaks mõõdab enne auto juurest lahkumist alati vahe ära?
Meie häda ongi see, et on ametnik ja on seadus- ametnik ajab näpuga seaduses järge ning kui keegi eksib, on ametnik nuiaga kohal. Isegi siis vehib nuiaga kui tal õigus ei ole, kui tõestust ei ole, sest ta on ametnik, tema mõtlemisvõime on piiratud, terve talupojamõistus puudub. Jah, seadust ei saa kirjutada nii, et meeter ei pea alati olema meeter, aga selline piinliku täpsusega seaduses järje ajamine on tavaelus paljudel juhtudel mõttetu. Seega võiks mõne seadusepunkti kirjutamata jätta kui ta reaalsuses jamaks muutub. Pargin ka ise nii, et visuaalselt oleks kõik normaalne, kedagi ei segaks, aga kunagi ei käi joonlauaga mõõtmas. Taolised seadused on ideaalsed ametnikele inimeste peedistamiseks- igalt tänavalt leiad neid 20+ cm kaugusel olevaid autosid ja muudkui trüki trahve.
Kui maha on joonistatud või ka erivärvides kiviparketist tehtud parkimiskoht, siis peab auto seal sees asuma ja sellest piisab. Kui auto ees ja taga olev parkimiskoha märgisjoon ulatub kasvõi cm auto peeglist väljapoole, on kõik ok, olgu see äärekivi siis kuitahes kaugel.

Kasvõi seegi:
„Aastaid kehtis selline kummaline olukord, et tegelikult sa said tõuloomi müüa ainult ajalise seisuga 00.00 ehk täpselt uusaastaööl.“
Milleks oli vaja taoline jaburdus üldse välja mõelda? Kas tõesti ei olnud võimalik midagi normaalsemat seadusesse kirja panna?

¤¤¤"instachick" ei oska parkida ja ikka teised süüdi¤¤¤

See võtab hästi kokku probleemi olemuse - see, kes on süüdi, tuleb tõestada! Instachick ei pea esimesena midagi tõestama. Ametnikul kuulub see tööülesannete hulka ja selle tegemata jätmine on ametialaste volituste kuritarvitamine, millele peaks järgnema ALATI karistus. Selline ametkondlik vaenamine põhineb eelkõige jõudude ebavõrdsusel, sest ametniku kuritarvitamist on kergem taluda ja trahv ära maksta, kui hakata kulutama raha ning aega enda süütuse tõestamisel.

PS: Kui see pilt tõele (st asukohale) vastab, siis antud olukorras pole ju juttu mitte tee ääres parkimisest (kus kehtib 20cm), vaid tähistatud parkimisruudus parkimisest. Kui ta mahtus parkimisruudu sisse ära (eeldatavasti mahtus, sest mittemahtumist talle ju ette ei heideta), siis milles tema rikkumine üldse seisnes? Seadus ei kohusta ju parkima IGAST PARKIMISRUUDU SERVAST kuni 20cm kaugusele ega ka mitte parkimisruudu keskele, sest ühelt poolt autost väljumine võibki vajada rohkem ruumi (nt turvahäll, liikumisabivahendiga juht/kaasreisija vm). Selles osas on ka 20cm nõude põhjendatus küsitav, sest karkude või rolaatoriga liikuja jaoks võib sellises kohas autost väljumine osutuda ülikeeruliseks või ohtlikuks (madalama tehaseseades autoga ei saa igal pool tee servas ustki avada, sest ukse alumine serv läheb vastu äärekivi, peaaegu enda istumise kõrguselt karkudele tõusmine äärekivi peal oleks väljakutse ka tervele inimesele).

PPS: artiklit ikka lugesite? Kes menetleb ametniku rikkumist? Jah, just nimelt täpselt sama ametnik on pandud tegelema tema enda tegevuse vastu esitatud vaidega! Kas saab olla veel paremat näidet olemas süvariigi toimimise põhimõtetest?

Ühesõnaga anna ametnikule võim ja ta kasutab seda kindlasti inimeste peedistamiseks.
Aga taas näide, et klopsitakse kiirkorras midagi kokku, põhjalikult läbi mõtlemata, analüüsimata, eeldades, et küll lollid maksavad ja on vait.
Ja siis hakkab jälle peale üks pidev targutamine, vaidlemine, ümber tegemine jne.
Kas tõesti ei ole lõpuks võimalik hakata riiki valitsema nii, et kui midagi tehakse, siis korralikult, lahmimata, arvestades kõiki võimalikke tekkivaid olukordi, lähtuda inimestest, neist, kes seda riiki veel ülal peavad.
Ja mis krdi president see on, kes taolised vigased seadused laseb vastu võtta.
Põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras (Eesti 200) ütles riigikogu pressiteenistuse vahendusel, et komisjon oli õiguskantsleri seisukohtadega nõus ning leidis üksmeelselt, et täiskogul tuleb viia seadused põhiseadusega kooskõlla.
Rahanduskomisjon käsitleb õiguskantsleri ettepanekut taas järgmisel nädalal, kuid komisjoni liikme Mart Võrklaeva (RE) sõnul näib ka rahanduskomisjonis valitsevat sel teemal konsensus.
«Nõustume õiguskantsleriga, et auto hävimise või näiteks varguse korral terve aasta eest mootorsõidukimaksu küsimine võib olla põhiseadusega vastuolus ja riivata inimeste õiglustunnet ning peame õigeks teha need parandused seadustes,» ütles ta.
https://www.postimees.ee/8214286/riigikogu-uks-komisjon-toet
ab-automaksu-muutmist-teine-lausa-selle-tuhistamist

Oi aga nad ju tegid kõik endast oleneva, et kõik punktid oleks läbi mõeldud - need punktid, et sa ei saaks jumala eest ära nihverdada enda masinat väliregistrisse jne.

