Natuke rumal küsimus, aga oskab keegi öelda, millises järjekorras peaks juhtmed aku pealt lahti ühendama, kui on soov akut toas laadida? Kas pluss enne ja miinus pärast? Millises järjekorras peaks hiljem peale ühendama? Samuti huvitab, kas on vahet millises järjekorras juhtmed ühendada, kui teise auto pealt voolu võtta käivitamiseks?
Sa oled juba teine inimene, kes soovitab miinuse enne maha võtta, samas poes soovitas müüja plussi kõige pealt maha võtta?? Aga käivitamisel teise auto pealt, kas ühendan plussi enne?
Aku pealt ühendad esmalt miinuse lahti, sest kui plussi lahti ühendades näiteks võtmega vastu auto keret lähed, ei teki probleeme. Peale ühendad vastupidi, st. esmalt + ja siis - klemmi.
Teise auto pealt käivitusabi andes ühendad esmalt plussid omavahel, siis doonori aku pealt - klemmi abistatava auto mootoriploki külge. Kui ühendus sai OK, siis peaks doonorautol pöörded natuke muutuma, ehk on tunda, et koormus tuli taha. Lased laadida mingi 5..10 minti, siis seiskad doonori (süüde välja) ja proovid käivitada. Kui õnnestub, siis eemaldad vastupidises järjekorras abikaablid.
Kui Te ei ole veel akut laadima pannud, siis soovitaks oodata laadimisega niikaua, kuni aku on jõudnud toatemperatuurile. Ei ole ise nii tark, et seda seletada, aga nii öeldakse :D Võibolla hakkavad elektronid külmas akus järsku liiga kiiresti ringi siblama?
Muidugi hommikul autot käivitades toimub laadimine ju ka külma akuga, aga ei tea...
Olen alati aku igal masinal nii lahti ühendanud nagu jumal juhatab (mootorrattad&autod) pole midagi juhtunud, aga eks Kärss(mõnele Jumal) varsti ütleb kuidas õieti seda teha.
endal põleb sul diood läbi, genekatel pingeregulaatorid vahel ja kui ikka väga vagistamine peaks olema ei juhtu ka midagi, kui tegemist just nõukogude aja jäänukiga pole
Vaata võib ikka põletada dioodid läbi küll, pole palju vajagi. Endal läbi tehtud ja rohkem ei aita kedagi. Kui keegi abi vajab, siis teen seda teise odava autoga. Alles eile sai üht õnnetut aidatud aga aitas teda vaid trossiga käima vedamine, akult ei õnnestunudki.
Pingeregulaator reguleerib pinget, mitte voolutugevust. Käivitamise momendil tekib doonorauto generaatorile suur koormus sest ta hakkab voolu andma nii oma akule kui ka abistatavale autole. Sel momendil on doonorauto aku pinge madal ja generaator hakkabki ülekoormusega tööle. Millegipärast kannatavad nõukaaegsed generaatorid töötava mootoriga käivitamist paremini kui tänapäeva omad.
Kas keegi oskaks asjaliku selgituse anda miks on vajalik laetava aku miinusklemmi asemel hoopis kere külge täisaku miinus panna?
Ise olen alati klemmid akult akule viinud ja suht suva järjekorras ka.
Arvan, et juhtmete ühendamise järjekorral ei ole mingit vahet, kui just silmas ei peeta ohutust juhuslikult juhtmeid omavahel kokku lasta.
Uutel autodel on oht jah midagi läbi kärsatada kui teisele voolu anda.
Endal läbi elatud.
Teisel sõidukile käivitusvoolu "laenamine" on üldse halb mõte.
Kui abivajajal on seal nt. täielikult p..ses ja lühises aku?
Kui auto on saan ja ei käivitu...omanik aga on pisut lammas ja laseb niikaua käiata kui seisval doonorautol ka aku tühi...mis Te siis teete? Siis on juba kaks käivitusabi vajajat:) Kutsuge siis juba kolmas käivitaja appi...jne jne :)
Paljud ütlevad mu jutu peale, "mina näe andsin voolu abivajajale ja ei juhtunud midagi". Ju siis läks hästi ja risk on igaühe enda teha. Hilisemaid doonorauto elektrianomaaliaid aga ei panda nagu tähelegi ja ei seostata vooluandmisega.
