Ma hakkasin mõtlema,et mida head ja mida halba teeb sool meie tänavatel?
Head teeb see ainult nii palju,et meie tänavad on puhtad ja tänu sellele on mõnedel inimestel töökoht olemas.
Halba on juba rohkem.Esiteks kulub soolatamise peale palju raha,alates soola ostmisest kuni palkade maksmiseni välja.Teiseks teeb sool autodele palju halba.Kindlasti on neid asju veel,hetkel ei oska lihtsalt rohkem midagi välja tuua.
Mina isiklikult arvan,et ilma soolatamiseta oleks elu parem.Sahad lükkavad teed lihtsalt puhtaks ja kõik sõidavad muretult.
Mis teie arvate???
Soolatamine meie oludes on vajalik, sama vajalik on ka lume eemaldamine teedelt ja eriti linnas tänavatelt. Kõige suurem probleem on ikkagi naastrehvide kasutamine, isegi Euroopa lumistel mägiteedel saadakse ilma hakkama.
eriti kasulik on auto plekile see soolalörtsine kiht, mis talvel tihti meie autosid katab. ime ka siis, et nad ei roosteta.
ise olen ka mõelnud, et soola asemel lasku sahkadel rohkem sõita ja lükata.
võrdleme ennast alati Soomega ja nt. põhja Soomes ei soolatata auto teid absoluutselt. Sahad käivad üle ja tee on täiesti sõidetav. Ei ole seda lendlevat paska mis Tallinna teedel, autod ei roosteta ja teed püsivad kauem ilma aukudeta. Ja üldse ei ütleks et teed oleksid libedamad ja lund rohkem. Teede hooldused toimivad supper hästi.
Jah mina käsen ka rohkem lund lükata mitte seda keemiapaska teedele soputada. No ja kas mu tehnikale st mitte ainult sõiduautole tekitatud korrosioonikahjustustega tuleks maanteeametile kahjunõue esitada:)?
noo niii
Järgmine vale väide:
"põhja Soomes ei soolatata auto teid absoluutselt"
Suurtele peateedele Jyväskylä-Oulu ,Oulu-Kemi ,Rovaniemi pannakse ikka soola maha ,ainult siis kui on temperatuur natuke alla nulli ,aga seda aega on vähe . Suuremate külmadega tõesti ei panda.
Aga ei saa võrrelda Põhja Soomet Eestiga -seal on liiklustihedus väga väike ja kiirus 80km.h
Sool on üks tegureid, miks meie teed lagunevad kiiremini, kui põhjanaabritel. Age sellest pole siin vist eriti mõtet rääkida, sest alati leidub inimesi, kes naastrehve kõiges süüdistavad, ise põhjustesse süüvimata...
NB! Minu teada Põhja Soomes vähemalt mõned aastat tagasi oli soola kasutamine teedel keelatud...
linnukesele ei tohi soolasisaldusega toidukest anda, aga mida nad siis teedelt nokivad? Mõni tilk jahutusvedelikku parklas auto all - kurjategija, aga tuhanded tonnid kloriide teedele, ja nii aastast aastasse - normaalne!
Siin ilmas maksab ainult raha! Eks keegi teenib selle soola müügi ja laotamise eest kena kopika. Mis seal muud ikka arvata. Egas loodushoid ja roostetav tehnika ei koti ilmselt eriti kedagi, peamine on siin ilmas ikka raha.
Sai ka äsja Helsingis oldud ja tuli üle 10 cm lund. Ei näinud ma seal mitte kusagil soola. Lükati teed puhtaks ja nii oligi. Lumi tuli õhtul, hommikuks oli kuiv asfalt enamuses, mõnes väiksema liiklus tihedusega tänaval oli lund. Aga linn oli ilus, puhas ja valge. Autod sõitsid ja probleeme polnud. Autod olid puhtad! Tallinnasse tagasi tules oleks nagu pasaauku sattunud. Minu arust tuleks soolatamine ära keelata või siis kasutada äärmisel juhu tõusudel. Kuigi sinna saaks ka midagi paremat panna.
soolatamine ongi ju nr.1 vaenlane asfaltile.sool leotab pigi lahti ja kivid lendavad minema.mind paneb imestama,et ükski ametnik seda tunnistada ei taha.ilmselt on "teehooldus" summad nii kosmilised,et igasuguste ametnike persepraod on raha täis topitud.