Jah, tehti kõik, et raha kätte saada.
Võib ju eeldada, et puudutati ka põhiseadusega seotud nüansse ja muidki detaile, aga pandi julmalt paika nii, et koorida kõiki keda vähegi võimalik täie rauaga. Eks siis pärast näeb kui kisa liiga suureks läheb. Ja paljud inimesed tormasid kohe maksma ka kui teate kätte said, niiet miljonid on juba ühiskassasse laekunud. Mina veel ootan, juunini aega maksta küll. Esimest osa, teise osa saavad siis kui selle tähtaeg sügisel saabub. Ei ole mul obrokimaksega kiiret kuhugi.

Ega vahet pole millal maksad, niikuinii seisab raha Sinu maksuameti ettemaksu kontol seni kui maksepäev saabub. Ei kasuta seda seni keegi.
1 jaanuari seisuga arvel olevate autode eest saan maksta 2 osas , Aga 7.jaanuaril registreeritud autol on tähtaeg 15 dets.

See viimane on huvitav info, samas igati loogiline. Kasulik just järgmistel aastatel, sest valitsuse poolt maksufestivaliga tekitatud inflatsiooniralli taustal on aasta lõpus sama summa ostujõud juba märkimisväärselt väiksem.

Panen selle rohepesuartikli süvariigi teemasse, sest see illustreerib nii hästi, kuidas õigete poliitikutega seotud olles on ühed võrdsemad kui teised. Huvitav, kas mul oleks kah võimalik panna niiviisi 38 tuugenit püsti ja ilma kasutusloata elektrit võrku müüa? Et selle skeemiga ka väiksemat talumistasu saab maksta, kuid elanikud samal ikkagi "täie raha eest" taluma peavad, on lihtsalt kirsiks tordil.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120364991/suurim-tuulepark
-tootab-kasutusloata-enefit-green-elektrimuugist-raha-teenib
-kuid-kohalikud-saavad-vaid-kumnendiku-talumistasust

Talumistasu maksavad ka ju kõik tarbijad kinni, ei teki see niisama tühjalt kohalt. Või tühjast tuulest.

https://www.ohtuleht.ee/1126874/ei-liiguta-lillegi-riik-vaat
ab-korgeid-toasooja-hindu-ukskoikselt-pealt

¤¤¤Kuivõrd oleks soojus odavam, kui soojavõrku pääseksid ka heitsoojuse tootjad? Ühe näite pakub meile Tallinn, mille soojavõrku müüb oma sooja peale võrku valitseva Utilitase ka Iru elektrijaam. Iru koostootmisjaamas põletatakse elektri tootmiseks segaolmejäätmeid, tekkiv soojus müüakse Tallinna kaugküttevõrku konkurentsiametiga kooskõlastatud hinnaga. „Iru koostootmisjaam on aastate jooksul varustanud Tallinna tarbijaid turu kõige soodsama soojusega, mille hind on ligikaudu kaks korda madalam kui järgmisel soojatootjal Tallinna soojaturul.
/.../
Just praegu on käimas hange, millega põhivõrguettevõte Elering tahab tellida ettevõtjatelt uute elektrijaamade rajamist. Hanke kogumaht on 500 megavatti, kuid pakkumisi saab teha minimaalselt 25 megavatile ehk saab teha üsna väikesi jaamasid. Järelikult saaks teha mitmeid väikeseid jaamasid paljude asulate kõrvale, mis võiksid pakkuda oma sooja kohalikku kaugküttevõrku, kui keegi neid sinna soojust müüma lubab. Riigi seisukoht on praegu aga, et kogu tulevates elektrijaamades tekkiv soojus tuleb vastu taevast lasta, olemasolevad monopolid peavad säilima ja inimesed peavad odavamast toasoojast suu puhtaks pühkima. Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna soojus- ja jahutusmajanduse ekspert Aleks Mark teatas, et „kaugküttevõrkude konkurentsile avamine on kompleksne küsimus, sest kaugküte põhineb kohalikel investeeringutel ja pikaajalistel lahendustel, mida tuleb hoolikalt planeerida“. Ei saanud aru? Tõlge eesti keelde: soojamonopol on oma kulud teinud, nüüd peavad tarbijad need kinni maksma ja mingit turu avamist ei tule.¤¤¤

https://www.postimees.ee/8212960/ettevotjad-lakitasid-ahista
vate-piirangute-kohta-teele-teadete-laviini

¤¤¤Suuremaid Eesti tööandjaid ning erialaliite esindav Eesti Tööandjate Keskliit kutsub kõiki kuni 4. aprillini üles teatama aadressil www.employers.ee/halduskoormus tarbetust bürokraatiast, ettevõtjaile asjatute kulude tekitamisest, aja raiskamisest ja Eesti seaduste Euroopa Liidu õigusaktidest rangemaks tegemisest. Juba on esitatud mitme lehekülje jagu etteheiteid, mõned näited neist.

