Otsin parasjagu lao- ja tootmispinda Tallinnas ning leidsin sobiva pakkumise praeguse kontori vahetust lähedusest. Vaatasin ruumid üle ning pidasin põgusalt telefoni teel rendileandja esindajaga aru, kõik tundus perspektiivikas ja palusin saata lepingu projekti.
Leping nagu leping ikka kuni punktini "Aastane rendihinna tõus", mis sätestas, et rendihinda tõstetakse vastavalt rendilepingu lisas toodud korrale.
Lisas oli kirjas, et rendihinda tõstetakse igal aastal vastavalt eelmise aasta tarbijahinnaindeksile või maksimaalselt 5%.
Saatsin rendileandjale lepingu projekti tagasi koos omapoolsete muudatustega ning jätsin selle punkti koos lisaga täielikult lepingust välja. Ka selgitasin oma seisukohta, et selline kokkulepe ei ole põhjendatud ja on vastuolus heade tavadega. Kui milleski üldse kokku leppida, siis saame rääkida rendihinna muutmisest Poolte kokkuleppel.
Rendileandja teatas sellepeale, et sellest tingimusest nemad loobuda ei taha ning mina omakorda, et sellisel juhul ma ei ole koostööst huvitatud.
Kui poolteist aastat tagasi praeguse kontoripinna rendile võtsin, siis oli seal samuti sarnane tingimus projektis sees, kuid see võeti sealt välja ilma igasuguse täiendava aruteluta.
Kas tõesti firmajuhid kirjutavad sellistele lepingutingimustele alla, et kinnisvarafirmad selliseid tingimusi üldse esitada julgevad?
Eelmisel aastal otsisin ja kuulutuse järgi ka leidsin vanalinnas ühe sobiliku äripinna, mida soov rentida oli, et väike poeke avada. Kuna aga selle äripinna rendi hinnatase mõne suurema kaubanduskeskusega oli isegi tunduvalt kõrgem, siis otsustasin mustlaskombeid proovida ja hinda veits alla tingida...ütleme nii, et hind, mida ühe kuu rendilt alla lubati jäi väiksemaks kui 1%. Ok olin arvestanud, et maksta tuleks kuulutuses olev hind ja minu läbirääkimised hinnakauplemisel pole just suurem asi.
Kuid...üllatus tuli päev hiljem (peale hinnas luhtunud läbirääkimisi), kui kinnisvaramaakler ühendust võttis ja küsis, et kas tema pakutud hind ikka sobib ning seejuures üritades jutu jätkuks ka võimalikult täpselt välja selgitada, et mis poodi ma sinna kasvatama hakkan. Selgitasin siis ilusti, millega täpsemalt tegu on (rõivad) ja lõpetasime viisakalt kõne. Lubasin veel paar päeva mõelda selle rendikoha ja hinna asjus ja siis uuesti ühendust võtta, aga võta näpust, istuta muna või tee eeslile ilulõikus, aga kui paari päeva möödudes uuesti maakleriga ühendust võtsin, ütles ta, et rendihind on tõusnud ~20%. Minu pärimise peale, et kuidas tõusnud kui hind internetiski on ikka veel sama? Sain vastuseks "see on hind ja kõik".
Selline käitumine jättis mulje, et isegi nii mõneski suuremas kinnisvarabüroos võib jätkuvalt näha laudalisi, kes ei pelga risti ette lüüa ka olukorras, kus isase näärmetest kinni haarata, et midagi sealt välja pigistada.
Kahjuks/õnneks ei ole ma piimanäärmetega lüpsilehm ja selline hea pakkumine kinnisvaramaakleri poolt jäi minu poolt realiseerimata.
Mina olen oma varasid müünud ja rentinud alati ilma maaklerita. Ei saa ma aru kui maakleritest sellistest. Samas kui ostnud olen on alati üks tülikas maakler vahel kes isegi omaniku kontaktandmeid varjab kiivalt. Paljud ostud on sellepärast tegematta jäänud.
See võib ju tavaline praktika olla, kuid arvestades viimaste aastate turukõikumisi ei ole selles mingit loogikat ning sellisele lepingutingimusele allakirjutamine tänases situatsioonis oleks minu hinnangul ebaprofessionaalne.
