kas ainult mulle tundub ,või on need nii nimetatud euroteed kitsamad kui nood teed mis varem olid ?Ei saa nimelt autot tee äärdegi parkida kui midagi peaks juhtuma,nii et ta sõidurajale ei jääks,nimelt sõiduraja ääres oleva 50 sm asfaldi riba lõppeb järsu ja üpris sügava kraaviga ,milleks see 2-4 meerti sügavune kraav seal hea on?Samuti võiks olla ka meil suuramad maanteed kolme realised nagu on seda rootsis,et see kolmas rida vahetuks iga 10 -15 km järel,üks kord nimel olid mingid sõjaväe ime masinad mis üle 40-50 liikuda ei suutnud üksteise küljes ikka nii kinni ,et möödasõidul oli probleem sinna vahele end toppida ,ja 50 km/h rakverest tallinna on ka nagu jama sõita.Mis teie arvate ,kas oleks nimelt avariide arv vähenenud ,kui oleks meil teed nagu rootsis kolmerealised,sest kõik surmaga lõppevad ja suuremad avariid nimelt toimuvad ju möödasõidul,jama et riik ei hooli oma maksumaksijatest.Kommenteerige minu arvamist.

oled õieti tähele pannud,vana asfalttee sõidurea laius oli 3m ,uuel 2,5m,seega kogu asfaltkate 1m kitsam.Kraavid tehakse sügavamad väites,et nii ei ole niiskusel lihtne teekatet altpoolt ohustada(külmaga teed kergitada jne.)Narva suunal on sõit vaata et kõige ohutum,proovi tipptunnil Tartu või Pärnu suunas liikuda.

Kas oled mõõdulindiga kunagi tee laiust mõõtnud, kui ei ole, ära nii laialt sõna võta. Nii palju ma ütlen sulle, et veoauto laius on reeglina 2,5 meetrit ja kui sõita normaalselt jääb mõlemale poole vabalt meeter ruumi.Ja kui tuleb suvi, mine mõõda huvi pärast mõne asfaldilaoturi plaadi laius ära ja siis hakka rahvale tee laiusest rääkima.

Lihtsalt täienduseks, et kolmerealisel teel vaheldub see keskmine rida eri suunade vahel iga 1-2 mitte 10-15 km järel. Ning asi polegi selles, et kogu tee peaks olema kolmerealine. Oleks siis neid möödasõiduvõimalusi kasvõi iga 10-15 km tagantki

Tallinn-Rakvere tee peal küll ei kurda, et pole möödasõiduvõimalusi.
Mine tee mõni "trett" Tartu mnt. peal, siis näed, mille üle kura võiks.
Palju annab ka kui valid oma sõidustiiliga sobiva auto. No ei ole see mõõdasõit tõesti meelakkumine, kui autol praktiliselt puudub kiirendus 5 ja 4 käiguga. Ning praegusel ajal veel lisafaktoriks autodetagune "p..apilv" ning lumevaal sõiduridade vahel.

Olen täielikult teema algatajaga nõus. Nimelt sõidan iga nädalavahetuse Narva-Rakvere-Pärnu-Rakvere-Narva. Pean ütlema järgmist : teed on tunduvalt libedamad. Teed on kohati kitsamad kui enne. Ohtlikuid kohti on tulnud juurde - Voka ligidal on surmajuhtumeid juba. Möödasõidu võimalusi praktiliselt polegi - istud mingi rekka taga pikka aega, kuni tal hale hakkab ja paremat suunda näitab. Eriti halb on talvel, kus tal lumepilv taga on. Veel on mingi imelik asi teekattega - kuidagi konarlik ja nagu laineline või midagi sellist.
Positiivse koha pealt on see, et tee peal pole auke. Ennem oli Laagna koht väga võimatu. Teekatted on hästi märgistatud.
Aga kuidagi laiem võiks tee olla. Mul on päris tihti junn jahe olnud mõnede hulljulgete möödasõite jälgides.
Ometi on see ju tähtsusega tee - Peterburg->Tallinn.
Nende rekkade pärast on ikka väga **** vahest sõita.

tõesti ei mõõtnud rootsis ,kuid see oli kindlasti rohkem kui 1-2 km,lihtsalt 140ga sõites võis sulle tunduda 1-2km.

ärge ronige rekkadele liiga ***** taha,esiteks ei näe rakkajuht teid,teiseks ei näe ****st läbi,kolmadaks 15-20meetri pealt on ohutum nn. nurga tagant piiluda ja näed kaugemale ette,neljandaks on sul võimalus veidi varem kiirendust alustada ja kohakuti jõudes on sinu kiirus tunduvalt suurem ning vastassuunas oleku aeg lühem st.kogu manööver ohutum.Peale kõige muu võib rekkal näiteks rehv lõhkeda ja kui suur tükk kummi sul ratta või põhja all on kabelisse sõit täitsa võimalik. Teede laiusel pole meil väga vigagi kuigi nad enne laiemad olid,aga kraavide sügavus ja järsk kalle on küll vist eriti "kohusetundlike" ametnike arusaam"euro"normidest.Rootsis ja Soomes sellist lollust küll näha pole,seal ehitatakse teepervesid just laugemaks.

Siin jutt magistraalteedest ja ühinen eelkirjutajatega sajaprotsendiliselt.Jutt tuleb aga Tallinnast,täpsemalt Laagna tee pikendusest.
Kuidas meeldivad need bussipeatused ristmikel ülal kanali serval?Ometi oleks võinud peatuste kohal teha "taskud",maad seal kõrval küll ja küll.Eriti hull on Mahtra ja Kärberi tänavate vahelise silla mõlemas otsas.Ja selle silla piirded on paigaldatud juhi vaatevälja selliselt,et paremalt tulevat sõidukit on halb märgata-nad jäävad piirete taha varju.
Ja teekatte märgistus on poole aastaga peaaegu olematuks muutunud.Teedemehed tahtsid teha hästi,kuid tuli välja nagu alati.

Omast kogemusest, kui varem sai väljasõidul ilusasti põllul maandutud ja tihtipeale piisas auto väljatõmbamisest, kui taas hääled sisse sai pandud, siis nüüd näiteks tartu mnt.-l on küll nii, et väljasõit kindlalt katusel lõpeb, sama kehtib ka Pärnu mnt. uutel lõikudel... -Rääkimata plekimõlkimisest- on oht suurem ka inimelule, mis puutub uute teede laiusesse, siis kohati tundub tõesti, nagu nad oleksid veidi kitsamad, igatahes on jäetud tegemata piisavalt lai teepeenar, aga kõige olulisemaks puuuduseks nimetaksin teeehitusel just kvaliteeti, täpsemalt selle puudumist... Paljud lõigud mis ehitatud 10-15 aastat tagasi vajavad seni vaid pisikest hoolet, tee kestab ka tiheda liikluseg alal- samas kui uued teed kipuvad esimese talvega juba auklikuks minema ja rööbastesse vajuma.....

kui teedeehitajad veidi mõtleks siis saaks nad ju isegi aru et nende sügavate kraavidega ei ole teede paremal säilimisel eriti pistmist.mujal maailmas pannakse sina kraavipõhja drenaaz mis liigse niiskuse eemale juhib ja pealt tasandatakse kogu kupatus võimalikult taaga tasapinda-just ohutuse mõttes.kitsamad on uued kõrvalteed kohe kindlasti-ennem vana teega mahtus jalgratturist või ka seisvast autost mööda ilma vastassuunda minemata,nüüd aga mitte(kusjuures paljud uued lõigud on tähistatud rattatee märgiga!!)

