Diiselmootor kestab kindlasti kauem. Mootori ressurss on hoopis teisest puust kui bensakatel. Kõik väntmehhanismi detailid on vastupidavamad ja kvaliteetsemad bensakate omadest sest, et surveaste on suurem ja detailid peavad taluma suuremat koormust. Seepärast on diiselautod nii uuena kui kasutatuna ka kallimad osta. Üks põhjus on ka see, et diiselmootor töötab madalamatel pööretel ja seega kulub ka vähem ja tarbib vähem kütust ka.
diislite hinnad säilivad kuna nad on nad on ekonoomsed ja seega nõudlus nende järgi ainult kasvab vaadates kütuse hindasid mis on kõrgemad kui kunagi varem. kuid minu seisukohalt on bensiinimootorid laiaslaastus vastupidavamad. ei ole mingisuguseid pihustite vahetust mis kõikidel disladel tavaks on. silindrites palju suurem surveaste kui benuskatel mis tähendab tihedamaid korralisi hooldusi ja lühemat eluiga.
Millises koolis nii targaks saab? Kõikidel disladel vaja pihusteid vahetada!
Olen 17 aastat nendega igapäevaselt sõitnud ja ei teadnudki et pihusteid tuleb tavaks vahetada!?
Rõhutan, et küsimus on vastupidavuses. ökonoomsusest ja hindadest ei taha midagi kuulda.
Diisel mootor on ju keerulisema ehitusega, rohkem detaile. See tähendab et tõenäosus, et midagi katki läheb on ju suurem.
Uuemate VAG grupi diislitel on ju probleeme külla,a vähemalt seda väidavad auto ajakirjad.
Diisel mootoril on ju suuremad remondid juba 150-200t km juures, kui vaja vahetada pihustid jms toite mehhanismi osad, või ei?!
Et teemas veidikesegi selgust hoida ja et see siin ei muutuks mingiks ökonoomsuste tõestamiseks, siis palun sõna võtta neil, kellel on konkreetne kogemus. Nii et kui sul on diisel-Focus ja tahad diislit kiita, sest võtab vähe kütet siis palunära midagi postitama hakka.
diisel on kasulik kuni esimese remondini. kas seda teeb esimene, teine või kolmas omanik, pole tähtis, aga peale esimest suuremat remonti on rahakotis tuul ja kogu senine eko on kadunud kus see ja teine.
Oi kui vale arusaamine .Diiselmootorit vaja remontid 150-200 th tagant.
Tüüpiline Eesti autoostja näeb ainult numbreid spidol .
Eestis ju suurema läbisõiduga ei müüdagi.
Reaalselt on need autod poole rohkem sõitnud .
VAG TDI sõidab originaalis 500 ka nagu niuhti ,kui omanik vähegi sõbralikult käitub ja hoolduses ka käib. 500 pealt saab turbo vaid otsa ja see põhjustab kohe suurema probllemihunniku ,kui omanik pole tähelepanelik ja õigel ajal seisma ei jäta. Aga Eestlane sõidab kuni auto liigub ja nii saadaksegi mootoritest lahti.
Neid pihustite probleeme tekitavad autode omanikud ise ,kui ostavad nurga tagant kuskilt püttidest solkkütust.
Tegelikult diiselmootoriga auto ei vajagi remonti kui teda õigel ajal hooldada ja autosse vähegi normaalselt suhtuda. diiselauto ei ole ka kuskilt otsast keerulisema ehitusega. 90ndate bensakatel on ka pihustid karbussi asemel peal ja mis nüüd siis saab? keeruline ehitus? Samuti on paljudel bensakatel ka turbod peal ja väga palju on ka vabalt hingavaid diisleid. Nii, et ka selles osas ei ole midagi erilist ja keerulist.
Selle väitega ma ka ei nõustu, et dislade suuremast surveastmest tuleb neid tihedamini hooldada ja seetõttu ka vähem vastupidavad. See on linnalegend. On diiselautosid mille hooldusvälp on 50000 km. ja mis kestavad keskeltläbi 1 miljoon km. Bensukate mootorid on selle ajaga ammu sulatusahjus.
Pihusteid küll nüüd 200tuh pealt vahetada pole vaja. Ja mis moodi sel diislil siis rohkem detaile on kui bensukal. Klassikalisel pigem vähem, kuid tänapäeval enam vähem sama.
On head kogemused diislitega siiani. 400tuh pealt pole vaja veel midagi vahetada.
Mingi vana V8 karburaatoriga bensukas ja samal aastal toodetud V8 diisel. Ilmselt bensukas kestab kauem tänu oma palju lihtsamale ehitusele. Diisli detailid võivad olla kvaliteetsemad aga ka koormused on suuremad.
Mingi 20 aastat vana Jeep'i 4.0 rida 6 bensukas kestab veel 10 aastat, sama vanad diislid juba hakkavad lõppema.
Diisli puhul on suure läbisõiduga juba nii palju lekkeid igal pool, et kõik haiseb diisli järele. Bensukas on ka 20 aastasena puhas ja korras.
Diiselmootor pöörleb keskmiselt ligemale 2 korda aeglasemalt ja umbes sedapalju tema ressurss bensuka omast ka pikem on. Loomulikult on koormused mootori detailidele suuremad, aga jupid on ka hoopis teisest puust võrreldes bensukaga. Korralikult hooldatud diisel võib miljoni ära tiksuda vabalt, bensukas kustub seal 350-500 juures enamasti.
See ka veel, et bensumootori puhul suure mahuga mootor ei tähenda kohe suuremat vastupidavust. Kustuvad tihti varemgi, kui mõni pisem bensukas. V8 mootorite kohta võite lugeda ameerika autode foorumist, kuidas mehed juppe mööda ilma laiali saadavad spets pinkidesse tasakaalustamisse. Ja reeglina lendavad need mootorid ikkagi suht koht kiiresti mõnel kiirendusvõistlusel laiali, samas kui mõni tagasihoidlikuma litraazhiga jaapanlane peab vastu vägagi pikalt.
Mida paska ajad? Bensukal 350-500 juures:) Ära üldista ka oma pöörete arvuga, kaks korda madalam, tänapäeva diislid kindlasti mitte, võibolla 1000 on maksimaalsed pöörded diislil madalamad, kui bensukal, mitte rohkem. Näiteks mul on bensukal maanteel saja pealt 1600 pööret, palju sel diislil siis, 800 pööret või? Väga mõtetu teema, sest mootorid on nii erinevad, sellepärast siin ka pikemalt ei kirjuta hetkel.
Näitex soomes on diisel autod palju odavamad kui väike moorotiga bensukad sest diislil kovad maksud aastas, samas spitot ei kerita, kytus ja teed on soomes head otsi ainult vähe soutnud diisel ja anna tuld, samas 500 tuhhi kimanud takso kah normimas korras kui eestis 200 tuhhi ja keritud leedu parza
Kui lugeda kasutatud autode teste, siis üldpilt on siiski ikka selline, et 80% bensiinimootoreid kasutavaid autosi kiidetakse kui vastupidavaid (mootoreid siis) ja 20% on siis probleemsed. Diiselmootorite puhul on see asi täpselt vastupidi, vaid 20% kiidetakse ja 80% olevat probleemsed. Kui võõrkeeli ei valda, siis piisavad ka Tehnikamaailma ja Autolehe testid selle kinnitamiseks. Aga see puudutab ka 5-20 aasta vanuseid autosi.
