Tulin just väljast ja Tallinna lumekoristamise pärast üsnagi pissed off! Nimelt pühad läbi ja tahtsin parkida jällegi autot linnas maja ette. Siinne kvartalilõik kesklinnas on ca 100m pikk ja tee ääres pargib "statsionaarselt" mingi 4 autot. Enne oli üks ka minu omadest, aga maale minnes sõitsin selle hangest välja. Nüüd tagasi tulles avastasid aga sahamehed, et tühjaks jäänud kohale on hea lund lükata. Pole ka see "minu koht" mingi erand, kuna sisuliselt terve tänavaäär, seal kus normaalselt autod pargivad, on praegu ca meetri kõrgused lumepudru vallid. Varasemad aastad on olnud nii, et need kohad, kus autosid pole (antud juhul 100st meetrist ca 80m lõik), on lükatud puhtaks ka autodest vaba olev tänavaäär parkimise jaoks, aga sel aastal millegipärast mitte. Sellest edasi natuke hiljem.
Loomulikult polnud mul muud teha, kui viskasin sellesama lume tänava peale tagasi. Läksin siis autot võtma, et see sinna sõita, aga nagu tellimise peale tuli siis sahkade RIVI! Jällegi lükati see tühjaks roogitud plats mujalt tänavalt saadud lund täis!! Oleks siis olnud üks sahk, aga sõitsid 4 (neli!) sahka järjest kaherealisel tänaval ja lükkasid NELJAKESI lahti ÜHTE rida! Kusjuures vist tõesti olid kõigil ka sahad all, samas vähemalt ühel autol hakkas silma ka soolapuistur, aga see ei töötanud. Vägisi tekib mulje, et nii kogutakse omale tänavapuhastuse kilometraazhi (4tk puhastavad ühte rida), kuna reaalselt saaks ju 4x rohkem puhastatud, kui sõidaksid kõik eraldi lahti neid üherealisi tänavaid, kuhu pole sahk juba ammu jõudnud, otse siin naabruses...
Nüüd oli lund juba rohkem selle koha peal. Loopisin selle tagasi teele (no kuhu mujale ma seda laga loopida oleks saanud, hoovi poole murule seda soolast ***** ometi ju ei loobi). Sõitsin oma auto paika ja juba oli tänaval esimene auto minu poolt teele tagasi loobitud lumme kinni jäänud. Tagurdas, võttis hoogu ja sai sealt ikka läbi. Ehk saavad ka järgmised.
Miks ma seda üldse kirjutama hakkasin? Nimelt on üks väikene erinevus eelmise aastaga: varem, kui puhastati ka tänava servad, et autod parkida saaks, lükati kõik see lumi siin järgmise maja taga olevale päris suurele platsile. Suvel tehti sinna aga tasuline linnaparkla. Varem oli parkla täituvus silmaga hinnates 80%, peale tasuliseks muutmist 10%. Kui tuli lumi ja teeservad olid autosid täis, oli parkla täituvus endiselt 10% juures. Nii kui maja eest mõni auto ära sõitis, lükkas aga sahk sinna kõrge valli ette, et sinna enam keegi tagasi ei pääseks ja praegu on selle tasulise parkla täituvus juba üle 50%. Loomulikult on seal väga palju ruumi ka lume jaoks, aga vist saite juba aru, miks tänavate äärset lund sinna eest ära ei lükata (muidu pargiks need samad kesklinna elanikud oma auto tänava äärde, aga nüüd maksavad lisaks oma aastasele parkimistasule veel ka tasulise parkimise maksu). Väga raske oleks uskuda, et see järjekordne jokk sahameeste endi väljamõeldud oleks, pigem ikka käsk ülevalt poolt, aga tõesti, kõik on ju juriidiliselt korrektne, süüdi on vaid ilmataat, linn "muretseb" elanike pärast ja hoiab lausa nelja saha abil ühte rida vabana, lisaks täitub linnakassa parklast saadud lisatasude arvelt ja varsti on linn jälle täis valimispropagandat ning võidab see, kes saab kevadel lume kadudes öelda "tehtud"... kas ma olen tõesti liiga paranoiline?
See Mustamäe jutt ajab ka juba oksele! Elan ise ka Mustamäel ja tõesti on parkimisega probleeme, kuid lume lükkamist ei taha siin ka kuidagi toimuda! Mõistan, et kohati sahad ei mahu autode vahele jne, aga ei olegi siia vaja mõnda suurt lumekoristusmasinat soolapritsiga, tavalisest väiksemast traktorist piisaks! Tundub tõesti nagu eelpool kõneleja ütles, et ootame kevadet ja seni tuleb metsa suusatama minna. Kütusehinnad ka idiootselt kõrged nii, et vaikselt hakkavad need kriteeriumid täituma miks autot pole mõtet lumehanget välja rabeleda!
Kärsaga täitsa nõus.
Sellist jama pole varem olnud.