Kokkuvõttes peab pudel viina enne hinge alla julgustuseks võtma, kui sõitma hakata, või bussiga liigelda.Kuigi olen neid busse küll ja küll kummuli näinud.
Esiteks ****isid teedeehitajad terve suve Tallinn-Narva teel, ja nüüd tegid mingi ülikitsa,ülilibeda, üliohtliku(kraavide pärast) tee. Narvamnt-l Jõhvi juures on kraav nii sügav, et sõidad nagu tondilossis hirmu täis. Kui vääratad, siis läheb auto mahakandmisele.

Natuke teedekvaliteedist. Et konkurssi võita tehakse hinnapakkumine nii odav kui vähegi võimalik aga et ka kasumit teenida siis hoitaks kokku eelkõige kvaliteedis (killustiku ja asfaldikihi paksus attenähtust tunduvalt õhem). Täielik saast ju kui aasta pärast uue teelõigu valmimist juba praod sees. Aga selle vastu mul küll midagi poleks et kraaavide arvelt kokku hoitaks. Ühesõnaga mõttetu värk need eesti teed ja teedeehitus.

Uutel teedel käivad kraavid pinda, samuti see, et libedaga see uus asfalt muutub päris peegliks ja ega ta kuivagagi eriti hea haarduvusega pole. Kui aga normaalselt liigelda, siis paremad, kui vanad ja aukus maanteed. Seda kahjuks küll ainult max aasta jooksul pärast valmimist.
Eks kui 10km asfalti paned ja tee 1m kitsama teed, siis hoiab päris korralikult kokku. Ei tea, millal Eestis ka normaalseid teid ehitama hakatakse.

normaalseid teid hakatakse siis esitama kui konkursi võitjaks ei valita kõige odavamat pakkumist vaid kõige kvaliteetsemat ja samas teostatakse ka pidevat kontrolli tellija poolt. Ühesõnaga siis kui rahaga enam teedeehituses ei koonerdata.

Näiteks Läits on enne Riiat hästi normaalne tee, just selles mõttes, et on laiad teepeenrad, ja möödasõidul saab aeglasem liikleja kõrvale võtta ja kiirema mööda lasta. Aga meil pole ju millegipärast teepeenart tehtud, huvitav mis selle mõte peaks olema.

Teest pole midagi arvata kuna endamus nn. euroteed muutuvad nn. eesti teedeks u.2 aastaga ning seal ei mängi rolli tee laius vaid slaalomi oskus.

meie oinad ehitasid juba"euro" tee ida-viru piirist kohtla-järve suunas kitsamaks kui see 1995a lemminkäineni poolt oli ehitatud.terve mõistus keeldub seda mõistmast.käest ära lasti see teelõik aga sellega,et paar järgnevat aastat talvel teed ei koristatud ja nii see asfalt peesse keerati.tee aga oli laia äärega

milleks see virin, norras on veel kitsamad teed ja sõidavad . Kui teele ära ei mahu siis ük. transport abiks. Tüüpilised tolkamid tulevad telgjoonel vastu ja arvavad , et on maailma kuningad.Laibakuur on selliseid juba täis.Kui ära ei mahu , järelikult sõida aeglasemalt.

Eelnevatele
Palun ärge ropendage ja "granada", sa oskad ennast ju vägagi normaalses eessti keeles väljendada, saan aru et teede olukord on alla igatsugu arvestust (ma ei saa aru, kus kohas see eelnev kommija "tagumik" sõidab), aga sa ju ometigi ei pea selliste "tagumikkude" jutule samaga vastama.

to:to sweska:tee telgjoonest mõlemale poole jääb sõiduraja laius+0,7m pideva joonega eraldatud asfaltkate,aga autoga sul selle joone taha asja pole.Vaata oma teravsilmaga,mis juhtub E-teel olukorras,kui kaks rekkat kohtuvad ja lisaks neile pedaalib samas kohas jalgrattur.Jõle lahedasti mahuvad 3-kesi ära küll.Vana teega sellist probla ei olnud.Asi ei ole kinni mingites cm-des!Kogu asfaltkate teepeenrast teepeenrani on uuendatud teel 1 MEETER KITSAM.Asfaldilaoturi plaadi laiustest võin sulle loengu koos praktikaga teha.On valida 1,7m 2,5m 3,0m kui vaja lisame laiendusi jne.

heh teed on siin kitsukesed jah saksa poole minnes on ikka nii et 3 rekat mahub kõrvuti ära (1 sõidab teisest mööda ja 3. sõidab vastu)ise selliseid olukordi näinud ja igakord ei jõua kohale kuidas nii saab aga seal pool see tavaline asi. eesti ikka väike igalt poolt ;)

küll eestiski selliseid kohti on,aga üks korralik eestlane võtab möödasõitu isikliku solvanguna ja teeb kõik,et nii ei juhtuks.Ei saa ju nii olla,et keegi sõidab kiiremini,kuigi sõidetakse 70-90-110.Ja see viimane nr tuleb ette kui keegi mööda läheb.

see meil ju mahvija värk kust muidu ullult pappi pesta kui mitte riigi teedeehitusest. Aga kuna oleme alles arenemas riigike siis vaja palju pappi välja võtta ja tee tegemiseks jääb nii vähe. teisalt ei ole teedeehital vahet kas ehitada või remontida, peasi et nutsu tuleks ja kui ehitad ise sellise tee mida peale garantii lõppu rõõmsalt riigi raha eest võid remontima asuda---- niiet kõik klapib ja töö käib!

rahvas räägib, et N.Liidu sõiduraja standart pidi selleks niisugune olema, et tank läbi mahuks ilusti... mine võta kinni, äkki ongi tõepõhi all...
Nii või naa - see kraavitamine - lähiajal keeratakse ka Piibe mnt ***** selles suhtes, et tee tehakse küll siledaks, ent kraavid aetakse sisse. (Käravete - Jäneda lõik näiteks juba hakkab looma)

Osad leelotavad naelkummi keelustamisest. praegu teemehed on libeda euroasfaldi kohta öelnud, et naelkummid karestavad ära. Nii, et naelu keelata ei saa kuna nad on teede ohutuse komponent. Kraavid on tõesti jubedad ja kui veel mõnes kurvis vale kalle välja kukub ehitajatel. Voka juures laksud just sellest. Ohutusala eriti ei ole. Eks tekatetel on ka mingi eurostandart aga unustatakse, et erinevalt Euroopast on meie teed täis noorusest nõrku ja vanadusest väsinud nii roolis kuiga masinad ise käivad selle alla. Selle tõttu tuleb möödasõite teha palju rohkem kui mujal. Kunagi soomes Turusse õites talvel oli tee keskel väike lumevaal ja ma ei tuvastanud terve 180 kildi juures eriti möödasõite.

Toetab Swenska juttu.Pole neid uusi Narva teid s6itnud, avarii raporteid jalgides tuleb nagu tuttav "poola sundroom" ette.

93a. kodupoolt Zambrowi-> Ostrow Mazi all tehti poola esimesi katselisi teel6ike, kull pinnatud tee punase killuga, teeaar valge killuga kaetud ja pindamata erinevad asfaldi seguga loigud.

Pinnatud l6ik pusis 10aastat! Jarjest kasvava transiitliikluse juures!
Ulejaanud l6ike on remonditud mitmeid kordi vahepeal.

Koik uued poola teed on eriti libedad suvel soojaga kuiva ilmaga..
raakimata marjast-, traktorite porisest teest ja jaisest teest.
Pigi on asfaldi koostises liiga palju, see t6useb teepinnale ja ongi avarii-ohtlik loik valmis.

Kas olete pannud tahele, et just jahedal ajal ja talvel koguneb asfaldi pigi haake tagaseinale.. ja maha ei tule. Ka bussidel.

