///Maksutõusud tõukavad tagant inflatsiooni, tõstavad hindu, pikendavad majanduslangust. Sellest hakkasin rääkima möödunud aastal. Täna saame öelda, et nii on see läinud. Eesti on olnud halbade edetabelite eesotsas (tarbijahinnaindeks, inflatsioon, majanduslangus). Ma ei ole ainus, kes seda väidab ja kinnitada võib. Kõige kurvem on, et teadsime siis, et see on nii, ja teame ka praegu. Aga uuel aastal teeme täpselt sedasama mis ennegi: tõstame jälle makse. Maksutõusudel on ka summaarne ja kumulatiivne mõju. Aasta pärast näeme, et tehes samu asju on tulemus jälle samasugune.///
///Alates 1. jaanuarist 2024 on käibemaksu standardmäär Eestis senise 20 protsendi asemel 22 protsenti. Äsja kokku lepitud julgeolekumaksuga tõuseb see varsti veel kahe protsendipunkti võrra.
Tänavuse aasta 1. juulist tõusid mitmed keskkonnatasud ja riigilõivud ning kalapüügiõiguse tasu piirmäärad.
Alates 2024. aastast hakkas maamaks tõusma kuni kümme protsenti aastas. Kodualuse maa maksuvabastus kaob.
Maksustatavast tulust ei saa enam maha arvata eluasemelaenu intresse. Keskmise pensioni tulumaksuvabastusest on loobutud.
Kehtima hakkab ilma maksuvaba miinimumita kaheprotsendiline julgeolekumaks füüsilise isiku maksustatavale tulule ja sama suur maks ettevõtjate kasumile.
Samast kuupäevast alates maksavad autode omanikud automaksu vähemalt 50 eurot aastas ja igalt autoostutehingult registreerimistasu vähemalt 150 eurot.
Elektri ja maagaasiaktsiisi tõus on juba ära tehtud. Alkoholi ja tubakatoodete aktsiis hakkab tõusma viis protsenti aastas. Bensiiniaktsiis niisamuti.
Paljulapseliste perede toetus langeb märgatavalt. Maakonnaliinidel me enam bussiga tasuta sõita ei saa.
Võib-olla ei ole mõtet selle kõige juures esile tõsta hasartmängude suuremat maksustamist ja väärteo rahatrahvi maksimaalse summa kahekordistumist, aga ka need on osa võrrandist. Samuti ei ole ma kindel, kas õnnestus eespool ära nimetada kõik selle maksurosolje komponendid.///
Õnnitlused, eilsest uued võrgutasud ja igakuine "abonentmakse".
Mõtlen juba ammu, et millal piir kätte jõuab. Selline, kus tõesti kõik hakkab vaikselt kokku kukkuma. Ei ole ju võimalik pidevalt makse ja nende tõttu ka hindu tõstes jätkuvalt edukursil purjetada või lubada, et juba kohe kohe hakkab majandus tõusma.
Tänane elektrihind on taaskord midagi sellist, mida mõistus ei suuda vastu võtta. Jah, mõned loomulikult oskavad ka selle ära selgitada, aga on see usutav?
"Mis tähendab seda, et kütmise tõttu suureneb nõudlus elektri järele. Mis Soome poolt meid päris tugevalt mõjutab, on see, et neil on Loviisa ja Olkiluoto tuumaelektrijaam remondis, kus suurusjärgus 1,4 gigavatti tootmisvõimsust on väljas," lausus ta.
Randveri sõnul on põhjuseks ka Soome tuuleparkide madal tootlus ning väike päikeseelektri toodang Baltimaades." https://www.err.ee/1609476287/elektri-hind-kerkib-kolmapaeva
l-viimase-uheksa-kuu-korgeimale-tasemele
Külm? Talv on õues ve? Tuulepuudus? Sügisel pole päikest? Ülla ülla...
Eile üks ametnik ak uudistes targutas, et jah, võrgutasu muudkui tõuseb, aga aastaks 2030 peame olema sealmaal, et toodame enda taastuva abil nii palju elektrit nagu meile siin vaja ja siis on elektri hind nii madalal, et kompenseerib võrgutasude tõusu.
Huvitav mismoodi, kui juba täna pole tuult ja päikest?
Kas aastaks 2030 on need järsku pidevalt olemas?
Ettevõtjad, kelle toodang valmib peamiselt elektri abil, peavad ju ka lõpuks hindu tõstma ja taaskord kõik kallineb. Põhimõtteliselt olemegi juba surnud ringis, kus iga hinna- ja maksutõus tekitab uue ja nii lõputult. Millal siis lõpuks piir saabub? Siis, kui viimane on lahkudes kustutanud tule?
Ei. See on rohkem selle pulmamängu moodi, kus kõigile pulmalistele jagatakse välja noad ja viiakse ühte tuppa. Tuli kustutatakse ära ja kõik hakkavad torkama. Kes viimasena torkab, ongi võitja.
Maksudes iseenesest pole ju midagi halba. Põhimõtteliselt võiks ju öelda, et maksumaksjana eristub inimene lihtsalt imetajast. Häda on selles, et neid makse ei võeta meil tsiviliseeritud riigile kohaselt sealt, kust võtta on (eestis väidetavalt üle 60% rikkusest vaid 10% elanike käes), vaid sealt, kust saab. Põhjuseks ikka see vana hea poliitperekonna jonn, mille tõttu minu eelmine kommentaar haihtus.
Su kommentaar haihtus laimu pärast. Ära enam tee nii. Samuti mulle ei meeldi su praegune "süüdistus" aga vaatame korraks läbi sõrmede ja anname andeks.
¤¤¤Valitsuse plaanitavate maksutõusudega, mida nimetatakse üllakõlaliselt „julgeolekumaksuks“, kogutakse kokku umbes 2,5 miljardit eurot. Riigieelarves ritta seatud numbrid ütlevad, et kõnealusest „julgeolekumaksust“ läheb reaalselt julgeolekusse ehk Kaitseministeeriumi eelarvesse üpris väike osa – 27%. Kui lahutame sealt maha Ukraina toetamiseks mõeldud summa, saame teada, et vahetult Eesti Vabariigi riigikaitsele kulutatakse „julgeolekumaksuga“ kogutavast rahast marginaalne 13%.
/.../
Väide, et tulevikus kogutavast maksust kaetakse minevikus tehtud kulutusi, on üsna lapsik demagoogia, kuivõrd varasemate aastate eelarvetes on kaitseministeeriumi rahastus juba seadusega kinnitatud. Samuti on kaitseministeerium varasematel aastatel ka need kulud juba ära teinud. Sama hästi võiks väita, et alates 2025. aastast „julgeolekumaksuga“ kogutav raha läheb näiteks Eesti Rahva muuseumi uue hoone ehitamiseks, mis avati juba 2016. aastal.
/.../
valitsus tervikuna ja valitsuse liikmed eraldi on ühiskonnale valetanud ja paistab, et kavatsevad seda numbrite kiuste ka jätkata.¤¤¤
Samal ajal lokkab riigis tore korruptsioon. Ehk siis JOKK skeemid oma toiduahelate kasvatamiseks. Teemaks on siin küll "roheenergia" ja sobiks seetõttu hästi ka teise teemasse, aga probleem pole mitte "rohes" vaid korruptsioonis. See on vist esimene kord, kui Kalle Grünthal midagi täiesti mõistlikult seletada suudab:)
Soovitan vaadata, video on ainult 5 minuti pikkune, tasub kuulata ja meelde jätta. https://files.fm/f/twq45j5xgu
Ja kes selle kõik kinni maksab?
Loomulikult meie- miljardiinvesteeringud ja miljonirahvas. Igasugune jutt taastuvenergia odavusest on juba eos täielik möga.
Üks väike näide ametnike mõttemaailmast ja teerullitaktikast:
Kohtla-Järve linnapead Henri Kaselot üllatas, et ajaloolise tööstuspiirkonna elanikud on tööstuspargi arendamise vastu.
"See oli üllatus, sest ma mõtlesin, et selles linnaosas on hea, kui tehakse midagi ja tuleb ka uusi töökohti. Aga on hulk inimesi, kes arvavad, et ongi parem, kui seal pole suurt tegevust, et on kena rahulik kohake, kus saab käia magamas ja puhkamas," sõnas linnapea."
See kõik on küll tasuta loetav, aga kuna siin teemas võtavad sõna ka need, kes ei suuda isegi neid kommentaare läbi lugeda, millele nad vastavad, tõin sealt välja mõned punktid. On, mille üle mõelda.
¤¤¤Ma saan aru sellest ideoloogilisest dogmast, mille alusel praeguste sammude kritiseerijad kuulutatakse rumalateks. Selle dogma tõttu on nüüd äärerünnakuna seadustatud eesmärk, et aastal 2030 toodame elektrit ainult taastuvatest allikatest. Valitsuses on ju terve mõistusega inimesed, seega küsimus on ka lobby's. Küsimus on tegelikult selles, kas see lobitöö, mida Eestis ja Euroopas näeme, kas sellel on ka mingid korruptsioonielemendid? Kahtlemata võivad olla, sest need otsused on niivõrd majandusseaduste ja termodünaamika seadustega vastuolus. Ometigi neid surutakse meile peale.
/.../
Meie laiuskraadidel alates umbes Kesk-Saksamaalt on päikeseenergia parkide kasulik tööaeg keskmiselt kümme protsenti. Maismaatuulel on see umbes 20 protsenti ja meretuulel reaalselt töötavate tuuleparkide Taanis tehtud uuringute puhul kuskil 40–45 protsenti.
/.../
Ühe olemasoleva süsteemi asemel tuleb luua viis uut süsteemi. Vot see peab olema aluseks Ossinovski suurde tulevikku suunatud kavale, alles siis saame hakata realiseerima sotsiaaldemokraatide erilist kompetentsi energeetika valdkonnas. Tegelikult on see muidugi absoluutne pankrotitee.
/.../
Me arvasime siin lihtsate kodanikena, et kuskil on ikkagi paberid ja kuskil on mingid inimesed asja läbi analüüsinud, aga nüüd selgub, et mitte midagi ei ole. Kõik on tegelikult kõhutunde pealt, nagu Ossinovski ütles.
/.../
Ausalt öeldes ma ei saa aru, miks üldse tehakse vähempakkumisi. Meil on ju elektriturg. Näiteks leivakombinaatidele ei tehta vähempakkumisi, need ehitatakse ju ikka turupõhiselt.
/.../
Vaadake hiljuti avaldatud Mario Draghi raportit. Kõik uued tööstusharud on läinud ju mujale. Uute tootmisharude kriitilised toorained on väljaspool Euroopat, 85–90 protsenti on toorained piirkondades, mis ei ole läänelikud demokraatiad.¤¤¤
Ma muidugi eriti ei taipa, et kes või mis siin eestimaal seda nii palju tarbima hakkab. Inimesed igatahes püüavad juba täna kokku hoida nii palju kui võimalik. No kõhnema rahakotiga kindlasti.
Aga ametnik ikka heietab:
"Jällegi, selle eelduseks on, et tuleb riiki uut tarbimist, uusi tööstusettevõtteid, uusi töökohti. See on meie prognoos, sellest vaates, et optimaalselt tagada võimalikult soodne elektrihind," lausus Vaks. Elektri lõpphind jääb sellisel juhul 17 sendi juurde kilovatt-tunnist"
Eeldada ju võib, et tuleb, aga kas ikka tuleb.
Ja 17 senti on odav?
¤¤¤Ma muidugi eriti ei taipa, et kes või mis siin eestimaal seda nii palju tarbima hakkab. Inimesed igatahes püüavad juba täna kokku hoida nii palju kui võimalik.¤¤¤
Muidugi püüavad. Sellepärast elektri ülekandetasud jms tõusevadki pidevalt:) St poliitiliste otsustega saab teha imesid. Maksustame näiteks ahjukütte (pool)surnuks ja sunnime kütma kodusid elektriga. Kui veel piisavalt särtsu ei kulu, sunnime kõik inimesed sõitma särtsuga: akusid kaasas vedades suureneb sama hulga km liikumiseks vajaminev energiahulk praegusega võrreldes ja kui kogu fossiilkütustega kaetav energiahulk tuleks katta ära särtsuga, siis ongi järsku tarvis särtsu praegusega võrreldes tohutult rohkem. Pole ju vaja enamat kui kunstlik turumoonutus ja kõik valivad seda mida "vaja". Seejärel saab öelda, et meil on puudu ja on vaja veelgi rohkem.
Käisin just lastega Soomes ja kohapeal liiklemiseks oli vaja autot. Küsisin sõbralt ja vihjasin, et äkki pakub oma autopargist midagi ökonoomsemat. Irvitas näkku ja andis diisli asemel pistikhübriidi sõnadega, et mul ju iga päev alla 100km otsad ja 60km+ saad aku pealt ja ülejäänu bensiini pealt tuleb ikkagi ökonoomsem diislist. Tõsijuttu rääkis, sest diisel, mida temalt saada lootsin, rüüpab ca 6L/100km. Ainult et see ökonoomne hübriid, mille ta meie kätte andis, oli ca 2,2t kaaluv BMW 745Le:)) Nädalaga oleks kulunud selle 20a+ vana diisliga tõesti rohkem raha... no eks hoiame siis kokku! Proovime nüüd taandada selle reaalse vajaduse (n+1 inimese transport päevas ca 150km) liikumiseks vajalikule energiale - mitu "kilo rauda" TASUB endaga lisaks kaasas vedada, sest energia on maksustatud ajuvabalt? Me oleks ju teinud need sõidud hea meelega ka 1t kaaluva autoga! Kas pole hea näide, millise absurdini me energiaturu moonutuste kaudu jõudnud oleme? Eestis keeratakse see vajaduste karistamise vint üle ainuüksi peatselt saabuva auto ostmis- ja omamiskaristusmaksuga. Zooroopa sekundeerib uue süsinikukvoodisüsteemiga.
PS: muidugi oli tore sõita autoga, mida ma endale ise kunagi lubada ei saaks.
Alles hiljuti jagati ahjutoetusi, aga iial ei saa välistada, et kunagi ahjud maksustatakse. Aastat 30 tagasi propageeriti üleminekut elektriküttele, nüüd on see paljude jaoks ülim nuhtlus ehk raharöövel. Kõik, mis täna tundub hea või soodne, võib tulevikus korraliku tagasilöögi anda. Fakt on muidugi see, et eestis on ainus töökindel asi ahi. Isegi pimedas toas elektrita istudes võid kindel olla, et ahi sind hätta ei jäta.
Ei tarbi Objetiivi, sest ei pea seal avaldatut eriti objektiivseks, aga selles jutus on point täiesti olemas. Ega siin rohkem valikuid ju polegi, et kas riik vähendab oma kulutusi või võtab selle raha rahva käest maksude ja aktsiiside tõusudega, vähendades sellega omakorda majanduse konkurentsivõimet naabritega võrreldes. Ühel juhul on see õigustatud, teisel mitte, aga selle määrab paljuski ära just see, mida naabrid teevad;)
Ei ole jälle EKRE süüdi, vaid väga konkreetsete inimeste väga konkreetsed tegemised ja tegemata jätmised. Ainult et nüüd tuleb vähemal hulgal inimestel maksta kinni see majanduskasv, mida omakorda vähemal hulgal inimestel on keerulisem tekitada. Aga siis on hea vähemalt kunagi tulevikus öelda, et nüüd on EKRE süüdi, aga mitte viimaste aastate valitsuste järjekindel majanduse kägistamine, mis meid ELi põhjakihi hulka tõi ja kust tõusu isegi veel paistma ei hakka, sest järgmisest aastast tõmmatakse silmust kaela ümber veel VÄGA PALJU koomale.
