Ei osanud pealkirja paremini sõnastada (kahjuks).
Olen kuulnud, et rehvidele lastakse rehvi sisepinnale mingit laiali valguvat ainet, mis siis väiksema augu tekkides selle ainega kohe ka kinni katab.
Samuti olen kuulnud (naistelt saunas ikka, kus mujalt :)), et on olemas ka mingit taolist vahtu või ainet või kuidas iganes seda nimetatakse, mis toimib samalaadselt nagu rehv parandus vaht, aga nö. ennetavalt.
Tahakski teada, et milliseid variante kasutada, kes neid asju pakkuvad, mis on nende eelised ja miinused ja palju maksab?
Kui kellegil on infot jagada, oleks tänulik.
Seda rehvi vahtu müüakse paljudes poodides, näiteks automaailmas http://www.automaailm.ee/index.php?lang=est&main_id=139&
amp;cat_id=63
Ennetav vaht on kallim, autolehes kirjutas kord nendest ja hind oleks nagu 400-500 eegu vahel olnud. Seda pidi saama korduvalt kasutada. Ühesõnaga, kui paned talverehvid alla, siis valad selle pläga suverehvist talverehvi ümber. Kui autol on rehvirõhu andur, siis seda möksi kasutada ei saa.
To: ,,
Ei ole igal hommikul rehvid tühjad. Uurin mingil muul põhjusel.
To: mehkin
Aitäh, et vastasid minu küsimisele sisukalt ja ammendavalt. Loodan, et sul on pedagoogide foorumis nüüd jälle millegist kirjutada ja teistega mõtteid vahetada "mitte filoloogide" kirjaoskuse allakäigust.
Minul ilmselgelt sinna foorumisse asja pole.
To: Hiugo
Mõtlesingi seda ennetavat vahtu. Tagajärgede likvideermisega ei tahaks kuskil pärapõrgus keset ööd tegeleda. Rehvirõhu andureid pole, nii et see pole ka mingi probleem. Kas sul on aimu äkki on seal neid erinevaid variante (see nn. laialivalguv aine sisepinnal vs. rehvi vahuga täitev) ja mis nende eelised/miinused on?
Üks asi mis kindlat aitab rehvi purunemise vastu on varuratas ! Tuleb lihtsalt osta auto, millel on varuratta koht olemas ja ongi kõik. Ja ei vaidle rohkem sellel teemal. Neid vahte ja lögasid müüakse tänapäeval pea igas kaupluses, dušhi-geelide ja šampoonide nime all. Mine ja osta, kurat võtaks !
Tavaline vaht on palju mõtekam ost, kuna maksab palju vähem. Palju sul seda vahtu reaalselt vaja läheb. Jooks rehve võibolla kulub enne ära, kui katki läheb. Torkeaukude vastu aitab tavaline vaht ka, kui ikka päris ribadeks on, siis pole ju nagunii midagi teha ja aitab ainult varuratas. Rehvi täitmine on väga lihtne, keerad vooliku ventiili otsa ja lased rehvi täis. Igaksjuhuks pagassis võib selline asi ju olla. Ennetavat vahtu pole ise näinudki, ainult lehest lugenud, et selline asi on olemas.
To:,, ja Bmw Tuunija
Ilmselgelt on Teil piisavalt igav, et teemasse millele midagi asjalikku lisada Teil pole, on ikkagi soov oma kirjalik jälg jätta (à la "Tut bil Misha").
Endal need tagajärgede likvideerimise balloonid autodes olemas.
Ja iga autopoe müüja võib sulle igatsugu asju soovitada, see ometigi ei tähenda, et nendest ka kuskil keset ööd ka kasu on.
Küsisin inimestelt kes TEAVAD midagi neist ENNETAVATEST vahtudest, mitte Teie arvamust ilma, shampoonide või teab veel mille kohta.
To: Hiugo
Kuna tegemist ei ole probleemiga Eesti teedel ja riigis ja plaanis natuke pikem reis ette võtta, kus kummi töökodade arv ei ole nii tihe ja kuna rehvimõõt 195/75 R14 on suht haruldane (seda ka Eestis), siis oligi tarvis just ennetavast vahust teada saada.
Aga nagu näha siin teiste kommenteerijate kirjutistest, siis lähen otsin mõne inimese, kes on asjaga kokku puutunud.