Hakkame siis tagantpoolt pihta... Cowboy võitega selle **** kogunemisest nõustun täiesti kuid ainult Eesti puhul,Rootsis ja Norras ntx, kus soolatatakse juba +5 puhul, ei ole selle jama kogunemist veel täheldanud, samas, kui eile pesin siinmail oma sõidukat, oli ikka kole pilt küll, kui aus olla. tee laiuse suhte ei ole tegelikult Eestis minu meelest suurt midagi ette heita, Rootsis muidugi asi üleüldiselt parem, aga ntx Norras on suht tishti nii, et kui kaks suurt kohakuti on, siis parempoolne ratas on pideva äärejoone servas, sealt asfaldi servani on 20cm ja siis suts kruusa ja kohe kraav. Aga see tee KVALITEET Eestis!!!!!!! Ütles ju mingi ametnik Eestis aastakest paar tagasi,et uued teed on arvestatud remondivabaks sõitmiseks paariks- kolmeks aastaks ja edasi hakkab trall pihta. Aga 15 aastat vana tee peal ei kannata kohati üldse sõita, on keegi sõitnud ntx Paidest Pärnu, just see lõik mis jääb Vändra kanti ja ka nn. Sindi sirge- lapitud ristirööpaid, mis külmaga üles on kerkinud, on terve tee täis!!! Huvitav, kas selliseid teid keegi uuendama hakkab kunagi?! Kusjuures ntx see Vändra juures olev lõik on kõigest 15 aastat vana!!!! See ei ole muidugi ainult selle koha probleem, sellist korralagedust on terve Eesti täis!! Muidugi ka libedusetõrje- ei ole ju normaalne kui kiirusel 90 km/h sõites ja gaasi vajutades võtab eesti ühel põhimaanteel sõites ratta kerima ja seda mitte 1 kord... Huvitav oleks teada, et kuigi igasugused maksud ja kindustused ja mis kõik veel, mis väidetavalt lähevad teedevõrgu arendamisse, tõusevad, kas see ükskord rohkem nähtavaks ka muutub!! Vabandan, et tiba turri läksin, aga see on selline teema, mille peale ma ei suuda kuidagi rahulikuks jääda...

Nii. teema, mis ei puuduta küll ainult uusi teid. Nimelt juhtusin uudistest nägema lõiku avariist täna Tallinn- Tartu maanteel, kus sõiduauto ja veoauto kokkupõrkes hukkus 2 naisterahvast, ei jõudnud süveneda, enne sai jupp otsa, kuid silmanurgast nägin, et tegelikult tee oli suht jube, vähemalt neile naisterahvastele, nimelt oli tee kaetud sellise lumepudruga nagu viimasel ajal meie armsas Eesti Vabariigis kombeks.

Ja nagu mul üks tuttav ütles, et kohe peale seda avariid olid sahad/puisturid nagu nõiaväel teel tegutsemas. No tere hommikust, mehed, kus teie mõistus on??!! Inimene/inimesed saavad surma ja siis alles hakatakes tegutsema!!! Skandinaavias ntx on puisturid juba +5 puhul teedel ja sahad on juba lumesaju AJAL, mitte isegi vahetult peale sadu, saan küll aru, et riik on rikkam kuid paistab, et EVle ei maksa inimeste elud ja liiklusohutus midagi!!!

Ei taha olla küll inimese nahas, kes kellegi tegematajätmise tõttu oma armastatud kaasast ilma jääb, keegi oma lapsest, keegi emast/isast jne. Ise kaldun arvama, et isiklikult oma kätega läheks sellele inimesele kallale, kes selle eest vastutab, ei ole absoluutselt pahatahtlik inimene ja tean ka, et sellega midagi ei lahendaks, kuid sellisel juhul lihtsalt läheks vihast silme eest mustaks. Ei taha kellelegi ka halba, kuid selle peale ei hakata enne tõsiselt mõtlema kui mõni paksmaost poliitik selle tõttu tõsisemalt kannatada ei saa...

Nagunii hakatakse selles üüdistam ajuhte valesti valitud sõidukiiruse tõttu ja mida kõike veel, kuid vaadake tõele näkku, asi ei puuduta ainult kõne all olnud avariid ja seda teelõiku, asi puudutab kogu Eesti Vabariiki...

Mis veel... eile käisin jälle Pärnus ja kes teab, Riia maanteel ehitatakse Tirsi kauplust, seal Tammsaare pst ja Riia maantee ristil oli tee üles kaevatud, mingi aeg oli see kraav täidetud killustikuga, nüüd on üks tee pool ''asfalteeritud'', nagu arvata võite see ka nagu tavaliselt... Kurat, vanad lõigud, hea küll, nendega läheb aega, aga no kurat küll, aga lõhutakse enam-v'hem korralik lõik ära ja ei saa siis pärast korralikku asfalti maha panna!!! Kui ise ei oska, saatku siis riik teemehed kusagile Skandinaaviasse õppima, niipalju peaks küll autoomanikelt kooritavatelt maksudelt jaguma!!

Usun, et need,kes on sõitnud Soomes, Rootsis, Taanis, Norras jne, need teavad- võetakse mingi lõik ette, freesitakse asfalt maha, pärast uus asfalt peale ja mitte midagi pole aru saada! Ja see on ainult päevade küsimus, mitte kuude!
Eesti puhul- mida kuradit me saada tahame, kui ühest otsast ehitatakse kaheldava väärtusega teid ja teisest otsast juba lammutatakse neid!! Hea näide selleks on Pärnu ''uus sild''. Aasta tagasi oli see jupike KOHUTAV, siis mingi aeg pandi sinna mingi uue asfaldi moodi maha ja ma ei tea täpselt, mida seal tehti, aga keset silda on selline ''mõnus'' soon risti üle silla ja olukord põhimõtteliselt sama, kuigi nats vähemas mahus...

Ja analoogseid asju on põhimõtteliselt terve Eesti täis.
Jahutakse Euroopa Liidust pidevalt, aga millal jõuame oma teedega sinna???!!!!!!

P.S. Kui mulle eespoolmainitud avarii detailid on ebaselged, siis avarii asjaolude kõrvalekaldumiste tõttu vabandan ette, kuid see ei muuda minu arvamust EVst!!

3 laipa yhe paevaga... No comments. seda on palju!

Olge palun ettevaatlikud liikluses!
Kindlasti peaks vahendama kiirust peale jarsku temperatuuride muutumist.

ei tea, kuidas praegu, aga oktoobris oli Tln.Pärnu mnt vist küll ainuke maantee eestis, kus ei olnud ühtki auku kogu ulatuses.

mis puutub kiilasjäässe ja lumeputru (viimast mina küll telekast ei näinud, olid sõidujäljed lume vahel) eilsel tln-trt maanteel, siis seal võib tegemist olla "haruldaste" ilmaoludega: kõva külm, palju lund ja tuisk ühekorraga. Sool ja liiv toimivad saju/tuisu tõttu väga lühikest aega ja külma tõttu pole sool ka eriti efektiivne. Eriti kui kord soola mõjul sulanud lumele uut otsa tuleb ja lahjem segu ikkagi jäätub. Seda ei oska ette näha ei juhid, ja ka teemeeste võimalused on piiratud. Linnas suudetakse küll panna ntks tõusudele niipalju soola, et lödiseb ka -15ga, aga tervet maanteed niimodi katta iga paari tunni tagant...ei ole vist reaalne.
Aga jätaks põhjuste selgitamise ikka nende hooleks, kel rohkem infot ja sõimama hakkaks pärast.