¤¤¤Statistikaameti teatel mõjutab demograafiast suuremal määral sündimust olukord riigis ja maailmas: majanduslik ja poliitiline ebakindlus ning üldine elukalliduse tõus on pannud pered laste saamist edasi lükkama.¤¤¤
See "laste edasi lükkamine" on väljendina kah pigem huumor. Kui lükkad edasi teleka ostmist, saad 5 aastat hiljem värskema ja parema mudeli, tõenäoliselt ka parema hinna/kvaliteedi suhtega kui praegu. Aga kui lükkad laste saamist 5 aastat edasi, saad laste tervise osas oluliselt suuremad riskid (nii sünnieelsed kui ka -järgsed!) ja pere kui terviku jaoks kaotad võimaluse üldse nii palju lapsi saada. Mitte, et vahepealse 5 aastaga 5 last peaks saama, vaid mida vanema sünnitajaga on tegu, seda pikem peaks olema ka laste vahele jääv aeg, et kehas reservid taastuda jõuaks, hambad ei laguneks jpms (mis samuti on seotud kuludega emale/perele ja kaudselt tervele riigile!).
See on ikka väga julm, mida see valetamise abil võimule trüginud kamp riigiga teeb ja endalt tähelepanu kõrvale juhtimiseks suurima ohuna hoopis ühte suurt agressorriiki üritab näidata.
Nüüd teatas ettevõte, kus naine tööl on, et 2025a jaanuarist on ees oodata SUURED muutused. Firma ise on aastaksese-kaks laaverinud eluspüsimise piiril ja see uudis ei olnud tegelikult nagu uudis ning eks sisimas ikka loodeti, et.... no, loodeti...
Firma on tegev pigem (rasketööstus) tootmisalal ja eks siis ole varsti kosta, mis muutused ja kui suured on.
Eks see kajastab ka seda olukorda, mis tegelikult ka on...
-
Enda tegevussuunal on palju projekte ülemaailmselt nö ootel, paljud ootavad nagu mingeid selgemaid märke, mille najal otsuseid teha - tahetakse investeerida, parendada, ehitada, a julgust otsustamiseks nagu pole. Vaadatakse üksteisele otsa ning lihtsalt.... vaikus. Palju on päringuid ja palju on ka pakkumisi. Kui neist pakkumistest peaks ka pool töösse minema, siis oleks tööd nii mis muda.
A üldiselt on hetkel suht vaikne: 50% tiimist on üleval Norras, 25% on P-Ameerikas, 25% teeb koduses baaslaagris pakkumisi ja näpuotsaga jooniseid....
Miks küll keegi siin veejoojast rallisõitja magistrit ei usu... Kõik ütlevad ju, et kõik on korras ja midagi valesti pole ja siin kommenteerivad kärsad ja muud tegelased ainult külvavad alusetut hirmu ja valetavad pankrotistunud ning ära kolivatest firmadest ja vaesumisest jne asjadest.
Asi on tegelikult naljast kaugel. Kui majanduse põhjalaskmises täidavad seda tellimust vaid üheselt mõistetavad poliitilised jõud, siis rahvusriik poleks enam nagu ühegi poliitilise jõu prioriteet. Kõigil on mingid oma agendad (või siis sponsorid), aga isegi täiesti a(päeva)poliitiliselt olulisi sündmusi ei peeta ajakirjanduses enam vajalikuks kajastada ega toetada. Pole siis imestada, et rahvuslikud jõud, kes kõigi poolt ära on põlatud, lähevad otsima kajastust obektiivi, uuteuudiste jms poliitiliselt kallutatud kanalite tiiva alla, mille järel on jällegi mugav neile EKRE silt peale kleepida. Mitte, et see nende eestimeelsust kahandaks või nende parteide eestimeelsust suurendaks, aga vaenamiskultuuri maaletoojad on sildistamises agarad ja osavad. Riik (st nii ametlik kui ka ametlikust sõltuv mitteametlik võim) tegeleks nagu süstemaatiliselt igasuguse "alt-ülesse" tuleva rahvusliku kodanikualgatuse tagakiusamise ja tühistamisega, et see end juba sissetöötanud poliitgrupeeringutele ka tulevikus konkurentsi ei saaks hakata pakkuma. Siin ei saa enam näpuga ainult ühe partei peale näidata, ka mitte näpuga "paremale-vasakule" suundadesse vehkida - rahvusriiki (õigemini rahvuslikku liikumist) kardavad koalitsioon ja opositsioon enamvähem ühepalju. Ainult tõrvikud ei kompenseeri tegematajätmisi seal, kus saaks teha tegusid ka poliitilist profitit lõikamata.
Kirjutasin teadlikult natuke intrigeerivalt ega pea seda mingiks organiseeritud vandenõuks. Aga seda nägime ka koroona ajal, kuidas peavoolust erinevat ja põhjendatud arvamust omavad ARSTID pidid viimases hädas pöörduma just selliste poliitiliselt kallutatud kanalite poole, sest ennast sõltumatu meedia tiitliga ehtivad meediakanalid täitsid ainult seda poliitilist tellimust, millest nad otseselt sõltuvad. See ei ole enam ajakirjandusvabadus ega sõnavabadus. Suures plaanis muudab see aga kogu meedia naeruväärseks ja ebausutavaks rahva silmis - kahtlaselt sarnane olukord sellele, mis oli meil enne "laulvat revolutsiooni".
Lihtsalt taustast, et tegemist pole mitte mingi uhhuu liikumisega, vaid inimestega, kes üritavad päästa oma kodusid fosforiidi kaevandamise käest. St mitte lihtsalt kodusid, vaid hoida ära terve suure piirkonna inimestest tühjendamist ja juurte läbilõikamist (genotsiidi) nagu Nursipaluski.
EDIT: irw@topeltpostitus. Nii juhtub, kui arvuti taga õnnestub veeta vaid üksikuid hetki ja see postitamise aken juba tund aega lahti oli, kuid alles nüüd tekkis moment, et kirjutada lõpuni ja vajutada "saada":))
Vähemalt pressiesindaja saab oma tööga hästi hakkama seal ministeeriumis :(
Avaldamisest keeldumine on väga ilusti siledaks räägitud, tubli töö!
## „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tutvunud Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnanguga kolmanda kvartali majandusnäitajatele. Oleme konjunktuuri tulemusi regulaarselt avalikustanud ning sama on plaanis ka käesoleva aasta kolmanda kvartali ülevaatega. Avalikustamise vormi valikul lähtume ministeeriumis sellest, kas ja mil määral on tulemused muutunud eelneva ülevaatega võrreldes, lisaks arvestame ministeeriumi töölaual olevate teiste majanduse ja ettevõtlusega seotud teemade ning ministeeriumi ressurssidega.
Skeptikute jaoks peab eelnevalt mainima, et pealevoolumeediast tuli pealevoolumeedias avaldatud artikli kohta ka vastuarvamus. Ehk siis kumb see nüüd pealevool on ja valetab?
Pikk intervjuu Ansipiga, milles teeb mh ka läbipaistmatu tegevuspõhise eelarve pihuks ja põrmuks. Kusjuures igati asjalike argumentidega puust ja punaselt.
Teema pealkiri on tabav ja räägib sisust. Igaks juhuks meenutan, et OÜ-tamine on täiesti legaalne tegevus sinnamaani, kui on täidetud mõned riigi poolt seatud (igati loogilised) nõudmised. Sealt edasi pole aga vaja mingit talgute korras hoogtööd välja kuulutada, vaid lasta plaksuametil rahulikult oma tööd teha. Samal ajal MTÜ-tamisega ei tegele keegi ja see tsiteeritud lõik võtab vast hästi kokku selle, kui suureks see probleem juba paisinud on. Pange tähele, et osa juttu käib miljonitest aga osa miljarditest maksumaksjate rahast!!! Seejärel mõelge ise, milleks meile tegelikult nii drastilisi "maksued-ei-tõuse-tüüpi" maksutõususid vaja oli;)
¤¤¤MTÜ-tamine on kõige tulusam ettevõtlusvorm. Maksuamet vaatab hellitavalt, poliitikud kiidavad noogutavalt. Tegele sa siis kastijalgrataste kasutuse edendamise või puurikanade vabastamisega – hea maksumaksja raha jõuab sellise MTÜ-ni läbi läbipaistmatu riigieelarve igal juhul. Kuna riigikontrolör avaldas alles võrdlemisi hiljuti pahameelt selle üle, et 3,2 miljardit eurot kõikvõimalikke toetusi pole eelarve lugeja jaoks arusaadav, võeti riigikontrolöri seekord kuulda ja… kaotati ülevaade toetuse saajatest sootuks!
/.../
Meie eelarve on küll läbipaistmatu ja arusaamatu isegi riigikogu liikmetele ja riigikontrolörile, ent see-eest juhtub meil raha kohati ikka kohe päris palju üle olema: näiteks selgus ligi kuu aega tagasi peetud riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et 2023. aastal jäi riigil kasutamata ligi 2 miljardit eurot maksumaksja raha. Mis on ju tore, kui poleks tragikoomilist tõsiasja – nimelt ei teadnud valitsus sellest rahast mitte midagi tervelt pool aastat. On tõsine juhtimisprobleem, et valitsus sai teadlikuks kasutamata ja ülekantavast rahast alles pool aastat pärast eelarveaasta lõppu.¤¤¤
Aga et jälle keegi ei hädaldaks, et kärss ainult negatiivseid uudiseid vahendab, lisan siia ka Ansipi intervjuust positiivse tulevikuprognoosi:))
Küsimus: esialgsetel andmetel kahanes kolmandas kvartalis majandus 0,7 protsenti (võrreldes 2023. aasta sama kvartaliga). Meie majandus on olnud pikalt languses. Kas te näete viisi, mil moel me saaksime taas noka ülespoole?
Vastus: põhimõtteliselt võiks seda kolmanda kvartali hinnangut isegi pidada positiivseks, sest kvartal-kvartali võrdluses oli siiski pisukene kasvukene või oleks ausam öelda, et olime stabiilselt paigal. Kui vaatame aastate võrdluses, siis näeme jah, et oli endiselt langus, aga praeguse teadmise juures võiks öelda, et põhi on käes, oleme mingisugusel platool ja usun, et edasi saame me ikkagi ainult ülespoole minna.
Tasuta loetav artikkel, mille õige koht on pigem siin, kuigi ventilaatoriskämmi poolest sobiks ka rohepesuteemasse. Lihtsalt lugege ja mõelge kaasa. Erinevad riigid hindavadki riske erinevalt ja teevad seetõttu ka erinevaid otsuseid. Eesti otsused tunduvad aga üha kummalisemad, sest ainuüksi teise tuulikutüübiga saaks lahendada väga suure osa probleemidest. Sh ka julgeoleku ja energiajulgeoleku probleemidest. https://www.err.ee/1609512421/rootsi-peatas-julgeolekukaalut
lustel-meretuuleparkide-rajamise
EDIT: lisan siia artikli ka teisel teemal. Ärge öelge, et opositsioon ainult kritiseerib ega paku lahendusi. Pakub küll ja kritiseerib konstruktiivselt, nii peabki. https://sakala.postimees.ee/8129208/andrei-korobeinik-riigie
elarve-havitab-eesti-majandust
Artikkel on tasuline, seal on tihedalt ja nii palju konkreetseid näiteid, et ei oskagi midagi tsiteerimiseks otseselt välja tuua. Kui siis ehk ühe väga põhimõttelise asja, mis iseloomustab hästi, kui mäda see protsess ise on.
¤¤¤Keskerakonna fraktsioon on teinud riigieelarvesse sisulisi muudatusettepanekuid, kuid ei pea olema selgeltnägija, et nende kurba saatust ennustada. Muudatusettepanekuid riigieelarvesse teha ei ole aga nii lihtne, kui esmapilgul tundub. Ja põhjus pole selles, et keegi ei jaksaks 700-leheküljelist eelnõu läbi lugeda, vaid selles, et sealt vastu vaatavad andmed on tihti puudulikud või isegi valed. Vaid ühe näitena toon regionaalminister Piret Hartmanni vastuse minu päringule. Selles selgitas ta, et tema ministeeriumi suurim kärbe on ühistranspordi dotatsiooni vähendamine 6 miljoni euro võrra aastas. Põhjaliku arutelu käigus selgus, et reaalselt ühistranspordi dotatsioon hoopis suureneb 2 miljoni võrra, sest valitsus on leppinud kokku, et igal aastal pannakse sinna raha juurde. See kokkulepe pole riigieelarves kajastatud. Küsimus pole siin isegi selles, kuidas juhtus nii, et tasuta ühistranspordist loobudes läks see kuluartikkel riigile hoopis kallimaks. Küsimus on selles, kuidas vähemteadlikud riigikogu liikmed saavad teha muudatusettepanekuid olukorras, kus riigieelarve read ei peegelda reaalset seisu.¤¤¤
¤¤¤Eesti on NATO piiririik vastu Venemaad. «Kui sõjaks läheb, siis kaotame ühte ja teist niikuinii – inimesi, taristut ja territooriumi. Kõik need valikud on olemas,» ütles Merilo. Kuna riigikogus vastu võetud julgeolekupoliitika eesmärgid näevad ette, et agressioon oleks teostamatu, siis tuleb panna asjad konteksti. Elanikke üle ühe miljoni, territoorium 45 000 ruutkilomeetrit ja võrrelda tuleb end riigiga, kes on Eestist palju suurem. «Meil on ajalooline mälu, mis ütleb, et iga kord, kui vastu hakkame, siis õnnestume,» ütles Merilo. Merilo märkis konverentsil, et saab seista kuulajate ees ainult tänu Vabadussõjas saavutatud võidule vaenlase üle, kes praegu üritab hävitada Ukrainat. «Samuti teame, mis juhtus aastal 1939, mil poliitiline otsus oli teistsugune. Kaitsetahe oli 1939. aastal murenenud. Võitlusvõime oli 1939. aastal kaitseväel väga kõrge, kuid sellest ei piisanud,» ütles Merilo. Merilo märkis, et kaitseväe eesmärk on tugevdada nii Eesti riigi kui ka rahva kaitsetahet.¤¤¤
Küsige enda veel elus olevate vanaisade-vanaemade käest, mille poolest erines just kaitsetahe 1939 tänasest. Kaitsetahe ei käi eraldi territooriumi kohta. See puudutab alati kaudselt võimulolevat valitsust - et kas nende vastu on piisavalt suur usaldus ja lugupidamine, et iga rindele minev mees on valmis saatma surma oma laste isa selle nimel, et need, kes meie riiki tuleviku suunas tüürivad, saaksid ellu jääda?
Aus vastus vaevalt võimu (kuritarvitajaid) rõõmustaks. Aga nende jaoks on vastus ka vähemoluline nendega võrreldes, kellel on siin juured, kes tundsid end nõuka ajal vähem ahistatuna kui tänase võimu (sh EL keskvõimu) puhul ja kes näeb reeturites suuremat ohtu kui välisvaenlases. Samas pole võimalik süüdistada kedagi ka sellepärast, kuidas ta ennast tunneb elu hammasrataste vahele jäädes.
