Kuna siit foorumist vastavat teemat kajastavaid postitusi ei leidnud tegin siis ise uue teema. Autokooli lõppastme õpetaja ei osanud karburaatormootori kohta midagi tarka öelda, kuna need mootorid on juba enamikele inimestele eelmine sajand ja autokool on eranditult kõik masinad pritsungid, siis ehk siin saaks alustada vestlust, kust kooruks nii mõnigi tarkusetera mida tasuks kõrvataha panna.
Mõned küsimused mille vastused mind huvitavad,
1) Kui pritsungiga autol käik sees veereda lasta, ilma siduripedaali vajutamata on kütusekulu 0, siis kas karb. mootoriga autol on see sama suur kui tühikäigukulu või isegi veel suurem?
2)Kui pritsungiga autol soovitatakse kiirendada reipalt täisgaasiga (õigetel pööretel, õige käiguga muidugi- max 2500), siis kas karb. mootoril on see kah õige lähenemine? ( olen kuulnud et poole gaasiga tekib keeriseid mis võivad rohkem kütust sisse imeda kui mõistlik).
3) Tühikäigul töötamine (olen kuulnud et bens. mootoriga autol tahmuvad küünlad esimese 10 minutiga), on siin üldse vahet kas sissepritese või karb?
Lisan midagi veel, kui meenub
Aitäh tähelepanu eest.
1. Sõltub karburaatori ehitusest, paljud sulgevad mootoriga pidurdades tühikäigukanalis kütusevoolu seniks, kuni tühikäigupööreteni langeb, ehk siis selles osas käitub nagu sissepritse.
2. Keerised poole gaasiga - ********. Ehkki tõsiasi on see, et pritse töötab üldiselt alati täpsemalt.
3. ********, kui auto muidu korras on.
Aitäh vastuste eest, aga täpsustaks veidi 1st ja 2st küsimust, nimelt mu auto on 1998 Felicia 1. gen, kui suur on tõenäosus et ka tollel on juba see "tark" karburaator mis oskab kütuse pealevoolu peatada?
Ning kas on siis kütusekulu suhtes optimaalne kasutada täisgaasi kuni 2500 pöördeni ja nii kuni piirkiiruseni jõudmiseni?
Ka karbussid on arenenud nende tootmise aja jooksul palju. Siin oleks juba täpsem rääkida konkreetsest autost ja kasutatavast karbussist. Muidu karpaaki poolt öeldu ka kõik õige.
Sinu Šodal tõenäoliselt nn. monopritse, mitte vanakooli karbuss. See monopritse ei tohiks tühikäigul küünlaid tahmata ja käiguga pidurdamisel peaks ka kütuse pealevool kinni pandama.
Šoda pani viimati karburaatorit Forman`ile ja ka neil oli juba osadel monopritse peal. Felicia sai kas täis- või monopritse. Monopritse ongi sisuliselt karburaator, millele on siis elektrooniliselt juhitav pihusti külge installitud. http://en.wikipedia.org/wiki/Skoda_Felicia
MPI tähendab mitme-punkti-sissepritset, ehk siis nn. täispritse.
Olen endiselt kindel jah, et tegu on karburaatoriga, keegi remondimeestest pole kah veel vastupidist väitnud (ühes remonditöökojas keelduti mootori töökorda kontrollimast, kuna neil puudus aparatuur karburaatori kontrollimiseks). Albumis on veel pilte mootorist, kuid karburaatorist kahjuks mitte, omal ajal sai pilte tehtud käigukasti pärast. Ootan ka 3ndale postile veel vastuseid :)
Sa "S" ajd vist segamini Formani, Felicia ja Fabia, või siis usaldad liialt Wikit. Eestis müüdud Feliciad on enamuses karburaatoriga... Loomulikult on "testuser"-il karbussiga Felicia. Sellel ei tehtud minuarust tühikäigukanaliga miskeid vigureid, kuigi el. magnetklapp seal istub, kuid ega erilist vahet ei ole ka, see mängimine annaks Felicia juures mingi teoreetilise protsendi kokkuhoidu. Kas on kütusekulus mingit reaalset vahet täisgaasiga või n-ö. "normaalselt" kiirendades - ei tea ma öelda. Sul on võimalus endal loomkatseid teha... kuid arvan miskipärast, et Felicial erilist vahet ei ole. Gaasiga mängimise asemel oleks palju tulusam kütuse kokkuhoiu saavutamiseks lasta süütesüsteem ja karburaatori reguleering üle vaadata.
Nii vana auto puhul on suurim kütusekulu mõjutav tegur mootori seisukord. Kõik muu (p1,p2)on juba teisejärguline. Mäletan, et karpa tahtis ikka paari aasta tagant veidi kohendamist. p3 kohta ütleks et ei ole seda korras mootori puhul täheldanud.