Kui keegi arvab, et ma sõiman, siis see ei ole nii...Ma ei avaldanud siin arvamust ainult teede soolamisest, vaid üleüldiselt. Minu meelest ei piirdu Eesti maanteed ainult Tln- pärnu maanteedega, kui sa, konks, pead sõitma ainult Tln- Pärnu maanteel, siis on sul hullupööra vedanud... Kui sa mu posti hoolega läbi lugesid, siis pidasin silmas Eesti teede seisukora üldiselt... Mis mind pöördesse ajab- riik nõuab kodanikelt mida iganes, aga vastupakutav asi korras teede näol on kuidagi ebapiisav... Ja ma ei saa sinna midagi parata, et teede seisukord mind vihaseks ajab, mida päev edasi, seda rohkem... Lihtsalt kui sõidad omaenda autoga ja saad järjekordse paugu teelt oma autole, seda veel teed hoolega jälgides ning mõtled, et selle paugu tagajärjed pead omaenda rahakoti näol likvideerima, siis ajab ikka marru küll tegelikult...

Aare750 , sa oled sama õige teel nagu minagi. Aga mida see mölisemine siin aitab. Vahest on tahtmine kui mõned Talteri midagi teel kopitsevad ja remondivad,auto seisma jätta ja nad ära lintsida. Igatahes teed on tehtud super toredad. Näiteks lõik Kohtla-Järva -> Kukruse : uus tee, kuid juba pikirööpad sees ja sõidad nagu rongi peal. Aga see tee seal Sindi juures on läinud selle aastaga jubedaks. Ennem nagu nii hull ei olnud. Panevad sinna mingi 'tissi'-liiklusmärgi maha ja ongi tee parandus eesti moodi.Selle lõigu peal sõidan ma 50-60 -ga kiiremini ei saa - autost vähe kahju.
Kas keegi on tähele pannud, et kuidas uus tee on konarlik ? Täitsa valmis ja alles tehtud tee on igusuguseid mühke ja lohke täis - sellest mina aru ei saa. Teerulli polnud või.
Jõle sitt on kogu Eesti Vabariik ja tema teed. Nüüd kaklevad seal Tallinnas oma võimuliiduga. ******.

Muide, miks Pärnu linn Riiamnt teed korda ei oska teha? Kanalisatsiooni augud on nagu pommiaugud -> Ei oska mina seal sõita. Sõida nagu slaalomit ja siis ei saa liiklust järgida. Mitu nädalat tagasi oleks ülekäigurajal Paradiisi ees ühe naise alla sellepärast ajanud.Kusjuures see Riia mnt on koguaeg selline olnud, niikaua kui mina olen elanud. Oiperskatiperskat.

Mart, nõustun sinuga täiesti, et ega see 1 inimese jorin midagi ei aita... Aga need pagana idioodid seal üleval, ega nad ometi aru ka ei saa, et ntx mis puutub Pärnusse, siis minu arvamuse järgi on Riia mnt ja Ehitajate tee Pärnu visiitkaardid ja ka nö pommilehtrite suhtes nõustun, olan võimalusel isegi vastassuunavööndis käinud kui kedagi vastu ei tule ja kui sealpool tee siledam on... slaalomi saab igatahes selgeks... ja õigus sul on, jagelevad seal üleval, et üks erakond kakleb oravatega ja mis iganes loomaaed seal on, aga no ei saa teid korda...

Selge on see, et 1 inimese kisa ei muuda midagi,
VAJA OLEKS SUUREMAT RAHVAMASSI ET MIDAGI NEILE TÕESTADA...

palun väga ---- vaja siis uus poliitiline erakond moodustada

Probleem selles ongi, et kõik teevad poliitikat ja need paganama poliitikud tahavad ju ka raha saada, mõni ime et teed närud on!

Nonii nüüd üks pikem loeng tulemas.
Esteks pärnu linn.Pärnuga on lugu selline,et probleem ei ole ainult selles mis autojuhile silmaga näha ja mille korda tegemine ei maksagi "väga" palju.Pärnu(nagu ka muude eesti linnade) põhiprobleem peitub siiski asfaldi kihi all.Nimelt kui teha asfaldikiht korda ja selle alla jätta vananenud kommunikatsioonid milledega juhtub pidevalt mingeid avariisid,siis on see uus kate varsti sama hullult lapitud kui olemasolev.Aga,et sellises mahus töid ette võtta oleks vaja hullult raha,mida aga ei eraldata.Minu teada on Pärnus vist ainult üks tänav mis on saanud kaasaegse remondi osaliseks ja ka seal jäid mingid kaablid vahetamata mis esimese äiksega millegipärast ribadeks lendasid ja kohe oli "uus"lapp olemas(seekord küll õnneks kõnniteel).
Mis aga puudutab maanteeehitust siis pole eesti teedeehitajaid mõtet üldse asjaga seostada.Miks?Sest põhiraha tuleb E-liidust ja ka kõik projektid kinnitatakse seal(nemad teavad mis meile parem on),samas ka tööde järelvalvet teostavad firmad mujalt,eestlased on väiksed mutrikesed kes teevad seda mis paberil kirjas.
Kraavid?Keegi just kurtis ,et Paide poole sõites tee hullult lainetab,vot see ongi see meie kliima "tore" omapära,et teeäärsetes kraavides mis on vaid pisut madalamad(nii nagu kõigile meeldiks)olev vesi imbub tee muldkehasse ja hakkab seda sulamise-külmumise ajal toredasti kergitama,on kull kohti mis ilmade normaliseerudes enam-vähem tasaseks muutuvad,aga neid on suht vähe.Vot seepärast kaevataksegi kraavid nii sügavad,et vesi voolaks külmumispiirist allpool.Keegi pakkus välja drenaaži,tore ja hea,aga kahjuks EL-i mehed ei taha selleks raha anda,sest nemad ju teavad mis meile siin parem on.Mis aga Soome kraavidesse puutub,siis neil seal teal käib enamus elu graniidi peal.
Libedus.On olemas vastavad normid kus on ära toodud milliseid teid ja millise aja jooksul ja missmoodi peab hooldama(on võimalik igaühel ka tutvuda kui on viitsimist otsida).Põhimõtteliselt tuleb ikkagi valida teeoludele ja oma oskustele vastav sõidukiirus ja ega korralikud rehvidki tee halba,paljuski on õnnetustes süüdi ka see,et teed on küll juba euro,aga paljude aju ei luba aru saada,et vana ja odav rehv on kõige suurem ohuallikas,sest need neli pisikest punkti on ainsad mis meie sõidukit maakamaraga ühendavad.
Laagna.Savisaare ponnistus näitamaks kuidas tema ikka oma valijatest hoolib tänu millele pandi kiiruga kokku säästuprojekt mis hõlmas paljuski nõuk.ajal valminud rajatiste kasutamist nagu ka see sild millele anti lihtsalt kaubanduslik välimus ja muud ei midagi ja bussipeatuste laiendusi ei tehtud lihtsalt raha kokkuhoiust lähtuvalt sest tegu ju siiski nn.pakazuuha objektiga.
Rannu-Kukruse lõigul pole tegu mitte tee vajumisega vaid nalrehvidest tingitud asfaldi kulumisega,sest sõidetakse stabiilselt ühte jälge ja seesama probleem on ka linnades üks põhisüüdlasi miks kevadel ilma jeebita hästi nagu hakkama ei saa. Ehk on sellest jutust natuke abi vihastele meestele mõistmaks pisutki miks üks või teine asi nii on nagu on.