Seda tuleks küsida ka praeguse debati puhul, kui plaanitakse agressorriigi kodanikelt võtta ära KOV hääletusõigus. Isiklikult vaatan seda nii, et "miks krt see neil üldse on?", aga reaalses maailmas on need 8500+ Stalnuhhini-Petersoni valijad hoopis venemeelsed Eesti kodanikud, kellelt hääletusõigust ära võtta ei saagi, kuid need, kellelt võtta tahetakse, on enamjaolt põgenenud (ja pigem haritud) veneopositsiooni toetajad, kellel oma riigi kodakondsusest loobuda pole (kunstlikult tekitatud!) tehnilistel põhjustel isegi võimalik.
Jah, tuli tuleb kustutada, aga kui vett ei ole, siis seda ei saa teha bensiiniga ja kindlasti mitte sel hetkel, kui kõrval olevatelt kütusetünnidelt on kaaned maha võetud ja meie enda hakkamasaamine sõltub rohkem sellest samast kütusest kui tule kustutamisest.
Ma polegi näinud, et keegi pakuks lahendust, mis seaks esikohale selle maa ja põlisrahva kestmajäämise. Parteid tegelevad, nagu ikka, reitinguid mõjutavate loosungitega ja ega seda debatti, mida pole suudetud pidada kolme aastakümne jooksul, ei suudeta ka nüüd kiirkorras kvaliteetselt maha pidada. Ja olenemata sellest, kui hea saab selle lahendus, mureneb meie kaitsetahe endiselt võimu kuritarvitajate käitumise pärast...
Taaskord keeratakse kokku järjekordne okseleajav käkk nagu neid siiani kogu aeg tehtud. Jätta valismisõigus alles hallipassitüüpidele ja "Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmise eelnõusse pandi sisse ka sotsiaaldemokraatide kompromissettepanek anda valimisõigus kodakondsuseta inimestele." https://www.delfi.ee/artikkel/120334857/teist-korda-astutaks
e-sama-reha-otsa-sotside-kompromiss-toukab-opositsiooni-pohi
seaduse-muutmisest-eemale
Poliitilised kompromissid my ass...
Aga kindel võib olla selles, et enamus sellest toompeast on ammu endale ette valmistanud siit sujuva uttu tõmbamise puhuks kui esimesed raketid lendama hakkavad. Eks paistab, mida sõumees trump tegema hakkab, sellest saame teha järeldusi edasise osas.
"Ma polegi näinud, et keegi pakuks lahendust, mis seaks esikohale selle maa ja põlisrahva kestmajäämise."
Loe delfist asotsiaali triaade , miks meie rahvas hääbub iibepuudesse. Lihtsalt ja loogiliselt selgitatud. Loodusseadustele tuginedes.
Lühidalt võib selle kokku võtta sedaviisi, et kui inimene tahab, et tal pensionipõlves oleks keegi, kes tema eest hoolitseb, siis peab ta üles kasvatama järglased, kes sellega tegelevad. Paraku on inimestele tekitatud pettekujutelm, et järglaste kasvatamine ei ole oluline, vaid hoopis tööaastate tagaajamine ja liitintressiga kontodele investeerimine on oluline, millest sõltub pensionipõlv. Tänu sellele valearusaamisele on tekkinud olukord, kus inimesed keskenduvad pigem karjäärile, lükkavad 50 euri kuhugi fondi ja jätavad järglased kasvatamata ning selle tulemusena vanurite hulk kasvab ja tööealiste hulk kahaneb ning need tööealised peavad ülal pidama ka need vanurid, kes ise järglasi ei kasvatanud.
Selline parasiitlik püramiid saab ainult kokku kukkuda, nagu ta seda ka teeb. Lahenduseks on leitud sisseränne, aga siis ei ela siin varsti enam eestlased .
¤¤¤
Kuhu jääb optimism?
Kui rääkida optimismist ja vajadusest olla optimistlik, siis seda saab olla ka juhul, kui teame oma probleeme, oleme neid teadvustanud ja tegeleme nendega täies tõsiduses. Arvan, et siis on meie kindlustunne veel paremgi. Praegune olukord, kus tuleb olla optimistlik ja soovitavalt vähese teadmise pealt, kus probleemidest ei räägita, vaid varjatakse või ilustatakse neid, meenutab mulle Brežnevi aega. Sarnaseid jooni on veel. Tol korral oli majandus seisakus.
Kas oleme praegu samasuguses seisakus?
Kuna oleme oluliselt tagasi liikunud, siis see justkui seisak ei ole. See on tagasiminek. Taandareng. Puuduvad eeldused majanduse arenguks. Kaotame neid järjest ka praegu.
/.../
Soomega olime 2023. aastal peaaegu samal hinnatasemel. Teistest Balti riikidest ja Rootsist olime kallimad, aga see oli 2023. Tänavu tõstsime käibemaksu, järgmisel aastal tõstame veel. Tegelikku pilti peaks vaatama 2025. aasta lõpus või 2026. aasta alguses. Selleks ajaks tundub, et Norra polegi enam kallis riik. Nende nii-öelda rikaste riikidega on meil üks erisus: meie tarbimismudel on teistsugune.
Suurema osa kulutame ära toidule ja küttele?
Sellistele elementaarsetele kuludele, jah, nagu toit, garderoobikaubad, ravimid ja elekter. Riikide rahvusvahelist konkurentsivõimet hinnates tuuakse välja niisugune kriteerium nagu toidukulude osakaal tarbijakuludes. Oleme 2024. aastal 43. kohal 67 riigi hulgas. See koht ei ole hea. See näitab, et elame vaeselt. Toidukulude osakaal majapidamise kogukuludes on meil suur. Toit on kallis, seda ostetakse vähem. Vähem ostmist seostatakse ebakindlusega. Ent kui ost jääb tegemata, on põhjus tarbija rahakotis ja kontoseisus.
/.../
Milliseid probleeme näevad praktikud majandusarengu ees?
Ebapiisav nõudlus – ehk see on kõige suurem probleem. Majanduskasvu ei saavuta Eestis sisetarbimist parandamata. Arvan, et maksude langetamine tuleb veel kunagi teemaks, kulub selleks siis aastaid või mitte. Aga praegu liigume vastupidises suunas ja meie jaekaubanduse maht on vähenenud juba sama kaua, kui oleme majanduslanguses olnud, ehk 2022. aasta teisest kvartalist peale. Ärisektoritest on kindlustunne kõige väiksem just nimelt kaubanduses. Aga mis meie teeme? Tõstame igal aastal makse! Et veel vähem tarbitaks.
¤¤¤
toit on meil kallis tänu eesti valitsusele.siin pole midagi imestada.nt. sakslane maksab toidult käibekat 5 protsenti.eesti inimene,aga järgmisel aastal 24 protsenti.ehk,siis eesti riik pistab tervelt 19 protsenti rohkem oma taskusse toidu arvelt,kui teisede riigid.
¤¤¤Sel aastal tehtud maksehäirete ülevaade on armutu – Eestis on 85 200 makseraskustes inimest, keskmine võlg 4379 eurot inimese kohta.¤¤¤
Lihtne oleks ju süüdistada ikka jälle kodanikke, et miks te siis võtsite omale kodulaenu, mida te pika ja Euroopa sügavaima majanduslangusega riigis teenindada ei suuda või miks te nii palju lapsi siis tegite...
Inetu on probleem ikkagi sellepärast, et põhjus, miks inimesed enam toime ei tule, on tekitatud kunstlikult ja seda nii globaalselt (intressimäärad) kui ka lokaalselt (energiahinnad, inflatsioon, oma mõju kordistavad kohalikud maksutõusud jne).
Üks majanduskriiside tabavaid definitsioone on ka see, et kapital ei kao kuhugi, vaid muutub ainult kapitali omandisuhe (koondudes veelgi enam nende kätte, kellel oli suurem puhver kriisist kasu lõikamiseks). Antud juhul liigub raha muidugi suures osas Eestist välja pangandussektori kasumitena, mida erinevalt paljudest teistest riikidest just oravavalitsused põhimõtteliselt maksustama on keeldunud. See ei pruugi küll nii olla, aga omal ajal toimunu valguses paistab see välja nagu "käsi peseb kätt" kokkumäng partei ja ühe peamiselt võõral kapitalil põhineva ärisektori vahel.
Irw, kui te riskisite kunagi koos oma parima sõbraga ja saite rikkaks tänu neile riskidele, siis öeldes sõbrale, et just tema peab selle tulemusel saadud rikkuse osaliselt Eestisse tagasi andma, ei ole te seejärel enam parimad sõbrad:) ...sest miks ta peaks seda tegema või miks talle seda üldse ütlema, kui rahvas on meil samuti rahul nagu riikideski, kus pankasid maksustatakse? Ekreikel oli palju võimalusi käes, mis lihtsalt käest lasti.
xxxxxxxxxxxx
Kreekas on madalam 13%-line käibemaksumäär kehtestatud peamistele toiduainetele, näiteks leivale, lihale ja juustule.
Soomes on toiduainetele rakendatud 14%-line käibemaksumäär.
Horvaatias kehtib 5%-line käibemaksumäär leivale, piimale, lihale, munadele, köögi- ja puuviljadele.
Ungaris on kehtestatud 18%-line käibemaksumäär osadele toiduainetele, näiteks osadele piimatoodetele ning toodetele, mis on tehtud jahust ja teraviljast. 5%-line käibemaksumäär on Ungaris rakendatud lihale, kalale ja loomsetele saadustele.
Rootsis on toiduainetele kehtestatud 12%-line käibemaksumäär .
xxxxxxxxxxxx
¤¤¤Täna võttis riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon ette küsimuse, kas Baltimaid Varssaviga ühendama hakkava Rail Baltica rahastamine on piisavalt läbipaistev. Seda küsimust tuleks laiendada üldisele maksumaksja raha kasutamisele.
/.../
Raudtee eeldatav maksumus on suurenenud kolme riigi peale kokku 2017. aastal eeldatud 5,7 miljardist eurost nüüdseks 25 miljardi euroni. Ükski inflatsiooninäitaja ei seleta sellist müstilist kallinemist. Kui lisada, et ega meil ju ole lõplikku kindlustunnet, milliseks kujuneb Euroopa Komisjoni kaasrahastus, on läbipaistvusküsimused igati asjakohased.
/.../
Niikaua, kuni rahajaotust kureeritakse kuskil ametnike kabinettides „omavahel“, ei saa eeldada rahva valmisolekut neile kõigile peale maksta.
/.../
„Ei maksudele ilma kaasarääkimisõiguseta,“ (no taxation without representation) oli Põhja-Ameerikat asustanud Briti kolonistide esimene vastuhakuloosung emamaale. Tänapäeva Eestis peaks see tähendama ennekõike demokraatlikku kontrolli raha kasutamise üle. Ilmselgelt jääb praegu reaalsetest kaasarääkimisvõimalustest vajaka.¤¤¤
Vana-Vigala kutsekooli, kus õpib 470 inimest , tahetakse kinni panna.
Tsitaat:
"Haridus-ja teadusministeerium sulgeb Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli. Põhjus: kool ei tule rahaga välja. Nii kohalikud elanikud kui ka vallavõim muretsevad, et see annab surmahoobi kogu asulale."
Alles see oli , kui löödi lokku, et kutsehariduse edendamine peab olema prioriteet number 1.
470 õpilast tundub omajagu olevat, aga paistab, et on aeg see väikekool sulgeda ja koos sellega lasta hääbuda ka piirkond.
Kommentaatori "asotsiaal" prohvetlikud sõnad hakkavad täide minema. Tänu kommunistlikule pensionisüsteemile on sündivus tänaseks kukkunud 1987 aasta 25 kilo pealt alla 10 kilo peale.
See on see, kui majanduspoliitilisi otsuseid tehakse arvestamata füüsilist reaalsust. Rahvastiku kestmajäämiseks on tarvis panustada järelkasvu üleskasvatamiseks ja see maksab paljupaljupaju rohkem, kui iga kuu lükata 50 euri kuhugi "fondi" tiksuma.
Praegune lahendus olukorrale on lihtlabane inimressursi import. Aga selle tulemus on teada ja näha - eestlased rahvana surevad välja.
Põhjus, miks majanduses on asjad p####s, et riik ise võimaldab sellist äriplaani, et tekitaud omale võlgasid, näitad ennast varatuna ja seejärel hakkad kustutama neid võlgasid lihttööd tehes 80e/h... riik ise ahvatleb inimesi kuritegevusele... katsume siis neile ahvatlustele vastu seista... kas just riigi enda, aga vähemalt teiste riigikodanike osas:)
Maksurahu on tühi sõnakõlks, nagu kõik selle partei antud lubadused nii enne kui ka pärast valimisi! See on lihtsalt jälle natuke uutmoodi lähenemine, et vanade maksude tõstmise ja uute kehtestamise asemel nimetame makse mingi teise sõnaga (näiteks riigilõivud, tasud jm) ja siis neid nagu polekski... et nagu ei peakski maksma?
Aga kui prooviksime äkki teha kõik nii, nagu lubasid need, kes selle lubaduse tõttu valimisvõidu saavutasid, et maksud ei tõuse ja lepime kokku, et sellel ega järgnevatel aastatel riigile rohkem raha ei loovuta kui valimiste eelselt? Et kui ühest kohast (nt käibekas) võetakse rohkem, siis teisest kohast anname vähem? Näiteks erinevate aktsiisikaupade arvelt, erinevaid riigiteenuseid vähem tarbides, suunates oma tarbijavalikuid eelkõige mustalt toimivatesse äridesse või siis legaalsetesse (nt külalaadad, kohvikutepäevad jne), kus samuti makse ei maksta? Või kui enda tarbimist nii palju vähendada ei õnnestu, siis enda piiratud valikute arvelt vähemalt sõpradele-naabritele piiri tagant aktsiisitooteid tuues? ;)
Tuleb üksjagu exceldamist, et selle plaani teostatavus reaalsusesele võimalikult lähedale viia, sest nii palju makse on juba tõstetud, aga kui riik lubas, kuid murrab oma lubadusi, pakub see pigem juba sportlikku huvi, et anda oma panus, et NENDE ANTUD LUBADUS (maksud ei tõuse = et maksudele ei kulu rohkem raha kui varem) ikkagi ausalt täidetud saaks... ja proovigu nüüd ainult keegi kuidagi halvustada seda, kui kodanikud oma demokraatlikult valitud valitsejate antud lubaduste täitmisele oma initsiatiiviga LEGAALSETEL VIISIDEL kaasa püüavad aidata;)
Tsiteerin hoopis ühte küsimust Päästame Eesti Metsad MTÜ lehelt. Jutt käib Pärnusse planeeritavast 1,2-miljardilise investeeringuga metanoolitehasest, kus loodavast 200 töökohast väga suur osa kuulub oskustöölistele, keda Eestis ei koolitata ja seetõttu avaldatakse juba pikemalt survet, et valitsus võtaks vastu otsuse, mis võimaldab ettevõtjal neid oskustöölisi Eestisse tuua.
¤¤¤Miks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei pinguta eelkõige selle nimel, et ellu jääksid juba loodud kodumaised ettevõtted, kus töötab kohalik tööjõud ja kus puitu väärindatakse pika eluaega toodeteks (puitmajad, mööbel, ehitusmaterjalid jms) selle asemel, et teha kõik selleks, et meie suvepealinna 200-aastaste mändidega vääriselupaika (mida ei saa kuidagi asendada!) ehitataks tehas, mille tööjõudu on vaja välismaalt sisse tuua, mille kasum ei jää Eestisse, mis soovib saada RMKlt korraliku paberipuidu (mitte jääkide!) kestvuslepingut mahus 0,7 miljonit kuupmeetrit ning mis tõstaks Pärnu linna veetarvet üle 27%, kui mainida vaid mõningaid aspekte?¤¤¤
Ma niisama märgin alatu inimesena, et need "200-aastased männid" on oma elukaare lõpus ja lähima 50 aasta jooksul kukuvad järk-järgult ümber. Asemele kujuneb paarisaja aasta jooksul loomulikult uus männik. Aga vahepeal on mõned inimpõlved kaunikesti inetu lagamaa. Kui keegi seda muidugi vahepeal koristada ei võta.
