Talveks super, igapäevasõitudeks samuti. VArasemalt idasn bensiinikat, nüüd sõidan diisel-foresteriga ja kiidan igati. Hooldus võiks soodsam olla, aga õnneks ei pea lisaks hooldusele enam remondi peale raha kulutama. Tehnika on väga vastupidav
Ise ei oma, aga sõbral pikemat aega. Keskmisest kütusekulust 8,4 liitrit sajale võid ainult unistada, pane liiter-kaks julgelt otsa.
Tehnika on vastupidav, kuid see auto ei sobi inimesele, kes on väga nõudlik pisiasjades just mugavuse poole pealt.
Tegemist on hea autoga sellel, kes seda ka kasutaks eesmärgipäraselt ja pole pirtsakas. Samas on tegemist paraja plastikukäkiga.
Ise sõitnud aastaid ja hea auto on, väga hea läbivusega, talvel on väga tegija. Kui viriseja ei ole, siis julgeks soovitada + diisel on superökonoomne.
Ei ole sellel automaatkastil viga midagi!
Kui see välja arvata, et siis ei ole enam tegu 50/50 veojõu suhtega. Ja masin saab kergelt alajuhitav olema.
Endal praegu diisel Forester, olen väga rahul. Vastupidavus, kütusekulu ja läbivus on selle auto põhilised argumendid.
125t km jooksul olen vahetanud siduri, eest stabika kondid, stabika puksid ja ühe tagumse rattalaagri. (Muidugi ka õlivahetused)
Sõidetud on enamuse ajast kruusateid (ca 75%).
Mingil aastal hiljuti muudeti 2.0 bensukat ökomaks, kas keegi teab täpsustada? Umbes liiter läks paberite järgi maha, kas ka tegelikuls, seda ei tea. Kellel on uuem, paluks kommentaare.
Siduri probleem on Subaru peamine mure, kusjuures see on kestnud juba aastakümneid. Vahet pole, mis mudelil. Ostsin 1997. aastal uuena kaherattaveolise Legacy, sellist siduri kärsakat nagu sellest autost tuli, ei õnnestunud ühestki teisest autost kätte saada. Võrdlusesse sain tollest ajast panna Fordi, Volvo, Nissani, Citroeni ning Vene autod Moskvitchist Volgani. Sidur pani siiski 135 000 km vastu, kuni auto müüsin. Järgmine auto oli siis 2006. aasta Legacy, sellega täpselt sama lugu. Müüsin auto 100 000 km-se läbisõiduga. Autospirit, kellele auto jätsin võttis ostuhinnast ca 1000 euri maha põhjendusega, et sidur annab kohe otsad. Nüüd sõidan 2011 aasta Outbackiga ning ainus viga tundub jällegi olevat see sama sidur.
Igaks juhuks ütlen, et kõik 3 Subarut, millega sõitnud olen, on olnud käsikäigukastiga.
Minu meelest peab Subaru ostja arvestama, et pärast 100 000 km läbimist tuleb tõenäoliselt teha ca 1000 eurine investeering siduri vahetusse. Ja seda nö tavakasutuse puhul. Kui vedada rasket käru või sõita palju väga kehvades oludes, siis saab sidurist kiiremini lahti.
Rääkisin kunagi teemat esinduse töötajaga. Sain aru, et tehase enda soovitus on igal juhul vältida siduri libistamist. Kuidas seda meie oludes teha, on omaette küsimus.
Loen ja ei saa aru, mida Te nende siduritega siis teete?!
Meie peres siis juba ca 10a kasutuses 96.a samuti esiveoline Legacy ja siduriga pole seni küll mingeid probleeme olnud. Läbisõiduks nüüd siis ligi 500tuh (ostes oli see ca 200tuh) ning sidur, nagu enamus muidki osi senini originaalid. Õõtshoova kuulliigendid vahetasin umbes 400tuh peal; veovõlli liigendid varem, mõlemad siis ilmselt seetöttu, et mingil põhjusel oli niiskus sisse pääsenud. Isegi väljalasketorustik originaal meie soolastes oludes!