Mis puudutab bensiinimootorite vastupidavust, siis selline kogemus rohkem kui kümne aasta tagusest ajast, et sai lahtivõetud ca 800000km läbisõitnud korralikult hooldatud ja pidevalt pikki vahemaid sõitev BMW M20B20 (2.0 R6 95 kW) mootor ning mootor oli pm nagu uus. Muidugi vanakooli diislid on ka vastupidavad.
Siin ei ole midagi vaielda. Mootoritehased prognoosivad mootori eluiga millal tuleb kap remonti teha. Näiteks 1.9TDI eluiga on VW andmetel 650 tuhat, siis vajab reeglina mootor kap remonti. Sama kubatuuriga bensiinimootorid vajavad kap remonti juba 350-400 tuhande juures. Kusjuures nii diislitel kui ka bensiinil sõltub kubatuurist. Mida suurem kubatuur seda kauem kestavad. Rekkad sõidavad ikka väga palju.
Vana pruugitud diislit väikse läbisõiduga on pea võimatu saada. Uuena ostetakse diiselauto ikka sõitmiseks. Kuna diiselauto on tunduvalt kallim kui samaväärne bensiinimootoriga auto siis idaeuroopas eelistavad eraisikutest ostjad bensiinimootoriga autosid. Kuna meil sõidetakse vähem.
Liisinguperioodi lõpuks on 3-4 aastat vana diisel keskmiselt 150-250 tuhat sõitnud mis ei ole sellele mootorile absoluutselt märkimisväärne number. Ja nii ongi olukord kus 3 aastat vana auto on sõitnud 200 tuhat ja sa võid sõita samapalju ilma suuri investeeringuid tegemata või ostad 8 aastat vana auto millel on ka ees 200 tuhat aga tegelikult on see õige number juba mitmeid kordi suurem. Ja siis on juba mootoril märkimisväärne õlikulu ja auto vajab kõpitsemist.
Küsimus suurele ringile miks diisel mootor on raskem kui sama kubatuuriga bensiinimootor?
Teema on siin foorumis juba x püstitatud aastal 2008
Tuttaval VW Passat A/T 1.9 TDI PowerDiesel l.s. 480 000km ja nüüd hakkab k.kast õhtule minema...:)
Tänapäeval selliseid andmeid pole,et 650000 või miljon km on eluiga.See sõltub paljudest teguritest.Täna autotootjad pole huvitatud üle 200000km ressursist.Peale seda on auto ettenähtud mahakandmine ja vaibalt uue toomine.Raha peab liikuma.Uue auto saad odavalt kätte ja ülejäänud puuduolev summa kasseeritakse esinduses hoolduse käigus uksehingi määrides peenega sinult sisse.Vaadatakse alati kaelapaksust.Kael kõhnemaks jääb,lükatakse klubist eemale.
Vanad mehaanilised diiselmootorid on küll töökindlad. Need siis eelpõlemiskambriga mootorid ja mehhaanilise kõrgsurvepumbaga ja mehhaaniliste pihustitega. Kütus võib olla ka solkkütus, enamasti midagi ei juhtu. Tähtis on, et pöördeid ei anna, siis kestab kaua. Kui kuni 2500 rpm-iga saab kõik sõidud sõidetud, siis käib mootor pikalt. Isegi kuuma kannatavad. Kui gaasi põhja ei vajuta, siis lõhki ei lähe. Tuleb rohkem kasutada madala rpmil pakutavat pöördemomenti. Kes bensakalt diislile ümber istub ja pöördeid annab pensuka moodi, 3000-4000 pöördega pidevalt sõidab, siis ei kesta kaua.
No küll on ikka suudetud ühes teemas pahna kokku kirjutada!
#Kusjuures nii diislitel kui ka bensiinil sõltub kubatuurist. Mida suurem
#kubatuur seda kauem kestavad.
Sõltub pigem mootori forsseerituse astmest ja suuremakubatuurilised on sageli väiksema forsseeringuga. Kubatuur on teisejärguline. Erandeid mõlemat pidi küllaga. Suurem kubatuur tähendab samas sageli ka võimsamat mootorit ja loomulikult on mõistlikum sama sõidustiili juures võimsama mootori väike koormamine kui alamõõdulise mootori piirajas kräunutamine. Nõrgema (väiksemakubatuurilise) mootori sama viisakas kasutamine on aga samavõrd ohutu. Mingi osa vastupidavusest on aga igasugune pöörlev mass, mis sõltub juba ülekannetest, kuid see kõik sõltub jällegi jõu- ja väändegraafiku kujust, milliste ülekannetega kasti sellisel mootoril kasutada saab.
#Vanad mehaanilised diiselmootorid on küll töökindlad. Need siis
#eelpõlemiskambriga mootorid ja mehhaanilise kõrgsurvepumbaga ja mehhaaniliste
#pihustitega. Kütus võib olla ka solkkütus, enamasti midagi ei juhtu.
Neid on igasuguseid, nii töökindlaid kui ka loodusõnnetusi. Solkkütus... mis see siis on? Veetilk rikub pihusti, filtri rebenemine rikub pumba, happega pestud kerge kütteõli rikub samuti pumba-pihustid mõne aja jooksul.
#Tähtis on, et pöördeid ei anna, siis kestab kaua. Kui kuni 2500 rpm-iga...jne
Vanakooli meh.tõukuritega diisel kannatab pöördeid nagu bensukaski, umbes 7000-ni. Hüdrotõukurite puhul mitte enam nii palju. Olen kogu elu diisleid peenestanud, neid tuuninud ja ringi ehitanud, kannatavad täiesti vabalt sõita pikaajaliselt ka väga kõrgetel pööretel. Lihtsalt siis tuleb kasutada mootoris ka vastavat õli ja seda õigel ajal vahetada, mitte valada sinna kõige odavamat jura.
#Isegi kuuma kannatavad.
Kuuma kannatab ainult raudkaanega "agraartehnika", 80ndatel tulid juba kõigile alumiiniumkaaned ja need ei kannata kuuma mitte ühegi diisli peal.
#Kui gaasi põhja ei vajuta, siis lõhki ei lähe.
Lõhki ei lähe ka ülevaatusel pöördeid pikalt piirajas hoides. Selleks piiraja ongi. Vanadel meh. pumbaga diislitel mehhaaniline piiraja ja elektroonilise pumbaga diislitel elektrooniline piiraja.
#Tuleb rohkem kasutada madala rpmil pakutavat pöördemomenti.