Eelnevate jutt jumala õige. Lisaksin et sel talvel Rootsis liigeldes nägin et jäistele teedele oli sisse tõmmatud kitsad pikivaod, samasugused nagu on tihti näha kooritud asfaldi puhul. Igatahes aitasid need autot jäisel teel paremini teel hoida. Ja kuskil ei näinud ma soola kasutamist. Jah kiirteel nagu mõnes kohas oleks soola kasutatud aga enamasti ei.
Selle soola kasutamise mõtte on see et sulatame lume nii palju kui võimalik ära nn. soolaveeks mis seejärel kaob kanalisatsiooni. Selle võrra on jälle vaja vähem lund ära vedada, mis on kordades lume koristusest odavam. Paraku nn. ideefix tulemusena on enamus Tallinna tänavaid p....e keeratud. Uute teede ehitamine , ka vanade lappime on jälle kordades kallim lume koristusest.
Igaljuhul tuleks se talvel teede soolatamine ära lõpetada ja hakata teid samamoodi hooldama nagu tehakse seda Soomes ja Rootsis. Ja küll autojuhid uute tingimustega ära harjuvad, ja kui tulebki mõni plekikõks juurde siis so what. Sellest talvisest teede pasast on tõest s. auguni!
Eestis ei saa teede soolatamist lõpetada kuna Eesti autojuht on võrreldes Rootsi ja Soome juhtidega mannetu mõtlemisvõimetu vinguv könn. Samas selline nagu see kliima siin on, öösel -12, päeval +2 siis muud varianti väga ei olegi, kui soola ei pane siis muutuvad teed/tänavad esimese sulaga liuväljaks.
Asi ongi selles, et neil lükatakse teid puhtaks, meil on sahkasi ülivähe. Lastakse kõik kinni sõita ja siis on jääväli, kui kohe lükkama hakataks oleks lood hoopis teised.
ja 80 kilti põhja pool samuti soome lahe kaldal asuvas linnas seda probleemi pole? öösel -12 päeval +2.
eilses TV3 uudistes rääkis, et tallinnas kasutatakse 4 korda rohkem soola kui helsingis. Paneb mõtlema? mind pani. kuigi ei ela ei tallinnas ega helsingis. tegelt päenus sama. tuleb ööga 15-20 senti lund. lükatakse sul jee tänavaid. lüüakse räme sool maha, kül lumi sulab ja autod selle teelt minema löövad. mis siis, et riia maanteel on keset teed 30-40 sendi kõrgune vall.
Väga hea et Helsingis 4 korda vähem soola pannakse !!
Iga talv on Helsinki kesklinn nagu kuumaastik kinnisõidetud lumest.
Fooride tagant ei saa minema veokiga ,kuna rattad on kuskil jää augus . Räige nu..s. Linnas on palju tõuse ja languseid kuhu puistatakse kraniiti ,mis tulevd esiklaasi nagu jahipüssist. Iga aasta on esiklaas katki.
Kiitke veel Soomet ,tulge sõitke ise seal igasuguse koera ilmaga.
Eesti inimene kes siin kiidab käib vast Soomes paar korda aastas ilusa ilmaga IKEA papist mööblit kaemas.
Graniit lendab ka mööda auto esiotsa ja värvimisest sa ei pääse..ja kui on ikkagi soojendusega esiklaas mis maksab 300 euri siis iga aasta klaasi vahetada on natukene kulukas...juhul kui kaskot ei ole.
Soolamata teed on meil kõik kohalikud teed, lisaks on väiksemate liikluskoormustega maanteed, kus soola kasutatakse tunduvalt vähem, kui suurte koormustega teedel. Kindlasti on suurema saha intensiivsusega võimalik osaliselt asendada soolade kasutamist, kuid usutavasti oleks hädaliste osakaal siin foorumis sellisel juhul suurem, kui soola ei pandaks. Jäävaalude ja jääaukude vahel sumada pole samuti suurem asi ja parem kannatan soola. Kohalikel kruusateedel muutub olukord väga hulluks kevadel ning sügisel, kui teed on liigmärjad, jääaukusid täis ning läbitavad traktori või kalamehe kummikutega. Olukord oleks loomulikult parem, kui ka kohalike teid perioodiliselt hooldatakse, kuid elu näitab, et nähtav tegevus on täheldatav kohalike teede teekatte hooldamisel vaid valimiste eel, kord nelja aasta jooksul...
