Kas mitte parkimiskeeld ei kehti esimese ristmikuni? Ja lähemale kui 5 meetrit riskmikust ei tohi nagunii parkida. Sel juhul peaks kõik õige olema, sest auto on kahe ristmiku vahel ja seal märki pole.
Kui mu mälu mind väga ei peta, siis peab jalakäijatele jääma o,75m. Pildi järgi tundub isegi üle meetri olevat. Ning kui kõnniteel parkimine otseselt keelatud ei ole, kehtibki see 0,75meetri reegel.
See hakkas mind ennast aga ka huvitama, et kas see märgi ja auto vahele jääv tee klassifitseerub ristmiku alla või mitte?
Kuid nagu ma olen oma seisukohta juba korduvat väljendanud, siis minu jaoks on need keelumärgid selle eesmärgiga, et anda operatiivtöötajatele rohkem tegutsemisruumi. Ma olen elus (enda teada) kaks korda parkimisel reegleid rikkunud. Üks kord siis kui jätsin kesklinnas tasulisse piirkonda auto, mis tavaliselt seisab maja taga oma maal ning teinekord arvasin, et tasuta aeg on 60minti, aga oli hoopiski 15 või 30. Õnneks kumbki kord trahvi ei saanud. Ühesõnaga minu jaoks on need parkimiskeelud alati põhjendatud aga ma saan edukalt liigelda ka siis, kui mõni operatiivtöötaja on ennast sinna parkinud.
arghh....
allarthethird - loe LE'd, kui ei ole näidatud, et kõnniteel tohib parkida, siis ei tohi seal ka siis seista, kui isegi 1,5 meetrit vabaks jääb.
Ja selline seadusepunkt on kehtinud ikka mitu head aastat.
Heh, tõepoolest.
0,75m on lubatud juhul kui tegemist on teepeenraga. Kõnnitee puhul jah, ilma vastava märgita on üleüldse keelatud.
Peab eeskirja ikka uuesti läbilugema, mine tea mis üllatusi veel välja tuleb. Ehk on hakatud juba talvedeks vastavaid rehve nõudma...
Hahahaaa, ei saa nii rumal olla lihtsalt :D (ei midagi isiklikku). Juhtumisi on mul LE käepärast ja ma kirjutan Sulle siia ristmiku definitsiooni. Siis mõistad, et maja juurdesõidutee ei moodusta ristmikku seega ei lõpeta ka märgi mõjupiirkonda.
Ristmiku all mõistetakse samal tasandil ristuvatest teedest moodustuvat ala. Ristmikku ei moodusta parkla, puhkeala ega teega külgneva ala teega piirnemise koht, samuti nende juurdesõidutee teega lõikumise koht ning põllu- või metsatee ristumine teega ja põllu- või metsateede omavahelised ristumised. Ristmik on reguleeritav, kui liikumise järjekorra määravad reguleerija märguanded või foorituled. Muul juhul on ristmik reguleerimata. Kui reguleerimata ristmikku läbib peatee, on see eriliigiliste teedega.