Sellega just palju mootoreid ära rikutaksegi, kui sõidetakse madalatel pööretel ebapiisava õlitusega (õlirõhuga). Lisaks ei vahetata diislitel õli piisavalt sageli ning lastakse õlil mustaks minna (jällegi levinud müüt, et diislil peabki õli must olema), tsentrifugaaljõud ummistavad sodiga peenikesed vändakanalid (seda ka bensukatel, kui õli niivõrd käest ära lasta) ja see õlirõhk, mis oleks kõrgematel pööretel piisav, ei ole piisav enam nii madalatel pööretel sõitmiseks, nagu diislimehed on harjunud. Kapremont tähendabki sellepärast ka vändakanalite puhastamist, mitte ainult rõngaste-saalede vahetust (koos vändalihviga, olenevalt mootorist hülsitöötlusega jne), kuna muidu jääb kapremondi põhjus kõrvaldamata ning mootor ei saagi kaua kesta.
#Kes bensakalt diislile ümber istub ja pöördeid annab pensuka moodi,
#3000-4000 pöördega pidevalt sõidab, siis ei kesta kaua.
Minu juhistaazh pole küll eriti suur, praeguseks veidi üle 20 aasta, neist diislitega täpselt 20 aastat, aastased läbisõidud on vaid mõnel aastal ületanud 100tkm piiri ja kõige kauem käes olnud autoks on üks hetkel 15a tagasi ostetud bensukas, teise bensukaga sõitnud 260tkm, samas suurusjärgus pidanud ka mitut diislit enda käes. Lisaks toonud ise Saksast mitu üle miljoni sõitnud ja veel kapremontimata diislit ja näinud ka läbiaetud ca 200tkm sõitnud hooldamata mootoreid. Aga sellele lausele alla ei kirjuta, hooldades kestavad suurepäraselt ka 3000-4000rpmiga sõitmist. Pigem ei leia müügis olevate diislite hulgas neid, mis eeskujulikku hoolt oleks saanud ja siis võib muidugi igasugune peenestamine autole saatuslikuks saada.
Mis võtavad samamoodi keskmiselt 5l/100 nagu wv grupi 1,9 sed
mootorid ka uutel ja suurematel autodel. See on tulevik ja puhas elukeskkond!!!! Tean et teemast mööda libastusin:
Diilsil läheb õli peaaegu kohe mustaks kuid see ei tähends et ta oma otstarvet ei täida ja ummistama hakkab kanaleid.
Diisleid kahte sorti: osadel surutakse kogu õli kogu aeg läbi filtri ja osadel läheb osa õlist pidevalt filtrist mööda.
Esimesel varandil püsib peale vahetust veidi kauem heledam .teisel variandil läheb peaaegu kohe mustaks.
Kestava dmõlemad tüübid miljoni, kui hooldada õigesti.
Räägin sellepärast, et mul oli selline auto: Golf 3 1,9D 47kw. Natuke peale ostmist käis vesi pumbast läbi. Pimedas valasime, ei näind, et 20 l diislist 10 lt moodustas vesi. Arvatavasti tiigist võetud. 300 m sõitsin, siis hakkas valget tossu sumpsist tulema ja auto jäi seisma. Paagi tõmbasin siis pagassi kaudu tühjaks, lapiga kuivatasin veel paagi põhja ära. Ja siis päevavalgel alles nägin, et pool sellest oli vesi, vetikad isegi ujusid sees. Aga diisel kihistus ära, ca 9 l seda panin autosse sisse tagasi, filtrisse ka ja siis hakkasime autot käima tõmbama. Küttesüsteemis võis olla vett veel sees, pihusteid lahti ei teinud. 2 km tõmbasime käima ei piuksugi. Järsku TRÕNNN + masin töötab:) sumpsist heitgaasid täiesti puhtad, mootor nagu kellavärk. See oli siis kohe peale ostmist, siis ma halles sellega sõitma hakkasingi.
Sõitsin 15 km linnast välja, genekas maas, ka veepump ei käind ringi. Tuled aku pealt. Sest geneka parandus oli käsil, aga vahepeal oli vaja väiksed sõidud teha. Lamerihm lipendas, tõmbasin natuke eemale, et kuhugi vahele ei tõmbaks. Geneka panin klapikambrikaane peale, juhe veel küljes.
Kuna madala rpmiga sõitsin siis väga keema ei läinud.
Linna tagasi jõudes hakkas hämarduma, tuled ka juba hämardusid.
Siis mingi aeg vahetasin plokikaane tihendi, mingeid kõverusi ma mõõtma ei hakanud, vbl midagi läks paremaks uuest tihendist. Sõitsin edasi.
Oleks ma pööretega sõitnud, oleks vbl mootori varjatud vead välja tulnud, agama törtsutasin nagu traktor madalate pööretega, 30000 km keskmine 4,75l / 100 sh ka toiduõli kasutasin mõnikord, tavaliselt valasin 30% vs 70% tanklast diislit. Sõitis ühesõnaga normaalselt.
Madalate pöörete vastu et ei kulutaks saalesid, lootsin et paksem poolsünt aitab õlirõhu vastu. Kell oli ka armatuuris, pidevalt jälgisin. (õlirõhu)
Tähetorni mäest nõkutasin üles 3-nda käiguga, välja tõmmatud tühikäigu (toore) kangi abil, rahvas ka autos, gaasi ei vajutanud.
Tühikäigu pöörded olid sätitud madalaks, et kütust kokku hoida. Kui vaja, tõmbasin kangi. ÜV lehelt: min 830 eelmistel aastatel 760 ja 740, max 4290 4350 4830 rpm. K oli 1.59 (viimati, siis oli toiduõli ka paagis) varem oli 2,31 veel varem 1,26
Ühesõnaga joppas!
Vanal ajal oli diisel töökindlam ja pikaealisem, kui lahustipõletaja. Täna on marketingiosakonna soovil optimeeritud ära kohgu tugevusvaru ja diiselmootor muutunud sama õrnaks, kui bensukas. Üksikute eranditega...
Vanal ajal oli mõeldud diisel kestma.Täna on kõik elektridiislid.Iga päev 1 andur õhtal ja siis tegele ja maksa.Samuti pead teadma kust tangid.Tankla ei ole ihaldusväärne koht.
Uutele diislitele(kõigile ei saa,kuna kaaned õhukeseks aetud,ei saa puurida) andurid ja pihustid minema,vanakooli boschi pump ja pihustid peale,toimetab jälle solgi kütusega ja ei mingeid veakoode.
Üks põhjus veel, miks diiselmootori ressurss on suurem, on see, et diiselkütus ise on juba küllaltki hea määrimisomadustega, erinevalt bensiinist , mis on pigem lahusti. Seega diiselkütus määrib mootorit paremini, bensiin aga lahustab õlikilet ja sellest ka mootori kiirem kulumine.
tänapäeval polegi kestmisel vahet, uurige VW ja BMW canbusi pealtkuulamise kohta. Elektroonika saadab sind ise esindusse kui auto juhtub "liiga hea" olema. Küll seal siis "trahvid" kaela saad libavigadega.
Tänapäeva diisel just pöördeid tahabki ja ka koormust. Kes tahab et käiks korralikult siis siis peabki panema käru taha ja koorma peale ning siis 120km/h pidevalt uhama.