Soolatamine on liiklusohutuse seisukohalt äärmiselt vajalik.
See hoiab ära väga väga paljud õnnetused, mis muidu musta jää tõttu juhtuks.
Kahjuks leidub meil liigagi palju juhte, kes musta jääga eriti või pea üldse ei arvesta ja selliseid päästab väga tihti just soolamine.
Vaadake või liiklusõnnetuste uudiste all kommentaare, kus kirutakse, et miks teed ei olnud hooldatud, miks soolatatud ei olnud jne, see ainult kinnitab minu juttu.
Oleme põhjamaa ja ei saa ilma soolata, ok mina saaksin, aga kahjuks paljud teised ei saa.
Kui me ei soolaks, oleks meil talv läbi kõik teed jääs ja kerge või paksema lumekihi all ka tihti, nagu praegu maateed on, mida ei soolata.
Mind tüütan ka see pidev naastrehvide süüsistamine ära, pole nad ühti nii teede lõhkujad kui mõni väidab.
Kuid oli ju ka uudis, kus ma ei mäleta, kes see oli aga mingi maanteeameti kõrge ametnik minu mäletamist mööda, kus ta tunnitas, et eesti kliimas on ikkagi naastrehve vaja.
Ometi oli see üks tark ütlus ja mulle väga meeldis.
Just see soolatamine tekitabki riske liikluses. Liiklus oleks palju aeglasem ja rahulikum kui kõik teaksid, et tee ongi koguaeg libe. Ja siis õpiks ka need sõitma kes tegelikult täna sõita ei oskagi libedal teel. Kui soolatakse siis kõik sõidavad nagu suvel. Satuvad siis sellise tee peale kus pole soolatatud ja seepärast kirutaksegi, et hooldamataja ja vb sõidetakse võssa. Tegelikult on asi kahe kõrva vahel kinni ja ei arvestata teeoludega.
"Kuid oli ju ka uudis, kus ma ei mäleta, kes see oli aga mingi maanteeameti kõrge ametnik minu mäletamist mööda, kus ta tunnitas, et eesti kliimas on ikkagi naastrehve vaja"
See kõrge ametnik oli maanteeameti peadirektor Aivo Adamson kes tunnistas niimoodi öeldes, et tema juhitav asutus ei saa riigimaanteede hooldamisega hakkama.
Muidugi on tore talvel naastrehvidega sõita. Ise kasutan ka neid. Kiilaka peal on neist teinekord täitsa kasu. Aga soolatatud asfaldi peal jällegi niisama klõbistamine ja naastude ja asfaldi kulutamine. Seepärast oleks mu meelest igati normaalne kui kõik suuremad maanteed oleksid ka vaid sahaga üle lükatud aga seda ikka õigel ajal nii nagu peab ja arenenud maades tehakse. Siis läheksid naastrehvid ikka täiega asja ette igalpool siin liigeldes sest igalpool on teed lumised ja kohati kiilasjäised. Ja kes ikka nüüd ka sõita ei oska ega neid ei päästa ka see kui kõik teed oleks täiega soolatatud ja autol tuttuued naastud all. Kõigepealt tuleb ikka sõitma õppida ja teeoludega arvestama õppida. Enne kui seda ei ole ei siis ei ole turvalisest liiklusest mitte üks mokakobin. Nagu juba ütlesin siis kohatine soolatamine ainult suurendab riske sest kusagil on head teeolud ja kusagil ei ole aga sõita tahetakse ikka nii nagu oleks igalpool head teeolud mistõtt kiirused suuremad ja paugud ka seetõttu tõsisemad! Nii et täiesti kahe otsaga asi.
Sõitke palun Tallinnast välja ja jälgige teed, sõiduauto rattavahed on valdavalt pigist tühjaks sõitetud. Lätis enam nii ei ole, tee on korras, ei pea Tallinnas naastrehvi kasutama. Kui tee pinnakate on korras ei pääse ka sool kahju tegema.
siin ma olen siidiussiga nõus, sest selle liigse soolatamisega õpetataksegi inimestes liigset abitust. koguaeg peab teedel vesi lendama. väljas on 10-15kraadi külma ja maanteel sõites sittab klaasi ära soolaveelögaga. halloo.
siit ongi see, et me võime/saame kasutada suviseid sõiduvõtteid/kiiruseid. kuskil tekib jää ja siis on pauk käes ja kisa laialt.
