selle auto keskmine on normaalse kasutaja käes 6,2- 6,5l. eks palju sõltub ka linnasõidu osakaalust. maanteel annab venitada 5l kanti, aga see tähendab väääga rahulikku sõitu sirgel teel ilma igasugu tõusudeta, kuid reealsuses on viis siiski üsna ulmenumber. panin oma masinale arvuti taha ja vaatasin sõites, kuidas numbrid muutusid ning nägin ära, et viis on võimalik. aga pigem arvesta kuuega ja natukene peale.

Järjekordne utopist.

Lubab kuus sajale, 2007 a 1.8 92kw bensiini modeoga? Normaalse kasutuse korral? Kas ka talvel? Kahtlane jutt igastahes.
http://www.auto24.ee/used/1629417

Mis talvel? Ta ju ei väida kusagil, et linnas 6 võtaks. Maanteel on see täiesti reaalne kulu. Ja see pole mitte 1.8 vaid 1.6 mootoriga.

Igal inimesel võiks olla ikka nii palju mõistust peas, et saab ise kah aru, mis tingimustel auto kui palju kütust kulutab. Kõige ausam oleks kirjutada sinna number, kui palju minul reaalselt võtab. Näiteks kui minu igapäevasõit on 100km mööda maanteed, kus üle 70 ei olegi võimalik sõita, siis ainus reaalne kulu, mida ma selle auto kohta tean, ongi maanteekulu 70-ga sõites, mis on kindlasti väiksem, kui tehase antud kulu 90-ga sõites. Loomulikult ütled seda ka ostjale, kus ja mis tingimustes see kulu on saadud. Samuti kui inimene kasutab autot ainult linnasõiduks nii, et sõidab iga päev Viimsist Laagrisse ja tagasi öösel kl 12, saab ta tõenäoliselt väiksema kulu kui maanteel, aga see on ju linnas sõidetud kulu ja ei ole kusagilt otsast ka valetamine.

St lähtekohaks tuleks võtta ikkagi tehase antud kulu ja olenemata sellest, mida keegi sinna on kirjutanud, arvestada sellega, et rikkis auto võtab rohkem kütust (iga asi on korda tehtav) ja oma sõidutrajektoori optimeerimisega, sõitmiseks mõistliku kellaaja valikuga jne on võimalik saavutada ka väiksemaid kulunumbreid. Kui auto ostetud, siis juba ise otsustad, kas tahad ökotada või paned edevuse nimel laiad papud alla ja maksad selle eest lõivu ka tanklates, kas teed ökosõitu või mängid tänavail autosportlast jne.

niimoodi ongi, et siin võiks ametlikku lahtrisse ilmuda automaatselt auto margi ja mudelipõhine kulu vastavalt tehase etteantule. olekski üks mittekellegimaa kuulutuses jälle vähem. kui ametlikud lahtrid on täidetud, siis vabas vormis võib iga kodanik sinna midaiganes juurde kirjutada, kuid kas ta sel juhul eraldi mingit märga fantaasiat sinna lisama tahab hakata, see on juba iga inimese oma südametunnistuse asi.
saame ju kõik aru, et kiviõlis või tallinas võib nn.linnakulu veidi erineda tehase poolt kirjapandust. samuti sõidab teine mees autos üksi ja on kütte välja lülitanud, teine on sisse pakkinud terve pere ja ventilaator on põhja keeratud? jne, tuli see kulu nüüd mis ta tuli, pane kuulutusse ikka mingitpidi kinnitatud andmed. ok. sattusin nüüd vist libedale jääle, kuna ise ei ole veel kunagi maanteel nii vähe saanud, kui tehas lubas. ühtepidi ma ju siis ka valetaks, kui ametlikes andmetes tegelikust väiksem number on. teistpidi võttes olen ise alati reaalsed numbrid kirja pannud, isegi pisut rohkem, kui aus olla, et pärast mingit ütlemist ei saaks tekkida. küsimus ongi rohkem selles, kui palju võib veel valetada, et asi enamvähem aus välja paistaks. kui ikka tehas lubab linnas 12, sina aga kirjutad lahtrisse kaheksa, siis peab keegi ikka veic udu ajama.

kiviõlis ehk saadki sellise numbri, kui soojaks sõidetud autoga sõitu lähed, tallinnas külmal talvehommikul viimsis sabas passides vaevalt. meil on ikkagi neli aastaaega, millest kaks erinevad omavahel päris mitme kraadi võrra. inimesi on ka igasuguse pea- ja saapakujuga. nagu mujalgi.

Omanik kiidab oma diisli väga väikest kütusekulu. Tabelis numbrid ilusad... kella peal aga vaatab vastu keskmine 7,8 L/100.
Mai saa bensiinikaga ka sellist keskmist numbrit.

Olenevalt diislist, sõiduoludest ja sõidustiilist, pole ka diisliga mingi probleem saada kütusekulu 7,8.
Mina sain kunagi oma diislil isegi üle 11 kulu, väga lihtsal põhjusel, sõitsin talvel külma ja paksu lumega palju lühikesi otsi, auto panin enne käima, lasin tal rahuga 5-15 minutit käia, teinekord ka kauem, ime siis, et kütust kulus.
Samas võin näite tuua, et bensukas võttis mul 17 ja ka rohkem, kuigi niipalju tühikäigul käia ei lasnud. Lihtsalt lühikeste otste ja karmide sõiduolude tulemus, samal ajal, suur piduri tallaja ma ei ole.

Kuid, kui rääkida vähegi normaalsematest oludes, siis muidugi, üks sõidab suuresti linnaotsi, võtab tal diisel 7,8 teine sõidab enamjaolt maanteed, muidugi võtab tal bensukas vähem.
Eriti, kui see diisel on mingi 200kW ja suur auto, ning bensukas 100kW ja nats väiksem auto.


Ametlike kütusekulu andmete välja toomisega on see jama, et maanteekulu ju autodel enam ei mõõdeta, alates 90ndate keskpaigast.
90ndate lõpp võis kohata autosid, millel oli mõõdetud kahe mõõtesüsteemiga, kus ühel mõõdeti maanteel kulu, teisel oli selle asemel extra urban.
kahjuks, meil tõlgitakse extra urban ikka maanteeks.
Nüüd on muidugi veel uuem mõõtmissüsteem WLTP, kus ka puhast maanteed ei ole.
Kuid see WLTP pidavat vähemalt reaalsem olema.
Seega, ma ei tea, kui palju need ametlikud andmed infot annavad? Linnasõidu kohta võibolla midagi annavad, aga igaühe sõiduolud ja sõidustiil on ju erinev, aga mingi võrdluse võibolla saab, aga mitte maanteekulu osas.


Kuid endiselt kuulen ma inimestelt imejutte, kuidas nende bensukad 3-4 sajale võtavad, vanasti räägiti 5-6, nüüd 3-4.
Hämmastav ikka, kuidas on inimesed kas nii rumalad või lihtsalt valelikud, pigem valelikud enamjaolt.

Suur osa inimesi ei mõõda ka oma auto kütusekulu korralikult ja siis arvavad midagi või võtavad suvalt seieri või millegi järgi.

Sama teema on ju maja kütmisega, ei teatagi palju neil tegelikult kütet läheb, soojustatakse kalli raha eest maja ära ja siis räägitakse, kuidas niipalju hakkas vähem kütet minema.
Mis sellest, et tegelikult kukkus küttekulu võibolla 30-40%.

Muudetud 22.11.19 12:20

ausalt,mul pole kunagi väikest bensukad olnud ja ei oska võrrelda.miks nad peaksid valetama oma kulu kohta.mul praegune bensakas millel 245 kw,võtab maanteel 6 liitrit.pisike punn võib vabalt 3-4 võtta

valeta vähem eks, selline bensukas ei võta eluski alla 7,5 maanteel ja pigem algavad selliste kulud 8 ja peale maanteekulu, linn 15 ja peale.
Ka 3-4 ei võta sul ükski bensukas, no võibolla 4 võib saada hakkama mingi väike väga öko bensukas, aga see on sellisel juhul väga erand.

Minu 2,0 115kW bensiini Honda Accord võtab maanteel reaalselt 6,5, väga heade oludega nats vähem, huvitav, kuidas sinu suurem, raskem ja tükkmaad võimsam auto saaks sellest vähem võtta?
6,5 on juba väga hea kulu, sellise raske ja suure auto kohta, nagu 8nda generatsiooni Accord 1484kg.

1,4 66kW Civic võtab maanteel natuke alla 6.