Panevad imestama need õlide ja kütuse üle kurtmised. Kust kohast neid solkkütuseid ja kehvasid õlisid küll saab? Ma pole oma 10 aastase diislikasutuse ajaloo jooksul neid veel kohanud.
Nojaa, need kes siin kiidavad diislit arvatavasti tahavad sulle lihtsalt jama soovitada. Laguneb ikka päris kõvasti, kõik su säästud lähevad selle diisli mootori parandamiseks.
Eks alati on erinevaid olukordi, aga laias laastus kipub diisel olema vastupidavama, kuna on tugevamalt ehitatud.
Samas väga paljud tänapäeva bensukad, kestavad ka väga kenasti ja ei ole probleeme.
Aga mootoreid on väga erinevaid, nagu juba öeldud.
See madala pöörde peal tiksumine on kahe otsaga asi, ühelt poolt ta tõesti nagu hoiaks mootorit, teise koha pealt, mida madalam pöörde, seda raskem vedu.
Ehk siis auto mass, mootori võimsus ja pöörded ning ülekanne peavad kõik olema sobivad.
Ei ole hea liiga madal pööre ja ka mitte liiga kõrge.
Kõrgemal pöördel on vähemalt see eelis, et on kerge vedu, kuna ülekanne on järelikult kergem ehk siis aeglasem.
Seda ka, et diisli teeb kindlasti kallimaks ka keerukas kõrgsurvepump ja pihustid.
Eriti, kui peaks veel olema pumppihustid, siis on küll pump ise lihtsam ja odavam, aga pumppihustid ise on väga kallid.
Meenutaks, et tänapäeva paljudel diislitel on tekkinud tahmafilter, mis bensuautode näol vist eriti levinud asi pole.
Ja on samuti väga kallis see tahmafilter.
Ka turbosid on veel bensukatel vähem, kui diislitel, kuigi jah skoda, saab vw jne tulevad päris tugevalt ka bensukate näol turbodega järgi diislitele.
Diislipihustid peavad töötama tunduvalt suurema surve all, kui bensuka omad, ehk siis on vahe sees ikka küll.
Lisan veel seda, et tänapäeva diisel pole üldse murevaba, elektroonika, pihusti ja pumbarikkeid kohtab ridamisi.
Eks sama on muidugi ka bensukatel, kuigi on olukordi, kus bensukas on tunduvalt muretum, kui diisel.
Eks mootoreid ole erinevaid.
Aga näiteks Honda bensukat julgen küll kiita.
Mina olen lähtunud põhimõttest, et pöörded peaksid olema 1800-2500 vahemikus ja kõik on ok.
Tegelikult paljud autod sõidavad bensukad 90ga mingi ligi 3000 pööret ja mootor kestab kenasti 500 000km ära.
Ehe näide on kasvõi E34 520i 110bmw.
... laias laastus kipub diisel olema vastupidavama, kuna on tugevamalt ehitatud.
mis pagana imeteooria see selline on? diiselmootori vändad-kolvid-kepsud jms ehitatakse vastavuses nendele sõlmedele mõjuvate jõududega, mitte niisama lambist ei kulutata hunnikut metalli, et ah teeme diisli ja teeme ta kohe nii, et on tehtud. igasuguseid probleeme tekitavad tavaliselt vaid kõiksugu lisakola, mis mootori külge kruvitud, plokk koos seal leiduvate komponentidega töötab igal autol praktiliselt probleemideta kui on kinni peetud hooldusvälpadest. igasugune kolvirõngaste kulumine, simmerite tilkumine jms värk tuleneb vaid puhtast kulumisest ning konkreetse detaili kvaliteedist ja kui mõnel masinal on varakult vaja nt kolvirõngaid vahetada (mõni mazda jt), siis see on puhtalt konstruktorite möödalask, mitte diisli ega bensuka omapära. pihustid, pumbad ja muu pudipadi on tootjate lõikes nii erinev kraam, et siin ei saa teha mingeid üldistusi ühe või teise mootoritüübi vastupidavuse osas- on neid mootoreid, mis on remondimeeste õudusunenägu ja neid, mis unustatakse kapoti alla ja uhavad sadu tuhandeid ilma igasuguste probleemideta. nii bensukad kui diislid.
Mazdadel jah kolvirõngad 100000 ja kõik.(mitte kõigil mudelitel).Probleem selles,et rõngaid surub vastu silindri seina separaator.Näiteks uued rõngad kukuvad kolks alla.Separaatori nagad mis suruvad rõngast vastu seina kuluvad ja rõngas pääseb separaatori vahele ja panebki tühja.Taheti head aga jah.
Jah väga õige, et on paremini õnnestunud mootoreid ja vähem õnnestunud mootoreid. Keskmine eestlane ostab auto marki mitte konkreetset tehnikat. Sellest ka palju ämbrisse astumisi.
Tere!Meil kõigil on omamoodi õigus kuid; oma teadmistest-saadud infost lähtudes ütleksin,et normaalse-korraliku teenenduse juures on suurema kubatuuriga benad tunduvalt suurema läbijooksuga suksud kui võrreldavalt väiksema kubatuuriga suksud ja ka abstraktsemalt-suhteliselt ökonoomsemad.Diislite kohta on levinud-kasutusel väide,et see on vaese mehe auto aga;diisli töö temp.on tunduvalt madalam bena omast(kuidas saaks küll talvel salongi soojaks jne...),mis tingibki-teebki disla tehniliste omaduste-parameetrite tõttu pikemaealisteks võrreldes benadega.Lisandub dislade suurem jõudlus+võrdväärse töö juures ka ökonoomsus.Kuid pole head ilma halvata ja nimelt:benad käivituvad ja soojenevad tunduvalt kiiremini-paremini kui dislad,dislade probleemiks on ka väljalaske süst.korrashoid-puhastamine külmal ajal jne.(jutt käib kogu aeg heaperemehelikult hooldatavatest suksudest).Siin lisaksin disladele vajaliku nö.sundhoolduse töö-liikumise käigus---vahetevahel tuleb anda "itsi"mis aitab puhastada väljalaske süsteemi-korrastada(töösoe mootor).Nüüd kolvirõngastest,oleks hea kui keegi võtaks sõna nende materjali suhtes---minu teadmised-kogemused eitavad tüüp separaatorite olemasolu antud hõõrdmehhanismi-agregaadi-detaili piirkonnas,millede olemasolu võib-võis viia kindlalt mootori "hukuni".Tavaliselt kasutati kõrgtehn.kvalit.malm rõngaid ja õlirõngastel võisid tõesti olla separaatorid aga hilisem tehnoloogia lubas kasutusele võtta teras rõngad(paremad määrded jne.).Kaasaegsed dislad on kiirkäigulised ja tahavad ka vastavat kohtlemist ehk jõuavad küllaltki lähedale benadele.Kuid-dislade ressurs on siiski tunduvalt suurem(ärgem unustagem minu tingimust heaperemeheliku kohtlemise kohta)usun,et tulevikus kulgeme lendavate taldrekutega ja siis on loomulikult uuemad-tõsisemad probleemid aga....Lugupidamisega T.
aktsepteeritav sõnavõtt.Lõppkokkuvõttes ja lühidalt on benaga jama vähem.Etteennustavalt tõuseb jätkuvalt disla(kütuse)hind,liikudes tasapisi bensiinist ette.