Metanoolitehase kohta kehtib kõik varem öeldu: MMTA (ehk NIMBY). Ja läheb seegi raha meist mööda. Olgu siinkohal muidugi kohe öeldud, et meie praeguistumajuhtuva viletsuse sahmerdamisi vaadates äkki ongi hea, kui seekord ei lasta pangamaailmal meie arvelt järjekordset miljardit teenida.
Märkus meie ministeeriumite eluvõõra spungiotsigu kohta on väga omal kohal. Aga mida oodata otse koolist tulnud mitmenda põlve linlastest naiivikutelt, kes looduse seadusi millekski ei pea ja loodavad lineaarsete mudelite lõpmatusse ekstrapoleerimisega maailma päästa.
Vihje: looduses kohtab haruharva lineaarseid protsesse.
Teaduste Akadeemia liikmete artikleid on alati meeldiv lugeda. Isegi, kui mõned neist on erapoolikud, ei vähenda see nende laia silmaringi, mis paistab hästi välja ka sellest "ausalt ja otse" artiklist, et erinevalt poliitikutest on geoloogia professoril endal küsimusi rohkem kui vastuseid.
Kahjuks puudutab ta seal vaid servapidi maavarade kaevandamist puudutavat ajalist mõõdet. Me kõik teame, kui kaua kulus aega, enne kui naftast sai labase põletamise asemel maailma muutnud polümeeritööstus. Just poliitikute sõnavõttudest torkab silma see, et vaadatakse pigem, kui palju just praegu (ma neid otsuseid tehes sealt vahelt võttes) kasu võib saada, jättes kõrvale selle, mida sama maavaraga (uuringutega vähegi kursis olles) 50 või 150 aasta pärast teha suudetakse. See ei ole maja ehitusmaterjaliga või ligniiniga Lääne-Euroopa lõputute ahjude kütmine, mis paarsaja aastaga taastuda jõuab, vaid meie järeltulevatelt põlvedelt jäädavalt rikkuse allika äravõtmine seda praegu "kopikate" eest kiire kasumi nimel müües. Leiva hinnaga võrreldes väga odavalt müües hinnaga võrreldes (mida see maksaks 100a pärast). Samast artiklist on võimalik lugeda ka detailsemat (tasulist) versiooni: https://majandus.postimees.ee/8133748/akadeemik-fosforiidito
ostuse-riskid-on-liiga-suured
Veel natuke fosforiidist: https://www.err.ee/1609521607/testpuurimised-naitasid-et-aru
-lounas-on-fosforiiti-oodatust-vahem
Hoiatav näide Soomest: https://www.telegram.ee/maailm/video-hoiatav-naide-siilinjar
vi-fosforiidikaevandus-soomes
¤¤¤Metanoolitehase kohta kehtib kõik varem öeldu: MMTA (ehk NIMBY).¤¤¤
Selle kohta seni avaldatud info valguses PÄRIS probleemide taandamine NIMBY-le on natuke kummaline, kuna see on seal ainult üks väikene ja isegi mitte kõige olulisem probleem kõigi teiste kõrval. Kirjutan NIMBYst uuesti, kui mõneks hetkeks jälle arvuti juurde õnnestub pääseda.
Kärss, ole hea ja kirjuta nendest PÄRIS probleemidest jah, mis on metanoolitehasega seotud just Pärnus. Ning mida ei ole sama tehasega "seal kusagil mujal".
Millest ei pääse üle ega ümber: kui me jätame oma eelised kasutamata, siis me rahvana sureme välja. "Nutikamad" lähevad enne mujale, kus on osatud oma väärtused targemini ära kasutada. Üksikud kohale jäänud pärismaalased lülitavad tasa sissetulnud. Surve siia on päris suur ja kui idast (sealt kaugemalt, mitte otse Pihkva tagant) tulijad avastavad puhta loodusega stabiilse kliimaga koha, nad siia ka jäävad.
Looduse seaduste vastu ei saa isegi suure rahaga:(
Eesti on tõesti kõige suurem tööstusriik maailmas oma metallisulatusahjude, arenenud autotööstuse, tipptasemel naftatöötluse jne asjadega kes peab seda kerakest puhtana hoidma.
Jah, iga okas loeb kuid võiks natukene talupoja loogikat ka olla, et kui naabri käest väetist ei saa, siis peab oma lehma virtsavett maasikate jaoks kasutama. Venemaal muide on samalaadsed probleemid meie omadega. Suurusjärgud on teised kuid hea näide on, et seal on lihakari kahanenud 65 miljoni pealt 6 miljoni peale sest tulusam on maa hangeldusega tegeleda kui karja kasvatusega.
¤¤¤Kärss, ole hea ja kirjuta nendest PÄRIS probleemidest jah, mis on metanoolitehasega seotud just Pärnus. Ning mida ei ole sama tehasega "seal kusagil mujal".¤¤¤
Päris probleemid... ei olegi päris probleemid, kui need esinevad ka mujal kui Pärnus? Saan aru, et see on koht, kus igasugused rohepesuhullud ja -vastased saavad ennast pildile tuua, aga ajakirjanduses on sel teemal võtnud sõna piisavalt teadlasi ja majanduseksperte, osa neist linkidest on ka siin foorumis, alles tsiteerisin mingit osa neist põhjustest... ei tundu mõistlik siia veel üks kord neist endast palju targemate inimeste sõnavõtte kopeerima hakata.
Aga nüüd NIMBY-st: tegemist on liberaalsete vaadetega erakondade poolt loodud poliittehnoloogilise võttega, et sildistamise kaudu vaigistada (tühistada) seda inimgruppi, keda antud teema kõige rohke puudutab. Tehnoloogiliselt ei erine see rassismisildi (kui sisuliselt keeldud tunnistamast musta rassi ülemvõimu ja nende suuremaid õigusi valgetest) või homofoobia (kui puudub igasugune vaen homode vastu, kuid julged TÕSTATADA KÜSIMUSE lastele koolis homoajupesu vajalikkuse osas) sildi külgekleepimisest. Kõigi selliste poliittehnoloogiliste võtete eesmärk on tappa diskussioon, alandada oma oponenti, alavääristada vastuargumente ja pisendada mingi inimgrupi õigust eriarvamusele. Viisakas inimene argumenteerib sildistamise asemel. Seda ei tohiks ajada samas segamine “lamemaalastega”, sest “Kuu on juustust” argumenteerimine ei ole päris argumenteerimine - nemad kasutavad täpselt sama poliitehnoloogilist võtet täpselt sama eesmärgiga, kui kõik, kes nendega ei nõustu, on automaatselt globalistid, ajupestud jne.
Sellepärast imestan üha enam, kuidas muus osas viisakad ja igati lugupeetud inimesed selle NIMBY kaardi välja tõmbavad, millel puudub otsene sisu - absoluutselt IGA ASI on NIMBY selle inimese jaoks, kelle tagaaias see toimuma hakkab ja mitte kellelgi teisel ei ole õigust kaasa rääkida, kuidas oleks õiglasem selle inimese elu ära rikkuda, tema elutöö hävitada, tema juured maamunalt pühkida jne. Kui nõustud tema õigusega, siis toetad ja kui ei nõustu, siis ei toeta, aga mitte ei sildista. Nii lihtne ongi.
Ka see, et minu jaoks mingi NIMBY nähtus sobib, ei ole õigustus sellele, kui see kellelegi teisele ei sobi, sest see on teine inimene, tema võib olla parema kuulmise tõttu mürale tundlikum, tema juured võivad olla sügavamal maasees või misiganes.
Minul isiklikult on alati lihtsam mõista kõiki neid, kellele seda silti külge üritatakse kleepida, sest see riik on samapalju nii sildistatavate kui ka sildistajate riik. Või siis mitte, sest NIMBY probleem puudutab rohkem just neid, kellele kuulub suurem osa sellest riigist (näiteks omatav maa ruutkilomeetrites mõõdetuna) nendega võrreldes, kellel (pangal?;) on vaid paremal juhul tüüpiline tuhanderuuduline hoonestatud põllukrunt või üldse üürikorter, aga nii õigust kui ka sõnaõigust oma seisukohtade esitamisel rohkemgi. Selle demokraatia (enamuse diktatuur) parim näide on vast Tallinn, kus Lasnamägi (enamus) on valitsenud sisuliselt tervet linna mitu aastakümmet. Seda mõistavad kõik hukka, aga seda, kui Tallinn (st see "lasnamägi";) valitseb tervet Eestit, tuleks hoopis takkakiita? See Lasnamäe näide enamuse kohta pole inimeste meelsuse, väärtusruumi ja juurte kontekstis valitud siia NIMBY (teiste elukorralduse hävitamise õigustamise) näitesse valitud juhuslikult. Ei pea praegu silmas ka ühtegi kommenteerijat.
Kui prooviksime NIMBY-le läheneda ausalt näiteks tuulegeneraatorite puhul, siis peaks nad tekitama infraheli just nimelt seal Veskimöldre jt asustuste külje all: seal, kus toimub tegelik tarbimine ja infraheliprobleemid on eelkõige nendel, kes sellest kasu saavad ja kellele seda päriselt vaja on. Mitte teistel.
Kuna ma olen kogu elu tegelenud tööna “näiliselt võimatute lahenduste leidmisega”, on mul väga keeruline kirjutada alla selle tühistamiskultuuriga kaasnevale sildistamisele, et kui keegi meenutab, et KA temal on õigused, siis igasuguse diskussiooni asemel lajatame kohe NIMBY sildiga. Kui on vaja rajada uus maantee, siis reeglina piisabki kõiki osapooli rahuldavast maade vahetamisest (see on juriidiliselt absurdselt keeruliseks ja omanike huve riivavaks tehtud, kogemused!) ja ka hooneid saab liigutada, kuid vajadust terve piirkonna genotsiidi järele vaevalt maanteede puhul tekibki. Tuulegeneraatorite puhul on samuti võimalus poolt/vastu ärapanemine asendada küsimusega “millised” tuulikud, sest mitte kõigi tuulikutüüpide negatiivne mõju ei sisalda nii suurt häiringut kui Eestis enimlevinud tuulikutüüpidel. Ka kaevandada on võimalik väga erinevatel viisidel, nagu lahendada erinevatel viisidel ka maagi transport, kaevude kuivaks jäämine jne. Ja seesama Nursipalu näidegi, et sai küll tulla vastu piiride muutmisega ja ka edaspidi on valikud olemas, kui seal piiri lähedal elavate inimesta jaoks midagi häirivat toimuma hakkab, siis mis täpsemalt, millistel kellaaegadel, millisel viisil etteteatamisega jne ja kui palju sõnaõigust jääb kohalikele selles kaasa rääkimiseks (et nt just täna ei sobi). Mul ei ole ülimalt kitsa eriala teadustöös tulnud veel ette probleemi, mida ei saaks niiviisi probleemi pulkadeks lammutades lahendada, kuigi esimene valguskiir, mis annab lootust, nõuab teinekord aasta otsa töötamist detailide kallal, kuid uute avastusteni viivad tulemused on seda alati väärt. Inimeste kodu puudutavate probleemide puhul siis ei ole? Kohati tundub, et selliste pühendunud inimestega, keda mul palgata on õnnestunud (ja kes rahulduvad riigiaparaadist märgatavalt madalama palgatasemega!), saaks õiguste tagaajamise asemel lahendada päriselt ja lõplikult paljusid probleeme oluliselt kiiremini, efektiivsemalt ja kõigile osapooltele rohkem rahuldust pakkuval viisil praeguse paindumatu ametnikearmeega või poliitikute teerullitaktikaga võrreldes.
¤¤¤Kui põhilised riskikapitali investeeringud tehnoloogiasektorisse tulevad Ameerika Ühendriikidest ning Euroopa on vaid tagaajaja, on üks Euroopa riik, kus sisemajanduse kogutoodangu kohta investeeritakse USAst rohkem. See riik on Eesti.¤¤¤
¤¤¤Lepp juhib tähelepanu Eesti väärtuslikumate ettevõtete edetabelis esile tulevale ohtlikule suundumusele. „Teine asi: ma olen mõõdukalt mures, et nendest, kes päriselt ekspordivad, oleme me rääkinud väga-väga vähe. See hakkab lõpuks ju meid kummitama – ei saa ju lõputult üksteisele teenuseid müüa. Ka meie ei saa finantssektorit teha, kui ei ole eksporti. Nii teenuse kui ka tootmise eksporti võiks neid [ettevõtteid] rohkem juurde tulla,“ nendib Swedbanki Eesti juht.¤¤¤
Nüüd kordan ennast, et ettevõtja ei vaja mitte toetusi, vaid toimivat ettevõtluskeskkonda. Enne seda, kui üks erakond riigi majanduse Zoroopa põhja otsustas viia, oli ka minu ettevõte eelkõige eksportiv (pikalt isegi üle 90%!), aga kui riik seob piltlikult öeldes käed selja taha, ei saa enam konkureerida teiste riikidega, mis oma ettevõtjatega nii ei käitu ja nüüd on tulemus käes, sest vaba konkurentsi tingimustes pole me enam konkurentsivõimelised ja ekspordivõimekus on jäänud alles vaid vähestele. Nii need ettevõtted siit mujale lähevadki naabrite juurde, kus riik laseb neil äri teha.
Seega ongi Eestiga kõik. Igal pool on keegi, kelle huve millegi loomine/ehitamine/arendamine riivab. Midagi kuhugi enam juurde ehitada ei tohi, sest MINU ÕIGUS!
Miks peaks Tiskre või Peetri elanik kannatama (väidetava!) infraheli käes olukorras, kus neist tuulikutest võib elekromagnetväli jõuda ka Kilingi-Nõmme või Virtsu tarbijani? Mille poolest nemad on halvemad, kui (siia kirjuta suvaline arenduses oleva tuulepargi naaberküla) rahvas?
Sellega olen päri, et energiakadude mõistes oleks tõesti väga loomulik tuua tuugenid ikka tuulisele põhjarannikule ja ennekõike pikkida täis Tallinna lähiümbrus. Arvestades müra ja kolemajade visuaalset reostust on kahju juba sündinud ja hullemaks midagi ei lähe. Energia edastamise kaod ainult vähenevad.
Sellest pole ma üldse aru saanud, miks on tuuliku tiivast tekiv vari hullem, kui kiikuvast oksast - mõlemad on perioodilised ja mõlema vari "liigub" koos päikese liikumisega. Ning erinevalt tuuliku varjust, mis võib tuule suuna muutumise tõttu ka mitte seinale ulatuda, on oksa vari alati samas kohas "ärritamas".