Elan ka kesklinnas ning tänavaäärde on lükatud suured vallid, nii et autot pole kuhugi panna.Ainult, kui ise kaevad valli augu.
Ja kui varasematel aastatel toimus ka lume äravedu, siis see aasta võib vist sellest ainult unistada.
Tundub et Edgarogradis on asjad siis senini olnud väga hästi. Ma elan Tartus ja olen kogu autoomanikuks olemise aja oma autole pidanud ise kaevama augu tänava äärde akna alla, ma ei saa aru, mida siin imestada on. Viimased paar aastat elan küll teest veidi eemal kortermajas, aga ka seal lükkab sahk 2 korda päevas teeotsa kinni ja siis tuleb see endal lahti kaevata.
See, et lund nüüd nii palju on ja seda eriti kuskile loopida pole on muidugi paha.
Ja lume sõiduteele loopimine võiks olla karistatav, see muudab tee ohtlikult püdelaks, sõidad puhtaks lükatud teed 50 km/h ja siis hopsti tõmbab kogu auto sinna lumme nagu tati sisse kinni ja võib visata ei tea kuhu ära või teele risti.
helista linnavalitsusse ja küsi kui palju nad järgmise aasta elaniku parkimiskaardi hinnast alla teevad kui parkida ei ole kusagil.muidu on nad ikka kole kiirelt trahvi tegemas kui kaart õigesti paigutamata aga nüüd lund ei korista keegi.ise elan lasnamäel ja siin majade juures niigi nappe parkimiskohti nüüd veel umbes poole võrra vähemaks jäänud.
Jäägem ikka eesti keele keskseks. Mitte Edgarograd, vaid ikka Edgarilinn...
Ja kui lumi ära tüütab, külastage eelpoolnimetatud külastage Jaanuselinna Nuustakut. Siin lund poole vähem!
Ptui, lisaks lumele räägitakse ka arvutiviirusepandeemiat. See viirus on vist mu sõrmedesse karanud, aga kaine inimene saab mu eelmise postituse viimasest lausest loodetavasti aru vist küll.
Hääd lume aastat! Eriti päälinna!
Lund pole ammu juurde sadanud, ometi pole viitsitud vähemalt siin kesklinnas, kus mu kontor/linnakorter on, veel tänavaservasid puhastama hakata. Mõni õhtu tagasi oli järsku terve rida veoautosid-traktoreid vastasmajade esist puhastamas. Läksin juurde ja küsisin, et kas sõidan praegu enda auto kah hangest välja (ainus auto, mis suutnud end teeäärsesse lumepudrusse sisse rammida), kui nad hakkavad meie poolt tänavat puhastama. Sain vastuseks, et nad ei kavatsegi meie poolt puhastama hakata - kaks vastasmaja tellisid eraldi selle lume äraveo, mitte ei organiseeri seda linn. Helistasin siis vastasmajast tuttavale ja küsisin - nad olid arvestanud, et oma rahade eest lume koristus tellida on odavam kui terve maja autode jagu maksta igapäevaselt tasulise linnaparkla makse. Päris hea äriidee, et linn tellib (omadega seotud) erafirmalt lume äravedu, nad ei jõua vedada kuna on nii palju muid tellimusi ja need muud tellimused on tekitatud sellega, et linna tellimusi nad täita ei jõua ning sisuliselt õnnestub küsida raha selle sama asja eest, mille eest niigi linn neile juba maksab. Tase! No tule ansip appi pealinlastele...
Piirivalve näitab lumega ahenenud parkimisvõimaluste korral erilist nutikust: endise kino Rahu ees keeras EPV numbrimärgiga auto hommikul jalakäijate rajalt otse kõnniteele ja parkis jumala rahus tervet kõnniteed blokeerides, kuni üks autos olijatest kioskist mahorkat ostis. Kui küsisin, kas mina jalakäija pean autost mööda lumevalle mööda roomama, vastas piirivalvevormis paksuke roolija lahkelt "Jah!" Politseinikud viimasel ajal küll enam sedavõrd ei ülbitse kui nende uued kosilased ühendametis.
Korra 10a tagant tuleb korralik talv. Põhjamaades ollakse rahul ja näiteks Helsinki linn ei kavatsegi rohkem raha kulutada lume koristamiseks, kui tavaliselt. Miks peaks meie vaesed maksumaksjad nõudma paremaid tingimusi?
Põhjus, miks see teema sai tehtud, hakkab üha selgemaks muutuma. Veel natuke aega tagasi oli eelpool mainitud maja ette roogitud puhtaks kohad 6-le autole (eraldi, mitte järjest). Sellest saaksin veel aru, kui sahamees lükkab lihtsalt sinna serva valli, kuid mida teevad sahamehed - nad lükkasid kõikide puhtaksroogitud autokohtade peale kõrged lumehunnikud ette, nii et nende kohtade puhtaksrookimine enam võimalik ei oleks (pole kusagile lund ladustada, ca 1.3m jäise valli rookimine on veel teine teema). Samas otse kõrval puhastatakse iga päev ülima korralikkusega Europargi parklat, mis seisab peaaegu tühi... Ei lahmi siin tühja, tüüdanud juba korduvalt erinevaid Tallinna ametnikke sellega, aga avaldust pesuehtsa sigaduse kohta ei taha keegi vastu võtta, lumega seotud parkimisprombleemid on foorsmazhoormaiäss!