Otsin ise praegu bena autot(al. 2010) kuid väheks on jäänud,see tähendab,et kui bena tarbimine langeb,siis kütusemüüjate kasum peab kuskilt tulema ja see tuleb disla hinna tõstmisest.
eelmisele.
2010 auto on veel noor ja sul raske leida.Muidugi see hind ei sobi sulle.Praegu võetakse neilt viimast kilometraazi ja tohterdatakse esinduses tasuta(kliendile) nn riigi kulu ja kirjadega.Aasta pärast on nad ilmas laiali kui garantiist pääsevad.Invaliidist sõidukeid peab siis hea raha eest remontima talumehed ja valik missugune.Aga edu valikute tegemisel.
Diiselkütus on strateegiline kütus. Oluline kütus nii transpordi kui ka kaubavedude korral. Diiselkütuse hinna tõus viib ka kõikide kaupade hinna tõusule. Kui saksamaal vähendatakse diisli maksusid, et olla konkurentsivõimelisemad siis soomes on need näiteks kõrgemad kui bensiinile. Eestis maksustatakse bensiini ja diislit võrdselt kuid diisli jätkuva hinnatõusu puhul peaks ka riik sekkuma ja makse vähendama, et transpordisektor oleks konkurentsivõimeline.
Paraku selge on see, et diisli tarbimine ainult kasvab. Krooniks sellele, läänes näiteks Saksamaal ja Hollandis on enamik sõiduautosid diislid ja diisel sõiduautode kasv jätkub neis riikides. Kokkuvõttes on euroopas olukord kus bensiini tarbimine väheneb ja diisli tarbimine suureneb.
Idaeuroopas ostetakse veel bensiinimootoriga sõiduautosid rohkem kuna need on samaväärse diisliga võrreldes uuena tunduvalt odavamad. Kuid ma arvan, et elanikkonna majandusliku heaolu kasvuga hakatakse ka siin diisleid rohkem ostma.
Kusjuures väga palju sõltub mootoritootjast. Ei ole nii, et lähed poodi ja ostad diisli ja kõik on lill. Parimaid ja ennast tõestanud diisleid toodavad VAG, Mercedes, Renault ja PSA. Ford kasutab ka PSA mootoreid. Toyota D4D on tänaseks päevaks märkimisväärselt vananenud võrreldes euroopa konkurentidega.
Kütusemaksud peaksid liikuma vaid ülespoole ja seda niikaua kuni nafatpumpajad juba streikima hakkavad. Siis võib ka lanegtada. Kütusemaksude alandmaine = oma loodud lisandväärtuse naftapumppajatele kinkimine. Muidugi on sunnitud naftavaesd riigid ka populistlikke samme vahel astuma.
Ise olen viimased 8.5 aastat teinud väiodetavalt kõige hullemat mõrva autole, mida üldse teha annab. Teen Tallinnas lühikesi 5-6 km otsi ning seda ilma igasuguse eelsoojenduseta. Mootoriks VAG 1.6 75kW bensukas. Tänaseks läbisõitu 150 000 ja no mootor ei anna mingit kulumismärki. Kütusekulu olnud ostust saati väiksem kui tehas lubas.
Aga noh eks ole veel vähe sõidetud kah, eks vaatab mida järgmine 150 000 sellele mootorile teeb.
Nii et väidetavalt peaks see mootor mul ammu juba laiali olema, kuid sõidab ideaalselt. Ainult korralised hooldused ja õli vahetan ainult esinduses alati sama mark.
Õlisid on samuti erinevaid mõned lähevad kiiremini tumedaks, kui teised.
Samas teades meie autohoolduse taset ehk omanike harjumusi, siis pole põhiküsimus selles, vaid pigem selles, et õli kasutatakse liiga pikalt ja selle tulemusena ongi mootor seest must. Mis omakorda tähendab seda, et ka pärast õlivahetust on uus õli kiiresti jälle must. Kes tahab sellist mootorit puhtaks saada tuleks kasutada mõnda korralikku pesuõli või vahetama heade pesuomadustega õli järjest mitu korda tihedalt.
Diislitel on see tahmateema mootoris ka suurem probleem, kui bensiinimootoritel ja seda ka seetõttu, et nendega (kaasaegsete turbnodiiselmootoritega) üritatakse sõita samamoodi nagu 20 aasta taguste "traktorimootoritega".
Pidanud ainult Honda bensukaid ja võin ainult enda kogemusest öelda, et oma 8 aasta 2 auto 93 a. accord ja 91a. legendi näol, on tegemist suht pommikindlate mootoritega. Hetkel accordil kellal ligi 600k ja legendil ligi 800k ja kuskilt otsast pole näha väsimuse märke mootorite kohapealt. Vahest annan mõlemile korralikult pöördeid peale. Ainuke probleem japsidel on rooste, kuid sellega legendi peal juba alustatud. Accordil kahjuks karbid/küljed nii mädad, et lükkan kuusakoski kere ja moto jätan endale.
Tänapääval bensukatel kah turbod peal, jube kulu on küll ku iikka 500tkm järelt peab turbsi vahetama, diisel ammu juba kasumis paari aastaga. Pumbad on ka bensukatel küljes ja kuluvad !! benskar sööb rahakoti kah ära mõni asi siis dislit hooldada kord 10a jooksul !!
Ei viitsinud eriti süübida kommidesse aga peres 3 autot.
1:BMW 96.a. 39 2,8 läbisõt 440 tuh.Peale kere rooste pole probleeme.
2:Honda 2007 Accord 2,2 läbisõit 320 tuh.Probleeme ei näe välja arvatud uksepostid mis roostetavad!
3:Subaru Lecasy 2005 2,0 läbisõit 210 tuh.Vaheta õigel ajal küünlad ning mootoriõli,ülejäänud kõik O.K.
Nii et vahet ei ei ole kestab nii diisel kui ka bens,välja arvatud VAG-gruppi auto(oli wv 1,9 tdi).VAG-i auto on nagu Tallinna linn-Ühest otsast ehitad teisest otsast laguneb,iial ei saa valmis.
Vabandust kui kedagi solvasin eriti Siidiussi!
Paneb jätkuvalt kulmu kergitama selline teema püstitus siin. Minu firma 6a vana bensukas 75kw golf võtab peale gaasiseadme tasateenimist kütuste hinnaerinevuselt poole aastaga, iga kuu 200 eurot vähem. Meie vaese riigi kohta minu meelest märkimisväärne summa, mõne mehe puhul lausa kolmandik palka. Ei saa aru nendest, kes kuidagi halvustavad LPG gaasiga sõitmist, aga ju nad lihtsalt minust rikkamad. Ahjaa, Golf sõidab keskmiselt 4000km kuus.
spritmonitori andmetel sellise golfi keskmine bensiinikulu 7.41l/100km, no võtame kaheksa sajale. kuus kulu bensiinile siis €320, kulu gaasile €120?
mina ei halvusta LPGga sõitmist aga tavainimesel kulub juba paigaldamiskulu tagasiteenimiseks aasta(id) ja ega see tünn pagassis just praktilisust ei tõsta.