Ja palun ära tule rääkima sellist lolli juttu, kuidas võimsam mootor vähem võtab, sest ei võta, hoopis tublisti rohkem võtab.
Samuti ära tule rääkima lolli juttu madalatest pööretest, mis justkui energiat juurde toodaks.

Kahtlustan, et räägid vanast 745 Bemmist, mille puhul maanteel alla 8 ära isegi mitte unista reaalselt.

Muudetud 22.11.19 12:54

kas peaksin valetama ja ütlema,et see masin võtab trassil 7,kuigi tegelikult 6 sajale.kas siis usud või.väike vihje.see mootor teeb 90-ga liikudes 1150 pööret.ükski jaapanlane pole kunagi ökonoomsusega hiilanud.proovi vahelduseks ka teisi marke

Jaapanlased on just ökonoomsusega hiilanud.
ma ütlesin, et ära hakka neist pööretest lolli juttu rääkima, need ei tooda sulle energiat juurde.

Igale mootorile on sobiv ülekanne, kus temaga saab antud oludes effektiivsemalt sõita, aga see ei muuda füüsikaseadusi, et selle auto liigutamine teatud kiirusel nõuab teatud osa energiat.
Praegusel juhul sa lausvaletad kütusekulu.
Ökopunnid sõidavad tihti just 2500-4000 pööret 90ga ja võtavad sealjuures vähe kütust.


Arvestades, kui võimsa autoga sa sõidad ja kuidas kütusekulu valetad, siis oled sa inimene, keda kütusekulu ei huvita ja siis umbes pakud või vaatasid kütusekulu hetkenäitu, sinu jaoks sobival ajal, mäest alla või jalg gaasi pealt maha võetud või muud säärast.
Kui sa ütleksid, et sul maanteel 8 läheb, siis usuksin.
Ehk siis, sa ei tegele kütusekulu korraliku mõõtmisega, nagu mina seda hoolega jälgin paagitäite abil ja võrdlen ka kompuutrinäiduga.

Vaata, see, et sina siin valetad kokku oma auto kütusekulu väiksemaks, ei muuda seda, et ta sul tegelikult sinna 8 kanti võtab, mida sa loodad oma valetamisega saavutada?
Või mida sa loodad jaapani autode materdamisega saavutada? See on ammu teadatuntud, et jaapani autod on ökonoomsed ja ära hakka tooma üksikuid näiteid eks, ebaökonoomseid autosid on kõigi seas.
Ära hakka rääkima Subaru boxer mootorist eks, ma ei ole seda omanud.

Muudetud 22.11.19 14:57

solk, keda huvitab, mida sina arvad või usud või ei usu. sinu enda asi. minul võtab maanteel 5,3. hondad on janused ja see ammu teada.

Siis sa sõidad ilmselt Vw Polo või Golfiga või muu säärase autoga, kui sul bensukas on.
OK uue 1,5 turbo Passati või Superbiga võid ka sõita ja kui korralikult sõidad, võid isegi maanteel nendega sellise kulu saavutada.
Kust otsast Hondad janused on? See on su enda väljamõeldis, mina olen ainult ökonoomsete Hondadega kokku puutunud, kui ise seda Accordi ei omaks, siis ei usuks, et nii suur ja raske auto võiks maanteel 6,5 võtta ja heade olude korral isegi vähem.

Inimene, kes tahab tõde teada, teda ikka huvitab minu jutt.
Ma vihkan seda kütusekulu valetamist, seetõttu on poolvõimatu enne auto ostmist teada saada, palju see auto tegelikult täpselt kütust võtab.

amg ja ... te võite siin jama kokkutoota palju tahate, aga te lihtsalt kas valetate või ei tea millest te räägite.
Igatahes korralikult auto kütusekulu te mõõtnud ei ole ilmselgelt.

Muudetud 22.11.19 15:06

ma rohkem ei viitsi vaielda.kütusekulu kontrollin arvutuse põhjal,kuigi kompuuter ei valeta.kui insenerid on selle auto niimoodi koostanud,siis pole siin vaja vaielda mootori optimaalsetest pööretest ja ülekannetest! 9-da käigu paneb see masin sisse u. 80 km h juures

Mis tähtsust siin omab, kuidas insenerid on selle auto koostanud?
Ma pole kuskil midagi selle kohta öelnud, see ei omanud üldse tähtsust.
Ma ütlesin lihtsalt seda, et need madalad pöörded ei tooda sulle energiat juurde, see auto vajab endiselt teatud koguse energiat, enda liigutamiseks, teatud kiirusel ja see on 90ga sõites pigem sinna 8 sajale kanti.

Ülejäänd on lihtsalt sinu enda puhas valetamine.

Juba see, et sa ütled ,et kompuuteri ei valeta, näitab ,et sina valetad. Sest autode kütusekompuutrid ei ole kuigi täpsed ja valetavad alati.
Enda auto puhul ma näiteks tean, palju ta vähemaks tavaliselt valetab.

Muudetud 22.11.19 15:09

kunagi sai nii sõidetud 125kw mootoriga https://www.youtube.com/watch?v=aYHaBLibvdo , baani peal paugutades 160+ läks seitsme juurde

Eks kompuuter võib kõike näidata, eriti, kui sobival hetkel nullida.

Jah ma tean tõesti, et universaal Passat 2009 B6 2,0 81kW diisel, sai 90ga sõites hakkama reaalselt 4,5 sajale.

Muudetud 22.11.19 15:25

sa ikke vaatasid kõikki parameetreid kompuutris peale nullimist, peale mida oli selline näit tekkinud, uskmatu selline

Juba ütlesin, et kompuuter võib midaiganes näidata.

nu jah, ega keegi keela sul mõelda neid tunduvalt suuremaks

Solk, mine võta rohud ära. Mul mitu autot valetavad kütusenäitu suuremaks. Kas peaksin nüüd need põlema panema ning ümber selle tantsima hakkama? Ühe auto kütusekulu kompuutris on täpne senikaua kuni tankimine toimub kaugemal kui leedu-poola piiri. Sellest piirist siis pole hakkab väiksemaks valetama.

Juba aastaid kuulen erinevateld inimestelt, kui erinevalt neil samasugused autod samal viisil tarbides kütust võtavad. Seal on loomulikult veel rohkem nüansse (rehvide erinevad ökonoomsusklassid, lisaks veel võimalus kasutada sama auto all eri laiuses ja rõhuga samasuguseid rehve, DPF-i rakendumine vägagi seotud eri kütustega jne), aga siin on link artiklile, kus on võetud väga hästi kokku juba see, mis pööretega maanteel sõidetakse ja et madalam pööre pole alati sugugi ökonoomsem, mõnikord isegi mitte ligilähedaseltki. Meie Mersul on sama "probleem" nagu artikli Crafterilgi, aga kuna kütuse ega võimalike kaugemate probleemide eest nagunii ise maksma ei pea, kas siis ongi üldse oluline õpetada naine automaadiga käike vahetama ökonoomsuse ja mootori/jõuülekande säästmise nimel? Träfikutega õppis ta igal juhul lõpuks ära selle, et "kuues käik pole Eestis kasutamiseks" ja nüüd Espacel samuti läheb legaalsetel kiirustel kulu kuuendaga kohe käest ära. Käru sabas saaks sama öelda isegi 5nda käigu kohta - mitte, et jõudu poleks piisavalt, aga on loomulikult vähem ja kulu kah kohe suurem. Kusjuures paljudel autodel soovitab "ökonomaiseri" tuluke vahetada käiku sama valedel pööretel (ökonoomsust silmas pidades) nagu automaadid seda automaatselt ise teevad...

Lugege mõttega ja lõpuni. See siin on nüüd küll hästi lihtsustatud kokkuvõte, aga ehk leiab ta ükskord aega kirjeldada ka teisi "loomkatseid", mida sellise kilometraazhi juures kasvõi juba enda lõbustamiseks on tore korraldada:)
https://www.accelerista.com/abc/autoomaniku-abc/korgeim-kaik
-ja-madalad-poorded-ei-ole-alati-okonoomseim/

Su naine laseb nüüd ilmselt ka 120 alas viiendaga.

Aga ainuke mõistlik lause seal artiklis oli see: Lõppjäreldus sellest kõigest on see, et tuleb tunda oma autot ja jälgida selle käitumist ning valida vastavalt oludele optimaalseim käik, kiirus või sõidustiil.

