Äkki keegi on googeldades leidnud mõne lehe, kus üldise mula kõrval ka midagi asjalikku räägitakse. Omal on sindlikatus ja sinna ju soola panema ei hakka, seda enam, et kõik see sool oleks varsti räästa all lillepeenras.
Tegin omale u. 6m latist sellise vidina, millega lund maha tõmmata. Sinna on põhimõtteliselt laud otsa pandud ja laua servadest traadid lati keskele. Laua üks pool on karvane (kruvidega) kinnivajunud lume purustamiseks, teine pool sile (lume mahatõmbamiseks, et katust ei vigastaks).
Probleem:
- see latt peaks olema umbes 2m pikem, aga siis oleks see nii palju raskem, et ei jaksaks seda ülesse tõsta. Mis materjal (või mis puit) sobiks paremini?
- lati kaugem ots peabki olema raske, sest muidu ei jaksa seda alla lume sisse piisavalt vajutada. Kui kogu latt oleks kerge/õhuke ja raskus vaid otsas, oleks see terve aeg vinnas nagu vibu ja jällegi ei tuleks allavajutamine kõne alla.
- puidust varrel kipub töö käigus lumi peale ära jäätuma ja läheb libedaks. Samuti on lati läbimõõt võrreldav shampuse pudeliga. Ma ei tea, kuidas teistele, aga päev otsa sellisega tööd tehes hakkab käelihastele, lõpuks ei püsi latt lihtsalt käes enam (sest on krdi libe ju). Umbes sama efekt, nagu päev otsa telliseid visata, ainult hoiad kätega tellisest kinni hoopis laiupidi.
- kui lai ja pikk peaks olema see laud, mis toimib seal sahana? Ise proovisin erinevaid variante ja jäin lõpuks selle juurde: laius 15cm ja pikkus 80cm. Hiljem hakkasin mõtlema, et äkki oleks kasulikum teha sahk keskelt nurgaga ja laiema lauaga. Variante on palju, ise ei jõua kõike läbi katsetada. Kogemusi, mõtteid, etteapanekuid?
Kindlasti on siin vanemaid ja kogenumaid inimesi, kes oskaks soovitada midagi asjalikumat, kuna mu enda leiutatud "jalgratas" pole kindlasti parim lahendus. Thanks kes viitsib kaasa mõelda!
ei tea muidugi kui kõrge katus on,aga mina lahendaks asja nii.sul peaks olema abiline ,kes on teisel pool maja.viskad trossi üle katuse(trossi külge võid midagi kinnitada) ja hakkate niimoodi kahekesi "saagima".
Espakis Kaare teel oli müügil spets teleskoop ritv koos vastava plastikust roobiga selleks otstarbeks,kui ei eks,siis vist mingi pääsukese kanti raha taheti selle eest saada.
30x45 6m.latt,selle külge kinnitasin Fiskarsi reha.See system toimib päris tõhusalt.No kui endal rammu ja tahtmist napib,siis võib tellida ka mõne töötu seda tegema.Arvan,et pisike töötegemine ei tee kellegile liiga.Igatahes JÕUDU TÖÖLE!
Aga ise meisterdasin vineerist lumelabidale taha ca 5m pikkuse täiendava varre ja kühveldan sellega katuselt lund alla. Labida saab lükata katuse ja lume vahele ja nii saab alati vaid labidajagu lund korraga alla tõmmata, ilma et riskiks tööriista lõhkumisega.
Praegune lumi katustel on pealt küll pehme, aga all on jääkiht.
Nagu ma aru sain, on sul ühekordne maja. Vaevalt, et teiselt korruselt lund lükkad. Võta redel ja juba valmistehtud asjandusega tee seda lumelükkamist redelilt. See puuduolev 2m ongi käes.
sooviks teada mis konstruktsiooniga need katused on, et lumi tuleb maha ajada.
Kui ikka nõuetele vastavalt ehitatud siis ei ole vaja lund maha ajada.
Vaadake oma projekte ja kui seal on arvutused tehtud ja vastavalt ka ehitatud siis võite öösel arhulikult magada. See lumi mis hetkel katusel ei kata pooltki normatiivist.
PS. siin vahepeal tähtsad ninad lehtedes kirjutasid, et kui sulaks läheb siis on pistets. Ei ole, lume kaal ei muutu sulades, vaid ruumala väheneb. elementaarne füüsika.
Soovitaks nedel leheneegritel kausiga lund tuppa tuua ja siis üles sulatada, kaal ei muutu.
Kah maja omanikule- sellest teemast on tänases ÄP 2lehte juttu. Lühidalt on seal kirjas ,et lume keskmine mahukaal värskelt sadanud lumel 0n 100kg/m3; paar tundi-paar päeva seisnud lumi 200kg/m3; paar nädalat kuni kuid seisnud lumi 300kg/m3 ja märg lumi 4ookg/m3. Ehk siis minu arusaamist loogika selles, et lumi vajub kokku ning uus lumi ladestub selle peale. Sellest ka kaalu suurenemine. Samuti seob lumi niiskust/vett ja ei lase sellel ära voolata- seega sula saabudes suureneb ka katusel oleva koormuse kaal. Katseks võib võtta lihtsalt kohevast hangest kausitäie lund ja teise kausi märga lund jõuga täis suruda- tulemus peaks selge olema ;-) PEACE
sulades muidugi ei muutu, aga oi kui hästi jääb sinna svammi sisse kinni sadav vihm ja hetkega on 1m2 kaal 200kg ja 100m2 juba 20tonni! praegu on katusel heal juhul paar tonni lund. Ise ma ka ei muretse selle lume kaalu pärast, sest maja sai vastavalt ehitatud (ega 5x20 pruss max 4m sildega ei vaju nii naljalt läbi) ja nii kaua kuni lumi peal, hoiab see ka soojust. Kuigi ka see soojuse hoidmise asi katusel on vähe oluline minu maja puhul, põhiline soojakadu on aknad jm avatäited!
tänases lehes oli ka juttu, et hetkel ei ole vaja viilkatustelt lund alla ajada, kuna kogus on liiga väike.
AS Toode kirjutas nii.
Ehk siis kõik tyaandub ikka kvaliteedile, mitte bursuide ehitatud majade nõrkusele.
2002 aastal oli minu majale tuisanud ühele poole viilu 1,3 meetrit hange. midagi ei juhtunud. sulas kevadel ära.
Mulle mõttetu rääkida seda, et projekteerimise ajal oleks pidanud mõtlema selle peale, kuna maja on ehitatud 130a tagasi ja katusekonstruktsioonidki pärinevad sellest ajast. Katuse kattematerjal alles paar aastat vana (sindel, see seab ka piirid puhastamisel, vigastamise oht), mõni üksik ajahambale jalgu jäänud katusekonstruktsiooni osa sai ka vahetatud renoveerimise käigus, samas tänapäeva hoonetel on sarikaidki 3x tihedamalt, kuid varasema katusega sinna katusele nii palju lund ka kinni ei jäänud.
Lume raskusest: kui palju kaalub labidatäis kohevat ja äsjasadanud lund ning labidatäis kinnivajunud lund? Sisuliselt on seal katusel ju üle meetri lund (võibolla ka rohkem, kuna katusel tuisanud lumi on raskem kohevast), täpselt nagu ka maas maja kõrval. Külas aegajalt samal põhjusel katuseid sisse vajunud, võibolla kardan asjata, võibolla mitte, aga see on tagantjärgi tarkus...
