Firmal liisingusse võetud auto. Kuna MASU tõttu maksetega raskusi, leidus inimene, kes oleks nõus makset jätkama, kuid liisingut üle võtma pole nõus. Firmajuht siis oli nõus ta kasutajaks märkima. Juhul, kui see kasutaja teeb avarii alkoholijoobes või jätab maksed tasumata, siis on ju nii, et need nõuded pööratakse firma vastu? Hoolimata sellest, et firmal ja kasutajal on omavahel tehtud leping(mis arvatavasti on õigustühine, kuna liisingut pole ju teavitatud, et omanik vahetub ja auto Eestist väljapoole viiakse).
See kasutaja ongi ARKis auto tehnilisse passi kantud kasutajana.Kas sellest piisab? Kuna ma ka ise olen selle auto tehnilisse passi kantud kasutajana, olen mitu korda käinud Soomes ja probleeme pole tekkinud. Nõme on see, et minu valduses pole liisingulepingut, millest võiksin uurida ,millised on lepinguga seatud piirangud. Kuid jääb mulje, et firmaomanik teeb hetkel väga vale sammu kui annab suvalisele inimesele auto edasi.
Aga q, oskad Sa ka öelda midagi selle lepingu kohta, et kas see on õigustühine, kuna liisingufirmast on "mööda hiilitud" , liisingufirmat pole teavitatud, et kohustused liisingu ees võtab üle teine inimene.Kui kasutaja jätab lepingutingimused täitmata, siis vastutab ju selle eest ikkagi firma, kes auto on liisinud. Ja kas kohus siis aktsepteerib seda mittenotariaalset lepingut, kus firma annab liisingu vara edasi kolmandale osapoolele kasutamiseks ja sellega ka kogu vastutuse liisingukohustuse täitmise vastutuse?
Otse loomulikult võtab ettevõtte omanik suure riski, aga kui ikka raha ei ole, siis võibolla tasub see risk võtmist. Liisingleping on sõlmitud ettevõttega ja ettevõttel on ka sealt tulenevad kohustused, kui nüüd see töötaja ei maksa, siis nõutakse ikkagi ettevõttelt. Põhimõtteliselt ei ole ettevõttel üldse õigus seda sõidukit müüagi, see pole ju tema oma. Kasutamise osas piiranguid ei ole, kui inimene on kasutajana reg. tunnistusele kantud, saab ka avälismaale minna. Probleem tekibki alles siis, kui vend mingil põhjusel enam ei maksa või teeb näiteks avarii ka, mida kasko ei hüvita (joobes). Kuna kohustus liisingumakseid tasuda on ettevõttel, siis nõuab liising ikkagi ettevõttelt.
Ühesõnaga kõik kohustused liisingu ees jäävad ettevõttele niikauaks, kuni sõiduk välja makstud. Enne seda opereerimine on ainult usalduse küsimus.
su firmajuht on lausrumal, kui ta selle diili ära teeb.
Nagu ma aru saan, siis see tüüp, kes on "nõus" liisingut maksma tahab autoga välismaale minna - seal seda kasutada?
Ma võin 99% kindlusega öelda, et liisingumakseid ta ei kavatsegi maksma hakata ning autot peale talle üleandmist te enam kunagi ei näe. See kas temaga tehakse avarii v mitte ei ole üldse oluline. Ja edasirentimise lepingut vastavalt liisingu üldtingimustele ka sõlmida ei tohi (tohib, kui liisingust on selle kohane kirjalik nõusolek võetud).
See auto kas saab uued dokumendid ja müüakse kuhugi Ukrainasse või Venemaale või siis lammutatakse see juppideks ja müüakse nii maha (passis on ju selle tüübi nime sees ja võid kindel olla et iga Ukraina autolammutus ostab selle juppideks talt ära).
Kui su firmajuhil liisingu maksmiseks raha pole siis proovigu leida kompromiss liisingu firmaga. Pangu platsile seisma ja müüki ning klottigu vahe kinni, mis jäägist puudu jääb (kui raha firmal pole ja asjad pekkis võib ju alati firma põhja lasta)...
Ainus ja kindel soovitus firmale - müügu auto maha. See, kas uus omanik kasutab oma ostu finantseerimiseks liisingfirma abi või laob taskust sula lauale, pole müüja seisukohast absoluutselt oluline.
Kasutaja hiuarid (vist mõtles ***arid :) ütles kogu tõenäose skeemi välja. Kas nii või veidi teisiti, vahet pole, igatahes on sellise tüki tegemine rumalast rumalam. Parem maha müües kasvõi saada väike kahjum ning see kohe sisse võtta, kui kogu auto väärtuses kahju kannatada.