BMW F11, 2013. 190kw ,530d Xdrive.
Maanteel 5,7-6 sajale, eks pidev nelik võtab tiba rohkem kui tagaveoline.
Õhtul linnapeal kulgedes võib sõita ka 6,5-7 sajale, reaalselt praeguste ilmadega viimase 200km ainult linnasõit 8,2-8,5. Eks talvel krõbeda külma(kui meile tuleb üldse veel talve) kui kero kasutada jne. võib linna reaalne olla ka vabalt 10 sajale.
Miks valetatakse paremaks kui tegelikult üldse meelitatud k.kuluga saadud on, ei oska öelda. Küll on olnud aga autosi mis reaalselt 10-20% vähem võtnud kui tehas seda lubanud. 6.käigulise kepikastiga 2002 w210, 105kw tarbis linnas kuni 7, talvel kui palju lund võttis ka 9 tuuri, suvel linnapeal 6,5, maanteel saadud Pärnu- Tallinn-Pärnu 4,8 sajale (seal sees ka linnasõit pealinnas)

kuule ...... kas sa ise ka usud oma juttu 4,8 sajale ?
Või linnas kuni 7? Nalja teed või ? kuni....?
Need on su enda väljamõeldud numbrid või näitas sul selle kompuuter aiateibaid.
Või võtsid sa hetke kütusekulu näitu allamäge sõites?
Sellised autod ja sellise aastaarvuga ei võta elusees nii vähe, isegi mitte diisel.

Kärsa väljatoodud artiklile vastuseks, et mulle ei meeldi see väiksema mootori rohkem tööd tegemise jutt, sest tegelikult see asi päris nii ei ole.
Kuid vastab tõele jah, väike mootor ei kannata madalate pöörete peal sedasi töötamist, nagu suur, samas pole väiksele mootorile kõrgemad pöörded ka mingi probleem.
Kuna väikest mootorit on kerge ringi ajada ja kui ta selle peal kenasti töötab, eriti, kui turbo ka kenasti järgi on, siis ongi mootor effektiivne, selle tulemusel.
Samuti ei usu ma seda, et see crafter kõige ökonoomsem on kiirusel 106 km/h.
See on lihtsalt füüsikaseaduste vastane, sest kiirusel 70 km/h on tuuletakistus oluliselt väiksem, mistõttu läheb siis kütust kindlasti vähem, eriti kaubikul.
Olgu 70ga sõitmiseks õige tal 7 või 8 käik, aga üks neist kindlasti õige käik on ja saab suurema ökonoomsuse, kui 106 km/h.
Ehk siis, olen selle artikli osas väga skeptiline, kui selline väide sealt läbi käis, nagu 106 km/h kõige ökonoomsem oleks, sest viitan veelkord, tuuletakistuse kasv.


Selle osaga olen ma kindlasti nõus, et teatud maalt on liiga kõrge käik.
Üldjuhul küll tehas on asjad nii arvestanud, et maanteel 90ga saab ikkagi kõrgeima käigu sisse panna ja auto on ökonoomne ja reeglina ka tehase käiguvahetused on õiged, kõige ökonoomsemad.
Probleem algab hoopis teiselt poolt, kui me paneme autole peale koorma, siis need põhimõtted koheselt muutuvad, kuigi autode käiguvahetuse soovitused, mis mitmetel peal on, tihti arvestavad ka auto koormatusega, nagu ka minu Accord, tuvastab ära, kui koormaga mäest üles sõidan näiteks ja käsib käigu alla vahetada.

Antud artilisse suhtun ma siiski skeptiliselt ja tahaksin neid asju pigem ise testida, liiter vahet on ikka kuidagi palju.
Kuigi seal võib mängida rolli asjaolu, et madalama käiguga on turbo rohkem järgi ja selle tulemusel effektiivsus suurem.
Sellega olen ma kindlasti nõus, et iga asja jaoks on õige käik.
Ühtset tõde siin kindlasti ei ole, sest autod ja mootorid on erinevad nagu ka ülekanded.

Kuid, mis ma tahtsin öelda on see, et kahte asja korraga ei saa, mootori säästmist ja väikest kütusekulu.
Kuni teatud maani, mitte liiga madalale, aga kõrge käiguga säästame kütust küll, normaalsuse piirides kõrge käiguga.
Kuid see tuleb mootori arvelt, seega tulebki leida kuldne kesktee, mis säästab piisavalt mootorit ja piisavalt kütust.

Näiteks minu Accord 2,0 vabalthingav mootor 115kW, selle käiguvahetuse kompuuter soovitab 50 pealt panna 6nda käigu midagi 1400 pöörde kandis.
Auto suudab sõita, mootor jõmiseb natuke ja vähemalt kompuutri järgi on kütusekulu tõesti ka kõige madalam.
Kuid ma puht loogiliselt järeldan, et see pole hea mootorile ja sidurile ning seetõttu sõidan linnas pigem 5nda käiguga, vahel panen 6nda, aga pigem 5-s ja kui kiirus veidi langeb või auto inimesi täis, siis panen 4nda, olenevalt täpsest olukorrast ja täpsest kiirusest.

Tegelikult ei ole ka 1 liitrine turbomootor probleem, kui see õigesti ehitada.
Kui see mootor ehitada vastupidavalt, siis võib ta vabalt sõita miljoni maha ja omada ka turbo tõttu piisavalt jõudu.
Probleem on, aga selles, et sellise mootori ehitamine on kallim, mis tõstab auto hinda, kas me tahame seda maksta? Ka autotootja ei taha seda kallimat tootmishinda maksta.

Muudetud 29.11.20 13:19

# See on lihtsalt füüsikaseaduste vastane, sest kiirusel 70 km/h on tuuletakistus
# oluliselt väiksem, mistõttu läheb siis kütust kindlasti vähem, eriti kaubikul.

Skeptitsism on üks õppimise eeldusi, selles osas tubli! See on üks neist paljudest asjadest, mida suvalises leheartiklis lahti ei jõuta seletada, et ühisanumpritse diislid on tehtud nii efektiivseteks, et ei tooda enam piisavalt sooja (see kehtis juba üksikute varasemategi diislite kohta) ja 70 vs 110km/h vahe on ka selles, et kiiremal sõidul on mootor märgatavalt kuumem (sisehõõrdumine!) ja ka aju lubab seetõttu kasutada veelgi lahjemat kütusesegu. Ehk teisisõnu just sealt tulev sääst kütusekulus on suurem kui suurema kiiruse tõttu suuremast tuuletakistusest tulenev kütusekulu kasv. Hea näide sellest, et Su väide pole ju vale, aga praktikas realiseerub asi natuke teisiti. Kusjuures see ei käi sugugi kõigi autode kohta ja loogiliselt võiks ju eeldada, et sõiduautol on väiksem tuuletakistus ja efekt isegi suurem, siis praktikas on enda kogemuste põhjal pigem niipidi, et väiksema tuuletakistuse kaudu koormatakse ka mootorit vähem, see soojeneb vähem ja jäävad seetõttu väiksemaks ka kuumema mootori efektid (lahjem segu pole isegi mitte määrav, sest ka soojenevate rehvide veeretakistus on väiksem, kuumem õli on vedelam jpm, mille puhul me ei saagi teada, kui oluline sealt milline komponent täpsemalt on). Aga see kõik on väga hästi mõõdetav (mitte kompuutri näit, vaid väga konkreetsed liitrid, mis tuleb ettevõtte raamatupidamisest läbi kanda koos sõidupäevikusse kogunenud kilomeetritega). See Crafteri jutt on kehtinud ka kõigi Masterite ja Sprinterite puhul, millega sõitnud olen, aga ei kehtinud näiteks eelpool mainitud Trafikute ja Vitode puhul ega loomulikult vanemate põlvkondade diislite puhul, kus kõige ökom kiirus jäigi sinna ca 60-70 vahemikku (olenevalt ülekannetest, mis käiku oli võimalik kasutada).