Ahjaa miks nii kaua meil need asjad aega vütavad? Seepärast et nõuk ajal on palju jama kokku keeratud,nimelt on palju tegemata jäetud nagu näiteks huumuse ja muu sellise jama koorimata jätmine ja lisaks sellele on meil saada olevad materjalid(killustik) nii kehvad,et ajapikku külma ja sooja tsüklitga muutub lihtsalt pulbriks tänu millele kaovad ka omadused koormust taluda.Ja kuna viimaste aastate talved on olnud väga hullud siis on lagunemine eriti intensiivne.
Paraku on siin toredal maal küll selline olukord kus teed ei jää kunagi pidama(kui just kliima ei muutu)neid on küll võimalik parendada,aga imet nendega teha pole võimalik.

kukrusel ,tee lagunemisel pole küll mingit pistmist naelrehvidega ,seal on risti mõrad asfaldis ,sinna oleks pidanud panema samuti betooni ja võrestik sisse nagu seda pandi kukruse statoili vastas kui maasse paarimeetrine auk tekkis ,seal all on kaevandused ja seal aitab ainult raud võrestik ja betoneerimine ,tegelikult on jah see kaevanduse tegemata töö tagajärjed,pole mõtet rääkida teede vajumisest kui kukruse ümbruses juba majad vaikselt vajuvad ,aga kaevanduse pomo saab kuus 120 000palka ja ikka vähe:)

###/Mis aga puudutab maanteeehitust siis pole eesti teedeehitajaid mõtet üldse asjaga seostada.Miks?Sest põhiraha tuleb E-liidust ja ka kõik projektid kinnitatakse seal(nemad teavad mis meile parem on),samas ka tööde järelvalvet teostavad firmad mujalt,eestlased on väiksed mutrikesed kes teevad seda mis paberil kirjas.
Kraavid?Keegi just kurtis ,et Paide poole sõites tee hullult lainetab,vot see ongi see meie kliima "tore" omapära,et teeäärsetes kraavides mis on vaid pisut madalamad(nii nagu kõigile meeldiks)olev vesi imbub tee muldkehasse ja hakkab seda sulamise-külmumise ajal toredasti kergitama,on kull kohti mis ilmade normaliseerudes enam-vähem tasaseks muutuvad,aga neid on suht vähe.Vot seepärast kaevataksegi kraavid nii sügavad,et vesi voolaks külmumispiirist allpool.Keegi pakkus välja drenaaži,tore ja hea,aga kahjuks EL-i mehed ei taha selleks raha anda,sest nemad ju teavad mis meile siin parem on./###

-Sellele vaidleks veidi vastu, esiteks on ehitaja ikkagi Eesti firma, ja ei saa süüdistada ostjat: sama on sinuga, kui lähed kinno, ostad pileti "Titanikule", aga sulle näidatakse hoopis "Klaasikillumängu", siis kuidas oled sina süüdi? Teiseks võtab tee-ehituse vastu lõplikult ehituse tellija, ehk Eesti riik ja selle institutsioonid, EU vaid kontrollib, kas vastav tee on ehitatud. Eesti riigi ametid teostavad ka kvaliteedikontrolli.
Mis puudutab kraavidesseja teelainetamisse, siis jah: oma osa on kliimal, aga kui kogu muldkate on juba üles võetud, siis ehitada mingitsorti drenaazi ei tohiks mingi probleem olla, teiseks on senimaale suudetaud need kraavid ehitada teest kaugemale, miks siis mitte nüüd?, kasvõi niipalju, et oleks võimalik teeääres peatuda, ilma et auto keset teed ei seisaks(Tartu mnt-l kahjuks nii on!) Mis puudutab tee lainetusse, siis on lihtsalt aluspõhi mittepiisavalt tihendatud, sest enamjaolt on kraavid kõikjal olemas ja mitte kuidagi ei tohiks see vesi, ega niiskus sattuda näiteks neljarealise mnt. esimese rea vasakpoolse ratta juurde:) eriti, kui suured kraavid ON mnt-l olemas(Peterburi mnt. teatud lõigud), siinkohal saaks süüdistada ikkagi vaid tee-ehitajate nõrka tööd!
Väidan, et Eu poolt antud lisaraha tee-ehituseks kasutatakse halvasti! Ainuke lahendus oleks ikkagi garantii nõudmine, olgu see kasvõi kallim, või tehku seda teed siis kasvõi ettevõte mujalt riigist! Praegune teeehitus on vaid teeehitajate enda poolt endale töö kindlustamine tulevikus! Rõhutan, et samal Peterburi mnt-l on osad lõigud ehitatatud sügaval veneajal, tehnika polnud päris see töötegijad polnud vast nii tõsise suhtumisega, aga teed kestavad ligi 5korda kauem, kui meil praegu ehitatud teed- samas kui nende remont piirdub vaid pinnakatte uuendamisega pindamise teel!!!! Muide käisin mõni aeg tagasi venemaal, pihkva kandis, ja seal oli ka teeehitusega alustatud, mind imestas asfaldikihi paksus teel, mis küündiskohati kuni 15cm-ni(näha, kuna teepeenrad olid valmimata, kahtlen, kas see tee seal hakkab lagunema-pragunema-agustuma-vajuma nii, nagu meil valmistatud teed? Muidugi mõistan, et asfaldikihi paksus ei ole see a ja o, aga mid imestab, et kuidas on võimalik aukude teke meie uutel teedel juba pärast esimest talve?

Veelkord.Paraku kvaliteedikontrolli ja rahade otstarbekat kulutamist teostavad siiski välisfirmad kes on tellitud maanteeameti poolt ja ka maanteeametil on oma kontrollimise võimalus,ehitajal on võimalik avaldada vaid arvamust kui midagi oleks mõistlik teisiti teha,aga otsustavad siiski mitmed muud ametnikud.Eu-st ei tule mitte lisaraha,vaid põhiraha millele Eesti on kohustatud natuke lisa andma,ka garantiiaeg on ju määratud.
Mis puudutab asfaldikihi paksust siis see ei saa olla ligikaudne see peaks olema konkreetne suurus kas 10,15,12 jne.Ka Estis on hakatud paigaldama kolmekihilist asfaltkatet mille min.kogupaksus ei jää alla 15 cm,sõltuvalt projektist võib see isegi paksem olla.
Kukruse ristipragudest tuututas vahepeal kogu ajakirjandus ja oli väga selgelt öeldud,et põhjused jäävad nõuk.ajal paigaldatud aluskihtidesse kus on kasutatud kaevanduse jääke.nn parodat mis ei ole teeehituseks just kõige õigem materjal.

süüdimatud eestimaa teetöölised! kes järgmisena foorumis haliseb?

to ugo- lugesin kunagi lehest kus mingi Eesti teede insener teatas, et asfaldi alla tuleb 30 cm paksune alus kiht, siis 30 cm pealis kiht ja siis 11 cm asfalti. No tere insener! aasta on 2005 liikluse intensiivsus selline nagu on, ja nende normid on mingi 60 cm asfaldi alla!!! Vaadaku kuidas Saksas teid tehakse, pange siia veel kliima iseärasused juurde, siis hakake insenere mängima. Ja kui EL-ist saadava raha eest on vöimalik ainult 2 km korralikku teed teha,siis tehke 2km korralikku teed, aga mitte 200km törvatuid radasid, kus suvel lendab pigi ja kevadel asfaldi tykid.
to aare750- Rootsis, Soomes, Taanis pole uue asfaldi kihi panek mitte päevade vaid tundide kysimus. Sain suvel vörrelda- Tallinn- Assaku löiku tehti2 kuud, Rootsis 3 korda pikem löik 1 ööga.Vat nii on lood, lugupeetud teedeehitajad.

To sapperimiis, sõitsin ise suve algul iga 2 päeva tagant Kopenhaagenist Helsingisse ja saan väita, et a la 5km lõigu uue asfaldiga katmine võttis päeva siiski mõne päeva, kuna tegu oli ikkagi 2 reaga ja kogu asi võttis sellise aja seetõttu, et see sisaldas asfaldi freesimist, uue panekut ja ka joonetamist. Aga selge on see, et sealpool on asfaldi alune põhi ka parem, kuid samas- kõik teed ei ole kindlasti mitte kaljusel alusel, on ka pehmel pinnasel teid ja ega nad siis ja ega nad siis kehvemad pole seepärast. Minu meelest peaks alustama sellest, et korralikult selgeks teha ja siis ka rahad suunata sinna, kuhu nad on ette nähtud... Niikaua kui need asjad ei ole paigas, ei saagi midagi paraneda...