Sellest saan hästi aru, et keegi ei taha oma tagaaeda müra, tolmu ega kahjulikke kemikaale. Ei tahtnud minagi oma maatüki poolitamist maanteega, aga see juhtus siiski. Ning muu Eesti jaoks oli see päriselt ka oluline asi, sestap oli loomulik taanduda. Mis sellest, et neljandikku oma metsast ma enam kaitslikult majandada ei saa, vaid see saab mõne aasta pärast selga lageraie ja loodusliku taastumise. 400 m asemel iga tormimurru järele sõita 6+ km on jabur! Elukaare lõpule jõudvas metsas aga tormikahjust pääsu ei ole. Ning langenud puu eritab looduse ringkäigus "kahjulikke kasvuhoonegaase" täpselt samas koguses, kui see juhtub minu koldes sooja andes või mõne tarbetüki osaks saades. Arutu ja eluvõõra LULUCEFi rehkenduse kiuste.
Üksikisiku huvid demokraatlikus ühiskonnas taanduvad enamuse huvide ees. See on paratamatu, muidu mandume mõne inimpõlve jooksul olematusesse. Sest noored ei soovi enam niimoodi tööd rabada, nagu nende vanemad.
Kui keegi on näinud, siis brittidel on üks seriaal Dr. Who ja ühes seerias oli selline ühiskond, kus inimesed pidid kogu aeg naeratama ja kui seda ei teinud, siis võeti seda kui riigivastasust ja käituti temaga vastavalt.
Et siis meie peame ka kogu aeg sunnitud naeratust näol hoidma kõikide tegevuste kiuste, mis meiega või meie kinnisvaraga tehakse? Kas sina oled nüüd õnnelikum, kui su maatükki lõiguti ja pead kuskile kaugemale metsa minema või mitte tegema asju, mida varem tegid? Kas need on nüüd õnnelikumad, kelle maatükke railbaltika lõhub või suisa endale võtab või need, kes peavad edasise elu pidevalt midagi taluma, olgu siis tuulikuvuhin võin mürsuplahvatused? Kas need õnnelikud inimesed on ka edaspidi need, kes riigile majanduskasvu kindlustavad või palju lapsi sünnitavad? Mõne arust on väga normaalne see, et pead enda heaolust loobuma enamuse kasuks midagi vastu saamata. Oleks siis kasvõi elektri hind langeks, aga seda ju nagunii ei juhtu- ärimees tahab oma investeeritud miljardid tagasi saada, mitte elektrit poolmuidu jagada. Loomulikult võib väita, et elu on elektriga ikkagi parem kui üldse ilma ning selle nimel võime ju kannatada. Aga kus see talumise piir siis on- anname ühe tüki oma tagaaiast ära, varsti teise ja mingil hetkel meil polegi enam tagaaeda, sest aia taga vahivad vastu riiklikult olulised ojektid- võtjal aina kasvab isu ja ärimehed on täitmatud- iga võimalus raha tegemiseks tuleb ära kasutada. Loomulikult kaasneb sellega kas naeruväärne talumistasu või üldse mitte midagi- riiklik värk, püüa aru saada vennas, enamuse huvides ju. Aga ärimees tuuritab helikopteriga oma valdustes ringi ja hõõrub käsi- talujad maksavad pappi ja see on guud. Niiet tükeldame kõik ära, talume ja naeratame ja tulevik saab helge olema. Klassikud on öelnud: rahvas, raibe, söögu heina.
¤¤¤Seega ongi Eestiga kõik. Igal pool on keegi, kelle huve millegi loomine/ehitamine/arendamine riivab.¤¤¤
No sorry, aga selline järeldus on tõesti BS. See, mida ei saa, on teha asju nõukastandardite järgi ja teerullipoliitikaga (saab ja tehakse tegelikult sedagi), aga varem või hiljem, kui tahame kuuluda sellesse eurokolhoosi, tuleb hakata mängima nende reeglite järgi mis mujalgi. St saab ehitada tehaseid küll, aga selle häiringutele on seatud samad normid nagu mujal (st rohkem saastavamad tehased lähevad kaugemale Ida-Euroopasse, kus on lihtsam osta seadusi/poliitikuid ja lubatud saastemäärad suuremad). Saab ehitada ka tuulikuid, aga jällegi taanlased peavad hakkama järgima siin samu norme nagu oma kodumaal, mitte ei saa panna siia püsti suurema kasumi nimel kõrgemaid ja suuremat häiringut tekitavaid. Eestis oli vist isegi väikeste tuulikute puhul lubatud paigaldada elumajadele 2x lähemale kui kusagil mujal... ainult et miks me räägime ventilaatoritest, kui teisi loodust (inimesi, linde, nahkhiiri jne) säästvaid lahendusi on palju ja vahed kasuteguris üsnagi minimaalsed? (vastus on toetuste tingimused, mitte füüsika). Selline vingumine, et midagi ei saa teha, ei vii kuhugi, sest saab ju suurepäraselt ja täiesti normaalsetel (mujalgi aktsepteeritavatel) tingimustel. Ei saa nii, nagu ei saa ka mujal. Kas Eesti peaks siis olema tõesti see viimane peldik, kus arendajate eelisõigused on muust maailmast suuremad ja kodanike õigused väiksemad?
Üks probleem, millest ei saa üle ega ümber, on Eesti enda suurus. Vatikanisse ega Monacosse ei saa samuti rajada suure veehoidlaga hüdroelektrijaama ega panna püsti tuulikuid. See on olnud nende strateegia riigi arendamisel. Mis on Eesti strateegia? Saada tsiviliseeritud zooroopa prügimäeks?
¤¤¤miks on tuuliku tiivast tekiv vari hullem, kui kiikuvast oksast¤¤¤
Kiikuv oks kuulub minu haldusalasse. Tekib probleem=tegelen. Tuuliku vari sõltub sellest, kui kaugel see asub. Sellepärast ongi normid, mis on mujal ca 2x rangemad kui Eestis. Kõrgete puude istutamine päikeseloojangusse, mis tõmbab maha kogu selle õhtuse lühiajalise varjuteema, pole üldse nii kallis, et vääriks pikemat seletamist - tahtmise küsimus, kuid ilma kohustamata seda arendajad ei tee. Päris probleem on selles, et seal, kus on vari, sinna ulatub ka see müra, mis ajab inimesed hulluks. Aga probleemi ei nähta müras, vaid selles, et inimesed on hullud.
Ka müra ise pole pidev, vaid sõltub tuule suunast - nagu lehepõletamisesuitsuga, prügimäehaisuga, kaevandustolmuga jne. Ja nt tolm pole paha mitte kuidagi abstraktselt, vaid paneb ühel juhul hambad lagunema (sh kõigil metsloomadel!), teisel juhul kroonilised haigused mingite mikroelementide ülekülluse tõttu, kolmandal juhul kasvab vähki suremus... kui keegi Su lastele seda põhjustab, siis vaatad pealt ja kiidad heaks... või saad sildistatud, sest julgesid oma probleemi avalikkuse ette tuua?
Seda, mis ja kui palju päriselt häirib, teab vaid kohalik ja neid tuleb uskuda. Mitte neid "teaduslikke uuringuid", kus käiakse hoopis teise tuule suunaga tegemas arendaja rahastatud mõõdistusi selleks, et tõestada, nagu probleemi polekski. Jällegi hunnik näiteid selliste tõestatud võltsuuringute kohta, mida ei jõaks kõiki kirjagi panna. Ootused, et asju aetakse ausalt, ei ole vingumine või millegi vastu olemine.
Isiklik näide, et minu talu maadest on alles alla poole, võõrandatud riiklikult, antud erafirmale, mis juba palju kordi omanikku vahetanud jne. Paljud väikeomanikud läksid kohtusse ja loomulikult võitsid, sest see oli ebaseaduslik. Minult võeti kümneid hektareid - juristid tõstsid käed ülesse, sest teadsid, et see maa on minu (ja veel paljude) käest vaja nagunii kätte saada ja kui ma võtan laenu, et palgata nii kallid juristid, kes lasevad võidukalt läbi kõigi kohtuastmete sellega, et see ongi päriselt ebaseaduslik, siis suurarendajate huvi on nii suur, et nemad leiavad ikkagi paremad juristid ja lõpuks takerdub kõik komavigade tasandile ja kaotan ikkagi. Ausalt asju ajades polnuks see võimalik. Vähem korrumpeerunud riikides poleks see võimalik. Aga mu kodu on siin ja selle eest, mida üritatakse taandada kellegi tagahooviprobleemiks, on ostetud lugematu hulk Landcruisereid, ehitatud KOV poliitikutele koheselt uhked villad jne... nagu paljudes kohtades mujalgi, kus sõbrad samade probleemidega on maadlema pidanud. Ehk see selgitab, miks tuleks sildistamise asemel minna alati detailidesse ja tegeleda päris probleemide lahendamisega, mis on ausal viisil üldjuhul lahendatavadki nii, et kodanikud on rahul. Korruptsioonisurve tuleb ju mujalt.
¤¤¤Ning muu Eesti jaoks oli see päriselt ka oluline asi, sestap oli loomulik taanduda. Mis sellest, et neljandikku oma metsast ma enam kaitslikult majandada ei saa, vaid see saab mõne aasta pärast selga lageraie ja loodusliku taastumise.¤¤¤
Kuna mina olen see "muu Eesti", siis nende muude jaoks peaks olema oluline peale maantee ka see, et kui Sul on soov majandada oma metsa püsimetsana, siis Sa saaksid seda teha. Eks vahe tuleb sisse ka sellest, kas neljandik tähendab 100 ruutu või 100 hektarit. Kui arvestada sinna juurde, et mets on enamat kui puitmaterjal ja lisades sinna juurde ka teiste teist laadi logistilised probleemid - äkki oleks "muu Eesti" olnud valmis osa teetammimaterjalist asendama näiteks tunneliga? See pole ju dilemma, et ehitame tee või jätame ehitamata. Mujal maailmas näeb palju, kuidas üle laiade kiirteede on ehitatud sillad kitsa üherealise kruusateega, sest nii olid kaitstud kõigi huvid, taandumise asemel leiti kompromissid. Pidevad "miks ei saa" vabandused tuleks asendada "kuidas saaks" lahenduste otsimisega ja terve riik muutuks paljude inimeste jaoks korrapealt palju armsamaks.
Kärss, äkki sel on üks loll ja äraostmatu füüsikaline põhjus, miks me kasutame just labatuulikuid ja mitte Savoniuse kulpe või Darreiuse heelikseid?
Näita mulle kohta Eestis, kus kellegi aknasse ei paistaks ka veebruarikuisel päeval tuuliku laba (kaugus 8+ km) või kus saaks püsti panna metanoolitehase nii, et võimalik häiring ei ulatuks kellegi õuele (vihje: transport, lõhnahäiring). Säärast kohta ei leia, ikka peab keegi oma tavapärast elukorraldust muutma teiste hüvanguks. Ilma ei saa kuidagi.
Tuuliku ja metanoolitehase võib rahulikult asendada suvalise teise parasjagu närvidele käiva asjaga, sisu sellest ei muutu.
Valus küsimus on õiglane hind. Ma ei tea, kas Kärss on seda läbi mõelnud, aga ma olen Nursipalu valguses seda mõtisklenud. Et millise summa eest ma oleks mulle arusaadaval ühishüvelisel põhjusel urisemata nõus oma kodunt lahkuma. Jõudsin summani 350 tuhat. See oleks summa, mis võimaldaks meie perel oma uues kohas sarnase elukorralduse luua kiirkorras. Jämedalt 75 senti ruutmeeter. Võrdluseks: riigi pakkumine ainult maanteealuse maa eest oli 32 senti ruutmeeter... Mürapilves elamist riik ei kompenseeri, müravallist peab piisama.
Päriselt ei piisa, eriti niiske ilmaga.
Aga nagu juba kirjutasin, siis mõistan suurepäraselt, et tee oli vaja külast eemale saada. Seega põhimõtteliselt vastu ei sõdinud. Erinevalt paarist õnnetust, kelle koduloomisplaanidest tee sõna otseses mõttes üle sõitis:( Kuigi ka nende võitlus oli ette kaotatud ja kõige rohkem võitis tavapäraselt asjaga tegelnud jurist. Sest ühiskonna huvi kaalub üles üksiku huvi.
Kuivõrd siin murelikud ksf! asusid kohe alternatiivreaalsusi genereerima, siis see lahja kaheksa hektarit suremas olevat metsa ei ole mingi loodusväärtus, mille pärast muretseda. Ning isegi, kui ma jätaks linnainimeste rõõmuks lageraie tegemata, oleks seal inimpõlve järel läbimatu padrik, milles murdunud kuuskede ja mändide rümpadest läbi kasvanud paju ja sarapuu muudavad liikumise võimatuks. Ühes teises hektarises metsasiilus nii parasjagu juhtub - no ei jõua igale poole. Las siis mädaneb. Muide, ka lageraie järel on mul seal 20 aasta pärast noor segamets, millest võsasaega saab tulevast metsa kujundama asuda.
Kui nüüd abstraktne sisuloome lõpetada ja asja juurde tagasi minna, siis Kärss, kuidas saaks riik motiveerida Sind planeeritavale karjäärile rohelist teed andma? Mis oleks need "kuidas saaks" lahendused?
¤¤¤Valus küsimus on õiglane hind. Ma ei tea, kas Kärss on seda läbi mõelnud, aga ma olen Nursipalu valguses seda mõtisklenud. Et millise summa eest ma oleks mulle arusaadaval ühishüvelisel põhjusel urisemata nõus oma kodunt lahkuma.¤¤¤
Jah, olen. Milline on õiglane hind genotsiidi eest? Kas genotsiid on üldse ühishüve? Selline ühishüve, mis peaks kaaluma ülesse terve piirkonna elukeskkonna likvideerimise? Samas üksikuid maju saab liigutada, isegi väga vanu puid saab hiigelsuure juurepalliga liigutada, aga kuidas liigutada läbi inimpõlvede ulatuvaid inimestevahelisi kontakte terves piirkonnas, surnuaeda? Väärtus ei ole mitte see surnuaed ise, vaid see, et ma tunnen kõiki neid inimesi, kes sellel (üpriski suurel!) surnuaial käivad. Minust vanemad inimesed seal tunnevad mind sündimisest saadik ja nooremaid tunnen mina sündimisest saadik. Sellepärast ma ei oskagi vastata abstraktse ühishüve küsimusele, sest genotsiid ei tohi olla ühishüve.
Kui see on maantee, mis peab ilmtingimata just minu hoovis olema, siis mu kodualune maatükk on 1,3km pikkune ristkülik, pole vaja isegi asendusmaad – küsimus ongi rahas, kui palju see hoonete-kaevude jne liigutamine maksab. Kui see pole tehniliselt võimalik, siis 500m kaugusel on järgmine 10ha tükk, sealt 300m kaugusel järgmine jne, majale ja uuele taluhoovile ikka koha leiab küla vahetus läheduses. Majade jm teisaldamise hind ei tohiks olla kah turu odavaim pakkumine, vaid ma tunnen inimesi (välismaal), kellele usaldaksin selle töö tehnilise poole ja ma ei tea praegu nende hinda. Genotsiidile ei kirjuta ma alla mitte ühegi summa eest, sest see ei puuduta enam mind ja mul puudub igasugune moraalne õigus genotsiidi toetamiseks ka mõnes muus piirkonnas. Mistahes kogukonna ühishüve kaalub minu jaoks ülesse absoluutselt igasuguse ärilise erahuvi. Tahaks elada riigis, kus see kehtib absoluutselt igas, ka kõige kaugemas, maanurgas. Põllust või metsast loobumine on hoopis teine teema kui tugevate juurtega sidusate kogukondade hävitamine.