Et miks rehviparandusvahtu ei saa kasutada rehvirõhuanduritega masinal ?
Mingit loogikat selles pole. Võibolla mõnel autol on selline süteem, mis asub kusagil rehvi-velje sisepinnal. Enamusel aga nii pole ja rehvirõhkusid (ratta pöörlemiskiirusi) võrreldakse ratta pöörlemis-kiirus-ABSi andurite kaudu. Rääkimata sellest, et enamusel tehasest varurattata tulevad autod on varustatud rehvirõhu jälgimisüsteemiga ja kompressori ja rehvivahuga.
Ka mingi osa tavalisest rehviparandusvahust on väga pikalt rehvis vedelal kujul ja toimib seega ka ennetavalt. Ja selles, et on olemas mingid spetsiaalsed "ennetavad vahud" ma üldse veidi kahtlen, kuna olen suht kursis mida meie autojuppide poed müüvad ja midagi sellist pole küll kohanud.
eks ma vahel ironiseerin ka niisama,sest tavaliselt on teemapüstitused väga umbkaudsed ja sestap ka küsimused stiilis "kas hommikul rehv tühi".
pole ju raske selgitada,miks sellist spetsiifilist kaupa vaja läheb ja ehk siis ka mõni kogenum reisimees teab sõna sekka öelda.
aga minu arust peaksid korralike autokaupluste või rehvikodade töötajad matsu paremini jagama kui suvalised netikommentaatorid ja ka minu arust ei päästa miski selle eest kui rehv ribadeks, aga kui tegu naelaauguga, siis on tavaline vaht igati abiks. miskipärast ma ei usu mingitesse ennetavatesse asjadesse. aga see minu probleem.
ja mis kindlasti reisile kaasa võtta- väike 12V kompressor ning kasvõi tavaline õhukumm ja paar heeblit- tegija mees on suuteline tee peal niimoodi rehvi korda tegema..
Võibolla mõnel autol on selline süteem, mis asub kusagil rehvi-velje sisepinnal. Enamusel aga nii pole ja rehvirõhkusid (ratta pöörlemiskiirusi) võrreldakse ratta pöörlemis-kiirus-ABSi andurite kaudu.
Võid sa tuua välja mudelid millistel kasutatkse ABS-i andureid rehvi tühjenemise hindamiseks. Sellel jutul võib olla küll mingi iva sees, kuid kui autoinsenerid on valiku ees, kas lisada autole rehvisurve mõõtesüüsteem või ESP/ASR mis kasutaks samaaegselt ABS andureid siis valik oleks viimase kasuks. Andurid loevad küll ratastes erinevaid pöörlemis kiiruseid, kuid rehvirõhu täpsuse hindamiseks jääb sellest väheseks. Antud lahendusest piisab ainult teada saamiseks ,et rehv on ribadeks ja sõidad velje peal. Tegelikult kasutatkse ikkagi rehvi siseseid andureid mis saadavad signaale ja vastavalt siis kuvatakse milline rehv ja kui suur surverehvis on , lisana võib saada infot rehv temp.-ist ka. http://www.vapa.fi/schr_pdf/chap1.pdf
Bmw Tuunijale üldiselt ei meeldi, kui teda halvustatakse ja siis ta muutub närviliseks ja hakkab kriiskama. Eriti ei meeldi veel talle see, kui tema sulaselget tõejuttu maha materdatakse või ümber lükatakse. Rääkides siis nendest "rehvi täitmise ainetest"....no, mis seal enam rääkida, kõik on juba siililegi selge. Ja jäneselegi on selge. Isegi hundile on selgemast selgem. Ja karule on selge ning rebasele, rähnile on selge ja selge on ka rästikule, et need vahud ja värgid tõepoolest ongi olemas ja nad töötavad ! Kujutad sa pilti ! Kujutage nüüd järgmist situatsiooni: sõidab mees, autoga. Järsku käib ilge pauk. "ahha !" mõtleb mees. Ja ega muud midagi mõelda ei olegi, sest rehv on täiesti ribadeks ja ei aita ei ükski vaht ega plöga. Teine situatsioon: sõidab see sama mees, jälle autoga. Politsei annab peatumismärguande. Mees on aga joonud ära eelnevalt 2 liitrit alkohoolset jooki "jägermeister" ja ei söanda peatuda. Politsei tulistab mehe peatuma sundimiseks auto rehvidesse. Kõib jälle pauk. "Ohhoo!" mõtleb mees. Ja rohkem talle midagi muud pähe nagu ei tulegi. Nii. Kolmas, pisut reaalsem situatsioon: jällegi, mees, sama mees kes ennegi figureeris, on NASA kosmose süstikus ja viibib avakosmoses. Vaatab planeedi Maa suunas ja mõtleb, et "tõitsa ulme ikka, mida tänapäeval kõike välja ei mõelda, rehvi täitmise ained ja......"