samas tuleb visata ka telliskivi tee hooldajate kapsaaeda. lume sajud on ju ette teada millal saabuvad. pasundavad nii sünoptikud kui uudised. aga ikka on nii, et lastakse autodel lumi kinni tallata ja pärast (rõrk sõnal pärast) lumesaju lõppu visatakse siis korralik soolakiht teedele maha. siis see sulab, tee on treppis. raputab ja kolistab. kui äkki ennetaks pisut. kunagi sai rootsis sõidetud ja siis tundus küll, et seal nagu ennetati. vaatasid, et näed rikas riik, soolatab täiesti ilusaid ja kuivi teid. õhtul hilja. hommikul ärkad...ups lumi maas, aga teed juba puhtad ja hea sõita. kui ikka korralikud lume tormid siis sealgi rasked tee olud, aga sellist soola vee lendu nii väga ei täheldnud.
siit ongi kui see, kui vesi lendab, siis anna ainult talda. kuskil lagedal viskab asja jäässe ja maandub heal juhul põllule, halvemal juhul kraavi, puusse, vastutuleva auto alla, siis süüdistaks ei tea keda, pea asi, e tta ise süütu, sest talvel pole ju ometi libe. ilmad ei muutu ju. kurat, sättige kõigepealt oma kõrvadevahe paika, siis hakake ulguma.
Huvitav on jah see, et paljud ei süüdista mitte ennast, vaid teehooldust, mis on ikka paras müstika.
Ma ei ütleks ,et meie teehooldus nüüd niiväga vilets ka on.
Kuid paratamatult on naastrehvid meil ainus õige valik.
Suure külmaga siin üks aasta oli ju isegi tallinn-tartu pikalt jääs ja lumigi oli tee peal ja laiades rööbastes siis sõitsid.
Täitsa mõnus oli nii sõita, kuigi jah leidus ka kirujaid, kes kirusid, et miks soola ei panda, ise nad samas välja ei jaganud, et sool üle -10 ei mõjugi.
Ma kardan, et arvestades millised on paljud liiklejad, on sool ikkagi ainus pääsetee.
Ega ei oleks eriti mõnus küll, kui tallinn tartu maantee oleks pidevalt jäist lund täis, mis on omakorda auke täis.
Hea näide on ka maateed, mis on sellistes oludes praegu ja seal leidub kuhjaga 90 ja ka kiiremini kimajaid ning sellele järgnevad ka teelt väljasõidud.
Pakun, et kui meil ei soolatks, siis tekiks selliseid väga palju ka suurtele maanteedele, kes hakkaks pauku panema palju.
Kuid põhjus, miks meil rööpad teedes on on see, et tee ei kannata lihtsalt seda koormust välja ja meil sõidab ka mitmeid ülekoormatud rekkaid.
Väga lihtne näide on bussitaskud, miks need rööpas on? kas seal käib tihe liiklus või kas bussid sõidavad meil naastrehvidega? minu teada mitte.
Või miks meil ristmikud pole hullult rööpas, kus käib pidev kiirendamine ja aeglustamine, mis peaks just naastrehvide abil ju teed lõhkuma?
Millegipärast on meil eekõige rööpas ikkagi sirged maanteejupid, kus sõidetakse enamvähem ühtlase kiirusega jne.
Natuke mõtteainet.
Teede soolamine on idiootsuse tipp. Sõidad helsingis -2 igati normaalne kuiv tee igal pool ainult kurvid on õrnalt soolatatud.
Satud paari tunni pärast tallinna, külma -4 ja oled nagu reaalses pasaaugus.
Soolamine tuleb lõpetada ja alustada tuleb teede ehitusega ning lumesahkade ostmisega.
hea,et mõned inimesed sellest aru saavad.soomes sõidad 500 km ja auto puhas.tuled paadiga eestisse ja esimesed 50 km muudavad auto tõeliseks pasahunnikuks
Eestis pingutatakse soolaga üle küll, aga väita, et mujal teed puhtamad oleks, kuulub sinna "mujal on rohi rohelisem" valdkonda. Pildil minu Sanja peale Rootsimaa kauneid kiirteid 2009 jaanuaris. Kuigi pesulaskäik toimus haagiseomaniku kulul, polnud talvisel ajal mingit mõtet käia pesulas ei Eestis ega Saksa, kui suund oli Rootsi poole, kuna esimese paarisaja kilomeetriga olid jälle käkk.