¤¤¤Kui nüüd abstraktne sisuloome lõpetada ja asja juurde tagasi minna, siis Kärss, kuidas saaks riik motiveerida Sind planeeritavale karjäärile rohelist teed andma? Mis oleks need "kuidas saaks" lahendused? Ikkagi piisavalt palju raha kompensatsiooniks?¤¤¤
Kuna juba osaliselt vastasin, siis maavarade kaevandamiseks on väga palju erinevaid viise. Avamaakaevandused on kaevandajale mõnedel juhtudel soodsaim valik... ühishüve on maavara, mitte kaevandaja erahuvi teha seda kõige kasumlikumal viisil (mille rahaline kasum läheb tavaliselt väikese pundi taskusse ja riiklik ühishüveline kasu on see maak nende käest kalli hinnaga ära osta).
Puhtalt paekivi kaevandamise näitel: arvestataval osal Eestist on võimalik viia maanteed-raudteed süvendisse nagu Laagna tee. Ma ei saa vastata avalikult, miks poliitikud seda otsust ei tee, aga see vastus pole ilus ja selles osas ootangi uusi poliitikuid, kuna tegemist on poliitilise, mitte insenertehnilise otsusega. Sellist kaevandust maantee rajamiseks olen valmis taluma enda kõrval isegi kompensatsiooni ootamata, sest minu (st ka mu järeltulevate põlvede) võit on see, et mind häiriv müra- ja valgusreostus viiakse süvendisse ning kaevandamine toimub minu juures nagunii ajutiselt. Koos teede ehitamisega liigutakse edasi, see on kõigi jaoks ajutine nähtus ja kõik võidavad pikemas plaanis. Nii kaua, kuni seda pole tehtud, ei vääri mitte kellegi kodu mitte mingi summa eest hävitamist.
Sarnased alternatiivid on olemas peaaegu kõigi maavarade puhul - ei ole vaja minna hävitama kogukondasid ja reaalselt tuleb taluda ainult ühte filtritega hoonet ventilatsioonishahtide kohal elavatel kogukondadel ja transporti maagi väljaveo piirkonnas.
Küsimus ise oli konkreetne - olen juba sellega tegelema pidanud. Kuna see puudutas samuti genotsiidi, mitte ainult minu kodu, ei tahtnud siin keegi mingist rahast kuuldagi ja lahendasime asja viisil, millest ma kunagi avalikult kirjutada ei kavatse. Lihtsalt kusagilt jookseb see piir, kus ülevalt poolt AINULT ebaseaduslikke lahendusi pakkudes ei ole võimalik saavutada tulemusi neile seaduslikel viisidel reageerides. Seda teemat olen nõus täpsustama ainult õllekannu taga ilma salvestamise vahenditeta;)
PPS: majandusteemasse kah 3 artiklit. Esimene on lihtsalt puust ja punaselt väga hea kokkuvõte, teine on spetsialisti ennustused põhjused-tagajärg seostest (neid ennustusi, mis tõeks osutunud, on siin teemas juba palju!) ja kolmas on mulle mitte eriti sümpaatse tegelase igati sümpaatne kaugem-globaalne vaade meie tulevikust, kuhu see tuleb suunata või hiljem valusalt ise paratamatult suundub (sealt ka tsitaat).
¤¤¤Realo lisas, et seda võib olla raske uskuda, kuid tarbida saab läbi selle, et vanu asju parandatakse. «Ma toon alati näite, et mu vanaisa tagus kõik kõverad naelad talvistel pimedatel õhtutel sirgeks ja need said uuesti seina löödud. Või ka see, et meie igaühe kodus on mingid Langebrauni kausid ja serviisid, mida me kõik hardunult vaatame. Need on kestvuskaubad ja neid tegelikult saab veel ja veel tarbida.»¤¤¤
Njah. Kui ikka oma asi on ajada, siis ei saa ometi lasta faktidel head lugu rikkuda.
Null numbrit, hulk emotsionaalset vahtu. No arusaadav, ikkagi kodu on löögi all.
Sedapalju tuleb aga küll õgvendada, et majanduslikul põhjusel mõne küla inimeste äraliigutamist liigväikese kompensatsiooni eest majanduse survel ei tohi nimetada genotsiidiks. Sõna tegelik tähendus on ikkagi rahvuse laialdane kuni täielik hävitamine. Sellest praegu juttu pole. Palun ärme lange suunamudilaste tasemele emakeelt rikkuma.
Kärsa kodu allesjäämiseks ilma Harjumaal ehitamist inimpõlve jooksul lõpetamata peamegi hakkama Paldiskisse pumpjaama ehitama. Keegi pole nõus maksma Ida-Viru kaevandustest toodud killustiku transpordi eest. Kuigi oleks äärmiselt mõistlik ju nii väikeses riigis.
Nursipalu inimeste kodude säilimiseks peab keegi suutma Kremli tsaarile selgeks teha, et Eestimaad ei näpita. Kes astub ette?
Üldjuhul esimese vabariigi ajal need maad inimestele anti. Vabariigi taastamine ehk nn teine vabariik tagastas need punaste poolt ära võetud maad endistele omanikele. Nüüd mingi vabariik (kolmas?) hakkab neid taas käest ära võtma riigi huvides.
Muideks, oleks meil natukene kultuursemad inimesed ja sellega kaasnev liikluskultuur, ei oleks vaja igale poole neid neljarealisi ehitada või kellegi maatükilt uusi teid läbi raiuda ja meile piisaks ka 2+1 teedest, lihtsalt olgu need lõigud tihedamalt ja pikemad- mingi 1,2 km lõik on täielik mõttetus- mõni auto suudab vaid möödasõidu sooritada. Kasvõi Soome heaks näiteks. Eesti liikustihedus ei ole iial nii suur, et ainult neljarealine aitab- juba kasvõi leedus on näha, milline autode hulk võib teedel olla. Eesti liiklus on paras puhkekodu muu euroopaga võrreldes. Aga hädaldama oleme mihklid. Hädaldame vaid sel põhjusel, et iga mats on liikluses oma ülisuure egoga.
Me ei saa igale poole kaevandusi rajada vaid seetõttu, et kuskilt 100km kauguselt materjali vedamine on nii kallis, et keegi ei ole nõus seda kinni maksma. Kui vaja, tuleb maksta, iga inimene ja tema maatükk on rohkem väärt. Ja kui kunagi lastele midagi pärandad, siis ütled sry laps, minu valitud valitsus otsustas, et sulle nii palju maad vaja ei ole.
¤¤¤Null numbrit, hulk emotsionaalset vahtu. No arusaadav, ikkagi kodu on löögi all.¤¤¤
Ma ju selgitasin põhimõtet. Oleksid soovinud exceli tabelit, et kus on eraldi kirjas iga kinnistu suurus, kasutusotstarve, turuväärtus ja hind, mille eest loobuksin vägivaldsetest lahendustest? Omast arust väljendusin piisavalt selgelt, et palkmaja jne teisaldamise KULUD tuleb katta. Mul ei ole ootusi "moraalse kompensatsiooni" osas, see ei ole nagunii rahaliselt kompenseeritav.
Genotsiidi kohta on siit foorumistki varem definitsioone läbi käinud. Jutt ei käi riigist ega rahvusest, vaid rahvast, kellele on omane elada just selles piirkonnas ehk põlisrahvast, kes asendatakse muu rahva (nt klassikaline küüditamine), muu elulaadiga (nt "lasnamäe" massimmigratsioon piirkonda) või mitteelukeskkonnaga (nt kaevandus). Praeguse Veskimöldre-Alliku uusarenduse või Õismäe paneelikate likvideerimine ei ole genotsiid (sest see on seal juba tehtud), samas kümneid kordi väiksema külade kogumiku likvideerimine on. Neid juurtega kogukondi ei ole üldse nii palju järel, et neist viimaseidki peaks juurteta inimeste majandusliku kasu nimel likvideerima, nagu teisi valikuid polekski.
Genotsiid ei tähenda tapmist. Ka küüditamine on genotsiid. On isegi siis, kui kõik küüditatud inimesed ellu jäävad ja neid mingite kompensatsiooniks nimetatavate kopikatega narrida üritatakse. Ümbersõnastatuna: juurtega inimesel ei ole miljardit vaja rohkem kui oma kodu. Juurteta inimesed saavad rääkida alles mingist "piisavast rahast", kus piisava eest on kõik müüdav. Sellepärast meeldibki mulle see, et räägid pidevalt ühishüve mõistest, sest ainult see võimaldab juurtega inimestel tekitada teemasse mingisugusegi rahalise mõõtme (loe: kulud millegi suurema nimel). Ka minu jaoks.
See on omakorda juba kolmas probleem, et ühishüve mõiste taha pugedes püütakse selleks nimetada mingite huvigruppide või ärikate erahuvisid. Puhtalt numbrite suurusjärkusid vaadates tekib aga küsimus, et kumb on mõistlikum, kas kaevandada 10M võrra kallimalt (st see on ainult hinnavahe!) või kaevandada odavamalt (erahuvi), kuid kulutada samas needsamad 10M "genotsiidikompensatsioonideks" ja likvideerida inimeste kodud? Arusaamatute valikute põhjusteks on sageli see, millisest rahakotist need 10M tulevad...
¤¤¤Üldjuhul esimese vabariigi ajal need maad inimestele anti.¤¤¤
Keegi targem oskab ehk öelda, kui väikese osa puhul see väide paika peab? Pakun, et murdosa, sest ma ei teagi vist kedagi, kes niisama midagi oleks saanud ja seda alles siis, kui loodi esimene vabariik. Terved inimpõlved on ennast surnuks töötanud selle nimel, et need maad VÄLJA OSTA, et nende järeltulijatel oleks parem elu. Ka mina olen kogu elu "investeerinud" samal eesmärgil (mõistagi ei pea silmas autosid:), et pärast mind jääks tervikuna alles rohkem kui see, mis mulle on pärandatud. Sellepärast puudub mul ka igasugune moraalne õigus seda pakutavate kopikate vastu vahetada, kui seda kasutatakse ühishüve sildi all poliitikute järjekordseks rahapesuskeemiks.
¤¤¤oleks meil natukene kultuursemad inimesed ja sellega kaasnev liikluskultuur, ei oleks vaja igale poole neid neljarealisi ehitada või kellegi maatükilt uusi teid läbi raiuda¤¤¤
Nõustun Su väitega, aga siin tekib ka see probleem, et kui meil on vaja kasutada teid mitte ainult oma tarbeks, vaid ka transiitliikluseks, siis sõidab neil teedel paratamatult ka neid, kelle liikluskultuur ei vasta meie ootustele. Siit ka põhjus, miks kohalike ohutuse huvides on mõni üksik transiidikoridor siiski vajalik, kuigi majanduslikult on selle põhjendamine kõigi teada olevate standardite järgi küsitav.
¤¤¤Nursipalu inimeste kodude säilimiseks peab keegi suutma Kremli tsaarile selgeks teha, et Eestimaad ei näpita. Kes astub ette?¤¤¤
Mitmendat korda ma juba sama asja kirjutan, et Nursipalu puhul pole kunagi olnud küsimus jah/ei vahel, vaid et millised on piirid. Algul üritati teha teerulli, et ei saa muuta. Surve tõttu sai küll piire muuta. Järelikult see esimene jutt oli bluff, lausvaletamine. Valetav poliitik on suurem julgeolekuoht kui ühe lisanduva harjutusväljaku puudumine, sest see valetamine ei laasta ainult Eesti kodanike moraali, vaid teenib ebastabiilsuse tekitamisega selle sama tsaari eesmärke. Pole kõige viimaste arengutega kursis, aga need probleemid juba lahenesidki enamjaolt rahaga ja piiride muutmisega. Lõpuks jäidki ainult paar üksikut koduomanikku (mitte lihtsalt maaomanikku) ja isegi nende puhul lubas minister olla valmis muudeks riigipoolsteks kompromissideks kui lihtsalt raha. Selles valguses on täiesti arusaamatu, kuidas saab üldse tõstatada küsimust, kas me tahame harjutusväljakut või ei taha, kui küsimus on ainult tingimustes, mille kohta militaarhuvigrupid algul labaselt valetasid?
¤¤¤Leedukad on avastanud, et neil on palju põhjavett ja seda saaks äkki müüa. Dubaist on juba huvi tuntud. Ma ei tea, kas varsti hakkavad siis Leedust veetankerid Dubai poole voorima. Loodan südamest, et Eestis sellist asja ei juhtu, sest see on jällegi selline lühiajaline väikene kasum. Aga eluks vajaliku ressursi klaashelmeste eest ära andmine ja siis pärismaalasena pärast kuivale jäämine, see ei ole kuidagi mõistlik¤¤¤
Julgeolek on saanud rohepesu huvides järjekordse löögi ja kaitseministri sõnad "majandus peab sobituma julgeoleku raamidesse" on tühipaljas sõnakõlks. Millegipärast arvan, et kui midagi päriselt juhtub, siis teoreetiliselt on küll lihtne ja odav need tuulikud ükshaaval pikali lasta, kuid vaenlase jaoks on kasulikum jätta need püsti just selleks, et meie ise endale jalga tulistades nende rünnakute eelhoiatusi ei saaks... energiajulgeolek missugune! :))
¤¤¤Väheneb meie eelhoiatuse saamise aeg ja seda mitte ainult Aidu tuulepargi suunal, vaid ka tulevaste sarnaste tuuleparkide puhul, mis ehitatakse piirkonda, kus need segavad raadiosidesüsteemide ja radarite tööd ning signaalide levi. Tuulepark on luure perspektiivist kui sein, mille taha nägemine on keeruline. Olemas on küll kompensatsioonimeetmed väliste mõjude vähendamiseks, kuid need meetmed ei taga mõjude täielikku kõrvaldamist ning nende rakendamine võtab aega ja ressurssi.¤¤¤
Millegipärast kahtlustan, et neid ressursimahukaid kompensatsioonimeetmeid ei hakka maksma kinni tuuleparke arendavad erafirmad (paljuski välisfirmad, ei kehti Aidu puhul), vaid selle jaoks mõeldakse välja üha uusi makse, et erafirmadele tuule abil kasumit tootev "sein" kasvõi natukenegi läbi paistaks.
Ehitamise ajal oli sõjarditel tiba leebem jutt, ühe suuna varjamine, nüüd on täpe ja pupu mõlemad korraga kohal. Nende nõudmisel paigutati tuulikud sirgesse ritta häiringuala kitsendamiseks, nüüd tuleb välja, et neid polnud kaasatud üldse. Kas keegi valetab ehk? Või käib siin mingi kõrgem mäng, millest lihtne talupoeg ei peagi aru saama?
Nii oli tõesti. Lisaks see tuulepargi teema siiski toimib mõlemas suunas. Kui me sealt tuulikute tagant midagi läkitaks, siis seda alguses ei nähtaks aga kui nüüd reaalsusesse tagasi tulla, siis vastaspool magaks maha ainult stardi, kui olekski, mida saata...
Seotud otseselt nii majanduse kui ka (toidu)julgeolekuga. Rotin sealt artiklist pildi, mis illustreerib meie majanduse "õitsevates tingimustes" omatoodangu osakaalu muutusi siseturul. Olgu öeldud, et eesmärgiks on VÄHEMALT 73%.
¤¤¤Köögivilju tarbiti mullu elaniku kohta 86 kg, aga Eestis toodeti sellest arvestuslikult vaid 32 kg, ülejäänu on importvili. Värskeid puuvilju ja marju söödi elaniku kohta 53 kg aastas, millest Eestis toodeti vaid 2,7 kg.