Ah jaa- hiljuti sai vahetatud ka tagarattalaager, samuti oli ilmselt tihendisõlmest niiskus sisse pääsenud ning tagumisel saalel korrosioonikahjustuse põhjustanud. Korra olen vahetanud ka amortisaatoreid ning muidugi paar korda hammasrihma. Ka üks kallis detail on vahetatud-nukkvõlli asendi andur.
Saan aru, et nelikveolisel võib küll hõlpsamalt sidurist jagu saada- kui ikka hoolega suurtel pööretel libistada.
Päikest!
Uue Outbackiga sai vähe järsemat küngast pidi veidi tagurdatud saba ülespoole ja lõi sellise siduri kärsaka üles, et jube. Kusjuures ei libistanud siduriga...ikka täitsa ulme. Kõva talve ja maastiku auto küll?!! Mõeldud vist siiski kiirteedele vuramiseks.
Mul on 2011.a. automaatkastiga Forester.
Tehase andmed lubavad keskmist kulu kuskil 7,5 l, mul tuleb umbes liitri jagu rohkem. Tõsi, mul on kriipsu võrra laiemad rehvid all, kui tehasest tulles oli.
Mu arust pideva nelikveoga ning üsna kõrge auto puhul on see tulemus täitsa OK.
mul 26 t läbisõitnud diisel forester 2011 a oma ja ikka korralikult tuleb kärsakat, olen 2 t käru ka vedanud kordi, linnas ummikus annab ka lõpuks kärsakaga märku. Siduri probleem on pigem kehva hooratta süü. Plussidest võib kõva häälega välja hõigata suure, kõrge ja nelikveolise auto kohta väga madala kütusekulu, maanteel ikka alla 6, 95ga sõitse ja linnas 7, reaalselt mõõtes.
See sidur ei kesta sellepärast et subarul on pidev 50/50 nelikvedu. Minumeelest on täiesti normaalne, kui 120t km pealt peab sidurit vahetama, eriti turbokad (k.a dislad). Kui siduri pärast põed võta cvt või aut. kastiga.
Kas mõni Foresteri omanik oskab seletada, miks auto tagaosas koliseb või müdiseb auklikul teel liigeldes. On see Foresteride viga või on ainult minu auto selline. Igatahes teeninduses kehitatakse õlgu ja viga ei leita. Tänud
Subarul pole alumist otsa mootoril. Boxer mootori ongi ju kogupikkuses alumne osa=) Ehk mõtlesid ikka Shortblocki? Siduri probleem on pigem ühe konkreetse kasutaja sõidustiilis, -oskustes kinni.
Varuosad võrreldes VAG orig osadega odavad.
Diisli endale küll ei osataks. Subaru ei osaka töökindlaid diisleid teha. Eriti veel need esimese otsa omad kuni 2010a. Pigem osta bensukas panna peale korralik LPG seade koos korraliku seadistusega ja sõida nind naudi. Gaasiseadme saab nt. GaasiAbi-st korraliku.
Tagumise otsa kolinad on tingitud nivoo amortidest kui need veel alles, ülemiste õõtshoovde šarniiride lõtkust, või tag.reduka puksidest.
Tean MT kastiga diisel Foresteri 2009a., mis varsti ületab 300 000 ls orig. siduriga ning see auto veab koguaeg kaheteljelist käru.
bensiinikulu näitudega on siin nüüd küll paljud vägevalt vassinud. ei ole võimalik, et 2,0 110 kw bensiin CVT üpris kõrge kerega ja tavaautoga võrreldes kastilaadse kujuga, nelivoeline auto, vanamoodsa mootori ja käigukastiga võtab näiteks maanteel 5,5 liitrit sajale - linnakulu pole mõtet targutada, kuna see sõltub sajast asjast.
maanteel säästliku sõiduga 3 inimest autos kulub tegelikult 7,5l ära (NB! kompuutri keskmine valetab ikka väiksemaks keskmise kulu, mitte suuremaks). linnas lühikesed mõne km otsad külma mootoriga 0-+5 kraadi korral tuleb 15l ära. linnas ilma liikluseta oludes säästlikult sõites selliste 8-9 km otsade korral, kui mootor läheb ikka soojaks jne, siis on 9-9,5 liitrit selline normaalne.