Sama kehtib ka Soome ja Norraga, oma töölkäimisautot pesen seetõttu korra aastas keskmiselt.
Siinkohal pean Samblahärraga nõustuma.Tulin veits aega tagasi Oulust ja pidin iga 50 kilomeetri järel tulesi pühkima kuna ei näinud sõita.Helsingis oli auto värvi võimalik tuvastada vast ainult katuselt.Ja ei sadanud sel ajal.
On Eestist lumerohkemaid piirkondi, kus naastrehvid on keelustatud ja on piirkondi, kus soolatamine on lõpetatud. Kumbki neist keeldudest katastroofi pole põhjustanud.
Mõlemad korraga keelata oleks rullnokkadele ehk liiga valus löök allapoole vööd, kuid ühe noist kahest võiks keelata või maksustada küll.
Ah ära plära, hõbedane värv muidugi peidab hästi, aga viimased kuus nädalat olen pea igapäevaselt sõitnud marsruudil Merivälja - Keila - Türisalu - Merivälja, pole see nii hull midagi, lihtsalt ikka on mujal rohi rohelisem.
wb, naastu polegi lumel ja lobjakal vaja, vaid B ja C ategooria maanteedel (jah, mõni peab ka linnast ja suurtest teedest eemal sõitma), kus meie talv tähendab puhast jääd kurvilisel ja künklikul teel. Sool sinna ka ei jõua e. peale mingisugust sula on lisas libedusele tegu kuumaastikuga. Mul on linnas kõrvaltänav soolatamata praeguste päevade jooksul. Üle-eilne löga on nüüdseks jällegi kuumaastikuks jäätunud.
Soomes pannakse soola ainult erandjuhtudel - siis kui lund ei ole ja teekate on pluss-miinus null kraadi.
Lumega soola ei panda. Praegult on Lõuna-Soomes -2 , natuke tuleb lund ja kübetki soola pole kuhugi puistatud. Lumi on niigi kare. Kui kinnisõidetud lund juba üsna palju on ja see künklikuks muutub, lükatakse pealmine kiht hammastega höövliga (kergematel juhtudel ) või freesiga maha ja tee on jälle sile. Enamikel autodest on naelkummid ning sellise teehoolduse tõttu tavaliselt naelad asfalti ei puudutagi.
Eestis seevastu lagastatakse soolapaska lume hulka kuni -15 kraadini ja siis tehakse tähtis nägu, et lõpetame ära, madalamatel temperatuuridel sool ei mõju. Vahepeal tõmbab kummiteraga sahk virtsa laiali, et paremini pritsiks. Idioodipilv. See pole mitte teehooldus vaid rahapesu. Eesti ning Lõuna-Soome kliima erinevusest võivad maanteeameti tondid rääkida oma seniilsetele vanaemadele. Need ka ei usu.
Mitte naelrehvide maksustamisest ei tule unistada vaid see riik hakkab pesulaarveid kinni maksma kui teehooldust korda ei saa!
Mina olen samamoodi sõitnud (ja korduvalt ning puhta autoga) Karjalast 450 km Tallinnani. Tallinnas piisab laevast mahatulemiset ja Stockmannini sõidust niing autot ei tunne enam äragi.
Kui kliimat mainida, siis Soome kliima siiski veidi erineb meie omast, eriti, kui veel sinna põhja poole minna.
Freesitakse lumi siledaks Soomes?
Ma ei tea, milles asi Eestis on.
Sõidan tööga seoses juba üle 10 aasta maateid ja mina küll seda lumefreesimist kuskil ei näe.
Küll näen ma konarlikku ja rööpas lund, treppis kinnisõidetud lund, kiilasjääd, vesist kiilasjääd.
Lumerööpaid ja teeääres mitu päeva lükkamata kerge lumekiht, kuhu peab võtma, kui keegi vastu võtab ja seal peab hoo maha võtma, muidu hakkab autot kiskuma.
Me ei ole jõudnud vist selle massilise lume freesimiseni, ehk sestap, et see on liiga kallis ja nõuab liiga tihedat hoolt?
Tõsi, vahepeal on ka piisavalt ühtlane mõnus kinnisõidetud hea haakuvusega lumi, eriti mõnusate miinuskraadidega ja seda lausa üsna laialt veel.
Siis on tõesti lust sellel teel sõita, kuid seda mõnu on lühikest aega ja see on hõreda liiklusega maatee, kitsas ja kurviline pealekauba.