Toota on vaja, aga kas tõesti, ükskõik mis hinnaga!? Kas uus buum/mull on kohal?
Mina antud juhul suhtlesin otse rendileandjaga (antud juhul ongi tegemist kinnisvaraga tegeleva ettevõttega, mitte kinnisvarabürooga), kontakti vahendas küll maakler, kuid rohkem ta asjasse ei sekkunud.
Samuti käis asi ka juba olemasoleva kontoripinnaga, et maakler juhatas asja sisse ja nö osales protsessis, kuid kõik läbirääkimised käisid otse rentniku ja rendileandja vahel. Sisuliselt peaks see ilmselt tähendama seda, et rendileandja on maakleriga tasustamise kokku leppinud ning tänu sellele ei sega maakleri suva sobiliku rentniku leidmist.
No alati on ju võimalik omanik teada saada , enne kui lõbusalt maaklerile raha ulatad . Maakler, on ju mõtetu tegelane asja vahel. Mul pole mingit KOHUSTUST , ainult läbi maakleri tegutsada ............Valikud on Teie !
Kui Sa pole maakleri kaudu midagi ise müünud või väljarentinud, siis teadmiseks, et nendepoolne surve, "kuidas asju õigesti ajada", on ikka üsna suur. See sõltub jah omanikust, kas tahab ajada asju omamoodi või annab survele järgi ja kuulab maakleri käest, kui palju raha niiviisi kaotad...
Maakler saab kindlasti asja omalt poolt huvitavamaks teha, kuid antud näidete puhul on mõlemad, nii olemasoleva pinna rendileandja kui ka ärajäänud tehingu teine pool, piisavalt suured tegijad, et maakleri suval pole seal mingit rolli.
Olemasoleva pinna rendilepingu läbirääkimiste juures palus rendileandja esindaja (ettevõtte omanik) korduvalt maakleril rahulikuks jääda :) ja lasta meil asjast rääkida.
Viimasel juhul aga oli juba tegemist ettevõttega kes on enda tegevuseks loetlenud:
- Kinnisvara arendus ja müük
- Isikule kuuluva kinnisvara väljaüürimine
Ma sügavalt kahtlen, et ka sellise ettevõtte puhul maaklerile väga palju sõnaõigust antakse.
Kuidas on see seotud antud teemaga? Ehk siis poolte kokkuleppel vs tarbijahinnaindeks vs pealesunnitud meelevaldne max 5%? Ise sõlmiksid lepingu, kus teine osapool võib üsna suvaliselt ja ühepoolselt seda lepingut muuta?
Esiteks tuleb süüa ise teha, mitte loopida poes korvi suvalisi valmistooteid ja pärast neid külmkapist prügikasti. See, et näiteks piimale kulub nädalas mõnikümmend senti rohkem, on olematu kulu. Suitsud, alkohol, pidev kohvi lürpimine kasvõi tanklast ostes- kõva miinus eelarves. Vähem jõlkuda igasugu kaubanduskeskustes, kulutada sinna ja tagasi sõitmiseks kütust ning osta sealt mõttetut nodi. Panin oma boileri programmkellaga tööle ja sätin töötamisajad madalama börsihinna aegadele- elu ongi näidanud, et boiler on üks suuremaid tarbijaid, telekas, külmkapp ja leedvalgustus on üsna marginaalsed. Igasugu mõttetuid kulusid on meil piisavalt, seega tuleb rahaasjad kontrolli alla võtta. Mugav elu raha lugemata ongi kulukas ja kui ronid kasvõi soome tööle, ei suurenda see sinu sissetulekuid vaid võib hoopis suurema palga näol tekitada tunde, et nüüd võid täiega raha loopida.
Võrus on näiteks 2 toaline krt 55 000 €. samaväärne Valgas aga 5000 €. Ometi kõik üks Lõuna Eesti. Ja samasuured linnad. Mäletan vanu aegu kus Valgas oli 2 taksot samal ajal kui Võrus oli 25. Pole Lõuna -Eesti ka nii sarnane omavahel nagu virulastele tundub.