Tooksin välja ühe olulise fakti, nimelt eritab laadiv aku happeaure, mis on väga tuleohtlikud on võimalik täitsa aku õhku lastan nende süttimisel.
Mis omakorda tähendab seda, et aku lähedal ei tohi sädet tekitada.
Ehk siis, laadija juhtmed esmalt akule külge ja seejärel alles lülitad laadija sisse või paned pistikkuse, kui tal omal lüliti pole ja see kindlasti siis akust natuke eemal, kasvõi 1,5m.
Nüüd, kui teiselt autolt võtad voolu, siis esmalt paned külge pluss juhtme.
Siis võtad miinuse, ühe miinuse otsa võid panna esimesel autol ise valid, kas aku või mootori või kere külge.
Kuid viimase miinus otsa, mille paned teisele autole, see tuleb panna kindlasti kas mootori või kere külge akust eemale, selleks, et seal tekkiv säde, ei saaks süüdata akust tekkivaid aure.
Õues neid aure küll tavaliselt ei ole, aga ohutus ei tee paha ja garaazis ning üldse toas oleks see oht juba suurem, aga on ka õues see oht olemas, nii et ohutus ennekõike.
Ja see aku õhku lendamine ei ole mingi rahva müüt, seda on reaalselt juhtunud mitmel inimesel.
Mina isiklikult olen näinud vähemalt kolme sellist juhust, kus aku autol käraka teinud. Aga oma töö tõttu kohtan aku-probleeme kordades rohkem ka kui n.ö. tavakodanik..
Minu läheduses on kaks akut pilbasteks läinud, ühele lasin kogemata käia sädeme peale ja teist nägin pealt kui just laadija võeti maha ja täkujuhe asemele. Pauk on muljetavaldav. Olge ettevaatlikud!
Riided saab ka maha kanda, paari päeva pärast on pruunid plekid ja natuke hiljem juba augud. Hea kui silmad pääsevad.
Kõige suuremaks ohuks ma peaksin ka ise silmi, akuhape ja plahvatus mõlemad, võivad silmadele viga teha.
Mina tean juhust, kus keevitussäde aku lähedal pani laadiva aku plahvatama ja teist juhust, kus laadija võeti küljest ära ja tekkinud sädemest, käis jõmakas.
Näiteks kui võtame auto stardiabi, siis selle kasutusjuhendis on isegi öeldud, et miinus klemm tuleb mujale panna, akust eemale, et sädet ei tekiks aku juures.
vene kroonus üks vend lasi talvel aku õhku. täpsemaid asjaolusid ei mäleta, aga aku oli masina peal laadimas, mitte just väga avatud kohas ja kas ta ronis sinna suitsuga või tõmbas tikust tuld, et valgust saada, aga jumakas oli hea. ise ta jäi imekombel terveks,kuid seda mäletan, et puhvaika oli pärast pisikesi happeaugukesi täis..
Tooksin välja ühe olulise fakti, nimelt eritab laadiv aku happeaure, mis on väga tuleohtlikud on võimalik täitsa aku õhku lastan nende süttimisel.
Vot see on küll uudis, mis ajast hape aurama on hakanud. Kas kooliajast tõesti midagi meelde jäänud pole.
Laetavas akus toimub paratamatult vee elektrolüüs ja eralduvad vesinik ja hapnik vahekorras 2:1 mida igatahes vanasti nimetati paukgaasiks. Tõepoolest väga kergsüttiv ja plahvatusohtlik.
Ma ei ole keemias nii pädev ja võibolla tõesti ei sütti siis happeaurud.
Aga seda pean küll ütlema, et vähemalt happelõhna on küll tunda lahiste korkidega laadiva aku puhul, mis tähendab ,et osa hapet peab ikka auruma küll.