Mõistan ,et parkimis kohad pole esmajärgulise tähtsusega ehk olulisem on tagada ühistranspordi jne. liikumis võimalused. Millegi pärast on isegi kesklinnas osad sõidurajad lume tõttu kitsad. Kõrged hanged ja liiklus korraldus vahendid varjatud. Kuid silma ei hakka ka mingit pingutust ,et olukord paraneks. Põhjamaades on sama moodi lund rohkem kui "mullu" ja raha ka napib. Sellest hoolimatta üritatakse oma elanike eest hoolitseda. Pole kohanud Stockholmis, Oslos, Helsinkis jne. linnades ,et rohke lume tõttu oleksid sõidurajad ,liiklus korraldus vahendid nädalate kaupa lume tõttu "peidus". http://www.tallinn.ee/est/Tallinnast-veeti-moodunud-ool-valj
a-ule-700-koorma-lund?&filter_otsing_uudis_rubriik_id=35 Siit tuleb välja ,et ikka midagi tehakse ,aga segaseks jääb ,kui on erakorraline talv , miks tegeleb lume koristusega 3 firmat?
Lihtsameelsele: nõus, loomulikult on ühistransport linnatingimustes esmatähtis. Kadriorus, Veerennis jm on palju väikesi tänavaid, kuhu ühistransport ei satu. Probleem polegi mitte erakorralises talves, vaid selles, et linn sihilikult takistab tänavate ääres parkimist (ladustab lund tühjaks roogitud autokohtadele), kui otse seal kõrval seisab suur ja alati pooltühi tasuline linnaparkla, mida puhastatakse igapäevaselt. Ehk siis tekitame kunstlikult parkimisprobleemi ja ootame sõbralikult kõiki piirkonna elanikke (kes tänaval parkimise eest juba maksnud aga parkida ei saa) täitma linnakassat tasulise parkla kaudu. See ei ole eetiline viis linnakassa täitmiseks.
Seose suure lumega on tekkinud olukord, kus paljud ristmikud, ülekäigurajad jms. on varjatud kõrgete lumehangedega. Samuti on sõidurajad ja isegi sillad osaliselt lumevaalude all. Arusaadavalt on see väga liiklusohtlik.
Hiljuti tuli välja, et lumevallide ja kuhjade lubatud kõrguseks on 70 cm ja see on ka üsna normaalne kõrgus, selleks, et tagada elementaarne liiklusohutus.
Huvitav, kas selliseid kohti, mis ei vasta nõuetele on kümnetes või sadades tuhandetes?
Enamuses kohtades on olukorra eest vastutajaks riiklik asutus. Riigiasutused aga laiutavaid käsi – lume vedu on kallis. Ühesõnaga riik näitab oma kodanikele, et seadustele võib vilistada ja põhjuseks saab tuua rahapuudust.
Kui aga tavakodanik ütleb ,et ta ei jõua ülevaatuse ja kindlustuse eest maksta? Autot ei saa remontida, sest ei ole raha jms. Kui keegi aga jõi kõrtsis raha maha ja sõitis autoga koju, sest taksoraha ei olnud? Selliste vabandustega naerdakse ju välja ja karistatakse kogu seaduse rangusega. Huvitav oleks aga teada, kes vastutab tänase päeva ohtlike lumekuhjade eest?
Paljukirutud ja hirmsal nõukaajal mäletan ma pidevat lumekoristust. Tartus vedasid ZiL –id, hiljem ka KAMAZ-id nii päeval kui öösel lund. Terve Anne luht oli lumekoormaid täis. Tänasel päeval ei ole Tarus üldse lumevedu näha. Tallinnas siiski mingil määral on. Avastan ennast juba mitmendat korda mõttelt, et kas tõesti see hirmus totalitaarriik hoolis oma kodanikust rohkem. Esmalt tekkis mul selline mõte, kui sain teada, et nõukaajal ei lubatud Muuga sadamas käidelda ja välja vedada vedelkütuseid, kuna linnale nii lähedases sadamas peeti seda liialt ohtlikuks. Tänaseks on sinna loodud tõeline viitsütikuga aatompomm, mille esmane ohutsoon on vähemalt 15 km.
Lumekuhjade tõttu on kõige suuremas ohus väiksed liiklejad. Lumekuhjade vahelt ei näe nad autot ja autojuht ei näe neid. Huvitav, kui midagi juhtub, siis kelle lasub kaasvastutus ohtklikke kohtade likvideerimata jätmise eest?