- Liikluskindlustuse seaduse muudatusega hakkas sellest aastast kehtima nõue kindlustada ka tõstukid ja traktorid, mis liiklevad näiteks lao või tehase kinnisel territooriumil.
- Töökeskkonnaspetsialisti määramise ja riskianalüüsi kohustus on juba kahe töötajaga organisatsioonidel. Tööandjad on teinud ettepaneku nii riskianalüüsi kui ka spetsialisti määramise kohustus suunata suurematele tööandjatele või valdkondadele, kus tööõnnetuste tõenäosus on suurem.
- Keelenõuded keeleseaduses pole põhjendatud, näiteks B1-taseme keeleoskus kõigile õppejõududele, klienditeenindajatele ja ka teenindusettevõtte juhile, B2-tase võõrkeele õppejõule ja C2-tase näiteks ametiasutuse tippspetsialistile.
- Puuduva või osalise töövõimega töötaja töölevõtmisel on tööandjal võimalik taotleda sotsiaalmaksu soodustust. Sageli ei soovi inimene ise tööandjale töövõime kao kohta infot anda ja seega ei saa tööandja seda taotleda. Samuti on taotlemiskohustus ebavajalik halduskoormus, sest info nii töötamise kui vähenenud töövõime kohta on riigil olemas. Ettepanek on edaspidi sotsiaalmaksu hüvitamise otsus teha automaatselt, kui tööandja vähenenud või puuduva töövõimega inimese tööle võtab.
- Riigi infosüsteemides esitatavatel taotlustel võiks sisalduda riigil juba olemas olevad andmed (näiteks elukoht, käive ja nii edasi) eeltäidetult.
- Tuleks kaotada statistikaaruanded, mis sisaldavad maksuametile ja/või aastaaruandes esitatavaid andmeid, nagu näiteks töötajate arv, brutopalkade summa ja muu taoline.
- Keskkonnalubade infosüsteemis KOTKAS võiks olla võimalus olemasolevat infot täiendada, mitte nõuda alati kogu info uuesti esitamist ja menetlusega algusest alustamist.
- Jäätme- ja pakendiseaduse eelnõus sisalduv nõue pakendijäätmete kohustusliku kohtkogumise kohta kõigist kodumajapidamistest ei tulene Euroopa Liidu regulatsioonidest. Igasse metsatallu iga üksiku pudeli järele lihtsalt ei ole otstarbekas 20-tonnise veokiga kohale sõita.
- 2019. aastal kehtestati alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise seadus, mille kohaselt piirati alkoholi väljapaneku nähtavust kauplustes. Muudatused ei avaldanud alkoholi tarbimisele mingit mõju, küll aga nõudsid müüjatelt investeeringuid. Nüüd on plaanis keelata kaugmüük või tanklates alkoholi müük ning täielikult keelata alkoholireklaam, mis kõik piiraks ettevõtlusvabadust ja senise kogemuse põhjal ilmselt ei vähendaks alkoholi tarbimist.¤¤¤

Midagi sarnast plaanitakse õnneks ka zooroopaliidus. Sisu tsiteerimise asemel tsiteerin sealt lihtsalt ühte fakti, miks selline halduskoormuse vähendamine on oluline.
https://arvamus.postimees.ee/8211288/terras-ja-ratas-roomuso
num-ettevotjatele-el-otsustas-burokraatiamasinat-lammutama-h
akata

¤¤¤Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) moodustavad 99,8 protsenti kõikidest Euroopa ettevõtetest. Nende panus majanduse kogutoodangusse on ligi 52 protsenti. VKEd loovad töökohti, mis toetavad perekondi ja kogukondi kogu ELis.
/.../
Üldeesmärk on vähendada halduskoormust vähemalt 25 protsendi võrra ja VKEde puhul vähemalt 35 protsendi võrra. Rõhutagem, et tarbetu halduskoormuse vähendamine ei tähenda olulise järelevalve või vastutuse ohverdamist. Me jääme kindlaks oma kliima-, sotsiaal- ja keskkonnaeesmärkidele, kuid lihtsustame drastiliselt bürokraatiat seal, kus see on muutunud ülekoormavaks/.../Lihtsustamine ei ole eesmärk omaette – eesmärk on majanduskasv. Reformikava on oluline samm tootlikuma ELi suunas. See vabastab aega, energiat ja raha.¤¤¤

riik vaatab kõrgeid toasooja hindu ükskõikselt pealt...