Sain üle pika aja jälle nautida Pärnus Riia maantee ''ülisiledat'' Riia maanteed... Kuu aja jooksul, mis Eestist ära olin, on seal suudetud teha jubedaid freestöid Riia maantee asfaldil ja nende freesimise tagajärjel tekkinud soont lappimis ekvaliteet on jube... Kujutage ette pilti, kus freesitud terava servaga soon on nö ära lapitud ja see ollus seal soones on 3-4 cm alla vajunud ja sa autoga sealt läbi sõidad... Enne vist midagi ei muutu ses suhtes, kui mõni prominent silla alt ära sõidab...

Riik avalikustas oma plaanid teede renoveerimisest.

"Mitmed maanteelõigud saavad ohutuma 2+1 lahenduse"

http://www.err.ee/586419/mitmed-maanteeloigud-saavad-ohutuma
-2-1-lahenduse

Veel uutest teedest.

"Selle aasta alguses alustatud Tallinna-Tartu maantee kilomeetritel 131,0-135,1 asuva Annikvere-Neanurme lõigu 2+1 möödasõiduala on valmis ja osaliselt liiklejatele avatud. Suudari silla ehitustööd lõpetatakse novembrikuu jooksul.

Annikvere-Neanurme 4,1 kilomeetri pikkusel lõigul ehitati vaheldumisi kaks möödasõidu lõiku pikkusega 1,5 km ja 1,3 km, teatas maanteeamet. Selleks rajati kogu lõigu olemasoleva tee muldkehale lisaraja laiendused. Laupkokkupõrgete vältimiseks on 2+1 sõidurajad eraldatud metallist karptalast keskpiirdega.

Sõiduraja laius kaherealisel osal on 3,5+3,25 m ja üherealisel osal 3,75 m, eraldusriba laius 1,5 m ja sõiduraja servast kummalgi poole on 1,0 m laiune kindlustatud teepeenar."


http://www.err.ee/641629/tallinna-tartu-maantee-esimene-2-1-
moodasoiduala-avatakse-liiklusele

Tahaks teada selle inimese nime, kes projekteeris kahe suuna vahele metallpiirded. Ei taha ette kujutadagi, mis juhtub siis, kui üherealisel juhtub rekkal rehv purunema. Tundidepikkune liiklusseisak garanteeritud. Kas kiirabile ostetakse nüüd helikopterid?

See piire on seal mõttega "kõvemate preemium keeenjustest ärimeeste" jaoks, kes igal võimalusel, võimalikult paljudele vaestele oma luks preemium autosi eksponeerivad, ohtrate surmapõlgurlike möödasõitudega.

Kui rekka raja ära blokeerib siis saab ajutiselt ju 1+1 raja tekitada. Ja kiirabi saab kasutada möödasõidurada mõlemas suunas. Ise küsimus on see kas oinad esimeses reas lasevad autojuhte teisest reast enda ette reastuda sest neid suure egoga juhte on rohkem kui liiklus taluda suudab.

eks ta nii ole, et rekade rehvid purunevad alati kõige kitsamatel kohtadel ja siis pole enam meetritki võimalik liikuda.

Õnnetuste juhtumise tõenäosus ja raskusaste on võrdeline liiklusvoolu kiirusega, kui viimane kukub 0-i ei juhtu ka ühtegi rasket õnnetust, ehk siis kõik ohutuse nimel :-)

Ma ka aru ei saa sellest piirde mõttest. Mul on täislisadega Superb mis on kiirem kui mingi plank mersu või bmw ja kui tee on tühi siis saaks ka sellel üherajalisel möödasõitu teha aga piire takistab. Ja mingeid odavaid ronte ei lasegi enda ette mitte kunagi reastuda kes on vanad pidurid ja ainult takistavad sujuvat liiklusvoolu.

piire ongi piiratud mõtlemisvõimega juhtide jaoks. see säästab normaalsete juhtide tervist ja vara. kariloomad on ju ka kõik aia taga, sest muidu hakkaksid omasoodu jõlkuma.

Škoda omaniku ego on nii alla surutud, kui mersu märki näeb, mind ajab öökima, kui mõni škoda mul ees tolgendab.
Rõve mark, sest sellega sõidavad mendid.

kui "ment" ei saa valida omale sõiduvahendit, siis tavalisel lihtsurelikul on see võimalus olemas.
Teemasse ka. Narva maanteel on Aasperest kuni Haljalani tee keskel tobedad kummijunnid püsti pandud. Väidetavalt selleks, et vähendada sel lõigul avariiohtlikke olukordi. Paraku tegelikkuses kukkus nii välja, et kui sellel teelõigul jääb suurem veokas või buss seisma, siis on teisel samasugusel sealt suht raske mööda saada. Aga noh, mida meie ka ohutusest teame. Sellise lahenduse mõtlesid välja suure peaga ja veel suurema palgaga mehed...

ff on lihtsalt kade et ei jaksa omale Skodat osta.

huvitav jah, et kunagine tšehhi hädine škoda on nüüd muutunud uusrikaste unistusteautoks. eks see ikka rikkuse taset näitab- bemm, audi, volks ja siis kehvemad rikkurid škodaga.

Piirde kirujad pole oma luksusrontidega Eestist väljas käinud vist, et vahivad nigu lambad uut aiaväravat. See 2+1 toimib ülihästi. Terved pikad maanteed on nii ehitatud.

sama siin- tehku tiir eestist välja ning siis näevad, kuidas elu ja liiklus sujuvad. on muidugi ka sealpool piiri tõmblejaid nähtud, aga ikka ülimalt vähe.

Aaspere lahendusel pole häda midagi. Suurel kiirusel möödasõite teha (autot kahjustamata) pole seal võimalik, aga kui ees on seisev takistus, siis ümberpõige läbi nende pulkade vahede on igati teostatav.
Nõmedasse seisu/ ohtlikusse olukorda pandi aga sellel lõigul nüüd ratturid ja jalakäiad, sest nende "kaigaste" tõttu peavad sõidukid sõitma nüüd rohkem teeperves ja on ainult aja küsimus kui seal mõni ära tapetakse.
Kui oleks olnud minu valik, siis oleks pigem eelistanud, et "mahakandmisele" lähevad need oskamatud/ suutmatud möödasõitjad, kes on oma lollis manöövris enamasti ise süüdi kui et täiesti kaitsetud jalakäiad/ ratturid.
Eriti halb on veels ee, et lähedalt mööduv rekka ei pruugi arugi saada, et jalakäia/ ratturi maha võttis ja uhab edasi.

_Kui rekka raja ära blokeerib siis saab ajutiselt ju 1+1 raja tekitada._

Kuhu sa selle tekitad? Nagu seletuses kirjas, ühesuunaline on 3,75m lai. Ühel pool metallpiire, teisel pool eurokraav.

grigoori loeb edasi:
eraldusriba laius 1,5 m ja sõiduraja servast kummalgi poole on 1,0 m laiune kindlustatud teepeenar."
EDIT: Seda muidugi, et kui rekka põiki üle terve suuna, siis möödasaamine võimatu, aga kui tõmbab ühte serva (lõhkenud rehv ei tähenda, et ei saaks üldse liikuda) siis mahub mööda küll.

Muudetud 10.11.17 15:37

Jalakäiad ja jalgratturid liikugu kraavis kui ei jõua endale autot osta.