Muide, redeli pealt on jube raske tegutseda kümneid kilosid kaaluva 6m latiga nii, et kõik lume (räästani) katuselt kätte saad. Seda enam, et redel ei tohi liikuda küljepeale (murrab sindli nurkasid, suvel seda lihtne vältida, talvel võimatu) ja otse räästa all on kuni 1.5m lumehang katuselt tulnud lumest. Üle katuse "saagimine" kah ei sobi, sest puidust harjalaud saaks päris kõvasti viga, kuigi mõttena on see väga huvitav ja mõne teise katuse puhul vast isegi hästi toimiv variant.
Lähen uurin seda Espaki varianti. Mitte et kõike kohe ostma kiirustaks, aga nähes teiste lahendusi õnnestub ehk omale ise midagi paremat valmis meisterdada.
Loomulikult on soovitatav vanal majal lumi katuselt alla ajada. Sarikas võib tugev olla, aga kas ka kõik ühendused( penn, laetala, müürilatt ) vastu peavad? Mul maal on üks lamekatusega sara , sarikad on 5x15 ja ca 5.5 m, samm oli ka mingi 1.2 m vist. Lund pole sealt kunagi maha ajanud ja hämmastaval kombes sisse pole kukkunud. Enne vist kukub majal katus sisse, kui sel saral.
Usu või ära usu, aga samuti u.100 maamaja, ühekordne nagu ikka ja lume kogust olen vähendanud sedasi: ronin redeliga katuse harjale ja hops tuiskad ise sealt alla. Kiirust saad pidurdada käsi või jalgu harali hoides. See eeldab muidugi et räästa all on piisav kogus lund et esimesi kukkumisi vältida.Samas kui sul on ka piisavalt suured ja maal kasvanud (kogemustega ja turvalised ronijad) siis andku aga minna. Lastele vägagi lõbus, kuid algul proovi ise järele. Tundub naljakas, aga.....:)
Lugesin hiljuti lehest (Postimees vist) kuidas kindlustus (If ) hoiatas et katuse sissevarisemisel seda kahju nemad ei hüvitata ning majaomanikud peaksid ikka lume katuselt eemaldama.
Soovitaks omaltpoolt majaomanikel enne libedale (viil)katusele ronimist end õnnetusjuhtumi vastu kindlustada :).
see ülesvisatud lingil olev roop on küll lahe. natuke mõtlemist ja pusimist ning valmis ta ongi. ja kuna sinna alumise serva külge tuleb ka see lint siis see peaks ju kaitsma ka sindelkatust. siis vaja kärsal leida ainult 2 meetrit pikem latt ja ainult kühvelda või mõtle omale kuidagi ka sellised jätkud nagu seal videos.
Oht on tänapäeva nö "kolmepõrsakese" lamekatusega pappkarpidel, aga vanad majad, mis on kestnud aastakümneid, ei tee see mingi lumetörts küll mitte midagi.
Vanasti (20 ja enam) aastat tagasi olidki sellised talved ja ei kuulnud küll, et keegi kuskil katusel agaralt lund oleks kühveldanud.
Jällegi varrest välja imetud paanika!
eksid, ega see, et mõned majad on ainult kipsist ja villast ehitatud ei tähenda, et kõik uued nii on. Kõik tuttavate majad mida mina tean, on oluliselt paremini-tugevamini ehitatud kui need vanad majad. Sarikad on võibolla küll samade mõõtudega, aga palju tihedamalt. Ei ole mõtet võtta mingit sellist üldist ajakirjanduse tekitatud suhtumist, et kõik uued majad on halvasti kokkuklopsitud kipsikastid!
Arvan et uute majadega mõeldi kinnisvarapoolt ehitatud müügimajad mis kerkisid põldudele nagu seeni pärast vihma. Esimene maja ehita vaenlasele,teine maja müügiks ja kolmas endale.
Plastist mururehale aretasime pika varre taha ja sellega siis uuristasin lumekihi alt kuni kamakas lahti murdus ja alla libises. Suutsin tekitada ca 0,5-2 ruudused tükid ja läks üpris kiiresti.
Kuulge, kui see maja on juba 130 aastat vana ja pole sisse kukkunud, siis miks ta nüüd peaks seda tegema. Arvate, et tänavune lumepaksus on mingi ime. Vanasti oli lund ikka tunduvalt rohkem ja midagi ei juhtunud. Asjatu paanika.
Üks variant on visata pikk köis üle katuseharja ja mõlemalt poolt "saagima". Ehks siis lõikad lume altpoolt lahti ja kui on piisavalt suur kalle, jookseb ise tükkide kaupa maha. Katsetatud T kujulise põhiplaaniga maja katusel, oli kohati ebamugav aga enamuse lumest sai maha.
See köiega saagimine on väga vale värk ,paljudel majadel on plekkkatused ja köis kratsib kindlasti katuseplekil värvkatte maha(just harjaplekilt) ja varsti katus roostetab ja augud plekis ei ole väga kaugel tulevikus.
Majal ja abihoonel on korralik viilkatus ja nendega probleemi pole. Kevadel sulaga tuleb ise mühinal alla. Garaazil on aga lamekatus, käisin täna üleval, lükkasin labidaga kogu kuhja alla ja asi unustatud.
Eelmine talv seda osta ei õnnestunud. Sügisel hakkasin juba otsima, igal pool öeldi, et oota talv ära. Nii kui esimene lumi maha sadas, oli juba igalt poolt vastuseks et "läbimüüdud" ja ei tea, kas/millal jälle/üldse tuleb. Mitmel pool öeldi otse, et hea meelega müüks, kui vaid keegi müüki tooks. Sealt tekkiski mõte tegeleda natukene tootearendusega. Tulemus (nn töötav prototüüp) on siin piltidel näha. Nii et kes tahab enda jaoks valmistada või viia kauplustesse müüki, siis igaks juhuks toon ära ka mõõdud.
1. Vars peaks olema kindlasti mingisugune nelikant (mitte ümar) materjal. Ise valisin kerge alumiiniumi. Enda omal on pikkust 8m (2+2+2+2), esimene ja viimane meeter peenemast materjalist, keskosa jämedamast. Enamus ühendusi tõmbeneetidega, keskelt kruvidega (et saaks koost lahti võtta).
2. Kolmnurgad tugevdusteks on tehtud ebasümmeetrilisest alumiiniumvinklist, kõigi pikkused 60-70cm vahel.
3. Plaat enda omal 110cm, kitsamaga oleks vast kergemgi (samas aeglasem) tööd teha. Ise kasutan vineeri, kuna on sindlikatus ja see ei tohiks olla eriti kõvem kui katus, et mitte viga teha. Muidu plaanisin teha teiste eterniitkatustega hoonete puhastamiseks õhukesest tekstoliidist plaadiga. Plaadi kõrgus juba vastavalt oma maitsele, ca 30-40cm on enam kui küll. Plaadi kalle võiks olla muudetav (olenevalt hoone katuse kaldest). Minul on muudetav u 45-90 kraadi, kasutan seda peamiselt kusagil 60 kraadisena kõige sagedamini. 35m pikkuse talumaja puhastamiseks päris paksust ja tihkeks vajunud lumest kulus poolteist kuni 2 tundi.
Hind nt Bauhofist ostetuna detailidel kokku ca 600kr.
