Huvituks isegi sellest teemast, et tyypvead?
Kuid sai siin uuritud ja puuritud, sis kuskilt ma otseseid tyypvigu ei leidnudki, kas siis töesti on uuemad alfad juba vastupidavuselt võrreldavad ylejäänud premium- klass sedaanidega...?
alfa kasuks muidugi sigailus välimus....
ja muidugi meeldib mulle ka alfa 166 hind:)
esimesel suurel Alfal (2600) tüüpvigu polnud;
teisel (6) oli tüüpveaks see, et auto armatuuris puudus õlirõhu tuluke (andur oli ühendatud otse bensupumpa ning õlisurve kadumisel lülitati lihtsalt mootor välja;
kolmandal (164) oli esialgu tüüpvigadeks väsima kippuv roolilatt (mis vahetati välja kohe, kui see probleem ilmnes MY'90) ning pistikud, mis kehvas kliimas oksüdeeruma kippusid (vahetati välja MY'92);
neljandal (166) oli on ja jääb ainsaks "tüüpveaks" esisilla puksindus (mis oma olemuselt ei ole auto tüüpviga, kuna see avaldub vaid karjamaal sõites)
Muidugi kõigi Alfade ühine nimetaja tüüpvigade ülemises otsas on hoolimatu eelmine omanik ning küündimatu remont (mis on tekitanud ka legendi mingist müstiliselt lagunevast metallist ja masendavast elektrisüsteemist-> olles natuke Alfasid torkinud, siis siiani olen sattunud vaid kolme sõiduki otsa, kus elektrisüsteem ongi selline, nagu see tehasest tulnuna olema peab ning kergeltpurunevate detailide eemaldamine on toimunud kasutades sõrgkangi asemel selleks ettenähtud tööriistu)
mis puudutab Premium klassi kvaliteeti, siis ülla ülla-> vastavalt segmendi definitsioonile ongi Alfad Premium klassi kuuluvad (ainsaks erandiks olid "pisikesed" Alfad: Sud, 33 ja 145/6, mis tegelikult kippusid oma klassis "esimeseks") ning mis seal salata disaini (ka tehnilise) poolelt kipuvad enamikust konkurentidest ikkagi veidi üle olema (...kuigi peale Fiat'i liikumist corporate policy ei näinud enam ette nii kiireid sõidukeid, mis Maseratiga võistlema hakkakasid - kogu ideoloogia nimelt sidus kõik Fiat'i kontserni sõidukid üheks mudelipaletiks ning majasisene konkurents samas segmendis oli tabuteema)