Minge tehke tiir kasvõi rootsis, kus väiksematel maanteedel sisuliselt puuduvad teepeenrad ning on palju jalgrattureid- kõik saavad omavahel viisakalt hakkama ning keegi ei kipu ratturitest üle sõitma. Kultuuride erinevus, mis parata. Meil on ikka väga palju veel areneda, aga enne tuleb lahti saada škodakultusest ning hakata austama teisi liiklejaid.

@ maaks
Eraldusriba on poolitatud metallpiirdega.
Mine vaata korra oma silmaga. Mina küll optimistik ei ole. Aga eks aeg näitab.

Miks ma ei sõida hallimassi rahvaautoga, sest korra ostsin vahelduseks riisitera, rohkem seda viga ei tee, sest premiumklass neid ei märkagi. justkui pole olemas sõidavad kasvõi nina naha.
MB märk kapoti peal ja trügijad kohe viisakamad, " škoda meea" tee proovi vaheta marki saad ka rahulikumalt kulgeda.
Ja ja naera aga, kuid nii kurb kui ka pole on see tõsi.

" jalakäiad ja jalgratturid liikugu kraavis, kui ei jõua endale autot osta"
Kas škoda on auto ??? :)))

no päris ikka nii ei ole- hiljuti "kihutas" neljarealisel minu vanast fordist mööda veelgi vanem opel. 100km hiljem olin tal taas linna piiris sabas.

to grigoori

Kaherealisest (möödasõidurada vastassuuna vööndiks) saab teha ajutiselt 1+1 liikluse. Vajab reguleerijat või vastava liiklusmärgi paigaldamist. Rekka taha tekkinud ummiku saab vabastada, juhtida piirde taha lõksu jäänud autod teepeenralt mööda. Kui see ei ole võimalik, ruumi vähe.
1. Kes ei ole liiga kaugel karbis, tagurdavad ennast vabaks 1+1 teele reguleerija abiga
2. Teehooldaja eemaldab ajutiselt ühe piirderaua ja tekitab augu.

Ära arva et tee projekteerimisel ei ole selle peale mõeldud

sinu mõtte point töötab suvisel ajal,tööpäeval ja kuiva ilmaga!

Kui tavalisel kaherealisel teel toimub avarii siis on ka liiklus takistatud nii kauaks kui politsei jõuab kohale ja olukorra fikseerib. Ja alles seejärel saab autovrakid teelt ära nihutada.

See piire ongi ilmselgelt paigaldatud sinna "ärimeeste" jaoks kes kihutavad miljonidollari ärikohtumistele ja eiravad maha joonitud jooni ning ei pea paljukski kasutada seda möödasõidurada vastassuunavööndist üle pideva joone tuima pannes. Geeniuseid on liiga palju ja liikluskultuur on meil kiviajas. Selleks ka need tõkked ja piirangud, ahvide jaoks noh.

Kunagi oli üks reklaam kus öeldi: "lotovõitja võib" .
Meil on liikluses: "BMW juht võib"

Ärge ajage hullu, ei eemaldata seal mingit piiret, kui tropp ees. See pole ilma spets masinata võimalikki. Piirde postid ju poolteist meetrit vähemalt maasse rammitud ja vast iga poole meetri takka, mida sa seal eemaldad. Kui ikka rekka jalgu jääb, siis kaos seal tekib.

no eks tulevik näitab, mitu rekat nädalas seal katkiste kummidega teele jääb.

Mitut korda polegi vaja. Piisab ühest ning näiteks kiirabiautost eluohtlikus seisundis patsiendiga seal lõksus.

Mälu järgi oli ühesuunaline nii paar kilomeetrit pikk. Kas keegi kujutab ette kahte kilomeetrit ummikus autosid tagurdamas?

Muudetud 11.11.17 17:17

Täiesti mõtettu jauramine! EU täis, selliseid lõikke ja kõik töötab! Krdi rekka jahumine! Tõesti? Nii palju kui olen seda lõikku, sõitnud siis iga x käib seal idiootne tõmblemine ja tehakse ohtlikke möödasõitte. Kui kunagi peaks, sel lõigul, rekka rehv lõhkem siis on maailmalõpp? Lahendus on kindlasti ohutum kui ennem. Igasugused kihutavd ' ralliässad' oma peenisepikendustega saavad, peale lõikku edasi tõmmelda.

Terve Euroopa täis?
Sa pole vist Leedust kaugemale saanudki.

ma ütlen et kui mõistust on peasse antud siis saab igalpool sõidetud. loomulikult kui ons vastav masin olemas sellejaoks. rekaga raudteele ei ronita ja rolleriga kiirteele pole asja voh. tee ons kitsas, no autod pannakse varsti lennama ja pole vajagi teid, ka jalakäiad kaovad ära kuna on juba olemas seljakott raketimooturiga käimise eemalduseks. tööl põle vaja käia sest se toimub läbi wifi äpi millega juhime robuteid omas tugitoolist või lendavalt vaibalt!

Mida lääne poole seda vähemaks ahvide populatsiooni jääb ja sinna pole füüsilisi takistajaid vaja paigaldada. Liikluskultuur on midagi muud võrreldes idaga.

to grigoori. Olen reisinud, pea igal mandril ja oksendamiseni juba viimased 15 a. See,et seal on mingid kepikesed püsti, ei tee seda lõikku eriliseks. Kas seal on metallpiire vahel või toikad! 2 suunda on füüsiliselt eraldatud, big deal. buhoo ära nüüd väga nuta.

Tee nii või tee naa, ikka keegi vingub. Kõikidele ei sa meele järgi olla. Kunagi pandi vanalinna betoontuvid, keegi tõmbas kohe sae käima, et mitu inimest nüüd sisse põleb, kuna tuletõrje ei pääse mööda.

ah mis neist juhtidest ikka tahta kui isegi suurele laiale teele ei mahu ära. vinguma on kõik mihklid, aga sõitmist ei viitsita ära õppida.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/fotod-ja-video-s
undmuskohalt-tallinna-narva-maanteel-porkasid-kokku-kolm-aut
ot?id=80130648

https://tehnika.postimees.ee/4305879/maanteeameti-rajatud-oh
utussaar-pohjustas-jarjekordse-paugu

Peab ikka päris pime olema et vasta silma helkivat liiklusmärki ei näe.
grigoorile läheb kohe hinge et liikluse rahustamiseks igasugu vidinaid teele paigaldatakse. Eks kui kihutamine ja huligaanitsemine on veres siis on need mõrud pillid tõesti raske alla neelata.

Jälle liiklusmärk ja ohutussaar süüdi?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/delfi-fotod-alko
holijoobes-naine-soitis-endla-tanaval-vastu-posti?id=8013214
4

Pooled "ohutussaared" võiks jumala rahuga üles kaevata ja asendada sileda asfaltiga.
Sest need on ebavajalikud, segadust tekitavad ja ohtlikud ning sujuvat liiklust häirivad.
Need sunnivad ebaloogilisele sõidutrajektoorile, mis ei oleei mugav ega ohutu.
Kõige põnevam on see, et enamik ristmikke, kuhu need paigaldatakse, seal ei ole ka enne juhtunud erilisi liiklusõnnetusi.
Mis on ka põnev, enamikelt ristmikelt ei ole liiklusõnnetused kuhugi kadunud ja "ohutussaared" ei ole neid kaotanud.
Ühtlasi on tekkinud seetõttu uus õnnetuseliik, ohutussaarele ja sellel olevatele liiklusmärkidele otsasõidud.
Kõige tagatipuks varjavad ohutussaartel olevad liiklusmärgid nähtavust.

