Tere,
ma kirjutan artiklit seoses liisingautode tagastamisega ja tahaks teada, kas kellegil on sellega probleeme olnud.
Mida suurem tähenärija on firma olnud, seda paremini asi lehes paistab:)
Ühesõnaga, andke märku kas liisingufirmad on olnud eriti vastikud ja ihnsad kui olete läinud liisinguautot tagastama või vahetama.
viljar.voog@ohtuleht.ee
Nii mure selline ,et. Sooviks tagastada liisingu autot. Korralikult on makstud kõik maksed, samuti tehtud korralised hooldused ja muidu on tibens tobens auto. Muidu ei tagastaks aga kolin teise riiki ja sinna viia läheb kulukaks. On olnud kasutuses 3 aastat. Käisin liisingufirmas ja rääkisin oma jutu neile ära. Õeldi ,et müü maha..... huvitav mida ma müün kui se pole minu oma. Lepingus on ju neil konkreetselt kirjas ,et ei tohi jätta muljet nagu se oleks minu isiklik vara. Nii õeldes tegelen ju kohe vargusega. Siis õeldi ,et jätku ma paar makset tegematta ja ongi asi korras. ( kuidagi imelik mõtlemine neil seal SEB liisingus) tahavad meelega klientte musta nimekirja panna. Kui läheksin konkreetse autoga välismaale. Siis napsab selle ju TOLL ära . Ja se on ikka otsaga tagasi ja mulle sellised kopsakad trahvid ,et lippa Hispaania pakku. Lepingus on ka samuti leitud pisike lause koht ,et enne täht aegne lõpetamine on mõlema poole kirjalikul kokkuleppel. Pole mõtet kirjutada ,et miks võtsid kui ei suuda maksta. Ega ka muud sellist iba.Kasutus rendi võtsin selleks ,et hetkel on pere suurem ja kui oleks aeg läbi siis vahetaks väiksema vastu.Siis lapsed suuremad ja neil ehk omal olemas. Ootan selget ja midagi asjalikku nõuannet.
Saan aru,et tegu kasutusrendiga. Siin on kõige loogilisem,et hetkel auto jääkväärtus liisingus kõrgem,kui auto tegelik turuväärtus.
Kas tegu uue või kasutatud autoga(liisimise alghetkel)? Kui tegu kasutatud ja kasutusrent jäägiga,siis tihti lepingutes sees ka muud tingimused,mida pead täitma,et auto tagastada saaks. Tihti neid algul ei järgita,aga pank jälgib neid. Kui nüüd auto turuväärtus on kah madalam,kui liisingujääk,siis oled lausa hädas,sest isegi auto mahamüües, jääd sa võlgu.
Paljud mõtlevadki,et võtan kasutusrendi,et annan auto siis kui tahan tagasi võtan uue. Päris nii see pole kunagi olnud. Praegu on kasuturendi lepingute tingimused juba paar aastat suht karmid olnud,ning tihti tuleb kasutusrendi lõpetamisel leida ise auto ostja või raha,või siis lausa mõlemad.
Tänud vastuse eest. Kui nüüd minna täpsemaks tähe närijaks. Siis pole ju lepingus kuskil kirjas,et pean otsima ise ostja. Ega ka midagi sellist ,et ei toimu mingit enne aegset tagastamist. Lepingus on konkreetselt õeldud ,et enne aegne lõpetamine toimub MÕLEMA POOLE KOKKU LEPPEL. Kui ma leian ise ostja ,kas siis ei tundu se kuidagi vargusega, et parseldan teisele kuuluvat vara.Ja see on ju seadustega karistatav. Pangad ennem kontrolligu mida nad sinna lepingu pistavad. Auto jah oli uus ostuhetkel. MUIDU EI TAHAKS TEDA MÜÜA AGA KOLIN TEISE RIIKI JA SINNA EI SAA JU TEDA KAASA TUUA.SE ON JU TEISE OMAND. AGA MÜÜA TOHIN. KAS SIIS MÜÜGI HETKEL POLE TEISE OMAND.SEE ON ASI MILLEST ARU EI SAA.
liisinguautot saab vabalt müüa, ostja maksab jäägi või võtab liisingu üle... ja liisinguautoga saab välismaale ka minna (euroopa piires), toll ei võta sult midagi ära
Kuhu riiki minek, kui sladus pole?