# Su naine laseb nüüd ilmselt ka 120 alas viiendaga.

Miks Sa midagi sellist üldse väidad? Ja miks see peaks üldse vale olema? Mahtuniversaale, busse ja kaubikuid ei osteta ju tühjalt ringi sõitmiseks. Kui tühjal tõesti on 120-ga kuuenda käiguga sõitmisel mingi point olemas, siis koormatud autoga näitab kompuuter samades tingimustes juba sama hetkekulu. Mis point on siis sõita viienda asemel kuuendaga? Artiklis on ju kirjas, et madalama pöördega hakkab DPF-i põletustsükleid sagedamini tulema ning see sööb pikemas perspektiivis ära kogu kompuutri näidatava säästu, mis on lõpuks väga hästi üle kontrollitav kütusetshekkide ja läbisõidu põhjal. Karta on, et madalama pöördega lisanduvad sinna pikemas perspektiivis veel mõned kulud (saab kahemassiline hooratas kiiremini otsa, kehvemast õlitusest tingitud kiirem kulumine kusagil vms), samal ajal kui kõrgema pöörde tõttu mootori füüsiline kulumine (nn hõredaks sõitmine) ei ole tänapäeval enam teema. Ma lihtsalt julgeks pakkuda välja, et autoignorandi puhul alla 110km/h kuuendat käiku mitte kasutades on võimalik teha vähem halba kui alates mingist kiirusest (100km/h?) alati kuuendat sisse raiudes, jättes samal ajal arvestamata kõik need pisikesed nüansid (auto koormatus, suurem tuuletakistus mõnikord katuseboksi tõttu, mõnikord külm ja alles soojeneva hakkav mootor, teel oleva lume tõttu suurem veeretakistus, vastutuul jne), mida kiiruses või pööretes kinni olev autovõhik nagunii arvestada ei adu.

Kärss, sinu õnneuseks on mul suured kogemused kaubikutega.
Suurema tuuletakistusega sõidukitel annab väiksem kiirus just suurema effekti, mis juttu sa Kärss ajad, et ei anna?
Kuna kaubik on suurem, siis tuleb ka summaarne tuuletakistuse vahe suurem, mistõttu 70 vs 106 km/h on kütusekulu vahe kenasti üle liitri.

See temperatuuride jutt, mida sa Kärss räägid, ei päde üldse.
Esiteks pole diiselmootor temperatuuri suhtes nii tundlik, teiseks toodab ta ka 70ga sõites piisavalt sooja.
Huvitav, kuidas siis väikese tuuletakistusega sõiduauto niipalju sooja toodab, et mootor endiselt soe on ja vähem kütust võtab?

Ma ei tea Kärss, kust sa oma selle temperatuuri jutu võtad, aga see jutt ei vasta tegelikkusele.

70 km/h on ka sellel crafteril ökonoomsem, kui 90 või 106 km/h pole üldse mõtet vastupidist väita.
Nagu juba ütlesin on mul sinu õnnetuseks suured kogemused kaubikutega.

70 vs 90/106 km/h on kaubikul tuuletakistuse vahe niivõrd suur, et see kütusekulu vahe teeb tasa ka mõned väiksed nüansid, mis Kärsa arvates kütusekulu võivad mõjutada.
Põhjus, miks seda eiravad jutud esile tulevad seisneb selles, et inimesed ei mõõda korralikult kütusekulu.
Tehakse suvalt umbes mingid pisireisid ja vaadatakse tihti hetkenäitu, mis näitab sisuliselt aiatebijaid, kuna see muutub iga muutuja peale.

Muudetud 29.11.20 14:15

Selles mõttes on mulle teatud inimeste ilus ja sorav jutt täielik bullikaka kui sellega ei kaasne vähemalt ühte tehnilise eriala kõrharidusdiplomit- suvaline juristist uku kuskil suvalises veebilehes elab oma teooriates, keegi medmees kuskil teisel veebilehel toob seda kirjutist eeskujuks teistele ja lumepall muudkui veereb ja rahvas loeb ning ohib kiidulaule.
Igasugu iseõppimine on küll tore asi, aga paljud iseõppijad ei oska õpitust õigeid järeldusi teha ning panevad hoolega puusse.
Minu autol on ka tootja pannud väikese märguande armatuurile õigeaegseks käiguvahetuseks ja kui mulle ei öelda, et lükka nüüd kuues välja ja pane viies või neljas, siis ma seda ka ei tee. Vahel ei tee ka siis kui vaja, sest näiteks väikese tõusu lõpu venitan ka kuuendaga ära kui kiirendada pole vaja ja pole mõtet viiendat panna kui viie sekundi pärast jälle kuuenda löön. Loomulikult ei ole ma esimest aasta(kümme)t roolis ja tean väga hästi, et mootorit pole mõtet piinata ei kõrgel ega madalal käigul, kuid vahel võib teatud reegleid ka natukene painutada.

Eks laiskusest saab erinevaid asju tehtud, samas madal kõik pole piinamine, see pigem hoiab mootorit, kuna kerge vedu.
Võibolla mõnda sõlme grammikene kulutab kõrgemate pööretega, aga üldiselt pigem hoiab, lihtsalt kütust läheb veidi raisku.

Ega ma ka igal pool ei viitsi käiku kõrgemaks vahetada, mul koduteel juba kindel koht, kus jätan 3nda sisse, et kiirendada ja siis jalg gaasilt võtta, pöördeid muidugi eriti kõrgeks ei lase.

Samas liiga kõrget käiku ikka üritan vältida.
Tööl suure raske kaubiku peal, millel koorem peal, tuleb see eriti välja, et pean mäkketõusul käigu alla vahetama.

Muideks tegin oma Accordiga eile ka väikese kütusekulu testi kompuutri järgi.
Tõsi see on vaid üks test ja kompuutri järgi ning seal on palju muutujaid, sealhulgas kõikuv sõidustiil.
Testisin ristmikel vabale lükkamist ja käiguga aeglustamist.
Tulemus oli 0,4L väiksem kütusekulu, käiguga pidurdamise kasuks.
Ma ei lapanud käike alla, reeglina jätsin sisse 5nda käigu ja lasin gaasi lahti.
Linnavahel sõitsin 50ga 5ndaga.
Üks koht oli ka 6ndaga 70 pealt ja mõni koht 3ndaga.

Lisada tuleb muidugi seda, et paratamatult tekib erineva aeglustamisega ka veidi erinev sõidustiil, mis ka oma mõju omab.

Muudetud 29.11.20 15:11

Naine sai juuni kuus uue tööauto, Corilla 1.2 85kW autom 2020a. Mõõtemeetod - paaki mahtuv kütusekogus jagatud läbitud km annab 7,5l/100-le. Üks lisa inimene viskab kulu kohe 8-8,5 peale. Põhiline liiklemine toimub 90ne alas.
Eelmine tööauto oli 1.4l R Passat autom 118kW 2014. Sama mõõtemeetod samal trajektooril andis kuluks enamasti 6l/100-le. Üks lisa inimene kulu suurt ei suurendanud.
Seega, Corilla on kõvasti janusem (ja kõvasti lahjem ja uimasem ja väiksem)

Toyota RAV4, 2020, Mootor: 2.5 Hybrid
See: https://www.amservauto.ee/uued-autod-avaleht/show/New_rav_4/
configurator.html#/?bodyId=80&engineId=180&gradeId=2
30
--------------
Augusti lõpp, Tallinn-Kemi-Muonio-Alta-Nordkapp-Inari-Kittilä-Kemi-Tallinn

2 inimest ja kola.
Odo stardis: 1554km ja finish 4877km, kokku teekond 3323km
Benss kokku: 178.18L, 3323km-5.36L/100km, bensu toppisin alguses ja lõpus kõrimulguni... isegi ootasin, et alla vajuks lonkshaaval ja tõesti enam ei saanud tilkagi lisada.
Kompu näitas 5.3
Lõuna Soomes kompu stabiilselt 5.3... Lapimaal ja Norras 5.2
Tahtsin ökomökutada aga ei õnnestunud - just kiirteedel oli vaja u. 20 korda reisi jooksul gaas põhjas asju paika sättida...

On see palju või vähe? Olen grammipealt aus!

Tahaks kohe selle Corollaga ise sõita maanteeotsi, mis 90ga sõites 7,5 sajale võtab üks inimene autos ja teine inimene lausa liitri juurde võib panna.
Kõlab hirmsasti suure mootori armastaja väljamõeldud loona.
Mõjutada võib muidugi uus sissesõitmata auto, piisavalt suur osa linnasõitu, mis tõesti kulu 7,5-8,5 võib visata.
Muidu on raske uskuda, et selline Corolla üle 6 võiks võtta, kui on head suvised sõiduolud ja ilusti stabiilselt 90 sõita.


