Surveaste on see suhtarv, mis näitab mitmekordselt küttesegu survetakti käigus kokku surutakse. Lihtsustatult öeldes, mida rohkem küttesegu enne süütamist kokku surutakse, seda suuremat rõhku saab ta plahvatamisel kolvile avaldada, millest omakorda tuleneb suurem pöördemoment ja võimsus.
aga ALATI meeles pidada: liigne surveaste LÕHUB KINDLASTI MOOTORI ÄRA
loe, kolvid lendavad lihtsalt läbi kapoti ning heal juhul lendab mõni kolb läbi selle isiku pea, kes selle surveaste nii kõrgeks ajas...
Mida kõrgema surveastmega bensiinimootor, seda paremini peavad tal muud asjad paigas olema - materjalid ja mootorijuhtimine peab eriti täpne olema.
Kui lihtsalt plokikaane madalamakslihvimise teel madala surveastmega vana tüübi mootoril surveastet tugevalt tõsta, siis suure tõenäosusega hakkab see mootor detoneerima ja lihtsalt laguneb laiali.
Turbomootoril on dünaamiline surveaste. Tühikäigul on üks ja turborõhu maksimumi ajal teine ning tõuseb-langeb vastavalt turborõhu tõusule-langemisele.
pole torbo mootoril mingil juhul dünaamiline surveaste. tryo kirjutas ju selgelt ,et see on suhtarv.sa saaksid jaantatika nimelise auhinna kui suudaksid luua mitmest muutujast muutuvat surveastet ehk sinu teooria järgi dünaamiliselt muutuvat põlemiskambrit või silindrimahtu.
Võibolla pole see päris täpselt väljendatud. Ei muutu mitte põlemiskambri suurus või mootorimaht, vaid muutub õhu ja kütuse kogus suures ulatuses. Pealegi on turbomootoril sisenev õhk juba kokkupressitud (survestatud), mis iseenesest tähendab seda, et õhukogus on suurem tunduvalt kui sama mahuga vabalthingaval. Mis piltlikult väljendades annabki sama effekti nagu oleks töömaht suurem ja see asi muutub dünaamiliselt vastavalt turborõhu tõusule.
Vabalthindav tõmbab sisse ikka ainult niipalju õhku palju alarõhuga silindri mahu jagu sissetõnmmata mahub. Ja see ei muutu, sest rohkem seda sinna lihtsalt ei mahu. Turbomootoril tõmmatakse tühikäigul nagu vabalthingaval ja hiljem turborõhu kasvades kasvab ka õhu kokkupressituse aste.
On ju ilmselge, et kui siseneva õhu kokkupressituse aste vastavalt turborõhule muutub, siis muutuvad ka survetakti lõpus toimivad rõhud silindris vastavalt sellele.
Ehk misasi see surveaste siis on, kui mitte õhu ja kütuse kokkupressituse aste silindris survetakti lõpus. Vabalthingaval see ei muutu kuna mootorit läbiva õhu kogus ajaühikus suureneb 1:1-le ainult vastavalt pöörete kasvule. Turbomootoris suureneb mootorit läbiva õhukogus samuti + veel vastavalt siseneva õhu kokkupressituse suurenemisele (mis pole 1.1 sõltuvuse pööretest).
Vabalthingaval on sisselaskes koguaeg vaakum (alarõhk), turbomootoril on tühikäigul ja sellelähedastel pööretel alarõhk ja ühest hetkest turborõhu kasvades on ülerõhk (kaasarvatud põlemiskambris).
Seega ei saa neil ka surveaste ühesuguste põhimõtete järgi toimida.
Mis puudutab vanatüübilisi kõrge surveastmega mootoreid, siis ilmselgelt nad on/olid tehtud vastavatest materjalidest, vastava põlemiskambri kujuga, vastavate küünaldega ja vastava süütejuhtimisega, et asi toimida sai. Kõrgen oktaanarv surveasteme tõstmisel aitab ühe teatud hetkeni, kuni enam ei aita ja tekib üleliigse kuumuse tõttu silindris ikkagi juhitamatu isesüttimine ehk detonatsioon.
Ja üks küsimus. Missuguseid vana tüübi (karburaator) mootoreid Sa tead, millel on tänapäeva mõistes kõrge surveaste ?
ülo 221 küsis :Äkki keegi seletax lahti mis asi see surveaste on ja mida ta teeb??
Sinu viimane postitus on kõik ilus ja õige jutt ,aga see kõk käib ühe sõna alla TÄITEASTE. Ja nüüd ole heapoiss ja vvata ÕS-ist või mõnest leksikonist mida see sõna tähendab.
Veel kord surve aste on suhtarv ja see on seotud ainult mahtudega ja on igal mootoril MUUTUMATU.Alati leidub erandeid ,aga jutt on praegu üldjuhust.
Ja kuidas on täiteaste ja surveaste omavahel seotud ?
Seda võiks samuti selgitada ...
Mootoritega seonduvas ma ei lähtu ei ÕS-dest ega muust sellisest, lähtun sellest, milleks nimetatakse antud nähtusi autokirjanduses ja turbommootorite puhul nimetataklse antud nähtust tihti ka dünaamiliseks surveastmeks.
Dünaamiline surveaste: sisselaskeklapp sulgub alati pärast alumist surnud seisu ning osa sissetulevast segust surutakse silindrist välja tagasi. Seega tegelikkuses ei pressita nii palju segu kokku, kui väljendab staatiline surveaste (kolb alumises surnud seisus vs kolb pole enam alumises surnud seisus).
Turbo või mitteturbo, lugu ikka sama.