riik vaatab juba ammu pealt, kuidas energiahinnad tavainimeste ja ettevõtjate rahakotte pigistavad. Ja ilmselt jääbki vaatama, sest kasvõi hetkel on kogu energia jäävuse seadus pühendatud sellele, et igasugu jollerid pukki panna, sisuliselt nullreitinguga jestidvesti erakonnaga koalitsioon käima lükata ja edasi valitseda. Valitseda nagu homset polekski.
jevroopa plaanid vähendada bürokraatiat jäävadki plaanideks, sest sellised otsused ei sünni üleöö, neid menetletakse aastaid, keerutatakse kabinettides ja siis toimub mingil hetkel protsesside vaikne hääbumine ning kogu asi sumbud. Suht kindel stsenaarium. Meenutagem kasvõi kellakeeramise lõpetamise plaane.
Ja hoidku jevrojumal kui bürokraat laseb niisama nipsust omal tööd vähemaks võtta, võimu kärpida.

Viimase aja ministrite määramise valguses võiks sellise asja nagu minister üldse ära kaotada. Keegi on kes räägib kaamera ees juttud ära ja asi korras.

See (juba korduvalt igal pool jutuks olnud juhtumil põhinev) näide illustreerib hästi, kui madalale võivad langeda ametnikud, kui ettevõtja ei allu nende halduskiusule ja kuidas siis teda avalikult tühistama asutakse. Uskumatu just sellepärast, et ametnikule ei tekita see mingeid tagajärgi ja sellise väärtusmaailmaga inimestel on võimalik veel avalikus sektoris töötamist jätkata. Jutud tööjõupuudusest pole järelikult liialdatud... või siis on tegemist süvariigis toimuva ametnike omavahelise ringkaitsega.

https://www.postimees.ee/8219559/solmkusimus-kas-ettevotjal-
on-vage-paksuks-soonud-riiki-ohemaks-lihvida

¤¤¤Tööinspektsioon omakorda teatas sotsiaalmeedias, et Liiva käitumise puhul on tegemist korduva mustriga, sest tal on üle 30 000 euro suurune võlgnevus ka maksu- ja tolliametile.

«Väga inetu ja näotu on riigi esindaja poolt mõnitada, alandada ja anda avalikkusele ettevõttest vale kuvand, väites ja pannes võrdlusse tööinspektsiooni menetluse ja raskest majandusolukorrast tekkinud maksuvõla,» ütleb Liiva. «Kas tööinspektsiooni peadirektor või keegi teksti koostaja on teemas võhik või kirjutas seda tahtlikult, õigustamaks enda varasemat käitumist? Ajatatud maksuvõlg ei ole midagi erilist, vaid riiklikul tasandil reguleeritud ja aktsepteeritav. Mul on ettevõtjana valida, kas koondada töötajaid või jätta nad palgale. Palusin riigilt laenu ja teine riigiametnik mõnitab mind selle eest, et ma olen säilitanud üle 60 töökoha.»¤¤¤

Järgmine tsiteeritud lõik sobiks sama hästi ka majandusteemasse.

¤¤¤Mida teeb perekond, kui raha ei jätku? Ei pea ühtegi pidu, ei osta midagi peale hädavajaliku ja lapsed taskuraha ammugi ei saa. Mida teeb ettevõte, kui raha ei jätku? Kärbib kõike, mida kärpida saab. Keegi ei saa tulemustasu, keegi ei saa pidusse, investeeringutest rääkimata. Aga mida teeb riik, kui raha on rõvedalt palju puudu? Iga ministeerium maksab heldelt tulemustasusid, allüksustele korraldatakse pidusid ja loomulikult ei osta keegi oma raha eest kohvi ega küpsiseid. Kas riik on andnud oma parima?¤¤¤

Hea näide, mida veel annab teha. Loomulikult pole tegu mingi kiusu ega luuramisega, vaid lihtsalt korra majja löömisega...

https://majandus.postimees.ee/8223064/eesti-ettevote-hakkab-
kohalike-omavalitsuste-jaoks-inimeste-krunte-ules-pildistama

Algete on väikelinn Suur-Madridi linnastus, kus elab kõigest 20 000 inimest. Suur oli aga kohalike võimude üllatus, kui Dateli kaugseireteenus tõi välja, et väikeses linnakeses on üle 600 hoone, mida ei olnud kantud katastrisse või olid valede mõõtudega registreeritud. Hoonete katustele oli ilma lubadeta rajatud üle 150 registreerimata basseini. Dateli kogutud andmed tõid omavalitsusele lisaks 500 000 eurot maksutulu aastas.
Datel on pakkumas samasugust teenust ka Eesti omavalitsustele, kuid ettevõtte kosmose valdkonna juht Oliver Stimmeri sõnul on tõeline kasvuturg on siiski Hispaania. «Hispaania kohalikel omavalitsustel on tugev tahe leida kiireid ja säästlikke lahendusi ehitusjärelevalve teostamiseks, kuna sellest sõltub nende kinnisvaramaksude kogumise edukus,» sõnab Stimmer, kelle sõnul ongi teenus vastu huvi ülesnäidanud eelkõige Lõuna-Euroopa riigid. Stimmer lisas, et Eestis pole teemaks mitte see, kas keegi on patustanud ehitatava hoone mahu suhtes, vaid pigem huvitab omavalitsusi, et ei ehitaks ehituskeeluvööndisse, olgu siis veekogude äärde või rahvuspargi territooriumile. Selleteemalise pilootlahenduse oleme teinud Keskkonnaameti tellimusel Lahemaa rahvuspargi kohta. Lihtsustatult öeldes võrdleb Datel satelliidilt saadavat infot ehitisregistris oleva ehituslubade infoga. Suure osa tööst teeb ära AI, kuid Stimmeri sõnul on hetkel veel info võrdlemisel omajagu käsitööd. Tulevikus on aga kogu protsess juba automatiseeritud.