Jääb mulje, et Maanteeameti eesmärk on liiklus takistusi täis ehitada, et mingil juhul enam ohutult ja normaalselt sõita ei saaks ja sujuv liiklus toimida ei saaks.
Ei taheta aru saada sellest, et rullnokad kimavad ikka edasi.
Nemad leiavad ikka võimaluse kas vastassuunavööndist või kummivilinal läbi kihutada, kasvõi üle äärekivide.
Need segavad peamiselt korralikku liiklejat, kes üritab neist kiirusepiirangutest ja pidevjoontest kinni pidada ja liiklusmärkide rägastiku tagant jalakäijat ja teist autot leida.

Hea näide on Põltsamaa rist Tallinn-Tartul, see on nüüd nii liiklusmärke täis ,et see varjab vaatevälja ja on keeruline sealt välja sõita.
Mina seetõttu korraliku autojuhina vaatan seal väga hoolega, et kedagi märgi varju ei jääks.

Muudetud 12.11.17 01:34

Nõus, ülereguleerimine töötab hästi. On ka Viimsis üks uus ristmik, mida vastassuunavööndist läbida on kordades mugavam ja loogilisem pärast eurosaarekese tekkimist. Nähtavus kõigis suundades kilomeeter.
Kilomeeter eemal on jobutavast parempöörajast samuti võimalik ainult vastassuunavööndi kaudu mööduda. Milleks seda vaja on?
Lisaks veel see, et kui mõni enne 70 või 90 alas olnud auklik jupp tehakse korda, siis pärast remonti on seal kindlasti 50 piiranguks ja mõned pikutavad pollarid ka lisatud.

Muudetud 12.11.17 02:03

Lisaks veel liiklusmärgid helendavad pimedas liiga palju, mõnikord lausa pimestab ära.

Saage aru inimesed et need takistused ei ole pandud sinna teie pärast kes te korralikult liiklete. Need on pandud sinna ahvide pärast kes 40 alas sajaga lasevad. Minge vaadake mis toimub linna äärtes tööstuslinnakutes. Kas tõesti näete seal kedagi lubatud kiirusega liiklemas? Ei näe. Arvate et need saared, künnised, kitsad ringid ja piirded on kiusu pärast paigaldatud? Ei ole. Need on ennetustegevus et järjekordset jalakäijat või ratturit laibaks ei aetaks. Nii kui takistused lõpevad, nii pannakse täiega ning aasta aastalt kiirused aina kasvavad. Mingi kontingent debiile peab igal juhul teistest mööda saama, liikugu see kas või 150Km/h ja ikka on vaja 180-ga mööda panna.
Kurvilisel teel oskate sõita ja nüüd ei saa mingist saarekeset mööda põigata?
Kuigi mulle tundub et enamus ei oskagi kurvilisel teel sõita sest sirgel pannakse mööda nagu postist aga kurvis ollakse jällegi jalus.

Oleks meil liikluskultuur korralik ei oleks vaja nii palju piirata. Paraku on aga elatustase ja liiklukultuur omavahelises seoses. Mida rahulolevam on rahvas seda vähem on tõmblemist.

Jaa, meil on metsikult 180-ga kihutajaid. Hakkama nüüd kõik sikk-sakke sõitma.

Muudetud 12.11.17 14:34

paar päeva tagasi: keerasime ringilt välja, minu ees audi, kiirus ca 40. peale väljakeeramist umbes 50m pärast tuiskas mööda bemm, lapats ilmselt põhjas. audi keeras ca 100m pärast paremale, seega oli tema aeglus õigustatud. bemm keeras ca 200m pärast paremale, mina jätkasin sõitu otse. bemmi roolis nähtavasti eriti mõtlemisvõimeline kodanik.

Et siis kõik peavad kannatama ühe või kahe rulltilu pärast! Nonsenss! Pidevalt, gaas maha, pidurdamine, vongerdamine, gaasi juurde. Millegipärast ei räägita üldse enam ka ökoloogilisest jalajäljest.

See ei ole paari rulli pärast vaid patoloogilisest massist +20Km/h +30 jne sõitjatest mis aasta aastalt kasvab. Järvevana tee ei ole ohtlik sest tee lai ja sirge aga kunagised esimesed arglikud sammud viisid 80Km/h. Politseid pole ja karistust ei järgne, paneme 90KM/h jne. 80-nega oled järvevanal pooltel juba jalus kes 90-ga lasevad. Ja nii see aasta aastalt kasvab kui ei karistata või füüsiliselt ei piirata. Mingi osa on juba 90-nega sõitjatel juba jalus kes 95+ sõidavad. Mis paarist rullnokast me räägime?

Arvata oligi, et juhan on Maanteeameti diletandist ebakompetentne tegelane.
Tee endale selgeks, et Maanteeameti ainus ülesanne on muuta liiklejate elu võimalikult lihtsaks ja ohutuks, mitte tegeleda pseudoprobleemide lahendamisega.

Sa ilmslet saaksid infarkti, kui teaksid, et näiteks Saksamaal võid Järvevana analoogil 120 km/h sõita. Kui kiirust ületatakse massiliselt, siis on järelikult piirangud ajale jalgu jäänud.

Tehnika on rahval võimamaks läinud, kui a-la 15+ aastat tagasi. Kui enamik perekaid oli 55-85kw võimsusega, siis nüüd juba 100+kw keskmiselt. Seega raskema jalaga pereemagi kiirus on kergelt ületatav piirkiirusest. Ja no 200kw+ noortest vihastest ma üldse ei räägigi. Need ütlevad, et polegi võimalik sellega 50 alas 50-ga sõita, lihtsalt peab vajutama, et fun oleks.
Täna oli hea näide tavalisest "vajutajast", kes oma egoga muidu teele ei mahu ära, aga politseid nähes tee ääres, tolknes 90-ne alas 85-ga ja peale seda läks jälle ralli lahti.

Grigooriga täitsa nõus. eestis võiks 2 realisel vabalt olla 130 ja neljarealisel 160 ning asulates 60-90 vastavalt asundusele. siis sujub liiklus normaalselt ja sujuvalt.

Reedel sadas üsna igal pool Eestis päev otsa. Teedel on pikivaod ja need kõik vett täis- turbodiisel tõmbas 95 peal pidevalt mul ratast ringi- nagu kiilasjää või selline. Hea veel, et esivedu.

Pole vaja utreerida.
Sõitke nädalake Saksamaal, ja mitte autobahnidel, vaid kõrvalteedel ja väikestes linnades. Kiirus on piiratud seal, kus see on tõesti vajalik, mitte iga ristmiku ette igaks juhuks 70 märke puistates.

Ning passati omanik - sinu iroonia on tegelik elu Uus Meremaal, kus asulates on vaid keskuse ärikvartalis 50 kmh, ülejäänud linn 70 kmh ning asulavälistel teedel 100 kmh. Kiirteedel loomulikult rohkem. Liiklus sujub.

Pole vaja eeskujuks võtta Leedut ja eriti Poolat, kus liiklusmärke on tee ääres rohkem kui puid ning mille käes on ilmselt maailmarekord ohutussaarte arvus kilomeetri kohta tühjadel metsavaheteedel.

Rapla linn kubiseb ohutussaartest ja väikestest ringteedest, kuid ikkagi leidub tolkameid, keda need ei koti...kui vaja pannakse vastassuunas mööda pensionäri stiilis liikuvast teost. Nii mõnigi liiklusmärk on seal pikali sõidetud. Ringteed teevad tagaveo harrastajatele nalja, kui hilisõhtusel ajal külg eest neil sõidetakse kummivilina saatel. Olen isegi kunagi selle nalja ära näinud, kus bemmivend driftis omaarust tühjal ringteel, kui äkitsi märkas politsei autot ringteele sõitmise võimalust oodates. Politsei ootas kannatlikult, kuna driftikunn lõpetab ja teda teele lubab. Loomulikult lõppes "lõbusõit" Skoda tagaistmel.