Ma olen täheldanud kahte äärmust, ühed, kes räägivad ulmeliselt väikestest kütusekuludest 3-5 sajale, autode puhul, mis seda tegelikult ei suuda.
Siis teised, kes räägivad imelikult suurtest kuludes ja kuidas mingid pisiasjad kulu kohe tõstavad.
Mõlemad on minu jaoks äärmiselt kahtlased, samal ajal kohtan ridamisi inimesi, kes autode kütusekulu tegelikult ei mõõdagi ja vaatavad vaid kompuutrinäitu, osad neist lausa hetkenäitu, mis keskmise kütusekulu seisukohalt näitab aiateibaid.
Samal ajal ei tee need inimesed ka mitte mingeid pingutusi kütusekulu õigesti mõõta.


See kõik annab mulle vaid infot juurde, miks niipalju jama kuuleb kütusekulude teemal.

Muudetud 29.11.20 16:59

Solk
Sõitsin üks suvi rendiautoga Daewoo Matiz'iga. oli vist 0,8liitrine
Kütusekuluks tuli stabiilselt üle 8l/100km.
Jõuetu junn!

ADAC tegi suvetesti mikromootoritega autodele, 0,8-1,2l.
Tulemus oli linnasõidul pea 4l rohkem, kui norm- nad lihtsalt on liiga jõuetud, et kogu kaadervärki teenindada:kliima, genekas, ventikad....

Võib olla reaalne. Endal kogemus golf 7 1,4 Tsi ACT, mis talvekuudel sai kuluks stabiilselt 6-7 sajale, aga suvel suure kuumusega kui kliima pidevalt huugab siis mööda sama trassi üle 8 keskmine kulu.

Krt ütle mis number tahad, solk ikka vaidleb. Mis point sel tüübil siin on?

# 70 vs 90/106 km/h on kaubikul tuuletakistuse vahe niivõrd suur, et see kütusekulu
# vahe teeb tasa ka mõned väiksed nüansid, mis Kärsa arvates kütusekulu võivad
# mõjutada. /.../ Tehakse suvalt umbes mingid pisireisid ja vaadatakse tihti hetkenäitu,
# mis näitab sisuliselt aiatebijaid, kuna see muutub iga muutuja peale.

Miks Sa trollid teemat? Norid jälle bänni? Sinu sõna ei maksa rohkem kui teiste inimeste sõna. Haugud täiesti vale puu all: artiklis on välja toodud näited inimeselt, kelle kogemused on mõõtmatult suuremad siin kellestki teisest ja kes sõidab eranditult pikki otsasid (Inglismaa vahet, sh sageli läbi Inglismaa veel põhja välja - 2018a auto läbisõit on ligi 200tkm, viimastel kuudel 15tkm kuus, kõigi tema varem kasutatud/müüdud kaubikute puhul need läbisõidud ka ametlikult MNT.ee lehel näha). Mina räägin siin samuti pikkadest Euroopa otsadest, kuna vähema pealt tekibki paratamatult statistiline viga sisse neist "nüanssidest". Sina räägid ainult kogemustest, aga pole kunagi rääkinud konkreetsetest kaubikuga käimistest Inglismaal, Hispaanias, Itaalias jm. Millised need kogemused siis on, räägi täpsemalt. Tõde paluks, ilma valetamiseta.

# See temperatuuride jutt, mida sa Kärss räägid, ei päde üldse.

Mul on tutvusringkonnas üle 20 commonrailidega sõitvat inimest, kes räägivad sama juttu ja neist ca pooled sõidavad Sprinteritega ja mitte lühikesi otsi, vaid eranditult pikki otsi. Aga see kehtib ainult püsikaga maanteid mõõtes. Kusjuures tegelik kütusekulu püsib üsna hästi korrelatsioonis mootori õli temperatuuriga. Kuidas Sina oma suurte kogemuste juures mootori õli temperatuuri ja kütusekulu suhet näed? Ära räägi jahutussärgi temperatuurist (selle ühtlustamiseks on termostaat) vaid ikka mootori õli temperatuurist.

# kes autode kütusekulu tegelikult ei mõõdagi ja vaatavad vaid kompuutrinäitu

Maksuameti pärast juba pean hoidma alles iga kütusetsheki ja kirjutan sinna alati peale ka odokanäidu tankimisel (tangin alati kõrini ja enamus tankimisi oma nn kodutanklas). Kust see viga sisse tuleb? Need, kes teevad autoga tööd (loe: palju sõidavad) teevad samuti ja iga arve on alles (sh ka remondiarve, mida keegi oma palgast ei maksa). Kompuutrinäidujutt on jutuks hea küll, aga kui panna need kõrvuti tegelike kuludega, saab kohe aru, kas ja kui palju need erinevad omavahel.

SS nagu Salomon Vesipruul. Sama kõnepruuk. Omast kogemustest: Sprinter 2,2 150 hj sai hakkama 9 l/ 100 km. Transit 2,4 140 hj sai hakkama 11,4 l/ 100 km. Mõlemad topeltratastega. Ja niimoodi stabiilselt maantell kui linnas. Erinevus oli tühine, isegi koormatus ei mõjutanud seda märkimisväärselt. Peugeot Expert, 9 kohta, 120 hj, 5,8 l/100-le. Istmed hõivatud ja kiirused 110 kmh maanteel, lisaks loksumine Euroopa suurlinnades. Pole paha. Mõõdetud tankimisega ja läbitud kilomeetritega. Küll aga oli see mootor sooja tootmiseks väga kehva variant. Õnneks Weba aitas hädast.

Kärss, kogemused ei muuda füüsikaseadusi ega fakte.
Võid mulle järjekordse ebaõiglase bänni panna, see ei avalda mittemingisugust mõju.
Kui selle Crafteri 8-s käik peaks tõesti liig olema 90ga sõitmiseks, siis tuleb lihtsalt panna 7-s käik ja sõita 85-90 km/h ja kütusekulu on siis kindlasti väiksem, kui 8ndaga 106 km/h.
Tuuletakistus on see võtmesõna, mis seda mõjutab.
Kärss sa ei veena mind selles osas ka mitte kuidagi ringi, sest füüsikaseaduste vastu ei saa, suurema tuuletakistuse ületamine nõuab rohkem energiat, ehk siis rohkem kütust ja mitte üks ülekande arv ei tooda ise kuskilt kütust juurde.

Sa võid rääkida mulle 100 imet kokku, endiselt usun mina füüsikaseadusi, mitte sind ega kedagi teist.
Tuuletakistus hakkab juba üle 60 km/h hüppeliselt kasvama.

Eelnevatele kommentaatoritele?
Miks mulle mõnede kütusekulud ei sobi? Mulle ei sobi kütusekulud, mis on väljamõeldud, ühel juhul liiga väike kulu, teisel juhul liiga suur.
Liiga väikse kulu puhul üritatakse ennast ja oma autot paremaks valetada, liiga suure kulu puhul tahetakse väikest mootorit maha teha, suure mootori armastajate valed.
Need suure mootori armastajad üritavad väikseid mootoreid igal võimalusel maha teha ja mõtlevad, siis igasugu valesid välja nende kohta.


Kui veel rääkida kaubiku kütusekulust, siis koorma kütusekulu mõjutusest ei oska ma väga rääkida, kuna ma ei sõida tööl eriti tühjalt, pea alati on koorem peal.
Kuid ma oskan öelda seda, et suvi versus talv võib kütusekulu vahe olla temperatuuri ja lume tõttu -30ga lausa 4-5 liitrit suurem.
Selline on minu kõige ekstreemsem kogemus.
Tavaliselt on vahe 1-3 liitrit võrreldes suvega, olenevalt täpsest talvest.
Kenasti on näha, kuidas sügisel temperatuuri 0 lähedale jõudes, hakkab kütusekulu alati kasvama.

Jutt siis veokitüüpi kaubikust topeltratastega, mitte bussist.

Muudetud 03.12.20 15:15

Solgile: astu nüüd korraks samm tahapoole, et näha suuremat pilti. Inimene avaldab ajakirjanduses oma nime alt eduka transpordiettevõtjana väga konkreetsed näited, lisab pildid/videod kinnituseks nii hästi, kui üldse oma juttu siin kinnitada on võimalik.