Kattub eelmise postitusega.
Meil siin (tegelikult terves EU-s, kus rohkem, kus vähem) toimib kaugseire juba aastaid. Üks asi on ortofotode võrdlus, mida kasutatakse omavalitsustes aga peamiselt riigi maa(võimisiganes)ametis ja nt ka Pria-s. Viimane on võtnud ortofotod aluseks põllupindade suuruste mõõtmisel ja seirel. Iga-aastaselt nad kontrollivad-korrigeerivad praktiliselt kogu Eesti põllumaade piirid ja põldudel toimuva. Ehk siis takistuste tekkimised-kadumised või piirjoonte muutused. Võtavad aluseks selle, nagu asjad n-ö lennukist paistavad. Paraku on sellega kaasnenud olukorrad, kus põldude piire on korrigeeritud muuhulgas nt puude päikesevarjude järgi...:)

Veelgi enam. Seirega on mindud tänaseks nii kaugele, et appi on võetud satelliidid. Igal kasvuperioodil jälgitakse jooksvalt põldudel toimuvat igasugust tegevust. Isegi kasvatatava kultuuri liiki on täna võimalik tuvastada, rääkimata kultuuri pikkusest. Anomaaliate avastamisel antakse tootjale (toetuse taotlejale) võimalus asja selgitada/olukord nõuetega vastavusse viia.

Lühidalt on teemat selgitatud:
https://www.pria.ee/infokeskus/pinnaseiresusteem

See sisaldab nii suures mahus otsest riigivargust ja sellega kaasnevat karistamatust, et tahaks tsiteerida pikka artiklit täismahus. Lausa veider, et inimesed lepivad (plakatitega vehkides) ja omakohus veel käiku pole läinud. Tsiteerin oluliselt lühendatult. Huvi korral soovitan siiski originaalartiklit, mis sisaldab mitmekohalise arvu erinevaid linke, mis seda kirjeldatavat sigadust faktidega kinnitavad.
https://arvamus.postimees.ee/8225191/ulle-harju-rahvale-milj
onitrahvid-kaela-toovad-ametnikud-naudivad-karistamatust

¤¤¤Avalikkuse lollitamiseks on hoolikalt komponeeritud legend, justkui Brüssel oleks lajatanud Eesti jaoks ebaõiglase süsinikuheite vähendamise süsteemiga ja «selgrootud» ministrid olla võtnud euroliidu ees koogutades rumalusest liiga suured kohustused. Et veel päästa, mis päästa annab, tuleks kähku metsaraiet suurendada, sest Eesti metsad olevat «ajaloolise taaga» tõttu liiga vanad ega jaksavat süsinikku siduda.

Trahvi toova CO₂ heite tegelik põhjus on vastupidine: ohjeldamatu üleraie, mille tõttu on Eesti metsad hoopiski keskmiselt nooremad kui kunagi varem. Maksma peame hakkama üleraiest tingitud suurema süsinikuheite, absurdsel kombel lisaks ka probleemi varjamise eest. Kui hakata veel rohkem raiuma, on tagajärg piltlikult öeldes sarnane lõkke bensiiniga kustutamisele.

Metsast on n-ö korraga ette välja võetud suur osa tulust, mille pidanuks võtma järk-järgult tulevikus. See tähendab, et paljud metsamehed jäävad tööta, valeinfo põhjal tööstustesse üleinvesteerinud ettevõtjad peavad investeeringud korstnasse kirjutama ja paljud lähevad ka pankrotti. Kel oli siseinfot tegeliku olukorra kohta, see investeerib lühiajalise «puidupeo» ajal teenitud miljonid mujale.

Kui Siim-Valmar Kiisler (Parempoolsed, endine Isamaa) ministriametisse sai, otsustas riigikogu lubada varasemast nooremat metsa maha võtta, mida metsafirmad kohe ka tegid. Raiemaht hüppas viiendiku võrra üles.

Ähvardava hiigeltrahvi ja puidupuuduseni viinud muinasjutt sündis 2010. aastal. Muinasjutu kondikava panid kokku kokku toonane keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv ja metsaosakonda juhtinud Marku Lamp, kes suunasid Eesti metsanduse kümne aasta arengukava koostamist. Vaatamata riigikontrolli hoiatusele, et üleraiet õhutav ja Eestit puidupuudusse viiv dokument tuleks tagasi lükata, olid poliitikud muinasjutust sedavõrd ära lollitatud, et riigikogu kinnitas metsanduse arengukava ära.