Tallinn-Tartule, küll selliseid lumiseid olusid ei soovi.
Olen viimased 4 päeva Poris olnud ja kesklinn ja muu ümbruskond on toredalt talvine – ei soolatata. Eestis samal ajal on alati nagu kevad, tänavad on märjad nagu teab mis (sugu)elund. Inimesed aga sõidavad end ikka kabelisse. Lootusetu seis.
Soome, eriti kui põhja poole minna, kliima erineb muidugi Eesti omast. Soome on põhjast lõunasse 1200 -1300 km. Sellistest mastaapidest rääkides võib sama hästi nentida, et Poola kliima on Eesti omast ikka erinev. Ma kirjutasin Lõuna-Soomest. Tampereni pole küll mingit vahet, on see Eesti või Soome.
Ei mina usu, et lumehööveldamine soolatamisest kallim on. Pigem asi selles, et 90-ndate algul kui jagamiseks läks , sai mõni vene nimega jorss soola maaletoojaks ja tänaseks on tal kilekottide vajalikku kohta tassimiset käed põlvini veninud nagu šimpansil.
Teed võiks tõesti lihtsalt lumest puhtaks lükata.Kahjuks on meie ühiskonnas paljudel nii kiire,et talvel libedaga ei ole aega aeglasemalt sõita ja nii need õnnetused juhtuvadki.Siis on kerge hooldamata teid süüdistada.Tegelikult on süüdi ikka autojuhid ise.Muidugi kui on must jää ja on nii tugev külgtuul,et ükskõik kui aeglaselt sõidad,tuul lükkab ikka auto sinna kuhu ise tahab,siis ei ole tõesti autojuht süüdi,kuid mida väiksem on kiirus seda väiksemad on kahjustused kui tuul peaks tee pealt minema pühkima-see on siiski olukord mida nii tihti ei juhtu.Enamus juhtudel saaks ikkagi avariisid ära hoida autojuhid ise oma käitumisega.Soolatamine tuleks unustada ja lihtsalt teid lumest puhtana hoida.
kui söölaplöga on piisavalt vedelaks läinud, siis ei ole enam hullu midagi ja peale seda on tee puhas.
Tahate teid lumevabana hoida? Sellepärast soola pannaksegi kulla inimesed, ilma soolata teid lumevabaks ei saa.
Soola kasutavad ka USA ja Kanada, kui te veel ei tea.
Isegi Eesti kiima natuke erineb, rääkimata veel Soome ja Eesti omast.
Poolas ongi teine kliima, kui siin.
Ka külgtuule vastu aitab aeglasem sõidukiirus musta jääga.
1. See pole sool vaid hape mida teele visatakse pulbri kujul.
2. Kahe väikelinna vahelist ala pole mitu aastat soolatud. Eelmine talv visati seda hapet teele ning kohe olid korralikud augud sees. Tehti mingit eriti rõvedalt kehva parandust ning nüüd on tee praktiliselt rikutud.
3. Raudselt MNT allhanke firmade lobi, et tööd ikka jätkuks.
soolaga üritatakse teid hoida samasugusena nagu suvel (väga mustal ja märjal suvel), aga miks peaks talvel olema tee nagu suvel? kui aru saada, et ei pea, siis saab rääkida soolatamise lõpetamisest.
ühiskond ja inimesed lähevad aina pehmomaks ja raiskavamaks, sellistele ongi eluks vajalik sõita soolapläga sees, mõtlemisvõime puudub aru saamaks lumistest teeoludest ja pidevalt uus auto osta tundub normaalne. keskkond kannatab karmilt. meil riik väga tugevalt propageerib seda pehmostumist. eeldatakse, et keskmine juht on idioot.. peab olema absoluutne null promilli, sest muidu kindlasti minnakse peale 3ndat õllet ju ka sõitma, kiiruspiirangud ja trahvid peavad kindlasti ranged olema, sest muidu ju kõik kihutaks 200ga kraavi, linn on vaja künniseid (lamav ment) täis ehitada, sest ega autojuht loomulikust intelligentsist ju aru ei saa kus on vaja kiirus alla võtta jne jne. keskmine eesti inimene tulihingeliselt toetab sellist iseenda koinimist - ja see ei muutu niipea. ja nii me selle soolapläga sees sõitma jäämegi veel aastakümneteks.