Siis astub areenile üks paljusid foorumeid trolliv anonüümne solksolk, kes süüdistab kõiki pidevalt valetamises ja suudab kõigile arusaadavate põhjenduste ainsa vastuargumendina esitada selle, et kuna temal sellise autoga kogemust pole, siis järelikult pole selline asi üldse võimalik:)) Ja astud juba "sajandat" korda samasse ämbrisse, et räägid füüsikaseadustest küll mitmuses, aga taandad KÕIK füüsika seadused enda pealiskaudsuse õigustamiseks tuuletakistusele. Olenemata sellest, kas Sul on õigus või mitte, oled ju kõigi silmis siin valetajaks hoopis Sina ise, sest Sa ei süvene teemasse, lahmid teemal, millega Sul pole isegi mitte kogemusi (konkreetne mark ja mudel ja pidevalt tuhat+ km järjest pikad maanteeotsad sooja mootoriga) ja kasutad ainult Sulle sobivaid argumente, mitte ei analüüsi tervikut (st poolt- ja vastuargumendid). Sa oled saanud bloki täpselt sama asja eest varem ja saad ka tulevikus, kui Sa enda lolliks tegemist siin ei lõpeta. Kusjuures blokke saad siin pidevalt ca kümnelt teiselt adminnilt, aga proovi veel enda pideva valeväidete esitamise valguses süüdistada kedagi teist valetamises ja saad ka minu käest (kui keegi teine ette ei jõua:).

Eraldi teema ka see, et erinevatel autodel on ka erinev tuuletakistus, seega võib sarnase võimsusega mootor eri tootjate autodel ka erinevalt neelata. Füüsika on küll füüsika, aga füüsikas on siiski ka muutujad, mitte et tuuletakistus on mingi konstantne tegur ja kehtib ühtviisi nii lennukite, vedurite kui vormelite peal.

, see ei muuda mitte midagi, et erinevatel autodel on erinev tuuletakistus, kas sa tõesti ise selle peale ei tule?
Endiselt mõjutab kiirus iga auto tuuletakistust ja kütusekulu endiselt on suurema kiirusega suurem ehk siis suurema tuuletakistusega.
Ma pole kuskil öelnud, et kõigi autode tuuletakistus sama oleks, ei ole sama, aga kõigile autodele mõjub kiirusetõus ning tuuletakistus ja kütusekulu tõusevad.


Kärss, kirjutada ja pilte lisada võib alati millest iganes, see ei muuda füüsikaseadusi, et suurema kiirusega on suurem tuuletakistus ja seeläbi ka suurem kütusekulu.

See kärss, kui sa nimetad tõe rääkimist trollimiseks on juba sinu probleem.

Vaene laps. Ära nii pikalt seleta. Me oleme seda lauset "see ei muuda füüsikaseadusi, et suurema kiirusega on suurem tuuletakistus ja seeläbi ka suurem kütusekulu." juba mitmeid kordi lugenud...

# kogemused ei muuda füüsikaseadusi ega fakte.

See on kõige ajuvabam vabandus, mida ma kunagi olen lugenud enda kogemuste puudumise õigustamiseks. Aga ilma kogemuseta pole Sul vähimatki õigust rääkida midagi faktist, mis on teise inimese kogetud ja antud ühtlasi kõik algandmed, et soovi korral omale nende faktide kinnitamiseks/ümberlükkamiseks see kogemus hankida.

# See kärss, kui sa nimetad tõe rääkimist trollimiseks on juba sinu probleem.

Mõtle nüüd uuest, miks Sa regulaarselt kõigist foorumitest bänne saad ja teistel sellega probleeme pole? See pole mitte tõe rääkimise eest, vaid selle eest, et Sind ei huvita tõde, vaid Sul on mingi "oma tõde" ja igasuguse info analüüsimise, arvutamise jne asemel esitad ainult ühepoolselt poolikut tõde, et Su nigel arusaamine maailmast natuke targem välja paistaks. Kahjuks kellegi teise jaoks eriti nagu ei paista ja oma pooliku tõe korrutamine analüüsi/arvutamise asemel viib Sind igas foorumis niimoodi bännist bännini. Ilma enesekriitikata see jääbki nii.

Selgitan: Sinu tõde on see, et Sina ju sõidad ja valgusfoor on alati roheline. Teisi variante ei ole. Parimal juhul lõikad youtuubist pildi välja, kus peal roheline foorituli ja väidad, et see ongi lõplik tõestus Su väitele. Aga seda, kes ütleb, et valgusfoor on ühel ajahetkel punane ja teisel roheline, sildistad juba valetajaks. Kusjuures kui sõidaksid sagedamini lahtiste silmadega, oleksid ka ise märganud, et foor on mõnikord ka punane. Kui sõidaks kogu aeg silmad lahti, märkaksid ehk isegi kollast foorituld ja ühendades need "füüsikaseadused" kunagi autokoolis õpituga, peaksid mõistma, et ka lisasektsioonid on tegelikult foorituled. Oma piiratud silmaringiga praalimise tolereerimine lõpeb adminnide poolt siis, kui hakkad kas sildistama teisi (valetajateks, rumalamateks jne) või labastad igasuguse diskussiooni "füüsikaseadustest" sisutu sõnavahuga, et roheline on roheline, sest ta on roheline. Mõtle sellele enne iga postituse kirjutamist ja enne iga kord "saada" nupukse vajutamist. Ja kui vaja, siis korrigeeri kirjutatut, sest muidu korrigeerivad adminnid kirjutamise õigust ja vist keegi teine pole nii kannatlik siin, kes juba ei tea mitmendat korda bänni panemise asemel Sind korrale viitsib kutsuda. Aitab nüüd sellest offtopikust.

Hea politseinik on kõik endast andnud, ilmselt peab sekkuma paha politseinik.
Lõplik blokk koidab. Netis erinevate liitumiste vahel ringikolimine ei aita selle vastu muide, abiks on ainult suhtumise muutumine.

Aga huvitav on siiski see solgi lause: Mulle ei sobi kütusekulud, mis on väljamõeldud, ühel juhul liiga väike kulu, teisel juhul liiga suur.

Millel põhineb tema arvamus, kas on ise kõiki autosid testinud, leiab kuskilt netist mingid andmed vms?
Näiteks mina olen suutnud mõnede enda autodega sõita tehase antud kulu piires ja samas ka vastupidi- igatpidi ületanud tehase kulu, sest lihtsalt ei olnud võimalik seda saavutada. Kõik tegurid on niivõrd erinevad, et isegi sama auto puhul saavad eri juhid eri tulemuse ja kasvõi erinevate rehvide veeretakistus on üks mõjutajatest.

Teemale pisut puid alla...
Kunagi omasin 2.0TDi 2013 Yetit, 81Kw, 4x2, manual.
Minu ainuke mõõtemeetod on kilomeetrid vs tühjus paagis (kui stardid mõõteteekonnale täis paagiga). Yetiga meelega ja korralikult ökonoomitades sain paagitäie keskmiseks kuluks 3.9/100km. Ja siinkohal pean ütlema, et PÄRISELT KA. Lähtudes teema topikust "Miks inimesed valetavad oma auto kütusekulu kohta?" - siis seda miks inimesed seda teevad, ma ei tea, a mina antud juhul ei valeta. Ei leia ühtegi põhjust, miks seda teha. Ei saa hetkel selle info eest ei feimi ega sulli... Tegin selle testi puht enese meelelahutuseks ning tavaline kütusekulu oli Yetil 4,5 - 5,5l/100km. Kuna Yeti omas ka haagisekonksu, siis sai ka aeg-ajalt "kärutatud" ning näit suure hunniku villakoormaga, mis polegi nii väga raske, kuid on mahult/pindalalt suur, võttis Yeti mnt-l u 90ga sõites 7/100-le (kompuutri näit).
Hetkel liiklen igapäevaselt 2018a Tucsoniga, 1,7CRDi, 104KW, autom 4x2. Tavaline paagimõõtmis tulemusena on keskmine kulu 6-6,5l/100km. u 80% on sellest asulavälist sõitu.

Kõik te valetate, ka sina Connor :-)
Võib-olla te ise seda ei teagi, aga auto spidomeeter valetab kiiruse, seega ka läbitud teepikkuse suuremaks 6-10%, ebaõnnestunud rehvivalikuga veelgi rohkem.
Ehk siis sinu sinu u 90-ga sõites 6,5L/100-le on tegelikult u 83-ga tiksudes 6,5L/92km=ca 7,1L/100le
Nüüd kui tegelik kiirus oleks 90, siis lisanduks sinna 0,3...0,5l suurenenud tuuletakistuse arvelt :-)
Aga selline see elu juba on - igalt poolt valetatakse kõik väikjsemaks, et saada alla CO2-e näit

Lähtudes jällegi teema püstitusest: "Miks inimesed valetavad oma auto kütusekulu kohta?", siis inimene, kes kasutab masinat selliste rehvide ja kiiruste juures, mida hetkel kasutada on ning kasutab kuvatud v läbi paagiliitrite arvutatud tulemit... Siis kas too inimene valetab? Antud teema püstitus on läbi küsimuse (miks inimene valetab?) vägagi lihtne, kuid teema arenedes on mindud absoluutse tõe peenestamisel laboritingimuste valdkonda, unustades, et "miks inimene valetab?"
See, et spido juba eelnevalt valetab ja, et tegelikus on sinna v tänna poole kaldu, on juba toine teema.
Jah, olen teadlik, et spido valetab (kasutusel autotootja soovitatud rehvimõõdud). Yetil: spidol - 90, tegelikus - 87. Tucson: spidol - 90, tegelikus - 86. Mõõdetud erinevate mõõtevahenditega, k.a. kalibreeritud kiirusemõõtjaga.