Sammal, sa oled tõele päris lähedal, keskmisega ei ole mul miskit peale hakata, põhiline sõit linnas, võtab 10 ära, päeva kulu oli enne 20e, nüüd 10, lihtne arvutus näitab tööpäevadega korrutades umbes 200 eerikut kuus. Olen nõus, et väiksema läbisõiduga on nulli jõudmine ajaliselt kusagil 1,5 aastat. Kui sõidame isegi ainult 5 aastat selle autoga, on kokkuhoid ikkagi mitu tuhat. Nomaitea, paneks selle raha kasvõi kõrvale ja uus murutraktor, õhksoojuspump, või mõlemad on selle viie aastaga kui maast leitud. Mind panid sellised asjad mõtlema. Konkreetselt maksan kütusele järgmisel aastal vähem 2200 euri. No kes ei taha selles suunas mõelda või paneb minu argumendid lausa kahtluse alla... arenguruumi järelikult on. Juba seegi on positiivne, eks. Plaanivad siin hakata gaasi aktsiisitama, eks siis peame selle euroametniku vastutusele võtma, kes 4 aastat tagasi lubas loodust säästvamatele kütustele üleminejaid mitte karistada. Õnneks ei pea me ise vaeva nägema, musta töö võtavad ette lätlased, neil märkimisväärne arv autosid gaasi peal. Kui tõstetaksegi makse kütusele, siis muidugi kõigile proportsionaalselt, ehk B ja D saavad oma laksu samuti.
Edu kõigile kütuse valikul!
Sammal, unustasin lisada, et on olemas toroidne gaasi mahuti, mis pannakse varuratta asemele ja auto ruum ei muutu. Nüüd muidugi maitse asi, kas tahad varuratta kaasa võtta...Uutel autodelgi varuratas pigem lisavarustusena, kaasas ainult kompressor vahupudeliga. Kui just rehvi külge ei vigasta löökaugus fataalselt.
Ei ole midagi 320 ja 120. Gaas on hetkel veel peaaegu poole odavam kui bents aga teda kulub peaaegu poole rohkem kui bentsu. Gaas põletab klapid ära ja rikub mootorit ka. Paarkümmend eurot kuus vbolla hoiab kokku. Aga paigaldamismaksumuse tagasiteenimiseks kulub aastakümmneid ja lisaks võimalik mootori kap remont sinna otsa. See lihtsalt elusees ei tasu väiksemate bensumootorite juures ära. Kui on mingid 3 liitrised ja suuremad siis vb jah nats jumet ja odavam kui bena kallata. Aga kuuldavasti valitsusel kuri plaan gaasile ka korrali aktsiisimaks selga lajatada mis võtab ka neil gaasiga sõitmise isu kes seda täna teevad!
kui 1.6 golf linnas 10 võtab, siis esmalt kas teeksin ta korda või laseksin juhil sõitma õppida. märksa lühema tasuvusajaga protsess, kui gaasile üleminek.
kuule sammal kui selle golfiga lasta 2 km otsi iga 3-4 tunni tagant siis on kulu vast isegi suurem, kõik ei lase linnas 30km otsi ja linnal ja linnal on vahe, kas lasta mööda pirita teed või tartus kus võib juhtuda 3 km lõigul 6-7 valgusfoori
Te ei teagi palju teie autod võtavad kütust. Mingit bensugolfi pole veel ehitama hakatud mis alla 10ne võtaks ja ei päästa viimase sõna gaasiseade ega muu.Lase ainult tanklas pappi ja vilista kummikut.Sõitmiseks on diislid.Mõni bensukaubik või rekka ka kuskil liigub või?Bensukalonka statoilis 95 on sõber.
1.6 vabalthingav, ukskoik kas vag v. mitte - 10 Liitrit + , - on antud v resurrsi keskmine NORM kulu.
Heas korras Toyota votab Tallinnas oma 9 - 10 bensiini, nagu peabki. Natuke vähem vôib 1.8 ning 2.0 vajada, kusjuures viimane on säästlikum kui 1.4 ning 1.6
Diisel on hoopis teine maailm, teine ehitus, teised omadused ning vajadus.
paagist paagini peugeot 307 1.6 80kw sw bensiin 6.2-8.3, suurem number ainult tallinnas sõit, väiksem ka mõningast maanteed sõites.
golf ei ole suurem auto, kui linnas kümme tuleb, ei ole ta tehniliselt korras või ei oska juht üldse sõita. mida kinnitavad ka spritmonitoris näidatud numbrid.
toktor viktor, jutt käib autost, mis väidetava kuuläbisõiduga 4000km. ei ole päris asjakohane rääkida külma mootoriga paarikildistest otsadest.
1.6 mootoritega manuaalil Golfid, vabalthingav siis:
2000 a, linnas ametlik 10.3 l/100 km, keskmine 7.5 l/100 km.
2004 a, linnas ametlik 10.2 l/100 km
2007 a, linnas ametlik 9.9 l/100 km
Turbomootorid
2011 a, 1.4 TSI - 8.3 l/100 km
2015 a, 1.4 Tsi - 7.0 l/100 km
Kui teie Golf 1,6 võtab alla 10 liitri, siis tehke oma masin korda ja pange järgmine kord mootor käima kui sõitma lähete... Sama lugu on 1,6 Corollaga ja Focusega .
Peugeot mängib siin hoopis teises liigas ehk selles kus liiguvad kvaliteetautod.
Igal autol on ônnestusi / ebaônnestusi.
Tean paar Peugeoti omanikke, kes on oma autodega rahul.
Miks mitte kaaluda uut 508t ? Tehku proovisôidu kes ei usu, tegemist on väga hea ja mugava autoga.
Vänto ei valeta vaid nii ongi. Proovi bensukas magada -30C külmaga 8h-paak tühi, diislil ei näe seieritki nuka tagant langemas. Kui isuga tallad on bensukas 25 sajale ja diisel 10. 1,3sest bensukast on võimalik välja tallata tunnis 37L kütust ja liikuda 40km.
Sammal, tunnistad ise ka, et Tallinnas kulu suurem, ja see auto viibib nii hommikuses kui õhtuses ummikus, mis viibki keskmise veidi ülespoole, sain suvel valamismeetodiga maanteel 5,4, aga siis peab sõitma, nagu 80aastane kevadel suvilasse, st. tekitab ka mõningasi närvilisi tuututusi tagantpoolt. Peab tunnistama, et seadistusi on ka veidi progetud, et foori taga ei tekiks tunnet, nagu hing oleks mootoril kinni. Nii et jah, mootor on rikkis küll, aga korda teha ei tahagi nagu. Ehk ei pea enam asja üle seletama, loodan.