Edukaks bluffimiseks tuli mets paberil kiiremini kasvama panna. 2016. aastal pandi keskkonnaagentuuri metsastatistika pealikuks Allan Sims, kel on sel alal doktorikraad Eesti Maaülikoolist. Sims lõi uued metsa juurdekasvu mudelid, mis näitasid, mida vaja. Et mastaapne bluff oli kõrgeimal tasemel heaks kiidetud, viitas seegi, et looduslikult võimatuid arve julgesid teised metsastatistika spetsialistid kritiseerida vaid anonüümselt. Simsi blufi pealt rehkendaski keskkonnaagentuur Euroopale näitamiseks numbrid, justkui seoks Eesti mets kenasti süsinikku, mille pealt arvutati ka süsinikuheite vähendamise kohustuse suurus.

Tegelikkuses heitis metsamaa üleraie tõttu süsinikku rohkem, kui sidus. Oleks toona õigeid numbreid raporteeritud, oleks võinud Eesti saada oluliselt väiksema kohustuse, kuid samas tulnuks kaela jama rahvusvahelise säästva metsanduse leppe räige rikkumise pärast.

Ametkonnad on nüüdseks avaldanud numbrid, mille järgi on kümne aastaga maha võetud 12 aasta normi jagu metsa ja maakasutussektor LULUCF muutus süsinikuheitjaks juba aastal 2017, mitte 2020, nagu keskkonnaagentuur varem näitas. Lamp ja Sims on leidnud «varjupaiga» Eesti Maaülikoolis, Kallas asendatud Mikk Marraniga ning Talijärv on siirdunud pensionile. Praegused ametnikud, võimupoliitikud ega õiguskaitseorganid ei soovi aga välja uurida, miks nimetatud ametnikud metsaandmetega trahviennustavalt bluffisid, oma ametikohaga riskisid ning teadlikult Eesti metsamajanduse jätkusuutlikkust lõhkusid, et teatud töösturid saaksid kümmekonna aastaga teenida kümnetes miljonites keelatud lisakasu RMK salajastest soodusdiilidest. Praegused ametnikud väidavad, et ei tea midagi oma eelkäijate tegemistest.¤¤¤

Kärss, ära otsi vandenõud mitte metsa raiemahust, vaid pigem küsi, miks on LULUCEFi heitmemetoodika tehtud loodusseadusi eiravalt... Kui eluvõõras peab olema, et pidada surmaeelset seisvat metsa millekski ihalusväärseks ja raiet võrdsustada raadamisega, kuhu metsa mitte kunagi enam ei kasva. See võib olla mõistetav kuskil Hispaanias või Itaalias, aga mitte siin Eestis (ega ka mitte Soomes-Rootsis). Meil kasvab uus mets peale paratamatult. Selle ohjeshoidmiseks peavad põllumehed ränka vaeva nägema.

Kusjuures häbiväärne on, et seesama elukaare lõpus oleva metsa hukkumisele järgnev surnud puude lagunemine nagu oleks heitmeta... Paha on ainult inimese käe läbi langenud puu.

Siit tasuks otsida üleeroopalist vandenõud, mitte meie vanadusse, haigustesse ja kliima soojenemisse surevate metsade kasutuselevõtust.

Läheb sinna ökomöko teemasse tegelt. Me võime tervele Eestile lageraie teha ja selle co2 pildis ei muutuks maailma mastaabis mitte midagi. Ma julgen öelda, et isegi flooras ja faunas ei muutuks midagi suures plaanis ehk raieküpse metsa vanuse skaalas, ainult võsa ajaks natukene kuid see kõik taastub ja kiirelt.

Huvitav, kas see puudutab ka auto klaasipesuvedelikke?

https://www.err.ee/1609658243/el-keelab-alkoholi-kahjulikkus
ele-viidates-etanooli-puhastusvahendites.

Euroopa kemikaaliamet on astumas samme etanooli keelamiseks puhastuvahendites, viidates, et tegu on kantserogeense ja reproduktiivtoksilise ainega. Keemiatööstuse liidu väitel on olukord absurdne, kuna käte ja pindade puhastamiseks kasutatava etanooli keelamise aluseks on võetud andmed alkoholi joomise mõjust inimorganismile."

https://www.err.ee/1609658243/el-keelab-alkoholi-kahjulikkus
ele-viidates-etanooli-puhastusvahendites

Muudetud 09.04.25 11:54

¤¤¤Kui eluvõõras peab olema, et pidada surmaeelset seisvat metsa millekski ihalusväärseks ja raiet võrdsustada raadamisega¤¤¤