"" aga auto spidomeeter valetab kiiruse, seega ka läbitud teepikkuse suuremaks 6-10% """

Maaks, kui sa juba juuksekarva hakkad lõhki ajama, siis palun põhjenda seda väidet kontrollitavate faktide toel!
Täpsustan - millel põhineb väide, et odomeeter valetab samamoodi? Spido valetamine on teatavasti meelega tehtud, et inimesed kiirust ei ületaks, odomeetri veale on raske põhjendust leida.

Muudetud 04.12.20 11:21

6%-10% spidomeetri viga on pigem vanemate odavamate autode teema, korralikel valetab 3%-5%, mõnel ka täiesti täpne: https://www.drive.com.au/motor-news/how-accurate-is-your-spe
edo-20140716-ztmh4
Aga rehvide kuludes muutub läbimõõt 1%-3% ja see muutus kajastub nii spidomeetril kui odomeetril.

Spidoka valetamise kohta oli isegi artikkel, mida kunagi ammu siin foorumis ka lahati. Kusjuures valetamise viise on 2 erinevat, üks on juba siin mainitud % kiirusest (mis sõltub ka ratta kõrgusest) ja teine on niiöelda "nihkesse pandud osuti" tüüpi eksitamine kiirusega. Reaalses elus eksisteerivad need vist alati korraga, sest ma pole näinud autot, millel valetamise % oleks sama 20 ja 200-ga sõites. Võibolla mõnel ka on. Ja selle kõige juures on kilomeetrite kokkulugemine üllatavalt täpne (viide, et spidoviga on meelega tehtud). Aga seal artikliski heideti mingile ameeriklasele ette, et originaalrehvidega on tegelik kiirus suurem kui see, mida spido näitab ja just sama manitsev jutt juures, et juht võib enda teadmata kogemata kiirust ületada ja nii ei tohiks. Seda olen korduvalt lugenud just Soome autoajakirjadest, et nende testitud autodest just mõnel ameeriklasel on spido valetanud hoopis kiirust suuremaks, kuigi me kõik oleme harjunud sellega, et valetab väiksemaks. Aga see kõik on teema vist pigem kusagil buduaari foorumis, sest väga paljud autohuvilised kasutavad selle teema kontekstis mitteolulistel põhjustel liikluses pidevalt waze rakendust ja maanteel pannakse püsikas peale ikka GPSi järgi, mitte ei jälgita kelladel toimuvat.

Vanast autost rääkides veel: kütusekulu suureneb märgatavalt juba sellega, kui panna autole külge mingid eriti lolli kujuga lisatuled, lätispoiler või kui jätta põhjakate alla tagasi panemata. Rääkimata sellest, mida teeb kuluga mingi iinarehv. Aga huvitav, kui palju teeb originaalkorras autot ökonoomsemaks see, kui vedrustus väsib ja auto madalamaks vajub? ;)

Marko, kumb väide kõlab usutavamalt: auto mõõdab läbitud teepikkust auto all/peal olevate ülitäpsete sensoritega kivisid/kruusa/midaiganes lugedes või auto arvutab läbitud teepikkuse "mingi" võlli pöörete arvu ja "ülekandeteguri" järgi :-)
Viga saab igaüks ise gps-iga mõõta/ kontrollida, autole piisava täpsusega tracker külge ja maanteed neelama.
N: Mul tuli gps-iga mõõtes 2019a Norra ring ca400km lühem kui odomeetri järgi.
Suva plönn täpseks kontrolliks muidugi ei kõlba ja võib kergesti viia eksiteele!
Laenan siia alla pildi 4x4 foorumist, kus on 2-e träkkeri logi, paigaldatuna samasse autosse mõlemad :-)
https://www.upload.ee/image/12046295/1..png

Muudetud 04.12.20 13:53

See kiiruse ja vahemaa väidetav seos ning nimetatud protsendid panid ka mind kulmu kergitama.

Pole ühtegi põhjust miks peaks läbisõidunäit valetama samaväärselt kiirusnäiduga - need võivad olla täiesti erinevalt kalibreeritud.
Teiseks juba mainitud, et esineb kahte tüüpi kiirusnäidu viga - ühel juhul on viga protsentuaalne, teisel juhul mitte (nt. mõnel autol näitab iga kiiruse juures +5).
Kolmandaks on protsentide vahemik üsna ulmeline. On küll mullegi kätte sattunud autosid, mis kiiruse 100 juures 109 näitavad aga minu tänases autopargis on see vahemik (0)1..5%.


"Aga huvitav, kui palju teeb originaalkorras autot ökonoomsemaks see, kui vedrustus väsib ja auto madalamaks vajub? ;)"

See võib vabalt ka vastupidi olla. Auto esiosa kujust sõltub suuresti see kui palju õhku suunatakse auto põhja alla. Kui põhja kõrgus maapinnast väheneb, siis tuleb seda põhja alla suunatavat õhumassi kokku suruda mille tagajärjel selle kiirus suureneb ning tekib hõrendus mis autot maa külge imeb.

Muudetud 04.12.20 13:41

Sooda kodiak (siis tutikas, eelmine sügis mõõdetud, ca 500km oli sõitnud) näitas spidokas 112 aga gps 100 ainult. Ei kontrollinud rehvide numbreid ega rõhkusid, kuna ei olnud minu auto - ülemus andis enda oma proovida.
Avensis (viimane) 100km spidokal =92 gps, Mazda 6 (eelviimane) 100km=97GPS, AGA mul on 1 mõõt suuremad rattad all!.

Muudetud 04.12.20 13:55

Ei püüagi väita, et selliseid erinevusi ei eksisteeri. Märgitud alumine piir 6% on aga pehmelt öeldes liialdus.

"Ei püüagi väita, et selliseid erinevusi ei eksisteeri. Märgitud alumine piir 6% on aga pehmelt öeldes liialdus."
ddig, kas sa old haige ja puudusid koolist sel ajal kui %-e õpetati :-)

kütusekulu sõltub palju ka juhist.mina suudan tuttava naisterahva autoga kulutada liiter vähem kütust,kui temal seda kulub.tegemist siis manuaalkastiga.p.s. keskmine kiirus on minul suurem.automaadiga võib erinevus väiksem olla.

Maaks, alumine 6 prossa väidab, et kõigil autodel näitab 100ga sõites spido vähemalt 106 või alla 94. Ma olin kindlasti koolis õigel päeval :D

Täitsa võimalik, et %-i tund jäi vahele aga päris kindlasti jäi vahele ka see tund kus piirväärtusi meelevaldselt määrama õpetati. Ehk maaks annab sel teemal ühe järeleaitamistunni või mõned näpunäited, kuidas arvutusega edasi minna?

Kui rääkida spidomeetri valetamisest, siis minu teada on see praegu lausa määrustes kirjas, et spidomeeter ei tohi vähem näidata.
Kuulu järgi pidavat olema lubatud näidata üle 10%+4 km/h, Kas see kehtib igal pool üle maailma ma ei tea.
Selge on igatahes see, et rehvide kuludes hakkab spidomeeter rohkem valetama ja samal ajal hakkab ka odomeeter rohkem valetama.

Jah ma rõhutan tuuletakistuse tõusu kiiruse tõustes, sest see kehtib absoluutselt igale autole ja see nõuab lisaenergiat, ehk siis lisakütust auto puhul.
Te võite tuuletakistuse mõju ise testida kasvõi jalgrattaga.
Võtke üks penoplasti plaat ruutmeeter suur, hoidke seda algul külje peal, on kerge vändata, pange see lamedalt ette, tunnete, kuidas läheb kohe raskemaks oluliselt, muidugi tuleb natuke kiirust ka arendada.
Sama raskust tunneb ka auto mootor, ja kui tahad selle mootoriga sama kiirust hoida, siis tuleb vajutada rohkem gaasi, ehk siis rohkem kütust.
Seda tuuletakistuse raskust ei ületa sa mingi imenipiga, mitte kuskilt ei tule energiat juurde, sellist tehnoloogiat pole veel leiutatud, mis kiiruse tõustes või võimsama mootoriga kuidagi energiat juurde annaks.
Ikka on vaja lisaenergiat, et see suurem tuuletakistus ületada, mitte üks imeasi ei muuda seda, mida te üritate siin välja tuua.