Mina pöördusin siia asja pärast, vaatamata grammatika "longamisele" ja mingil imelikul põhjusel eeldasin, et inimesed, kes teavad asjast midagi oskavad ka nõu anda.
Eksisin.
Väidetavalt pidi see inimlik olema.
Siin tulevastele põlvedele oma kirjatükiga "rõõmu" valmistavale kodanikule pean mainima, et mul on hea meel, et meil osatakse neile (tulevastele põlvedele) ka meie loomadest kirjutada, äkki nad vaesekesed (tulevased põlved siis, mitte loomad) ei teagi kui targad loomad meil on siin olnud...
Mingil põhjusel oled välja jätnud näiteks ninasarviku, millest too võib ju solvuda ja nii, oravad ja veel mõned loomad/loomakesed.
Väga ilmekas situatsioon kirjeldus on ilmselgelt ka sulle omane (tea kas äkki teenid leiba sellega? Äkki mõne "s razmahhom" erakonna juures?).
Tänan abi eest (sarkasmi ja irooniaga).
Aga nendele kellel asja vastu huvi ja kunagi sellel teemal siin abi otsivad...
Käisin siis spetsialisti juures, kes seletas mulle (mina vana inimene ei suutnud muidugi konkreetseid nimetusi meelde jätta AGA lühidalt ja teemasse järgnevalt), et on olemas kahte sugust vahendit.
Üks siis selline nagu see ülalmaintud air-seal, ehk siis rehvi lastakse mingit vedelat ainet, mis siis sõites ühtlaselt jaotub rehvi sisepinnale ja augu tekkides selle ka koheselt kinni katab (väidetavalt pidi hakkama saama suht suure torke auguga, "suht" jäägu siin täpsustamata).
Teine aine pidi täitma rehvi konkreetselt ja tegemist oleks siis "täis" rehviga (parema väljendi puudumisel, seletan KÕIK üksipulgi lahti, sest muidu võib ju mõnedel kommenteerijatel jääda mulje, et ma olen lihtsalt lamp, kes lambist nende lõbuks ja nende tarkuse demonstreerimiseks teemasid siia tekitab). Ehk siis tsiteerides spetsialisti "too on mõeldud laadurite, veokate ja muude taoliste rehvide täitmiseks teatud tingmustes ja sõiduautole seda ei soovita kuna tegemist oleks siis nagu "kustukummiga" täidetud rehvidel sõitmisega.
Mina sain oma vastuse kätte, tunnistan oma lollust ja kaaskodanike õelust (ei oska seda muud moodi nimetada), et siit asjalike vastuseid on väga keeruline saada.
Mis mõte sellistel anduritel üldse on, kui puudub võimalus kiirelt ja mugavalt rehvi parandada, et saaks edasi sõita.
Juba väike rehvirõhkude erinevus muudab ratta pöörlemiskiirused erinevaks.
Seda, et rehv on ribadeks tunneb vast iga normaalne autojuht ilma anduritetagi.
Ratta pöörlemiskiiruste erinevuste järgi rehvirõhkude hindamise süteem läbi ABS-i andurite on peal näiteks paljudel VW-Audi-Seati-Škoda mudelitel. Loomulikult ei anna selline süteem konkreetse rehvi rõhu näitu (ja mis sügavam mõte sellel olekski), vaid hoiatab märgutulega, kui üks rehv on fikseeritud väärtusest tühjem.
püüaks siis ilmselt ainukese siinse "praktikuna" kah natuke sõna sekka ütelda.
Sai see "air-seal" oma kahte autosse eelmisel kevadel sisse lastud.
naise sõiduautosse läks 250 ml ühte rehvi ja minu Jeepi 500 ml rehvi.