Kogu kontsruktsioon on niiviisi tehes suhteliselt "vedel". Tegin seda vidinat ise "sada korda" ringi, et saada enda jaoks optimaalne. Ise eelistan vedelat, kuna vedel on kergem ja vedela varrega solgutades saab ligi poole lumest maha juba ilma sikutamatagi (vt kõige alumine pilt). Eelmine aasta tegin ise täiesti jäiga ja ümara 6m puidust varrega, see ei püsinud käes, raske oli keerata ja nagu töö käigus selgus, polnud ka selle jäikusega midagi peale hakata, sest kogu konstruktsioon töötab tõmbele mitte tõstmisele. Külje peale nihutamiseks vedela varre puhul vaja lihtsalt astuda samm tagasi ja samm kõrvale ja diagonaalis ülespoole lükata (mööda lund lohistades). Kui kellelgi häda käes, ehk sai siit mõne idee.
huvitav ja hea mõte, kuid anna andeks, näib kasutu.
lamekatuselt sellega lund ei tõmba, korraliku viilu peal oleks nagu asjatu? miks sealt lund maha tõmmata, kui maja just karjuma ei hakka? paremini sooja peab.
Sellepärast, et seda nõuavad kõik kindlustuslepingud ja ega talv homme veel otsa ei saa.
EDIT:
#lamekatuselt sellega lund ei tõmba
Testitud, saab lükata sahana kihthaaval ka lamekatuselt, ainult et ei saa eriti sügavale lumme sisse vajutada - st pointless, kuna lamekatust mööda saab ka ise ringi jalutada ja sealt lumelabidaga visata.
Tekib samuti küsimus, milleks?
Saan aru, et Kärss elab auto24 ja muudes foorumites, pidevalt sõna võttes ning soovides endast jätta muljet nagu oleks tegu kõigeteadjaga. Naljakas vaadata kuhuni igavusest juba asjad küündivad. Varsti tuleb lumesorteerija ?
Hoidsin aega kokku ja kutsusin kaks julget poisi, kes tegid maja ja sauna katused puhtaks. Palju maksma ei l'inud ja ise olin muretu, tegelesin oma tööga.
TO cfi: küsid milleks? Juba vastasin sellele, seda nõuavad kõik kindlustuslepingud. Kas poleks natuke pointless maksta kindlustusele tuhandeid täiesti asjata, kuna jätad omapoolsed lepingutingimused täitmata?
Ja teiseks, ma ei esine kusagil inimesena, "kärss" on lihtsalt tühipaljas kasutajanimi ja mitte kedagi ei huvita see, mida mingi kasutajanimi päriselus teeb, vahet pole kas kärss või registreerimata ja pidevalt nime muutev cfi. Erinevalt Sinust ma lihtsalt ei viitsi pidevalt uusi kasutajanimesid välja mõelda.
Kui eemaldate katuselt lund, siis katusekatte vigastamise vältimiseks ei ole vaja minna põhjani. Katusele võib vabalt jätta 5-10 cm. kihi.
Ise tegelen küll põhiliselt lamekatustega, kuid ka viilude puhul on see soovitus asjakohane.
Kui saate, siis kutsuge katust puhastama katusemehed, kes neid reaalselt paigaldavad. Nad tunnevad üldjuhul asja paremini ja vigastavad katet harvemini. vigastuse korral on võimelised ka parandama.
Nõukogudeaegsetel korterelamutel tuleks enamik lamekatuseid rahule jätta. välimise äravooluga alasoojustatud katsele on vajalik siiski purikate eemaldus ja soovitavalt ka vähemalt osaline lume eemaldus. Sisemise äravooluga katused tuleks rahule jätta. Puhastada võib vaid ventilatsioonikorstnate ümbruseid ja kanalisatsiooni tuulutuse läbiviikude ümbrused.
Katuseid tuleb puhastada plastlabidate ja harjadega, mitte mingil juhul metalllabidate, kirveste ja kangidega nagu meil näha võib.
Nii. Vaatame filmi ära. Ja siis võtab Kärss kätte ja ehitab oma 8meetri pikkuse lumesorteerimismasina natuke ümber, tõmbab katused möödaminnes vaevata puhtaks ja ka kindlustuseonud saavad peale seda ratsionaliseerimist üpris rahulikult magada .
Jube nutikas ikka see kilega versioon, sest nagu mu jutust juba varemgi kõik aru said, siis vähegi paksema lumekihi puhul ma enda omaga ühe korraga kogu katuse pikkuses lund alla tõmmata ei suuda, vaid koorin nö kihtkihilt ca meetri laiuste ribade haaval. Ning ma ei taha kuuldagi sellest, et peaks veel katusele ronima:)). Idee on tõesti geniaalne, kindlasti on kuidagi võimalik teha sarnane kilega roop ka teistpidi, et lükkad altpoolt ja lumi tuleb mööda kilet alla (omale piki nägemist).
Intsu antud lingi kommentaariks, et täna käis külas sõber Lapimaalt, ütles et oma eluajal pole ta omas kodus nii palju lund veel näinud kui minu juures ja ka praegu on terves Lapis oluliselt vähem kui Põhja-Eestis. Jama nimelt selles, et elan üsna mere ääres lageda välja servas ja tuisk jätab just sellistesse kohtadesse maha selle lume, mis lagedal tuulega kaasa läheb. Sellepärast ongi mul lumi katuseni ja varsti pole enam kuhugi alla tõmmata. Sama jutt ka küla vanimatelt inimestelt, et nende eluajal pole siin nii palju lund veel nähtud ja praegu alles jaanuari algus... Muide külas päris mitmed on ostnud selle poes müüdava 60cm laiuse katuseroobi 1200kr-ga, ainult paar inimest on viitsinud ise teha, masu taganeb vist:)
Jälgige renne. Kui katus on alasoojustatud või räästad on jäätud külmaks ( sageli ei saa katuse ja seina soojuustus omavahel kokku või on liitumine piisavalt lohakas), siis on päris suur rennide jäätumise oht. See omakorda võib põhjustada sulavee ülejooks, mis sattub seinakonstruktsiooni. Olen tänavu juba selliseid ekspertiise teinud.
Küttekaablid ka ei aita, sest pealevalguv mass on kaablite jaoks liiga suur.
Kevadeks võivad lume ja jäämassiivid renni kandurid ära painutada ja tekkivad sademevee äravooluhäired või koguni rennide lekked.
Muide selle roobiga katust koristades on ka soovitav jätta ca 5 cm lund alles. Vastasel korral võib katet vigastada.