Mille järgi ma lähtun, et kütusekulu on liiga väike või liiga suur?
Eks mul on ikka kogemusi ja mõõtmisi tehtud nende asjadega ja tunnen ära, kui mingi asjaga liialdatakse.
Loomulikult on võimalik saada selline kulu, aga sellisel juhul peab selleks mingi põhjus olema.

Näiteks väga väike kulu on võimalik saada sõites 60-70 km/h, aga räägitakse, et sõideti 90-100.
Suur kulu on võimalik saada hullult tallates või sõites väga kiiresti, aga räägitakse, et sõideti rahulikult.
Samamoodi on linnas võimalik saada 6 sajale, kui sõita hõreda liiklusega ajal, selles mõttes on linn väga suhteline mõiste ja mulle üldse linnakulud ei meeldi, kuna seal on miljon tegurit, mis seda mõjutab.

Seevastu maanteekulu 90 km/h sõites on juba selline konkreetsem asi.
Muidugi on ka seal mõjutajaid, aga kui sõita ikka vähegi normaalselt ja mitte tipptunnil, siis ei ole kulud ikkagi nii erinevad ja saab hakata juba võrdlema.

Olen märganud, et oma auto maanteekulu väljaselgitamine on päris tülikas ja nõuab päris mitmeid teste.
Olen ka enda autol märganud, ühel hetkel läheb imelikult palju maanteel, teisel hetkel jälle imelikult vähe.
Peale mitmeid teste muidugi hakkavad numbrid korduma ja teatud vahemikud.
Sellepärast teangi, et näiteks minu Accord võtab 6,5 sajale maanteel, kuni head olud ja vähegi plusskraadid.
Aga on kuhjaga tegureid, mis võivad selle kulu viia näiteks 6,8 peale, või samal ajal ka 6,2 peale.
Kuid üldjuhul pigem ikkagi 6,5 ja räägin reaalsest kulust, kompuuter kipub pigem näitama 6-6,2 isegi alla 6.


Kes veel oma kütusekulu mõõtmisele nii suurt rõhku paneb?
Ilmselgelt enamik inimesi mitte ja sealt hakkavadki tulema need jutud, mida mina uskuda ei taha, kuna neid ei olegi korralikult mõõdetud.
Kui võetakse aluseks kõige väiksem kulu üldjuhul kompuutrinäit, mis on saadud, siis pole see tõene, kui see pole korralikult ja korduvalt mõõdetud.
Eriti kehvad tulemused saame siis, kui vaadatakse kompuutri hetkenäitu, kuna see ei näita reaalsuses õige kuluga seoses suurt midagi, kuna see kõigub iga tõusu ja languse peale, nagu ka iga gaasipedaali liikumise peale.

Oluline on aga mõõta ära terve maanteesõidu kesmine, mitte võtta endale sobiv hetkenäit.

hea näide oleks ka see, kui keegi, kel on samasugune Accord nagu mul ja ta tuleb rääkima, kuidas tal see maanteel 5 sajale võtab, siis tean ma kohe, et see ei saa nii olla.
5,5 võiksin isegi reaalseks pidada, kui on tehtud tohutud pingutused olude üliheaks viimiseks, aga reaalsuses selliseid olusid reeglina ei eksisteeri.


Ma heameelega testiksin paljude autode kütusekulu, saaksin konkreetsemad numbrid, mille abil saaksin veelgi tugevamalt vaielda.
Kahjuks ei ole sellist raha üle, et neid teste teha.


Hea oleks ka näiteks tuua seda 95E10 bensiini versus 98 ilma biolisandita.
Ma eeldasin kohe, et paljud hakkavad rääkima sellest, kuidas neil seda kõvasti rohkem kulub.
Mul oli üks suvi rohkem maanteesõitu ja õnnestus paak korra üsna kuivale sõita ja panin 95E10 paagi täis.
Peale seda sai jälle rohkem maanteesõitu sõidetud ja vähemalt kompuutri järgi ma vahet tuvastada ei suutnud, kulu tiksus samamoodi kompuutril 6-6,2 kandis, suvel heade oludega nagu ma enne 98 sõitsin.
Tankides ka näitas sama kompuutri valetamist, 0,3l väiksemaks, nagu ta tavaliselt on, kuigi mitte alati.
Tõsi, see oli vaid üks test ja kompuutri järgi ja väike vahe võis sinna ära kaduda, aga seda see näitas, et 0,5L kindlasti rohkem ei kulu seda 95E10 bensiini.

Muudetud 08.12.20 23:15

SS, kas me jõuludeks ikka saame tunnistused kätte kursuse läbimise kohta? See kaugõpe on ikka lahe asi küll...

Pärisautodel, solksolk, saab spidokale öelda juba 30 aastat, et sul on all nüüd selles mõõdus rehvid ja see asi näitab osutit sinna, kuhu vaja +/- 1km olenevalt klotsi kulumise sügavusest.
Oma Accordi võid endale sisse istuda, kui see reaalset kulu ei näita, jällegi pärisautod näitavad seda 100 liitri kohta 3 liitri eksimusega, tankimisega mõõdetud :)

Lugesin seda mitte just väga vana vaidlust siin ja tekkis küsimus, et kuna eestane ei ole sõnastanud energia jäävuse seadust, miks püütakse seda siin konnatiigis nii suure õhinaga ümber lükata?
Purjus gorilla kombel praalides:"Mina olengi see mees, kes võtab kütusest välja rohkem energiat, kui seal on".

Tuua energia jäävuse seadus sisse sisepõlemismootorite teemasse on veits rumal.
Selgitan: sisepõlemismootor on kütuses sisalduva energia muundamises kineeriliseks energiaks niivõrd ebaefektiivne seade, et isegi kui mootor muutuks 3x effektiivsemaks oleks energia jäävuse seaduse kummutamiseni ikkagi veel tüki maad minna.

Eks inimesed valetavad ka seetõttu, et ostsid enda arust öko auto(hübriidi või diisli ) . Hiljem lüües kokku numbrid selgub, et võrreldes suvalise kaasaegse bensiinimootoriga pole võimalik tasa teenida , rääkimata plussi jäämisest. Peale garantii aega või ka juhul kui garantii alla probleem ei kuulu siis jäädakse üldse miinusesse.

Aga hea käia foorumites muinasjuttu rääkimas oma 3.8L vms kulust . Kõik muud auto soetamise ja pidamusega seotud kulud "unustatakse" ära ja proovitaksegi jätta mulje nagu kütusekulu on ainukene asi ning saadi omast arust ilgelt hea diil.

Tegelikult on kütusekulu suhteline ja kõik sõltub juhist ja liikluse tihedusest.
Isiklik rekord tiksumine pärnu mnt. ummikus 1l/km.
Hetkel hübriid, mis on nii öko, et isegi bensupaak on tavapärasest poole väiksem.

Maaks, kui lihtne on siin ummikusse joosta. Jah, selline pealiskaudne seletus minu poolt võib tunduda rumal. Kas aga on mõtet hakata pikalt seletama siinsele auditooriumile midagi kütuse kalorsusest, hõõrdekadudest, soojuskadudest. Bensiini ja diiselmootorite kasuteguritest? Bena puhul 35 ja diisli puhul 45%. Samas see 10% ongi see, mille puhul külmetame salongis lühikeste otstega. Aga tänud, tuli kooliaeg meelde kusagil seal tipi ringi lähedal.

Eks see kasutegur ole natukene ikka ajas tõusnud, hõõrdetegurid vähenenud, detailid täpsemad jne. Kalorsus on suht ainukene asi vist, mis on ajas muutumatu olnud

arvoLM kirjutas: "Bena puhul 35 ja diisli puhul 45%."
Selle väite tõestuseks ootaks viidet :-) Räägime ikka autodele mõeldud mootoritest!
EDIT: Et keegi ennast vigaseks ei otsiks, siis vihjeks niipalju et termodünaamiliselt on ülemiseks piiriks ~37% vist :-)

Muudetud 28.04.21 08:50

Top Gear on nii üle lavastatud, et sealt midagi tõepähe võtta küll mõtet pole.