Lugupeetud mitteeluvõõras Ksf! v6sa! Palun tutvu enne sõna võtmist metsa definitsiooniga. See "surmaeelne mets" on täpselt sama absurdne väljend nagu autofoorumis DOCH või kliimaaktivistide hulgas oskamatus eristada ilma ja kliimast. Surmaeelses seisundis ei saa olla mets, aga võib olla puu, kui metsas on õigeaegselt tegemata hooldusraie(d). Nii lageraie kui ka raadamine hävitavad metsa (=ökosüsteemi), hiljem saab tekkida sinna ainult uus ökosüsteem. Selle "metsapesu" tekitatud olukorra tulemusel võeti mu lähikonnas sel talvel maha oluline maanteemüra eest kaitsev kogukonnamets (männimets), mis on istutatud sinna minu lapsepõlves! St nii noored puud, et neil oleks hakanud tekkima koorele korp alles 50 aasta pärast!! Igalt poolt saab igaüks lugeda, et männi (st puu, mitte metsa) eluiga meie kliimas on 300-400 aastat. Analoogilisi näiteid saaks juba "kiviviske kauguselt" tuua hulgim. Loe läbi see originaalartikkel, seal on seletatud lahti koos ajajoonega korruptiivse skeemi punumise sisuline koos linkidega, mille tulemusi maksumaksjad solidaarselt nüüd kinni peavad hakkama maksma. See ongi ehe süvariigi teema. Metsa hooldamisest võime rääkida teises teemas.

Teemasse kah. Ehk siis sellest, kuidas Eestis käsi peseb kätt ja miks Helmedel on kange kihk kohtusüsteemis palju päid veerema panna. Tsiteeritud väga palju lühendades.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120368572/pihlakodu-paase
b-puhtalt-uurimine-naitas-et-vagistamine-ei-teinud-dementset
ele-naistele-halba

¤¤¤84aastane proua K. ei karjunud. Ta ei tõstnud häält ega kutsunud kedagi appi. Ta ei hakanud vastu, kui Tabasalu Pihlakodu 55aastane meessoost abihooldustöötaja tema alakeha paljaks võttis ja ta seejärel vägistas. Uurimine selgitas, et ohvreid oli rohkem kui kaks ja eakatel memmedel ei tekkinud vägistamisega mingeid silmaga nähtavaid tagajärgi. Samuti pole Pihlakodul mingit süüd, et seal hoolealuseid vägistati. Kohtus hakatakse arutama vaid kuritegu.

„Tuleb välja, et see oli tavaline kahjutu vägistamine,“ ütleb proua K. tütar.
„See on ennekuulmatu,“ imestab teise eaka dementse naise, proua B. tütar.

„Kuigi dementse inimese eneseväljendus ei ole sama mis ilma selle haiguseta inimesel, ei saa eeldada, et ta ei tunne eelkirjeldatud tundeid ega koge sellega seotud kahju. Kahju kogevad ka selle inimese pereliikmed.“ Vanemarst-õppejõu Pardi hinnangul on juhtunu eest vastutav ka hooldekodu. Lepingus oli eraldi punkt, et emaga võisid tegeleda vaid naishooldajad.

„Sellest saab järeldada, et kõiki ajukahjustusega inimesi võib vägistada ilma neile kahju tekitamata? Kas narkojoobes magavat naist tohib vägistada? Või väikest last? Ka nemad ei suuda ju öelda, mida nad tundsid vägistamise hetkel. Dementne inimene ju ongi nagu väike laps.“

Proua B. tütar räägib, et tema ema, kes kunagi niisama häält ei tõstnud, hakkas pool aastat pärast hooldekodusse viimist õhtuti karjuma. Hooldajate sõnul kõvasti ja lausa tunde. Otsisime veel sobivat ravimit. Ma ei tea, kas see oli seotud sellega, et teda oli vägistatud.

Prokurör saatis süüdistusakti kohtusse tsiviilhagideta/.../Kui Luik nüüd kogu juhtumile peale vaatas, avastas ta, et kannatanud on jäänud kriminaalasjas täiesti kaitseta. Eriti õõvastavalt mõjus Luigele prokuröri põhjendus, millest Luik sai aru nii, et proua K.-l ei olnud vägistamisest üleelamisi ega tervisekahjustust. „Sellise väite esitamine Eesti Vabariigi nimel on lubamatu!“ põrutab Luik. See on nii elementaarne, et ma kukutaksin üliõpilase eksamil kohe läbi, kui ta mulle vastupidist väidab.

Ka Part rõhutab, et tagajärgi ei saa vaadelda kitsalt kehaliste vigastustena. „Ka siis, kui kehalisi vigastusi ei teki, võivad tekkida vaimse tervisega seotud tagajärjed. Keskne fookus on nõusolekul. Dementne inimene ei saa enamasti nõusolekut anda, seega on seksuaalvahekord temaga vägistamine.“

Luik tegigi kannatanute advokaadile ja prokurörile järelpärimise – miks proua K. esindaja ei esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi Tabasalu Pihlakodu vastu? Miks prokuratuur ei tunnistanud Tabasalu Pihlakodu tsiviilkostjaks? Ja miks andis prokuratuur proua K. lastele valeinfot, et nad peavad pöörduma eraldi tsiviilkohtusse? „Jah, hüpoteetiliselt saab tsiviilkorras ka hageda, aga miks peab ühte sündmust lahendama kahes eraldi menetluses? Kuidas riik seda ebaõiglust hüvitab? Kohtud on meil niigi ülekoormatud,“ ei mõista Luik asjade käiku. Vastust ei saanud Luik aga ka korduva küsimise peale.