Irw, 2 päeva "tootearendust" ja enamvähem rahuldav tulemus on käes. Enamvähem selle pärast, et see enam ei lagune ja mõistusega tehes peaks sellega kevadeni hakkama saama. Omale on plaanis teha siiski veidi korralikum ja karmimat kasutamist võimaldav asi, aga sellest hiljem. Pilt:
Plaat ees on tehtud pleksiklaasist (68kr/bauhaus), on täpselt 1m lai (2x50cm), 2mm paks (võiks olla ka 3mm, aga see teeb raskemaks) ja 50cm pikk. Ees on u 4cm serv, mis nn lõikab lumme. Järgneb alumiinuimvinkel (1m, alla 70kr bauhofis) selleks, et kui plaat on lükatud lume alla, siis aitab see paksema lume korral tükke paremini lahti murda (ilma selleta ei kipu hästi murduma tükkidena lahti). Plaadi taga servas on peenikene puitliist, mille külge on tavaliste klambritega lastud paksem ehituskile (villa paki ümbert pärit). Proovisin ka õhukese kilega, aga kile peab kannatama päris suurt raskust ja klambriaugud kipuvad õhema puhul välja venima. Kile enda pikkuseks on optimaalselt 1.5m. Kui on pikem, kipub see katuse alumist otsa tehes jääma langeva lume alla, lisaks ka tülikas ringi käia, kui seda kilet liiga palju jalus tilbedab. Lühema kile puhul ei saa lahtimurtud lumi piisavalt hoogu sisse ja ei tule täielikult katuselt maha. Nali on selles, et kui enne kulus 35m pikkuse talumaja katuse puhastamiseks ligi 2h, siis praegu ca 40 minutit ja kusjuures higisekski ei ajanud:) Suur eelis eelmise lumeroobi ees on ka see, et sellega saab puhastada lamekatuseid - lükkad aga lume alla ja tõmbad tagasi (nagu seal videos see autokoha puhtakstegemine).
Videos olev asi ei sobinud igal juhul maas seistes katuse puhastamiseks, kuna see oli liiga kitsas, kile tilbendab kõik näos, ilma plaadita ei jaksa paksemat lund läbi lõigata (see lahendus töötab tõesti väga hästi tõmbele aga mitte lükkamisele) ja plaat on vajalik ka kinnivajunud lume puhul tükkide lahti kangutamiseks (sellel minu versioonil kergitad vart ja tõmbad vinkliservaga liikuma).
Kui töö tehtud, oli selge, et tahan omale veel parema versiooni teha ja tekkis rumal mõte, et vaatan, kui palju see õrn pleksiklaasist asi üldse vastu peab. Läksin katuse kallale, kus ca meeter tihket lund ja hakkasin seda sinna alla "raiuma". Paarkümmend ruutmeetrit tehtud ja minu üllatuseks ei olnud kõige nõrgem mitte esimene serv, vaid hoopis tagumine: lumekamakad, mis talla tulid, kaalusid hinnanguliselt 100kg ringis ja need küll libisesid kile peal, aga hakkasid tekkima taha serva praod kuni lõpuks murduski taga servas olev puuliist pleksiklaasi küljest lahti. Tõenäoliselt oleks veel kannatanud, kui oleks raatsinud osta 3mm pleksiklaasi:). Esiserva lõin sisse paar väikest täket, kuna lume all olid mõned naelad eterniidist päris kaugele välja tulnud, nende vastu täkked tulidki, aga katki eriti ei teinud, kõigest täkked.
Omale tahan nüüd teha uuesti samasuguse, kuid kindlasti teen ka diagonaalid (kolmnurgad, tegelikult ei ole hädavajalikud ja pidurdavad lume allatulemist). Esiservale tuleb teha mingi kelk alla, et väljaulatuvate naelapeade taha kinni ei jääks (natuke lund võibki katusele jääda). Plaadi tahaks teha mingist muust ja mitte nii haprast materjalist, kuid ei tohi olla raskem kui oli praegune. Tekstoliit on samuti habras külma käes, paksem tekstoliit jällegi liiga raske. Siin saidki mu ideed otsa, äkki keegi oskab midagi paremat välja pakkuda?
Varrega pole samuti rahul. Erinevalt eelmisest lumeroobist, mis pidi oma nurga tõttu ulatuma "üle" lükatavast lumest (töötas tõmbele!) ja jättis ülesse väga järsu serva, saab sellele teha varre ca pool meetrit lühema, kuna see murrab lahti ka seda lund, mis jääb plaadist veel natuke kaugemale. Mis materjalist võiks aga olla vars, mida 7m tagant veel nii hästi väänata saaks, ilma et läbi paindub? Kust seda saab?
Kõige suurem probleem minu jaoks kogu selle töö juures on niivõrd pika varrega võimlemine. Mõlemad roobid on praegu 4+4m varrega, st keskelt käib lahti. Mõtlesin, et teeks nüüd uue 7m ja teise lühema u 4m varrega, et tehagi katuse alumine ja ülemine osa eraldi, muidu alumist otsa tehes ei mahu alati piisavalt taganema nii pika varre puhul. Saha tüüpi jätan vist lühema ja selle plaadi/kile versiooni tahaks teha pikema, kui nüüd veel hea varre leiaks...
Olen tükk aega mõelnud ning idee varrena kasutamiseks leidsin Ehituse ABC-s müügil kardinatorud, mingi läikiva kattega. Ainus, milles ma pole kindel, kas selline toru sobib tugevuselt selle töö teostamiseks ning seni, kuni pole selles kindel, ei hakka katse-eksitusmeetodil selle tugevust katsetama.
Pleksiklaasi asemel võiks kasutatada PVC -d, duralumiiniumi.
Thanks, käin homme siis kardinaosakonnast läbi:) Kust saaks PVC või duralumiiniumi plaate, mis oleks minimaalselt 0.5x1m? Mis sellise plaadi hind võiks olla? Mõtlesin ise kah väga õhukeste tsinkplekilehtede peale, aga mis on piisavalt õhuke (kerge), pole vist enam lume raskuse all painutamiseks piisavalt jäik? Esimene serv tuleb siis teha kah millestki muust (=lisaraskus).
peale meeletut ponnistamist lumega jõudsin juhuslikult siia teemasse. omal ka mõte ise ehitada midagi valmis. ehk oskavad juba ehitavad inimesed kolme mu mõtet kommenteerida:
1. vars. tulenevalt hoone kõrgusest oleks vaja u 10m ritva. eelnevalt proovisin puiduga, kuid see on lootusetult raske. nüüd on mõte jäänud Fiskarsi rehasabadele. Need on äärmiselt tugevad ja kerged. Kas neid võiks eelistada Kärsa alumiiniumile?
2. probleem eterniidist välja ulatuvate naeltega ehk Kärsa "kelgu" mõte. Mõtlesin Kärsa pleksi funktsioonis kasutada tsinkplekki, mille äär siis keerata üles tagasi (10mm alumiinumi ümber). Kas tekkiv u 15mm kelk on liiga paks, et seda lume alla rammida?
3. kuidas tagada lume nö murdumine küljel? Praeguse lumega (kohati 1m) hoiab lumi ennast küljelt nii kinni, et selle alt lahti uuristamine tükki katuselt alla ei too. Kas on vajalik teha mingi metallkaar peale, mis murraks lume külgedelt lahti või saab selle murdumise saavutada kuidagi teisiti?
1. Alumiiniumi peamine eelis on selles, et see ei ole ümar ja tänu sellele katusel kergemini pööratav. Misiganes, mis oleks vähemalt sama tugev kuid kergem, oleks parem lahendus. Rehavarred jäävad vist natuke lühikeseks? ;) Mil viisil Sa neid jätkata plaanisid? Juhul kui teha saga tüüpi roop (mitte plaadiga), saaks kasutada 10m pikkust õngeritva (tõmbele peab vastu, muidu suht vedel), aga sinna ei saa eriti suurt raskust otsa riputada, minu tehtud "sahk" on selle ridva jaoks nt liiga raske (proovisin järgi, 10m õngeritv olemas).