Mandrieuroopas on ju kõik piiriületused vabad, kes see pärast selgeks teeb, et see auto on seal koguaeg olnud.
Ja minumeelest peaks igalpool saama resideeruda(EL's) vähemalt kuus kuud autoga, mis on registreeritud välisriigis?
Väga ei põeks, liisingumakseid saad ju ikka edasi teha ja kui eestis on kehtiv kindlustus olemas....
Kuidas sa Omanimi aru ei saa, et auto mahamüümise all peab pank silmas seda, et leiad ostja ja lähed temaga koos panka kus sinu liising vormistatakse tema nimele ja vastavalt vajadusele siis sina või tema maksab vaheraha kinni. No näiteks kui liisingu jääk oli suurem kui uus omanik oli nõus maksma, siis maksad sina puuduva osa pangale ise. Kui auto hind oli kõrgem jääkväärtusest, siis pank plekib sulle kopika tagasi või maksab uus omanik sulle kopika otse, kokkuleppe küsimus. Nii on need asjad olnud koguaeg.
Kuna piiriületused on praegu vabad, siis kedagi ei koti mis riigis sa autoga oled (mandrieuroopas), käid siin ülevaatlusel ja asi korras. Kasuta oma autot kus tahad. Kunagi kui liising saab läbi, siis mõtled edasi.
Kus on se kirjas ,et pean ise leidma ostja. Sellekohta pole ju kuskil lepingus kirjas ( kui tahan ennem lepingut lõpetada). Ja mis kasu on sellest kui auto tohib olla välisriigis ainult 3 kuud aastas. Kas käin siis ülejäänud aja jala või ja maksan tuult.Antud riik on Soome. Kuhu elama asusin.Ja teades nende jaburaid seadusi. Siis on selge ,et seda siin kaua poleks.
Ostja leidmine on lihtsalt loogiline samm mida sa teed peale seda, kui pank ütleb sulle, et nemad pole nõus sulle sobivate tingimustega autot tagasi võtma. Poolte kokkulepe liisingu lepingus tähendab seda, et annad auto enamvähem tasuta neile tagasi, maksad enamvähem turuhinna veel lisaks peale jne. Kui sa sellega nõus pole, siis poolte kokkulepet ei sündinud ja sa ei saa ennetähtaegselt autot tagasi anda. Poolte kokkulepe tänhendab seda, et kas lased omale mütsi kandadeni pähe tõmmata või kasutad autot edasi. Peale seda hakkad ilusti hea meelega ise ostjat otsima. Karm küll aga see on reaalsus.
Mul sõber sõidab juba pea aasta aega soomes eesti autoga, pidevalt siiberdab sellega eesti vahet. Siiani pole trahvi saanud. Ainuke koht kus saaks piiriületusi kontrollida on laevapiletid, ma ei tea kas seda logi seal kuhugi edastatakse ka või mitte aga siiani pole tal probleeme olnud. Muidugi vahelejäämisel võib trahv olla krõbe aga kuna ta on seal töötuna arvel ja auto on vana romu, siis tal ükskõik.
_Oma nimi. (registreerimata)
Re: Liisingauto tagastamine
Teise riiki elama asudes peab olema ka auto seal registris_
Kuskohast selline arusaam?
Ei pruugi nii olla. Sa võid elada ametlikult Soomes ja liisida omale autot,millega Soomes ringi sõidad, kasvõi USA-st. Omal tuttav põder,kes ostis siit LC-120-e,registreeris selle Eestis ja sõidab nende eesti numbrimärkidega ning eesti registris oleva jeebiga isegi väljaspool Euroopat. Ei mingeid probleeme.
Poolte omavahelise kokkuleppe tähendust seletas parimalt G60. See on tegelikult esimene nõrk koht lepingus kliendi kahjuks - kui klient soovib autot tagasi anda ja pank seda ei soovi,siis mingit kokkuleppet loomulikult ei sünni. Seal on muidugi veel hästi palju muid lahtiseid otsi veel. Kuna tegu enneaegse lõpetamisega,siis ilmselt soovivad nad veel sinult ka mingi osa saamata jäänud intressidest. Ja ikkagi tuleb mängu auto jääkväärtus ja tegeliku turuhind. Kui jääk ei kata turuhinda,siis täitsa arusaadav,miks pank seda lepingut sinuga lõpetada ei soovi.