/.../
Aiandustootjad nõuavad jätkuvalt käibemaksumäära alandamist puu- ja köögiviljadele, marjadele, nii nagu Lätis alandati käibemaks köögiviljadele juba aastaid tagasi.¤¤¤
Selle üle võib ju alati vaielda, kas konkreetse põllu jaoks sobiva põllukultuuri valimine kuulub äririskide hulka või mitte, aga kuna elame maailmas, kus naaberriigid on just riigiabi toel eelisseisus, on meilgi alternatiivideks kas teatud äririskide kinnimaksmine või olulise tootmissuuna lõpetamine konkurentsivõime kadumise tõttu (st importimine naaberriikidest).
Seal on ka teisi näiteid AI kasutamisest, aga mind huvitab rohkem see, et kas nüüd ongi see hetk käes, kus inimene hakkab järjest mugavamaks, tegelikult lollimaks muutuma, st kaovad iseseisev mõtlemine, analüüsivõime jne ning paljud tegemised võtabki üle tehisaru ja me usaldame seda? Eks see riigikogu ole enamasti rahva peegel ja kui rahvas on loll, ei saa ka tema esindajad just kõige kirkamad kriidid olla, eriti kui valija pole enda haritusele suurt rõhku pannud ja edasises elus jääbki uskuma poliitikute mesimöla.
Tundub, et pikapeale kaob eluterve talupojamõistus.
AI on igati tänuväärne tööriist. Juba aasta otsa tundub, et seda kasutavad mõned foorumitrollidki:) Samas igati mõistlik ka poliitikas, kui nad kasutavad AI-d näiteks seadustest sisulise (st täpset sõnastust mäletamata) kiirotsingu tegemiseks koosolekute ajal või kellegi teise poolt AI-ga toodetud skämmi tasalülitamiseks. Need ongi need vähesed kohad, kus AI-st päriselt (majanduslikult) kasu on.
¤¤¤Meil on kogu aeg mingid teemad, mida ei taheta näppida, sest nii sa kaotad hääli. Praegu on haridusministeerium üliuhke, et nad tegid aastaga ära ülemineku eestikeelsele haridusele. Minu arust tegid nad seda 33 aastat.¤¤¤
¤¤¤«See on silmakirjalik jutt. Tõstame maksusid, mis majanduskeskkonda halvendab ja siis räägime, et hakkame majandust tõstma. Kuidas see turismi edendab, kui tõstame käibemaksu üheksalt protsendilt 13 peale. Käibemaksu alles tõsteti, nüüd jälle. Inimestele lajatatakse tulumaksu, ettevõtetele tulumaksu, automaks,» loetles ta./.../Endine peaminister Kaja Kallas ütles talvel õpetajatele, et nemad on ainsad, kellel palk tõuseb avalikus sektoris. Nüüd aga selgub, et riigisektori palgatõus on olnud kõige suurem. Omavalitsused ja riik on aastaga juurde teinud 3000 töökohta. «Ja siis nad räägivad tõsimeeli, et me koondame, võtame kokku, kärbime. Kustkohast? Kui ükski number seda ei näita,» rääkis Kusma./../«Kui me kägistame ettevõtteid, siis nad ei saa inimestel palka tõsta, et rohkem makse laekuks. Peaks ettevõtlust soodustama, et käibed ja kasumid tõuseks ja sellega suureneks maksulaekumine,» rääkis Kusma.¤¤¤
Terevisioonis öeldi otsa välja, et vanglaid ei saa kinni panna, kuna otsustest tulenevalt kuritegevus suureneb ja neid läheb vaja. E.S. kõigepealt ajame inimesed ummikusse ja siis kinni :). Deboilikud..Kes kurat need debiilid valis pukki?
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120340706/eesti-suurima-ja
eketi-juht-jargmise-aasta-juulist-on-euroopas-meist-kallim-t
oit-ainult-taanis
Paraku on pidev hinnatõus poodides tõesti üsna jõhker. Millest see tuleb? Ei ole viimasel ajal ka kütus ega elekter just tiputasemel olnud.
Lihtsalt üks näide- tavaline 500g hapukoor oli kasvõi alles suvel miski 95 senti, nüüd 1,5€, või hind sisuliselt kahekordistunud, liha kahe- , kohati kolmekordistunud (sõltub, kas keegi on lihatükki noaga lõikunud ja pakendisse kiletanud) jne- igapäeva toiduainetes saab neid näiteid piisavalt tuua.
Keegi kuskil lihtsalt kruvib hinda? Ei ole kuulda olnud, et näiteks piimatootjad raha sees suplema oleks hakanud- seis ikka sama, saavad oma sandikopikaid. Järgmise aasta tõusvad maksud süvendavad p..eminekut veelgi, aga nemad jauravad oma alkoaktsiisi teemadel. Vbl ongi mõistlikum end surnuks juua, et vältida näljasurma?
Siin tekib aga küsimus, et "mitu" on piisav, et lõpuks ometi midagi ette võetakse? Eelmisel korral oli iinlaste laeva kapteniks üldse vene kodanik. Jutud NATO sisemerest olid samuti bluff?
Arvestades, et hallipassivantidele jäeti valimisõigus alles, ei tea tõesti, mis riigi huvides valitsus töötab.
Aga ka see lause on parim näide: Praegu on haridusministeerium üliuhke, et nad tegid aastaga ära ülemineku eestikeelsele haridusele. Minu arust tegid nad seda 33 aastat.
No comments.
Tegelikult on see "vaenulike" mittekodanike valimisteema lambist välja imetud!
Kuukene tagasi ütles KaV juhataja Merilo umbes taoliselt, et "Eesti kodanikud(u 10tuh+) hääletasid Peterson ja Co poolt!
Mis nende kodanikega siis teha?
Ei öelda ilma asjata, et iga tulekahju on lihtsam/odavam ära hoida kui hiljem kustutada. Ja ega endale jalga tulistades kah teistest kiiremini joosta pole võimalik.
Arvestades sellega, millega tegeleb meie riik, ei saa kuidagi imestada Petersonile antud protestihäälte üle, sest protestihääli saavad kõik. Isegi Tarand pääses zooroopaühenduse parlamenti protestihäältega, sest ta oskas koondada enda taha ka neid inimesi, kellest tema ega kes temast lugu ei pea. Nagu ka Peterson. Puhtalt võimu kuritarvitajate käkk, kus tuleks vaadata peeglisse, mitte süüdistada peeglit. Peterson on lihtsalt üsna täpne indikaator ühes konkreetses ühiskonnakihis.
¤¤¤78 411 Venemaa kodanikku, kellest 27 663 on siin sündinud. Ilmselt annab neist vajadusel kokku klopisda piisava arvu eraldusmärkideta rohelisi mehikesi.¤¤¤
See peaks olemagi lähtekoht, et nad on siin - venemaa kasutab olukorda ära, et nad oleksid nende poolel. Huvitav, kelle asi oleks kasutada olukorda ära siin, et nad oleksid meie poolel? Samuti ei maksa unustada, et moskoovia võimu ootab siia ikkagi "lasnamägi", mitte "narva" ega Petserimaa okupeerimata osa.
Sellest kirjutati juba ammu, et valimisÕIGUSEST ei tuleks rääkida mitte õiguste kontekstis, vaid see peab olema võõrale privileeg ja omadele kohustus. Kohustus näiteks nii, et sellest, kas valimas käisid, sõltub riigile makstavate maksude hulk või protsent, hiljem pension jne. Privileeg võõrastele selles osas, et see pole mitte iseenesestmõistetav õigus, vaid saad selle juhul, kui teed ära kodakondsuseks vajalikud eksamid (et selle maa ajalugu väärtustada, peab seda tundma/koolikohustus) ja loobud muu riigi kodakondsusest.
See viimane on tegelikult oluline. Toon lihtsa näite, et ema on eestlane, isa on soomlane, lapsel on topeltkodakondsus. Mõlemal riigil on õigustatud ootus tema armeeteenistuse osas. Kui venemaa ründab mõlemat riiki, on samuti mõlemal riigil õigustatud ootus, et see (praegu alles vastsündinud laps!) vajalikul hetkel just seda riiki kaitsma asub. Aga mis saab siis, kui see sõda peaks toimuma Eesti ja Soome vahel? Neile absurdsena näivatele küsimustele on kahjuks vastused olemas Ukraina sissetungi näitel, sest need piiriäärsed piirkonnad olid omavahel topeltkodakondsusega inimeste poolt palju rohkem läbipõimunud kui Eesti ja Soome. Aga sealgi eristusid selgelt need "narva ja lasnamägi".
Ma sellepärast ei oska ise näha head lahendust venelaste ega valgevenelaste tühistamises, sest enne tuleb lahendada ära probleemid oma riigi sees juba olemasolevate kodanikega ja muutmist vajab kogu valimisõigusega seotud paradigma tervikuna, st ka Eesti kodanike osas. See olukord, et "lasnamägi valitseb pealinna ja pealinn tervet riiki", vajab muutmist, sest muidu valitsebki "lasnamägi" kaudselt tervet riiki. Sellise valimisseaduse muutmise järel räägiksid oravad, sotsid, ekred, rohelised jne hoopis teist juttu kui praegu.
Hetkel täpset arvu ei ütle, aga meil vist mingi 12 erakonda. Igaüks püüab endale mingit valijatehulka luua, neid millegagi meelitada. Ja siis ongi kogu poliitika ja rahvas killustunud- neile aina lubatakse ja lubatakse, tegelikkus pärast valimisi on hoopis teine, siis istuvad ühed koalitsioonis ja teised opositsioonis ning algab üks mudaga loopimine. Opositsioon loomulikult hakkab jälle lubama, et peale järgmisi valimisi kõik muutub paremaks aga halligi ei muutu ja kogu see trall käib üha uuesti ja uuesti. Kõik erakonnad saavad mingi koguse hääli, st seegi vähene rahvas (need, kes viitsivad veel valida) jaguneb parteide peale ära, mingit suurt ülekaalu elik enamuse rahva usaldust ükski neist ei saa ja nii see virelemine jätkub. Suur ameerika saab hakkama kahe parteiga, enamus euroopa riike ka hulga vähemaga kui meie, aga meil tekib neid erakondi pidevalt juurde nagu seeni peale vihma- ühed lagunevad, teised liituvad, kolmandast jooksevad osad uude loodavasse erakonda jne. Absurd.
TO suur terts: said juba vastuse, aga sellepärast kirjutasingi, et valimisõigus oleks võõra jaoks privileeg. Sel juhul oledki ilma valimisõigusest, sest ei tegutsenud siis, kui see oli võimalik. See, et venemaa survestab, ei tähenda, et meie ei tohiks vastupidiselt survestada. Selle privileegi realiseerimise võimalus võib veel kunagi vene kodanikele tagasigi tulla. Võib tulla isegi koos selle riigi eksistentsi lõpuga, aga survestamist ignoreerides võib tulla ka koos Eesti riigi lõpuga.
Kui valitsejad saavad tegutseda nii ja seda karistamatult, siis pole valimistel ja muul mitte mingit tähtsust. Kun valimisedki tehakse nii nagu enda soov on.
Täiesti uskumatu! Mõni partei nagu vihkaks ettevõtlust. https://arileht.delfi.ee/artikkel/120341190/oluline-muudatus
-ettevotetele-kohustuslikuks-muutub-ka-vaikeste-arvete-dekla
reerimine
Selle peale ei oskagi muud kosta, kui soovitus minna massiliselt üle tagasi sularahaga arveldamisele. Siis vähemalt neil, kes saavad ja julgevad riiki petta, on võimalik püsida ELi siseselt konkurentsis ja saab riik vähemalt sellegi raha kätte, mis ametlikult läbi raamatupidamise käib. Muidu ei saaks sedagi ja kõik kaotaksid. Tegelikult oleks siiski tore, kui riigi majanduse päästmiseks pakutaks ma mõningaid legaalseid alternatiive, paljud kindlasti sooviks kasutada;)
Samas polegi midagi imestada, sest milliste parteide kõrvad paistavad Nordicas üüratute summade põletamise taga, maksuraha kantimises Lätti või Kreekasse, surnult sündinud "investeeringutes" Jordaanias, Utahis jne? Ei ole ju ekrekad, vaid Ikka need samad parteid, mis on võtnud kaela enamuse laenukohustustest ja nimetavad bensiini valamist lõkkesse tule kustutamiseks. Imestama paneb vaid see, et kes neid küll valib ja kuidas seda kõike saab sellises mahus teha trellide taha minemata.
Onu Dalles rääkis ammu - "Valitsuses tekitame kaost ja segadust, vaikselt, aga aktiivselt ja pidevalt propageerime ametnike türanniat, altkäemaksuvõtjaid, põhimõtetetust, tõstame bürokraatia ja bürokraatia vooruseks. Me naeruvääristame ausust ja sündsust – neid pole kellelegi vaja, need muutuvad mineviku jäänukiks. Ebaviisakus ja kõrkus, valed ja pettus, joobumus ja narkosõltuvus, loomalik hirm üksteise ees ja häbitu reetmine, natsionalism ja rahvavaen, ennekõike vaen ja vihkamine vene rahva vastu – me kasvatame seda kõike osavalt ja märkamatult, kõik see õitsema täies õies ."
Tooks sealt Kaja vs Ingrida artiklist välja mõne olulise tsitaadi, mida võibolla kõik ei tea.
¤¤¤Vanas Euroopas sõlmitud laenulepingutesse ei surunud pangad Euribori ehk ujuvat intressimäära. Eesti laenuturu valitsejad surusid, viimane kui üks. Seda hoolimata asjaolust, et pangad annavad eestlastele laenuks eestlaste endi hoiuste raha. Meie laenudel pole Euriboriga mitte mingit pistmist!