Ei tasu igatsugu Wikipediaid ja Autodatasid uskuda. Minu kasutuses hetkel 2 Feliciat aastatest 1995 ja 1997 ning mõlemad on uuena Eestist ostetud ja karburaatormootoriga. Karburaator on neil tõepooolest nn. elektrooniline ning karpaak seletas selle ka ilusti lahti.
Näiteks üks ülevaatuspunkt uskus selle auto puhul pimesi Autodatat ja raius nagu rauda et autol peab olema katalüsaator kuigi Eestis müüdavatel karburaatormootoriga Feliciatel pole seda kunagi olnud.
Lääne-Euroopa turule pakkus Skoda arvatavasti vaid MPI monopritsega mootoreid ja kui näiteks mobile.de-d vaadata siis enamik sealsetest on monopritsega.
Mis teemasse puutub, siis vahet pole kuidas Feliciaga sõita, kütusekulu on auto massi ja mootori suurust arvestades liiga suur. Suur kütusekulu tuleb kindlasti ka täiesti alamõõdulisest baasmootorist(sama taktikat praktiseeris Skoda miskipärast ka esimeste Octaviate peal), mis ei taga isegi rahuldavat kiirendust. Mina olen mõõtnud keskmiseks üle 7 liitri sajale.
Et kui ma sõidan Fiestaga, milel on monosissepritse, siis oleks kütusesäästlikum ikkagi mootoriga pidurdada, kui et pidurduse ajal tühikäik sisse lükata? Mootor ise on 1,3 ja kui ma ei eksi, hakati neid juba tootma 86ndal aastal, aga minu auto on 94 aasta väljalase.
Muidu olen autokooli säästusõidus kuulnud õpetajalt et monosissepritsega on nii ja naa. Ning muid arvamusi on kah seinast seina.
Kuid ilmselt oleks nii vanal autol siiski mõtekam piduritega pidurdada, sest ei ole vaja käigukasti ja mootorit asjata koormata ning pidurid on nagunii põhimõtteliselt tutikad, aga vähese (linna)sõidu tõttu kergelt roostega kaetud.
Aitäh vastuste eest, kuna ilmselt tuleks lasta asjatundjatel auto uuel aastal üle vaadata, siis oskab ehk keegi öelda, millist teenindust tasuks teistele eelistada? Tallinnas siis.
Olen kursis et Škodadega tegelevad AGR autokeskus, audihooldus ja loomulikult ka esindus. Algselt oli plaan lasta esindusel teha täiskontroll, kuna nemad, kui auto maaletoojad peaksid olema kursis küigega mida antud mudelil oleks vaja jälgida ja siis antud kalkulatsiooni põhjal remontida mujal, kus tunnihind nii kirves pole. Mida plaanist arvata?
Tuscan kirjutas: "Lääne-Euroopa turule pakkus Skoda arvatavasti vaid MPI monopritsega mootoreid ja kui näiteks mobile.de-d vaadata siis enamik sealsetest on monopritsega."
MPI (või SPFI) on Multi Point (Fuel) Injection ehk ikka täielik sissepritse.
SPI (või SPFI) on Single Point (Fuel) Injection ehk monopritse.
> Eelmisest teemast ei tuld suurt midagi, kas siis kütusekulu mõttes on ka
> karpaga bensukaga mõtet lapats põhjas kiirendada (kuni 2500rpm)?
Võibolla osaliselt mõjutatuna pritsungiga masinatest, kuid oma karpaga masinatega saan ma siiski ökonoomseimalt hakkama just niiviisi võimalikult kiiresti kiirendades. Ei ole kindel, aga kipun arvama, et see toimib eelkõige autode puhul, millel on piisav võimsuse ülejääk, st saab selle kiirenduse teha ära võimalikult kiiresti, enne kui järgmise käigu sisse paned - nimelt mõned karpaga bensumootorid (eelkõige rasketesse tingimustesse mõeldud maasturite jt omad) on tehtud nii, et efektiivseim kiirendus/moment on suht madalatel pööretel ja pole mingit mõtet lapatsit päris põhjani vajutada, kuna mootor karjub aga enam edasi ei lähe, st oleks tasunud panna varem juba järgmine käik, et see kiirendamine võimalikult ruttu ära lõpetada ja rahulikult kulgema hakata. Samas Sinu pakutud 2500rpm just seda rahuliku iseloomuga mootorit kirjeldabki. Olen nimelt harjunud ise kiirendama kusagile 4500-5000rpm-ni, samas mõne karpamootoriga tõesti üle 3000rpm vajutama ei kipu, kuna järgmine käik veaks paremini.