2. Kelku ei saa kahjuks teha nii, et keerad serva ülesse täies ulatuses - see hakkab toimima päris kelguna, st ronib lume peale. Plaat peaks jääma ikkagi võimalikult sile (allapoole jääv ots võib olla kõrgem, seda kiiremini see kraam pärast kile peal hüpates libiseb). Ise mõtlesin teha vahetatavad puidust või vineerist püstised jalased, põhimõtteliselt midagi sellist nagu nõuka aegselt raudkelgul. Muidu 15mm ei ole paks. Minul see teine roop oli otsast 4cm ulatuses vaid 2mm ja edasi tuli vinkel, mille paksus oli just 15mm, nii et kokku ligi 2cm, selle saab lume sisse küll, aga ots võiks peenem olla, omal lihtsam.
3. Hea mõte, millele ma ise pole mõelnudki, kuna kõik kraam katuselt ka ilma alla tulnud. Äkki püstised plekiribad servadesse püsti? St ainult "terad", mis lõikavad korraks eestpoolt lume läbi. Seal lati otsas olev kraam tuleks jätta ikka nii kerge kui võimalik, saha puhul on mõningane raskus siiski vajalik (oma mugavus). Kui Sul lumi väga paks ja tihke, soovitan kitsamat kui minu omad - aega võtab töö rohkem, kuid mugavam teha ja konstruktsioon ei pea kitsama korral ka nii tugev olema.
Ma ei mõista miks asi nii keeruliseks ajada!Eks palju oleneb katusekatte materjalist!Mul nt kivi profiiliga plekk ja tavalise kaldega viilkatus,koos neeluga.Nimelt mina võtsin 100x20 e. tavalise tollise laua u 5 m pikk ja hakkasin lume alt,võimalikult pleki lähedalt,lund alt õõnestama ja aukke sisse torkkima ja mõne minutiga oli lumi all!Maja korralikult soojustatud ja jääd pole ning lume paksus oli siis u. 35-40 cm!Mu meelest asja point ongi selles,et mitte riisuda mitu kihti vaid hakata alt pihta ja lume raskusega langeb ise alla!
Kui esiservale kelk alla teha, siis see tõenäoliselt tõstab roobi üsna lühikese maaga "pinnale", tulenevalt kelguosa kumerusest/nurgast ja et seda ei suuda alt maapealt piisava tugevusega (mõtle varre pikkusele, siis ka tugevusele/läbipaindele) tagasi läbi lume vastu katust suruda. Ei tule ka mõtet kuidas seda naelte muret lahendada. Küljepealt lume lahti lõikamiseks tuleb küll mingit sorti nuga sinna kinni aretada.
Pean vist oma plekkkatuse ka üle "vaatama", lumetõkked on äärmiselt tõhusat tööd teinud :)
Siilionule: lumetõkked on selleks, et raskus ühtlaselt katusele jaotuks - ohtlikum kui lume raskus ise, on see, kui lumi tuleb ühelt poolt maja maha, aga teisele jääb alles. See kõik käib siis vanade majade kohta, millel paratamatult mõni koi on end kusagilt läbi sarika söönud. Uutel majadel pole vast tõesti see katuse puhastamine üldse teemaks ega ole vaja muretseda selle konkreetse kindlustusriski pärast, kuna riski sisuliselt ju pole. Puhastada võib ka siiludena mitte tervet katust korraga, tuul viib üsna tõhusalt ka puhastamata jäänud lume katuselt minema. Näiteks mõlema lumetormiga oli mul katus puhas, samas lumi maja ümber räästani, hetkel üle räästa, nii et metsaelanikud kaevavad augu ja ronivad räästa alt lakka heintesse magama:))
Kärsalt väga tänuväärne pildimaterjal, prindin pildid välja ja hakkan ka ise nädalavahetusel meisterdama. Senine pika varrega vineerlumelabida variant on ikka üsna raske käsitseda.
Tundub, et Kärsa lahendusele peaks mingid diagonaaltugevdused ka panema, et asi ka sulalumega töötaks. Praegune lumi on üsna kerge ja pole vast probleemi.
Plaadi otsale mingit kelku vast tõesti teha ei tasuks, aga kas aitaks variant mida kasutatakse lumelabidatel, et serv on lihtsalt plekiga üle löödud ja see annab juba piisavalt kumerust ja aitab naelapeadest üle libiseda.
Selle villapaki kile võiks ehk asendada tugevama( klambrikohad ei rebene nii kergelt) aga samas üsna kerge niiskuskindla PVC seinakattega(õhem kui linoleum) mida müüakse poes ca 5 eur/jm. Selle ainus miinus peaks olema, et on vaid 65 cm lai, kuid mulle peaks sellest piisama.
Tundub, et ideekonkursi võitja peaks minema Ajujahi saatesse :)
PVC kõlab kahtlaselt - on see ikka piisavalt kerge ja painduv? Diagonaalid ei tee paha kindlasti, aga samas see jälle kaalub - mingi vähegi asisem ja pikem plaat (kui minu 2mm ja vaid 45cm mööda vart 1m laiuse juures) peaks asendama suurepäraselt ka diagonaale. Pigem tasub raisata raskust plaadile kui diagonaalidele, kuna pikemast plaadist on abi nn lahtimurdmisel, diagonaalid vaid pidurdaks... Sellepärast ma plaadi materjalide kohta siin uurisingi.
Plekiservale mõtlesin ka ise, aga see teeks otsa ju tömbimaks, mis eeldaks jälle tugevamat konstruktsiooni. Sellepärast mõtlesingi proovida omale teha ikkagi kelgud, et saaks jätta serva nii teravaks kui võimalik. Mul muidu sindlikatus, nii et teravat asja vastu katust eriti taguda ei tahaks, tömbiga läheks jälle töö raskemaks...
suvilas sauna, kuuri ja maja katuselt lume ajamise kogemus olemas eelmisest talvest. sauna katusega oli kõige lihtsam, sest seal kalle kõige väiksem- ronisin sinna üles ja viskasin labidaga alla. kuuri katuse kalle oli suur ja sinna sai visatud redel üles ja labidaga nö alla tõmmatud. mööda plekki libises märg lumi hästi alla.
Kõige huvitavam oli ikka majaga, kus pinda palju, lund palju ja kalle suur. mööda märga lume oli kerge üles ronida ja siis tagumikku pidi alla lasta :) (osal majast on katus peaaegu maani). ülejäänud majaga oli ikka superlihtne- ronisin sõpradega harjale ja pisikesest lumekuulist kasvas katuseveereni veeredes suur. katuse saime peaaegu puhtaks poole tunniga nii. ülejäänu libises varsti ise maha! ilmselt kõige lihtsam, lõbusam ja odavaim viis. kui füüsis okei, mõistus ka korras ja vaatad ette, mida teed siis saab igaüks hakkama.
to lumemeister
Enamikest katustest ikka pee peal alla lasta ei saa. Plekk-katusega jah kõige lihtsam samas ka väga kerge vigastada, aga hoopis raskem on Kärsa sindelkatusega, kimmikatusega, kivikatusega või vana eterniidiga. Minul on vaja justnimelt lumi vaja maha ajada 15-40a vanadelt eterniitkatustelt ja sealt pee peal alla lastes saad esiteks naelad peese, lõhud eterniiti mõrad ja 5 m kõrguselt küüni räästalt alla kukkumine pole ka tervisele mitte hea :)
Muide vanarahva uskumuse järgi on õnne definitsioon järgmine- õnn on see kui palja peega laastukatusest alla lastes pind p**sse ei lähe! :)
Olen hakkama saanud ilma pleksist nn. labidata, kasutades T kujulist metallist risti mõne mm läbimõõduga ümarast metallvardast. T alumise otsa kinnitad ridva külge ja lükkad katusekatte ja lume vahele niikaugele kui ulatad ning seejärel lõikad T ühe ülemise haaraga nagu noaga alt lahtilükatud lumeviilu äärest lahti. Sellest enamasti piisab, et lumi alla libiseks ning kui ei libise saab ühe ülemise haaraga kaasa aidata. Muidugi oleks eriti efektiivne selle varda külge pvc-kile kinnitada, et lumi kergemalt alla libiseks. Seda oleks vist lihtsaim teha nii, et keevitad kile umber varda kinni (triikraua ja tsellofaaniga, nagu ammustel aegadel). Iseasi, kuidas see kile vastu peab.