Maksis Fixuse poes 390 eeku liiter.
seega naise auto "torkekindlaks" muutmine maksis 390 eeku ja Jeep 790 eeku.
Sügisel läksin rehve vahetama naise autol ja rehvivahetaja leidis rehvidest 2 kruvi!
Rõhk oli säilinud, seega korralik kraam. Uutes rehvides seda küll kasutada ei saanud, kuna seal oli igatsugu kummisodi sees, aga see raha tasus ennast kindlasti ära.
Pudelil oleva kirja järgi peaks ta lappima ära kuni 15 mm torke.
Igal juhul kasutan edaspidigi. Oma masinal on lamellid, seega pole infot, mitu auku seal võib olla.
Mida tuleks lasta kummi sisse kui see umbes nädalaga täiesti nädsaks läheb, 2,2bar>1,1bar ja 2,2bar>1,6bar?
Ja hakkas see pull ainult esirehvidega kohe pärast ülevaatusel käimist. Varem sellist asja olnud pole. All teist talve ja ainult paar tuhat sõitnud korralikud naelad. Kas ülevaatus võib süüdi olla?
Süüdi võivad olla roostes plekkveljed ja rehvi ja velje vahelt pääseb õhk välja.
Rasvanöörid, rehviparandusvahud jne. on mõeldud ajutiseks parandamiseks ja rehv tuleks ikkagi korralikult parandada paigaga (nn seen) rehvitöökojas.
Kahjuks hoitakse raha kokku ja seda alati ei tehta ning õnneks on paljudel hästi läinud.
Mul oli ka probleem rehvidega, mis aeg-ajalt tühjaks vajusid, mõnikord pidas nädalaid, mõnikord 1-2 päeva ja oli ainult 1 att sees. Lahendus oli lihtne, rehvivahetuse ajal tuli veljed terasharjaga täiesti puhtaks kraapida, peale seda tundub täitsa ok. Mu valuvelgedel oli see äär, kuhu rehv peale tõmmatakse, päris must. Kuid hullem oli see, et "määrdunud kihi" alt paistis ka oksüdeerunud pind...ja kui selle ka maha kraapisin, siis sain alles rehvi pidama.
Ei saa veljede viga olla, uued valuveljed said koos rehvidega ostetud ja siiamaani 2 aastat pidasid korralikult, aga pärast ülevaatuselt tulekut garaažis 3-päevase seismisega soss!? Kas rehvi enda naelad ei saa ekstreemolukorras kuidagi kahju teha?
nagu siin eelnevalt sai mainitud, kasutasin "air-seal" rehvihermeetikut oma abikaasa autol, kus probleem oli sama - velgede ja rehvi vahelt lasi õhku välja. kummimees laiutas ennem käsi ja ütles, et tuleb veljed välja vahetada.
keegi siin rääkis vahtudest, mis on ajutised. väga õige, vahud ongi ajutised ja rikuvad rehvid ka veel ära, "air-seal" annab müügimehe sõnade kohaselt rehvi eluaegse garantii ja poolteist aastat kasutatuna julgen kinnitada, et siiani toimib
Väga huvitav vaadata pärast mitu aastad mis siia on kirjutatud.
Miks ma üldse siia kirjutan on sellepärast, et see mida siia on kirjutatud abs andurite kasutamisena rehvi rõhu kontrollina on paiguti vale. Abs andur mõõdab iga rehvi pöörlemise kiirust ja kui üks rehv põõrleb MÄRKATAVALT erineva kiirusega võõrelduna teiste rehvidega, siis üldjuhul tegemist on rehviga mis on tühi.
Kogemusest võin õelda et enda autol kus on abs süsteemile põhinev rehvirõhusüsteem, hoiatas Soomes kiirteel vasakpoolse tagumise rehvi rõhu vähenemisest. Pärast kui sai rehvi alt ära võetud, sai aru et edasi sõites rehv oleks iga minut puruks läinud ja seda kiiruses 120 km/h. Ei tea mis tagajärjed edasi sõites oleks olnud kuid kõige halvemas olukorras oleks saanud kuulsaks Soome ajalehes.
Vahtudest mainitagu seda, et kui sul rehv tühjeneb stabiilselt üle mitme päeva, siis vaht aitab kaasa juhul kui rahakott ei kannata uue rehvi ostmist.