Küsimus:
Eestis LPG seadmed reeglina järelpaigaldatakse. Hiljuti Autolehes ilmunud artikli kohaselt eeldab aga LPG seade tugevamate materjalide kasutamist mootori ehituses (näiteks vastupidavamad mootoriklapid ja klapipesad) võrreldes tavapärase bensiinimootoriga. Kas LPG seadme paigaldamisel vahetatakse välja ka mingeid mootori komponente, et algselt bensiini tarbimisele ehitatud mootor peaks vastu ka LPG kasutamisele mootorikütusena?
Vastus:
Seadme paigaldusel ei vahetata välja mootori osasid, õrnemad mootoritel lisatakse klapiõlitus seade, mis parandab soojusülekannet klapilt klapipesale, sama õli hoiab ka klapi kontakti puhtana. Õli kulu keskmisel pereautol on 1L/10'000 km kohta. Sellist õlitusseadet on vaja ehk 10% autodest. Meil on olemas loetelu autodest, mis lisaõlitust vajavad.
Küsimus:
Kuna LPG-l ei ole sarnaseid määrimisomadusi võrreldes mootoribensiini ja diislikütusega, siis kuidas on see küsimus lahendatud järelpaigaldatud LPG seadmega sõidukil?
Vastus:
Sellest hetkest peale kui võeti kasutusele pliivabad bensiinid ei määri bensiin mootoris ühtegi komponenti. Bensiini mootoris määrimist vajavaid komponente määrib mootoriõli. Diislikütust ei saa bensiiniga võrrelda määrimisomadustelt.
Küsimus:
Riigi maksupoliitika näeb ette LPG aktsiisi tõstmist praeguselt 125,26 EUR/1000 kg tasemelt 2020.aastaks 329,19 EUR/1000 kg-le, ehk pea kolmekordistada. Kuidas see mõjutab LPG jaemüügi hinda ja kulu kilomeetrile vs teiste mootorikütustega?
Vastus:
Ennem tuleks lasta LPG tarbijaskonnal tekkida, mitte pea olematut sihtgruppi täiendavalt maksustada. Ei võida sellest ei riik ja samas torpeteerib see ka alternatiivsete lahenduste LPG seadmetega varustatud sõidukid arengut. See ei ole riigi maksupoliitika vaid kitsa ringi ettepanek. Juhul kui see läbi läheb kallineb jaehind 0,11 € liiter ja arvestades, et see toimub alles 5 aasta pärast, ei saa välistada, et järgneva 5 aasta jookul ei tõuse teised mootorikütuste aktsiisid. Kindel on, et LPG säilitab oma konkurentsieelise kütuseturul.
jarru, tõesti ainult tallinnas, ka ummikutes sõites tuli 8.3. vahetevahel oli sabas tonnine käru ka. 4000km kuus läbisõiduga ei ole võimalik saavutada väga suurt ummikutes sõitmise protsenti, siin regioonis vähemasti.
ja mis "seadeid" annab muuta vabalthingaval bensukal? segu rikkamaks? igast optimiste ikka leidub
logistikauudised ära muretse, jarru lubas valitsuse välja vahetada, kui lpg maksustatakse
On võimalik olla igal tööpäeval kokku 1,5 tundi ummikus. Jalakäija läheb mööda nagu sittuvast koerast. Siduri survelaager hakkab kah varem kõrisema, kui normaalne oleks pideva siduri allhoidmisega ummikus, pole ju mõtet käiku välja võtta, kui kolme sekundi pärast saab jälle 3 meetrit edasi sõita. Progemise all ei mõelnudki aju seadete muutmist, sry, kui valesti väljendasin. Piisab hästiunustatud võtete kasutamisest, ei hakka kõike välja siin tooma aga vabalthingava saab veel vabamalt hingama panna, arvad et tehases on sisselase poleeritud? Teatud tüüpi katalüsaatori asemele panek näitas dünopingis üllatavat tulemust...Lihtsalt sai eksperimenteeritud, kuna käis närvidele uimane edasiminek. Nõuka-aegsetel ralliautodel ei olnudki turbot, mille rõhku tõsta, võimsust tõsteti teistmoodi. Hooratas mõõdukalt kergemaks... See pole muidugi kõik. Aja Sammal, 1 asi veel, mis sulle kahjurõõmu peaks valmistama, LPG seadmega võtabki 8% rohkem nii, et kui sõidaksin bensuga, siis külmema ilmaga 9,3 suvel kippus kah bensuga 8,3 kanti
Ei tea, vist jälle maitse asi aga mulle isikluklt ei meeldiks sõita autoga millel on pomm pagassis! Üldiselt võib vist teema lõpetatuks lugeda teadmisega et diesel mootorid on tugevamad ja kannatavad suuremat läbisõittu kui miski muu masin ! Mul endal Audi 900tkm sõitnud ja remonti pole vajanud veel, usun et sõidab 2miljonit ära ilma remondita ! Ps:Häid pühi ka naabrimehe fordile mida hommikuti käima tõmban oma Audiga! (:
Sammal, mina tõesti ei pea 8% märkimisväärseks jututeemaks,kui LPG gaas moodustab poole bensiini hinnast, miks üldse nii pikalt nämmutada, mainisin ainult rahasummat ju, ja et olen rahul , kui iga kuu saan ühe auto puhul kõrvale panna 200 eerikut. Eks sa ise imestad ilmselt samuti, et ma siiani nii kannatlikult selgitan, kuigi vastaspool on võtnud kõige suhtes eitava hoiaku.
Sinu arvestus paneb veidi imestama, kuidas tuletad ummiku kiiruseks 5kmh, kui mainisin ainult, et jalakäija läheb mööda nagu sittuvast koerast?
Pean tunnistama, et nuka keevitamiseni ei läinud, kuna sakslased selle tehases suht hea nurga alla ajanud, nuka ajastust siiski muutsin veidi. Saan aru küll, et kui tahad minekut, osta suurema mootoriga auto, poest ostes aga mõttetu hinnavahe, sestap hakkasingi eksperimenteerima, kas saab 2 liitrisele sarnase kiirenduse, samas kütusele mitte eriti juurde makstes, peab tunnistama, et saab küll. Kui 2liitrise golfiga talda anda, on linnakulu 13. Teema nüüd minu poolt lukus, soovijad võivad muidugi edasi poriseda.
cool story bro, loodetavasti on filmiõigused veel saadaval.
ma olen ka eelnevalt ütelnud, et lpg kui sellise vastu ei ole mul midagi ja mõnes autos on ta täiesti omal kohal (kodulähedases tanklas ameerika maasturid pidevalt järjekorras), kuid kiites midagi takka ning tuues oma väite kaitseks hunnik numbreid, võiksid need numbrid omada mingit seost reaalsusega.
isegi sellest ei paista sa aru saavat, et kõik arvutused, mis ma siin teinud, on olnud ümardamisega sinu jutu kasuks - oleks see ummiku keskmine kiirus väiksem, oleks ka sinu jutt veelgi ebatõenäolisem. jne jne
Teemale vastasin küll juba oma eelmises postituses, aga kuna jutt juba muudel radadel, siis paar märkust juurde.