Ehk olek võimalus ka mingi pilt sellest riistapuust siia panna?Tundub jutu järgi päris asjalik olema,kuid siiski on mõningad küsimused.Kui pikk on vars taga ja mis materjalis,on ühes tükis või jätkatud? Tänud ette.
See rootslaste snow cutter paistab jah väga lihtne ja geniaalne olevat, vaid kaal võib üsna suureks minna kuna tehtud täies ulatuses metallist ning varre ja selle vinkli kinnituskoht peab olema väga hästi tehtud, et vars tagant ei murduks.
Tegin eile valmis midagi sellist nagu Kärsa viimane mudel oli. Kahjuks pole datakaablit hetkel käepärast, muidu võiks mobiilist pildi üles laadida, aga seda saab ka hiljem teha.
Kuna mul pleksiklaasi käepärast polnud ja oli valida 4-kihilise vineertahvli ja pleki vahel, valisin vineeri- umbes lumelabida suuruse tüki, Varre kinnitamiseks vineeritükile kasutasin sarnaselt Kärsale alumiinumvinlit. Panin tugevduseks juurde ka ühe diagonaali. Selle vineerijupi saba poolsele küljele kinnitasin vana väetisekoti kile, mis lahti lõigatuna oli ca 1,5 m pikk. Varreks leidsin ühe peenikese ca 5m pika kuuseridva mis oli aastaid kuuris kuivanud. Mõtlesin algul panna lõiketera servadesse püsti ka naelutusnurgad lund lõikama kuid sellest loobusin kaalu huvides. Naelutasin lõiketera esiserva vaid plekiga üle ning keerasin pleki servad ca 5 cm ulatuses püsti.
Eile oli sellega päris hea töötada, kile andis lumele hoo sisse ja töö läks jõudsalt. Osa katuseid jäid tänaseks ja ilmnesid ka esimesed puudused. Tänase sulalumega vettis nii vineertahvel kui ritv läbi ja muutusid oluliselt raskemaks. Pagana alumiinvinkel hakkas ka enda taha lund koguma ja lumi kleepus lõiketerale, lisaks oli üleüldse sulalumega raske töötada. Õnneks said katused puhtaks ja kokku kukkumise hirm selleks korraks likvideeritud.
Kes meisterdama hakkab, siis soovitaks kasutada vett mitteimavaid materjale ja seada eesmärgiks just kaalusääst. Ja selle kilest saba kasutamine on hädavahalik, et lumi ka väiksema kaldega katuselt ise alla jookseks.
Tööriista, millega lund katuselt eemaldada (siin foorumis juba viidatud) - on väidetavalt leiutanud soomlased ja neid müüakse üle maailma, ka Ameerikas. Lahendusi on vähemalt kaks erinevat, sobivad viilkatusele ja ka lamekatusele. Saab kasutada katuselt ja maast. Loe lähemalt ja vaata videot http://www.ehitusala.ee/katuse-puhastamine-lumest-uued-nipid
/
Nii, räägin siis oma ehituskogemusest. Ehk tuleb kellelegi kasuks.
1. vars - sai Kärsa soovituse alusel proovitud alumiiniumdetailidest vart. Muidu tore, aga 6m (3x2m detailid) pikkusena ikka suht raske. Samuti tuleb ühenduskohti hoolikalt tugevdada. Võib olla oli raskuse probleemiks liiga suured detailid (25x25mm kanttoru), aga sellest väiksem painduks ilmselt talumatult palju.
2. lumelõikaja kuju - peale katsetamist osutus kõige edukamaks alumiinium plaat, millele ühele küljele neetisin hai uime kujulise pleki (nii nagu hai vaataks katuselt alla). Kui sellisega hakata katuse äärest ühte pidi liikuma, siis alumine plekk lõikab lume katuselt lahti ja "uim" küljelt ning töö sujub.
3. eterniidi ühenduskohad ja väljaulatuvad naelad - probleemi lahendas 10mm alumiinium toru neetimine pleki alla 10 cm äärest taha poole. Nii lõikad plekk lume läbi, kuid kinni ei jäänud, kuna toru oli ümar ning agregaat läks naeltest ja ühenduskohtadest üle.
Üldine märkus - igasuguste ritvade ehitamine ja ostmine on hetkel täiesti mõttetu. Tänu sulale on lumi katusel nii kõvaks läinud, et selle alla ei suru 6 või 8 m ridva otsas enam ühtegi plekki ning küljelt ei lõika ka seda enam läbi. Seega aitab investeerimine redelisse või õnneküpsistesse, et katus kevadeni vastu peaks.
Tubli lumehirm, et koha peal sama asja valmis tegid, mis see ameeriklaste Avalanche. Sellist asja nimetatakse paraku piraatluseks. Üks asi on kui selle tööriista enda jaoks valmis teed, teine asi kui kopeeritud toodet laialadaselt müüma hakkad.
Teatud asjade kopeerimine ei ole niisama lubatud, mina kitse panema ei hakka, aga kui pikalt tegutseda, küll see info patente omavate tootjateni jõuab.
nagu usa ja kanada patent (vist ka Norra ja Saksamaa), euroopa patenti mina ei leia ja enamike riikide kohta Euroopas küsiks, et miks peakski, sellised lumerohked aastad, kus rohkem, kui 2 riiki euroopas seda kasutaksid, on haruldased. Arvestades kõigis Euroopa riikides patendi hoidmise maksumust, siis ei tasu asi ka ilmselt ära!
Kui see postitaja "lumehirm" on tõepoolest selle tegija, siis küsiks, et miks algupärast disaini muudeti?
Huvitav, et see lumepaanika on nüüd viimase kahe talvega lahti läinud. Oli nõuka-aeg, mis ta oli, aga ei meenu sellist kohati idiotismini süvenevat hirmu katusel oleva lume pärast. No on katusel - küll kevadel ära sulab, kartmata, et katus sisse kukkuks. Ise elan 80-ne aastases majas, millel on viilkatus ja see on endiselt tõsiselt tugev. Ei ole minu vanemad katusel käinud ja ei lähe mina sinna alpinisti mängima.
(Iseasi on muidugi uued majad, kus buumi ajal lihtsalt ehitati, ehitusest mitte midagi teadmata.)