/.../
Kuhu panevad siis pangad Euribori, mida nad autoliisingutelt ja kodulaenudelt küsivad? Pangad panid hüppeliselt kasvanud Euribori oma kasumisse. Sõitsid tõllas nagu ei keegi teine/.../Hämmastas kasum, mida ei toonud hea töö meeskonnaga, riskeerimine ega innovatsioon. Selle tõid vaid allkirjad meie lepingutel, milleta mõistlikku laenu ega liisingut ei saanud/.../Ingrida Šimonyte eestvedamisel kehtestas Leedu mullu mais pankadele solidaarsusmaksu. Pangad maksavad nüüd Leedus riigile 60 protsenti Euribori viljadelt. Ainult Leedu kaitsekuludeks, mille võrra ei tõuse rahva muud maksud¤¤¤
Eestis aga riik muudkui laenab ja kuna pangamaksu puudumine halvendab otseselt Eesti majanduse konkurentsivõimet selle kehtestanud naabritega võrreldes, võiks seda vaadata ka kui rahandussektori riigiabi kõigi teiste arvelt. Reformi juhtpoliitikute tausta/ajalugu vaadates pole just keeruline kahlustada ka isiklikel suhetel baseeruvat tipptasemel korruptsiooni. Pangandusega on seotud selle erakonna puhul üldse väga palju afääre/kahtlusi ja ma ei pea silmas üldse seda klassikalist kümnemillilugu. Sama artikli lõpp meenutab juba anekdooti:
¤¤¤Hirmutati ka, et Eesti kaotab rahvusvaheliste investorite seas mainet. Aga rahvast äkkmaksustades, ettevõtte tulumaksu eelist hüljates ja süveneva kuristikuga eelarves ei kaota? Reformierakonnal on aga peal vana plaat: õige on Kaja Kallase, mitte Ingrida Šimonytė valitud tee. Mart Võrklaev toonitab, et Leedu stiilis solidaarsusmaks on ajutine tuluallikas, ning ennustab, et sealne riik tõstab lõpuks teisi makse samamoodi nagu Eesti. Ta ütleb: „Leedu on meist aasta-kaks maha jäänud.“¤¤¤
Mida teeb siis Eesti? Suurendab bürokraatiat!! Riik teeb seda nii otseselt (nt väikeettevõtete raamatupidamiskoormust ja selle haldamiseks vajalike ametnike arvu märkimisväärselt kasvatades) kui ka kauduselt täiesti ajuvabade regulatsioonidega, mille heaks näiteks on jällegi kasutusviisi lihtsa reguleerimise asemel kõigi lausmaksustamine (loe: majanduse sisetarbimiseks inimestelt raha ära võtmine). Loomulikult ei hakka maksma muruniiduki eest 300e kindlustust, aga milleks üldse rääkida sellest, kui vajalikud kindlustused nt kõnniteel saaks katta ka muude ja otseselt riskikäitumisega seotud kindlustusliikidega? https://saartehaal.postimees.ee/8149482/murutraktori-liiklus
kindlustus-300-eurot-nalja-teete-voi
Sama absurdne on ka terve uus kliimaseadus, mis on täis lahenduste ja rakendusviiside asemel tühjasid loosungeid, sest need kõik mahuks ära juba olemasolevatesse seadustesse probleemi/lahenduspõhiselt. Seda, kui absurdiks kogu maksustamine on keeratud, iseloomustab ka lihtne küsimus, et miks meil ei ole raha selleks, milleks on Ukrainal, keda me abistame? https://sport.delfi.ee/artikkel/120341208/avalik-kiri-kaitse
ministrile-miks-ukrainlased-saavad-vorkpalli-mangida-ja-eest
lased-mitte
¤¤¤Venemaaga kolmandat aastat sõda pidava Ukraina naiskond osaleb kenasti Euroopa Kuldliigas ja mehed koguni Rahvuste liigas, kus mängimise eelarve on pikkade reiside ja rohkete matšide tõttu veel oluliselt suurem. Neil on selleks raha. Samal ajal annab Eesti Ukrainale sõjalist abi 0,25 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja lisaks aastas 14 miljonit arengukoostööks. Mõistagi ei lähe see raha kuidagi otse Ukraina võrkpalli, aga summa summarum pole vahet. Loomulikult peamegi ukrainlasi toetama ja aitama, aga äkki oleme pingutanud endal natuke naba paigast, kui meie rahvuskoondistel pole päeva lõpuks raha võrkpalli mängimiseks ja samal ajal ukrainlastel on.¤¤¤
Kuna majanduse (st ettevõtete, mille maksudel püsib eksport ja millel seisab kogu riik) kõri ümber nööri üha koomale tõmbamine üha jätkub, tekib paratamatult küsimus, et "hau lõu kän vi gõu"... millal saabub see madalhetk, millest madalamale pole enam võimalik minna ja kust algab tõus? Siiani on vaid toredad tõusuennustused, aga iga valitsuse tehtud otsus lükkab allakäigutrepil kõigile muudkui hoogu juurde ja lõppu sellel (veel) ei paista...
Natuke energiamajandusest soome ja eesti keeles eri maade näitel, kus probleemid on üsnagi sarnased, aga lahenduste osas oleme juhitavate võimsustega tohutult kaugel maas.
¤¤¤Tuleb arvestada, et ka Leedu, Läti, Soome ja Poola arendavad oma mereparke. Kui tuul puhub, on elektrit kõigil üle ja elektri hind võib langeda nulli. Kas siis on mõtet elektrit müüa? Ilmselgelt ei ole/.../Optimistid näevad lahendusena rohelise vesiniku tootmist. Tehniliselt on see võimalik ja vajalik, kuna Euroopa Liit on võtnud vastu siduva kokkuleppe, mille kohaselt aastaks 2030 peab 42 protsenti kogu tööstuses kasutatud vesinikust olema roheline. Praegu on see osakaal alla ühe protsendi. Probleem on, et rohelise vesiniku tootmise tõhusus on väike - umbes 50 protsenti/.../Vesinik – täpsemini inimkonna vajadus tohutu koguse odava vesiniku järele – on üks rängemaid probleeme kliimasoojenemise mures, mitte aga selle lahendus/.../Kui soovime riigi poolt subsideeritava, ehk maksumaksja rahaga kinni makstud meretuuleparkidega edasi minna, peab sellega kaasnema ka energiamahuka tööstuse rajamine, mis suudaks üle jääva elektri ära tarbida. Lühidalt öeldes: kui astume sammu A (ehitame tuulepargid), tuleb astuda ka samm B – ehitada suured tehased, mis tarbivad palju elektrit ja loovad töökohti. Nende investeeringute Eestisse toomiseks peaksid vastavad riigiasutused juba praegu palehigis tegutsema. Meretuulepargid ilma suurte massiivsete tootmisettevõteteta on ilus müüt, millel ei ole praktilist väärtust. Selline visioon sobib pigem lastele unejutuks, uskuge, uni tuleks kiiresti.¤¤¤
¤¤¤Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla leiab, et Ericssoni uue arenduskeskuse ehitamise ära jätmine on Eesti majandusele märkimisväärne löök. Seda investeeringut käsitleti kui uue põlvkonna investeeringu ja töötleva tööstuse järgmise arenguhüppe näidet, kuidas tootmisest on võimalik edasi liikuda arendusse, tõusta lisandväärtuse ahelas ning hakata arendama uusi tooteid, selgitab Uusküla. „Tegemist on järjekordse näitega, kus ettevõte otsustab mitte investeerida, ja mitte investeerida Eestisse.“/.../Lenno Uusküla andmetel moodustaks 155 miljoni eurone investeering 0,4% Eesti SKTst.¤¤¤
Millegipärast meenub nende libedate poliitikute vabandusi ja eneseõigustusi lugedes alati Ott Sepa "KITT sõitis", nii usutavus kui vastutamise soov on täpselt samal tasemel:) https://www.youtube.com/watch?v=d-QIeng2lOo
Just, valitsus teeb muudkui õigeid otsuseid majanduskasvu huvides, aga idanaaber rikub ära täpselt niimoodi, et Eesti on majanduslanguse pikkuse poolest ELi viimane ja maailmas eelviimane (vist oli Haiti järel). Krdi putin selline, süüdlane on vähemalt teada.
No kuulge, kui te oleks äritegelane, kas tahaks enda 150 milkut ikka kuhugi nii idapiiri lähedale üles seada? Suht suure riskiga ja mittetasuv tegevus antud hetkel. Pole meil odavat tööjõudu, pole meil odavat energiat, pole enam mõistlikke maksusid, pole isegi odavat süüa mitte. Lisaks on päästikul kibelejast idanaaber veel takkapihta.
See nüüd kõik annab 100% kokku, eksju, mitte ainult üks osa neist.
Odav tööjõud on veel vaieldav, aga muud tegurid tõesti ei kutsu kedagi siia äri üle ehitama. Meenutuseks tänane elektrihind ca 30 senti kwh.Tuul ei puhu, päike ei paista, soome kaabel hoolduses. Toompeal sellest poogen. Aga aastaks 2030 tuleb kogu särts taastuvast allikast ja eesti elektritarbimine on kahekordistunud. Halleluuja.
No näis kui kestlik selline jama olla saab. Fakt, et taolise maksukoormuse all ei muutu inimesed rikkamaks, ei tarbi rohkem või kasvõi senisel tasemel ja seeõttu väheneb ka maksulaekumine. Tibusid loetakse sügisel.
On jah kõrged palgad... Mul sugulane Tlnas. Krooni ajal juba ajas miljoniäri. Mina Lõunas imepisikese palga peal lapsi kasvatamas. Tema pole lastega ega üldse Soomes käinud, mina olen lastega Serenas ja Tamperes korduvalt käinud. Iga 2 aasta tagant. Temal 25 aastat vana auto, minul juba 3 uuena ostetud autot, tema aga ikka vanadega sõidab ja tunneb ennast rikkana... Mul korter Vahemere saarel- iga suvi elan seal, tema pole kunagi veel Eestist väljas käinud. Vot ei saa aru Harjumaa rikkustest. Võrumaal on ilmselt oma rikkus.
Ma ei saa sellest heietusest üldse aru... Miski reisimine kuskil Soomes on miski näitaja või mida paganat? Ma olen sõpradele raha laenanud Rootsi kruiisi jaoks aga ise pole seal oma raha eest jällegi kordagi käinud. Muude riikide kohta saab tihtipeale sama öelda ja neid on väga palju, mis jääb Kapplinna ja Nordkappi vahele, kus olen käinud.
Jäta järgmine kord klaviatuur rahule, sealt ei tule midagi mõistlikku.
Oma vaesuse peitmine selle taha, et ostetakse (pigem liisitakse) edevaid asju... jäägu neile, kes milleski muus pole võimelisedki rikkamaks saama. Selline näiline võltsrikkus ei kompenseeri kuidagi tegelikku vaesust, mida lükatakse järgmiste põlvkondade kraesse lühikeajalise omakasu nimel. Need uued autod on varsti kõik metallikokkuostus, aga kui ühiskonnal pole piisavalt lapsi, ei ole varsti enam inimesi, kes meie põlvkonnal tulevikus puusaliigeseidki proteesiks, kui juba praegu teenib prügiauto juht rohkem ja erinevad turusegmendid võistlevad omavahel inimeste puudumise pärast. Olen ise kahel korral sattunud Boldi taksosse, mille roolis on ülikoolis töötav professor, kes ei suuda oma palgast peret ära toita... Järelkasv on riigina eksisteerimiseks hädavajalik suur eesmärk, mille täitmiseks oleks vaja lõpetada kiiremas korras bensiini valamine lõkkesse ja asuda tehtud vigu parandama. Mõistagi mitte vigade tegijate poolt, kes isegi neid tehtud vigu tunnistada ei suuda.
¤¤¤Ühiskonnas perekonna tekkimiseks peab olema tagatud soodne pinnas. Praegu seda kahjuks enam Eestis ei ole. Näiteks on probleemiks võimalus vabalt valida oma elukohta (PS § 34), sest koos elamine on üks põhilisemaid perekonna tekke ning funktsioneerimise alustalasid. Meil agarusega propageeritakse ja viiakse ellu nn 15 minuti linnade ideed, aga teised Eesti piirkonnad – kuidas nendega siis jääb? Kui ma tahan elada maapiirkonnas, siis juba nüüd on see sama hästi kui võimatu, keset looduse ilu ja rohelust. Koduloomade pidamise bürokraatia on nii suur, et mõistlikum on loobuda/.../Kui elad maapiirkonnas, oled noor ja elujõuline ning sooviks peret luua, siis selleks on vajalikud alustuseks tekitada sotsiaalsed suhted. Kuidas neid aga tekitada, kui maapiirkonnas on juba praegu noored eemale peletatud?
/.../
Olen ise viie lapse isa. Minu enda peres juhtus nii, et peale lapse saamist pidi abikaasa töölt ära tulema, sest tööandja lihtsalt ei pakkunud võimalust töögraafikut nii sättida, et keegi meist jõuaks iga päev kindlasti lasteaeda lastele järele ja nädalavahetustel saaks pidevalt kodus olla. Kahe lapse sünni vahele jäi aga napilt nii pikk vahe, et abikaasa kaotas selle tõttu emapalga ning hakkas saama riigilt miinimumtoetust. Meie pole kindlasti ainsad taolises olukorras. Varsti võetakse ära kodus viibivalt lapsevanemalt ka tervisekindlustus. Riik uhkusega sedastab, et eesmärk on emasid nügida rutem tööturule naasma. Kuidas aga see peaks võimalik olema laste kõrvalt, kui eeldusi pole loodud. Paljud praegused lapsevanemad virelevad, tulles ots otsaga vaevu kokku.
/.../
Meie laste kasvatamise süsteem on maailmas üks ainulaadsemaid ja lastesõbralikemaid ning seda üliheas mõttes. Vanematele on jäetud võimalus olla lapsega kodus tema kolmanda eluaastani. Kuidas saab üldse kõne alla tulla mingi ema nügimine ja tööle sundimine, kui laps vajab imetamist. See on asendamatu periood lapse arengus
/.../
Tööd ennast polegi nii lihtne leida linnades. Statistikaameti andmetel on 2024. aasta II kvartali töötuse määr suurenenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 13,4 protsenti. Juba nüüd on olukord, kus tööpakkumiste arv väheneb, tööotsijate arv kasvab ning järjest enam tuleb neid tööpakkumisi, kuhu kandideerib sadu tööotsijaid. Portaali cvkeskus.ee andmetel kandideeris klienditoe spetsialisti ametikohale hiljuti pea 900 töövõtjat, klienditeenindajaks pürgis enam kui 680, andmesisestajaks üle 660, pitsameistriks üle 630 ja kulleriks üle 620 töövõtja (Postimees 12.08.2024).
/.../
Lisaks on demograafiline probleem nii suur, et seda ei lahenda isegi massiimmigratsiooniga. Kui kodanike iive järjest väheneb, siis väheneb ka riigi kodakondsusega inimeste hulk/.../Riik on loodud oma rahva teenimiseks, mitte vastupidi. Johtuvalt nähtub, et kalgi enesekindlusega eiratakse Eesti riigi olemuse alusdokumenti ehk põhiseadust ja nõutakse maksutõusudega, et riigile on raha vaja. Ma küsiks siinkohal, kuhu seda raha siis nii väga vaja on? Mina pole aru saanud, keegi pole aru saanud, sest riigieelarve projektist ei saa isegi aru ei riigikontroll, õiguskantsler ega parlament (ERR 01.10.2024).¤¤¤
ikea pole kunagi ennast lahterdanud mingi kestvus või tippdisaini mööbliks, ikka selline üldrahvalik toodang. Aga kui nüüd hädaldada, et rikas/vaene eestlane käib ikeas, siis palun- võta lahti kõikide ülejäänud mööblimüüjate lehed ja hakka hinnavõrdlusi tegema. Kasvõi masku on tunduvalt kallim. Muidugi tuleb arvesse võtta ka kasutatud materjale.
Ja ülejäänud "statistika" lennujaama, teatrite ja muu osas- elu eestis ei ole veel lõpilikult välja surnud, eestis leidub ikka veel nö keskklassi, kes saavad endale lubada reise, teatrit, autosid, restorani jne, aga mütsiga löömise asemel mine ja tee konkreetne uurimustöö, kes käivad, kas käijate hulk on aastatetagusega võrreldes kasvanud või langenud, palju nad kulutavad ühele või teisele ja kõik muud tegurid. Mina näen ka linnas käies inimesi, kõndivaid ja bussi ootavaid, autodega sõitjaid, toidupoodides olijaid jne- mida pekki nad seal tuiavad, istugu kodus ja hoidku raha kokku.
50a pärast muidugi seda kõike enam ei ole. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120341044/hullprofessor-ku
ulutab-maailmaloppu-ja-eesti-rahva-kadumist?dsrc=%253D0nIlhz
NykTOkNTY2kDZtMWO3EWLhRmY00iNzIWYtIDZ2YjN1EzMiojIkl0aj9GbiJC
LxojI4VGZulkbvlGdjV2ciwiIyUGc5R1aj9GbCJiOiUGc5R1aj9GbiJCLxoj
I4VGZul0aj9GbiJCLikmZsVGRiojIl1WYOVGdpNnIsISZnFGc052byZmI6IS
ZwlHVldWYwJye