Ma mõtlen rohkem mootori omadusi, et kas võimsus on pigem pöörete allotsas või ülevalotsas, milliste ülekannetega käigukastiga see moment/võimsus on kombineeritud jne. Ehk siis usun, et 43kW võib väikese auto puhul, millega peale juhi mingit lisaraskust pole, olla üsnagi sobiva võimsuse ülejäägiga linnakiirendustes. Või kui võimsust vähe, saab ju alati panna alla madalama profiiliga rehvid:)
sa kärss ikka loobid siukest juttu et hoia ja keela
1. pole kaugel see aeg kui ment teepeal ka seda vaatab et õige mõõduga kumm all oleks, seda ka tollide ja mõõtude võrdlustabeli järgi
2. kitsam kumm äkki aitab veidi, mitte madalam nii väga, pealegi 43 kwsel masinal arvatavasti 13 v 14 tolli velg all ja 12 tolliseid hetkel mul pakkuda pole :)
1. Eestis sõiduautodel rehvi parameetreid ei määrata, kaubikutel näieks määratakse ja ka kontrollitakse, veoautodest rääkimata. Just võtsin arvele ühe auto, mille välismaises tehnilises passis oli pikk nimekiri rehve, mida sellel autol kasutada tohib (palju erinevaid laiusi-kõrgusi erinevatel velgedel). Mõne nädala taguse seisuga Eestis neid andmeid veel tehnilisse passi ei kirjutatud ja ükski ment ei saa teepeal kontrollida seda, millised rehvivariandid olid lubatud selle päritoluriigi seaduste järgi originaalis selle auto esmaregistreerimise aegu. Asi muutub muidugi hetkest, kui hakatakse neid andmeid ka tehnilisse passi kirjutama ja kui vanade tehniliste passide aegumise tõttu kõik autod omale uued passid on saanud. See aeg on siiski üsna kaugel:)
2. Mis tollidest Sa räägid? Kui panna 14" 185/70 asemele 14" 175/65, tuleb ju ratta diameeter väiksem, rehv on kitsam, kõrgusindeks madalam ja selle võrra on ka iga käiguga jõudu rohkem, lõppkiirus selle võrra muidugi väiksem. Natuke kahtlen, kas selle auto pidurikettad üldse 12" velje sisse ära mahuks
Kuna teemaalgataja auto on Skoda Felicia ning paar korda nädalas liiklen ka ise sellisega siis võin öelda, et see 43kw mootor rebib linnakiirustel päris normaalselt edasi, oluliselt paremini kui antud mudeli 40kw mootor( oman ka sellist Feliciat). Selle autoga maanteel kiirendamine käibki nii, et lapats põhja ja siis tuleb oodata kui miskit juhtuma hakkab :)
Linnas lapatas põhjas kiirendada päris ei sobi selle auto puhul, kuigi võid ju soovi korral teise käiguga 50-ni kiirendada. Kuna antud autol enamasti puudub tahhomeeter rääkimata kütesekulu kajastavast ökonomaiserist või kompuutrist saad kulu teada vaid täis paagi tankimistega ja selle pealt arvutamisega. Anna siis teada, mis kulu tuli kiirendades täisgaasiga või vaikselt. Mina 1,3 Felicial keskmist kütusekulu alla 6,8 liitri saanud pole(ka mitte uuest peast), enamasti jääb ikka vahemikku 7-7,5 sajale mida on sellise väikese auto kohta päris palju.
Tänud vägagi informatiivse posti eest. Minu auto ei ole õnneks päris plank Felicia, vaid GLX ja tal on ka tahhomeeter, viimastel sõitudel olengi kasutanud sellist taktikat, et esimese käiguga reipalt kohalt (gaasitada pole eriti mõtet, kuna käik on väga lühike ja pöörded saavad ruttu otsa) 2500-3000 juures vahetus, teine käik, gaas põhja, 2500 juures vahetus....4. käigule, natuke harjumatu on nii vahetada, aga kangiga sebimist vähem ja auto ei protesteeri antud tegevuse vastu kuidagi.
Ma olen isegi proovinud antud autoga 30ga sõita 5. käiguga, ei saa öelda, et ei sõitnud, mootoripöörded olid alla 1500 ja mootor käis vaata et hääletult :D Aga selle autoga oleks vist mõistlikum kasutada 3ndat? (ise olen püsivalt sõitnud 4 käiguga, pöörded 1500+-).
Kütusekulu mõõtmine pakub huvi küll, kuna isa väitis varemalt et linnakulu on 10, aga kuna ta oli nö "vanakooli juht" ja harjund laadade ja muu NSVl aegse tehnikaga, siis oli tal linnasõiduks 3s käik ja alles maanteekiiruseni jõudes lülitas sisse viienda. Kahjuks jääb see testimine, aga kaugemasse tuleviku, kuna sõidan autoga keskelt läbi kord kuus, kümmekond kilomeetrit korraga kõige rohkem.
Tuleb tunnetada gaasipedaali, kõrva ja tagumikuga, kas küttesegu on õiges vahekorras. Kui tagument annab positiivse tagasiside, siis võib gaasipedaali järgmise millimeetrini alla vajutada.