Stammerile: mina elan näiteks 130a vanas majas ja murdus üks sarikas (oli selle koha pealt läbi sadanud ja palk ühest kohast mäda, enne ei teadnud). Suvel proteesisin ära ja rohkem pole midagi õnneks juhtunud. Sõbral selle eest murdus üks (penni kohast, kus palk kõige õhem) ja seejärel riburadapidi tervel pikal talumajal kõik ühe poole sarikad takkajärgi, katkise katusega vettis kõik läbi ja minu teada on tal see palkmaja nüüdseks küttepuudeks lõigatud. Külas ja ümbruskonnas on päris palju hooneid, millel katused sisse kukkunud või üksikud sarikad murdunud. Selliseid maju leiab igaüks isegi mööda Tallinna ringteed sõites. Aga see selleks, sellist lund pole ammu olnud ja vahepeal järgi andnud katuse kontstruktsioonid pidasid vähemale lumele hästi vastu, rohkemaga tekivad mõnel nüüd probleemid nagu ka minul oli selle ühe defektse sarikaga.
Millegipärast arvan, et kindlustuslepingutes on see katuse puhastamise punkt olnud sees sellest alates, kui erakapitalil põhinevad kindlustusfirmad turule tulid. Ei tea kust otsida, aga vbl olid ka vene ajal juba? Ise pole varem lihtsalt omal maja jt hooneid kindlustanud, sellepärast ka ei teadnud varem sellest punktist midagi.
Aga asjast: pleksiklaasi asemele ostsin Bauhausist profiiliga alumiiniumtahvli, on küll hea kerge asi ja sinna ka mugav külge neetida. Sain hea vihje ka varte osas, aga enne proovin ise järgi, kui siin soovitama hakkan.
Heh, ei taha kindlalt lubada, kuna pabervorm on yhe kolimise käigus kaduma läinud. Kui ykskord Eestisse jöuan, katsun ylesse leida vöi netist otsida. Sama punkt loeti mulle suulisel kujul pakkumist kysides ette BTAs ja Gjensidiges, usun et leiab ka kodulehelt, kui äkki keegi ise varem otsida viitsib.
Proovisin selle lumehirmu ära http://www.lumehirm.eu/
Elumaja, aida ja sauna katused tegime umbes tunniga puhtaks (ca 500m2)
Kusjuures selle aasta esimene rookimine oli.
Siin olid küsimused et miks lund katuselt alla üldse ajada. Pikemalt saab lugeda siit: http://forte.delfi.ee/news/teadus/katuse-lumekoormustaluvus-
soltub-selle-kaldest.d?id=41462259
Lühidalt võttis ta asja kokku nii:
...lume mahukaal on reaalne suurus ja see on oht meie hoonetele. 30 cm lund annab praegu omaaegsete Vene normide järgi rõhtpinnale 70 kg/m², mis on juba problemaatiline kui mitte ohtlik. Kui kõik meie hooned oleksid ideaalselt projekteeritud, ehitatud ja hooldatud ning kui amortisatsiooni üldse ei esineks, siis võiks ju katusele praeguseid ettemääratud lumekoormuseid lubada. Aga reaalne elu on kahjuks hoopis midagi muud...
Ilmselt väga hästi ei jääks jah:) Eks sellisel põhimõttel töötavad ka nn isepesevad klaasid, isepesevate puhul muidugi kasutatakse ka täpselt vastupidist lahendust: superhüdrofiilsust.
Siin muidugi on tõenäoliselt probleeme kihi vastupidavusega nii füüsilistele kui ka muudele teguritele, kuigi jah, põhimõtteliselt kui lumi ka peale ei jää, siis võib hakata paberist katuseid tegema!
Ammugi see siis katulele püsima jääb. See aga ei tähenda, et poleks võimalik välja töötada sellist nano polümeeri mis vastu ka peaks. Mis sellise kihiga katus maksaks on muidugi iseasi.
Teema on vana, aga minu jaoks aktuaalne igal suurema lumega talvel. Tavaliselt olen jõudnud töö külmaga ära teha, aga täna sulaga kipub kõik jääma kinni selle lumeroobi kõige kaugema otsa külge. Plastikut proovisin töödelda suuavahaga ja enamvähem töötab, aga nii puu kui metalli külge jääb kõik (raskus!) kinni ja seda ei oska kohe ka millegagi töötlema hakata. Siin on tehnikaga kokku puutuvaid inimesi, äkki on mujal sarnaste probleemide puhul olemas mingid õli/silikooni taolised vahendid? Ei tahtnud huupi katsetama hakata, sest asi ise natuke liiga suur selleks, et seda soojas toas puhtaks küürima hakata, kui mingi muu vahendi kandmine sinna piinlikult puhast pinda nõuab:)
Praegu müüakse igal pool neid Aaluksi "lumehöövleid" (üks paljudest sarnastest konkureerivatest toodetest turul) u 25-45e vahemikus. Igati toimiv asi, hea kerge kah, Eelis konkurentide ees on neljast osast koosnev teleskoopvars. Minu omaga võrreldes on seda mugavam kasutada, aga selle vars on märgatavalt "vedelam" ja tatise lumega juba üsna keeruline toimetada.
Mingi suva link: https://www.bauhaus.ee/lumeroop-alux.html
Punktike esineb ikka oma parima loogikaga, milleks ta võimeline on, et kui tema katusel lund ei ole, siis järelikult ei saa ka kusagil mujal Eestis kellelgi katusel lund olla. Põhjus, miks ma sellega tegelema pean, ongi puhtalt selles, et soe lõunatuul on kaotanud lume katuse päikesepoolselt küljelt täielikult, aga maja teisel küljel olid veel eile tuisuvaalud üle poole meetri ja lund peal ühtlaselt u 40cm. Tänasega on see natuke juba kokku vajunud (kaalub u sama palju, vihma järel rohkemgi!) ja kui peaks külmaks minema, muutub see jääks, mida ei saa ka hiljem enam katuselt alla. Jah, korralikule katusele ei tee see tõesti midagi... kandsid need sarikad seda raskust 130a+ tagasi ja kannavad ka praegu, aga kui peaks veel palju lund juurde tulema, ei ole väga mõtet arutleda teemal, kui palju on juba liiga palju, sest iga sarika tugevus sõltub selle kõige nõrgemast kohast (puukoid!) ja katusel olev raskus on hallatav risk. Googeldasin ja see wd40 tundub päris mõistlik soovitus. Tõmban sellega roobi metallist osad üle ja lähen "riski haldama":)
Venemaa videotest see teine on huvitav, minu jaoks midagi täiesti uut ja geniaalset. Aga seal tekib just see probleem, milleks paigaldatakse lumetõkkeid, et järsku on üks pool maja lumeta ja teine pool veel täisraskuse all. St seda meetodit võib kasutada ainult siis, kui katuse kandevõime piir on veel kaugelkaugel, st tegeliku probleemi ennetamiseks. Selle teema tegemise aegu oli mul nt lumi otseselt räästani ja kui oleks veel juurde sadanud (tuisanud), poleks olnud enam ruumi, kuhu lumi katuselt alla tõmmata ning oleks pidanud hakkama eelnevalt hoovi traktoriga tühjendama.
Hetk tagasi tegin õues pildid. Esimesel pildil on üks eterniitkatustest, teisel sindlikatus (katuseredel sobib mõõtkavaks). Siis praegu kokkuvajunud lumena. Pole vast vaja palju fantaasiat, et kujutada ette, millised hanged olid seal paar päeva tagasi enne plusskraade. Samas teisel pool katusel pole tõesti lumehelvestki.