Proua K. suri tänavu veebruaris.
Tütred andsid sellest teada ka ema esindanud advokaadile, kes avaldas neile kaastunnet. Seega lõppes ka advokaadi leping emaga. „Me läheme nüüd niimoodi kohtusse, et süüdistataval on kaitsja, kuid meie emal mitte kedagi,“ ei suuda proua K. tütar mõista, kuidas riik nende vaikiva ema kannatustest üle sõitis.
Proua B. suri mullu suvel.
Tema tütar väljendab tugevat kibedust kogu uurimise suhtes. „Kui riik kohtumõistmises sellist asja lubab, siis see jätab mu ilma usaldusest riigi vastu. Ja täna väga aktuaalse teema valguses – miks ma peaksin seisma riigi eest, mis oma kodanikke ülekohtu ja kuritegude eest ei kaitse. Mulle kui naiskodukaitsjale on see väga kibe tõdemus, kui see nii peaks olema.“¤¤¤

Herr Kärss, palun ole hea ja viita, millist "metsa definitsiooni" pead Sa seisusekohaseks? Ilmselgelt on meil erinev arusaam metsast. Sinu jaoks siis kõik alla bioloogilise elutsükli lõpetanud puude mahavõtmise on kuritegu. Ma ei nõustu sellega, sest niimoodi raiskame ära ühe vähestest meie riigile kättesaadavast looduslikust ressursist. Eesti metsamaast on pea viiendik niigi kaitse all: https://keskkonnaagentuur.ee/node/1539. Sellest võiks täitsa piisata, et meie piirkonnale olulised metsad säiliksid ning ülejäänu saaks mõistliku rütmiga läbi raiutud. Seda "ülejäänud metsa" ei raiuta korraga maha, vaid raiering liigub metsade elutsüklitpidi. Ning isegi raie korral ei ole puude väljavedamise järel seal pöördumatult igav liiv ja tühi väli, vaid juba samal aastal algab looduse ring uuesti: esmalt rohi, siis pioneerpuuliigid, siis kõrgema väärtusega puud ning viiekümne aastaga saab raiutud alast isegi istutuseta taas mets sellisena, nagu enamus inimesi seda mõistab: kõrged puud vaheldumisi madalamate põõsastega, nende vahel kalpsamas kogu loomastik ning sisse kolimas kahjurid, samblikud ja haigused.

Selle tsükli vääramiseks tuleb teha mõni ainult inimesele omane lollus: rajada raiutud alale tuulepark, üleriigilise maantee õgvendus, rahvusvaheline raudtee, järjekordne äri- või tööstuspark või suisa sõjaväe harjutuspolügon. Ühtegi neist pole loodusele vaja. Ning neid kõiki me suures tuhinas ja rahvusliku rikkuse kasvu lootuses kangesti rajada tahame.

"Kogukonnamets" on mulle tundmatu termin. Kas mõtled KAH-ala? Seegi on arusaamatu juriidiline moodustis. Kelle oma see siis on? Kes seal määrab, mida saab ja mida ei tohi teha? Metsast mitte midagi teadev kõrgestiharitud ja väga loodusteadlik metsa läheduses elama juhtuv kunstitegelane, kel palju aega ja hulk tuttavaid "loodukaitsjaid"?

Julgen tõesti pidada end veidi looduse eluringi mõistvaks inimeseks ning mul on võimalus pea 30 ha metsa peal praktiseerida "loodushoidliku metsanduse võtteid", mistap mul on väga hea teadmine, KUI KALLIKS säärane jupitamine läheb ning kui kiiresti puud metsas vananevad ja ümber kukuvad...

400 aastaseks võib ju mändi lasta kasvada, aga millest me need 20 inimpõlve siis elame, kui sellest metsast ei või puud võtta?

Lihtsalt võrdluseks: selle ajaga kasvab Eesti metsadesse juurde 6,44 MILJARDIT tihumeetrit puitu... https://www.kliimaministeerium.ee/metsa-faktileht

Muudetud 09.04.25 20:40

¤¤¤Sinu jaoks siis kõik alla bioloogilise elutsükli lõpetanud puude mahavõtmise on kuritegu.¤¤¤

Ma isegi ei nõustu sellise seisukohaga ja ära pane mulle suhu sõnu, mida ma kunagi öelnud pole. Ei pea vajalikuks süvariigi teemas jälle kordama hakata, mitukümmend ha ja millised on mu talu metsad, mida täiesti kaasaegselt hooldan ilma metsa hävitamata. Selleks on siin foorumis teine teema, mis sisaldab piisavalt mitte kärssade vaid teadlaste seisukohti/linke nii meilt kui mujalt. Mh ka sellest, kui palju ja MIKS on püsimetsana majandamine RAHALISELT kasumlikum lageraiest.

See teema on hoopis millestki muust. Artiklit ikka lugesid? Selle röövraieSKEEMITAMISE tulemusi saame hakata maksma kinni solidaarselt ühiskonnana.