1. Nagu siin ühes teises (selleks mõeldud teemas) juba pikalt jahvatatud, siis ainus omakäeliselt standardiseerimist võimaldav tingimus autode puhul on maanteesõit (maanteekulu). Linnasõit on nii laialivalguv mõiste, et kas Tallinna või Narva linn, kas tipptunnil või südaöösel jne. Ehk siis samblaprofessori väitele ei olegi võimalik vastu vaielda, kuna tema mätta otsast ongi tal õigus. Ja kui igal autol maanteekulu reeglina tiba suurem tehase poolt pakutavast, siis kui juht just päris ignorant pole, peakski linnakulu olema alati väiksem tehase pakutust. Erandid kinnitavad seda reeglit ja erandeid on palju, kuid neisse eranditesse sattumine sõltub juhist mitte autost.
2. Gaasiseadme puhul ei maksa sellisi väljamõeldisi esitada, kuna gaasiseadme juhtimine toimub alates teisest põlvkonnast sisuliselt "aju" poolt paralleelselt ja auto enda ajus olevad kaardid ei mõjuta auto käitumist gaasiseadmega.
- Lollid paigaldavad seadmeid mingi standardi järgi ja kuulutavad siis neid tõdesid, et peabki võtma n% rohkem kui bensuga.
- Mõistust omav paigaldaja küsib kliendilt, millised on tema sõiduharjumused, teeb koos kliendiga ka proovisõidu ja seadistab sõidu ajal gaasiaju nii kaua, kuni klient rahule jääb. Kuna tegu on sisuliselt progeajudega, siis on see vabalt võimalik seadistada ka nii, et gaasi pealt töötab ökonoomsemalt kui bensu pealt, aga kuna füüsika vastu ei saa, on selle ökonoomsuse hinnaks väiksem võimsus ja tüütu lääg kiirendamisel. Samas kui mootoril võimsust jagub ja peamiselt on maanteesõit, on väiksemast võimsusest ja sellest läägist pohlad ja ainsaks murekohaks jääb vaid lahjavõitu segu, millel on pikema aja jooksul sarnased tagajärjed nagu ka bensuga liiga lahja seguga sõites (pole probleemiks pritsungmootoritel, kraburaatoriajastul autosid omanuile vägagi tuttav dilemma karbussi seadistamisel). Piir lahja ja liiga lahja vahel nõuab paraku kogemust ja kogemus kasvab iga päevaga kõigil gaasiseadmete paigaldajatel... iseasi, kas kõik sellest kogemusest ka midagi õpivad...
- Loll ostab omale kasutatud gaasiauto ja hädaldab seejärel, et võtab palju või pole jõudu vms selle asemel, et minna teenindusse ja lasta teha (tõenäoliselt juba väga kaua tegemata jäetud) gaasiseadme hooldus, remontida rikkis sõlmed (Eestis kasutatakse mõnedes kohtades mingeid eriti lühiealisi aurustajaid ja madala kvaliteediga pihusteid - st klient tellib ja valib odavaima pakkumise kvaliteetse asemel). Ja seejärel muidugi seadistamine vastavalt autoomaniku vajadustele.
Siin saan tuua näite oma kogemusest, et "mõistlike" seadistuste erinevus oli mul ühel ameeriklasel ligi 30L/100km vs 12L/100km, millest viimane oli sisuliselt sama mis bensukaga. Ja ühe teise Saksast toodud gaasiseadmega oli jällegi selline probleem, et ükski Tallinna piirkonna gaasiseadme paigaldaja eri osanud/tahtnud neid seadistusi muutma hakata, kuna kõigi jaoks tundmatu seade ja lõpptulemuseks olidki põlenud klapid... ainult et vanal autol kulus klappide rikkumiseks ca 5 aastat, samas kaaneremont maksis kahe kuuga kütuse pealt kokku hoitud raha - st jällegi pohlad sellest, et rikub mootorit. Uuema keerulisema kallima auto puhul muidugi poleks pohlad, aga see, kui inimene ostab omale auto, mida ta pidada ei jaksa, ei ole enam kütuse valiku teema.
kärss loomulikult lähtun oma vaatevinklist - nimelt eesti vabariigist, kus ühe härra töösõiduk läbib 4000km kuus ja samas istub võimalikult palju ummikus. paraku on meie konnatiigis ummikus istumise võimalused piiratud. jällegi, minu vaatevinklist lähtudes.
võibolla tõesti on võimalik ew-s 24h ummikus istuda, pole kogenud, ootan vastavasisulisi naeruvääristavaid mõistulugusid, kuidas ikka on :)
paraku kaasaegsed pikad hooldusvälbad (20 000km ja rohkem) tekitavad nii mitmegi tootja mootoritega õlikuluprobleeme. kasvõi vag-ide tsi õlikulu on teada teema.
Näed sa siis, fordi pensiinikas 168tkm sõitnud ja juba kappremont. Diesel Sakslasele pole see kaugelt isegi sissesõit mitte veel! Kes veel ei tea siis ford polegi üldse Saksa masin vaid teda toodab General motors mis on ameerikamaa autotootja, sellepärast ta nii nõrguke onngi.
Tööautoks vahest Opel astra 03a. 1,7td. Läbisõitu ligi 650kilo ja selle aja jooksul 3 korda mootorile kap.remont tehtud. Ülemus üritas ühele mu töökaaslasele seda raibet pähe määrida, kuid teades selle auto nõrki kohti, siis jäi diil katki. Pealegi raisk roostetab, nagu vana japs.
General Motorsi brändid on: Alpheon, Chevrolet, Buick, GMC, Cadillac, Holden, HSV, Opel, Vauxhall, Wuling, Baojun, Jie Fang, UzDaewoo. Seal EI OLE Fordi. Fordi toodangud mingil ajal on olnud tootnud Mercury, Edsel, Merkur, Jaguar, Aston Martin, Volvo, Land Rover, Mazda, FPV. Nüüd jäänud vaid Ford, Lincoln ja Troller.
Kust see loll jutt tuleb ,et 168 000km fordi bensukas kap remondis on?
See ei saa võimalik olla, see peab olema kas keritud või siis väga rasketes oludes sõitnud.
Tere,ei laida ega kiida aga lihtasalt.VW passat 2000 aasta 1,8 bensiin automaat 92 kw ,2011 paigaldati leedus gaasiseade 8000eek .Aasta läbisõita keskmiselt 25000km-30000km linna maanteed segamini,rohkem tööautoga sõidud.Kütusepaak tagavararatta asemel (pole kahetsenud)44 L Võtab sajale pool liitrit rohkem gaasi muud erinevust pole märganud,jõud sarnane (pole kuidagi mõõtnud ) tunde järgi.Siiani ainult kiidan,õlivahetused teen 15000km castrol 0w-40w täissynt.
Sellest hetkest peale kui võeti kasutusele pliivabad bensiinid ei määri bensiin mootoris ühtegi komponenti. Bensiini mootoris määrimist vajavaid komponente määrib mootoriõli.