Lumeroop paraku harjani päris ei ulatu... põhjusel, et mida pikemaks see vars teha, seda "vedelamaks" see muutub, kui üritada säilitada kaalu, et seda ikka tõsta jaksaks. St proovisin ka pikema varrega, aga see teeb töö kui terviku hulka nii palju mahukamaks/tülikamaks, et ei pea vajalikuks. Eks katuse harja kõrgusel sulatab soe tuul lund ka poole kiiremini kui madalal, nii et ega see harja lähedusse jääv lumi pole ka väga probleem olnud ühelgi aastal.
# mõttetu paanika, vähemalt mai lõpuks sulab iga lumi ära
Võibolla, see on Sinu arvamus. Mina oma rahakoti pealt seda riski võtta ei julge, sest tean vana maja sarikate, pennide jne seisukorda Sinust paremini. Teine nüanss on kindlustusrisk, sest lepingu järgselt korvab kindlustus küll tormi/tuisu järel OOTAMATULT purunenud katusekonstruktsioonid (omavastutus!), aga pool meetrit sulalund katuse ühel küljel ei liigitu mitte kuidagi ootamatuks olukorraks ja seda kindlustus ei korva.
WD40 tagasisideks niipalju, et see on pigem vihma käest räästa alla lahendus. Lumi jääb metalli külge sama hästi, aga raputades tuleb siiski natukene kergemini küljest ära kui ilma õlitamata.
Kuna ma ei tea, kui kaua upload.ee server neid pilte seal hoiab (tegelikult ei peaks hoidma ka praegu enam) ja nüüd on ka foorumisse piltide lisamise võimalus olemas, panen pildid varasematest ja hilisematest enda tehtud lumeroopidest. Siin on praegu pildid 20:31 05.12.2010 postitusest, detailne tehniline info on kah seal, ei hakka juttu ümber kopeerima.
Mingi aeg tegin sellise, mida pole sellel (ega ka eelmisel:) aastal veel garaazhist lae alt alla võtnudki. Tegu on siis jälle mõningase tootearenduse käigus valminud tulemusega, millel on nii eeliseid kui puudusi.
Kelgud on tehtud proplastiku müüdavast nn "õlisest plastikust", libiseb väga hästi nii puitkatusel kui eterniidi soontes. Esimese versiooni tegin nn lõikava esiservaga, millele mõne külmaga eterniidist välja tulnud naelaga kenasti täkked sisse sain. Seejärel tegin sellise pooltömbi otsaga variandi, kuna lume sisse "lõikamine" pole tegelikult üldse teemaks, aga kolmnurkse ristlõikega alumiiniumprofiil oleks kindlasti parem (Norcani profiilid+nurgad). Selline profiil teeb esiserva tugevaks ning kergitab lumeklotsi, mille alla see lükatakse, mis siis tükkidena kenasti katuselt alla tuleb. Esimese plaadi ühendus on tehtud originaal nurkadega (piisavalt jäik, rohkem diagonaale pole vaja) ning plaadi tagumises osas on avad kile kinnitamiseks, töötab nagu eelmises postituses olev lumeroop. Käepideme osa oli algselt T-kujuline ja kinnitus pika lati otsa. Aga praktilise kasutuse käigus otsustasin panna käepideme nii nagu pildil, mugavam keerata katusel külgsuunas. Positiivse poole pealt on üsna jäik, "kelgutab" hästi ja jätab õhukese lumekihi alati katusele alles. Negatiivse poole pealt on veits raske, minu jaoks natuke liiga lühike (6m, pikemaid aluprofiile pole, mul oleks vaja vähemalt 8m, jätkamisega kannataks jäikus küll ainult natuke, aga kaal suureneks märgatavalt) ja varre pikkus ei ole muudetav (pika varrega peab majast üsna kaugele minema, seal võib midagi ees olla, teleskoopvars oleks palju mõistlikum). Kõige suurem puudus tänase ilmaga on just see metall, kuhu külge lumi kinni kipub kleepuma ja selle kõik liiga raskeks teeb.
Jagasin pilte, et oleks võimalik õppida kellegi teise vigadest, ega peaks neid kõiki ise läbi tegema. Ehk jääb kellelgi see nullist alustamine ära ja saab minna edasi sealt, kus minul pooleli jäi.
Äkki alustaks maja konstruktsioonidest? Kui ikka iga natukenegi lumerohkema talve puhul on probleem siis mõtleks järgmisele:
a) kaldenurgad
b) materjal
b) pinnatöötlus
Kui aga kuliibinlus lõbu pakub, miks ka mitte....
Eks see selline: tasub, ei tasu, 50/60 olukord ole.
Jeekimile: see pole siin küll üldse teemaks, aga mu peamine probleemide allikas on see, et maja üks külg on lõuna ja teine põhjasuunas ning kuna lõunasuunalt on loodud minu talukoha suunas tuulekoridor, siis on üsna paratamatu, et tuisk kannab maja põhjapoolsele katusepoolele suured hanged ning lõuna poolt sulatab Päike (ja ka nt tänane soojem tuul) lume väga kiirelt ära. Sellepärast tegelengi peamiselt vaid ühe katusepoole puhastamisega. Katus on uus, st u 10a vanune. Kuna maja ise on 35m pikk, siis tööd ikka on. Lisaks on sauna, aida, garaazhide jt suund sama ning kogupikkus maja omast oluliselt suurem (kõik ehitatud ajal, kui polnud veel seda tuultekoridori ja seetõttu ka probleemi). Kuna ajaloolisi korras ehitisi lammutada ei kavatse ja pikkadele hoonetele teistpidi katuseid peale ehitada pole võimalik, siis suurema tuisuga ongi probleem käes. Probleem on sama nii plekk-katustega (kõik PUR kattega), puitkatustega (tõrvatud) kui eterniitkatustega (ühel hoonel värvitud, kõigil teistel samblaga kaetud, lund koguvad sama palju just tuulte suuna tõttu). Sellepärast ei olegi probleem mitte niiväga lume hulgas, vaid tuules/tuisus, mis ka väikese sajuga põhjapoolsed katused lund täis kannab. Ehk on ammendav vastus sellele, MIKS ma pean sellega tegelema. Ehk saab nüüd jätkata teemaga, sest on ka selliseid inimesi, kellele meeldibki tegeleda kulibilusega ja kelle katuse kaldenurk ei ole tõesti ideaalne ning puuduvad finantsvahendid vahetada katusematerjali või tegeleda pinnatöötlusega.
PS: see töö ise ei ole üldse probleem, sport kuulub nagunii iga päeva juurde, lund viskan kah liigutamise pärast käsitsi, kuigi saaks teha nii lumepuhuri kui traktoriga (kaose saabudes teengi). Aga seda katuse nühkimist tahaks teha tööriistaga, millega lumi ikka alla kah tuleks, kuid ideaalset (piisavalt pika teleskoopvarrega, piisavalt jäika) kaubandusvõrgust seni leidnud pole. Kui leian, ega siis pole siia teemasse peale lingi panemist ka suurt midagi enam kirjutada:)
Pane sügisel katusele koormakate ja see on nii libe, et mingi lumi sinna peale ei jää. Aga tundub, et sa oled ainuke inimene eestis sellise probleemiga, sest kuskil mujal pole neid heietusi kuulda olnud. Võib olla mingi lõustaraamatu kogukond on, aga seal ma ei konda.
